Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS 16.05.2022 nr 38 Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks. § 2. Toetuse andmise eesmärgid ja väljundinäitajad Toetuse andmise eesmärgid ja väljundinäitajad on: 1) korterelamute energiatõhususe saavutamine; 2) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine; 3) rekonstrueeritud hoonete pindala. § 3. Meetme rakendusüksus ja -asutus (1) Rakendusüksus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). (2) Rakendusasutus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiatootmisseade – päikese abil ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava elektrienergia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks, tootmise seade; 2) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit; 3) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone  2 energiatõhusus; 4) rekonstrueerimistööd – § 7 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tööd; 5) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen. § 5. Puhastulu arvestamine Tulu teenivale projektile, mille puhul projekti abikõlblikud kulud enne puhastulu mahaarvamist on 100 000 eurot või enam, kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõikes 6 sätestatut. § 6. Riigiabi Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: 1) energiatootmisseadme soetamine, paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd; 2) energia tarbimiskoormust ühtlustava või jälgiva seadme soetamine, paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd; 3) energiat salvestava seadme soetamine, paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd; 4) punktides 1–3 nimetatud töödega otseselt seotud elektritööd; 5) katuse, katuslae ja pööningulae rekonstrueerimine, soojustamine ning rekonstrueerimise ja soojustamisega kaasnevad tööd; 6) punktides 1–5 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine; 7) omanikujärelevalve teostamine. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud töö puhul tuleb teha ka vähemalt sama lõike punktis 5 nimetatud tööd, kui §-st 13 ei tulene teisiti. (3) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödeks pakkumuse esitamisel oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel. § 8. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundinäitajate saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesoleva määruse tingimustele. (2) Omanikujärelevalve kulu on abikõlblik, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. § 9. Mitteabikõlblikud kulud  3 Mitteabikõlblik on lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele: 1) energiatootmisseadme võrguga liitumisega seotud kulu; 2) hoone laiendamise, lisakorruse ehitamise või pööningukorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavate tööde kulu. § 10. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad. (2) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014. aastal ja lõpeb 31. detsembril 2023. aastal. Projekti abikõlblikkuse periood ei tohi ületada meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi. (3) Enne taotluse EISile esitamise kuupäeva on abikõlblik vaid § 7 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuse kulu. (4) Lõikes 3 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud, kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine on poolte kokkuleppel seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. § 11. Toetuse osakaal Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on: 1) 30 protsenti, kui energiatootmisseadmega kompenseeritakse osaliselt või täielikult korterelamu üldelektri tarbimine; 2) 40 protsenti, kui energiatootmisseadmega kompenseeritakse osaliselt või täielikult korterelamu üldelektri ja eluruumide elektri tarbimine või energiatootmisseade integreeritakse katuse või fassaadi kattematerjalidesse või energiatootmisseadmele lisaks paigaldatakse energiat salvestav seade. § 12. Toetuse põhitingimused (1) Nõuded toetatavatele tegevustele: 1) energiatootmisseadme maksimaalne võimsus on 200 kW; 2) energiatootmisseade paigaldatakse hoone katusele või fassaadile; 3) energiatootmisseadme katusele paigaldamiseks tuleb katus, katuslagi või pööningulagi rekonstrueerida, saavutamaks soojusläbivus U ≤ 0,12 (W/m2K); 4) fassaadile on lubatud energiatootmisseadet paigaldada vaid juhul, kui fassaad on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga või energiatootmisseade integreeritakse 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga soojustatud fassaadi kattematerjalidesse. (2) Energiatootmisseadme ja energiat salvestava seadme soetamisel peab müüja andma vähemalt viie aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja andma vähemalt viie aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmetel peab olema CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii. (3) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) K – kelvin; 2) kW – kilovatt; 3) W – vatt; 4) m² – ruutmeeter; 5) U – soojusläbivus.  4 § 13. Eelnevalt teostatud katuse, katuslae ja pööningulae rekonstrueerimistööde arvestamine Paragrahvi 12 lõike 1 punktis 3 sätestatud soojusläbivusele seatud nõude täitmiseks juba teostatud katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue loetakse tagatuks, kui katus on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga. § 14. Toetuse piirsumma (1) Toetuse maksimaalne summa on 150 000 eurot taotleja kohta. (2) Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest, välja arvatud, kui tegemist on renoveerimislaenuga. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 15. Toetuse taotlemine (1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab EIS üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus. (4) Taotleja esitab taotluse EISi kodulehel avaldatud taotlusvormil. § 16. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda korteriühistu. (2) Kui korterelamus on rohkem kui viis korteriomandit, peab korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis. (3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik. (4) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele. (5) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot. § 17. Taotleja ja toetuse saaja kohustused (1) Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatule kohustatud: 1) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;  5 2) tagama, et tal on korteriühistu üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate rekonstrueerimistööde teostamise kohta, § 11 punktis 2 sätestatud juhul elektri ühisostu kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel korteriühistu üldkoosoleku kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu olemasolev omafinantseering; 3) võtma projekteerimistööde tellimisel pakkumused vastavalt §-s 24 sätestatule. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) võtma rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §- s 24 sätestatule; 2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustele; 3) tagama § 21 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise. § 18. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress; 2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht; 5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava; 6) taotletav toetuse osakaal; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 9) põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt; 10) ehitusprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas; 11) korteriühistu üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, vajadusel elektri ühisostu otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 12) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne EISile taotluse esitamist; 13) vajadusel kinnitus taotluse vastavusest §-s 13 sätestatud erisusele; 14) projekteerimistööde tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 15) võrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine, kui energiatootmisseade ühendatakse jaotusvõrku. (3) Ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse EISiga enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 19. Taotluse menetlemine (1) EIS teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine; 4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;  6 5) hinnangu andmine riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta; 6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 7) taotluse hindamine; 8) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine; 10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine. (2) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras. (3) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruses kehtestatud nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. (4) EIS võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja EISi puuduse kõrvaldamist teavitama hiljemalt ühe tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (5) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) projekt ei panusta §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamisse; 2) taotlus või taotleja ei vasta määruses taotlusele või taotlejale esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust; 5) muu käesolevas määruses esitatud asjaolu. (7) EISil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu ega põhjendatud, arvestades järgmisi asjaolusid: 1) taotletud toetuse summat; 2) projekti tegevusi, kulusid ja saavutatavaid tulemusi; 3) mõju meetme tegevuse tulemustesse. (8) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse EISis registreerimisest. § 20. Projektide valikukriteeriumid Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele ja panustab §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundinäitajate saavutamisse. § 21. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab EIS taotluse täielikult või osaliselt. (2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. (3) Toetuse saaja on kohustatud nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates esitama EISile: 1) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud renoveerimislaenu positiivse otsuse; 2) rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos  7 pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu. (4) Lõikes 3 sätestatud tähtaega on EIS-l võimalik pikendada kuni nelja kuu võrra põhjendatud juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei halvene ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva. (5) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. (6) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektroonselt kätte kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates. § 22. Taotluse rahuldamata jätmine (1) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 2. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 21 lõikes 6 sätestatud korras. § 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 12 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata, välja arvatud juhul, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja taotluste rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni. (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab toetuse saaja EISi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt ühe kuu jooksul vastavast asjaolust teadasaamisest arvates. (5) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse eesmärkidele. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (8) Taotluse rahuldamise otsuse võib EIS tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt. § 24. Tööde ja teenuste hankimine (1) Rekonstrueerimistööde, projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetakse vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumus. Lubatud ei ole võtta pakkumust korteriühistu juhatuse liikmega seotud isikult tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. (2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks ja see peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud.  8 (3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes 1 nimetatud teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro. (4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad. (5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud. (6) Edukas pakkumus peab põhinema parimal võimalikul hinna ja kvaliteedi suhtel. Toetuse saaja peab kasutama hindamiskriteeriumite seadmisel ja toetuse saaja ostu läbiviimisel EISi kodulehel sätestatud vorme ja tingimusi, mis on avaldatud asjakohase toetusmeetme juures. (7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada. (8) Kui toetuse saaja ei saa temast sõltumatutel põhjustel kolme pakkumust, tuleb sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated esitada EISile. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 25. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–13 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud makse tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole, kui lõikest 9 ei tulene teisiti. (3) Maksetaotlusele peab olema lisatud: 1) lõikes 5 sätestatud juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud; 2) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 3) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (4) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on: 1) esitatud arve; 2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping. (5) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib EIS teha toetuse saajale makse lõike 4 punktides 1 ja 3 toodud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal kohustus esitada EISile lõike 4 punktis 2 toodud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule abikõlblikust kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule. (7) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib EIS kulude abikõlblikkust, toetuse saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates. (8) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või teavet, annab EIS toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib EIS kontrollimise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult.  9 (9) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib EIS teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. EISi õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui EIS on makse teinud. § 26. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) EIS võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 30. (2) EIS võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui toetuse saaja ei tõenda maksetaotluses sisalduvate kulude abikõlblikkust või kui lõikes 1 nimetatud peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud. § 27. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab EISile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitule EISi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) toetuse makse tegemise kuupäev, makse saaja ja selgitus, mille eest makse tehti; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. 6. peatükk EISi ülesanded ja vaidemenetlus § 28. EISi ülesanded EISil on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 1) õigus nõuda taotluses sisaldunud kinnituste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad esitatud andmete õigsust; 2) kohustus säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi. § 29. Vaidemenetlus EISi toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie EISi kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes  03.05.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist, taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist. Toetust rahastatakse ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi (edaspidi REACT-EU) vahenditest. REACT-EU kasutamine on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ muudatusena Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 26.01.2022. a REACT-EU on NextGenerationEU paketist perioodi 2014-2020 struktuuritoetustele lisanduv raha, mille eesmärk on aidata Euroopa Liidu (EL) riikidel COVID-kriisist väljuda ja EL majandust roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümber kujundada. Energiahinnad on 2021. aastal ulatuslikult tõusnud, mis on oluliselt tõstnud leibkondade eluasemekulusid ja mõjutanud nende toimetulekut. Toetatavate tegevustega on võimalik oluliselt vähendada korterelamute elektrisõltuvust, maandada hinnašokkide riski ja suurendada taastuvenergia osakaalu tarbitavast koguenergiast. Elamumajanduse sektori energiatarve on üle 40% kogu Eesti energia lõpptarbimisest, mistõttu on energia kokkuhoiu potentsiaal eluhoonetes märkimisväärne. Toetusega rahastatakse korterelamute etapipõhist rekonstrueerimist, mille raames energiatõhustatakse korterelamu katus koos taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete paigaldamisega. Toetatavad tegevused hõlmavad lokaalse taastuvenergia tootmisseadmete, elektrienergia tarbimiskoormuse juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia energiatoodangut salvestavate seadmete ostmist, paigaldamist ja kaasnevaid töid. Toetatavate tööde tulemusel vähenevad olulisel määral korteriühistu elektrienergia tarbimisega seotud kulud, sh rekonstrueerimise raames väheneb soojusenergia tarbimine. Etapipõhine rekonstrueerimise meede võimaldab ühtlasi korteriühistutel hajutada finantseerimisvajadust ning jätkata investeeringute tegemist korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse ekspert Raiko Puustusmaa (tel: 631 3609, e-post: [email protected]), EISi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]) ja eluaseme- ja energiatõhususe osakonna hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ([email protected]). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 29 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse kohaldamisala. Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks. Toetust rahastatakse REACT-EU vahenditest. Paragrahvis 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja väljundinäitajad. Toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Väljundinäitaja on kooskõlas partnerlusleppe ja rakenduskava muutmise ettepanekuga, mille kohaselt panustavad REACT-EU II osast toetatavad tegevused vaid näitajasse „Rekonstrueeritud hoonete pindala (m2)“. Paragrahviga 3 kehtestatakse meetme rakendusüksus ja -asutus. Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), kellel on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja kompetentsus. Meetme rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Paragrahvis 4 defineeritakse olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid. „Energiatootmisseade“ on definitsiooni kohaselt päikese abil elektrit tootev seade. Toetuse andmisel soovitakse kasvatada taastuvatest energiaallikatest ehk konkreetselt päikeseenergiast toodetud elektri osakaalu energiabilansis ning seeläbi vähendada energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkogust. „Korterelamu“ definitsiooni kohaselt on toetus suunatud enne 2000. aastat kasutusse võetud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu. Toetuse andmise üldine eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui näiteks väikeelamutel ning läbi selle on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem. Paragrahvis 5 sätestatakse puhastulu arvestamise kord tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) regulatsioonist. Reeglina meetmes puhastulu ei teenita, kuid juhul, kui projekt tulu teenib, mis ei ole eelnevalt hinnatav, siis kuulub puhastulu maha arvestamisele. Paragrahvis 6 kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär (vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata vähese 2 tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi summast ja abi liigist. Vähese tähtsusega abi ei ole meetme raames seni antud. Samas on kerkinud küsimus vähese tähtsusega abi võimalikkusest juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas hoones. Lahendusena märgitakse taotluse rahuldamise otsuses info vähese tähtsusega abi kohta ja teavitatakse toetuse saajat, et EIS võib tagantjärgi abi anda (tuuakse välja summa) ning palutakse sellega arvestada. Paragrahvis 7 kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve teostamine. Eelkõige toetatakse tegevusi, mis on suunatud taastuvenergia kasutuselevõtuks korterelamutes, kuna see vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Päikesepaneelide valikul on oluline, mis põhimõttel neid paigaldatakse. Elektrisüsteemi valikul tuleks eelkõige lähtuda võimalikult kõrgest päikeseelementide efektiivsusest ja optimaalsest paigaldusest, mis tagab seadme pikema eluea ning madalama paigaldamishinna. Mustus, lumi ja isegi minimaalne vari päikesepaneelil võib oluliselt mõjutada väljundvõimsust. Päikeseelektrisüsteemi enda tekitatud varjud sõltuvad paneelide installeerimisnurgast ning kahe järjestikku paikneva rea omavahelisest kaugusest. Varjude langemise juures tuleb arvestada, et varjude langemisega proportsionaalselt päikesemoodulile langeb päikesepaneeli sisemise topoloogia tõttu paneeli elektriline tootlikkus. Lisaks hooajalisusele on oluline roll Eesti kliimas süsteemi tootlikkusele ka temperatuuril ja tuulel. Eeltoodust tulenevalt on energiatootmisseadme paigaldamiseks ja olemasolevate süsteemidega ühendamiseks vajalik ehitusprojekt. Kui tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud esitama taotluses teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. Lõikes 2 täpsustatakse päikesepaneelide paigaldamisega seonduvat. Taastuvenergia tootmisseadme kasutuselevõtt on toetatav juhul, kui tehakse ühtlasi korda hoone katus juhul, kui päikesepaneel pannakse katusele. Toetuse eesmärki – energiatõhususe saavutamine, silmas pidades on nimetatud kaasnev kohustus ülimalt oluline. Samas ei ole tegemist ebamõistlikult piirava nõudega kuna kohustus ei ole absoluutne. Juhul, kui hoone katus on eelnevalt soojustatud, tehtud tööde ümbertegemise kohustus puudub. Eelnevalt teostatud ehitustööd on ajaliselt piiratud 2000. aastaga. Rekonstrueerimata katusega hoonele energiatootmisvõimaluse lisamine ei ole mõistlik ega otstarbekas. Lõike 3 kohaselt peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 24 kohaselt võib ettevõtja ja 3 pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja käesoleva määruse kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas tulenevalt riikliku toetuse eraldamisest ja toetuse eesmärkidest on oluline, et rekonstrueerimine viiakse läbi pädevate isikute poolt ja parimate praktikate kohaselt. Paragrahvis 8 kehtestatakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõte. Lõikes 2 kehtestatakse EhSi kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks lugemiseks. EhSi § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama. Paragrahvis 9 kehtestatakse mitteabikõlblikud kulud. Lisaks ühendmääruses kehtestatud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblik energiatootmisseadme võrguga liitumisega seotud kulu. Elamumajandusmeetmetes on sarnane põhimõte olnud läbiv eelkõige nimetatud kulu prognoosimatuse tõttu. Mitteabikõlblik on samuti hoone laiendamise, lisakorruse ehitamise või pööningukorruse väljaehitamise kulu. Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil. Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Paragrahvis 10 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik ja selle igakordne kestus sõltub ehitusprojekti koostamisest tuleneva kulu tekkimise hetkest. Nimetatud kulu on abikõlblik enne taotluse esitamise kuupäeva. Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Ehk pooled sõlmivad lepingu, aga tööde alustamise tähtajaks on lepingusse märgitud toetuse eraldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäev. Seega on lubatav, kui leping on olemas enne taotluse rahuldamise otsust. Paragrahviga 11 kehtestatakse toetuse osakaal. Lõike 1 kohaselt on toetuse osakaal 30% juhul, kui energiatootmisseade on projekteeritud kompenseerima korterelamu üldelektri tarbimist. St, et taotleja eesmärk on korterelamu haldamisega seotud elektrienergia kulude vähemalt osaline vähendamine. Taastuvenergia tarbimisele viiakse nt koridori valgustus või muud elektrit tarbivad seadmed, mis on korteriomanike ühises kasutuses ja hoone ülalpidamisest tulenevalt vajalikud. 4 Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal 40% juhul, kui energiatootmisseade on projekteeritud kompenseerima kogu korterelamu elektrienergia tarbimist ühes salvestusvõimalusega. Päikesepaneele kasutavad taastuva elektrienergia tootmise süsteemid võimaldavad süsteemi paigaldada elektrienergiat salvestavaid seadmeid, millega on võimalik täiendavalt tasandada päevaseid tarbimistippe ja reguleerida elektriostmise graafikut selliselt, et võrgust ostetakse energiat kõige odavama hinnaga perioodil. Lisaks eeltoodule võimaldab salvestustehnoloogia kasutamine vältida lühiajalisi elektrikatkestusi, mis on põhjustatud elektrivõrgust. Toetuse osakaal on 40% samuti juhul, kui kasutatakse innovaatilisemaid lahendusi, st päikesepaneelid integreeritakse hoone katuse või fassaadi kattematerjalidesse. Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et terviklikud ja innovaatilised rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal suurem. Paragrahviga 12 täpsustatakse tehnilisi tingimusi toetuse saamiseks tagamaks toetuse eesmärkide saavutamine. Lõike 1 punkti 1 kohaselt on toetatav energiatootmisseadme võimsusega kuni 200 kW paigaldamine. Maksimaalne võimsus tuleneb elektrituruseadusest. Minimaalset võimsust ei sätestata. Arvestades, et energiatootmisseade peab kompenseerima vähemalt osaliselt korterelamu üldelektri tarbimise, projekteeritakse kavandatav energiatootmisseadme võimsus konkreetse hoone energiatarbe vajadusest lähtuvalt. Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab energiatootmisseade paiknema hoone, kus toodetud energiat tarbitakse, katusel või fassaadil. On äärmiselt oluline valida ja planeerida seade kohas ning viisil, mis mõjutaks vähimal määral tootlikkust. Kinnisasja suuruse tõttu puudub korterelamutel ka reeglina võimalus paigaldada päikesepaneelid mujale kui hoonele. Lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb katus enne päikesepaneelide paigaldamist rekonstrueerida vältimaks olukorda, kus päikesepaneelid paigaldatakse rekonstrueerimata katusele, mis takistab hilisemat katuse rekonstrueerimist või muudab selle ebamõistlikult kalliks. Juhul, kui hoone katus on eelnevalt nõuetekohaselt soojustatud, tehtud tööde ümbertegemise kohustus puudub vastavalt määruse §-le 13. Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab päikesepaneelide fassaadile paigalduse puhul fassaad olema eelnevalt rekonstrueeritud. Eelnevalt teostatud ehitustööd on ajaliselt piiratud 2000. aastaga. 2000. aastal või hiljem soojustatud fassaadiga hooned on oluliselt madalama välispiirete soojusjuhtivusega ja ei vaja üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist koos välispiirete täiendava soojustamisega. Meetme käigus fassaadi rekonstrueerimist ei toetata kuna terviklik fassaadi rekonstrueerimine eeldaks kogu fassaadi rekonstrueerimist koos akende vahetuse ja korterites vajaliku õhuvahetuse tagamisega. Nii suures mahus tööd väljuvad meetme fookusest. Lõike 2 kohaselt soetatakse energiatootmisseade ja energiat salvestav seade selle valmistajalt, ametlikult esindajalt või valmistaja või ametliku esindaja tunnustatud edasimüüjalt. Põhiosa päikesepaneele ostetakse praktikas maaletoojatelt, sedasi kindlustatakse kvaliteet ja suuremast mahust tingitud parem hind. Seadmete müüja ja paigaldaja peavad tagama vähemalt viie aasta pikkuse garantii kõigile komponentidele ja paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmed peavad omama ühtlasi CE sertifikaati. 5 Paragrahvi 13 kohaselt juhul, kui hoone katus on eelnevalt soojustatud, tehtud tööde ümbertegemise kohustus puudub. Eelnevalt teostatud ehitustööd on ajaliselt piiratud 2000. aastaga. 2000. aastal või hiljem soojustatud katusega hooned on oluliselt madalama välispiirete soojusjuhtivusega ja ei vaja üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist koos välispiirete täiendava soojustamisega. EhSi jõustumisest 01.07.2015. a arvates on seaduslikult ehitatu kajastatud ehitisregistris ehk sealt on EISil võimalik nõuetekohasust kontrollida. Katuse rekonstrueerimine ei ole küll ehitusloakohustuslik, küll aga ehitusteatise kohustuslik. Vajadusel esitab taotleja asjakohased dokumendid (näiteks arved, lepingud vms), millest nähtub, et katus on nõuetekohaselt soojustatud. Paragrahvis 14 kehtestatakse toetuse piirsumma. Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 150 000 eurot projekti kohta. See sisaldab nii rekonstrueerimistööde kui ka ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve tegevuste summat. Toetuse alammäära ei kehtestata. Lõike 2 kohaselt peab taotlejal olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi siseriiklikke või välistoetusi. Paragrahvis 15 reguleeritakse toetuse taotlemist. Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni. Lõigete 2 ja 3 kohaselt on EISil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib EIS oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Lõige 4 kohaselt esitatakse taotlus EISi kodulehel kirjeldatud viisil. Taotlusvorm on sellel kättesaadav. Paragrahviga 16 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu. Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema erinevate füüsiliste isikute omandis. Erinevad isikud võivad kuuluda ühte perekonda. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja. Lõike 5 kohaselt kehtib määrusest nr 1407/2013 tulenevalt, et vähese tähtsusega abi ülemmäär kehtib ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt omavalitsuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega abi reguleerivat Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese 6 tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani. Sätte eesmärgiks on, et oleks määrusest üheselt selge, et taotleja võimalused toetust saada sõltuvad sellest, kui palju ta on seni vähese tähtsusega abi saanud. Paragrahviga 17 kehtestatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused. Eelkõige peab taotleja ise tõendama enda vastavust toetuse andmise tingimuste määruses nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal EISi nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Täiendavate selgituste või tõendite nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui taotleja majandustegevuse näitajad ei võimalda projekti mahtu või olemust arvestades esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale jõukohane. Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama. Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus, piisav omafinantseering. Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotlejal olema üldkoosoleku kehtiv otsus plaanitavate tööde teostamise kohta ning kui on vajadus renoveerimislaenu võtmiseks, siis ka sellekohane üldkoosoleku kehtiv positiivne otsus. Lõike 2 punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja saama positiivse laenuotsuse tööde teostamise omafinantseeringu katmiseks. Vastasel juhul tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja toetust ei eraldata. Paragrahviga 18 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Lõike 2 punkti 11 kohaselt tuleb esitada üldkoosoleku protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga ning 40% osakaaluga toetuse taotlemisel elektri ühisostu otsus. 7 Lõike 2 punkti 15 kohaselt peab energiatootmisseade vastama võrguettevõtja kehtestatud nõuetele, kui soovitakse energiatootmisseadet ühendada jaotusvõrku. Jaotusvõrgu kaudu liigub elektrienergia põhivõrgust vahetu tarbimiskohani. Võrku ühendatud päikeseenergiasüsteemid toodavad kogu hetkel vajamineva elektrienergia tarbijapaigaldise tarvis ning üle jääva osa annavad ära üldisesse elektrivõrku. Kui tarbijapaigaldise nõudlus on suurem kui süsteemi genereeritav võimsus, siis võetakse puudu jääv osa üldvõrgust. Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse muudatusi, mille puhul muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist, kooskõlastada vastavad muudatused EISiga enne tööde teostamist. Paragrahviga 19 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on EIS, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 21–23) kehtestatav menetlemise kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast. Paragrahviga 20 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid. Projekti valikukriteeriumiks on taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral loetakse, et projekt panustab meetme tegevuse eesmärkidesse ja tulemustesse, on põhjendatud ja kuluefektiivne. Paragrahvidega 21 ja 22 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Regulatsioon tuleneb otseselt STS-i ja taotluste menetlemise määruse asjakohastest sätetest. Paragrahviga 23 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Lõike 2 kohaselt on EISil õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisel suurendada toetuse summat rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel eduka pakkumuse maksumuse suurenemise võrra võrreldes nende eeldatud maksumusega. Sarnastes toetusmeetmetes läbiviidud hangete põhjal on selge, et tööde eeldatav maksumus võib jääda oluliselt alla eduka pakkumuse maksumust. See omakorda pärsib osalemise aktiivsust ning toetuse lubatud maksimaalse osakaalu kohaldamist. Samas on toetuse summa suurendamine võimalik tingimuslikult, st juhul, kui toetuse eelarve seda ei võimalda, puudub alus summa suurendamiseks. Paragrahviga 24 kehtestatakse nõuded tööde ja teenuste tellimisel pakkumuste võtmisele. Pakkumuste võtmisel tuleb tagada kontrollitavus ja võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Asjakohane teabevahetus, sealhulgas pakkumuse küsimise ja saamise e-kirjad ning pakkumuste hindamise protokollid, peab andma selge ülevaate protsessi korraldamisest. EISil peab olema võimalik tuvastada, kes on pakkumuse tegija, millal on pakkumine tehtud ja kas pakkumus on sellisel kujul tehtud. Lõikes 3 sätestatud piirmäära mõte on selles, et kui eeldatava tehingu hind ilma käibemaksuta jääb alla 20 000 euro, siis kulu abikõlblikkuse juures ei kontrollita riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtete järgimist, et tagada üldine toetuse kasutamise kuluefektiivsus, 8 vähendada poolte halduskoormust, sh vaidlusi, ja suunata tegevus tulemuste saavutamise tagamisele. Lõike 6 kohaselt tuleb hankimisel kasutada EISi kinnitatud vorme ja tingimusi tagamaks hankimisel kooskõla STSis ja käesolevas määruses sätestatuga. Kuigi taotleja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb tal järgida STS § 26 lõikes 6 sätestatut. Paragrahvidega 25 ja 26 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused, maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. Regulatsioon on vastavuses STS-i ja ühendmääruse asjakohaste sätetega. Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Kui toetus makstakse välja tekkinud ja tasutud kulude alusel, kontrollib EIS maksetaotluse aluseks olevate kulude vastavust abikõlblikkuse tingimustele, sealhulgas toetuse saaja kohustuste täitmist, nõutud teabe ja dokumentide alusel. Toetus makstakse ühekordse maksena. Investeeringu suurust arvestades ei ole põhjendatud ja halduskoormuse mõttes otstarbekas sätestada mitme maksetaotluse esitamist. Paragrahviga 27 kehtestatakse toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg ja aruande sisu. Paragrahvis 28 kehtestatakse EISi kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja järelevalve tegija ülesanded. Paragrahvis 29 reguleeritakse vaide esitamist. Vaide, mis esitatakse EISi otsuse või toimingu peale, lahendab rakendusasutus, kelle strateegilise planeerimise osakonnal on vastav vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT EU) (ELT L 437, 28.12.2020, lk 30—42), komisjoni 20. detsembri 2011. a otsusega „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ ((ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10), komisjoni määrusega nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1—8) ning komisjoni määrusega (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8—13). 4. Määruse mõjud Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. 9 Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Päikeseelektri tootmisseadme kasutamine toob kaasa toetuse saaja püsikulude alanemise kuna päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma võrgutasusid, aktsiisi ja käibemaksu. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal ning mida ambitsioonikam projekt ette võetakse, seda suurem on ka projekti võimalik toetuse määr. Elamute rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramata. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik parendada elukeskkonna kvaliteeti ja vähendada eluasemefondi ülalpidamiskulusid. Kuna energiakriis on mõjutanud kõiki Eesti piirkondi ja eelkõige elektriküttel korterelamute elanikke, siis korterelamute rekonstrueerimise erakorralist toetust on võimalik taotleda kõikides piirkondades samadel alustel, et tagada elanikele võrdsed võimalused ja kiireloomuline abi oma eluasemepindade seisukorra parendamiseks ja energiakindluse suurendamiseks. Kuna toetus on väiksemahuline ja abikõlblikkuse periood on piiratud (31.12.2023) ning 2022. aasta lõpus avatakse järgmised taotlusvoorud, siis käesolev toetus regionaalarengule olulist mõju ei oma, sest toetuse taotlusi piirkondlikult ei eristada ega eelistata. Varasem korterelamute rekonstrueerimise toetuste kogemuse põhjal on uued rekonstrueerimised tihti eelnevalt rekonstrueeritud korterelamute läheduses, sest naabruses nähtav rekonstrueerimine motiveerib teisi korteriühistuid töid ette võtma. Korterelamute rekonstrueerimise toetusel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Määruse väljatöötamisel on võetud arvesse sarnaste meetmete parimaid ning halvimaid praktikaid, uute tingimuste väljatöötamisel ning toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud olemasolevatele andmetele. Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse lisaks elamute ligipääsetavust. See loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel. Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne mõju on olemas lähtuvalt asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektroonselt ning suurendab paberivaba asjaajamise osakaalu riigiga suheldes. Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid. Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele ja elu- ja looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju 10 riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Meetme rahastamiseks on ette nähtud REACT-EU vahenditest 5 mln eurot. Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal peale toetusmeetmes otsuse tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde teostamist ehk sisuliselt samaaegselt maksutulude laekumisega). Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Korteriühistute Liidule ja Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioonile arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Oma arvamuse esitasid Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Korteriühistute Liit ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit. Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas. Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel 11  Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või ettepanekute esitaja arvestamata jätmise põhjendus Rahandusministeerium 1. Määruse § 2 lg 2 kohaselt peab Arvestatud määrus panustab meetme järgmiste väljundnäitajate saavutamisesse: 1) paranenud energiatarbimisklassiga korterite arv; 2) arvestuslik CO2 vähenemine aastas; 3) rekonstrueeritud hoonete pindala. Juhime tähelepanu, et Euroopa Komisjonile esitatud rakenduskava muutmise ettepaneku kohaselt panustavad REACT-EU II osast toetatavad tegevused vaid näitajasse „Rekonstrueeritud hoonete pindala (m2)“. Palume selgitada, kas määrusesse lisatud täiendavad näitajad (paranenud energiatarbimisklassiga korterite arv, arvestuslik CO2 vähenemine aastas), on toetatavas tegevuses siiski asjakohased. Sellisel juhul tuleks üle vaadata, kas on vajadus suurendada ka vastavate näitajate sihttasemeid rakenduskava muutmise ettepanekus. Kui näitajad ei ole asjakohased, siis tuleks need määrusest välja võtta. 2. Eelnõu § 6 lõikes 1 märgitakse, et Arvestatud, viide kui määruse alusel antav toetus on komisjoni 20.12.2011 riigiabi, kohaldatakse komisjoni välja jäetud 20.12.2011 otsuses (SGEI otsus) sätestatud tingimusi. Nimetatud otsus käsitleb üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Eelnõu § 16 lg 1 kohaselt on toetuse taotlejad korteriühistud. Määruse eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millistel kaalutlustel on otsustatud, et korteriühistud pakuvad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Seletuskirja sissejuhatuses selgitatakse, et toetatavate tööde tulemusel vähenevad olulisel määral KÜ elektrienergia tarbimisega seotud 12 kulud ehk tegevusest saavad kasu teatud eraõiguslikud ühistud. Palume muuta eelnõud ning seletuskirja selliselt, et viited SGEI otsusele jäetakse välja või lisatakse selgitus miks on tegemist üldist majandushuvi pakkuva teenusega. Kui SGEI otsus jääb, tuleb eelnõusse lisada taotleja kohustus ülesande andmise akti esitamise kohta. Vastavalt SGEI otsuse artiklile 4 antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale eraldi dokumendiga, mis peab sisaldama artiklis loetletud andmeid. 3. Seletuskirja lk 3 ülevalt teises lõigus Arvestamata jäetud. on asutud seisukohale, et antav toetus ei Meetme raames riigiabi täida liikmesriikide kaubanduse ei anta ja viide mõjutamise kriteeriumi, kuid puudub riigiabile välja jäetud. väite põhjendus. Palume asjakohane põhjendus lisada. 4. Palume muuta eelnõu § 24 pealkiri ja Arvestatud sõnastada see järgmiselt „§ 24. Tööde ja teenuste hankimine“. 5. Palume asendada eelnõu § 24 lõikes Arvestatud 6 sõna „hanke“ sõnaga „ostu“. 6. Määruse mõju regionaalarengule on Arvestatud, seletuskirja ebapiisavalt analüüsitud. Seletuskirja täiendatud. punktis 4 on väidetud: „Kuna toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu.“ Ometi on varasemate korterelamute rekonstrueerimistoetuste kogemuse põhjal teada, et võrdsete taotlemistingimuste korral ei jaotu toetus üle Eesti ühtlaselt, kuna piirkonniti on erinev nii korteriühistute teadlikkus ja taotluse koostamise võimekus kui elanike omafinantseeringuvõimekus. Ühetaolised taotlemistingimused suurendavad regionaalset ebavõrdsust. 7. Palume seletuskirjas varasemate Arvestamata jäetud sarnaste toetuste kogemusele ning kuna sarnast, sotsiaalmajanduslikele näitajatele (nt korterelamutes vaid 13  sissetulekute piirkondlikud erinevused) taastuvenergia tuginedes analüüsida võimalikke lahenduste piirkondlikke erisusi toetusvajaduses kasutuselevõtule ning taotlejate võimekuses. suunatud meedet ei ole varasemalt ellu viidud. Seega puuduvad asjakohased analüüsitavad andmed ja kogemus. 8. Analüüsi tulemustele tuginedes Arvestamata jäetud kavandada määruses lahendused kuna sarnast, piirkonniti erineva toetusvajaduse korterelamutes vaid arvesse võtmiseks ja taotlejate erineva taastuvenergia taotlemisvõimekuse lahenduste kompenseerimiseks, et vältida kasutuselevõtule piirkondlike lõhede suurenemist toetuse suunatud meedet ei ole koondumise kaudu varasemalt ellu viidud. sotsiaalmajanduslikult edukamatesse Seega puuduvad piirkondadesse. Näitena võib kaaluda asjakohased piirkonniti erinevaid toetusmäärasid, analüüsitavad andmed taotlemise avamist esmalt suurema ja kogemus. toetusvajadusega/madalama taotlemisvõimekusega piirkondadele, täiendavaid toetusmeetmeid taotlejate võimekuse suurendamiseks jne. Riigi Tugiteenuste Eelnõu kohaselt antakse toetust ka EK Viide komisjoni Keskus 20.12.2011 otsuse alusel, st antakse 20.12.2011 välja jäetud riigiabi üldist majandushuvi pakkuvaid vastavalt teenuseid osutavatele ettevõtjatele Rahandusministeeriumi avalike teenuste eest makstava ettepanekule (2). hüvitisena. Kuna komisjoni otsuse kohaselt tuleks hüvitise suurust jälgida 10 aasta jooksul (art 2 lg 2), siis teeme ettepaneku lisada eelnõusse kohustus toetuse saajale pidada eraldi tulude- kulude arvestust ja esitada vastav aruanne RÜ-le. Juhul kui eelnõu täiendamine ei ole põhjendatud, siis palume lisada seletuskirja põhjendus miks ei pea tegema kontrolli liigse hüvitamise üle antud meetmes. Eesti Korteriühistute 1. Mida tähendab määruse eelnõus § 2 Selgitus: rakenduskava Liit lg 2, p. 3 „rekonstrueeritud hoonete kohane näitaja, mille pindala”? kaudu Euroopa Komisjon hindab REACT-EU vahendite kasutamise sihipärasust. 14 2. § 5. Puhastulu arvestamine. Selgitus: STS § 14 Küsimus: Korteriühistu vaates - ei saa punktist 7 tulenev aru, mis ja milleks. nõue. Üldjuhul meetmes puhastulu ei teenita, kuid seda ei saa ka välistada. 3. § 10. Projekti abikõlblikkuse Selgitus: periood. Küsimus: Kas abikõlbulikkuse abikõlblikkuse periood periood saab olla peale 31.12.2023? on sätestatud STSis. Kui ei saa, siis miks rõhutatakse, et Toetuse andmise abikõlbulikkuse periood on taotluse tingimustega seda rahuldamise otsuses sätestatud muuta ei saa. ajavahemik? Juhul kui lõpptähtaeg on 31.12.2023, siis võiks selle eelnõu ja toetusmeetmete menetluse suhtes olla väga kriitiline, sest korteriühistutel sisuliselt aega enam ei olegi. Jälle on tekitatud majandusruumis olukord, kus algab ülepea tormamine, kiirustamine ja reageerime selmet planeerida ja targalt, kalkuleeritult protsesse juhtida. Selline kiirustamine toob muude probleemide juures kaasa järjekordse hindade tõusu. Nõudlus piiratud ajaperioodil kasvab ja turg kasutab selle ära. Kes kaotab - taas korteriühistud, sest kulud suuremad ja laenud samuti kui neid vaja. 4. Miks loetakse Selgitus: energiatootmisseadmeks ainult elektrit päikesekollektorite tootvaid seadmeid (päikesepaneelid), paigaldamine on aga päikesekollektorid kui otse eeldatavalt võimalik soojusenergia tootjad on välja jäetud? perioodi 2021-2027 Määruse § 11, lg 1 viitab ainult hoone struktuurivahenditest üldelektri tarbimise kompenseerimisele. toetuse taotlemisel. Kui Kas päikesekollektorid jäävad mõne toetuse saaja soovib muu toetusmeetme alla? Mis saab siis, käesoleva meetme kui on soov paigaldada katusele raames neid segavariant nii päikesepaneele kui ka paigaldada, on see päikesekollektoreid? lubatud, kuid toetatav on siiski vaid päikesepaneelidega seonduv kulu. 5. § 18. Nõuded taotlusele. Küsimus: Arvestatud, sõnastust See tingimus ei ole arusaadav. Mida parandatud. tähendab, piirkond, kus on jaotusvõrk? Võiks olla lahti seletatud, et ei tekiks liigselt pöördumisi ja üle seletamist. 15  6. On olemas kortermajade Selgitus: toetuse koostööprojektid, kus võrguettevõtja taotlejaks on kaudu ostetakse üldelektrit kahe maja korteriühistu. ühise soojusenergiakeskuse tarbeks Korteriühistute ühise (ühine soojussõlm, ühised tegutsemise võimalusi soojuspumbad, ühised pelletikatlamajad toetuse saamisel jne). Kui aga üks maja paigaldab kahe analüüsime perioodi maja omavahelisel kokkuleppel ja 2021-2027 vastavalt tehnilistele võimalustele struktuurivahenditest päiksepaneelid, mis toodavad poole toetuse taotlemisel. vajaminevast ühisest üldelektri Arvestades eelkõige vajadusest, siis ühel majal sisseostetav meetme rahaliste elektrienergia kogus väheneb, aga teisel vahendite kasutamise majal see üldse ei vähene. Kas sellisel lõpptähtaega, ei ole juhul tuleb teha ühisprojekt? Määrus käesolevas meetmes sellist varianti ei võimalda, aga sellise mehhanismi tegelikkuses on selline olukord täiesti kasutamine veel olemas. Olukord tuleneb lihtsalt võimalik. Elektrilevi tingimustest, millega ühele majale anti võrguvõimsust juurde ja teisele enam seda ei jagunud. 7. Määruse eelnõu ei viita loogilisele Selgitus seletuskirjast seotusele teiste ettevalmistatavate EIS (lk 1): Etapipõhine toetusmeetmetega ja olemasolevate rekonstrueerimise õigusaktidega. Vähemalt puuduvad meede võimaldab viited neile. ühtlasi korteriühistutel hajutada finantseerimisvajadust ning jätkata investeeringute tegemist korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest. Asjakohased ehitamist ja välisvahendite kasutamist reguleerivad õigusaktid kohalduvad sõltumata neile viitamisest või mitteviitamisest. Eesti Kinnisvara 1. Ettepanek tuua eelnõusse sisse Arvestamata jäetud. Korrashoiu Liit päikesekollektorite paigaldamise Päikesekollektorite toetamise võimalused. Miks loetakse paigaldamine on energiatootmisseadmeks ainult elektrit eeldatavalt võimalik tootvaid seadmeid (päikesepaneelid), perioodi 2021-2027 aga päikesekollektorid kui otse struktuurivahenditest soojusenergia tootjad on välja jäetud? toetuse taotlemisel. Kui Määruse paragrahv 11, lg 1 viitab ainult toetuse saaja soovib 16 hoone üldelektri tarbimise käesoleva meetme kompenseerimisele. Kas raames neid päikesekollektorid jäävad mõne muu paigaldada, on see toetusmeetme alla? Mis saab siis, kui lubatud, kuid toetatav on soov paigaldada katusele on siiski vaid segavariant nii päikesepaneele kui ka päikesepaneelidega päikesekollektoreid? seonduv kulu. 2. Mida tähendab määruse eelnõus Selgitus: rakenduskava paragrahv 2 lg 2, p. 3 „rekonstrueeritud kohane näitaja, mille hoonete pindala”? Ettepanek on kaudu Euroopa erinevate tõlgenduste vältimiseks anda Komisjon hindab eelnõus või vähemalt selle seletuskirjas REACT-EU vahendite nimetatud mõiste definitsioon või kui kasutamise see on mõnes õigusaktis defineeritud, sihipärasust. siis anda viide. 3. Ettepanek lahendada eelnõus Arvestamata jäetud. võimalus mitme korterelamu ühise Toetuse taotlejaks on energiaostu korral ühise toetuse korteriühistu. taotlemiseks. On olemas kortermajade Korteriühistute ühise koostööprojektid, kus võrguettevõtja tegutsemise võimalusi kaudu ostetakse üldelektrit kahe maja toetuse saamisel ühise soojusenergiakeskuse tarbeks analüüsime perioodi (ühine soojussõlm, ühised 2021-2027 soojuspumbad, ühised pelletikatlamajad struktuurivahenditest jne). Kui aga üks maja paigaldab kahe toetuse taotlemisel. maja omavahelisel kokkuleppel ja Arvestades eelkõige vastavalt tehnilistele võimalustele meetme rahaliste päiksepaneelid, mis toodavad poole vahendite kasutamise vajaminevast ühisest üldelektri lõpptähtaega, ei ole vajadusest, siis ühel majal sisse ostetav käesolevas meetmes elektrienergia kogus väheneb, aga teisel sellise mehhanismi majal see üldse ei vähene. Kas sellisel kasutamine veel juhul tuleb teha ühisprojekt? Määrus võimalik. sellist varianti ei võimalda, aga tegelikkuses on selline olukord täiesti olemas. Olukord tuleneb lihtsalt Elektrilevi tingimustest, millega ühele majale anti võrguvõimsust juurde ja teisele enam seda ei jagunud. 4. Määruse eelnõu ei viita loogilisele Selgitus seletuskirjast seotusele teiste ettevalmistatavate EIS (lk 1): Etapipõhine toetusmeetmetega ja olemasolevate rekonstrueerimise õigusaktidega. Vähemalt puuduvad meede võimaldab viited neile. Vajalik on eelnõus tagada ühtlasi korteriühistutel sidusus teiste meetmetega. hajutada finantseerimisvajadust ning jätkata investeeringute tegemist korterelamu terviklikuks 17  rekonstrueerimiseks perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest. Asjakohased ehitamist ja välisvahendite kasutamist reguleerivad õigusaktid kohalduvad sõltumata neile viitamisest või mitteviitamisest. 5. Päikesepaneelide määruses võiks § 4 Arvestamata jäetud. punkt 2 kaotada ära korterelamu Ajaline piirang on vanuselise piirangu: ettepanek on, et kooskõlas Vabariigi päikesepaneelide toetust võiks taotleda Valitsuse kõik korterelamud sõltumata heakskiidetud hoonete valmimisaastast. rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga, mille peamine eesmärk on enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi rekonstrueerimine aastaks 2050. 18 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 16.05.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 38 delta_docName \* MERGEFORMAT Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks. § 2. Toetuse andmise eesmärgid ja väljundinäitajad Toetuse andmise eesmärgid ja väljundinäitajad on: 1) korterelamute energiatõhususe saavutamine; 2) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine ; 3) rekonstrueeritud hoonete pindala . § 3. Meetme rakendusüksus ja -asutus (1) Rakendusüksus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus ) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS ). (2) Rakendusasutus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus ). § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiatootmisseade – päikese abil ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav a elektri energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks , tootmis e seade; 2 ) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit; 3) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ; 4 ) rekonstrueerimistööd – § 7 lõike 1 punktides 1– 5 nimetatud tööd ; 5) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5 1 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen . § 5 . Puhastulu arvestamine Tulu teenivale projektile, mille puhul projekti abikõlblikud kulud enne puhastulu mahaarvamist on 100 000 euro t või enam , kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus ) § 5 lõikes 6 sätestatut. § 6 . Riigiabi Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 7 . Toetatavad tegevused (1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks : 1) energiatootmisseadme soetamine , paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd; 2) energia tarbimiskoormus t ühtlustava või jälgiva sead m e soetamine , paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd; 3) energiat salvestava seadme soetamine , paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd ; 4) punktides 1 – 3 nimetatud tööde ga otseselt seotud elektritööd; 5 ) katuse , katuslae ja pööningulae rekonstrueerimine, soojustamine ning rekonstrueerimise ja soojustamisega kaasnevad tööd; 6 ) punktides 1– 5 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine ; 7) omanikujärelevalve teostamine. (2) L õike 1 punktis 1 nimetatud töö puhul tuleb teha ka vähemalt sama lõike punktis 5 nimetatud tööd , kui §-st 13 ei tulene teisiti. (3) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödeks pakkumuse esitamisel oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel. § 8. Abikõlblikud kulud ( 1 ) Abikõlblikud kulud on § -s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundinäitaja te saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesoleva määruse tingimustele. (2) Omanikujärelevalve kulu on abikõlblik, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. § 9. Mitteabikõlblikud kulud Mitteabikõlblik on lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud ele : 1) energia tootmisseadme võrguga liitumisega seotud kulu ; 2) hoone laiendamise , lisakorruse ehitamise või pööningu korruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavate tööde kulu . § 10 . Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad. (2) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014. aastal ja lõpeb 31. detsembril 2023. aastal . Projekti abikõlblikkuse periood ei tohi ületada meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi. (3) Enne taotluse EISile esitamise kuupäeva on abikõlblik vaid § 7 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuse kulu. (4) Lõikes 3 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud, kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine on poolte kokkuleppel seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. § 11 . Toetuse osakaal Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on: 1) 30 protsenti , kui energiatootmisseadmega kompenseeritakse osaliselt või täielikult korterelamu üldelektri tarbimi ne ; 2) 40 protsenti , kui energiatootmisseadmega kompenseeritakse osaliselt või täielikult korterelamu üldelektri ja eluruumide elektri tarbimi ne või energiatootmisseade integreeritakse katuse või fassaadi kattematerjalides se või energiatootmisseadmele lisaks paigaldatakse energiat salvestav seade. § 12 . Toetuse põhitingimused (1) Nõuded toetatavatele tegevustele: 1) energiatootmisseadme maksimaalne võimsus on 200 kW ; 2) energiatootmisseade paigaldatakse hoone katusele või fassaadile ; 3) energiatootmisseadme katusele paigaldamiseks tuleb katus, katuslagi või pööningulagi rekonstrueerida , saavutamaks soojusläbivus U ≤ 0,12 (W/m 2 K); 4) fassaadile on lubatud energiatootmissead et paigaldada vaid juhul , kui fassaad on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga või energiatootmisseade integreeritakse 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga soojustatud fassaadi kattematerjalidesse . (2) Energia tootmisseadme ja energiat salvestava seadme soetamisel peab müüja andma vähemalt viie aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja andma vähemalt viie aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadm et el peab olema CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii. ( 3 ) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) K – kelvin ; 2) kW – kilovatt; 3) W – vatt; 4 ) m² – ruutmeeter ; 5) U – soojusläbivus. § 1 3 . Eelnevalt teostatud katuse, katuslae ja pööningulae rekonstrueerimistööde arvestamine Paragrahvi 12 lõike 1 punktis 3 sätestatud soojusläbivusele seatud nõude täitmiseks juba teostatud katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue loetakse tagatuks, kui katus on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga. § 14 . Toetuse piirsumma (1) Toetuse maksimaalne summa on 1 5 0 000 eurot taotleja kohta. ( 2 ) Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest, välja arvatud, kui tegemist on renoveerimislaenuga. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 1 5 . Toetuse taotlemine (1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab EIS üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus. (4) Taotleja esitab taotluse EISi kodulehel avaldatud taotlusvormil. § 1 6 . Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda korteriühistu . (2) Kui korterelamus on rohkem kui viis korteriomandit, peab korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis. (3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik. (4) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus ) § 2 nõuetele. (5) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot. § 1 7 . Taotleja ja toetuse saaja kohustused (1) Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatule kohustatud: 1 ) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 2 ) tagama, et tal on korteriühistu üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate rekonstrueerimistööde teostamise kohta , § 11 punktis 2 sätestatud juhul elektri ühisostu kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel korteriühistu üldkoosoleku kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu olemasolev omafinantseering; 3 ) võtma projekteerimistööde tellimisel pakkumused vastavalt §-s 2 4 sätestatule . (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) võtma rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 2 4 sätestatule; 2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustele; 3) tagama § 21 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise . § 18 . Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule . (2) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente : 1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress; 2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht; 5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava; 6) taotletav toetuse osakaal; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 9) põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt ; 10) ehitusprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas; 11 ) korteriühistu üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, vajadusel elektri ühisostu otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 1 2 ) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne EIS i le taotluse esitamist; 1 3 ) vajadusel kinnitus taotluse vastavusest §-s 13 sätestatud erisusele ; 1 4 ) projekteerimistööde tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 15) võrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine, kui energiat oo t misseade ühendatakse jaotusvõrku . (3) Ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse EISiga enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 19 . Taotluse menetlemine ( 1) EIS teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine; 4) taotluse muudatusettepanekute tegemine; 5) hinnangu andmine riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta; 6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 7) taotluse hindamine; 8) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine; 10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine. (2) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras. ( 3 ) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruses kehtestatud nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. ( 4 ) EIS võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja EISi puuduse kõrvaldamist teavitama hiljemalt ühe tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. ( 5 ) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. ( 6 ) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) projekt ei panusta §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamisse; 2) taotlus või taotleja ei vasta määruses taotlusele või taotlejale esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust ; 5) muu käesolevas määruses esitatud asjaolu . ( 7 ) EIS i l on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu ega põhjendatud, arvestades järgmisi asjaolusid: 1) taotletud toetuse summat; 2) projekti tegevusi, kulusid ja saavutatavaid tulemusi; 3) mõju meetme tegevuse tulemustesse. ( 8 ) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse EISis registreerimisest. § 20. Projektide valikukriteeriumid Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele ja panustab §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundinäitajate saavutamisse. § 21 . Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab EIS taotluse täielikult või osaliselt. (2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. (3) Toetuse saaja on kohustatud nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates esitama EISile : 1) paragrahvi 1 7 lõi ke 1 punktis 2 nimetatud renoveerimislaenu positiivse otsuse ; 2) rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu. (4) Lõikes 3 sätestatud tähtaega on EIS-l võimalik pikendada kuni nelja kuu võrra põhjendatud juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei halvene ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva. ( 5 ) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatu d teave. (6) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektroonselt kätte kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates. § 22. Taotluse rahuldamata jätmine (1) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 2. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave . (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 21 lõikes 6 sätestatud korras. § 2 3 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 12 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata, välja arvatud juhul, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja taotluste rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni. (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab toetuse saaja EISi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt ühe kuu jooksul vastavast asjaolust teadasaamisest arvates. (5) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse eesmärkidele. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (8) Taotluse rahuldamise otsuse võib EIS tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt . § 2 4 . Tööde ja teenuste hank imine (1) Rekonstrueerimistööde, projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetakse vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumus. Lubat ud ei ole võtta pakkumust korteriühistu juhatuse liikmega seotud isikult tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses . (2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks ja see peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud. (3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes 1 nimetatud teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro. (4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad. (5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud. (6) Edukas pakkumus peab põhinema parimal võimalikul hinna ja kvaliteedi suhtel. Toetuse saaja peab kasutama hindamiskriteeriumite seadmisel ja toetuse saaja ostu läbiviimisel EISi kodulehel sätestatud vorme ja tingimusi, mis on avaldatud asjakohase toetusmeetme juures. (7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada. (8) Kui toetuse saaja ei saa temast sõltumatutel põhjustel kolme pakkumust, tuleb sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated esitada EISile . 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 25 . Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–13 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud makse tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole, kui lõikest 9 ei tulene teisiti. (3) Maksetaotlusele peab olema lisatud: 1) lõikes 5 sätestatud juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud ; 2) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 3) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (4) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on: 1) esitatud arve; 2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping. (5) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib EIS teha toetuse saajale makse lõike 4 punktides 1 ja 3 toodud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal kohustus esitada EISile lõike 4 punktis 2 toodud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule abikõlblikust kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule. (7) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib EIS kulude abikõlblikkust, toetuse saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates. (8) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või teavet, annab EIS toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib EIS kontrollimise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult. (9) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib EIS teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja ), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. EISi õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale . Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui EIS on makse teinud. § 26. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) EIS võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 30. (2) EIS võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui toetuse saaja ei tõenda maksetaotluses sisalduvate kulude abikõlblikkust või kui lõikes 1 nimetatud peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud. § 27 . Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab EISile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitule EISi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) toetuse makse tegemise kuupäev, makse saaja ja selgitus, mille eest makse tehti ; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. 6. peatükk EISi ülesanded ja vaidemenetlus § 28 . EISi ülesanded EISi l on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele : 1) õigus nõuda taotluses sisaldunud kinnituste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad esitatud andmete õigsust; 2 ) kohustus säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi . § 29. Vaidemenetlus EISi toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie EISi kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Taavi Aas delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi ase delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler kantsleri ülesannetes