Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded

Vabariigi Valitsuse _____. a määruse nr ___ „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“ lisa 2 NAVIGATSIOONIVAHENDITEGA VARUSTAMINE Laev seadistatakse ja varustatakse navigatsioonivahenditega kooskõlas järgmiste nõuetega: Nimetus Laeva kogumahutavus Alla 150 150 300 500 3000 ja enam ja enam ja enam ja enam Magnetkompass + + + + + Peilimisketas või peilingaator* + + + + + Korrigeerimisseadmed tõelise kursi ja peilingu saamiseks* + + + + + Navigatsiooniväljaanded, paberkaardid või elektronkaartide kuva ja informatsiooni süsteem + + + + + (ECDIS) ECDIS-e dubleerimisevahendid (kas paberkaardid või veel üks ECDIS) + Ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi vastuvõtja (GPS) + + + + + Helisignaali vastuvõtuseade ** + + + + + Telefonside rooliseadme avariijuhtimiskohaga – – – + + Tagavara magnetkompass või roolikompass – + + + + Signaallamp või prožektor – + + + + Kajalood – – + + + Radar (9GHz) + + + + + Radarpeegeldi + – – – – Elektrooniline planšett kokkupõrke riski määramiseks (EPA) – – + + + Logi või muu seade, mis näitab kiirust ja läbitud vahemaad vee suhtes – – + + + Seadmed magnetkursi näidu edastamiseks «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest – – + + + merel» (RT II 2001, 22, 117) (SOLAS) V peatüki punktides 2.3.2, 2.3.3 ja 2.4 nimetatud seadmetesse*** Automaatne identifitseerimise süsteem (AIS) – – + + + Vurrkompass või muu mittemagnetiline seade kursi määramiseks ja näidu viimiseks – – – + + «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» (SOLAS) V peatüki punktides 2.3.2, 2.4 ja 2.5.5 nimetatud seadmetesse Vurrkompassi repiiter roolimiseks – – – + + Vurrkompassi repiiter peilimiseks – – – + + Roolinurga, sõukruvi pöörete, sõukruvi sammu ja põtkurite töö näiturid – – – + + Automaatne planšett kokkupõrke riski määramiseks (ATA) – – – + + Teine radar (3 GHz) – – – – + Teine automaatne planšett kokkupõrke riski määramiseks (ATA) – – – – + Automaatne radarplanšett (ARPA) – – – – **** soovitav Kaugtuvastamise ja -jälgimise seade (LRIT)***** _ _ + + + Silla navigatsioonivahi alarmsüsteem (BNWAS)****** _ + + + + Märkused: * Laev, kogumahutavusega alla 150, ei pea omama nimetatud varustust juhul, kui antud nõue on laeva omapära või sõidupiirkonda arvestades põhjendamatu ** Laevale, mille navigatsioonisild on ehitatud täielikult kinnisena *** Laevale, millel puudub vurrkompass **** ARPA asendab EPA-t ja üht ATA-t ***** Rahvusvaheline sõit ****** 150 GT ja enam rahvusvaheline ja 500 GT ja enam kohalik rannasõit  Vabariigi Valitsuse _____. a määruse nr ___ „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“ lisa 1 SIDEVAHENDITEGA VARUSTAMINE Laev seadistatakse ja varustatakse sidevahenditega kooskõlas järgmiste nõuetega: 1) mereala A1: Nimetus Laeva kogumahutavus Alla 150 300 500 3000 150 ja enam ja enam ja enam ja enam Ultra lühilaine (ULL) raadioseade, mis tagab saate ja vastuvõtu sagedusribas 156-174 MHz: + + + + + DSV¹ kodeerimisseadmega DSV valvevastuvõtu seadmega Raadiotelefoniga Otsingu ja päästmise asukoha määramise seade (SART või AIS-SART)* + + + + + Meresõiduohutuse informatsiooni edastav süsteem (NAVTEX) + + + + + Õnnetuskoha määramise avariiraadiopoi (EPIRB) + + + + + Päästevahendites kasutatavad kantavad kahepoolse ULL raadioside seadmed** + + + + + Märkused: * Laeval kogumahutavusega alla 500 on nõutav üks SART või AIS – SART ning laeval kogumahutavusega üle 500 kaks SART-i või AIS – SART-i. ** Laeval kogumahutavusega alla 500 on nõutavad kaks ning laeval kogumahutavusega üle 500 kolm kantavat GMDSS nõuetele vastavat ULL raadioside seadet 2) merealas A2 peab olema lisaks käesoleva lisa punktis 1 toodud nõuetele: Nimetus Laeva kogumahutavus Alla 150 300 500 3000 150 ja enam ja enam ja enam ja enam MF Kesklaine raadioseade, mis tagab saate ja vastuvõtu sagedusribas 1605–4000 kHz : + + + + + DSV kodeerimisseadmega DSV valvevastuvõtu seadmega Raadiotelefoniga 3) merealas A3 peab olema lisaks käesoleva lisa punktides 1 ja 2 toodud nõuetele: Nimetus Laeva kogumahutavus Alla 150 300 500 3000 150 ja enam ja enam ja enam ja enam satelliitside maapealne laevajaam + + + + +  MF/HF kesklaine / lühilaine raadioseade, mis tagab saate ja vastuvõtu sagedusribas 1605–4000 kHz ja + + + + + 4000–27500 kHz: DSV kodeerimisseadmega DSV valvevastuvõtuseadmega Raadiotelefoniga Tähttrükkimise telegraafiseadmega (NBPD) Märkused: ¹ DSV – digitaal-selektiivne väljakutse  16.05.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse eelnõu on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 19 lõike 7 alusel. 01.06.2021 jõustusid MSOS-i muudatused, millega muuhulgas muutus MSOS § 19 lõige 7, millega nähti ette volitusnorm, mille alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 29.01.2004 määruse nr 24 „Sõja- ja piirivalvelaevade ning muude riigihaldusülesandeid täitvate laevade side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 24). Siinkohal tuleb arvestada MSOS §-s 958 sätestatud üleminekuaega, mis näeb ette, et sättes nimetatud volitusnormide alusel kehtestatud määrused (sh määrus nr 24) jäävad kehtima kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 01.06.2022. Seetõttu on vajalik kehtestada uus määrus. Määruse volitusnorm võimaldab kehtestada nõuded ka sõjalaevade side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise kohta, ent Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole antud määruses vajalik sõjalaevadele nõudeid esitada, mistõttu määruses selliseid nõudeid ei käsitleta. See on ka põhjendatud, arvestades, et MSOS on mõeldud reguleerima tsiviiladministratsiooni järelevalve alla kuuluvate veesõidukite ja mereohutuse nõuetega seonduvat ning sõjalaevade nõuded kehtestatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Näiteks MSOS § 4 kohaselt laienevad sõjalaevadele üksnes teatud üksikud sätted MSOS-is. Eeltoodust tulenevalt muudetakse MSOS § 19 lõiget 7 esimesel võimalusel, et jätta sealt sõjalaevad välja. Võrreldes eelmise määrusega tehakse määruses veel väiksemaid muudatusi (nt tehnilised muudatused määruse lisades tulenevalt Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi SOLAS) muudatustest). 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm (tel: 639 7663; e-post: hana- [email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga kehtestatakse uus terviktekst, kuivõrd määrus nr 24 muutub alates 01.06.2022 kehtetuks. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist ja kahest lisast. Eelnõu §-s 1 on sätestatud laeva sidevahenditega varustamise nõuded. Lõikes 1 on sätestatud, et merealades A1, A2 ja A3 peab laev olema varustatud sidevahenditega vastavalt määruse lisale 1. Säte on sama nagu määruses nr 24. Merealade definitsioonid on esitatud majandus- ja taristuministri 29.09.2003 määruses nr 233 „Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded ning ohutusnõuded“1. Täpsemad nõuded sidevahenditele tulenevad määruse lisast 1. Lõikes 2 on sätestatud, et laevatatavatel sisevetel on nõutav ultralühilaine (VHF) raadioseade, mis tagab saate ja vastuvõtu sagedusribas 156–174 MHz. Peipsi järvel sõitval laeval peab lisaks sellele olema kaks kantavat GMDSS nõuetele vastavat VHF raadioseadet. Säte on sama nagu määruses nr 24. Ultralühilaine (VHF) meresidesüsteem koosneb 19 mehitamata tugijaamast, millega kaetakse mereala A1 kaheksa raadiokanaliga.2 Eelnõu §-s 2 on esitatud nõuded laeva varustamisele navigatsioonivahenditega ning täpsemad nõuded tulenevad määruse lisast 2. Määruse lisas 1 on võrreldes määruse nr 24 lisaga 1 tehtud mõningaid muudatusi. Muudatused on tehnilist laadi ning tulenevad SOLAS nõuete muudatustest. Muudatused puudutavad peamiselt otsingu ja päästmise asukoha määramise seadet (SART või AIS-SART)3 ja satelliitside maapealset laevajaama4. Määruse lisas 2 on võrreldes määruse nr 24 lisaga 2 tehtud mõningaid muudatusi. Muudatused on tehnilist laadi ning tulenevad SOLAS nõuete muudatustest. Muudatused puudutavad peamiselt kaugtuvastamise ja -jälgimise seadet (LRIT)5 ja silla navigatsioonivahi alarmsüsteemi (BNWAS)6. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse sisu jääb mõningate tehniliste muudatuste taustal valdavalt samaks nagu oli määruses nr 24, aga määruses esitatud nõuded ei kehti enam sõjalaevade ega riigihaldusülesandeid täitvate laevade suhtes. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Samuti ei too määruse rakendamine kaasa täiendavaid tegevusi. Määrusega hõlmatud politseiasutuse veesõidukid vastavad juba täna määruse nõuetele. 1 Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded ning ohutusnõuded–Riigi Teataja 2 Riigi Infokommunikatsiooni sihtasutus: https://www.riks.ee/mereside/mereraadioside/teadete-edastamine-ja- jalgimine-sh-mf-vhf 3 SOLAS 2008 Amend / Chapter IV / Reg. 7.1.3/SOLAS 2008 Amend / Chapter III / Reg. 6.2.2 4 SOLAS 2018 Amendment (99th) / CHAPTER IV / Reg. 10 5 SOLAS 2006 Amend / Chapter V / Reg. 19-1 6 SOLAS 2009 Amend / Chapter V / Reg. 19.2.2.3 / SOLAS 2009 Amend / Chapter V / Reg. 19.2.2.4 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamisele määruse muutmise eelnõuna, kuid menetluse käigus tekkis vajadus kehtestada uus terviktekst, mille sisu ei muutu võrreldes muutmise eelnõuga, mistõttu ei ole vajadust eelnõud uuesti kooskõlastamisele saata. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile, kes kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Märkusi esitasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ning märkused on kajastatud seletuskirja lisas.  EELNÕU 18.05.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel. § 1. Laevade varustamine sidevahenditega (1) Merealades A1, A2 ja A3 peab laev olema varustatud sidevahenditega vastavalt lisale 1. (2) Laevatatavatel sisevetel on nõutav ultralühilaine (VHF) raadioseade, mis tagab saate ja vastuvõtu sagedusribas 156–174 MHz. Peipsi järvel sõitval laeval peab lisaks sellele olema kaks kantavat GMDSS nõuetele vastavat VHF raadioseadet. § 2. Laevade varustamine navigatsioonivahenditega Laev peab olema varustatud navigatsioonivahenditega vastavalt lisale 2. Kaja Kallas Peaminister Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Sidevahenditega varustamine Lisa 2 Navigatsioonivahenditega varustamine  Vabariigi Valitsuse _____. a määruse nr ___ „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastamisel laekunud märkuste ja arvamuste arvestamine Märkuste/ettepanekute esitaja Selgitus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ettepanekud: Arvestatud. 1. Määruse paragrahvi 2 lõikes 3 asendada Seoses uue tervikteksti kehtestamisega on sõna „VHF“ sõnadega „ultralühilaine korrektuurid tehtud eelnõu § 1 lõikes 2 ja (VHF)“. määruse lisas 1. Samuti on seletuskiri 2. Määruse lisas 1 asendada sõnad „Ultra vastavalt märkustele korrigeeritud. lühilaine (ULL)“ sõnadega „Ultralühilaine (VHF)“. 3. Määruse lisas 1 asendada sõnad „MF/HF kesklaine / lühilaine“ sõnadega „Kesklaine/lühilaine (MF/HF)“. Põhjendus: ULL (ultralühilaine) ei ole väga laialt levinud ning teada-tuntud on pigem inglise keelsed lühendid. Ultralühilaine võib isegi tekitada segadust, sest lisaks VHF (very high frequency) sagedusvahemikule eksisteerib ka UHF (ultra high frequency) sagedusvahemik. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus Täpsustada tuleks, et mereside süsteem koosneb Arvestatud. 19 mehitamata tugijaamast. Puudutab Seletuskiri korrigeeritud. Seoses uue seletuskirja lõiku, mis käib paragrahv 2 lõige 3 tervikteksti kehtestamisega on vastav selgitus kohta. seletuskirjas antud § 1 lg 2 selgituses. RIKS tagab mereraadioside toimimise vastavalt Võetud teadmiseks. lisas 1 välja toodud mereside sagedusvahemikele. 1