Käskkiri

KÄSKKIRI 18.05.2022 nr 132 Programmi "Ehituse programm aastateks 2022- 2025" kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Ehituse programm aastateks 2022– 2025“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister  KINNITATUD majandus- ja taristuministri 18.05.2022 käskkirjaga nr 132 Ehituse programm aastateks 2022-2025 Programmi koostaja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutaja Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina Vormi sisu koostatava programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi kasutamise selgitus eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna Muu strateegiline dokument „Ehituse pikk vaade 2035“ arengukava Programmi nimi EHITUS Programmi Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud eesmärk keskkonna eluterveks arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Programmi 2022-2025 periood Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Sihtasutus KredEx (oma valitsemisala asutused) Sissejuhatus Ehituse programm hõlmab kahte ehitatud keskkonna arenguga seotud meedet, milleks on jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ning jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond (vt. joonis 1). Programmi tegevuste ja teenuste jagunemises lähtutakse strateegiast „Eesti 2035“. Lisaks tuginetakse 2021. aasta valminud dokumendile „Ehituse pikk vaade 2035“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) põhimäärusele. Ehituse programmis keskendutakse ehitustegevuse ja ehitatud keskkonna arenguks vajalike eelduste loomisele, hoonefondi ja rajatiste kvaliteedi ning ehitiste keskkonnasäästlikkust suurendavate meetmete kättesaadavuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et luua ja säilitada kasutajasõbralik, turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, tagada otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus ning luua eeldused tõhusaks ja ohutuks ehitustegevuseks, mis ühtlasi ja tervikuna toetab Eesti majanduskasvu. Joonis 1: Ehituse programm 2022-2025. Sisukord Ehituse programm aastateks 2022-2025 ......................................................................................1 Sissejuhatus ....................................................................................................................................1 Sisukord ..........................................................................................................................................1 Programmi juhtimiskorraldus .....................................................................................................2 Programmi eesmärk ......................................................................................................................5 Programmi mõõdikud ...................................................................................................................5 Programmi eelarve ........................................................................................................................5 Olukorra lühianalüüs ....................................................................................................................5 Olulised tegevused programmi 2022-2025 eesmärkide täitmiseks............................................7 Meede: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ...............................................................................8 Meetme eesmärk ............................................................................................................................8 Programmi tegevus: E-ehitus .......................................................................................................9 Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud ...................................................................................10 Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine ........10 Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud ...................................................................................12 Meede: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond .......................................................................13 Meetme eesmärk ..........................................................................................................................13 Meetme mõõdik .............................................................................................................................14 Programmi tegevus: Eluasemepoliitika .....................................................................................14 Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud ...................................................................................15 Lisad ..............................................................................................................................................15 Programmi juhtimiskorraldus Ehituse programmi elluviimist ja seiret koordineerib ehitus- ja elamuosakond, kelle põhiülesanded on:  ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu edendamine;  ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riikliku järelevalve koordineerimine;  ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine;  e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine;  ehitus- ja elamuvaldkonna poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Ehituse programmi programmijuht on ehituse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord aastas ning see avalikustatakse MKM-i veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Ehitus- ja elamuosakond koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Ehituse programm on seotud järgmiste riiklike strateegiate ja arengukavadega ehk tugineb nendes seatud eesmärkidele:  Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“;  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050;  Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“;  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;  Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035;  Digiühiskonna arengukava 2030;  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035;  Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“;  Heaolu arengukava 2016-2023. Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi tegevusi EL õigusaktid, millest peamised on:  Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011;  Hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk EPBD) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/31/EL;  Energiatõhususe direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL. Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi veel järgmised algatused:  EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise töörühm;  CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate süsteemi arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee töös;  Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse põhimõtted;  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna ligipääsetavusele. Ehituse programmi raames leidub mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega. Kõige sagedamat koostööd tehakse järgmistel teemadel:  MKM o Energeetika osakond. Hoonete energiatõhususe poliitika ja taastuvenergeetika; o Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond. Rahvusvaheline ehituspoliitika; o Infotehnoloogiaosakond. Ehitusandmete ja menetlusprotsessidega seotud keskkondade haldamine; o Maavarade osakond. Ehitusmaterjalide varumine ja geoloogia; o Majandusarengu osakond. Ehituse tootlikkuse ja majandusmõju edendamine; o Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond. Ehitusalase majandustegevuse, ehitustoodete ja ehitiste tehnilistele osadele kohalduvate nõuete koordineerimine; o Transpordi arengu ja investeeringute osakond. Transporditaristu arendamine; o Teede- ja raudteeosakond. Ehitusõigus teede ja raudteede valdkonnas; o Strateegilise planeerimise osakond. Ehitus- ja elamumajanduse arengumeetmete rahastuspoliitika, analüütika ning teadus- ja arendustegevus; o Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Riiklik järelevalve ehitatud keskkonna nõuete üle; o Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutus. Elamumajanduse meetmete rakendamine; o Transpordiamet. Ehitusprotsesside parim praktika ja järelevalve transpordirajatiste alal.  Rahandusministeerium o Planeeringute osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse seonduvad küsimused; o Regionaalarengu osakond. Elamupoliitika regionaalarengu küsimused; o Riigihangete ja riigiabi osakond. Ehitushangete parim praktika; o Riigivara osakond. Ehitus- ja kinnisvarainvesteeringute koordineerimine; o Riigieelarve osakond. Elamumajanduse finantsmeetmete rahastamine; o Riigi Kinnisvara AS. Ehitusprotsesside parima praktika jagamine hoonete alal; o Statistikaamet. Ehitusinfo kvaliteedi parandamine.  Justiitsministeerium o Õiguspoliitika osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse, asja- ja võlaõiguse ning muu seotud õigusloome koordineerimine.  Sotsiaalministeerium o Rahvatervise osakond. Ehitustehnilised nõuded ja nende täitmise järelevalve; o Võrdsuspoliitikate osakond. Ehitatud keskkonna ligipääsetavus; o Terviseamet. Ehitustehniliste terviseohutusega seotud nõuete järelevalve.  Siseministeerium o Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond. Tuleohutuse alased ehitusnõuded; o Päästeamet. Ehitiste tuleohutuse järelevalve ja parim praktika.  Keskkonnaministeerium o Veeosakond. Nõuded vee- ja kanalisatsiooniehitistele ning nende täitmise järelevalve; o Välisõhu ja kiirgusosakond. Ehitustehnilised nõuded kiirgusohutuse osas; o Keskkonnaamet. Teatud ehitustehniliste nõuete järelevalve; o Maa-amet. Ehitatud keskkonna info kogumine ja süstematiseerimine.  Kultuuriministeerium o Kunstide osakond. Arhitektuuripoliitika; o Kultuuriväärtuste osakond. Muinsuskaitsealased nõuded; o Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitsealaste nõuete rakendamine ja järelevalve.  Haridusministeerium o Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond. Ehitusalaste oskuste ja haridussüsteemi arendamine;  o Sihtasutus Kutsekoda. Ehitusvaldkonna kvalifikatsiooninõuete alane infovahetus. Lisaks toimub ehituse programmi erinevatel teemadel pidev koostöö kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV), kelle ülesandeks on muuhulgas ehitusõiguse rakendamine, järelevalve ning oma territooriumil elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine. Ehituse programmi tegevused tagavad keskkonna, milles KOV-d saavad oma toiminguid tõhusalt ja kvaliteetselt sooritada. KOV-de planeeringutega seotud otsustest tuleneb ka teave Eesti ehitatud keskkonna arenguperspektiivi kohta, mis on aluseks riikliku ehitus- ja elamupoliitika kujundamisel. Programmi koostades on arvestatud ehitussektorisse panustavate ja seda mõjutavate erialaliitude ning teiste katusorganisatsioonidega, kellest peamised on:  Eesti Linnade ja Valdade Liit  Eesti Ehitusettevõtjate Liit  Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit  Eesti Arhitektide Liit  Eesti Maastikuarhitektide Liit  Eesti Sisearhitektide Liit  Eesti Ehitusinseneride Liit  Eesti Omanike Keskliit  Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus  Eesti Geodeetide Ühing  Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts  Eesti Vee-ettevõtete Liit  Eesti Soojustehnikainseneride Selts  Eesti Taristuehituse Liit  Eesti Veeühing  Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit  Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut  Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond  Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit  Eesti Korteriühistute Liit  Eesti Puitmajaliit  Digitaalehituse klaster Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega 60 % 62 % 64 % 66 % 69 % võrreldes, Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia 5,6 TWh 5,4 TWh 5,3 TWh 5,2 TWh 5,1 TWh tarbimine, Statistikaamet Programmi eelarve Eelarve jaotus 2022 eelarve 2023 eelarve 2024 eelarve 2025 eelarve kulud -61 046 832 -45 339 073 -19 491 748 -13 728 836 sh välistoetused ja kaasrahastus -45 481 146 -27 202 073 -9 118 000 -7 050 000 investeeringud -579 600 -1 000 000 -1 000 000 -980 000 sh välistoetused ja kaasrahastus -579 600 -1 000 000 -1 000 000 -980 000 mitterahalised kulud -256 796 -256 796 -256 796 -253 167 Programmi eelarve kokku -61 883 228 -46 595 869 -20 748 544 -14 962 003 Olukorra lühianalüüs Ehituse programmiga kujundatakse parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. See tähendab, et ehitussektori areng on pidev ja stabiilne, õiguslik keskkond on paigas, valdkond on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi. Töötajate palgad on head ja ettevõtete kasum kasvab, kasvab eksport ja valdkonna teenuste pakkumine piiri taha. Arendajad loovad uusi, funktsionaalseid (sh ligipääsetavaid) ja jätkusuutlikke hooneid ning pilkupüüdvaid rajatisi, mis sobituvad maastikku ja ümbritsevasse elukeskkonda. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja ehituse programmi eesmärkidest. Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab tegevusi, mis on vajalikud Eesti ehitatud keskkonna kvaliteedi ja tõhusa arengu tagamiseks. Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond on eraldi meetmena vajalik selleks, et igal Eesti inimesel oleks võimalus turvalisele, energiatõhusale, keskkonda ja tervist säästvale ning meeldivale kodule sõltumata asukohast. Sellega loob riik soodsad tingimused nii rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse, ehitatud ruumi kui ka võimeka tarbijaskonna näol. Ehituse kõrval on oluline elamumajanduse poliitika, mille osas otsuste tegemisel vastutab reeglina kohalik omavalitsus. Viimastel aastatel on aga esile kerkinud probleemid, mida tuleks lahendada kohalike omavalitsuste üleselt, seda eelkõige hoonefondi amortiseerumise ja kaasaja vajadustele vastavusega seotud küsimustes. Omaette probleemiks on kujunenud tühjenevad korterelamud piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi. Arvestades, et avaliku sektori omandis on alla 2% kogu elamufondist, raskendab see nii kohalike kui ka riiklike elamuvaldkonna poliitikate elluviimist. Siiski saab eluasemete renoveerimistöid ja ka elupiirkondade uusarendusi keskselt koordineerituna teha tavapärasest tunduvalt soodsamalt ja kvaliteetsemalt. Eluasemete kvaliteedi paranemisest võidaks otseselt ligi pool Eesti elanikkonnast. Eluhooned moodustavad tähtsa osa Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjonile esitatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast1. Selle täiemahuline elluviimine parandab 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi. Ehituse programmiga lahendatakse väljakutsed, millest olulisemad on järgmised:  Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud, sest valdkond on killustunud ja puudub ühene vastutaja2;  Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis umbes 60% EL keskmisest. Eesmärk on Eestis jõuda EL keskmisele tasemele aastaks 20303 (vt. joonis 2);  Hoonete energiatarve moodustab riigi energiatarbest umbes 50%, EL keskmine on umbes 40% (vt. joonis 3). Seega on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete4;  Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1% uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi aastas. Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mis jääb vajadusele ligi kahekordselt alla (vt. joonis 4). Tervikrenoveerimist ilma riigi toeta praktiliselt ei toimu. Eesmärk on saavutada ja stabiilselt säilitada teoreetilise taastuvvajaduse määr2;  Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas ning vähesel määral teistes maakonnakeskustes (vt. joonis 5). Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas2. Joonis 2: Ehituse tootlikkuse jõudmine EL keskmisele tasemele aastaks 2030. Joonis 3: Hoonete energiatarbe osakaal vastavalt Eesti ja EL-i summaarsest energiatarbest. 1 Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020). Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs 2020 3 Tartu Ülikool (2018). Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs 4 Vabariigi Valitsus (2017). Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Joonis 4: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr. Joonis 5: Alates aastast 2011 kasutusloa saanud korterelamute jagunemine maakonniti. Olulised tegevused programmi 2022-2025 eesmärkide täitmiseks Programmi peamised tegevused eesmärkide täitmiseks on järgnevad:  Toetatakse erinevate elamutüüpide rekonstrueerimist energiasäästu ja elukeskkonna parandamise eesmärgil (sh ligipääsetavus), lasterikaste perede elamistingimuste parandamist ning jätkatakse KOV investeeringutoetuse väljamakseid. Vastavalt energiamajanduse arengukavale ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete. Kodude rekonstrueerimine ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamine muudab elukeskkonna ohutumaks, ilusamaks, mugavamaks, tervist säästvamaks, paremini ligipääsetavaks kõigile elanikkonna gruppidele ja taskukohasemaks. Eritähelepanu suunatakse piirkondadele väljaspool Harju- ja Tartumaad. Elamute mastaapsemaks kaasajastamiseks kavandatakse elamuinvesteeringute fondi asutamist. Peamised toetusmeetmed 2022. aastal on: o Korterelamute rekonstrueerimine; o KOV elamufondi investeeringute toetamine; o Kodutoetus lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks; o Väikeelamute rekonstrueerimine; o Kasutusest välja langenud ehitiste lammutamine.   Valmib ja rakendatakse e-ehituse platvorm, mis toob kasutajale ühte kohta ehitisregistri, loodava planeeringute registri ja muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud olulised infosüsteemid ning ehitisregistrist arendatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitisega seotud menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. Järjepidevalt kohandatakse ehitustegevusega seonduvaid teenuseid tõhusaks, mugavaks ja e-ehituse taristule sobivaks ning stimuleeritakse erasektorit vastavate teenuste arendamisel. Hoitakse kokku aega ebatõhusate protsesside arvelt nii ettevõtetes kui ka ametkondades ning luuakse alus kvaliteetsele andmekorjele ehitussektorist, muuhulgas selleks et panustada registripõhise rahva ja eluruumide loenduse edukasse läbiviimisse.  „Ehituse pikk vaade 2035“ tegevuste elluviimine, sealhulgas valdkonna arengudokumendi koostamine kooskõlas ülemaailmse säästva arengu eesmärgiga „Jätkusuutlikud linnad ja asumid“.  Ehitusseadustiku uuendamine, arvestades kasutajate tagasisidet, laiemaid trende ning ehitusvaldkonna järjepidevat digitaliseerimist.  Ehitusvaldkonna ringmajanduse ja keskkonnajalajälje olukorra parandamine, sealhulgas võimaluste loomine ehitise eluringi keskkonnamõju mõõtmiseks, arvutustööriistade ja -juhiste koostamine ning vajadusel vastavate nõuete kehtestamine. Meede: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt läbimõeldud ehitatud keskkonda5 arendavaid protsesse ning ehitussektori tootlikkuse tõstmist eeskätt läbi digitaliseerimise ja terviklikuma planeerimise. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõrge rahvusvaheline konkurentsivõime ja parim ehitatud keskkond. Nii uute kui ka olemasolevate ehitiste osas tagatakse võimalikult keskkonnasäästlikud, energiatõhusad, ligipääsetavad, turvalised, tervist säästvad ja muul moel kvaliteetsed lahendused. Ehitatud keskkonda luuakse efektiivselt ja majanduse ühtlast arengut soodustavalt sh läbi kontratsüklilise ehitusinvesteeringute planeerimise. Ehituse tootlikkuse tõstmiseks arendatakse välja vastav digitaaltaristu. Tagatakse vastav õiguslik keskkond ja selle tõhus rakendamine, riiklik visioon ning teavitustegevus. Meetme lühiajaline eesmärk (aastaks 2022) on luua ehitussektori digitaliseerimiseks vajalik raamistik, st paika panna reeglid ja saavutada kokkulepped ühtse klassifitseerimissüsteemi, juhendite, normdokumentide ning parimate praktikate osas. Luuakse alused ehitussektori teenuste parendamiseks e-ehituse platvormi abil, mis loob tervikliku pildi kogu Eesti ehitatud keskkonnast ehk digitaalse 3D-kaksiku. Tagatud on kvaliteetne infovahetus ehitisregistri ja teiste ehitust mõjutavate andmebaaside vahel, nagu näiteks maakataster, planeeringute register, kinnisvara register ja teede infosüsteem. See eeldab tihedat koostööd MKM-i, Rahandusministeeriumi, Maa-Ameti ja teiste asjakohaste valitsemissektori asutuste vahel. Meetme pikemaajaline eesmärk (aastaks 2030) on parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL- i keskmisele tasemele. Uudsete digitaalsete teenuste teke koos IKT sektoriga annab võimaluse ekspordi 5 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või mille ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. suurendamiseks ning uute turgude võitmiseks. Eesti digitaalse 3D-kaksiku sidumine reaalaja andmetega (IoT) võimaldab paremini analüüsida ja arendada meie elukeskkonda. Pikaajaline perspektiiv majandusele tervikuna on ehitatud keskkonna integreerimine erinevate majandusharudega, uudne lisandväärtus ja digitaalsetel andmetel põhinevad teenused kogu ehitise eluringi — planeerimise, tellimise, projekteerimise, ehitamise ja korrashoiu — vältel. Programmi tegevus: E-ehitus E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. 2022. aastal läheb ehitisregister täielikult üle kaasaegsele mikroteenuste põhisele arhitektuurile ning uutele kasutajamugavatele teenustele. Lisame täiendavaid menetlusi ning uusi võimalusi e-ehituse platvormis ja ehitatud keskkonna 3D kaksikus. Ruumilise planeerimise ja ehituse protsessid lihtsustuvad ning muutuvad oluliselt läbipaistvamaks. Tänu digitaalsetele platvormidele on paljud teiste valdkondade teenused, näiteks finants-, takso- ja kullerteenused muutunud kasutajasõbralikumaks ja taskukohasemaks – sarnast muutust loome ka ehitusvaldkonnas. Lisaks kaasajastame ehitusvaldkonna regulatsiooni ja loome digitaalsed norme selgitavad abivahendid. E-ehituse keskkonna haldamisega on seotud järgmised MKM-i teenused: Teenus 1: Ehitiste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamine Tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. Ehitisregistrist arendatakse nii ettevõtjatele, järelevalveasutustele kui ka teistele ehitusprotsessi osalistele mugav ja tõhus keskkond, et kiirendada menetlusi ja tõsta nende kvaliteeti. Teenuse abil hoitakse kokku erinevate ehitussektori osapoolte ajakulu liigsele bürokraatiale ning luuakse alus kvaliteetsele andmekorjele ehitussektorist. Teenus 2: Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. Teenusega võimaldatakse nii menetlustest kui ka mujalt tulnud infot säilitada süstematiseeritud kujul ja võimaldada selle hilisemat kasutamist. Sellega soodustatakse ehitussektori standardiseerimist, automatiseerimist ja digitaliseerimist, mis on olulised eeldused tootlikkuse tõusule. Teenus 3: Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel. Läbi pilootprojektide toetamise tõstetakse erasektori algatusvõimet, motivatsiooni ja suutlikkust uute digitaalsete lahenduste rakendamiseks. Teenuse abil luuakse ehitus- ja kinnisvarasektoris eeldused andmete kasutamiseks oma tegevuste tõhustamise ja kvaliteetsema elukeskkonna tagamise nimel. Soodustatakse eesrindlike digitaalsete teenuste levikut ehitus- ja kinnisvarasektoris. Avaliku ja erasektori vaheline infovahetus toimub üksnes kaasaegse digitaalsete lahenduste praktika kohaselt, mis annab riigiga suhtlevatele ettevõtjatele edasiseks arenguks vajaliku kogemuse. Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Programmi tegevus: E-ehitus Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle 61 40 30 26 25 sisestamisest ehitisregistrisse, MKM Teenus 1: Ehitiste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamine Menetluste läbiviimise aeg ja kulgemine avalikustatud, Jah Jah Jah Jah Jah MKM Ehitise infomudelite hulk ehitusloa taotluse lisana, 0 3 50 120 200 MKM Ehitise infomudelite hulk kasutusloa taotluse lisana, 0 2 30 70 100 MKM Teenus 2: Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine Ehitisregistri andmekvaliteedi määratlemine "REGREL"6 vaates ja tagamine nõutud määratluse Ei Jah Jah Jah Jah piires, MKM Teenus 3: Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine E-ehituse platvormiga liidestatud registrite arv, MKM 0 3 10 15 20 E-ehituse platvormil pakutavate avaliku sektori teenuste 0 20 35 50 55 arv, MKM E-ehituse platvormil pakutavate erasektori teenuste arv, 0 5 10 25 50 MKM E-ehituse platvormi kasutajate arv, MKM 0 18 000 21 000 25 000 30 000 Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvu poolest umbes 22%. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist7. Enam kui 50% kõikidest loodusvaradest muundatakse ehitusmaterjalideks ja -toodeteks. Euroopa Liidus tarbitakse 40% kogu tarbitud energiast hoonetes. Eestis on see näitaja palju kõrgem, ulatudes 50%-ni riigi energiatarbest (vt. joonis 3). Seega on ehitussektoril kaalukas roll kliimapoliitiliste eesmärkide täitmisel. Tegevuse raames kujundatakse koostöös teiste EL liikmesriikidega hoonete energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse poliitikat, mis on ambitsioonikas, kuid riigi majanduslike huvide ja meie ehitatud keskkonna kvaliteediga kooskõlas. Hoonete kasutamisaegne energiasääst ei tohi tulla hoonete sisekliima või muu kvaliteedi arvelt – pigem tuleb ka elukeskkonna ja näiteks sisekliima kvaliteeti paralleelselt energiatõhususega arendada. Ehitiste keskkonnasäästlikkuse poliitika kujundamisel ollakse paindlikud tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, et tagada kulutõhusaimad lahendused ning parandada ehitussektoriga seotud ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks püüeldakse antud tegevuse raames selleni, et 6 Registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL) - https://www.stat.ee/regrel 7 EL nr 305/2011 lisas 1 sätestatud põhinõuded on mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieen, tervis ja keskkond; kasutamise ohutus ja juurdepääs; kaitse müra eest; energiasäästlikkus ja soojapidavus ning loodusvarade säästev kasutamine. keskkonnasäästlikkus oleks käsitletud hoonete kasutamisaegsest energiatõhususest laiemalt, hõlmates näiteks ka ehitusmaterjalide tootmist, tarnet ja taaskasutamist (ehitise eluring). Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamisega on seotud järgmised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenused: Teenus 1: Ehitustoodete poliitika kujundamine Juhindudes EL ühtse siseturu ja kaupade vaba liikumise põhimõtetest8 tegeletakse turutõkete vähendamise ja võrdsete võimaluste tagamisega Eesti ehitusmaterjalide turu osalistele. Ühtlasi luuakse tingimused selleks, et Eesti ettevõtjad panustaksid ehitatud keskkonna loomisse üksnes ohutute ja kvaliteetsete ehitustoodetega. Nimetatud tegevused on eelduseks sellele, et Eesti ehitustooted oleksid rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ja vastav tööstus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Teenus 2: Majandusarengut toetava ehitussektori poliitika kujundamine Ehitus koos kinnisvarasektoriga moodustab ligi 17% kogu Eesti majandusest. Ehitustegevus reageerib üldjuhul alati majandusolukorrale ajaliselt hiljem, st ehitus- ehk pakkumistsükkel järgneb alati nõudlustsüklile teatava viitajaga. Seetõttu on ehitussektoril majandustsükli langusfaasis ehitustegevuse inertsusest tingituna kalduvus ületootmisele. Ehitussektorile on iseloomulik ka tulude ja kulude (rahavoogude) volatiilsus ning tundlikkus majanduse konjunktuurimuutustele. Lisaks on ehitustsüklid üheks olulisimaks tsüklilisuse allikaks majanduses. Seega keskendutakse käesoleva teenusega poliitikale, mis võimaldaks ehitusinvesteeringuid ajastada majanduse langusfaasi kui majanduse tõusufaasis tuleks investeeringuid pigem vähendada. Investeeringute ajatamine ja pikk kavandamine eeldab ka terviklikku planeerimist. Ehitussektorit iseloomustatakse globaalselt sageli kui madala tootlikkuse ja aeglase lisandväärtuse kasvuga sektorit. Eesti ehitussektori tootlikkus jääb Euroopa Liidu keskmisele alla ligi kahekordselt. Nimetatud probleemi lahendamiseks tehti MKM-i eestvedamisel koostööd teiste riigiasutuste ja erasektoriga, mille tulemusena loodi ehitussektorile pikaajaline vaade „Ehituse pikk vaade 2035“9. Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsi raames lepiti kokku ühistes tegevustes ehitussektori järjepideva arengu tagamiseks. See töö jätkub majandus- ja taristuministri poolt ellu kutsutud ehitusvaldkonna arengukomisjonis. Teenus 3: Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamine Avalikus õiguses kujundatakse ehitatud keskkonda eelkõige planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku alusel. Riiklikult ühtlustatud ruumilise planeerimise abil luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavaks, demokraatlikuks, pikaajaliseks, tasakaalustatuks ja jätkusuutlikuks ehitatud keskkonna arenguks. Ehitusseadustiku kohaselt tagatakse ehitatud keskkonna ohutus ja keskkonnasäästlikkus. Antud teenuse raames tagatakse eelkõige ühtlane õiguskeskkond ja selle rakendamine, mis võimaldab eelnimetatud eesmärke saavutada. Teenus 4: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse poliitika kujundamine Kujundatakse uuenduste suhtes paindlik tugistruktuur ja nõuete süsteem, mis tagab ehitiste madala ökoloogilise jalajälje ja kuluoptimaalse energiatõhususe taseme. Nõuetest juhindutakse ehitisi püstitades, oluliselt rekonstrueerides ja olulise energiamõjuga tehnosüsteeme paigaldades. Esialgu keskendutakse hoonetele, kuid tulevikuperspektiivis vaadeldakse kogu ehitatud keskkonna keskkonnasäästlikkust. Teenus 5: Energiamärgiste süsteemi haldamine Tagatakse üldsusele selge ja eriala ekspertide poolt lihtsasti kasutatav energiamärgiste süsteem, mis väljendab selgelt hoonete energiatõhusust. Tõhus ja toimiv energiamärgiste süsteem annab eeldused 8 Euroopa Liidu toimise lepingu I ja II jaotis. 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020). Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs 2020 hoonete energiatõhustamise meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ning täiendavate poliitikameetmete väljatöötamiseks. Teenus 6: Hoonete sisekliima poliitika kujundamine Kujundatakse ühtne ja vastuoludeta sisekliima nõuete regulatsioon või parandatakse ülevaatlikkust olemasolevast regulatsioonist, milles esitatud nõuded võimaldavad tagada tervist säästvat sisekeskkonda. Teenus 7: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmine Tagatakse ehitiste keskkonnasäästlikkuse alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Suunatakse energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. Sellega tagatakse ka meie vastava valdkonna ettevõtete kõrge konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil. Teenus 8: Ehitusvaldkonna järelevalve (TTJA) TTJA teeb riiklikku järelevalvet raudteerajatistele, survetorustiku ja -anumatele, elektripaigaldistele, sideehitistele, liftidele, köisteedele või muudele tõsteseadmetele, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, riigikaitseliste ja julgeolekuasutuse ehitiste ning riigipiiri taristu nõuetele vastavusele, lisaks kontrollitakse ehitiste kasutusjärgset ohutust, riigi eriplaneeringu alusel ehitatud ehitiste nõuetele vastavust ning ehitiste kaitsevööndi ja seal tegutsemise nõuete täitmist. Teenus 9: Tegevus- ja kasutusõiguse andmine (ehitusohutus) (TTJA) TTJA väljastab projekteerimistingimusi raudteerajatiste ja riigi eriplaneeringu alusel ehitatavate ehitiste projekteerimiseks ning ehitus- ja kasutuslube raudteerajatistele, riigikaitse- ja julgeolekuehitistele ning riigipiiri taristule, eriplaneeringu alusel ehitatavatele ehitistele, avalikku veekogusse püstitavatele ehitistele ning ehitistele, mille loa väljastamise pädevus on nii riigi kui kohaliku omavalitsuse või mitme riigiasutuse pädevuses. Teenus 10: Energiatõhususe järelevalve (TTJA) TTJA teeb riikliku järelevalvet hoonete energiatõhususele, energiamärgistele, energiaaudititele, olemasolevate mitteelamute laadimistaristutele ning mitteelamu kütte- või jahutussüsteemide energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemide paigaldamise nõuete täitmisele. Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Uute nõuetele vastavate eluruumide 5890 11 890 17 890 23 890 29 890 lisandumine, Statistikaamet Teenus 1: Ehitustoodete poliitika kujundamine Ehitustoodete ekspordimaht, Eesti 176 198 204 210 215 Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitustoodete impordimaht, Statistikaamet 142 142 145 150 160 Teenus 2: Majandusarengut toetava ehitussektori poliitika kujundamine Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele Ei Jah Jah Jah Jah Teenus 3: Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamine Ehitise seisundist või ohutusnõuete rikkumisest tingitud inimelu nõudnud 0 0 0 0 0 avariid, TTJA Teenus 4: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse poliitika kujundamine  Regulatsiooni vastavus 2018. a hoonete energiatõhususe direktiivile ja Ei Jah Jah Jah Jah alusuuringutele Teenus 5: Energiamärgiste süsteemi haldamine Hoone ja hoone osa müügikuulutustel 67% 70% 73% 75% 75% esitatud energiamärgiste osakaal, TTJA Avalike hoonete energiamärgistega 50% 65% 70% 75% 80% varustatuse osakaal, TTJA Teenus 6: Hoonete sisekliima poliitika kujundamine Sektoris järgitakse ühtset hoonete sisekliima Ei Jah Jah Jah Jah regulatsiooni, MKM Teenus 7: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmine Energiatõhususe valdkonna uuringute ja 1000 1400 1600 1800 2000 juhendmaterjalide kogus (lk), MKM Teenus 8: Ehitusvaldkonna järelevalve Ehitise ohtlikkusest põhjustatud inimeste hukkumise ning raskete kehavigastuste 0 0 0 0 0 tekkimise arv Teenus 9: Tegevus- ja kasutusõiguse andmine (ehitusohutus) Menetlusvigade tõttu tühistatud haldusaktide 0 0 0 0 0 ja/või kaotatud (kohtu)vaidluste arv Teenus 10: Energiatõhususe järelevalve KOV-i omandis olevatel hoonetel on energiamärgis väljastatud (või väljastamisest 65 98 99 99 100 vabastamine tõendatud), % Meede: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärgiks on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Tagatakse eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng. Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab ligi poolte Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. Meetme eesmärk Meetme peamised eesmärgid on:  uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi (sh ligipääsetavus), jätkusuutliku uuenemise ja energiatõhususe paranemine;  eluruumide parema kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti elanikele;  aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturu arengu soodustamine;  eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele, üürituru teke. Meetme mõõdik Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele Ei Jah Jah Jah Jah strateegiale Programmi tegevus: Eluasemepoliitika Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. Elamupoliitikaga on seotud järgmised MKM-i teenused: Teenus 1: Eluasemepoliitika kujundamine Elamuvaldkonna poliitika, arengukavade, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamine ning elluviimine. Osalemine elamumajanduse sektori ja ehitussektori poliitikakujundamises ja õigusloomes. Tagatakse elamumajanduse areng, selleks vajalik stabiilne rahastamine ja siseriiklikult ning rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamine. Teenus 2: Kahaneva rahvastikuga piirkondade korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine Lahendatakse kahaneva elanikkonnaga piirkondade probleem korterelamute osaliseks rekonstrueerimiseks juhul, kus tervikrekonstrueerimine ei ole jõukohane. Teenus 3: Üürielamute rajamise investeeringute toetamine Tagatakse mobiilsele töötajale vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus üle Eesti ning soodustatakse investeeringuid avaliku sektori üürieluruumide rajamiseks. Teenus 4: Kasutusest väljalangenud elamufondi lammutamise toetamine Luuakse võimalused eluasemekeskkonna paremaks ja tõhusamaks planeerimiseks läbi amortiseerunud elamufondi lammutamise toetamise. Teenus 5: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine Stimuleeritakse korterelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega. Teenus 6: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Stimuleeritakse väikeelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega. Teenus 7: Päikesepaneelide investeeringute toetamine Taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalu kasvu tõstmine energiabilansis ning energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguse vähendamine. Teenus 8: Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamine Aidatakse kaasa kolme- ja enamalapseliste perede eluasemetingimuste parandamisele. Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Programmi tegevus: Eluasemepoliitika Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv, 5658 5482 6189 6897 7604 MKM Teenus 1: Eluasemepoliitika kujundamine Eluasemepoliitika vastab ehituse pikale vaatele ja Ei Jah Jah Jah Jah hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale Teenus 2: Kahaneva rahvastikuga piirkondade korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine Rekonstrueeritud tehnosüsteemide arv, MKM 0 50 50 50 50 Teenus 3: Üürielamute rajamise investeeringute toetamine Riikliku toetuse abil rajatud üürielamute arv, MKM 0 15 6 0 0 Teenus 4: Kasutusest väljalangenud elamufondi lammutamise toetamine Amortiseerunud ja kasutusest välja langemise järel 13 15 15 15 15 lammutatud hoonete arv, MKM Teenus 5: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine Rekonstrueeritud korterelamute eluruumide arv, MKM 5511 5018 5618 6218 6818 Teenus 6: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Rekonstrueeritud väikeelamute arv, MKM 147 464 571 679 786 Teenus 7: Päikesepaneelide investeeringute toetamine Paigaldatud päikesepaneelidega hoonete arv, MKM 0 0 0 0 0 Teenus 8: Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamine Riiklikku toetust saanud leibkondade arv, MKM 320 300 300 300 300 Lisad 1. Rahastamiskava planeerimistasandite lõikes sh eesmärgid ja mõõdikud (SJIS)  Planeerimistasand Nimetus Eesmark Tulemusvaldkond Tulemusvaldkond Programm Ehitus Luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete n Programm Ehitus Luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete n Programmi mõõdik Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes (%) Programmi mõõdik Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine Meede Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõ Programmi tegevus E-ehitus E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus Programmi tegevuse mõõdik Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse Programmi tegevus Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi Planeerimis- arendamine ja ehitustegevus toimub majanduslikult, Programmi tegevuse mõõdik Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine Meede Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist nin Meetme mõõdik Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateeg Programmi tegevus Eluasemepoliitika Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis Programmi tegevuse mõõdik Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv Vastutaja Majanduslik sisu 2022 2023 2024 2025 Id N Kulud -310140 -250697 -172216 -159595 2100 N Investeeringud -5670 -9154 -8611 -8491 2101 N Kulud -61304 -45596 -19749 -13982 2191 N Investeeringud -580 -1000 -1000 -980 2192 N 64 66 69 72 2194 N 5,8 TWh 5,7 TWh 5,6 TWh 5,5 TWh 2195 N Kulud -3461 -3757 -3686 -3305 2200 N Kulud -2166 -2445 -2424 -2046 2202 N 35 päeva 30 päeva 27 päeva 24 päeva 2204 N Kulud -1295 -1312 -1261 -1259 2219 N 6000 6000 6000 6000 2221 N Kulud -57843 -41839 -16063 -10677 2252 N Jah Jah Jah Jah 2254 N Kulud -57843 -41839 -16063 -10677 2255 N 5482 6189 6897 7604 2257