Käskkiri

Käskkirja lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium HANKEDOKUMENT „ Back -end arendaja algaja taseme koolitusprogramm “ CVP kood: 80400000-8 Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused Tallinn 202 2 SISUKORD Üldosa 2 Riigihanke ese 2 Selgituste ja teavituste saamise kord 3 Pakkumuste esitamine ja avamine 3 Pakku muse struktuur 4 Pakku muste vastavuse kontrollimine ja /või tagasilükkamine 4 Pakku muste võrdlemine, hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine 5 Hankelepingu sõlmimine 7 Hankedokumendi lisad 7 Lugupeetud pakkuja! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub Teid esitama pakkumust liht hankele , mille eesmärk on mitmekesistada töötavale täiskasvanule suunatud täiend- ja ümberõpet, mis võimaldaks omandada back -end arendajale vajalikke teadmisi ja oskusi. Oodatud tulemusena saaksid õppe läbinud alustada tööd IT-valdkonnas ja seeläbi leevendada IT-spetsialistide puudust majanduses tervikuna. ÜLDOSA Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn rg -kood: 70003158 e-post: [email protected] (edaspidi Hankija ) Riigihanke nimetus: „ Back -end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ Hankemenetluse liik: L ihthange Hankemenetluse teostamise viis: E-menetlus Pakkumuste avamise koht: E -riigihangete register https://riigihanked.riik.ee (edaspidi eRHR ) Pakkumuste esitamise ja avamise tähtpäev: Kuupäev ja kellaaeg avaldatakse e RHR-is üldandmete lehel Pakkumuste jõusolek: 90 kalendripäeva Lepingu täitmise kestus: 18 kuud Riigihanke läbiviimise eest vastutav isik: Marika Arro Digiriigi arengu osakonna projektijuht Riigihanke alusdokumentide (edaspidi ka alusdokumentide ) koostamisel on hankija lähtunud riigihangete seadusest (edaspidi RHS ) ja sellega seonduvatest õigusaktidest. Hankija võib muuta hanketeadet ja/või alusdokumente enne pakkumuste esitamise tähtpäeva RHS § 81 alusel. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. RIIGIHANKE ESE Riigihanke esemeks on k uni 6-kuulise tervikliku algaja taseme back -end arendaja erialase koolitusprogrammi läbiviimine koos õppetoe pakkumisega (edaspidi ka koolitus või programm ) . Teenuse tehniline kirjeldus on esitatud hankedokumenti (edaspidi HD ) lisas 1. Koolitus programmi kavandamine , hankega tellitava 10 0 inimese koolitamise läbiviimine ning analüütilise lõppraporti esitamine peab toimuma 18 kuu jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest. Programmi algusajaks on hiljemalt 2 (kaks) nädalat peale käsunduslepingu sõlmimist. SELGITUSTE JA TEAVITUSTE SAAMISE KORD Hanketeate ja riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab pakkuja hankijalt selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi eRHR -i „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. Hankija vastab pakkuja poolt esitatud hankedokumendi punktis 3.1 nimetatud pöördumistele 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, lisades vastused eRHR -i „Teabevahetus“ töölehele. Kui riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 1 ( ühte ) päeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama (RHS § 46 lg 2). Hankija võib nõuda eRHR -i “Teabevahetus” lehe kaudu pakkujalt kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks RHS § 96 lg 2 nimetatud dokumente . Pakkuja on kohustatud nõutava teabe esitama 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates (RHS § 104 lg 9). Hankija võib nõuda eRHR -i “Teabevahetus” lehe kaudu ettevõtjalt selgitusi või selgitusi sisaldavaid dokumente kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta . Ettevõtja esitab hankijale selgitused või selgitusi sisaldavad dokumendid kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija vastava nõude saamisest arvates. Hankija võib mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada (RHS § 46 lg 4). Hankija võib nõuda eRHR -i teabevahetuse lehe kaudu pakkujalt asjakohast selgitust, kui ta leiab, et pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Pakkuja on kohustatud selgituse esitama 5 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates (RHS § 115 lg 1). PAKKUMUSTE ESITAMINE JA AVAMINE Kõik riigihanke alusdokumentides nõutud dokumendid tuleb esitada elektrooniliselt eRHR keskkonna kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee . Pakkumuste esitamise tähtpäev ja kellaaeg avaldatakse riigihangete registri üldandmete lehel. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimuslike pakkumuste esitamine ei ole lubatud. Alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. Pakkumuse koostamise keel on eesti keel. Võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ja neile peab olema lisatud tõlge eesti keelde . Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt 9 0 kalendripäeva . Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumus sisaldama kinnitust, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Pakkumuse koostamise ja esitamisega seotud kulutusi pakkujale ei hüvitata. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, tuleb pakkumuses ära märkima, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada teabe ärisaladuseks määramist (RHS § 111 lg 5). Pakkuja peab arvestama, et pakkumus on konfidentsiaalne kuni RHS § 117 lõikes 1 nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni ja peale nimetatud otsuse tegemist on hankija kohustatud vastava taotluse saamisel pakkumuse avalikustama ulatuses, mis pole märgistatud ärisaladusena. Pakkumus peab oleme digitaalselt allkirjastatud pakkuja seadusjärgse või volitatud isiku poolt. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e RHR keskkonnas h ankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure , elektrikatkestused, häired p akkuja või ha nkija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta e RHR keskkonna kasutamisest või mittekasutamisest p akkujale tekkinud kahjude või saamata jäänud tulu eest. Pakkumuste avamine toimub eRHR - s . PAKKUMUSE STRUKTUUR Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt eRHR -s . Pakkuja esitab pakkumusega koos hankepassi . Pakkumus peab koosnema järgmistest dokumentidest: Pakkumus e kirjeldus (HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkt 7) pakkuja poolt vabalt valitud vormis ; Projektimeeskonna kinnitus HD V orm il 1 ; Pakkuja peab täitma ja esitama pakkumuse koosseisus HD Vormi 2 – Pakkumuse eelarve . Pakkuja peab sisestama Vormilt 2 – Pakkumuse maksumuse tabelist eRHR töölehele „Hindamiskr i teeriumid ja hinnatavad näitajad“ pakkumuse eeldatava kogumaksumuse. I nfo, kas pakkumus sisaldab ärisaladust koos põhjendusega ärisaladuseks määramise kohta HD Vormil 3 . V olikiri juhul, kui pakkumusele pakkuja esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri registrikaardile või muu vastava registri tunnistusele kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust (vajadusel, HD V orm 4 ); Kui pakku muse esitavad mitu pakkujat ühiselt, siis ühispakkumuse esitamisel loetakse, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Ühispakkujad peavad lisama pakkumusele HD Vo rmi 5 kohase ühispakkujate avalduse ja volikirja. Kõikidel ühispakkujatel peavad puuduma riigihanke alusdokumendis nimetatud kõrvaldamise alused. Koos pakkumusega tuleb esitada iga ühispakkuja kohta ühispakkuja vastavaid kinnitusi sisaldav hankepass. Isikuandmete töötlemise register HD Vormil 6 . PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE JA /VÕI TAGASILÜKKAMINE Hankija kontrollib hankepassi alusel kõrvaldamata jäetud ja kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust , milleks on 100 000 eurot (km-ta). Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. PAKKUMUSTE VÕRDLEMINE, HINDAMINE JA PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMINE Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Kui esitatud tingimustele vastab vaid üks p akkumus, ei tunnistata seda edukaks juhul, kui see hinnatakse punktis 7 .3.3.1 nimetatud alamkriteeriumites „ Pakkumuse sisu ja kvaliteet “ minimaalse arvu punktidega. Hindamismetoodika kirjeldus: Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System) kasutades ja kahe hindamiskriteeriumi , so „Pakkumuse sisu ja kvaliteet“ (70 punkti) ja „Pakkumuse kogumaksumus“ (30 punkti) , alusel . Maksimaalne punktisumma on 100. Pakkumuse sisu ja kvaliteeti hinnatakse punktis 7 .3.3.1 nimetatud kolme alamkriteeriumide a lusel . Pakkumuse sisu ja kvaliteedi kriteeriumi iga alamkriteeriumit hindavad hankija hankekomisjoni liikmed individuaalselt . Kõikide hankekomisjoni liikmete antud punktid iga le alamkriteeriumi le summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Alamkriteeriumide osas saadud tulemused liidetakse ja seejärel rakendatakse väärtuspunktide süsteemi ehk maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse suurima punktisumma saanud p akkumusele. Ülejäänud hinnatavate p akkumuste väärtuspunktid alamkriteeriumi osas arvutatakse järgmise valemi järgi: „ punktimäär “ = „ pakkumuse hinnete summa “ ÷ „ kõrgeim hinnete summa “ x „ 70 “. Pakkumuse sisu ja kvaliteet Alamkriteerium i kirjeldus Vastab täiesti Vastab suures osas või sisaldab väiksemaid puudusi või on tarvis teha väiksemaid kohandusi Vastab vähesel määral või üldse mitte või sisaldab muid suuremaid puudusi või on tarvis teha suuremaid kohandusi Programmi ülesehituse Esitada kirjeldus HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktidele 4., 6., 7.1.1-7.1.5 K irjeldus on detailne ja arusaadav, sh osalejate valikuprotsess, kasuta ta vad programmid , erialase õppe läbiviimine, õpigruppide loomine ja tegevus, osalejate mentorlus ning tugi. 50 punkti P rogramm sisaldab väiksemaid puudusi ja/või programmi saab kasutusele võtta väiksemate kohandustega. 30 punkti Programm sisaldab suuremaid puudusi ja/või programmi kasutusele võtuks tuleb teha suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 10 punkti Programmi kavandamise ning elluviimise tegevus- ja ajakava asjakohasus ning rakendatavus ( HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus “ punkt 7.1.6) K irjeldus on detailne ja arusaadav ning kirjeldatut on võimalik täies mahus rakendada (sh h ankija poolt etteantud ajaraamis). 35 punkti K ava sisaldab väiksemaid puudusi ja/või kava saab kasutusele võtta väiksemate kohandustega. 21 punkti K ava sisaldab suuremaid puudusi ja /või kava kasutusele võtuks tuleb teha suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 7 punkti Programmi eelarve kirjeldus hankega tellitavate tegevuste läbiviimiseks (HD lisa Vorm 2 ) Pakkumuse eelarve on detailne, arvestuse alused selged ja arusaadavad, kulud läbipaistvad ning vajalikud hankega tellitavate tegevuste läbiviimiseks. 15 punkti Programmi eelarve on suures osas detailne, arvestuse alused selged ja arusaadavad, kulud läbipaistvad ja teenuse osutamiseks vajalikud , kuid esinevad väikes ed puudus ed , mis ei võimalda pakkumust hinnata selles kriteeriumis täispunktidega. 9 punkti Programmi eelarves suuremad puudused , ei ole detailne ja/või arvestuse alused ei ole selged ega arusaadavad ja/või kulud läbipaistvad ning vajalikud hankega tellitavate tegevuste läbiviimiseks. 3 punkti Pakkumuse kogumaksumuse arvestamisel võetakse aluseks kõik hankija hankelepingu täitmisega tekkivad kulud, sh käibemaks. Hankija hindab pakkumuse maksumust koos käibemaksuga. Maksimaalsed väärtuspunktid (30) omistatakse madalaima kogumaksumusega (koos käibemaksuga) pakkumusele. Teised pakkumused saavad 30-st võimalikust punktist proportsionaalselt vähem punkte. Väärtuspunktid arvutatakse: “punktimäär” = “kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Pakkumuse hindamiskriteeriumidele omistatud punktid liidetakse. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on suurim. Kui kaks või enam pakkumust on hindamise tulemusel võrdsed, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai enim punkte kriteeriumi „Pakkumuse sisu ja kvaliteet“ eest. Kui ka siis on pakkumused võrdsed, selgitatakse edukas p akkumus välja hankekomisjoni liikmete avalikul hääletusel, mis protokollitakse. Juhul kui nõuetele vastab vaid üks pakkumus ja sellele omistati hindamiskriteeriumi "Pakkumuse sisu ja kvaliteet" osas kõigi hindamiskomisjoni liikmete poolt vähemalt ühe alamkriteeriumi osas miinimumpunktid, siis pakkumust edukaks ei tunnistata. HANKELEPINGU SÕLMIMINE Hankeleping sõlmitakse kvalifitseeritud pakkujaga, kellel ei esine hankelepingu sõlmimise hetkel kõrvaldamise aluseid ja kelle vastavaks tunnistatud pakkumus on tunnistatud edukaks. Hankelepingut ei sõlmita enne 5 töö päeva möödumist eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kohta teate esitamisest. Hankeleping jõustub arvates hankelepingu allkirjastamisest hankija ja pakkuja poolt. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 7 kalendripäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, siis seda on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. Sellisel juhul on hankijal õigus tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hinnata kõiki ülejäänud vastavaid pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks hindamise tulemusel järgmine pakkumus. HANKEDOKUMENDI LISAD Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Vorm 1 – Projektimeeskonna kinnitus Vorm 2 – Teenuse osutamise eelarve Vorm 3 – Ärisaladus Vorm 4 – Volikiri Vorm 5 – Ühispakkujate avaldus ja volikiri Vorm 6 – Isikuandmete töötlemise register Riigihange: „ Back -end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ Viitenumber: Vorm 1 – Projektimeeskonna kinnitus Projektijuht Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg dd.mm.yyyy E-post Hariduskäik (sh täiendkoolitused) Projektijuhtimise (koolitus- ja/või arendustegevuse projekt) kogemus . Kirjeldada vähemalt kolme (3) Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projekti juhtimis t (nõuetekohaselt lõpetatud projektid), mis on läbi viidud pakkumiskutsele eelneva 60 kuu jooksul. Ära näidata: - projekti nimi; - tellija andmed; - projekti alguse ja lõpu kuupäev; - peamised tööülesanded. Koolitusprogrammi juht Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg dd.mm.yyyy E-post Hariduskäik (sh täiendkoolitused) Koolitusprogrammi sisulise koostamise kogemus . Koolitusprogrammi juht peab olema pakkumuse kutsele eelneva 60 kuu jooksul olnud koolituse väljatöötaja ja/või õppedisaineri rollis kokku vähemalt viie (5) IT-valdkonna erialases koolitusprojekti juures. Ära näidata: - koolituse nimi; - tellija andmed; - koolituse alguse ja lõpu kuupäev; - koolituse maht akadeemilistes tundides; - peamised tööülesanded. IT-alase kvalifikatsiooniga koolitaja Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg dd.mm.yyyy E-post Hariduskäik (sh täiendkoolitused) Inglise keele oskus (ära näidata tase) Esinemis- ja/või koolitamiskogemus . K oolitajal peab olema kogemus vähemalt kolme (3) sarnase koolituse läbiviimisel, kokku vähemalt 78 tunni ulatuses pakkumuse kutsele eelneva 36 kuu jooksul koolitusprogrammi valdkonnas (programmeerimine, IT-arendaja, back -end arendaja vms). Ära näidata: - koolituse/ürituse nimi; - tellija andmed; - toimumise kuupäevad ; - koolituse maht akadeemilistes tundides; - koolituse/esinemise sisu kirjeldus . Mentor Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg dd.mm.yyyy E-post Hariduskäik (sh täiendkoolitused) Inglise keele oskus (ära näidata tase ) ICF sertifikaadi andmed. Lisaks esitab pakkuja koos pakkumusega sellekohase vastavasisulise tõendi/sertifikaadi koopia. Kogemus mentorina . Mentor(id) peab pakkumuse kutsele eelneva 60 kuu jooksul olema pakkunud gruppidele mentorlust vähemalt kolmes (3) erinevas programmis/projektis. Ära näidata: - koolituse/ürituse nimi; - tellija andmed; - toimumise kuupäevad ; - koolituse maht akadeemilistes tundides; - koolituse/esinemise sisu kirjeldus . Kinnitan, et: kõiki eelnimetatud meeskonnaliikmeid on võimalik kasutada hankelepingu täitmiseks, seda kuni hankelepingu tähtaja lõpuni. Pakkujal on vajadusel õigus käesolevas pakkumuses esitatud meeskonnaliikmeid muuta vaid eelneval kirjalikul kokkuleppel hankijaga ja seda tingimusel, et meeskonnaliiga asendatakse vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omava spetsialistiga. kõik esitatud meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku hankes osalemiseks ja kinnitavad seda antud vormi digitaalselt allkirjastades. Nimi: _____________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta) Riigihange: „ Back -end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ Viitenumber: Vorm 2 – Teenuse osutamise eelarve Rida Kulu nimetus Ühik Ühiku hind Hind kokku 1. Ettevalmistavad tegevused 1.1 . Lahti kirjutada tegevuste sisu , näiteks kommunikatsiooni kulu, k oolitusprogrammi terviklik väljatöötamine jne. 2. Koolitamine 2. 1. Õpi keskkonna kasutamise hind ühe osaleja kohta (sisaldab e-õppe ja veebipõhise õppekeskkonna kasutamise kulu jms). Lahti kirjutada, mis kulud punkti 2. 1 summa moodustavad. 2.2. Osalejate testimise kulu 2.3 . Tehnika rendi kulu (vajadusel) 2.4 . Tarkvara kasutamise kulu (vajadusel) 3. Tööjõu kulud 3.1 Projektijuhi töötasu 3.2 Koolitusprogrammi juhi töötasu 3.3 IT-alase kvalifikatsiooniga koolitaja töötasu Kokku kulu: i tunde ühele grupile Kokku kulu: personaalsenõustamisele 3.4 Mentori töötasu 3.4.1 Kokku akadeemilisi tunde ühele grupile 3.4.2 Kokku akadeemilisi tunde personaalsele nõustamisele 3.5 Muud personalikulud ( kui esinevad ja selgitada nende sisu ) 4. Muud kulud 4.1 Kui esinevad ja selgitada nende sisu 5. Koolitus e kulu 5.1 Koolitamise kulu ühe osaleja kohta kokku 6. Pakkumuse maksumus 6.1 Pakkumuse maksumus kokku ilma käibemaksuta: 6.2 Käibemaks: 6.3 Pakkumuse maksumus kokku koos käibemaksuga: Kinnitame, et: oleme pakkumuse maksumuses arvestanud kõikide riigihangete alusdokumentides nõutud teenuste ja töömahtudega; pakkumuse maksumus on lõplik ja sisaldab kõiki kulutusi, mis on vajalikud halduslepingu täitmiseks ja teenuste nõuetekohaseks osutamiseks ; oleme teadlikud, et hankija ei hüvita halduslepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee mistahes täiendavaid makseid. Nimi: _____________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta) Riigihange: „ Back -end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ Viitenumber: Vorm 3 – Ärisaladus Avaldame, et esitatud pakkumusest on ärisaladusega kaitstud järgmised dokumendid või teave: Jrk Dokumendi nimetus (terviktekst või viide teksti osale) Põhjendus teabe ärisaladuseks määramisest 1. 2. … Oleme teadlikud, et: RHS § 111 lg 5 kohaselt ei või pakkuja ärisaladusena märkida: pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; juhul kui antud vorm on täitmata või esitamata põhjendus teabe ärisaladuseks määramise kohta, loeb hankija, et pakkuja poolt esitatud pakkumus või pakkumuses sisalduv teave ei ole ärisaladusega kaitstud. Nimi: _____________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta) Riigihange: „ Back -end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ Viitenumber: Vorm 4 – Volikiri Käesolevaga volitab ___________ ( pakkuja nimi ) ____________________ ( volitaja nimi ja ametikoht ) isikus _________________ ( volitatava nimi, ametikoht ) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ ________________ _ __ ____ __ (allkirjastatud digitaalselt) volitaja nimi ja ametikoht Riigihange: „ Back -end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ Viitenumber: Vorm 5 – Ühispakkujate avaldus ja volikiri Käesolevaga avaldame soovi osaleda hankemenetluses ühispakk ujatena . Kinnitame, et alljärgnevalt loetletud ettevõtjad on ühispakkujad ühispakkumuse esitamise tähenduses. Ühispakkuja nimi R egistrikood A adress , tel, e-posti aadress A llkirjaõigusliku isiku nimi ( vajadusel lisada ridu ) Ü hispakkujatena vastutame hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volitame ühispakkujate esindajana hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid tegema _________________________ (volitatud esindaja nimi, isikukood). Volikiri kehtib kuni pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpuni (vajadusel märkida piirang või volitaja enda poolt antav tähtpäev) . _______________________ (allkirjastatud digitaalselt) Nõutav kõigi ühispakkujate esindajate allkiri Riigihange: „ Back -end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ Viitenumber: Vorm 6 – Isikuandmete töötlemise register Volitatud töötleja Vastutav töötleja Nimi ja kontaktandmed Andmekaitse eest vastutav isik Volitatud töötleja esindaja Nimi ja kontaktandmed Andmekaitse eest vastutav isik Vastutava töötleja esindaja Nimi Nimi Nimi Nimi Nimi Nimi Aadress Aadress Aadress Aadress Aadress Aadress E-post E-post E-post E-post E-post E-post Telefon Telefon Telefon Telefon Telefon Telefon Isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine Vastutava töötleja nimel tehtava töötlemise kategooriad (isikuandmete töötlemiseks tehtavad toimingud) Kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni nimi kui isikuandmeid edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile Asjakohaste kaitsemeetmete kohta koostatud dokumendid kui andmeid edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile Tehniliste ja korralduslike (organisatoorsete) turvameetmete üldine kirjeldus (kuidas on isikuandmed kaitstud) KÄSKKIRI 16.05.2022 nr 40 Riigihanke „Back-end arendaja algaja taseme koolitusprogramm" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, lõike 2 punkti 3, § 99 ja § 125 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017.a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada lihthange sotsiaalteenuse „Back-end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ (CPV kood 80400000-8, nimetus „Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused“) tellimiseks. Hange viiakse läbi majandus- ja taristuministri 07.01.2015. a käskkirjas nr 15-0004 „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“ (edaspidi toetusskeem) sätestatud eesmärgi – digitaalse kirjaoskuse laialdane levik ning IKT-oskuste parandamine, et luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ja tagada inimeste suurem konkurentsivõime − saavutamiseks. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud). 3. Tellitava sotsiaalteenuse „Back-end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ eeldatav maksumus on 100 000,00 €, millele lisandub käibemaks. Summa makstakse välja toetusskeemi „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ eelarvest. Lepingu täitmise periood on lepingu sõlmimisest 18 kuud. 4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud teenuse tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) digiriigi arengu osakonna projektijuhi Marika Arro. 5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ja edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: Komisjoni esimees: Marika Arro – MKM, digiriigi arengu osakonna projektijuht  2 Komisjoni liikmed: Taavi Sepp – Riigi IKT Keskus, avalike pilveteenuste programmijuht, tema nõusolekul Jüri Jõema – Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, nõunik, tema nõusolekul Karl Andreas Sprenk – MKM, digiriigi arengu osakonna projektijuht 6. Valitud hankemenetluse ja punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas asekantsler kantsleri ülesannetes  HD Lisa 1 „Back-end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ Tehniline kirjeldus Tallinn 2022 SISUKORD 1. Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 2. Hanke eesmärk ............................................................................................................... 4 3. Programmi sihtrühm ....................................................................................................... 5 4. Programmi elluviimine ................................................................................................... 5 5. Koolitusperioodi järgsed tegevused ............................................................................... 8 6. Back-end juunior taseme arendaja õppe sisu .................................................................. 8 7. Pakkumuse kirjeldus ja visioon ...................................................................................... 9 8. Nõuded meeskonnale ................................................................................................... 10 9. Tasu suurus ja väljamaksmise kord .............................................................................. 11 2 1. SISSEJUHATUS Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) KM viib Euroopa Liidu Struktuurifondide 2014+ perioodil ellu meetme „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ tegevust „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ (majandus- ja taristuministri 07.01.2015 käskkiri nr 15- 0004 „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“). Meetme üks eesmärk on tõsta tööealiste inimeste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid teadmisi ja oskusi. Eesmärgi täitmiseks hangib MKM back-end arendaja juunior taseme koolitusprogrammi, mille tulemusena omakorda suureneb IT-spetsialistide osakaal koguhõives. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IT) sektori roll Eesti majanduses on märkimisväärne1 – umbes 5% ettevõtluses hõivatute koguarvuga luuakse ligi 8% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest, makstakse üle 6% kõigist Eesti ettevõtete poolt kinnipeetavatest ja makstavatest maksudest ja maksetest ning toodetakse 11% meie ekspordist. Microsofti poolt läbiviidud uuringu kohaselt2 peaks tekkima 2025. aastaks kogu maailmas juurde 149 miljonit tehnoloogiasektori töökohta. Eesti puhul toob viidatud analüüs välja vajaduse 38 000 uue tehnoloogia valdkonna töökoha tekke järele, nendest: - 24 000 tarkvaraarenduses, - 4 800 pilve ja andmetega seonduvates rollides, - 7 400 andmeteaduses (andmeanalüütika, masinõpe ja tehisintellekt), - 2 000 küberturvalisuses ja küberkaitses. Covid-19 puhangust tingitud majanduskriis on mõjutanud ja kiirendanud vajadust toetada majanduse digitaliseerimist ja automatiseerimist. Kõik see on veelgi suurendanud nõudlust IT-valdkonna spetsialistide ja IT-arendajate järele mitte ainult IT-sektoris, vaid kõikides sektorites üle Eesti. Ka CV-keskuse tööturu ülevaade toob välja, et väga kiiresti kasvas tööjõunõudlus IT-sektoris, kus tööandjad avaldasid 2021. aasta III kvartalis 50% rohkem tööpakkumisi kui 2019. aastal samal ajal. Nõudlus IT-sektori spetsialistide ja juhtivate töötajate järele suurenes koguni 75%. IT-valdkonna spetsialistiks on võimalik õppida formaalhariduses (kutse- ja kõrghariduses), ajaliselt lühemaid ja töötavale täiskasvanule suunatud täiendõppe võimalusi ei ole aga piisavalt3. Nende tekitamiseks on vajalik välja töötada ja piloteerida paindlikumaid koolitusvorme. 1 IKT valdkonna majanduse, kutse- ja kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse ülevaade. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, 2019 2 Estimated capacity of technology jobs by 2025, Microsoft Data Sceince utilizing LinkedIN data https://msit.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZWMyNjA0YzAtZGY4Zi00MTI1LTk4MjQtNWI1NTA5NDY1MzRjIiwidCI6IjcyZjk4OGJmLTg2ZjEtNDFhZi05MWFiLTJkN2NkMDExZGI0N yIsImMiOjV9 3 https://startit.ee/it/erialad/pohiharidus/, Tahan täiendkoolitustel osaleda 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis 2020. aasta detsembris 48 ettevõtte seas läbi küsitluse, eesmärgiga kaardistada puuduvaid IT-valdkonna töötajad. Ettevõtete vastustest selgus, et kõige rohkem vajatakse back-end arendajaid (39 vastust) ning ettevõtted võtaksid kõige suurema tõenäosusega tööle ka algtasemel (junior) back-end arendaja (26 vastust). Järgnesid front-end arendajad (vastavalt 32 ja 25 vastust) ja programmeerijad (vastavalt 28 ja 21 vastust). Tasemeõppe lõpetanutest üksi ei piisa IT-spetsialistide vajaduse katmiseks, mis on kasvav nii IT- sektoris kui väljapool4. Kasvava vajadusega põhikutsealad on näiteks tarkvaraarendaja, andmeanalüütik, küberturbejuht, kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disainer. Kõrghariduse IT õppekavagrupi lõpetanutest (BA ja RAK) rakendub IT ametialadele kolm neljandikku (73%), õppe katkestanutest vaid kolmandik. Kutseõppes on see näitaja väikesem, vastavalt 32% ja 8%. Ekspertide hinnangul piisab IT valdkonnas karjääri alustamiseks ka kuni pooleaastasest erialasest väljaõppest. Selline ümberõppe mudel on juba edukalt ka käivitunud (nt „Vali IT“, kood/Jõhvi). Eesmärgi saavutamiseks on vaja lisaks tasemeõppele jätkata riiklikult toetatava ümber- ja täiendõppe mudeliga ning kaasata IT-spetsialistideks välistööjõudu. Eesti on Euroopas esimesel kohal digitaalses elukestvas õppes osalemise valmisoleku poolest5. Statistikaameti andmetel6 õppis 16-74-aastastest internetikasutajatest 2021. aastal e-kursustel 35% (2017. aastal 13%) ja online materjale kasutas samas sihtrühmas 2021. aastal 36% (2017. aastal 28%). Digitaalses õppes osalemise valmisolekut kinnitavad ka Coursera Workforce Recovery programmi tulemused. 2020. aastal pakuti eestimaalastele 6 kuu jooksul tasuta õppimise võimalust Coursera rahvusvahelisel õppeplatvormil. Kokku alustas vähemalt ühte võõrkeelset (peamiselt inglise- või venekeelset) kursust 11 773 osalejat ja lõpetajaid oli kokku 3 988, kellest ca kolmandiku lõpetas kursuse IT-valdkonnas. Eeltoodu annab kindluse, et inimestel on olemas valmisolek iseseisvaks õppimiseks IT-valdkonna erialadel ja seda ka võõrkeelsetel kursustel. 2. HANKE EESMÄRK 2.1. Tulenevalt IT-valdkonna tööjõuressursi hetkeseisust on vajadus mitmekesistada töötavale täiskasvanule suunatud täiend- ja ümberõpet, mis võimaldaks omandada back-end arendajale vajalikke teadmisi ja oskusi. Oodatud tulemusena saaksid õppe läbinud alustada tööd IT- valdkonnas ja seeläbi leevendada IT-spetsialistide puudust majanduses tervikuna. 2.2. MKM hangib eesmärgi täitmiseks partneri, kelle ülesandeks on: 4 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_2021_terviktekst_.pdf 5 Index of Readiness for Digital Lifelong Learning, https://www.ceps.eu/ceps-publications/index-of-readiness-for-digital-lifelong-learning/ 6 Eesti Statistikaamet, tabeli kood IT38, https://andmed.stat.ee/api/v1/et/stat/IT38 4  2.2.1. Kuni 6-kuulise tervikliku back-end arendaja erialase koolitusprogrammi läbiviimine koos õppetoe pakkumisega (edaspidi programm). 2.2.2. Vähemalt 10-osalejaga pilootgrupi koolituse läbiviimine, koos analüütilise raporti esitamisega programmi mudeli edukuse kohta (punkt 4.10) 2.2.3. Pilootgrupi edukaks hindamise korral laiendatakse hankega tellitavate koolitatavate hulka 100 inimeseni (pilootgrupp kaasa arvatud), mis on käesoleva hanke lepinguliste kohustuste täitmise eesmärk. 3. PROGRAMMI SIHTRÜHM 3.1. vähemalt 21-aastane keskharidusega täiskasvanu, kes - ei osale tasemeõppes ja kellel puudub IT-valdkonna tasemeharidus; - omab kehtivat töösuhet; - omab vähemalt 3-aastast varasemat töökogemus mistahes valdkonnas, välja arvatud IT- valdkond; - omab tõsist huvi IT-valdkonna vastu ja soovib asuda selles valdkonnas tööle; - valdab inglise keelt tasemel, mis võimaldab iseseisvalt aru saada õppematerjalidest, iseseisvalt õppida ja oma mõtteid sõnastada (vähemalt tase B1). 3.2. Eelteadmised IT-valdkonnast ja/või programmeerimisest ei ole vajalikud. 4. PROGRAMMI ELLUVIIMINE 4.1. Programm peab osaleja jaoks olema läbitav täies ulatuses virtuaalselt, seda nii õppimise, õpigruppide tegevuste kui mentorluse osas. Õppekava koostamisel tuleb arvestada, et programmis osaleja on hõivatud täiskoormusel tööga ning programmi läbimine peab muuhulgas võimaldama mõistlikku pere- ja tööelu ning õppimise ühildamist. 4.2. Programmi läbiviimisel lähtub Pakkuja kaasaegsetest täiskasvanud õppijale suunatud õppemeetoditest ja -lahendusest ning õppijakesksest lähenemisest. 4.3. Pakkuja kannab kõik kulud, mis on seotud õppe korraldamise ja läbiviimisega, sh e-õppe ja/või veebipõhise õppekeskkonna või õppeks vajaliku tehnika ja tarkvara kasutamisega. 4.4. Programmi edukalt lõpetanud osalejatele väljastab Pakkuja tunnistuse programmi läbimise kohta. 4.5. Pakkuja viib läbi osalejate andmekorje ja koostab aruandluse vastavalt käsunduslepingu eritingimuste punktis 1.1.1.3 ettenähtud korrale. 4.6. Pakkuja leiab programmis osalejad, testib osalejate motivatsiooni ning vajalikke algteadmisi programmis osalemiseks, valib programmi osalejad ja moodustab õpigrupid. 4.6.1. Võimalike osalejate leidmiseks viib Pakkuja läbi turundus- ja kommunikatsioonikampaania, täites käsunduslepingu punktis 1.1.1.2 esitatud nõuded. 5  4.6.2. Osalejate valik programmi toimub testimise alusel, mille käigus Pakkuja testib osaleda soovija huvi IT-valdkonna vastu, IT-arendaja tööks vajalikku loogilist mõtlemist ja motivatsiooni hakata IT-valdkonnas tööle ning iseseisvalt erialase õppe läbimiseks vajalikku (piisavat) inglise keele oskust. MKM soovitab (aga ei eelda), et osaleda soovijad läbivad testimisele eelnevalt lühikese IT-valdkonna e-kursuse, mis annab võimaluse hinnata huvi valdkonna vastu läbi praktilise kogemuse ning valmisolekut iseseisvaks õppeks programmis. 4.6.3. Pakkuja viib võimalike osalejatega läbi vestluse nende motivatsiooni hindamiseks nii programmis osalemiseks kui tööle asumiseks IT-valdkonnas. 4.6.4. Pakkuja moodustab testimise positiivselt läbinud osalejatest õpigrupid. Vähim ega suurim osalejate arv ühes õpigrupis ei ole piiratud (välja arvatud pilootgrupp). Õpigrupi moodustamisel peab Pakkuja arvestama osalejate võimalikult sarnase algtasemega. 4.6.5. Õpigrupi osalejad läbivad programmi ühes ajaraamis. Erinevad õpigrupid võivad tegutseda teistest sõltumatult. 4.7. Pakkuja korraldab õpigruppidele erialase e-õppe. Käesolevast programmist ei toetata uute õppeprogrammide või e-õppe väljatöötamist. Erialaseks õppeks valib Pakkuja olemasolevatest rahvusvahelistest e-õppe keskkondadest sobivad kursuse(d) ja/või mooduli(d) (nt Codecademy, Coursera vsm) võttes aluseks back-end juunior taseme arendaja õpiväljundid ja õppesisu (vastavalt punktile 6). Õpe peab lisaks teoreetilisele osale sisaldama ka praktilisi ülesandeid. 4.8. E-õpet peavad osalejad saama läbida iseseisvalt ja endale sobival ajal, arvestades oma õpigrupis moodulite või teemade läbimise tähtaegu. Iseseisva erialase õppe keeleks peab olema inglise keel. E-õpe peab sisaldama õppeks vajalike tänapäevaste tööriistade, programmide, keelte ja kasutajaliideste kasutamise õpetust ning harjutusi ja projekte ning praktilisi ülesandeid õpitu kinnistamiseks. Pakkuja vastutab selle eest, et valitud kursus(ed) ja moodul(id) võimaldavad täita osaleja õppe eesmärgi ja õpiväljundite saavutamise ning e-õppe keskkond võimaldab õppijate edenemise jälgimist. 4.9. Pakkuja tagab kõikidele osalejatele ja õpigruppidele: - coach´iva mentori (edaspidi mentor), kes pakub nii õpigrupile tervikuna kui osalejatele individuaalselt mentorlust nende iseseisva õppimise ja programmis püsimise toetamiseks, grupidünaamika tekkimiseks, grupis õppimise toetamiseks ning karjääripöörde tegemiseks programmi lõpetamisel. Mentor julgustab osalejaid avastama oma professionaalset ja isiklikku potentsiaali ning seda maksimaalselt rakendama, luues koos osalejatega konkreetsed tegevuskavad, mis aitavad püstitatud eesmärke ellu viia. Rühmapõhine mentorlus toimub kuni 10 osalejaga mentorrühmades, mille moodustavad samas õpigrupis õppivad osalejad, eesmärgiga tagada kõigile osalejatele võrdne võimalus osaleda aruteludes ja tegevustes. Kui õpigrupp on suurem kui 10 osalejat, loob Pakkuja õpigrupi kohta rohkem kui ühe mentorrühma. - IT-alase kvalifikatsiooniga koolitaja, kes pakub nii õpigrupile tervikuna kui ka osalejatele 6  individuaalselt eestikeelset IT-alast tuge õppes osalemiseks. Lisaks viib vajadusel osalejate õppes püsimiseks läbi tasandus- ja /või lisakoolitusi. 4.9.1. Mentorid peavad olema õppijate jaoks kättesaadavad kokkulepitud aegadel. Suhtlemiseks kasutatakse levinud virtuaalset koostöörakendust (nt. MS Teams, Zoom, Discord). Tasulise koostöörakenduse kasutamisel vastutab (sh kasutajakohtadega seotud) litsentsitasude eest Pakkuja. 4.9.2. Mentor(id) jälgivad õppijate edenemist e-õppe keskkonnas, sh tähtaegadest kinnipidamist ning kontakteeruvad viivitamatult nendega, kellel tekib edasijõudmisega probleeme ning aitavad neid järele. 4.9.3. Mentor(id) korraldavad virtuaalseid mentorrühmade kohtumisi (mitte harvemini kui 1 kord nädalas rühma kohta). Ühe kohtumise pikkus on vähemalt 60 minutit. Õpigruppide kohtumistel arutatakse õppetegevusega seotut (sh osalejad saavad jagada oma õppekogemusi ning väljakutseid), tekkinud takistusi ja järgmisi õppemooduleid. 4.9.4. Mentor(id) pakuvad kõikidele osalejatele ka personaalset mentorlust, mitte harvemini kui 2 korda kuus (ühe kohtumise pikkus on vähemalt 30 minutit). 4.10. Pakkuja korraldab tagasiside kogumise. 4.10.1. Õpigrupi põhiselt õppeprogrammi lõppedes kogub Pakkuja osalejatelt: 4.10.1.1. tähelepanekuid programmi, õppesisu, kasutatud keskkondade ja moodulite sobivuse, õppekorralduse ja mentorluse kohta; 4.10.1.2. osalejate soovitusi ja ettepanekuid järgmiste õpigruppide korraldamiseks (sh õppesisu ning ajakava osas). 4.10.2. Täitja monitoorib ka osalejate soovitusindeksit koolitusprogrammis osalemiseks (Net Promoter Score, NPS). Pilootgrupi NPS on järgmiste õpigruppide NPS baastasemeks ning järgnevate õpigruppide NPS on kas võrdne baastasemega või suurem baastasemest. Juhul, kui õpigrupi NPS on väiksem baastasemest, lepitakse Hankija ja Pakkuja vahel kokku tegevused NPSi suurendamiseks. Täitja edastab eeltoodud info MKMile koos aktiga. 4.10.3. Õpigrupi lõpetamisest 3 kuu möödudes kogub Pakkuja osalejatelt tagasisidet nende hõivestaatuse ja selle muutumise kohta, sh kas osaleja asus tööle back-end arendajana või muus rollis ja millises sektoris/valdkonnas ta hetkel tegutseb. Pakkuja edastab eeltoodud info MKMile kaks (2) korda lepingu perioodi jooksul. 4.10.3.1. Esimene raport (edaspidi vaheraport) esitatakse 3 kuu möödumisel 50nda osaleja kursuse edukalt lõpetamisest (punktis 4.4 nimetatud tunnistuse väljastamist). 4.10.3.2. Kui kõigi osalejate lõpetamisest (koolitatud on kokku 100 inimest ja neile on väljastatud punktis 4.4 nimetatud tunnistus) on möödunud 3 kuud, esitatakse analüütiline lõppraport, milles kajastatakse lepinguperioodil teostatud kõiki tegevusi ja tulemusi. Kui koolitatuid, kellele väljastati tunnistus koolitusprogrammi eduka 7  läbimise kohta lepinguperioodi jooksul on vähem kui 100 inimest, loetakse seda lepinguliste kohustuste mittetäitmiseks. 4.11. Pakkuja piloteerib väljatöötatud programmi (kõiki elemente) esimese õpigrupiga (pilootgrupp). Pilootgrupi edukaks hindamise korral on Pakkujal lubatud avada ja administreerida järgmised õpigrupid (samaaegselt võib avada ja administreerida mitut õpigruppi). 4.12. Pilootgrupi raporti alusel hindab Hankija programmi edukust ja selle alusel lepitakse Pakkujaga vajadusel kokku muudatuste sisseviimise vajalikkus ja ulatus. Pilootgrupi programm loetakse edukaks kui 70% programmi alustanutest on sooritanud kõik programmi kohuslikud elemendid. Pakkuja esitab Pakkumuses oma nägemuse, kuidas lisaks hinnata pilootgrupi edukust. Pilootgrupi raport esitatakse 30 päeva jooksul pärast pilootgrupi lõpetamist ja neile punktis 4.4 nimetatud tunnistuse väljastamist. 4.13. MKM jätab endale õiguse hankelepingust taganeda juhul, kui programmi pilootgruppi ei tunnistata raporti järel edukaks ning sellisel juhul on Pakkujal õigus nõuda tasu vaid hankelepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. 5. KOOLITUSPERIOODI JÄRGSED TEGEVUSED 5.1. Pakkuja koostab koolitusperioodi lõpus analüütilise lõppraporti programmi mudeli edukuse hindamiseks, annab Hankijale soovitusi järgmiste sarnaste programmide hankimiseks, sh tuues välja osalejate tagasiside ja Pakkuja kokkuvõtva hinnangu programmi metoodikale, osalejate valikuprotsessile, erialase õppekeskkonna valiku sobivusele ning mentorluse (IT-alase ja coach´iva mentori) korraldamisele. Lisaks esitab ennepanekud programmis välja töötatud mudeli laiendamiseks teiste IKT-sektori jaoks vajalike spetsialistide täienduskoolituseks ja ümberõppeks. 5.2. Kui programmis osaleja läbib Pakkuja valitud rahvusvahelises õppekeskkonnas kursuse(d) või mooduli(d) ning osalejale väljastatakse selle keskkonna poolt tõend või sertifikaat, siis esitab Pakkuja Hankijale info ka nende väljastamise kohta. 6. BACK-END JUUNIOR TASEME ARENDAJA ÕPPE SISU 6.1. Back-end arendaja tegeleb kõigega, mis toimub süsteemi tagumisel ehk serverite ja andmebaaside poolel. Back-end arendajad loovad ja programmeerivad servereid, serveripoolseid rakendusi ja andmebaase, mis kombineerituna veebisaidi kasutajapoolse osaga (front-end) aitavad luua lõppkasutajale funktsionaalse ja sujuva kasutuskogemuse. Arendaja oluliste oskuste hulka kuulub koodi kirjutamine, andmevahetuse haldus serveri ja kasutajate vahel, tegevused andmebaasidega, serverite seadistamine, testimine jms. 6.2. Programmi läbinu: 8  6.2.1. tunneb ära ja mõistab vähemalt nelja levinumat programmeerimiskeelt (Python, Node.js, Java, Go), saab aru nendega seotud raamistikest ning opereerib algaja tasemel vähemalt ühe programmeerimiskeelega; 6.2.2. teab ja kasutab versioonihalduse tööriistu (Git), mõistab töövoogude olemust ja tähtsust (näiteks https://www.atlassian.com/git/tutorials/comparing-workflows) ning rakendab põhimõtteid oma töö kirjeldamisel; 6.2.3. mõistab levinumaid tarkvara arhitektuurimustreid ja printsiipe (näiteks YAGNY, KISS, SOLID, DRY); 6.2.4. mõistab andmebaaside struktuuri ja algoritme, tunneb SQL keelt ning oskab rakendada PostgreSQL võimalusi; 6.2.5. teab Relational Database Management Systems or NoSQL olemust ja võimalusi; 6.2.6. teab levinumaid pilvepõhiseid platvorme (AWS, Azure). 6.2.7. mõistab Domain Driven Desing´i ja mikroteenuste arhitektuuri (RESTful APIs, gateways, messaging systems, konteineriseerimine), tunneb ja rakendab erinevaid disaini ja arendamise tööriistu; 6.2.8. mõistab ja rakendab "puhta koodi põhimõtteid" (Clean Code principles); 6.2.9. mõistab ja rakendab turvalisuse, turvaprobleemide, autentimise ja autoriseerimise põhimõtteid; 6.2.10. mõistab ja rakendab objekt-orienteeritud programmeerimise ja disaini põhimõtteid; 6.2.11. mõistab ärinõuete olemust ning kasutajakogemuse põhimõtteid; 6.2.12. suudab töötada arendusmeeskonnas, sh tunneb agiilse töövõttestiku olemust, mõistab enda rolli tiimis, suudab kommunikeerida oma töö tulemusi. 7. PAKKUMUSE KIRJELDUS JA VISIOON 7.1. Pakkuja esitab pakkumuses omapoolse visiooni: 7.1.1. programmi ülesehitusest, osalejate valikuprotsessi ja õpigruppide moodustamise põhimõtetest, IT-koolitaja ja mentori(te) kaasamisest, rollist ning tegevustest. 7.1.2. ühe õpigrupi detailsest ajakavast, sh iseseisva õppe maht, õpigruppide kohtumiste ning arutelule kuluv aeg, õpigrupi ning personaalse mentorluse aeg. 7.1.3. õpiprotsessi läbiviimisest, sh milliseid keskkondi, kursuseid ja mooduleid programmis kasutatakse punktis 6.2 kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks ja hindamiseks. Lõplik valik kooskõlastatakse Hankijaga. 7.1.4. nägemuse, kuidas lisaks hinnata pilootgrupi edukust. 7.1.5. teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste plaanist sihtrühmani jõudmiseks. Pakkuja valib tegevusteks need kanalid, mis võimaldavad kõige paremini sihtrühmani jõuda. Hankija ei eelda, et kasutatakse tasulisi kanaleid. 9  7.1.6. ajakavast, kus on välja toodud ettevalmistavad tegevused ja õpigruppidega seotud tegevused (sh õpigruppide algus ja lõpp), analüüsi läbiviimiseks kuluv aeg, analüüsi vormistamiseks ja erinevates etappides tellijapoolseks tagasisidestamiseks ja kooskõlastamiseks arvestatud aeg jm oluline. 7.1.6.1. Ajakava esitada kuu täpsusega alates lepingu sõlmimisest. Õpigruppide üldise ajakava osas tuleb arvestada, et esimene õpigrupp (ehk pilootgrupp) on eraldiseisev ning teised õpigrupid võivad toimuda paralleelselt. 8. NÕUDED MEESKONNALE 8.1. Pakkuja peab tagama hankelepingu täitmisel meeskonna, kes täidab koolitusprogrammi läbiviimiseks vajalikke rolle, kusjuures üks meeskonnaliige võib täita mitut rolli. Meeskonnas peavad olema täidetud vähemalt järgmised rollid: 8.1.1. Projektijuht, kes vastutab hankelepingu täitmise eest, juhib oma meeskonda, suhtleb Hankija esindajaga ning korraldab aruandlust ja andmekorjet. 8.1.1.1. Projektijuhil peab olema kogemus vähemalt kolme (3) Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projekti juhtimisel (nõuetekohaselt lõpetatud projektid), mis on läbi viidud hanketeate avaldamisele eelneva 60 kuu jooksul. Kogemus kirjeldatakse HD lisa Vormil 1. 8.1.2. Koolitusprogrammi juht, kes vastutab koolitusprogrammi sisulise ja metoodilise terviklikkuse eest. Koolitusprogrammi juht tunneb täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtub programmi koostamisel ning läbiviimisel täiskasvanud õppija eripäradest. Koolitusprogrammi juht töötab välja metoodika(d) ja lähenemise(d), kuidas komplekteeritakse õpigurpid, kuidas toimub õpe programmis tervikuna ja kuidas toimub õpe õpigruppides. Kuidas, millal ja milliseid mentoreid ning teisi väliseid eksperte õppe toetamiseks kaasatakse, milline on õpigrupil programmi läbimise ajakava ning tähtajad, kuidas toimub grupipõhine ja individuaalne mentorlus. Koolitusprogrammi juht juhendab sisuliselt ka mentoreid, samuti programmi kaasatud eksperte ja teisi programmi sisulise poole eest vastutavaid meeskonnaliikmeid. 8.1.2.1. Koolitusprogrammi juht peab olema hanketeate avaldamisele eelneva 60 kuu jooksul olnud koolituse väljatöötaja ja/või õppedisaineri rollis kokku vähemalt viie (5) IT-valdkonna erialases koolitusprojekti juures. Kogemus kirjeldatakse HD lisa Vormil 1. 8.1.3. IT-alase kvalifikatsiooniga koolitajal, kellel peab olema kogemus vähemalt kolme (3) sarnase koolituse läbiviimisel, kokku vähemalt 78 tunni ulatuses hanketeate avaldamisele eelneva 36 kuu jooksul koolitusprogrammi valdkonnas (programmeerimine, IT-arendaja, back-end arendaja vms). Kogemust kirjeldatakse HD lisa Vormil 1. 10  8.1.4. Mentor, kes peab omama kehtivat rahvusvaheliselt aktsepteeritavat coachi sertifikaati ICF (International Coach Federation). Pakkuja esitab koos pakkumusega sellekohase tõendi/sertifikaadi. Mentor(id) peab hanketeate avaldamisele eelneva 60 kuu jooksul olema pakkunud gruppidele mentorlust vähemalt kolmes (3) erinevas programmis/projektis. Kogemus kirjeldatakse HD lisa Vormil 1. 8.2. Pakkuja esitab meeskonna nimekirja ja kirjaliku kinnituse, et ta suudab tagada esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu lepingu perioodi vältel. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta hankedokumendi lisa Vormi 1 „Projektimeeskonna kinnitus“. Projektimeeskonna liikme poolt mitme rolli täitmisel tuleb vormikohase kinnituse nõude olemasolu korral esitada kõigi rollide kohta eraldi kinnitus. Oma nõusolekut hankes osalemisel kinnitab iga meeskonnaliige eraldi antud vormi digitaalselt allkirjastades. 8.3. Pakkujal on õigus vahetada pakkumuses toodud meeskonnaliikmeid tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga. Seda eelnevalt Hankijaga kooskõlastatult. 8.4. Hankijal on õigus kontrollida antud kinnituste kohase kvalifikatsiooni ja/või kogemuse olemasolu. Hankijal on õigus kasutada kontrollimiseks Hankijale avalikult kättesaadavat infot ja pöörduda lisateabe saamiseks kolmandate isikute poole. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja vajadusel dokumente, mis tõendavad esitatud kinnituste korrektsust. 9. TASU SUURUS JA VÄLJAMAKSMISE KORD 9.1. Hankelepingu täitmine ja vastuvõetud teenuse eest tasumine toimub vastavalt hanketingimustele. 9.2. Hankeleping on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja makstakse välja 07.01.2015 käskkirjaga nr 15-0004 „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“ kinnitatud toetusskeemi eelarvest. 9.3. Teenuse osutamisega seotud kulude väljamaksmine toimub Hankija poolt aktsepteeritud arve alusel pärast teenuse vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt, käsunduslepingu lisa 6). 9.4. Väljamaksmisele kuuluv tasu arvutatakse punktis 9.3 nimetatud aktis toodud õpigrupi lõpetamisel selles grupis koolituse läbinute arvu ning Pakkumuses toodud ühe isiku koolitustasu alusel. 9.5. Osutatud teenuse eest maksab hankija tasu maksimaalselt pakkumuses esitatud kogusumma ulatuses (koos käibemaksuga). Hankija maksab tasu ainult reaalselt osutatud teenuse eest, mis on hankija poolt kohaselt vastu võetud. 11  KÄSUNDUSLEPINGU ERITINGIMUSED (projekt) Tallinnas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Ahti Kuningas (edaspidi käsundiandja) ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab juhatuse liige …, keda edaspidi nimetatakse ka üheskoos pooled ja eraldi pool, sõlmivad käsunduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevate tingimuste kohaselt: 1. Lepingu dokumendid ja lepingu alus 1.1. Leping koosneb käesolevatest eritingimustest (edaspidi eritingimused) ja üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ning nende lisadest. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi 1.1.1. Käsundisaaja kohustub: 1.1.1.1. osutama punktis 2.1 nimetatud teenust ja esitama käsundiandjale: 1.1.1.1.1. pilootgrupi raporti, mis sisaldab kokkuvõtet teostatud tegevustest vastavalt hankedokumendi lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktis 4.10.1, 4.10.2 ja 4.12 kirjeldatule, punktis 4.12 nimetatud tähtajaks; 1.1.1.1.2. vaheraporti, mis sisaldab kokkuvõtet teostatud tegevustest vastavalt hankedokumendi lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktis 4.10 kirjeldatule, punktis 4.10.3.1 nimetatud tähtajaks; 1.1.1.1.3. lõppraporti, mis sisaldab kokkuvõtet teostatud tegevustest vastavalt hankedokumendi lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktis 4.10 kirjeldatule, punktis 4.10.3.2 nimetatud tähtajaks. 1.1.1.1.4. pärast punktides 1.1.1.1.1 – 1.1.1.1.3 nimetatud raportite ülevaatamist käsundiandja poolt vormistavad pooled teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt, lisa 6), mis allkirjastatakse digitaalselt. 1.1.1.2. osutama teenust, lähtudes Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ning EL struktuuritoetusele viitamise juhendist1. Teenuse osutamise käigus tähistamisega seonduva sümboolika paigutus ja formaat kooskõlastatakse eelnevalt käsundiandjaga. 1.1.1.3. koguma hankedokumendi lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktides 2.2.2 ja 2.2.3 nimetatud koolitusel osalejate kohta andmeid vastavalt EL määrusele2. Käsundiandja edastab käsundisaajale juhised andmekorje tabeli täitmise kohta 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist; 1.1.1.4. arvestama teenuse osutamise käigus käsundiandja antud juhistega ning kõrvaldama käsundiandja nõudmisel teenuses esinevad puudused käsundiandja määratud tähtajaks. 1 http://www.struktuurifondid.ee/et/logod 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013 artikkel 125 lõige 2 punkt e  1.1.2. Käsundiandja kohustub: 1.1.2.1. lepingu punktis 1.1.1.1.4 nimetatud raportid üle vaatama 14 tööpäeva jooksul alates raporti esitamise kuupäevast ning teatama ülevaatamise tähtajale järgneva 5 tööpäeva jooksul käsundisaajale, kui raport ei vasta lepingutingimustele. Puuduste esinemise korral raportis või lepingutingimustele mittevastavuse korral määrab käsundiandja mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks raportis või uue, lepingutingimustele vastava raporti esitamiseks. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse raport käsundiandja poolt heakskiidetuks. Pärast raporti ülevaatamist vormistavad pooled akti, mis allkirjastatakse digitaalselt. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 1.3. Leping sõlmitakse käsundiandja läbiviidud lihthanke „Back-end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ (CVP 80400000-8 – Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning käsundisaaja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2. Teenuse objekt ja tähtaeg 2.1. Käsundisaaja kohustub lepinguga osutama käsundiandjale teenust, mis seisneb kuni 6- kuulise tervikliku algaja taseme back-end arendaja erialase koolitusprogrammi läbiviimises koos õppetoe pakkumisega (edaspidi teenus) 100-le inimesele. Teenuse kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 2.2. Teenuse tellimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist majandus- ja taristuministri 07.01.2015 käskkirja nr 15-0004 „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“ alusel. 2.3. Käsundisaaja annab punktis 1.1.1.1.4 nimetatud aktidega punktis 2.1 osutatud teenuse käsundiandjale üle etappide kaupa, esitades koos aktidega punktides 1.1.1.1.1 – 1.1.1.1.3 nimetatud raportid. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest tasu summas … eurot, milles sisaldub käibemaks. 3.2. Käsundiandja tasub teenuse eest pärast selle vastuvõtmist punktis 2.3 nimetatud aktide alusel kolmes osas. Väljamaksmisele kuuluv tasu arvutatakse punktis 2.3 nimetatud aktide alusel ja vastavalt konkreetses aktis nimetatud perioodil koolituse läbinute arvu ning hankedokumendi lisa vormil 2 „Pakkumuse eelarve“ näidatud ühe isiku koolituskulu alusel. 4. Volitatud esindajad 4.1. Käsundiandja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja teenuse vastuvõtmisel on digiriigi arengu osakonna projektijuht Marika Arro, telefon +372 625 6442, e-post [email protected] 4.2. Käsundiandja volitatud esindaja lepingu sisulistes küsimustes (käsundiandja sisupartner) on digiriigi arengu osakonna projektijuht Karl Andreas Sprenk, telefon +372 625 6442, e-post [email protected] 4.3. Käsundisaaja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on …, telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Lisa 2 – Käsundisaaja pakkumus Lisa 3 – Projektimeeskonna kinnitus Lisa 4 – Ärisaladus Lisa 5 – Isikuandmete töötlemise register Lisa 6 – Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt Lisa 7 – Teenuse osutamise eelarve 6. Muud sätted 6.1. Käsundisaaja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated 6.2. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Käsundiandja Käsundisaaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Käsunduslepingu lisa 6 Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi käsundisaaja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna digitaalse kirjaoskuse programmi projektijuhile (edaspidi käsundiandja), tõendamaks, et käsundisaaja andis üle poolte vahel …..……2022. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ raames osutatud teenuse alljärgnevalt: 1. ……………………………………………(üle antava(te) teenus(t)e nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms) 2. Käsundiandja on teenuse osutamise tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab teenuse osutamise tulemused, millega ühtlasi loetakse käsundisaaja poolt üle antud teenus vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks käsundisaaja poolt käsundiandjale kooskõlas lepingu punktiga…… arve esitamiseks summas …….. (summa sõnades) eurot. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Käsundisaaja Käsundiandja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Käskkirja lisa 1 Riigihanke „Back-end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ alusdokument Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitusi RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise ja pakkujale kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta ning pakkuja esitatud andmeid ja infot vastavalt RHS § 104 lg 2 p- dele 4 ja 5. 1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS §-s 104 sätestatud tingimustele. 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 2.1. Sobivus tegeleda kutsetööga. 2.1.1. Pakkuja peab vastama täiskasvanute täienduskoolitusasutuse pidaja nõuetele täiskasvanute koolituse seaduse mõistes1. Hankija kontrollib nõude täitmist Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). 1 „Back-end arendaja algaja taseme koolitusprogramm“ on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) mõistes. 1