Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium Meie: 11.05.2022
nr 7-5.6/22-01031-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Rohelise Liikumise ja Eestimaa Looduse Fondi avaliku
pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Eestil tuleb fossiilne gaas järk-järgult asendada taastuvate
lahendustega
Avalik pöördumine peaministrile, rahandusministrile, keskkonnaministrile ning majandus- ja
taristuministrile
05.05.2022
Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) tunnustavad Eestit seniste
pingutuste eest vähendada sõltuvust fossiilsest gaasist, sh Venemaa tarnitavast gaasist. Sõda
Ukrainas on varasemast veel enam toonud esile vajaduse kiireks ja läbimõeldud
rohepöördeks, mis aitaks tugevdada meie energiajulgeolekut ning vähendada haavatavust
fossiilkütuste tarneahelate tõrgetest.
ERLi ning ELFi hinnangul on kliimaeesmärkide täitmiseks, riigi energiajulgeoleku tagamiseks
ja taastuvenergeetika arendamise toetamiseks hädavajalik loobuda Vene gaasist
viivitamatult ning pingutada üldiselt fossiilsest gaasist loobumise nimel. Püsivasse fossiilse
gaasi taristusse investeerimise asemel peaksime panustama taastuvatesse lahendustesse,
mille abil jõuame kliimaeesmärkide täitmiseni ja energiajulgeoleku tagamiseni.
Praegu on Eesti riik Vene gaasi asenduseks rentimas ajutist LNG ujuvterminali, mis
võimaldab meil lõpetada Vene gaasi importimine 2022. aasta lõpuks. Ajutine terminal on
lühiajalise lahendusena praeguses olukorras arusaadav. Tulevikku vaatavad lahendused
peavad tuginema aga energiasäästule ning taastuvatele energiaallikatele ja samme selle
nimel on vaja hakata astuma kohe.
Soovime, et Eesti riik:
1. kehtestaks viivitamatult Venemaalt imporditud fossiilkütustele embargo ja jätkaks
selle eest seismist ka Euroopa Liidu tasandil. Samal ajal nõudes ka Eesti ettevõtetelt
Venemaalt pärit fossiilkütuste importimise lõpetamist.
2. määratleks kindlalt LNG kasutamise lühikese ajaraami ja seaks konkreetse tähtaja
fossiilsest gaasist lõplikult loobumiseks, mis oleks kooskõlas energiajulgeoleku
vajaduste, kliimaeesmärkide ning tarbijate kaitsega hinna mõistes. Kliimale
kahjulikku LNG-d peaks kasutama nii lühiajaliselt kui võimalik, et vältida
pikaajaliste investeeringute tõttu lukustumist fossiilkütustesse.
Selleks on tarvis:
a. välja töötada ning avalikustada fossiilsest gaasist väljumise kava, mis panustab
nii energiajulgeolekusse kui ka kliimaeesmärkide täitmisesse.
b. kavandada fossiilsest gaasist väljumiseks lisameetmeid, sh kiirendada ja
mitmekordistada planeeritud energia- ja ressursisäästu mahtu, leida
lisavahendeid ning meetodeid kodumaise taastuvenergia tempokaks
arendamiseks ja seda toetavate lahenduste kiirendamiseks.
3. ei toetaks Eestisse LNG püsiterminali rajamist ei rahaliselt ega erinevate
garantiidega, kuna see süvendaks pikaajalist sõltuvust keskkonnakahjulikust
importkütusest.
Miks peab Eesti loobuma fossiilsest gaasist?
1. Energiajulgeolek. Fossiilne gaas põhineb täielikult impordil ning on seega
energiasisendina haavatav. Eestil on võimalus suurendada oma elanike
energiajulgeolekut ühes kasvuhoonegaaside (KHG) heitmete vähendamisega,
toetades kohalikku taastuvenergiatootmist ja võimalusel gaasil põhinevate
tehnoloogiate asendamist.
2. Fossiilse gaasi hind ja energiakriis. Viimane talv on meile näidanud fossiilse gaasi
hindade ettearvamatust ja volatiilsust ning selle laastavaid tagajärgi ühiskonna kõige
haavatamatele - energiavaesus võib selle tõttu veelgi kasvada. Võttes arvesse
karmistuvaid keskkonnanõudeid ja ülemaailmseid kliimaeesmärke, ei saa jääda
lootma gaasihinna taastumisele kriisieelsele ajale ning selle püsimisele.
3. Kliimamuutus. Fossiilse gaasi tarneahela igas osas lekib metaani, mis võimendab
kliimamuutusi 20 aasta lõikes ühiku kohta 84x rohkem kui CO2. Metaanilekete osakaal
inimtekkeliste metaaniemissioonide seas on suurem, kui varasemalt arvati. Viimane
IPCC kliimateadlaste raport rõhutab kiireloomulist vajadust vähendada järsult KHG
heitmeid ning lõpetada fossiilkütuste kasutamine, et vältida veelgi
katastroofilisemaid kliimamuutuse stsenaariumeid. Ka 2021. aasta Rahvusvahelise
Energiaagentuuri (IEA) eriraport süsinikuneutraalsuse kohta rõhutab, et enam ei
tohiks investeerida mitte ühtegi uude fossiilkütuste tootmisvõimsusesse.
Gaasi kasutamise lõpetamine on Eestile lihtsamini saavutatav eesmärk kui paljudele teistele
Euroopa riikidele. Eesti gaasikasutus juba madal (u 6-8% energiabilansist) ning on 2007.
aastast olnud langustrendis. Gaasi lõpptarbimine Euroopa Liidus langeb aastaks 2030
hinnanguliselt vähemalt 32-37% võrreldes 2015. aasta tasemega “Eesmärk 55” paketist
tulevate kliimaeesmärkide tõttu ning sõltuvalt Euroopa Komisjoni poolt välja pakutavast
RepowerEU plaanist võib gaasitarbimise langus olla veelgi kiirem.
Lahendused fossiilse gaasi kasutamise lõpetamiseks
Fossiilse gaasi kasutamist saab märgatavalt vähendada energiat säästes ning suurt osa
ülejäänud nõudlusest saab järk-järgult asendada protsesside elektrifitseerimisega ja vähemal
määral taastuvat päritolu gaasidele üleviimisega kohtades, kus elektrifitseerimine pole
tehnoloogiliselt optimaalne.
1. Renoveerimine. Märkimisväärset energiasäästu saab saavutada lihtsate
renoveerimistega, näiteks pööningute, katuste ja katusealuste soojustamisega. Riik
saaks suunata võimalikult palju rahastust ELi struktuurifondidest olemasolevate
renoveerimisprogrammide mahu suurendamisse, lisaks saaks uurida võimalusi EL
fondides ette nähtud renoveerimisprogrammide investeeringute ajaliselt ettepoole
toomiseks. Rahalise toetuse kõrval on oluline ka nõustamisteenuse pakkumine
(kontaktpunktid KOVides). Lisaeelarvega ette nähtud täiendavad 19 miljonit eurot
väikeelamute energiasäästu- ja tõhususe suurendamiseks on hea algus, ent vaja on
kordades rohkem vahendeid.
2. Soojusmajanduse dekarboniseerimine. Riik saaks investeerida eurofondidest ja/või
siseriiklikest vahenditest soojuspumpade programmi, mis aitaks viia hetkel
gaasiboileritega köetud ∼45 000 majapidamist üle soojuspumpadele või kaugküttele.
Lisaks saab mitmekesistada kaugküttesüsteemide energiaallikaid. Selleks tuleb
investeerida tööstuslikesse soojuspumpadesse, kohalike säästlike
taastuvenergiavõimsuste arendamisse ning jääksoojuse kasutamisse.
3. Tööstuse dekarboniseerimine. Protsessides, mida on keeruline degasifitseerida (nt
tööstuslikud protsessid, kus vajatakse kõrget temperatuuri või kus kasutatakse gaasi
toormena) saab fossiilse gaasi asendada biogaasi või taastuvenergial põhineva
vesinikuga või selle derivaatidega. Selleks on vaja hoogustada biogaasi
tootmisjaamade rajamist ning muu hulgas paremini ära kasutada rohtse biomassi
jäätmeid biogaasi tootmiseks. Taastekavast rahastatavat rohelise vesiniku
tarneahelate skaleerimise toetuse andmist saaks prioriseerida selliselt, et vesinikku
kasutataks sektorites, mis sõltuvad hetkel fossiilsest gaasist ning mida pole võimalik
elektrifitseerida.
Energiajulgeoleku tagamine ja kliimaeesmärkide täitmine pikas perspektiivis nõuab poliitilist
tahet ja selget plaani alustada viivitamatult üleminekuga fossiilselt gaasilt taastuvatele
lahendustele, mis eeldab energiasäästu meetmete laialdast rakendamist. Ootame selles teie
initsiatiivi - algatada energiajulgeolekut ja kliimakindlust toetav mitmekesine strateegia, mille
lõppeesmärk on selge ajalise tärminiga järk-järguline loobumine fossiilsest gaasist.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Madis Vasser Siim Kuresoo
Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond
Juhatuse liige Juhatuse aseesimees
Lisainfo:
Johanna Kuld, Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert,
[email protected], 53493076
Johanna Maarja Tiik, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert,
[email protected],
51935297
From: Johanna Kuld <
[email protected]>
Sent: Thursday, May 5, 2022 9:50 AM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected]; Keit Pentus-Rosimannus
<
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>
Cc:
[email protected]; Laura Laaster <
[email protected]>;
[email protected]; Rasmus
Ruuda <
[email protected]>
Subject: Avalik pöördumine: Eestil tuleb fossiilne gaas järk-järgult asendada taastuvate lahendustega
Lugupeetud peaminister Kaja Kallas!
Lugupeetud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus!
Lugupeetud keskkonnaminister Erki Savisaar!
Lugupeetud majandus- ja taristuminister Taavi Aas!
Eesti Roheline Liikumine ja Eestimaa Looduse Fond pöörduvad teie poole, et tõsta esile vajadust loobuda
Vene gaasist viivitamatult ning pingutada üldiselt fossiilsest gaasist loobumise nimel, eesmärgiga
vähendada haavatavust fossiilkütuste tarneahelate tõrgetest. Sõda Ukrainas on varasemast veel enam
toonud esile vajaduse kiireks ja läbimõeldud rohepöördeks, mis aitaks tugevdada meie
energiajulgeolekut. Nii energiajulgeoleku kui ka kliima vaatest on taastuvatesse lahendustesse
panustamine ainuõige poliitiline otsus.
Avaliku pöördumise leiate manusest.
Heade soovidega!
Johanna Kuld
-----
Johanna Kuld
Huvikaitse ekspert
Eesti Roheline Liikumine
+372 53493076