Arvamus eelnõu kohta

Teie: 25.04.2022 nr 2-3/18-03331/306-1 Hr Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 12.05.2022 nr 7-27/22-0102-229-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn E-post: [email protected] Koopia: Rahandusministeerium, e-post [email protected] Justiitsministeerium, e-post [email protected] Konkurentsiameti arvamus „Elektrituru toimimise võrgueeskirja“ muutmise määruse eelnõu kohta Austatud minister 25.04.2021 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks (mis saadeti täiendavalt ka Konkurentsiametile) kooskõlastamiseks Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ (VE) muutmine (Direktiivi ülevõtmine) muutmise eelnõu. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta ning eelnõu on seotud 23. veebruaril 2022. a vastu võetud elektrituruseaduse muudatustega. Käesolevaga esitab Konkurentsiamet oma seisukohad eelnõu osas järgnevalt: 1. Eelnõu § 1 punkti 33 järgi täiendatakse VE § 8 lõigetega 8-13 (andmed AVP-s). Konkurentsiamet: Nimetatud lõigete lisamisega seonduvalt juhime tähelepanu, et võrgueeskirja täiendused peaksid tagama agregaatorile ja agregaatori bilansihaldurile ligipääsu agregeerimises osaleva mõõtepunkti agregeeritud mõõteandmetele ja agregeerimislepingu kehtivusajale AVP-s. Kuid vastavale infole ligipääsu ei tohi võimaldada teistele bilansihalduritele ega avatud tarnijatele, sh ka mitte mõõtepunkti osas elektrimüügi lepingut omavale avatud tarnijale ja/või tema bilansihaldurile. Mõõtepunkti elektrimüüjal ega tema bilansihalduril ei ole vajadust saada infot antud mõõtepunkti teiste lepingute osas. Kuna ka elektrimüüjal endal ja tema bilansihalduril on sisuliselt võimalik hakata pakkuma tarbijale ka agregeerimise teenust, siis võib mõõtepunktiga seotud agregeerimise info liigse ja põhjendamatu jagamisega kaasneda äririsk agregaatorile. Samuti võib see viia agregeerimises osalevate mõõtepunktide erinevale kohtlemisele elektrimüüja ja/või tema bilansihalduri poolt võrreldes agregeerimises mitte osalevate mõõtepunktidega ja tekitada seeläbi agregeerimises osalevate või osaleda soovivate mõõtepunktidele ja neile agregeerimise teenust pakkuvatele avatud tarnijatele turutõrke, mis ei oleks koosõlas Direktiivi (EL) 2019/944 ja ELTS-i põhimõtetega. Võttes arvesse eelnõuga VE § 8 lisatavate lõigete 10-12 sõnastust, toob Konkurentsiamet välja järgmist: „(10) Bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud turuosalise ja tema bilansipiirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta järgmiseid andmeid: 1) turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) teave turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu, võrgulepingu ja agregeerimislepingu kehtivusaja kohta; 3) viimase 12 kuu bilansiperioodi põhised mõõteandmed; 4) turuosalise EIC-kood; 5) bilansipiirkonda sisse arvatud mõõtepunktide §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed bilansilepingus määratud alusel; 6) bilansipiirkonda sisse arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed bilansilepingus määratud alusel.“ Konkurentsiamet: Jääb ebaselgeks, mida tähendab lõikes 10 toodud sõnastus, mille järgi „tema bilansipiirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta“. Kuna küsimus tekitab ka lõike 10 punktide 2 ja 6 sõnastus, tuleks nende punktides osas täpsustada, et agregeerimisega seotud andmeid on õigus saada ainult mõõtepunktile agregeerimislepinguga teenust pakkuval avatud tarnijal ja tema bilansihalduril. „(11) Võrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada järgmiseid andmeid: 1) võrguettevõtja piirmõõtepunktide kohta §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed ning mõõteandmed; 2) võrguettevõtja võrgukao andmed; 3) bilansipiirkonnast välja arvatud mõõtepunktide §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed bilansilepingus määratud alusel; 4) bilansipiirkonnast välja arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed bilansilepingus määratud alusel.“ Konkurentsiamet: Lõike 11 punktide 3 ja 4 eesmärk ja sisu jääb ebaselgeks. Ka jääb arusaamatuks, miks võrguettevõtja avatud tarnijale ja bilansihaldurile antakse AVP kaudu õigus näha bilansipiirkonnast välja arvatud mõõtepunktide andmeid. Teeme ettepaneku eelnõu selles osas üle vaadata. „(12) Võrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus AVP kaudu saada järgmiseid andmeid: 1) avatud tarne lepinguta turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) andmed avatud tarne lepinguta turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu, võrgulepingu ja agregeerimislepingu kehtivusaja kohta; 3) avatud tarne lepinguta turuosalise viimase 12 kuu bilansiperioodi põhised mõõteandmed; 4) avatud tarne lepinguta turuosalise EIC-kood.“ Konkurentsiamet: Leiame lõike 12 punkti 2 osas, et võrguettevõtja nimetatud müüjale ei ole vajadust ja ei tohiks laiendada õigust näha turuosalise mõõtepunktiga seotud agregeerimislepingu infot. See kätkeb endas äririski agregeerimisteenust pakkuvale turuosalisele, samuti võib viia agregeerimises osaleva mõõtepunkti erinevale kohtlemisele ja hõlmab riski agregeerimise osas turutõrke tekkimiseks. Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku punkti 2 muuta ja eemaldada sealt vastavalt läbikriipsutatule info avatud tarne lepingu ja agregeerimislepingu kehtivusaja osas. 2 (4) 2. Eelnõu § 1 punkti 35 järgi täiendatakse VE-d §-ga 91, mille lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt elektrienergia müüja esitab usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale elektripakettide kohta järgmised andmed: 1) börsihinnaga elektripaketi marginaal senti kilovatt-tunni eest ja kuutasu suurus 2) fikseeritud hinnaga elektripaketi elektrienergia hind senti kilovatt-tunni eest 24-tunniste perioodide lõikes, lepingu tähtaeg, lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu suurus ning lepingu kuutasu suurus Konkurentsiamet: Sõnastusest tulenevalt laieneb kõikidele elektripakettidele kohustus määratleda kuutasu. Samas osadel sellistel lepingutel praktikas kuutasu puudub ning ameti hinnangul ei oleks ka tulevkus kõikide pakettide lõikes vajalik kuutasu nõuda. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku sätestada punkt 1) nii, et see jätaks valikuvõimaluse ka tulevikus osadele pakettidele kuutasu rakendada ja osadele mitte. Näiteks sätestada punkti 1) sõnastus järgnevalt (lisatu kursiivis): 1) börsihinnaga elektripaketi marginaal senti kilovatt-tunni eest ja kuutasu suurus kui kuutasu rakendatakse; Jääb arusaamatuks, mida tähendab punktis 2) sätesatud kohustus esitada andmed 24-tunniste perioodide lõikes. Selgitust ei tulene ka eelnõu seletuskirjast. Seetõttu teeme ettepaneku nimetatud säte üle vaadata ja seletuskirja vastavasisuliselt täiendada. 3. Eelnõu § 1 punkti 39 järgi muudetakse VE § 28 lõike 2 sõnastust järgmiselt (kustutatu läbikriipsutatud, lisatu kursiivis): (2) Turuosaline saab avatud tarnijat vahetada tarbimiskoha mõõtepunkti kohta sõlmitud võrgulepingu alusel kalendrikuu vahetusest kell 00.00 alates. Avatud tarne lepingu algusaeg on kell 00.00 ja lõppaeg on kell 24.00. Konkurentsiamet: Nimetatud lõike sõnastuse muutmisega seonduvalt juhime tähelepanu, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 234, milles sätestatakse energiamüügilepingu pikenemist ja lõppemist puudutavad alused, lõike 3 kohaselt võib tarbijast ostja § 234 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Viidatud VÕS § 234 lõige 1 reguleerib mh tähtajalist elektrienergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise lepingut. Lähtudes eeltoodust, erinevad VE muutmise määruse eelnõus ja VÕS-is sätestatud tähtajad elektrimüüja vahetamiseks märkimisväärselt (üks päev vs. vähemalt üks kuu). Vältimaks võimalikke probleeme ja vaidlusi tulevikus, teeb Konkurentsiamet ettepaneku ühtlustada VÕS § 234 lõikes 3 toodud elektrimüüja vahetamise tähtaeg eelnõus toodud VE § 28 lõike 2 tähtajaga. 4. Eelnõu § 1 punkti 43 järgi täiendatakse VE paragrahvi 29 lõiget 1 teise lausega järgmises sõnastuses: „Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades.” Konkurentsiamet: VE ja eelnõu mõistet „vahetamiskava“ ei sisalda. Eelnõu seletuskirja lk 7 on küll selgitatud, et seoses direktiivi ülevõtmisega lisandub kodutarbijatele õigus osaleda kollektiivsetes elektrimüüjate vahetamiskavades, näiteks kortermajade elanikud võivad usaldada kõige soodsama elektrienergia müüja leidmise korteriühistu esindajale, kes siis vahetab elektrimüüjat vastavalt hinnamuutustel, siis Konkurentsiameti hinnangul võib see olla siiski ebapiisav. Vältimaks vaidlusi ja arusaamatusi tulevikus, teeme ettepaneku avada vahetamiskava mõiste VE mõistete all või täiendada seletuskirja vastavalt. 5. Ettepanek sätestada salvestusüksusi puudutava erandi klassifikatsioon Elektrituruseaduse § 7416 (Energiasalvestusüksus) sätestab järgimist: „(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, käitada ega hallata energiasalvestusüksust. 3 (4) (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, käitada ja hallata energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa; 2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul, sealhulgas tasakaalustamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti otsus.“ Konkurentsiamet: Samas ei ole üheselt selge (see ei tulene elektrituruseadusest ega ka VE-st või eelnõust, millised salvestusüksused on käsitatavad täielikult integreeritud võrgukomponentidena, mida võrguettevõtja võib käsitada kui täielikult integreeritud võrgukomponenti. Vältimaks probleeme ja vaidlusi tulevikus, teeb Konkurentsiamet ettepaneku sätestada eelnõus erandit puudutav paragrahv, milles on toodud täielikult integreeritud võrgukomponente puudutava erandi klassifikatsioon. Lähtudes eeltoodust, on eelnõu täiendusettepanek järgnev: 53) Eelnõu paragrahvi 1 punkti 53 järgi täiendatakse VE paragrahviga 338 järgmiselt: § 338 Erand (1) Täielikult integreeritud võrgukomponente Elektrituruseaduse § 7416 lõike (3) mõistes hinnatakse erandi andmisel gruppide kaupa v.a juhul kui need ei kuulu mitte ühessegi alljärgnevates punktides 1-6 toodud elementide jaotusesse. 1) Alajaamade abitoitesüsteemi akud (nt alalisvoolukeskuste akud, avariivalgustite akud jms); 2) elektrivõrgu liinidel paiknevate lülitusseadmete abitoite akud (nt mastivõimsuslülitid, masti-koormuslahklülitid); 3) elektriliinidel paiknevate indikatsiooniseadmete abitoite akud (nt rikkeindikaatorid); 4) reaktiivenergia tarbimise/tootmise režiimis talitlevad inverter-akupatarei seadmed; 5) akusid sisaldavad pingekvaliteedi parendusseadmed; 6) akud üliväikestes eraldatud võrkudes (offgrid) seadmetes (sisaldavad diiselgeneraatorit, päikesepaneele ja akusid), mis on teatud juhtudel võrguteenuse osutamisel majanduslikult mõistlikumaks alternatiiviks võrgu asemel.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Karin Maria Lehtmets 667 2530 [email protected] Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 4 (4)