Draft ID: 33a4db20-e9c3-4be5-b055-eb86ba03345e
Date: 11/05/2022 21:50:25
Public Consultation on the cybersecurity of digital products and ancillary services
Fields marked with * are mandatory.
Introduction
Digital products and ancillary services create significant opportunities for EU economies and societies,
along with new challenges that need to be addressed. In a connected environment, a cybersecurity
incident in one product can affect an entire organisation or a whole supply-chain. It can lead to severe
disruption of economic and social activities or even become life threatening. The lack of appropriate
security in digital products and services constitutes one of the main avenues for successful attacks.
In her State of the Union 2021 address, President von der Leyen underlined that the EU should not merely
settle to address the cyber threats, but also strive to become a leader in cybersecurity. This could be
achieved through legislation on horizontal requirements under a new European Cyber Resilience Act,
included in the Commission Work Programme for 2022 under the headline ambition “A Europe Fit for the
Digital Age”. This comes against the background of a growing number of high-profile cyberattacks with a
global footprint: the annual cost of cybercrime to the global economy in 2020 was estimated to be EUR 5.5
trillion, double that of 2015 (JRC, Cybersecurity – Our Digital Anchor, 2020). It is also partly a result of
suboptimal cybersecurity measures for digital products and ancillary services. The new European Cyber
Resilience Act will also contribute to the EU’s continuous effort for an effective and genuine Security Union
i n t h e d i g i t a l e r a .
This public consultation aims at informing the Commission’s upcoming Cyber Resilience Act initiative. Your
answers will help the Commission analyse cybersecurity-related problems associated with the digital
products markets, explore possible ways forward and assess the impact of different types of interventions.
Please note that the translations of this consultation in the other EU languages will follow.
This consultation will remain open until 25 May 2022.
Definitions
For the purposes of this public consultation, the notion of digital product covers both hardware and
software products. A hardware product is defined as any device or group of interconnected or related
devices, one or more of which, pursuant to a program, perform automatic processing of digital data. A softw
are product is defined as an intangible good that processes digital data, stored, retrieved or transmitted by
a hardware device, by executing encoded instructions. Software products include for example operating
systems, user applications or firmware. Software can be made available without hardware (so-called ‘non-
embedded software’ or standalone software) or as specialised software directly supportive to the function
of the hardware product on which the software is run (so-called ‘embedded software’). Ancillary service
means a (digital) service, the absence of which would prevent the tangible product from performing its
1
functions (e.g. a website through which you access to the functionality of a device). Cybersecurity means
the activities necessary to protect network and information systems, the users of such systems, and other
persons affected by cyber threats ( Article 2(1) of EU Cybersecurity Act ).
About you
* Language of my contribution
Bulgarian
Croatian
Czech
Danish
Dutch
English
Estonian
Finnish
French
German
Greek
Hungarian
Irish
Italian
Latvian
Lithuanian
Maltese
Polish
Portuguese
Romanian
Slovak
Slovenian
Spanish
Swedish
* I am giving my contribution as
Academic/research institution
Business association
2
Company/business organisation
Consumer organisation
EU citizen
Environmental organisation
Non-EU citizen
Non-governmental organisation (NGO)
Public authority
Trade union
Other
* First name
Thorwald-Eirik
* Surname
Kaljo
* Email (this won't be published)
[email protected]
* Scope
International
Local
National
Regional
* Level of governance
Parliament
Authority
Agency
* Organisation name
255 character(s) maximum
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
* Organisation size
3
Micro (1 to 9 employees)
Small (10 to 49 employees)
Medium (50 to 249 employees)
Large (250 or more)
Transparency register number
255 character(s) maximum
Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to
influence EU decision-making.
* Country of origin
Please add your country of origin, or that of your organisation.
Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin
Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and
Miquelon
Albania Dominican Lithuania Saint Vincent
Republic and the
Grenadines
Algeria Ecuador Luxembourg Samoa
American Samoa Egypt Macau San Marino
Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and
Príncipe
Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia
Anguilla Eritrea Malaysia Senegal
Antarctica Estonia Maldives Serbia
Antigua and Eswatini Mali Seychelles
Barbuda
Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone
Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore
Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten
Australia Fiji Mauritania Slovakia
Austria Finland Mauritius Slovenia
Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands
Bahamas French Guiana Mexico Somalia
Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa
4
Bangladesh French Southern Moldova South Georgia
and Antarctic and the South
Lands Sandwich
Islands
Barbados Gabon Monaco South Korea
Belarus Georgia Mongolia South Sudan
Belgium Germany Montenegro Spain
Belize Ghana Montserrat Sri Lanka
Benin Gibraltar Morocco Sudan
Bermuda Greece Mozambique Suriname
Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and
Jan Mayen
Bolivia Grenada Namibia Sweden
Bonaire Saint Guadeloupe Nauru Switzerland
Eustatius and
Saba
Bosnia and Guam Nepal Syria
Herzegovina
Botswana Guatemala Netherlands Taiwan
Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan
Brazil Guinea New Zealand Tanzania
British Indian Guinea-Bissau Nicaragua Thailand
Ocean Territory
British Virgin Guyana Niger The Gambia
Islands
Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste
Bulgaria Heard Island and Niue Togo
McDonald Islands
Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau
Burundi Hong Kong Northern Tonga
Mariana Islands
Cambodia Hungary North Korea Trinidad and
Tobago
Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia
Canada India Norway Turkey
5
Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan
Cayman Islands Iran Pakistan Turks and
Caicos Islands
Central African Iraq Palau Tuvalu
Republic
Chad Ireland Palestine Uganda
Chile Isle of Man Panama Ukraine
China Israel Papua New United Arab
Guinea Emirates
Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom
Clipperton Jamaica Peru United States
Cocos (Keeling) Japan Philippines United States
Islands Minor Outlying
Islands
Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay
Comoros Jordan Poland US Virgin Islands
Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan
Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu
Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City
Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela
Croatia Kuwait Romania Vietnam
Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and
Futuna
Curaçao Laos Rwanda Western Sahara
Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen
Czechia Lebanon Saint Helena Zambia
Ascension and
Tristan da Cunha
Democratic Lesotho Saint Kitts and Zimbabwe
Republic of the Nevis
Congo
Denmark Liberia Saint Lucia
Please specify in which capacity are you responding to this questionnaire.
User of digital product
6
Software developer
Hardware manufacturer
Notified body
Accreditation body
Market Surveillance Authority
Importer of hard- or software
Distributor (e.g. Retailer)
Other
If you have selected ‘Other’, please state in which capacity are you replying to this
questionnaire.
Government of Estonia
Before starting this survey, please indicate if you have expert knowledge in
cybersecurity regulation?
Yes
No
The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you
would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. Fo
r the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association,
‘consumer association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its
transparency register number, are always published. Your e-mail address will never be published.
Opt in to select the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of
respondent selected
* Contribution publication privacy settings
The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like
your details to be made public or to remain anonymous.
Anonymous
Only organisation details are published: The type of respondent that you
responded to this consultation as, the name of the organisation on whose
behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of
origin and your contribution will be published as received. Your name will not
be published. Please do not include any personal data in the contribution itself
if you want to remain anonymous.
7
Public
Organisation details and respondent details are published: The type of
respondent that you responded to this consultation as, the name of the
organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its
size, its country of origin and your contribution will be published. Your name
will also be published.
I agree with the personal data protection provisions
How to respond to the questionnaire
The questionnaire and all its questions are open to everyone, from ordinary consumers to cybersecurity experts
and other potentially affected stakeholders. In addition, to facilitate responding to the questionnaire, the
questions have been grouped into different categories requiring different types of expertise:
Section 1 contains questions on the state of cybersecurity of digital products and users’ ability to choose
secure products and use them in a secure manner.
Section 2 explores various options to improve the cybersecurity of digital products. This includes also
questions on the types of products to be covered by an intervention, on other relevant legislation, on
security requirements, on the notion of risk, as well as ways to assess the conformity of vendors.
Section 3 focuses on the EU added value and the estimated impacts of potential measures on
stakeholders.
Section 4 focuses on cybersecurity challenges for the internal market other than those related to digital
products.
Whenever the questionnaire refers to ‘users’, the term encompasses both consumers using digital products as
well as businesses, public authorities and other types of organisations deploying digital products. Whenever the
questionnaire refers to ‘vendors’, the term encompasses hardware manufacturers, software developers as well
as distributors (e.g. retailers) and importers of digital products.
Please note that you can also upload a document (e.g. position paper) at the end of the questionnaire.
Section 1: Cybersecurity of digital products and the users of digital products
This section contains questions on the state of cybersecurity of digital products marketed in the
European Union and users’ ability to choose secure products and use them in a secure manner,
and the role that vendors can play in securing products and providing cybersecurity related
information on their products.
Sub-section 1.a. – The state of cybersecurity of digital products
8
Q1: In your view, what is the overall level of cybersecurity of digital products
marketed within the European Union (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very
high level of cybersecurity)?
1
2
3
4
5
Don't know / no opinion
Please elaborate
1000 character(s) maximum
The products that fall in the scope of this consultation vary largely, so does their level of cybersecurity. The
subjective answer to this would be 3/5, as there are products on the market with substantial level of
cybersecurity maturity, as well as products, where cybersecurity has not been taken into account in any
phase of development or life-cycle.
Q2: In your view, during the last five years, how has the level of risk of
cybersecurity incidents affecting digital products evolved?
Risk level has decreased significantly
Risk level has decreased
Risk level is the same
Risk level has increased
Risk level has increased significantly
Don’t know / no opinion
Please elaborate
1000 character(s) maximum
Risks have risen from all perspectives: consumers are using more connected and other digital products,
cyber attacks are carried out through supply chain and have become more sophisticated. This has raised the
risk level for both, companies and public entities.
Sub-section 1.b. – Consequences of cyber incidents and non-secure digital
products
Q3: How would you evaluate the actual impact of cybersecurity incidents affecting
digital products on you or your organisation (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating
a very high negative impact)?
9
Don't
1 2 3 4 5 know /
no
opinion
Financial cost of implementing measures to respond to a
cybersecurity incident
Financial cost of disruption (e.g. due to a ransomware
attack)
Reputational damage
Compromising the security of our economy and society
Damage to health and life
Damage to fundamental rights (e.g. privacy, protection of
personal data, consumer protection)
Environmental damage
Please elaborate, if possible quantify
1000 character(s) maximum
This question is more targeted to separate entities - it is difficult to give an opinion from government's
perspective.
Q4: In your view, if a digital product is not cyber secure, how does it impact the
user (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that you fully agree)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
The user bears additional cost when affected by a
cybersecurity incident
The user bears additional costs due to highly priced
cybersecurity insurance
The user bears additional costs due to the need to deploy
highly priced technical security solutions
Please elaborate, if possible quantify
1000 character(s) maximum
The answer will depend on whether we consider user as an individual, company or a public authority.
Generally, the end-user bears most of the costs of a cyber incident. Any preventive measures would be less
costly than dealing with the aftermath of an incident.
Sub-section 1.c. – Trust, cybersecurity awareness and capabilities of users
10
Q5: To what extent do you agree with the following statements as regards your
awareness and understanding of cybersecurity properties of digital products (on a
scale from 1 to 5 with 5 indicating that you strongly agree)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
In general terms, I am aware of the cybersecurity risks
associated with digital products
There is sufficient and clear information made available on
the cybersecurity properties of digital products
I understand the cybersecurity properties I should expect
from a product and have the skills to operate it securely
I value aspects of usability and price of a digital product
higher than its cybersecurity features
Sub-section 1.d - The role of vendors in providing secure digital products
Q6: To what extent do you agree with the following statements on the role of the
vendors? Please rate the following statements on a scale from 1 to 5 (with 5
indicating that you strongly agree).
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Vendors of hardware are addressing effectively
cybersecurity vulnerabilities and incidents affecting their
customers
Vendors of software are addressing effectively cybersecurity
vulnerabilities and incidents affecting their customers
Q7: If you are a vendor: which of the following aspects have the biggest impact on
your decision related to cybersecurity of your digital product?
Don't
Not
Very Neither Not too know /
Relevant relevant
relevant nor relevant no
at all
opinion
The potential reputational
damage and the loss of trust of
the users following an incident
11
Customer expectations,
including contractual obligations
Public procurement practices (e.
g. guidelines)
What are other aspects affecting your decision related to cybersecurity of your
digital product?
1000 character(s) maximum
This question is targeted to vendors - it is difficult to give an opinion from government's perspective.
Q8: To what extent are hardware manufacturers and software developers taking
the cybersecurity of their digital products into account in each of the following
phases of the product lifecycle (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that
cybersecurity is taken very seriously)?
Don't know / no
1 2 3 4 5
opinion
Design
Development
Delivery of the product on the market
Maintenance and evolution of the product (e.g.
after-sale)
Section 2: Improving the cybersecurity of digital products
This section explores various policy options to improve the cybersecurity of digital products. This
includes also questions on the types of products to be covered by an intervention, on other
relevant legislation, on security requirements, on risk as well as ways to assess the conformity of
manufacturers.
Sub-section 2.a. – Exploring ways to make digital products more secure
Q9: To what extent do you think that the following measures could be effective in
raising the level of cybersecurity of digital products marketed in the Union (on a
scale from 1 to 5 with 5 indicating that a measure would be very effective)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
12
Guidelines or recommendations for the development of
secure digital products issued at EU level addressed to
vendors
Further voluntary European cybersecurity certification
schemes for digital products and services
EU public procurement guidelines taking into account
cybersecurity requirements
Amending existing legislation regulating specific products
with a digital dimension (such as the legislation on lifts or
gas appliances)
Introducing mandatory horizontal cybersecurity
requirements for hardware products
Introducing mandatory horizontal cybersecurity
requirements for software products
Please elaborate
1000 character(s) maximum
Measures, such as guidelines or recommendations for the development of secure digital products issued at
EU level addressed to vendors and voluntary certification schemes would not be effective enough to achieve
improving the overall level of cybersecurity of digital products, as they are generally implemented by entities
that already have higher standards of cybersecurity for their products and services. Introducing public
procurement guidelines would substantially raise the level of products and services used by the public sector
and harmonize the approach implemented by EU Member States. Horizontal requirements would be
probably the most effective measure to raise the overall level of cybersecurity of products, but its scope,
costs and benefits should be identified through a further impact assessment.
Q10: How would you assess the impact of the following measures on the level of
cybersecurity of digital products and of the consumers/organisations using such
products (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that a measure would have a very
high impact)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Require vendors to make available information and provide
instructions on securely installing, operating and using the
product in question
Require vendors to take corrective actions (such as
patching, recalling or withdrawing a product) when a product
is found to be not secure
Sub-section 2.b. – Exploring ways to make users more aware
13
Q11: How would you assess the relevance of the following measures for the users’
ability to evaluate the cybersecurity properties of a digital product and to make
better informed purchase or usage decisions (on a scale from 1 to 5 with 5
indicating that a measure is very relevant)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Making available technical documentation (containing
information to demonstrate the conformity of the product to
the applicable requirements) on the cybersecurity properties
of a product (such as on risks and proper use)
Making available EU Declaration of conformity (stating that
all the relevant requirements of the applicable legislation are
satisfied)
Affixed symbol of compliance (such as CE marking)
Training on the secure use of digital products
Which other measures would allow for better informed purchase or usage decisions
by the user? Please elaborate
1000 character(s) maximum
The abundance of additional information will not improve user's awareness of the product. These measures
should be as clear-cut as possible, which is why we support the use of additional labeling.
Sub-section 2.c. – Digital products to be covered by a European initiative
Q12: To what extent do you agree that subjecting certain products marketed in the
Union to cybersecurity requirements would be effective (on a scale from 1 to 5 with
5 indicating that you strongly agree)?
Don't know / no
1 2 3 4 5
opinion
Hardware products
Embedded software
Ancillary services
Hardware products subject to higher
cybersecurity risks
All standalone software products
Software products subject to higher cybersecurity
risk
14
Please elaborate
1000 character(s) maximum
Few if any of the mentioned product categories are subject to basic cybersecurity requirements. Additional
measures would thus improve the cybersecurity level for all of these products. Further analysis should be
carried out, in order to identify the exact product categories that should be involved in the scope of the
possible regulation.
Sub-section 2.d. – Existing legislation on the cybersecurity of digital products
Q13: To what extent do you agree with the following statements about how
cybersecurity is addressed in existing EU legislation (e.g. the General Product
Safety Directive and the Machinery Directive, both currently under review; the Deleg
ated Regulation of 29 October 2021 under the Radio Equipment Directive) (on a
scale from 1 to 5 with 5 indicating that you strongly agree with a statement)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Existing EU regulation appropriately addresses
cybersecurity of tangible digital products (hardware)
throughout their lifecycle
Existing EU regulation appropriately addresses
cybersecurity of intangible digital products (software)
throughout their lifecycle
Existing EU regulation appropriately addresses all relevant
cybersecurity risks (material and non-material damages)
related to the use or misuse of a digital product
Q14: In the absence of horizontal cybersecurity requirements at European level,
Member States could adopt national laws placing certain requirements on vendors.
To what extent do you agree that there is a risk of increasing costs and legal
uncertainty for market stakeholders, in the absence of an EU initiative? (on a scale
from 1 to 5 with 5 indicating you fully agree)?
1
2
3
4
5
Don't know / no opinion
15
Please elaborate
1000 character(s) maximum
There is a moderate risk of increasing costs for market stakeholders by adopting the national measures, but
economic costs would be higher through the fragmentation of the legal framework between the Member
States, which would in turn reduce the competitiveness of EU's entities. The increase of cost for the end-
user could be also considered as moderate.
Q15: If you are a vendor: are your digital products subject to legal requirements as
regards their cybersecurity? In your answer, please take into account European,
national but also legislation stemming from third countries.
Yes
No
I am not concerned by this question
Don't know / no opinion
Sub-section 2.e. – Cybersecurity requirements for digital products
Q16: Should hardware manufacturers and software developers be responsible for
the full life cycle of a digital product (such as by being required to provide updates)?
Yes
No
Don't know / no opinion
Q16a: If you think that hardware manufacturers and software developers should be
required to provide security updates, for how many years should they be required
to do so?
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Don't know / no opinion
16
Other (please specify below)
Please elaborate
1000 character(s) maximum
The number of years might vary, based on the product.
Q17: To what extent can the following approaches contribute to the cybersecurity
of a digital product (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that a measure would
be very effective)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Cybersecurity is taken into account during all phases of the
development process (security by design)
Products are placed on the market with the most secure
settings enabled by default (security by default)
Hardware manufacturers and software developers should
make available to relevant stakeholders (e.g. end-users) a
list containing the details and supply chain relationships of
various components used in building the digital product (so-
called (Software) Bill of Materials)
Products should be designed in such a way that they are
fully updatable
Hardware manufacturers and software developers provide
updates when vulnerabilities are discovered, including after
a product has been put on the market
Hardware manufacturers and software developers should
provide updates free of charge
Hardware manufacturers and software developers facilitate
vulnerability disclosure (e.g. by public authorities;
independent researchers)
Products must feature all the necessary functional (e.g. two-
factor authentication) and non-functional (e.g. resilience
against DDoS (Distributed Denial of Services) attacks)
security requirements
Which other measures taken by hardware manufacturers and software developers
could improve the cybersecurity of digital products?
1000 character(s) maximum
17
Sub-section 2.f. – The role of risk
Q18: Under this initiative, hardware manufacturers and software developers would
need to demonstrate their compliance with cybersecurity requirements. Should
digital products with a higher risk be subject to a stricter process of demonstrating
conformity with these requirements?
Yes
No
Don't know / no opinion
Q18a: The way hardware manufacturers and software developers would be
required to demonstrate their compliance with cybersecurity requirements could be
made dependent on the risk associated with a specific product. What categories of
risk should such a risk-based methodology take into account? (multiple answers
are possible)
The functionality of a product (such as whether it has a network interface or
not, or whether it controls certain security features of a digital system)
The societal importance of a product (for example measured in market share
or number of users)
The intended use of a product (such as for the provision of health services, as
an industrial control system or in a safety context)
The safety risk associated with a product
Other (please specify below)
Don’t know / no opinion
Please elaborate
1000 character(s) maximum
The risk-based approach should be implemented throughout the whole regulation.
Q18b: Who should determine the risk associated with a product and, as a result, its
risk categorisation? (multiple answers are possible)
The manufacturer
A competent authority
An independent body responsible for verifying compliance with the
cybersecurity requirements
Legislation
18
Other (please specify below)
Don’t know / no opinion
Please elaborate
1000 character(s) maximum
Taking into account the vast number of different products, this should be done through the self-assessment
procedure (by the manufacturer) drawn up by the regulation. Competent authorities would inspect products
at random and based on risk.
Sub-section 2.g. – Demonstrating compliance with security requirements
Q19: How would you assess the following statement regarding self-declaration as a
way for hardware manufacturers and software developers to demonstrate
compliance with security requirements (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that
you strongly agree)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
A self-declaration of conformity by a hardware manufacturer
or software developer gives a sufficient confidence that
security requirements are met
Q20: If you consider that self-declaration is not enough to demonstrate compliance
with security requirements, do you think that the involvement of a third party should
be required under certain circumstances?
Yes
No
Don't know
Q20a: Under which circumstances should third-party verification apply?
If a product presents a higher risk
Other, please specify below
Don't know / no opinion
Please elaborate
1000 character(s) maximum
Same as Q18b: Taking into account the vast number of different products, this should be done through the
self-assessment procedure (by the manufacturer) drawn up by the regulation. Competent authorities would
inspect products at random and based on risk.
19
Section 3: Stakeholder impact of potential regulatory measures
This section focuses on the EU added value and estimated impacts of potential measures on
stakeholders.
Sub-section 3.a. – Relevance of horizontal requirements for digital products at
European level
Q21: To what extent do you agree with the following statements that look into the
potential effectiveness of an EU initiative on horizontal (cross-sectoral)
cybersecurity requirements?
Don't
Strongly Strongly know /
Disagree Agree
disagree agree no
opinion
Cyber risks can propagate across borders
and sectors at high speed, which is why
cybersecurity rules for digital products
should be aligned at Union level
Horizontal cybersecurity requirements for
digital products would increase awareness of
users when it comes to cyber risks
Horizontal cybersecurity requirements for
digital products would enhance and ensure a
consistently high level of the security of
digital products and ancillary services
Horizontal cybersecurity requirement would
improve the functioning of the internal
market by levelling the playing field for
vendors of digital products and ancillary
services as regards cybersecurity features
Q22: The EU Action Plan on synergies between civil, defence and space industries
underlines the importance of promoting and applying common standards across
sectors and the increased relevance of digital products that are used both in a
civilian and military context (‘dual-use products’). To what extent could horizontal
requirements applying to digital dual-use products contribute to moving the security
performance of such products closer to the needs of the defense community and to
raising the overall level of cybersecurity in civilian uses (on a scale from 1 to 5 with
5 indicating a very positive contribution)?
1
20
2
3
4
5
Don't know / no opinion
Please elaborate
1000 character(s) maximum
Sub-section 3.b. – Impact on your organisation in terms of cost
Q23: How would you assess the impact of the following types of intervention on the
costs of your organisation (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that the
intervention would be very costly)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Guidelines or recommendations for the development of
secure digital products issued at EU level addressed to
vendors
Further voluntary European cybersecurity certification
schemes for digital products and services
EU public procurement guidelines taking into account
cybersecurity requirements
Amending existing legislation regulating specific products
with a digital dimension (such as the legislation on lifts or
gas appliances)
Introducing mandatory horizontal cybersecurity
requirements for hardware products
Introducing mandatory horizontal cybersecurity
requirements for software products
Please elaborate your answer, by quantifying the costs if possible
1000 character(s) maximum
It is difficult to give an answer from the Government's perspective.
21
Sub-section 3.c. – Regulatory burden and costs for small and medium-sized
companies
Q24: Which of the following approaches would in your view ensure that small and
medium-sized hardware manufacturers and software developers, including
individual entrepreneurs, are subject to proportionate obligations (balance between
administrative burden and compliance costs on the one hand and a high level of
cybersecurity on the other hand) under a European legislation introducing
mandatory horizontal cybersecurity requirements (on a scale from 1 to 5 with 5
indicating that you strongly agree with a statement)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Subject small and medium-sized companies to the same
obligations as larger companies
Introduce simplified procedures to demonstrate conformity
for small companies and individual entrepreneurs
Which other approaches could ensure proportionate obligations vis-à-vis small and
medium-sized hardware manufacturers and software developers, including
individual entrepreneurs?
1000 character(s) maximum
Requirements should be as proportionate as possible for small and medium size companies, while
obligations should derive from the risk category of the product, regardless of the size of the company.
Sub-section 3.d. – Impact on competition
Q25: An EU initiative laying down mandatory horizontal cybersecurity requirements
would apply to all vendors placing products on the internal market, irrespective of
their origin and location. To what extent would you agree with the following
statements regarding the impact on competition of such an initiative (on a scale
from 1 to 5 with 5 indicating that you strongly agree with a statement)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Mandatory cybersecurity requirements will put smaller
hardware manufacturers and software developers at a
disadvantage compared with larger competitors
22
Mandatory cybersecurity requirements will put EU
manufacturers and software developers at a disadvantage
on the non-EU markets compared to non-EU competitors
that are not subject to such requirements
Sub-section 3.e. – Impact on fundamental rights
Q26: To what extent to you agree with the following statements regarding the
impact of horizontal cybersecurity requirements on fundamental rights (on a scale
from 1 to 5 with 5 indicating that you strongly agree with a statement)?
Don't
know /
1 2 3 4 5
no
opinion
Horizontal cybersecurity requirements for digital products
would enhance protection of privacy and personal data
Horizontal cybersecurity requirements for digital products
would ensure a high level of consumer protection
Section 4: Other issues
This section focuses on cybersecurity challenges for the internal market other than those related to
digital products.
Q27: In addition to the issues above, are there other cybersecurity related
challenges not directly linked to the cybersecurity of products that you think the
Cyber Resilience Act should include to enhance the cyber resilience of the internal
market? Please elaborate
1000 character(s) maximum
Final feedback
Please upload your file
Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed
Final comments
23
Contact
Contact Form
24
Lisa 1. Arvamused küberkerksuse avaliku konsultatsiooni ja EL asutuste küberturbe eelnõu kohta
Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/
mittearvestatud/
selgitatud
1. Siseministeerium
1.1.1 Siseministeerium põhimõtteliselt toetab meetmete kehtestamist küberturvalisuse ühtlaselt kõrge Arvestatud
taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ent meie hinnangul on määruse seisukohtades 5.2.1. ja
eelnõus hetkel ette nähtud õigusliku raamistikuga seda keeruline tagada. Kui puuduvad kesksed 5.2.2.
standardid ja nõuded ning iga institutsioon lähtuvalt institutsionaalse sõltumatuse põhimõttest
korraldab oma nõuded iseseisvalt, võib seda pidada osaliselt vastuolus olevaks määruse pealkirjaga
ning eesmärgiga.
1.1.2 Siseministeeriumi hinnangul on probleemne määruse keskne põhimõte (vt ka preambula punkti 7). Arvestatud
Kuivõrd üks ja sama mudel ei pruugi kõigile üheselt sobida, siis ei tohiks seada kohustusi, mis seisukohtades 5.2.2. ja
sekkuvad otseselt liidu institutsioonide sõltumatusesse või seda sõltumatust piiravad. 5.2.5.
1.1.3 Oleme seisukohal, et kesksete EL institutsioonide infoturbestandardite ja reeglite kehtestamine Arvestatud
tagaks määruse ettepaneku kordades tõhusama täitmise. SIM hinnangul ei sekkuks kesksed EL seisukohtades 5.2.1. ja
ülesed reeglid ega nõuded EL institutsioonide sõltumatusesse, vaid need annaksid ette raamistiku, 5.2.2.
mida asutused peavad oma süsteemides ja halduses kohaldama.
1.1.4 Lisaks nõuete kehtestamisele peaks SIM hinnangul infoturbekriteeriumite ja reeglite kehtestamine Arvestatud seisukohas
olema seejuures ka tõhusalt jõustatud, et tagada soovitud tulemuse saavutamine. Vastasel juhul ei 5.2.5.
saa õiguslikult rääkida tasemete ühtlustamisest ega kõrgema taseme loomisest, vaid hädavajaliku
miinimumi täitmisest, mida iga EL asutus edaspidi oma parima äranägemise järgi ise sisustama
hakkab (artikkel 5 alusel).
1.1.5 Keskne määruse ajend on esile toodud määruse ettepaneku leheküljel 4, mille järgi EL Arvestatud seisukohas
institutsioonide „haldustavad, küberhügieen, üldine võimekus ja küpsus on äärmiselt erinevad“. Kui 5.2.5.
institutsioonid sätestavad individuaalsed baastasemed, et olla institutsionaalselt sõltumatud, ei taga
see tervikuna määruse eesmärki. Oleme seisukohal, et küberturvalisuse baastase peaks olema
standardiseeritud ja keskne, mille poole kõik institutsioonid peaksid püüdlema ja mille täitmist ja
rakendamist kontrollitakse. Samuti on küsitav, kas organisatsioon saab sõltumatult ja adekvaatselt
oma „küpsustaset“ iseseisvalt mõõta (artikkel 6).
1.1.6 Siseministeerium ei toeta Institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja (IICB) ehk uue Osaliselt arvestatud
eraldiseisva kehandi loomist EL institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide üleseks seisukohas 5.2.5.
küberturvalisuse koordineerimiseks. arvestades kogemust,
mis ilmneb koostööst
Siseministeeriumi hinnangul tuleks vältida uute kehandite loomist ning kasutada ära
erinevate EL-i
maksimaalselt olemasolevad töötavad mehhanismid (CERT-EU, ENISA vm). Artiklis 10 on
mainitud üsna ulatuslike, põhjalike ja sisuliste ülesannete täitmine. Oleme seisukohal, et see asutustega, näeme, et
tuleks integreerida mingisugusesse alalisse kompetentsesse kehandisse. institutsioonidevahelis
Kui neid funktsioone täidaks alaline olemasolev mehhanism, puuduks vajadus moodustada ja e küberturvalisuse
kaasata täiendavaid tehnilisi eksperte või nõuanderühmasid (preambula punkt 16), vaid see nõukoja (IICB)
kompetents oleks juba vastavas struktuuris olemas loomine aitaks
küberturvalisuse
haldust paremini
koordineerida, kuid
sarnaseid ülesandeid
aitaks täita
olemasolevate
haldusnõukogude
baasil loodud süsteem
või ülesannete ENISA-
le andmine. Oleme
arvamusel, et praeguste
haldusnõukogude
korralduse pinnalt ei
saa parandada praegusi
puudujääke seoses
ühtse
1
olukorrateadlikkuse,
kriishalduse ning
teabevahetusega.
Pakkumise
lahenduseks välja ka
tagada liikmesriikide
esindatus määruse
rakendamist seiravas
organis, tagamaks
määruse seiramisel
suurem sõltumatuse
aste ning tugevdada
koostööd liikmesriikide
ning EL-asutuste
formaatide vahel.
1.1.7 Siseministeeriumi hinnangul ei ole asjakohane, et igal institutsioonil on artikli 7 alusel eraldiseisev Arvestatud seisukohas
küberturvalisuse kava. Kui iga institutsioon loob oma küberturvalisuse kava, sõltuvalt 5.2.2.
individuaalsest organisatoorsest kompetentsitasemest, siis järgmise 10 aasta jooksul on EL
institutsionaalne pilt täpselt samasugune, nagu täna – killustunud küberturvalisuse võimekusega.
Oleme seisukohal, et EL institutsioonidele peaks olema üks keskne kava, mille rakendamisel
võivad teatud asutustes olla erinevad erandid. Vastasel juhul ei täida see artikli 7 ega määruse
keskset eesmärki – ühtlaselt kõrge tase EL institutsioonides.
Eraldiseisvate kavade loomine kõikidel institutsioonidel eraldi eeldab pädevat sisukompetentsi,
mida kõikides asutustes kohapeal olla ei pruugi. Seetõttu, tulenevalt võimalikest
personalipuudujääkidest, on tõenäoline, et küberturvalisuse kavade kvaliteet on väga erinev,
mis ei võimalda täita regulatsioonis sätestatud eesmärke ega panusta kvalitatiivselt nende
täitmisesse.
1.1.8 Nõustume, et artiklis 22 viidatud mastaapsete ja ulatuslike rünnete puhul on vajalik eraldiseisev Arvestatud seisukohas
mehhanism. Seevastu „suured ründed“ (ingl major attacks) ei ole sisuliselt defineeritud ehk 5.2.2 – lisasime, et
puuduvad kriteeriumid, mis muudaks rünnaku objektiivselt „suureks“. Siseministeeriumi hinnangul võrreldes teistes
tuleks määruse läbirääkimise käigus seda kontseptsiooni täpsustada.
valdkonna õigusaktides
kasutusel olevaid
termineid ei tohiks
muuta ning uute
terminite kasutusele
võtmine ei ole vajalik.
1.2.1 Q1: In your view, what is the overall level of cybersecurity of digital products marketed within Arvestatud
the European Union (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very high level of seisukohtades 5.1.1 ja
cybersecurity)? 5.1.2.
Üldistatult on väga keeruline öelda. Murekoht ongi täna erinevate digitoodete taseme varieeruvus.
Nt kui arvutitel on see paremaks minemas, siis IoT seadmetel küberturvalisus ja hilisem
uuendusmudel praktiliselt puudub
1.2.2 Q2: In your view, during the last five years, how has the level of risk of cybersecurity incidents Arvestatud seisukohas
affecting digital products evolved? 5.1.1. ja 5.1.4.
Digitoodete riskitase on märkimisväärselt suurenenud. Printsiibis on igat digitoodet võimalik mingil
kujul rünnata või manipuleerida, mis tervikuna kujutab ohtu kodanikele. See tähendab, et
hädavajalik on juurutada security by design põhimõtteid, eriti tarkvaraarendustes. Erinevad
seadmed ja süsteemid kogumis võimaldavad üha enam digitaliseerinud ühiskonnas oluliselt enam
häirida inimeste ühiskondlikku toimimist.
1.2.3 Q3: How would you evaluate the actual impact of cybersecurity incidents affecting digital Arvestatud osaliselt
products on you or your organisation (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very high seisukohas 5.1.1 –
negative impact)? vastus küsimusele
oleneb suuresti,
Küberintsidendile reageerimise meetmete rakendamise finantskulu – 2 (meetmed on
olenevalt küsitletud
alalised ja selle jaoks on eraldi meeskonnad, seega intsidendile reageerimine eraldiseisvalt
vahetut kulu ei printsiibis ei suurenda). Kulu suurendavad tagajärjed asutusest. Võtame
2
Häire finantskulu (nt lunavararünde tõttu) – ei ole võimalik meie hinnangul üheselt hinnangu edasisteks
vastata. Sõltub ründest ja pihta saanud süsteemist – vahemik võib ulatuda 1-5. Kui taustal analüüsideks arvesse.
on veel mingeid andmeid lekitatud, siis pigem suurem, aga muul juhul pigem väiksem.
Mainekahju – potentsiaalselt 4/5 (sisejulgeolekuvaldkonnas ja SIM valitsemisala
süsteemide puhul on alati võimalik mainekahju). Oleme erilise tähelepanu all, lisaks
eeldatakse meilt suuremat kaitset, kuivõrd haldame tundlikke andmeid.
Meie majanduse ja ühiskonna turvalisuse ohustamine – potentsiaalselt 4/5 – SIM VA
andmete iseloomu tõttu.
Tervise ja elu kahjustamine – 2/3 (Siseministeeriumi valitsemisalas on andmeid, mis
potentsiaalselt võivad inimeste eludele ohtu kujutada).
Põhiõiguste (nt eraelu puutumatus, isikuandmete kaitse, tarbijakaitse) kahjustamine – 5
(SIM ja SIM VA süsteemides on väga suurel hulgal isikuandmeid ning olulised
materjalid). Ehk kui esineb intsident, mille käigus saadakse andmetele vahetult ligi, siis on
see ilmselgelt suure mõjuga.
Keskkonnakahju – 1 (keskkondlikku sõltuvust ei ole)
Tervikuna tuleks välja tuua, et küsimuse juures toodud skaalad ja vahemikud sõltuvad tugevalt
sellest, mis iseloomuga on süsteem, mis rünnakus pihta saab ning kui ulatuslik või kui mõjus
konkreetne rünne oli.
1.2.4 Q4: In your view, if a digital product is not cyber secure, how does it impact the user (on a Osaliselt arvestatud
scale from 1 to 5 with 5 indicating that you fully agree)? seisukohtades 5.1.1,
5.1.2 ja 5.1.4 –
Kasutaja kannab küberintsidendi korral lisakulusid – 4 – enamasti võib kanda sarnaselt eelmisele
lisakulusid, kui tuleb midagi välja vahetada. Võib olla ka kaudne kulu.
küsimusele, pole siin
Kasutaja kannab lisakulusid kalli küberturvalisuse kindlustuse tõttu – 1.
piisavalt andmeid, et
Kasutaja kannab lisakulusid kalli tehnilise turvalahenduse kasutamise vajaduse
tõttu – 1 – viirusetõrje vm elementaarse tarkvara kasutamine ei ole kallis. Pigem mõjutab keskset seisukohta
see kasutajaid piiramise kontekstis. Üldjoontes on turvalisuse tooted ehitatud võimalikult kujundada. Võtame
ressurssi vähenõudval viisil. Probleemiks on, et IoT toodetele ei pruugi olla selliseid hinnangu teadmiseks
eraldiseisvaid turvalahendusi – need tuleb luua. ning sarnased
järeldused on välja
toodud ka seletuskirja
ülalmainitud punktides.
1.2.5 Q5: To what extent do you agree with the following statements as regards your awareness and Võetud teadmiseks.
understanding of cybersecurity properties of digital products (on a scale from 1 to 5 with 5
indicating that you strongly agree)?
Konkreetne küsimus on väga subjektiivne ja lahtine. Kuivõrd see on indiviidile suunatud küsimus,
siis riigi või organisatsioonina sellele küsimusele vastamine ei ole kahjuks tulemuslik.
1.2.6 Q6: To what extent do you agree with the following statements on the role of the vendors? Arvestatud seisukohas
Please rate the following statements on a scale from 1 to 5 (with 5 indicating that you strongly 5.1.2.
agree)
Vastus sõltub müüjatest ja ettevõtetest, ent mõlemad on täna pigem madalad (1/2). IoT puhul tuleks
ära märkida, et enamasti tarkvaravigu ei lapita ega uuendusi ei pakuta, mis tähendab, et kui algses
tarkvaras on viga sees, siis see viga jääbki sinna. See avaldub omakorda olulise turvariskina.
1.2.7 Q8: To what extent are hardware manufacturers and software developers taking the Arvestatud
cybersecurity of their digital products into account in each of the following phases of the seisukohtades 5.1.2,
product lifecycle (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that cybersecurity is taken very 5.1.4 ja 5.1.6.
seriously)?
Siseministeeriumi üldisel hinnangul vastused 1/2, sest täna on majanduslik suunis pigem toode
kiiresti välja saada. On ettevõtteid, kes loomulikult panustavad rohkem turvalisuse elementi igas
faasis. Toote hoolduse ja arengu osas ei ole väga suur osa digitoodetest hilisema hoolduse all, eriti
selline tarkvara, mis on nn mingi toote üks väikene osa. St tervikuna IoT seadmete haldus peaks
saama parema turbe – täna on seda liiga kallis ja kulukas teha. Pärast toote turule viimist arendusi
üldiselt ei jätkata
1.2.8 Q9: To what extent do you think that the following measures could be effective in raising the Osaliselt arvestatud
level of cybersecurity of digital products marketed in the Union (on a scale from 1 to 5 with 5 seisukohtades 5.1.1,
indicating that a measure would be very effective)? 5.1.2, 5.1.3, 5.1.6 – NIS
2.0 direktiivi ning
ELi tasandil kehtestatud suunised või soovitused müüjatele turvaliste digitoodete
küberturvalisuse
väljatöötamiseks – 4 – suunised ehk mitteregulatiivsed meetmed võiksid olla esimene
3
etapp juurutada riskipõhist mõtlemist ja „digi“turvalisema tootekeskkonna loomiseks. regulatsiooni
Jõustamise ja järelevalvepool oleks võimalik tekitada paralleelselt mingite siseriiklike tõhustamise arutelude
regulatsioonide alusel. vältel oleme läbivalt
Küberturvalisuse vabatahtliku sertifitseerimise täiendavad süsteemid digitoodete ja välja toonud, et
-teenuste jaoks Euroopas – 3 – sama sisumärkus, mis eelmiselgi.
viimastel aastatel on
ELi riigihankesuunised, milles võetakse arvesse küberturvalisuse nõudeid – 4 –
mitteregulatiivne meede suuna näitamiseks, kuid hangete puhul on oluliselt sõltuv see, aset leidnud järjest
mida hangitakse ja mis eesmärgiga hangitakse. Samas oleks kaasajal oluline, et sõltumata suurem hulk
sellest, kas viiakse läbi julgeolekuhanget, võetakse lõplik pakkumine ettevõttelt, kes küberrünnakuid, mis
suudab parimal viisil tagada digitaalsete toodete turvalisust, sh järelhaldust. algavad intsidendiga
Selliste olemasolevate õigusaktide muutmine, millega reguleeritakse konkreetseid tarneahelast. Tihtipeale
digitaalse mõõtmega tooteid (nagu lifte või gaasiseadmeid käsitlevad õigusaktid) – ei on selleks tarneahela
ole SIM pädevuses.
osaks IKT-
Horisontaalsete kohustuslike küberturvalisuse nõuete kehtestamine
teenusepakkuja, kes
riistvaratoodetele – 2 – riistvara on pigem teisejärguline ning kui kasutaja tarkvara ei
uuenda, siis sellest pole olulist kasu. pakub kas pilve-,
Horisontaalsete kohustuslike küberturvalisuse nõuete kehtestamine tarkvaraarendus- või
tarkvaratoodetele – 3 – tarkvaraliike ja tooteomadusi on niivõrd erinevaid, et keeruline laiemat IT-halduse
on öelda üheselt, mida kõik järgima peaksid. Võimalik, et oleks kasulik alustada teenust. Selliste
soovitusega, millega seataks toote kategooriapõhised kriteeriumid. Antud kriteeriumeid ettevõtete tegevuse üle
oleks võimalik siduda hankejuhendiga ning sellega saaks riik jätta välja need ettevõtted, regulatiivses võtmes
kes soovitused toodud juhiseid järginud ei ole.
kontroll puudub pea
täielikult – sama
väljendub
Siseministeeriumi
vastusest küsimusele
12. Konsultatsioonis
osalenud osapooled nii
avalikust kui
erasektorist toetasid
valdavalt
horisontaalsete
meetmete
kasutuselevõttu nii
tarkvara- kui
riistvaratoodetele.
Oleme nõus, et
vastavate valdkondade
puhul on vaja
täiendavaid
mõjuanalüüse ning
puuduvad
kategooriapõhised
kriteeriumid
raskendavad seda
ülesannet. Kuivõrd ELi
tasandil kehtestatud
suunised või
soovitused müüjatele
turvaliste digitoodete
väljatöötamiseks ning
samuti
valdkonnapõhised
standardid
põhimõtteliselt juba
eksisteerivad, siis meie
hinnangul ei too antud
tegevuste teises võtmes
4
kordamine soovitud
tulemust, milleks on
toodete
küberturvalisuse
üleüldine kasv. Samuti
peame EL-i ühisturu
killustumise
vältimiseks õigeks
rakendada meetmeid
EL-i üleselt ning
vältida riigiti erinevaid
lahendusi (arvestades
ka Siseministeeriumi
vastust küsimusele 13).
Hindasime EL-i
riigihankesuuniseid
samuti efektiivseks
ning leidsime, et
siinkohal tuleks selle
tehtavust põhjalikumalt
analüüsida – erisused
võiksid kehtida riikliku
julgeolekuga seotud
hangetes.
1.2.9 Q10: How would you assess the impact of the following measures on the level of cybersecurity Osaliselt arvestatud
of digital products and of the consumers/organisations using such products (on a scale from 1 seisukohas 5.1.4. –
to 5 with 5 indicating that a measure would have a very high impact)? oleme arvamusel, et
mõlemat meedet tuleb
Müüjatelt nõutakse teabe kättesaadavaks tegemist ja juhiste andmist konkreetse
praegusest
toote turvaliseks paigaldamiseks, käitamiseks ja kasutamiseks – 2 – ei ole kindel, et
see küberturvalisuse poolest midagi juurde annab. efektiivsemalt
Müüjatelt nõutakse parandusmeetmete võtmist (nt toote paikamine, tagasikutsumine rakendada.
või turult kõrvaldamine) juhul, kui toode osutub ebaturvaliseks – 3. Praktikas on see
kasulik ja vajalik, kuid järelmeetmena ei pruugi lahendus olla tõhus, sest sellega kaasneb
suur ajakulu ning ettevõtted ja tooted on üle Euroopa või maailma laiali. Pigem oleks kasu
eeltoodud meetmest, mis suunaks küberturvalisust security by design põhimõttel
tugevdama.
1.2.10 Q11: How would you assess the relevance of the following measures for the users’ ability to Arvestatud seisukohas
evaluate the cybersecurity properties of a digital product and to make better informed 5.1.4 – seda probleemi
purchase or usage decisions (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that a measure is very aitab lahendada
relevant)?
security by design
Väga üldine küsimus. Riskide ja tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavamaks tegemine ilmselt printsiibi rakendamine,
aitaks (pigem 3), ehkki ka täna on dokumentatsioon osaliselt inimestele kättesaadav. Samas kuid õigusakti tasandil
keskmine tarbija suure tõenäosusega ei oska ega suuda iseseisvalt kõiki üksikasju endale selgeks põhimõtete paika
teha, eriti väga paljude erinevate toodete puhul. Meil on täna probleem telefonide ja arvutite panemine vajab
tarkvaradega, mille osas inimesed mingil põhjusel pidevalt rõhutatud turvauuendusi järjepidevalt ei täiendavat analüüsi.
tee.
1.2.11 Q12: To what extent do you agree that subjecting certain products marketed in the Union to Arvestatud
cybersecurity requirements would be effective (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that seisukohtades 5.1.1,
you strongly agree)? 5.1.2., 5.1.5. ja 5.1.6.
Riistvaratooted – 2/3 – sõltub konkreetsest tootest. Server või serveriruumi pakkuja on
suurema kaaluga kui arvutiseadmeid müüv ettevõte.
Sisseehitatud tarkvara – 4 – nõuded ei saa olla ühetaolised ja siin on keeruline öelda, kas
ja millele täpselt kõik tooted ja tarkvarad vastama peavad. Kui ideaaltingimustest lähtuda,
siis oleks potentsiaalne positiivne mõju väga suur.
Kõrvalteenused – 4 – tervik on oluline. Üks nõrk lüli muudab terviku samuti nõrgaks.
Riistvaratooted, millega kaasneb suurem küberturvalisuse risk – 3/4 – sama nagu
esimesel elemendil.
5
Kõik autonoomsed tarkvaratooted – 4 – sama nagu teisel elemendil.
Tarkvaratooted, millega kaasneb suurem küberturvalisuse risk – 4/5 sama mõte, mis
teisel elemendil. Kui on kriitilisem toode või süsteem (sh vaja hinnata ja kategoriseerida),
siis peaks ka tarkvara olema tugevam. Täna riigid valivad hangetega need ettevõtted, kes
juba suudavad selles osas terviklikkust paremini pakkuda.
1.2.12 Q13: To what extent do you agree with the following statements about how cybersecurity is Arvestatud seisukohas
addressed in existing EU legislation (e.g. the General Product Safety Directive and the 5.1.3.
Machinery Directive, both currently under review; the Deleg ated Regulation of 29 October
2021 under the Radio Equipment Directive) (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that you
strongly agree with a statement)?
Kehtivates ELi õigusaktides pööratakse piisavalt tähelepanu immateriaalsete digitoodete
(tarkvara) küberturvalisusele kogu nende olelusringi jooksul – 1 – pigem ei pöörata. Üldised
küberturbenõuded jm on küll, kuid eraldi toodete osas pigem mitte.
1.2.13 Q14: In the absence of horizontal cybersecurity requirements at European level, Member Arvestatud
States could adopt national laws placing certain requirements on vendors. To what extent do seisukohtades 5.1.1 ja
you agree that there is a risk of increasing costs and legal uncertainty for market stakeholders, 5.1.3.
in the absence of an EU initiative? (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating you fully agree)?
Pigem 3, sest kindlasti osaliselt suurendab, end arvatavasti oleks mõju tarbijale mõõdukas.
Lisamärkusena võiks välja tuua, et EL tingimustes on selliste välistavate asjaolude sätestamine
eraldiseisvalt tavaliselt väga probleemne.
1.2.14 Q16: Should hardware manufacturers and software developers be responsible for the full life Arvestatud seisukohas
cycle of a digital product (such as by being required to provide updates)? 5.1.4.
Jah, peaksid vastutama, sest täna on tehnika muutunud osade inimeste jaoks väga komplekseks ja
seetõttu aitaks digitoodete olelusring olulisel määral kaasa. Näiteks kui ma müün tarkvara, siis
ettevõte peaks olema kohustatud seda haldama kuni nad ütlevad, et lõpetavad selle toetamise ning
sisuliselt enam seda ei majanda ega halda. Riigi puhul on asendamine veidi keerulisem, nt mingite
fundamentaalsete toodete ja tarkvarade osas, on see päris kulukas ja keeruline
1.2.15 Q17: To what extent can the following approaches contribute to the cybersecurity of a digital Arvestatud seisukohas
product (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that a measure would be very effective)? 5.1.4.
Antud punktidel on kõigil suur mõju, kõikide puhul 4-5 vahel, sest tehnilised meetmed tekitavad
tervikuna turvalisust juurde. Antud punktid on ühed n-ö juurpõhjused, millest peakski alustama,
sest kui arendusse ja jätkusuutlikkusse ei panustata, siis hilisemates etappides on keerulisem detaile
muuta. Leiame, et uuendused tarkvarale peaks olema tasuta, nagu ka Windows uuendab ja patchib
uuendusi tasuta, mitte lisatasu eest.
1.2.16 Q18: Under this initiative, hardware manufacturers and software developers would need to Arvestatud
demonstrate their compliance with cybersecurity requirements. Should digital products with seisukohtades 5.1.4 ja
a higher risk be subject to a stricter process of demonstrating conformity with these 5.1.5.
requirements?
Pigem jah, võiks kohaldada rangemat korda, aga sellised kategooriad tuleb enne eraldiseisvalt
määratleda. Kahjuks ei ole konkreetset näidet toodud, aga täna Microsofti tõrge mõjub suuremalt
kui Eesti tarkvara pakkuja tõrge.
1.2.17 Q19: How would you assess the following statement regarding self-declaration as a way for Arvestatud seisukohas
hardware manufacturers and software developers to demonstrate compliance with security 5.1.4.
requirements (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that you strongly agree)?
Vastus 1. Kinnitus nõuetele vastavuse kohta ei anna midagi, seda tuleb väliselt hinnata.
1.2.18 Q20: If you consider that self-declaration is not enough to demonstrate compliance with Teadmiseks võetud –
security requirements, do you think that the involvement of a third party should be required ENISA on EL-i
under certain circumstances? küberturvalisuse
sertifitseerimisasutus
Jah. Üks võimalus oleks keskne audiitor/sertifitseerimisamet, mis antud valdkonnaga tegeleb. Teine
variant, et see oleks regioonipõhine, nt Balti riigid, Ida-Euroopa vms. Sertifitseerimise pakkumine ning nende üheks
ja selle tehniline saavutamine on keeruline, kuid kui EL soovib digitoodete osas saada maailma peamiseks ülesandeks
liidriks, on need sammud vajalik teha. on välja töötada EL-i
sertifitseerimisskeeme.
2019. aasta
küberturvalisuse
määruse alusel nimetati
6
ka riiklikud
sertifitseerimisasutused
, kelleks Eestis on
TTJA.
1.2.19 Q21: To what extent do you agree with the following statements that look into the potential Osaliselt arvestatud
effectiveness of an EU initiative on horizontal (cross-sectoral) cybersecurity requirements? seisukohtades 5.1.1,
5.1.2, 5.1.4 ja 5.1.5 –
Küberohud võivad kiiresti levida üle riigipiiride ja sektorite, mistõttu tuleks oleme üldiselt
digitoodete küberturvalisuse nõuded liidu tasandil ühtlustada – 2 – iga tehnoloogia ja
hinnangutega nõus,
toote puhul ei ole see asjakohane, sest osad seadmed on ühenduses ning samas on teisi,
mis on oluliselt autonoomsemad (nt IoT seadmed). kuid oma esmase
Horisontaalsete küberturvalisuse nõuete kohaldamine digitoodete suhtes suurendaks analüüsi põhjal
kasutajate teadlikkust küberriskidest – 1 – ei suurendaks, sest arvutite tarkvara on 20+ eeldame küberhügieeni
aastat aktiivselt käsitletud, pakutud uuendusi telefonides jne, aga väga suur osa inimestest olulist paranemist
endiselt ei mõista, miks on tarvis tarkvara uuendada. Nõuded ei taga teadlikkust, teavitus horisontaalsete
tagab. meetmete rakendamise
Horisontaalsete küberturvalisuse nõuete kohaldamine digitoodete suhtes tagaks
järel.
digitoodete ja kõrvalteenuste turvalisuse ühtlaselt kõrge taseme ja aitaks seda taset
tõsta – 3 – tase muutuks toodete ja tehnoloogiate kategooriate kaupa potentsiaalselt
ühtsemaks. Peame liikuma selles suunas, et ettevõtjad teeksid parima kvaliteediga tööd,
kuid samas peame seejuures olema valmis hinnatõusuks. Arvestada tuleb ka näiteks
halduse tasuga, mis täna toote tükihinna sisse arvestatud ei ole.
Horisontaalsete küberturvalisuse nõuete kohaldamine digitoodete suhtes parandaks
siseturu toimimist, luues digitoodete ja kõrvalteenuste müüjatele võrdsed tingimused
seoses küberturvalisuse omadustega – 2/3 – nõustume, et mingid elemendid ühisturu
tingimustes paraneksid, ent tervikuna on see pisut kaugeleulatuv järeldus. Võrdsed
tingimused juba on, seega on küsimuseks, kuidas tagada võrdselt ja ühtlaselt parem
kvaliteet ja seejuures kohustused, mis ettevõtjatele kohaldudes kvaliteeti tõstavad.
1.2.20 Q22: The EU Action Plan on synergies between civil, defence and space industries underlines Teadmiseks võetud.
the importance of promoting and applying common standards across sectors and the
increased relevance of digital products that are used both in a civilian and military context
(‘dual-use products’). To what extent could horizontal requirements applying to digital dual-
use products contribute to moving the security performance of such products closer to the
needs of the defense community and to raising the overall level of cybersecurity in civilian
uses (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating a very positive contribution)?
3/4 – pole võimalik vastata, sõltub tootest, selle rakendusest, iseloomuomadustest jpm.
1.2.21 Q23: How would you assess the impact of the following types of intervention on the costs of Teadmiseks võetud.
your organisation (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that the intervention would be very
costly)?
Keeruline kulusid välja tuua, kuna küsimustik on üldine. Kindlasti on mõju olemas, kuid arvestades
tänaseid küberturvalisuse suundasid ja standardite kehtestamist, tuleks need 5-10 aasta perspektiivis
ikkagi ära teha. Eestile otseselt täiendavaid kulusid ei ole, v.a. kallimad tooted ja nende ostmine
1.2.22 Q24: Which of the following approaches would in your view ensure that small and medium- Arvestatud seisukohas
sized hardware manufacturers and software developers, including individual entrepreneurs, 5.1.3.
are subject to proportionate obligations (balance between 20 administrative burden and
compliance costs on the one hand and a high level of cybersecurity on the other hand) under
a European legislation introducing mandatory horizontal cybersecurity requirements (on a
scale from 1 to 5 with 5 indicating that you strongly agree with a statement)?
Küsimus ei ole selles, kas ettevõte on suur või väike, vaid pigem selles, millist teenust ja toodet
pakutakse. Seal on loomulikult allhanked ja alltöövõtjad jne. Seega on liiga palju muutujaid, et
vastata ühesel moel. Pigem peaks sõltuma toodetest – kui ma tahan arendada nt
dokumendihaldustarkvara ja seda müüa, siis sõltumata, kas mul on ettevõttes 2 või 200 inimest,
pean ma suutma pakkuda haldust või võimaldama kõik lähtekoodid ja baastarkvara, et klient (nt
riik) saaks selle halduse täies ulatuses enda kätte võtta.
1.2.23 Q25: An EU initiative laying down mandatory horizontal cybersecurity requirements would Arvestatud
apply to all vendors placing products on the internal market, irrespective of their origin and seisukohtades 5.1.1 ja
location. To what extent would you agree with the following statements regarding the impact 5.1.3.
on competition of such an initiative (on a scale from 1 to 5 with 5 indicating that you strongly
agree with a statement)?
7
3/4 Jah, võib tekkida ebasoodne olukord, kuid kui see on strateegiliselt ja ühtselt ELis
kokku lepitud, siis on tegemist turureeglitega ja nendega peavad kõik arvestama, kes
soovivad turule tulla. Teiselt poolt peavad täna ettevõtted küberturvalisusesse panustama
ja kui seda ei tehta, siis antud toodet/teenust ei hangita
3-5 Sõltub tootest, kuid võib ka eeldada, et EL tooteid soovitakse rohkem, kui me suudame
pakkuda paremat ja turvalisemat toodet.
1.2.24 Q26: To what extent to you agree with the following statements regarding the impact of Arvestatud
horizontal cybersecurity requirements on fundamental rights (on a scale from 1 to 5 with 5 seisukohtades 5.1.1,
indicating that you strongly agree with a statement)? 5.1.2 ja 5.1.4.
Mõlemad küsimused pigem vastus 3 – mõlemat kindlasti suurendab, kuid lõppkasutajaks on
inimene, kes uuendamata jätmisel ikkagi ise vastutab. Potentsiaali parandada kindlasti on ja
keskmise kasutaja turvalisust ehk natuke tõstab, mis võikski olla laiem poliitiline eesmärk – teha
paljusid asju natuke paremini, mitte ühte asja väga hästi
2. Politsei- ja Piirivalveamet
2.1 Artikkel 13 – juhenddokumendid , soovitused ja üleskutsed: Mitte arvestatud:
Juhenddokumendid ja soovitused võivad sisaldada: Küberturvalisuse riskide juhtimise ja mainitud nõuded
küberturvalisuse baastaseme üksikasjad või parendused; Riskide juhtimine ja baastase on juba puudutavad EL-i
rakendatud infoturbestandardiga, millega on täidetud I ja II lisa nõuded. asutusi, mitte
siseriiklikku korraldust
2.2 Artikkel 20 – teatamiskohustused: Mitte arvestatud:
Kõik liidu institutsioonid, organid ja asutused esitavad CERT-EU-le esialgse teate oluliste mainitud nõuded
küberohtude, oluliste nõrkuste ja oluliste intsidentide kohta ilma põhjendamatult viivitamata ja igal puudutavad EL-i
juhul hiljemalt 24 tunni jooksul pärast seda, kui on neist teada saanud. Teatamiskohustus on praegu
asutusi, mitte
rakendatud CERT.EE poolt, mis võiks olla nii ka edaspidi ning CERT.EE edastab info CERT.EU-
le. siseriiklikku
korraldust.
3. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
3.1.1 ITL nõustub, et küberturvalisus on väga oluline, mistõttu toetame algatuse eesmärki tagada Arvestatud seisukohas
digitoodete küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase. Küberintsidentide riskitase on vaieldamatult ajas 5.1.1.
tõusev ja selle tõusu peatumist ei ole näha seni kuni tehnoloogia areng jätkub. Tehnoloogia arengu
tulemusena jõuab turule palju uusi tooteid ja lahendusi. Digitaliseerumise tulemusena liigub aina
rohkem infot digitaalsele kujule. See suurendab küberrünnete arvu ning intsidentidega kaasnevat
riskitaset. Küberründed arenevad samal ajal aina keerukamaks. Näiteks võimaldab ründaja läbi
jälgede peitmise endale pikaajalise ligipääsu süsteemi.
3.1.2 Oleme seisukohal, et turvalisus on digitoodete ja nendega seotud kõrvalteenuste puhul väga oluline. Arvestatud
Seega peab eesmärgiks olema pürgida selles suunas, et kui ei ole turvalisust, siis ei ole ka toodet. seisukohtades 5.1.1,
Praegune olukord turul on väga erinev. On tooteid ja tootjaid, kes suhtuvad turvalisusesse väga 5.1.2. ja 5.1.4.
tõsiselt (näiteks kvaliteetsete nutitelefonide turvalisusega tegelevad tootjad üle keskmise hästi), on
ka tooteid, millel ei ole juba ostmise hetkel mitte kordagi turvalisuse peale mõeldud (märgatav osa
IoT seadmeid, isegi tööstuslikud kontrollerid jms).
3.1.3 Põhjused, miks on madala küberturvalisuse tasemega tooteid turul, on järgmised: 3.1. küberturbel Osaliselt arvestatud
on raske tehnoloogia kiire arenguga sammu pidada; 3.2. küberturbe eksperte pole piisavalt; 3.3. seisukohtades 5.1.1 ja
väikse ja keskmise suurusega ettevõtted ei suuda palgata kogenud eksperte; 3.4. regulatsioonide 5.1.2. Küberekspertide
puudumine teatud valdkondades võimaldab tuua turule oluliste turvaprobleemidega tooteid (nt IoT vähesuse väitega
seadmed); 3.5. vastutuse küsimus on ebaselge juhul, kui toode sisaldab mitme tootja komponente. nõustume, kuid see ei
ole antud õigusakti
kohaldamisalas.
3.1.4 Küberintsidentide mõju ettevõtetele ja kasutajatele on oluline, kuid suurem risk on Arvestatud
küberteadlikkuseta isikute mõju ühiskonnale tervikuna. Iga ebaturvaline seade võib saada osaks seisukohtades 5.1.1. ja
küberründe armeest, mis suudavad mõjutada ühiskondlikult oluliste funktsioonide toimimist. Seega 5.1.4.
on see võrreldav keskkonnakaitse või epidemioloogilise kaitsega või kasvõi liiklusreeglitega, kus
iga isik peab andma oma panuse ühiskonna kui terviku hüvanguks. Seega kasvõi elementaarne
panustamine küberturvalisusele on vajalik ja selle puudumine peab olema taunitav.
3.1.5 Oluline on leida võimalusi motiveerida müüjaid pakkuma turvalist, kasulikku ja hästi töötavat Osaliselt arvestatud
toodet. Ka turg ise saab lahendada olukordi, kui konkureerimiseks peavad tooted head ja turvalised seisukohas 5.1.6.
olema.
3.1.6 Uue regulatiivse algatuse puhul on väga oluline silmas pidada seda, et sekkumine on õigustatud Osaliselt arvestatud
seal, kus on tõendatult probleemid. ITL toetab range regulatiivse sekkumise asemel pehmemate seisukohas 5.1.5.
meetmetega alustamist. Kui nendest ei ole abi, siis saab reegleid juurde kehtestada.
8
3.1.7 Digitoodete ja küberturvalisuse valdkonnas on palju õigusakte (nt NIS direktiiv, küberturvalisuse Arvestatud seisukohas
määrus, NLF, raadioseadmete direktiiv koos hiljuti vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, üldine 5.1.3.
tooteohutuse direktiiv, tootja vastutuse direktiiv, aga ka GDPR ja sektorspetsiifilised õigusaktid
nagu masinadirektiiv ja meditsiiniseadmete määrus), millest mitmed on käesoleval hetkel
ülevaatamisel. Turuosaliste jaoks on vaja selgust, millal mis kohaldub, ning kindlust, et erinevates
õigusaktides ei ole kattuvusi. Tulevane küberkerksuse õigusakt võib aidata selles õigusaktide
rägastikus selgust luua, aga seejuures on oluline silmas pidada seda, et see ei lisaks lihtsalt üht
täiendavat kihti nõudeid juba olemasolevatele juurde.
3.1.8 Kui kehtestada digitoodetele küberturvalisuse nõuded, siis on oluline silmas pidada järgmist: Arvestatud
seisukohtades 5.1.1,
Nõuded kõigile konkureerivatele toodetele peavad olema ühesugused. Ei ole mõeldav see, et 5.1.2., 5.1.3 ja 5.1.5.
konkureerivatele toodetele kehtivad erinevad nõuded.
Nõuete kohaldamisala tuleb hoolikalt läbi mõelda ja mõisted väga selgelt paika panna. Näiteks
tuleb arvestada, et teenus on midagi muud kui toode ning neid ei saa ühtemoodi reguleerida.
3.1.9 Võimaliku uue õigusakti skoobi osas märgime, et teenuste reguleerimise vajalikkuse osas oleme Mitte
kahtleval seisukohal. Pigem soovitame alustada reguleerimist digitoodetest ja nendes juba arvestatud/Osaliselt
sisalduvast tarkvarast. Ilmselt on mõistlik hõlmata ka tarkvara, mis küll lisatakse hiljem, aga mis on arvestatud seisukohas
siiski vajalik toote põhiomaduste funktsioneerimiseks. Tarkvara puhul tuleb arvestada asjaolu, et 5.1.5 – näeme teenuste
selle turvalisus sõltub paljudest ökosüsteemis osalejatest. teatud määral
reguleerimise vajadust,
kuid seda saab teostada
vaid pärast põhjaliku
mõjude analüüsi
tulemusi hinnates.
3.1.10 Nõustume, et nõudeid saaks kehtestada harmoniseeritud standarditena erinevate tootekategooriate Osaliselt arvestatud
jaoks. ITL on samas seisukohal, et reeglina peavad standardid olema vabatahtlikud. Kohustuslikud seisukohas 5.1.6 –
standardid on põhjendatud ainult erijuhtudel ja siis peab standardi kohustuslikkus tulenema oleme üldiselt nõus, et
õigusaktist. standardid peavad
olema vabatahtlikud,
kuid arvame, et antud
õigusakti tulemusi läbi
vabatahtlike
standardite
rakendamisega ei
saavuta. Standardi
kasutamise läbi
õigusakti
kohustuslikuks
tegemise osas
praeguses
konsultatsiooni faasis
seisukohta ei kujunda.
3.1.11 Konsultatsioonis välja pakutud võimalikest meetmetest suurendaksid kõik digitoodete ja - teenuste Arvestatud seisukohas
turvalisust, aga enne võimalike meetmete kehtestamist tuleb välja selgitada, kas potentsiaalne tulu 5.1.5.
ületab ikka kulu. Kindlasti tuleb arvestada, et kavandatavad nõuded suurendaks ettevõtjate
halduskoormust ja kulusid, mistõttu peame äärmiselt oluliseks seda, et viiakse läbi põhjalik
mõjuanalüüs.
3.1.12 Ühe võimaliku konsultatsioonis välja pakutud meetmena saame toetada riigihanke suuniseid. Kui Arvestatud seisukohas
tellijad peavad tellima turvalisi tooteid ja teenuseid ning kirjutavad need nõuded 5.1.6.
hankedokumentidesse sisse, siis tootjad ja teenuse osutajad neid ka pakuvad.
3.1.13 Igasugune tootjate poolne nõuetele vastavuse tõendamine, kui seda teha ühekordselt ja kampaania Osaliselt arvestatud
korras, ei oma mõtet, kuna keskkond muutub väga kiiresti. Vastavus toote disainimisel arvestatud 5.1.4. – nõustume
parimatele praktikatele ja printsiipidele võib aga kasulik olla küll. Tootjaid distsiplineeriks pigem üldise põhimõttega,
oht, et toote müük tuleb lõpetada, kui selgub, et toode ei ole elementaarselgi tasemel turvaline
kuid ei ole praeguses
kasutada.
faasis leidnud
lahendust, mil määral
seda õigusaktis
jõustada.
3.1.14 Kindlasti on oluline, et digitoodetele ja kõrvalteenustele kehtivad reeglid oleksid EL-i Arvestatud seisukohas
liikmesriikides ühesugused. Seega nõustume, et oluline on vältida kübeturvalisuse nõuete edasist 5.1.3.
killustumist.
9
3.2.1 ITL on seisukohal, et EL-i institutsioonidele, organitele ja asutustele peavad kehtima samasugused Arvestatud
küberturvalisuse reeglid nagu eraettevõtetele ja liikmesriikide avaliku sektori asutustele. Seega seisukohtades 5.2.1.,
nõuded peaksid olema analoogsed NIS 2 direktiiviga. Vajalik on nii sisemine koordinatsioon kui ka 5.2.2 ja 5.2.5.
järelevalve.
3.2.2 Liiduülene küberturvalisuse juhtimismudel peab olema läbipaistev ning dubleerivate rollidega Arvestatud osaliselt
kehade loomisest tuleb hoiduda. seisukohas 5.2.5.
3.2.3 Antud juhul jääb ebaselgeks CERT-EU roll. Näiteks kas kui Euroopa Komisjoni Brüsselis asuvat Arvestatud seisukohas
usaldusnimekirja on kompromiteeritud, siis kas CERT-EU hakkaks nüüd lahendama seda juhtumit 5.2.7.
või CERT-BE
4. Riigi Infosüsteemide Amet
4.1.1 Võimalus taaskasutada NIS2.0 valitsuse seisukohtade arutelul tõusetunud mõtete, et ka Arvestatud seisukohas
tarkvaraarendajatele tuleks sarnased nõuded ette näha, nagu NIS 2.0 sätestab. Oluline põhimõtted 5.1.4.
security by design
4.1.2 Digitoodete puhul tasub kaaluda USA lähenemise positiivseid ja negatiivseid nüansse „Software Arvestatud seisukohas
Bill of Materials“ (https://www.whitehouse.gov/briefing-room/presidential- 5.1.6.
actions/2021/05/12/executive-order-on-improving-the-nations-cybersecurity/) nõude osas, mis
tähendab tootjalt komponentide loetelu ja sõltuvuste nimekirja nõudmist. Seda on võimalik samas
rakendada ka täna hangetes, ehk omal algatusel sellise (piiratud ulatuses) loetelu nõudmist.
4.1.3 Valitsuse seisukohtade väljatöötamisel tasub kaaluda ka TalTechi poolt 2021 valminud IKT Osaliselt arvestatud
tarneahela riskide analüüsis kajastatut ja järeldusi. seisukohas 5.1.5.
Antud uuring pole
avalikult kättesaadav.
4.1.4 Tarbijast lähtuvalt on järjest enam rakendust leidmas nn. Labeling, kus tooted märgistatakse Arvestatud seisukohas
minimaalse turvauuenduste toe tähtajaga, mis aitab teha tarbijatel teadlikumaid otsuseid. Ka 5.1.4.
digitoodete reguleerimisel tasub kaaluda digitoodete elutsükli kirjeldusele ja võimalikele nõuetele
turvauuenduste kontekstis, ilma, et see läheb põhjendamatult ettevõtlusvabadust piirama.
4.1.5 Võimalik on luua tulevasse akti erinevad tasemed sarnaselt tehisintellekti määrusega ja kohaldada Arvestatud seisukohas
neile erinevaid nõudeid lähtuvalt nende kriitilisusest. Teatud juhtudel on tõenäoliselt otstarbekam 5.1.1.
suunata vastutus targale tellijale, et seeläbi mõjutada turul pakutavaid digitooteid, samas säilitades
tavakodanikele ka soodsamad alternatiivid, kelle küberturvalisuse miinimumtase ei pea olema
võrdsustatud ühiskonna toimimise seisukohast oluliste teenuste osutajatega.
4.2.1 Võttes arvesse EL institutsioonide, organite ja ametite (edaspidi asutuste) mõju ja olulisust, tuleks Arvestatud
kaaluda siiski neile samaväärsete nõuete kehtestamist, mida nõutakse liikmesriikidelt. Heaks seisukohtades 5.2.1 ja
lähtekohaks võiks võtta NIS2.0 nõuded. See aitab rõhutada küberturvalisuse olulisust ja mõjub ka 5.2.2.
eeskujuna liikmesriikidele, kui EL asutused suuvad kõrgel tasemel küberturvalisuse nõudeid täita.
EL-i asutustes saavad kokku liikmesriikides kaitstavad andmed ja ei ole mõistlik, kui EL-i tasandil
neid madalamal tasemel kaitstakse.
4.2.2 Nõuete täitmise kontrollimiseks on tarvilik luua ka adekvaatne järelevalve mehhanism, mis ei ole Arvestatud seisukohas
pelgalt soovitusliku iseloomuga. 5.2.5.
4.2.3 RIA näeb antud aktis võimalust, et EU-CERT-i mandaadi kasvuga peaks kaasnema ka täiendav Arvestatud
lisandväärtus rohkema teabe jagamise näol liikmesriikidele. seisukohtades 5.2.5 ja
5.2.7.
5. Kaitseministeerium
5.1.1 Arvestades julgeoleku olukorda ja küberrünnakute ohu kasvu, toetame ettepanekut suurendada EL’i Arvestatud seisukohas
institutsioonide vastupanuvõimet ja reageerimissuutlikkust küberohtudele ja intsitentidele. 5.2.1
5.1.2 Uue raamistiku loomine aitab parandada institutsioonide vahelist koostööd ja turvalisemat Arvestatud seisukohas
informatsiooni vahetamist ning teadlikust. 5.2.1.
5.1.3 Samuti on tervitatav ELi institutsioonide kohustus edastada intsidentidega seotud teavet CERT- Osaliselt arvestatud
EU’le. seisukohas 5.2.6, kuigi
selline kohustus kehtib
juba praegu.
5.2.1 Probleem on relevantne ja suund on õige. KaM toetab algatust. Poliitikavariantidest eelistaksime nr Arvestatud
4. Aga siinkohal on siiski oluline, et uus õigusakt oleks kooskõlas juba olemasolevate seisukohtades 5.1.1 ja
regulatsioonidega. 5.1.3.
5.2.2 Ettepanek, et regulatsiooni tekstis oleks põhimõte, et riikidel on õigus nt KAM VA (ja laiemalt Arvestatud/täpsustatud
avaliku sektori asutustel/ETOdel) on mitte lubada osaleda riigihangetes ettevõtteid, mis ei vasta seisukohas 5.1.6 –
aktis kehtestatud nõuetele või on kahtlus, et ei vasta. Samuti mitte lubada neid, mis ei ole selline suund tundub
usaldusväärsed (sõltumata sellest, kas vastavad või mitte). otstarbekas, kuid selle
tehtavust tuleb veel
analüüsida.
6. Prokuratuur
10
6.1 Digitoodete ja teenuste roll tänase majanduse ja ühiskonna toimemudelis on märkimisväärne. Nii Arvestatud
muutub üha olulisemaks tagada digitoodete ja teenuste toimepidevus, sh turvalisus rünnete vastu. seisukohtades 5.1.1. ja
Digitoodete ja teenuste küberturvalisuse baastase tuleks tagada sektorite üleselt kogu digitoote ja 5.1.4.
teenuse elutsükli vältel. Muudatustega kaasneda võimaliku halduskoormuse tõusu piiramiseks võib
kaaluda väikese riskiga valdkondades tegutsevate väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul
lihtsustatud menetluse või nõuete rakendamist. Lihtsustatud menetluse ja/või nõuete rakendamine
ei tohiks aga viia sisuliselt küberturvalisuse aluspõhimõtete kõrvalejätmiseni. Kõrge riskiga
valdkondades tasub kaaluda kõrgendatud nõuete rakendamist. Loodame, et algatuse tulemusena
õnnestub tõsta ka kasutajate teadlikkust digitoodete ja teenuste küberturvalisuse mõjust ja suunata
seeläbi kasutajaid digitoote ja teenuse valimisel omistama küberturvalisusele olulist kaalu.
6.2 Eeltoodu valguses tervitame ka ettepanekut astuda samme tagamaks ühtlaselt kõrge Arvestatud
küberturvalisuse tase kõigis liidu institutsioonides, organites ja asutustes. Laiaulatuslike ja seisukohtades 5.2.1,
keerukate küberrünnete korraldamine on muutumas üha käepärasemaks, mistõttu on mõistlik nende 5.2.6 ja 5.2.7
ennetamiseks viia sisse ajakohane riskijuhtimise ja järelevalveraamistik, panustada üldise
küberhügieeni tõstmisesse ja ka tõhustada CERT-EU rolli küberintsidentide ennetamisel,
lahendamisel ja teabevahetusel.
7. Justiitsministeerium
7.1 Küsimus 26 osas nõustume täielikult väidetega, et horisontaalsete küberturvalisuse nõuete Arvestatud
kohaldamine digitoodete suhtes parandaks eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitset ning tagaks seisukohtades 5.1.1.,
ka tarbijakaitse kõrge(ma) taseme. Puudulik infoturvalisus loob selge ohu isikuandmete lekkeks, 5.1.2, ja 5.1.4.
õõnestab kasutajate kontrolli selle üle kas ja kuidas nende andmeid kasutatakse ning võib kujutada
olulist riivet isikute privaatsusele.
7.2 Märgime tuleviku mõttes üldisemalt, et võimalusel tuleks kasutada juba EL instrumentides Arvestatud
kasutusel olevaid mõisteid. Seega võiks analüüsida, kas ja millises ulatuses erinevad seisukohtades 5.1.3 ja
konsultatsioonis viidatud mõisted „digitoode“, „riistvara toode“, „tarkvara toode“, „kõrvalteenus“ 5.1.4.
näiteks digitaalse sisu direktiivis (770/2019) ja tarbijalemüügi direktiivides (771/2019) toodud
mõistetest nagu „digitaalne sisu“, „digitaalne teenus“ ja digitaalse elemendiga kaup“. Kui sisulisi
erisusi ei ole, tuleks eelistada mõistete joondamist. Õigusaktidest, nagu ka võimalikust Euroopa
küberkerksuse õigusaktist, tulenevad nõuded võivad olla aluseks digitaalse sisu, digitaalse teenuse
või digitaalse elemendiga kauba vastavuse hindamisel, mille puuduse korral, on tarbijal võimalik
kasutada ettevõtja vastu eelviidatud direktiivides sätestatud lepinguõiguslikke
õiguskaitsevahendeid. Õigusaktides ette nähtud võimalikult suur mõistete joondamine muudaks
nende õigusaktide kohaldamise lihtsamaks.
7.3 Samuti viitame, et digitaalse sisu ja tarbijalemüügi direktiivist tuleneb ettevõtja kohustus tagada Arvestatud seisukohas
tarbijale uuendusi, sh turvauuendusi, mis on vajalikud kauba, digitaalse sisu või digitaalse teenuse 5.1.4.
vastavuse tagamiseks (770/2019 direktiivi art 8(2) ja 771/2019 direktiivi art 7(3)) ning vastava
kohustuse rikkumise korral vastutab ettevõtja lepingu rikkumise eest. Samas, kuna reeglina on kõige
efektiivsemalt võimalik turvariskidele reageerida tootjatel või tarkvaraarendajatel, tunduks
asjakohane panna seadusega turvalisuse tagamise kohustus ka neile.
8. Riigi Infokommunikatsiooni SA
8.1 Oleme RIKSis nimetatud algatustega kursis ja peame oluliseks ühtsete ja kasutajatele selgete Arvestatud
küberturvalisuse reeglite kehtestamist. seisukohtades 5.1.1. ja
5.1.4.
9. Eesti Interneti SA
9.1 Sektoriüleste küberturvalisuse nõuete kehtestamine riist- ja tarkvaratoodetele suurendab kindlasti Osaliselt arvestatud
küberturvalisuse taseme tõusu, kuid pärsib innovatsiooni ning ülemaailmset konkurentsi seisukohtades 5.1.1,
positsiooni. 5.1.3. ja 5.1.6. – oleme
seisukohal, et
innovatsiooni ning
küberturvalisuse vahel
tuleb alati sobilik
tasakaal leida;
ülemaailmse
konkurentsivõime
tagamiseks tuleks teha
kindlaks, et õigusaktis
järgitakse turul
kehtivaid parimaid
praktikaid ning
võetakse arvesse
11
kehtivaid
ülemaailmseid
standardeid.
9.2 Müüjatel peaks olema parandusmeetmete võtmise ning olelusringi eest hoolitsemise kohustus mingi Arvestatud seisukohas
ajaperioodi jooksul. 5.1.4.
9.3 Sisseprojekteeritud turve on kõige efektiivsem ning EL turustatud toodetel ja teenustel peaks olema Arvestatud seisukohas
vaikimisi kõige turvalisemad sätted. 5.1.4.
9.4 Küberturvalisuse nõuetele vastavust võib deklareerida tootja/arendaja ise, eriti SME ettevõtted. Arvestatud
Eristatud peaks olema suurema riskiga digitooted ning neile peaks kohalduma rangem kord, sh seisukohtades 5.1.1. ja
järelevalve. 5.1.4.
10. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda
10.1 Kaubanduskoja liikmed tõid välja, et nende hinnangul oleks kõige efektiivsemad meetmed liidus Osaliselt arvestatud
turustatavate digitoodete küberturvalisuse taseme tõstmiseks küberturvalisuse vabatahtliku seisukohas 5.1.6 –
sertifitseerimise täiendavad süsteemid digitoodete ja -teenuste jaoks Euroopas ning selliste praktika näitab, et
olemasolevate õigusaktide muutmine, millega reguleeritakse konkreetseid digitaalse mõõtmega vabatahtlikku
tooteid. Ka teisi konsultatsioonis välja pakutud variante pidasid meie liikmed pigem efektiivseteks. sertifitseerimist ei
rakendata laialdaselt
ning märkimisväärne
turuosa jääks
mõjutamata – eelkõige
just need tooted, mille
küberturvalisus vajaks
parandamist kõige
enam.
10.2 Kaubanduskoja liikmeid on seisukohal, et küberturvalisuse taset aitaks tõsta see, kui müüjatelt Arvestatud seisukohas
nõutakse teabe kättesaadavaks tegemist ja juhiste andmist konkreetse toote turvaliseks 5.1.4.
paigaldamiseks, käitamiseks ja kasutamiseks, ning ka see, kui müüjatelt nõutakse
parandusmeetmete võtmist (nt toote paikamine, tagasikutsumine või turult kõrvaldamine) juhul, kui
toode osutub ebaturvaliseks.
10.3 Kaubanduskoja liikmete hinnangul aitavad kasutajate suutlikkuse tõstmisel küberturvalisuse Arvestatud seisukohas
omaduste hindamisel väga hästi kaasa nii toote küberturvalisuse omaduste kohta tehnilise 5.1.4.
dokumentatsiooni kättesaadavaks tegemine kui ka digitoodete turvalise kasutamise alane koolitus.
Mõnevõrra vähem, ent siiski pigem asjakohasteks pidasid Kaubanduskoja liikmed Euroopa Liidu
vastavusdeklaratsioonide kättesaadavaks tegemist ning toodetele nõutele vastavuse sümboli,
näiteks CE-märgise, lisamist.
10.4 Kaubanduskoja liikmed nõustuvad, et küberturvalisuse nõuete kehtestamine liidus turustatavatele Arvestatud
toodetele oleks väga tulemuslik sisseehitatud tarkvara ja riistvaratoodete puhul, millega kaasneb seisukohtades 5.1.1. ja
suurem küberturvalisuse risk. Ka teisi konsultatsioonis välja pakutud meetmeid hindasid meie 5.1.2.
liikmed pigem tulemuslikeks.
10.5 Kaubanduskoja liikmete tagasiside näitab, et ettevõtete hinnangul peaksid riistvaratootjad ja Arvestatud seisukohas
tarkvaraarendajad vastutama digitoote kogu olelusringi eest. 5.1.4.
10.6 Kaubanduskojale tagasisidet andnud liikmed on nõus väitega, et Euroopa Liidu algatuse puudumine Arvestatud
võib suurendada turul osalevate sidusrühmade kulusid ja õiguskindlusetust. seisukohtades 5.1.3 ja
5.1.5.
10.7 Kaubanduskoja liikmed leiavad, et avalikus konsultatsioonis välja toodud komisjoni poolsed Arvestatud
sekkumise viisid tekitavad nende ettevõtetele keskmise suurusega või pigem väikeseid kulusid, seisukohtades 5.1.3.
samuti on nende kulude mõju ettevõtetele pigem väike. Kulud tekiksid ettevõtetele peamiselt 5.1.5. ja 5.1.6.
suurenenud halduskoormuse tõttu, halduskoormust suurendaks enda kurssi viimine muutuvate
õigusaktidega ning ettevõtte tegevuse kohandamine muutunud õigusaktidele vastavaks. Sekkumise
viisid, mille osas oma liikmetelt tagasisidet küsisime, olid ELi tasandil kehtestatud suunised või
soovitused müüjatele turvaliste digitoodete väljatöötamiseks; küberturvalisuse vabatahtliku
sertifitseerimise täiendavad süsteemid digitoodete ja -teenuste jaoks Euroopas; ELi
riigihankesuunised, milles võetakse arvesse küberturvalisuse nõudeid; selliste olemasolevate
õigusaktide muutmine, millega reguleeritakse digitaalse mõõtmega konkreetseid tooteid (nagu lifte
või gaasiseadmeid käsitlevad õigusaktid); horisontaalsete kohustuslike küberturvalisuse nõuete
kehtestamine riistvaratoodetele ning horisontaalsete kohustuslike küberturvalisuse nõuete
kehtestamine tarkvaratoodetele.
10.8 Kaubanduskojale tagasisidet andnud liikmed on seda meelt, et küberturvalisust tuleks arvesse võtta Osaliselt arvestatud
arendusprotsessi kõigis etappides ning et tooted peaksid vastama kõigile vajalikele seisukohas 5.1.4. –
12
funktsionaalsetele ja mittefunktsionaalsetele turvanõuetele. Samuti peavad tooted Kaubanduskoja võetud seisukoht jätab
liikmete hinnangul olema astud turule selliselt, et vaikimisi on valitud kõige turvalisemad sätted. sekkumise viisi
Kaubanduskoja liikmed leiavad, et riistvaratootjad ja tarkvaraarendajad peavad pakkuma uuendusi lahtisemaks.
siis, kui avastatakse nõrkused, sealhulgas pärast toote turule laskmist ning et riistvaratootjad ja
tarkvaraarendajad peaksid pakkuma uuendusi tasuta.
10.9 Meile tagasisidet andnud liikmed nõustuvad ka sellega, et suurema riskiga digitoodete puhul tuleks Arvestatud seisukohas
kohaldada rangemat korda, millega tõendatakse vastavust kõnealustele nõuetele. 5.1.1.
10.10 Kaubanduskoja liikmete sõnul ei tuleks digitoodete turvanõuetele vastavuse tõendamisel pidada Arvestatud seisukohas
piisavaks ettevõtja vastavasisulist kinnitust, kuna meie liikmete hinnangul ei anna see piisavat 5.1.4.
kindlustunnet.
10.11 Kaubanduskoja liikmed leiavad ka seda, et küberohud võivad kiiresti levida üle riigipiiride ja Arvestatud
sektorite, mistõttu tuleks digitoodete küberturvalisuse nõuded liidu tasandil ühtlustada. seisukohtades 5.1.1. ja
5.1.3.
11. Rahandusministeerium
11.1 Riigihangetes täiendavate tingimuste kohustuslikuks muutmise osas tuleks olla ettevaalik. Sellele Arvestatud seisukohas
peab eelnema põhjalik analüüs ja kaasnema teavitustöö, kuivõrd hankijaid on seinast seina, st 5.1.6.
väiksemad KOV asutused ja MTÜ-d, kes vähe hankeid teevad, on niigi päris hädas.
13
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja XX. mai 2022. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad küberkerksuse õigusakti avaliku konsultatsiooni ning
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, millega nähakse ette meetmed
küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides,
organites ja asutustes, eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Komisjoni 16. märtsil alustatud digitoodete ja kõrvalteenuste küberturvalisuse avaliku
konsultatsiooni kohta:
1.1. Eesti toetab EL-i üleselt toodetele, teenustele ja protsessidele kehtivate
küberturvalisuse nõuete üle vaatamist, tagamaks tarbijatele ning lõppkasutajatele
turvalisemate digitoodete olemasolu turul ja tootjatele ning tarnijatele ühtsemad
nõuded.
1.2. Eesti toetab horisontaalsete kohustuslike küberturvalise nõuete rakendamist riistvara-
ning tarkvaratoodetele. Oleme arvamusel, et avaliku konsultatsiooni tulemusel tuleb
konkreetsemalt välja selgitada, millistele toodetele ning valdkondadele on vaja
rakendada täiendavaid meetmeid, et vähendada toodete oluliselt erinevat
küberturvalisuse taset. Eesti hinnangul vajavad erilist tähelepanu esemevõrgu seadmed
(IoT), millest suurel osal puuduvad küberturbe funktsioonid.
1.3. Eesti on seisukohal, et küberkerksuse akt peaks aitama vähendada EL-is
küberturvalisuse küsimustes õigusselgusetust ning nõuete killustatust eri sektorite
vahel. Välja kujundamisel olev õigusakt peaks aitama välistada olukordi, kus samas
valdkonnas konkureerivatele asutustele ja ettevõtetele kehtiksid eri nõuded. Samuti
peame oluliseks, et mikro, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oleksid uued
nõuded võimalikult proportsionaalsed ning ei tooks kaasa märkimisväärset
halduskoormuse kasvu.
1.4. Oleme seisukohal, et toodete puhul peaks läbivalt kehtima security-by-design printsiip,
mis näiteks tähendab, et toodete turule laskmise hetkel on neile vaikimisi kõige
turvalisemad seaded sätestatud. Peame vajalikuks kehtestada tootjatele ja müüjatele
siduvad nõuded seoses toote olelusringi käigus tehtavate uuenduste ja turvanõrkuste
parandamisega. Samuti peaks lõppkasutajatele toote küberturvalisust puudutav teave
olema kättesaadavam.
1.5. Eesti peab vajalikuks täiendava mõjude analüüsi läbiviimist küberkerksuse akti nõuete
rakendamise kohaldamisala proportsionaalseks määratlemiseks. On oluline tuvastada,
1
mil määral laiendada küberkerksuse akti nõudeid teenustele, protsessidele ja
tarneahelatele, et potentsiaalne tulu ületaks kulu.
1.6. Oleme seisukohal, et EL tasemel aitaks digitoodete küberturvalisuse taseme tõstmiseks
ühiste riigihankesuuniste loomine, milles võetakse arvesse küberturvalisuse nõudeid.
2. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Komisjoni 22. märtsil avalikustatud määruse kohta (2022/0085(COD)), mille eesmärgiks
on tagada parem küberturvalisus EL-i institutsioonides, organites ja asutustes:
2.1. Eesti toetab EL-i institutsioonide, ametite ja organite küberturvalisuse määruse
eesmärki, millega tugevdatakse EL-i asutuste küberturvalisuse taset ning CERT-EU
mandaati.
2.2. Eesti hinnangul peaks EL-i asutustele kehtivad küberturvalisuse nõuded ja määratlused
olema vastavuses EL-i võrgu- ja infosüsteemide turbe (NIS 2.0) direktiiviga, mis
tagaks ühtlasemad küberturbe nõuded ja korralduse EL-i asutuste ning liikmesriikide
ja nende elutähtsate ja oluliste üksuste vahel. Leiame, et mõistete kasutamisel
määratlemisel tuleks kasutada juba EL instrumentides kasutusel olevaid mõisteid ning
uus määrus ei tohi mõjutada teistes EL õigusaktides välja toodud õigusi ja kohustusi.
2.3. Eesti toetab laiemalt EL-i ühise küberüksuse loomise mõtet, kuid õigusliku selguse
mõistes tuleks need viited käesolevast määrusest kustutada.
2.4. Oleme arvamusel, et valitud õiguslik alus, mis käsitleb Euroopa Liidu institutsioonide
halduskorraldust, ei pruugi olla sobiv, et kehtestada neile institutsioonidele siduvalt ja
detailselt piisava küberturvalisuse saavutamiseks vajalikke nõudeid.
2.5. Eesti hinnangul tuleks EL-i asutustele luua mõjus järelevalvesüsteem koos nõuete
täitmist tagavate meetmetega nagu näiteks sõltumatute auditite läbiviimine. Määruse
ellu viimist jälgivas organis peaksid esindatud olema ka liikmesriigid.
2.6. Toetame määruse eesmärki laiendada CERT-EU mandaati ning anda neile täiendavaid
rahalisi ning inimressurssi, et ühtlustada EL-i asutuste küberkerksuse küpsusastet.
Samuti toetame määruses välja toodud küberinvesteeringute sihipärasemat korraldust,
kuid CERT-EU rahastamisel tuleb lähtuda, et EL-i asutuste koormis oleks
proportsionaalne (nt eu-LISA suurte süsteemide arenduskulusid ei arvestataks eu-LISA
eelarve sisse).
2.7. Eesti hinnangul tuleks CERT-EU-le ning komisjonile luua kohustused jagada
liikmesriikidega teavet, muutmaks kehtivat korraldust, kus infovood ning sisend
liiguvad peamiselt liikmesriikidest EL-i asutuste suunal. Määrusega tuleks CERT-EU
rolli suurendada küberintsidentide ennetamisel, lahendamisel ja teabevahetusel. Samuti
tuleks selgemini määratleda EL-i asutuste koostöö asukohamaadega, kus nad füüsiliselt
paiknevad.
2.8. Eesti hinnangul ei tohiks antud määrusega kehtestada liikmesriikide asutustele
täiendavaid teabejagamise kohustusi. Määrusega ei tohiks tekitada olukorda, kus
riikide julgeoleku- ja luureteenistuste kontaktivõtust CERT-EU-ga tuleb teavitada
komisjoni julgeolekudirektoraati ja institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoja
(IICB) juhatajat.
3. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
2
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
3
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad küberkerksuse õigusakti avaliku konsultatsiooni ning
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, millega nähakse ette meetmed
küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides,
organites ja asutustes, eelnõu kohta“
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon alustas 16. märtsil avaliku konsultatsiooniga digitoodete ja kõrvalteenuste
küberturvalisuse kohta ning tuli 22. märtsil välja uue määrusega (2022/0085(COD)), mille
eesmärgiks on tagada parem küberturvalisus EL-i institutsioonides, organites ja asutustes.
Käesolev seletuskiri ja Vabariigi Valitsuse seisukohad käsitlevad mõlemat EL asja.
Digitoodete ja kõrvalteenuste küberturvalisuse avalik konsultatsioon (edaspidi
küberkerksuse õigusakti konsultatsioon) viiakse läbi toetamaks komisjoni 2022. aasta
tööplaanis oleva EL-i küberkerksuse akti koostamist. Sidusrühmade, kodanike ja liikmesriikide
vastused aitavad komisjonil analüüsida digitoodete turgudega seonduvaid küberturvalisuse
probleeme, uurida võimalikke tulevikusuundumusi ja hinnata eri liiki sekkumiste mõju.
Sekkumise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mille eesmärk on
rajada siseturg ja tagada selle toimimine, tõhustades siseriiklike normide ühtlustamise
meetmeid.
Komisjoni ettepanek uute reeglitega parema küberturvalisuse tagamiseks ELi
institutsioonides, organites ja asutustes (edaspidi EL asutuste küberturbe määrus) on jätkuks
võrgu- ja infosüsteemide turbe (NIS 2.0) direktiivile, mis avaldati 2020. aasta detsembris ning
on hetkel läbirääkimiste viimases faasis. Viimastel aastatel on liidu institutsioone, organeid ja
asutusi mõjutavate oluliste intsidentide arv eksponentsiaalselt kasvanud. CERT-EU läbi viidud
ohuanalüüsist selgus, et küberturvalisuse küpsuse tase ning riskijuhtimissuutlikkus EL
institutsioonides on praeguse seisuga väga varieeruvad ning puuduvad järjekindlad täiustamise
ja auditeerimise mehhanismid. Kuivõrd NIS 2.0 õigusliku alusega polnud võimalik EL-i
organeid kohaldamisalasse hõlmata, peaks selle probleemi lahendama kõnealune õigusakt.
Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 298, milles on sätestatud,
et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja
sõltumatu Euroopa halduskorraldus.
Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja
rahvusvahelise koostöö osakonna digiküsimuste nõunik Krister Kruusmaa
(
[email protected]), Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse nõunik digi- ja
küberpoliitika küsimustes Thorwald-Eirik Kaljo (
[email protected]), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna rahvusvahelise
küberturvalisuse koostöö juht Kaido Tee (
[email protected]) ja küberturvalisuse õigusnõunik
Oliver Grauberg (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves
(
[email protected]).
1
2. Sisukokkuvõte
2.1 Küberkerksuse õigusakti konsultatsioon
Konsultatsiooni peamine eesmärk on tagada digitoodete ja kõrvalteenuste küberturvalisuse
ühtlaselt kõrge tase ja seda parandada. Samuti soovitakse võimaldada kasutajatel viia nende
toodete turvaomadused vastavusse oma vajadustega, sealhulgas parandades küberturvalisuse
elementide läbipaistvust. See kaitseks kasutajaid ebaturvaliste digitoodete ja kõrvalteenuste
eest ning motiveeriks müüjaid pakkuma turvalisemaid tooteid, suurendades seeläbi usaldust
digitaalse ühtse turu vastu. Lisaks taotletakse siseturu paremat toimimist, luues digitoodete ja
kõrvalteenuste müüjatele võrdsed tingimused.
Lisaks olulistele küberturvalisuse nõuetele kehtestatakse algatusega kohustused ettevõtjatele
ning sätted vastavushindamise ja turujärelevalve kohta. Praktikas väljenduksid olulised
küberturvalisuse nõuded harmoneeritud standarditena eri tootekategooriate jaoks. Globaalselt
võiks selliste küberturvalisuse standardite väljatöötamine aidata suurendada ELi juhtpositsiooni
standardite kehtestamisel.
Olulisemad konsultatsiooniküsimustikus esinevad mõisted on:
Digitoode on nii riist- kui ka tarkvaratoode, sealhulgas tarkvara, mida saab teha
kättesaadavaks ilma riistvarata (mittemanustarkvara).
Riistvaratoode on määratletud kui mis tahes seade või omavahel ühendatud või seotud
seadmete rühm, millest vähemalt ühes toimub mõne programmi kohaselt digiandmete
automaatne töötlemine.
Tarkvaratoode on määratletud kui immateriaalne vara, mis töötleb digitaalseid
andmeid, mida salvestatakse, saadakse päringutega või edastatakse riistvara abil.
Kõrvalteenus on (digitaalne) teenus, mille puudumine takistaks materiaalsel tootel oma
funktsioonide täitmist. Materiaalsed digitooted on näiteks lõppseadmed, nagu sensorid
ja kaamerad, kiipkaardid, mobiilseadmed või võrguseadmed, nagu ruuterid ja
kommutaatorid.
Praegu ei võta müüjad (nt riistvaratootjad, tarkvaraarendajad, levitajad ja importijad)
digitoodete või -teenuste turule laskmisel sageli piisavaid küberturvalisuse kaitsemeetmeid.
Selle põhjuseks võib olla näiteks soov esimesena toote või teenuse turule laskmise eeliseid ära
kasutada; kvalifitseeritud turvaspetsialistide nappus; küberturvalisuse tagamisega kaasnevad
lisakulud ja vastavate majanduslike stiimulite puudumine. Praeguses olukorras tuleb ette
müüjate ebapiisavat reageerimist turvanõrkustele nende toodete olelusringi jooksul ning
ebapiisavat süstemaatilise teabe andmine toote turvalisuse kohta (majanduslike stiimulite
puudumise tõttu).
Nendest probleemidest ülevaate saamiseks on konsultatsiooni küsimustik jaotatud järgmisteks
osadeks: I jaotis sisaldab küsimusi EL-is müüdavate digitoodete küberturvalisuse ja kasutajate
võimaluste kohta neid turvaliselt kasutada, samuti müüjate rolli kohta toodete turvalisuse
tagamises ja sellest informeerimises. II jaotis keskendub viisidele, kuidas tõsta toodete
küberturvalisust ning kasutajate teadlikkust. Küsitakse ühtlasi, millised tooted võiksid tulevikus
regulatsiooni alla kuuluda ja mil määral on olemasolev EL seadusandlus küberturvalisuse osas
piisav. III jaotises kaardistatakse regulatsiooni võimalikku mõju sidusrühmadele.
2
Komisjon kaalub küberkerksuse osas viite erinevat poliitikavarianti:
1. Praeguse olukorra säilitamine – see hõlmaks olemasolevaid õigusakte (nt
raadioseadmete direktiivi kohane delegeeritud määrus, meditsiiniseadmeid,
mootorsõidukeid, masinaid või tooteohutust käsitlevad õigusaktid jne), milles osaliselt
käsitletakse materiaalsete toodete küberturvalisust.
2. Vabatahtlike meetmete kehtestamine – küberturvalisuse määruse kohaseid vabatahtliku
sertifitseerimise süsteeme võiks edasi arendada ja kohaldada. Kaaluda võiks ka pehme
õiguse meetmeid, nagu suunised või soovitused, eelkõige mittemanustarkvara
küberturvalisuse valdkonnas.
3. Sihtotstarbelised regulatiivsed sekkumised digitoodete ja kõrvalteenuste
küberturvalisuse valdkonnas – sekkumine piirduks küberturvalisuse nõuete lisamisega
juba kehtivatesse õigusaktidesse ja/või nende muutmisega ning uute riskide
reguleerimisega nende tekkimisel, sealhulgas potentsiaalselt mittemanustarkvara puhul.
4. Kombineeritud lähenemisviis, mis hõlmab kohustuslikke ja pehmeid õigusnorme. See
tähendaks järgmist.
i) Horisontaalne regulatiivne sekkumine, millega kehtestatakse küberturvalisuse
nõuded laiale hulgale materiaalsetele digitoodetele ja kõrvalteenustele.
Vastavushindamismenetlusega seoses võib kaaluda eri allvariante: - vaikimisi
vastavuse enesehindamine, mille puhul müüjad võivad valida kolmanda isiku
tehtava vastavushindamise, kui seda peetakse asjakohaseks või - riskipõhise
lähenemisviisi alusel on teatavate tootekategooriate puhul ette nähtud
vastavushindamine kolmanda isiku poolt, võttes arvesse selliseid tegureid nagu
kavandatud kasutusala, funktsionaalsus või võimaliku kahju laad.
ii) Peale selle kaalutakse mittemanustarkvara küberturvalisuse puhul järkjärgulist
lähenemisviisi, kus esimene samm oleks pehme õiguse meetmed, näiteks
suunised või soovitused, millele võib järgneda regulatiivne sekkumine, sõltuvalt
nende meetmete rakendamise tulemustest.
5. Horisontaalne regulatiivne sekkumine, millega kehtestatakse küberturvalisuse nõuded
laiale hulgale materiaalsetele ja immateriaalsetele digitoodetele ja kõrvalteenustele,
sealhulgas mittemanustarkvarale. Kaaluda võiks alternatiivseid allvariante seoses
hõlmatavate tarkvarakategooriatega – kas ainult kriitilise tähtsusega tarkvara või kogu
tarkvara –, ning seoses vastavushindamismenetlusega, nagu on kirjeldatud 4. variandi
punktis i.
2.2 Euroopa Liidu asutuste küberturbe määrus
I peatükis (artiklid 1-3) sätestatakse reguleerimisese, kohaldamisala ja defineeritakse mõisted.
Määrus kohaldatakse kõigile liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse
riskidega tegelemise suhtes, samuti CERT-EU ja loodava institutsioonidevahelise
küberturvalisuse nõukoja suhtes. Mitmed määruses esinevad mõisted nagu võrgu- ja
infosüsteem, küberturvalisus, küberoht, intsident, intsidendi käsitlemine, nõrkus tuginevad
NIS2 direktiivile1 ja ENISA määrusele2. Esineb ka mitu täpsustavat mõistet:
- oluline intsident on mis tahes intsident, mille mõju pole piiratud ja mille metoodika pole
juba hästi teada;
- oluline nõrkus on nõrkus, mille ärakasutamine põhjustab tõenäoliselt olulise intsidendi;
1
COM/2020/823 final, EUR-Lex - 52020PC0823 - ET - EUR-Lex (europa.eu)
2
PE/86/2018/REV/1, EUR-Lex - 32019R0881 - ET - EUR-Lex (europa.eu)
3
- suur rünne on intsident, millega toimetulekuks on vaja rohkem ressursse, kui mõjutatud
liidu institutsioonis, organis või asutused ja CERT-EUs kasutada on;
- küberturvalisuse risk on mõistlikult tuvastatav asjaolu või sündmus, mis võib
kahjustada võrgu- ja infosüsteemide turvalisust;
- küberturvalisuse baastase on küberturvalisuse normide miinimumpakett, mida võrgu-
ja infosüsteemid ning nende operaatorid ja kasutajad peavad järgima, et viia
küberturvalisuse riskid miinimumi.
II peatükk (artiklid 4-8) kirjeldab küberturvalisuse tagamise meetmeid. Iga liidu institutsioon,
organ ja asutus (edaspidi asutus) kehtestab sisemise küberturvalisuse riskide juhtimise,
haldamise ja kontrollimise raamistiku, mis allub asutuse kõrgemale juhtimistasandile. See
raamistik hõlmab kogu asutuse IT-keskkonda ning see tuleb kehtestada hiljemalt 15 kuu jooksul
peale määruse jõustumist.
Peale raamistiku loomist peab iga asutus looma küberturvalisuse kava. Samuti peab asutus
tagama küberturvalisuse „piisava“ osa IT-eelarvest (suurusjärk pole täpsustatud) ning ametisse
nimeta küberturvalisuse ametniku. Iga asutus kiidab 18 kuu jooksul pärast määruse jõustumist
heaks asutuse küberturvalisuse baastaseme, mis käsitleb küberturvalisuse poliitikat ja
korraldamist, varahaldust, juurdepääsukontrolli, tegevuse ja teabeedastuse turvalisust,
intsidentide haldust jne. Asutuse küberturvalisuse küpsustaset hinnatakse vähemalt kord kolme
aasta tagant. Asutuse kõrgeim juhtimistasand tegeleb järelevalvega küberturvalisuse riskide
juhtimise, haldamise ja kontrollimise üle oma asutuses ning peab regulaarselt osalema
küberturvalisuse koolitustel.
III peatükk (artiklid 9-11) loob institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja (IICB), mille
ülesanneteks on teostada seiret käesoleva määruse rakendamise üle asutustes ja järelevalvet
CERT-EU strateegilise juhtimise üle. IICB-sse kuuluvad kolm esindajat liidu asutuste
võrgustikust (EUAN) ning üks esindaja peamistest organisatsioonidest. Nähakse ette IICB
toimimismehhanism.
IV peatükk (artiklid 12-17) sätestab CERT-EU toimimise. Muuseas muudetakse CERT-EU
nimi varasemast „infoturbeintsidentidega tegelevast rühmast“ ümber kõigi liidu
institutsioonide, organite ja asutuste sõltumatu institutsioonidevahelise „küberturvalisuse
keskuse“, kuid säilitatakse senine lühend. CERT-EU ülesanneteks on liidu institutsioonide,
organite ja asutuste toetamine käesoleva määruse kohaldamisel, annab aru neid ohustavatest
küberohtudest ning toetab komisjoni küberüksust. Samuti teeb CERT-EU koostööd EL
Küberturvalisuse Ametiga. Sätestatakse CERT-EU täpsemad personali- ja finantsküsimused
ning koostööpõhimõtted liikmesriikide samalaadsete asutuste (sh teiste CERT-idega) ning
kolmandate riikide samalaadsete asutustega.
Ühtlasi on CERT-EU-l õigus nõuda liidu asutustelt loendit nende IT-varadest ja digitaalset
teavet, mis on tekkinud nendega seotud elektrooniliste intsidentide käigus. Kui sellelaadsest
teabest ilmneb puudutatud asutuse identiteet, on CERT-EU-l õigus seda vahetada vaid asutuse
nõusolekul. Salastatud teabele jagamiskohustus ei laiene. Küberohtude- ja intsidentide korral
peavad liidu asutused esitama viivitamatult CERT-EU-le sellekohase teabe koos tehniliste
üksikasjadega. CERT-EU koordineerib asutusteülest reageerimist ohtudele ja nõrkustele.
CERT-EU võib asjaomaste asutuste nõusolekul pöörduda otse teistes liidu asutustes tegutsevate
küberturvalisuse ekspertide poole, et aidata reageerida suurele ründele mõnes liikmesriigis.
VI peatükk (artiklid 23-25) koosneb lõppsätetest. Komisjon teeb ettepaneku liidu asutuste
eelarve ümberjaotamiseks. Sätestatakse aruandluse kord määruse rakendamise kohta. Määrus
jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist.
4
3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
3.1 Küberkerksuse õigusakti konsultatsioon
Käesoleva sekkumise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mille
eesmärk on rajada siseturg ja tagada selle toimimine, tõhustades siseriiklike normide
ühtlustamise meetmeid.
Kuna küberturvalisuse riskid on oma loomult piiriülesed, annaksid ELi tasandi meetmed
komisjoni arvates tõhusama kaitse küberriskide vastu ja lisaksid seega väärtust olemasolevatele
või tulevastele riiklikele poliitikameetmetele. ELi tasandi meetmed tooks kaasa ka võrdsed
tingimused digitoodete ja kõrvalteenuste müüjatele. Viidatakse ka usaldusele, mida ELi tasandi
regulatiivne meede kasutajate seas luua võiks, suurendades ELi digitoodete ja kõrvalteenuste
atraktiivsust. Samuti aitaksid ELi tasandi meetmed pakkuda digitoodete ja kõrvalteenuste
müüjatele õiguskindlust.
Komisjon peab sekkumist proportsionaalseks ja põhjendab seda eesmärgiga parandada siseturu
toimimist. Samuti soovitakse vähendada ka negatiivset piiriülest ülekanduvat mõju ja sellest
tulenevaid kulusid ühiskonnale, et maandada riske, mis on seotud mitteturvaliste toodetega.
Eesti nõustub komisjoni poolt välja toodud õigusliku sekkumise põhjendustega, lisades, et
enamike digitoodete ja kõrvalteenuste puhul puuduvad küberturbe nõuded, eeskirjad ja
järelevalve. Kui liikmesriigid otsustavad antud valdkonnas luua riiklikke õigusraamistikke,
tekitaks see üheltpoolt tootjatele ning pädevatele asutustele õiguslikku selgusetust ning teisalt
vähendaks EL-i ettevõtete ning toodete globaalset konkurentsivõimet.
3.2 Euroopa Liidu asutuste küberturbe määrus
Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 298, milles on sätestatud,
et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja
sõltumatu Euroopa halduskorraldus. Kooskõlas artikli 336 alusel vastu võetud
personalieeskirjade ning teenistustingimustega kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu
seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil sel eesmärgil asjaomased sätted. Esmase
analüüsi põhjal tuvastasime, et valitud õiguslik alus ei pruugi sobida detailsete nõuete ja
eeskirjade kehtestamiseks EL-i asutustele, kuna puudutab üldisemat halduskorraldust ning
abifunktsioone. Valitud õiguslikku alust pole taolise õigusakti puhul varem rakendatud.
Määrus kuulub liidu ainupädevusse, kuna puudutab küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme
tagamist ainult liidu institutsioonides, organites ja asutustes.
Kavandatud õigusnormid ei lähe komisjoni sõnul kaugemale, kui konkreetsete eesmärkide
rahuldavaks täitmiseks vajalik. Kavandatud meetmed aitavad komisjoni sõnul saavutada
küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme, minemata siiski kaugemale sellest, mis vajalik, et
saavutada see eesmärk üha kasvavate riskide tingimustes.
Eesti hinnangul on komisjoni põhjendus osaliselt õige, kuna liidu ainupädevuses olevaid
meetmeid saab käidelda põhjendatuna, kuid määruses on välja toodud ka täiendavad nõuded
liikmesriikidele. Seda käsitleme täiendavalt allpool seisukohtade all.
5
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1 Küberkerksuse õigusakti konsultatsioon
Komisjon näeb algatusel eeldatavat positiivset mõju, kuna horisontaalsed küberturvalisuse
nõuded parandaks tarbijate ja kasutajate küberturvalisust kogu ELi tarneahelas ning suurendaks
kvaliteetsemate ja ohutumate kaupade ja teenuste valikut. Ühtlasi suurendaks õigusakt üldsuse
usaldust digimajanduse vastu, aidates kaasa majanduskasvule ja investeeringutele. Meetmed
vähendaks nii küberrünnetest lähtuvat majanduslikku kahju kui ka potentsiaalselt lahknevate
riiklike eeskirjade põhjustatud regulatiivset kulu ja halduskoormust. Kuna nõuded rakendataks
ka kolmandatest riikidest pärit toodetele, aitaks õigusakt El-il arendada oma visiooni rangetest
küberturvalisuse standarditest ka rahvusvaheliselt. Algatusel oleks positiivne mõju ka
sotsiaalses mõttes, parandades põhiõiguste kaitset ja vähendades küberintsidentide mõju ja
ulatust. Viimaks leiab komisjon, et kestlikuma digitaristu loomine eviks ka positiivset
keskkonnamõju, kuna võib mh kaasa tuua vanade ja vähem energiatõhusate digitaristute
väljavahetamise.
Eesti nõustub horisontaalsete küberturvalisuse meetmete komisjoni esmaste hinnangutega
seoses mõjudega tarbijate ja kasutajate küberturvalisuse, küberrünnete ning nende
majandusliku mõju vähenemise, parema õigusselguse ning põhiõiguste kaitsega. Algatus võib
endaga kaasa tuua täiendavaid kulusid nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele, kuid
eeldame, et selle tulud kaaluvad kulud üle ning seda ka kesk- või pikemas perspektiivis
majanduslikus mõistes. Eesti ettevõtted on esialgselt hinnanud algatusest tulenevaid suurimaid
kulusid enda õigusraamistikuga kooskõlla viimist ning neid kulusid hinnatakse keskmiseks.
Kõik eelpool kirjeldatud mõjud puudutavad enim horisontaalset õigusakti – nii otsene kasutegur
kui ka kulud on vabatahtlike või osaliste meetmete puhul väiksemad. Eestil puudub esmane
hinnang antud algatuse mõju kohta keskkonnale.
4.2 Euroopa Liidu asutuste küberturbe määrus
Kuna ettepanek puudutab vaid liidu institutsioone, organeid ja asutusi, ei ole määruse osas
eraldi mõjuhinnangut läbi viidud. Komisjoni kommentaarid määruse eeldatavale mõjule
piirduvad seega lühikese eelarveliste mõjude analüüsiga. Uuringute järgi on praegused otsesed
kulutused küberturvalisusele EL asutustes kõikunud vahemikus 4-7% IT-kuludest. Samas
näitab ohuanalüüs, mille CERT-EU tegi käesoleva seadusandliku ettepaneku toetuseks, et
rahvusvahelisi organisatsioone ja poliitilisi organisatsioone ähvardavad ohud on kasvanud ning
seepärast oleks otstarbekam eraldada küberturvalisusele ligikaudu 10% IT eelarvest. Sellise
tegevuse täpset maksumust ei ole võimalik kindlaks määrata, sest ei ole üksikasjalikku teavet
liidu institutsioonide, asutuste ja organite IT-kulutuste kohta ega selle kohta, kui suur osa
kulutustest tehakse küberturvalisusele. Kuigi on tõenäoline, et mitu liidu institutsiooni, organit
ja asutust kulutavad küberturvalisusele vähem kui nad peaksid, ei too käesolev määrus
iseenesest kaasa praeguste kulude kasvu, kuna küberturvalisuse tagamine on vajalik ka ilma
määruseta. Täiendavad ressursid, mida vajab CERT-EU oma laiendatud ülesannete täitmiseks,
tuleks ümber jaotada CERT-EU teenuseid kasutavatelt liidu institutsioonidelt, organitelt ja
asutustelt. CERT-EU täiendavad ressursid tulenevad seega peamiselt EL-i pikaajalise
eelarveraamistiku rubriigist 7, mis on mõeldud EL-i asutuste halduskulude jaoks.
Eesti nõustub hinnanguga, et enamuste EL-i asutuste küberturvalisuse kulutused ei ole seni
olnud piisavad, et tulla toime suurenenud riskidega.
6
5. Valitsuse seisukoha selgitus
5.1 Küberkerksuse õigusakti konsultatsioon
5.1.1 Eesti toetab EL-i üleselt toodetele, teenustele ja protsessidele kehtivate
küberturvalisuse nõuete üle vaatamist, tagamaks tarbijatele ning lõppkasutajatele
turvalisemate digitoodete olemasolu turul ja tootjatele ning tarnijatele ühtsemad nõuded.
Selgitus: Digitoodete ning –teenuste arv on aasta-aastalt tõusnud ning üha enam tooteid on ka
omavahel ühendatud, viimaste aastate jooksul on suurenenud ka digitooteid mõjutavate
küberintsidentide riskitaseme. Selliseid tooteid on kasutusel pea kõikides sektorites, sealhulgas
kriitilises taristus. Nende toodete kasutamine toob täiendavaid riske kõigile, alates ühiskonna
toimepidevust tagavatele ettevõtetele kuni üksikisikuni välja. Käesoleva avaliku
konsultatsiooni kohaldamisala on siiski väga lai ning puudutab suurt osa digivaldkonnast:
tooteid, teenuseid ja protsesse. Need on kõik eri nähtused ning vajavad omanäolist
seadusandlikku lähenemist ja sekkumist. Sellest hoolimata puudutavad üha suurema mõju ja
hulgaga küberohud neid kõiki, mistõttu oleks vaja põhjalikku mõjuanalüüsi iga kategooria
puudujääkide kohta. Võimalik on luua tulevasse akti erinevad tasemed sarnaselt tehisintellekti
määrusega ja kohaldada neile erinevaid nõudeid lähtuvalt nende kriitilisusest. Teatud juhtudel
on tõenäoliselt otstarbekam suunata vastutus tellijale, et seeläbi mõjutada turul pakutavaid
digitooteid, samas säilitades tavakodanikele ka soodsamad alternatiivid, kelle küberturvalisuse
miinimumtase ei pea olema võrdsustatud ühiskonna toimimise seisukohast oluliste teenuste
osutajatega. Et vältida suurenevat killustatust, on oluline, et digitoodetele ja kõrvalteenustele
kehtivad reeglid oleksid EL-i liikmesriikides ühesugused.
5.1.2. Eesti toetab horisontaalsete kohustuslike küberturvalise nõuete rakendamist
riistvara- ning tarkvaratoodetele. Oleme arvamusel, et avaliku konsultatsiooni tulemusel
tuleb konkreetsemalt välja selgitada, millistele toodetele ning valdkondadele on vaja
rakendada täiendavaid meetmeid, et vähendada toodete oluliselt erinevat
küberturvalisuse taset. Eesti hinnangul vajavad erilist tähelepanu esemevõrgu seadmed
(IoT), millest suurel osal puuduvad küberturbe funktsioonid.
Selgitus: Komisjon on üle aasta aja kestnud töötubade käigus maininud, et juba küsitletud
osapooled näevad, et õigusakt peaks puudutama digitooteid ning nendega kaasas käivaid
teenuseid (tarkvaraseire ja tootekontrolli platvormid), materiaalseid (juhtmega ja juhtmeta
tooted, sh esemevõrgu tooted) ja mittemateriaalseid tooteid (tarkvara ja nutifunktsioone
omavad sardsüsteemid). Kohaldamisalast jääksid välja digitooted, millel puuduvad arvutislikud
omadused ja andmeprotsessivõimekus. Juhtmega toodete näiteks on DSL-ruuterid, IP-
kaamerad. Tarkvara alla kuuluksid muuhulgas mobiilirakendused, emaplaadid, sõidukitesse
sisse ehitatud arvutid ning pilditöötlusprogrammid. Kohaldamisala välja kujundamist
raskendab asjaolu, et paljudel sellistel toodetel ja teenustel puuduvad vastavad tuntud
klassifikaatorid, mille järgi saaks neile nõudeid kohaldada.
Esemevõrgu seadmed (IoT) on nutifunktsioone omavad võrgustatud objektid või seadmed.
Esemevõrgu seadmed ühendatakse enamasti raadiovõrku, seadmetel on juurdepääs Internetis
olevatele andmetele ja nad on ise Internetist kättesaadavad (nt valvekaamerad, kaugjuhitavad
7
kütteseadmed)3. IoT Analytics hinnangul oli 2019. aasta lõpuks internetti ühendatud ligikaudu
9,5 miljardit IoT seadet (ei sisalda nutitelefone, tahvelarvuteid, sülereid jmt)4. Näiteid IoT
seadmetest:
seadmed, millega saab kaugjuhtimise teel või automaatselt seadistada valgustust ja
kütteseadmeid;
turvasüsteemid (näiteks alarmid ja Wi-Fi kaamerad, sealhulgas lasteaedades ja
lastehoidudes kasutatavad videomonitorid);
meditsiiniseadmed (näiteks juhtmeta südamemonitorid ja insuliinipumbad);
termostaadid;
kaasaskantavad seadmed nagu näiteks pulsikellad;
valgustusmoodulid valgustuse aktiveerimiseks või väljalülitamiseks;
targad kodumasinad (näiteks nutikülmkapid ja nutitelerid);
kontoritehnika (näiteks printerid);
meelelahutusseadmed (nutitelerid, sh näiteks telefoniga juhitavad telerid ja
muusikakeskused);
kütusemahutite seiresüsteemid.
Esemevõrgu seadmed teeb eriti haavatavaks puudulik turvalisus, turvaaukude paikamise
keerukus ja kasutaja vähene turvateadlikkus võimaldavad – need aitavad küberkurjategijatel
hõlpsasti IoT turvariske ära kasutada. Küberkurjategijad saavad IoT puudulikku turvalisust ära
kasutades näiteks eemalt korraldada ründeid teiste süsteemide vastu, saata meiliga pahavara või
rämpsposti, varastada isikuandmeid või mõjutada füüsilist turvalisust5.
2022. aasta jaanuaris võeti küll vastu raadioseadmete direktiivi delegeeritud akt esemevõrgu
seadmete turvalisuse tõstmiseks, kuid see piirdub vaid tarbijatele mõeldud seadmetega, mis
kiirgavad ja/või võtavad raadioside ja/või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiolaineid, ning
elektriliste toodetega, millele tuleb lisada tarvik, nt antenn, et kiirata ja/või võtta raadioside
ja/või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiolaineid6. Delegeeritud aktiga on katmata jäänud
tööstuses kasutatavad IoT seadmed, mille kasutus laieneb kiiresti.
5.1.3. Eesti on seisukohal, et küberkerksuse akt peaks aitama vähendada EL-is
küberturvalisuse küsimustes õigusselgusetust ning nõuete killustatust eri sektorite vahel.
Välja kujundamisel olev õigusakt peaks aitama välistada olukordi, kus samas valdkonnas
konkureerivatele asutustele ja ettevõtetele kehtiksid eri nõuded. Samuti peame oluliseks,
et mikro, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oleksid uued nõuded võimalikult
proportsionaalsed ning ei tooks kaasa märkimisväärset halduskoormuse kasvu.
Selgitus: Digitoodete ja küberturvalisuse valdkonnas on palju õigusakte: nt NIS direktiiv,
küberturvalisuse määrus, NLF (uus õigusraamistik), raadioseadmete direktiiv koos hiljuti vastu
võetud delegeeritud õigusaktiga, üldine tooteohutuse direktiiv, tootja vastutuse direktiiv, aga
ka isikuandmete kaitse üldmäärus ja sektorspetsiifilised õigusaktid nagu masinadirektiiv ja
meditsiiniseadmete määrus, millest mitmed on käesoleval hetkel ülevaatamisel või
kujundamisel (näiteks tehisintellekti määrus). Küberkerksuse akt peaks aitama looma
3
https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys4-muud-suesteemid/sys44-
esemevoorgu-iot-seade-ueldiselt/1-kirjeldus/
4
https://iot-analytics.com/iot-2019-in-review/
5
https://blog.ria.ee/asjade-internet-suurendab-kuberkuritegevust/
6
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_21_5634
8
pädevatele asutustele ja turuosalistele selgust, millal konkreetne õigusakt kohaldub, ning
kindlust, et erinevates õigusaktides ei ole kattuvusi. Seejuures on oluline silmas pidada seda, et
õigusakt ei lisaks lihtsalt üht täiendavat kihti nõudeid juba olemasolevatele juurde.
Peamiseks küsimuseks saab, kuidas suhestub uus õigusakt küberturvalisuse määrusesse ning
NLF-i. Kui ta ei asenda NLF-i, jääb ta oma mõjult pigem tagasihoidlikuks. Sellisel juhul võib
tekkida ka võimalus, et õigusakti kohaldamisala saab olema väga spetsiifiline, kus on 2019.
aastal vastu võetud küberturvalisuse määrus (ENISA põhimäärus) juba ees. Mainitud määrust
on hakatud alles hiljuti jõustama – määratletud on riiklikud sertifitseerimisasutused ning
ENISA juhib sertifitseerimisskeemide välja töötamist7. Kuigi küberturvalisuse määruse põhjal
on sertifitseerimisskeemide kasutamine ettevõtetele ja asutustele vabatahtlik, võib hetkel
läbirääkimisel olev NIS 2.0 direktiiv selle teatud sektori üksustele kohustuslikuks teha8. NIS
2.0 direktiivi kohaldamisalasse tarkvaratooted ning –tootjad ei kuulu, küll aga on NIS 2.0
direktiivi mõistes oluliste sektorite (direktiivi lisa 1) määratletud laiemalt IKT-teenuste
pakkujad. Küberturvalisuse määruse ning uue NIS 2.0 direktiivi alles sündivat sünergiat tuleks
arvesse võtta, kaaludes täiendavaid nõudeid.
Konsultatsiooni pakutud sekkumise viise hinnates leidsid Eesti ettevõtted valdavalt, et need
tekitavad ettevõtetele keskmise suurusega või pigem väikeseid kulusid, samuti on nende kulude
mõju ettevõtetele pigem väike. Kulud tekiksid ettevõtetele peamiselt suurenenud
halduskoormuse tõttu, halduskoormust suurendaks enda kurssi viimine muutuvate
õigusaktidega ning ettevõtte tegevuse kohandamine muutunud õigusaktidele vastavaks. Samas
IKT-valdkonna ettevõtetele saavad kulud olema tõenäolisemalt suuremad, olenevalt sekkumise
määrast. Samuti tekiksid lisakulud küberturvalisuse pädevatele asutustele.
5.1.4. Oleme seisukohal, et toodete puhul peaks läbivalt kehtima security-by-design
printsiip, mis näiteks tähendab, et toodete turule laskmise hetkel on neile vaikimisi kõige
turvalisemad seaded sätestatud. Peame vajalikuks kehtestada tootjatele ja müüjatele
siduvad nõuded seoses toote olelusringi käigus tehtavate uuenduste ja turvanõrkuste
parandamisega. Samuti peaks lõppkasutajatele toote küberturvalisust puudutav teave
olema kättesaadavam.
Selgitus: Olgugi, et kohaldamisalasse jääksid paljud ettevõtted ning tooted, millel on juba piisav
küberturvalisuse tase tagatud, võiks antud õigusakt kaasa aidata küberturvalisuse kultuuri ja
küberhügieeni paranemisele. Horisontaalsed meetmed aitaksid tavakodanikel paremini
küberturvalisuse olulisust mõista, kuid samas võtaksid neilt teatud määral ära kohustust selle
tagamiseks. Samuti aitaks see kaasa digi- ja küberkogukonna infovahetuse ning praktikate
jagamisele.
Security-by-design printsiip tähendab üldiselt seda, et toote küberturvalisuse peale on mõeldud
kogu disaini, tootmis- ja arendustsükli käigus ning toode jõuab lõppkasutaja kätesse võimalikult
turvaliste sätetega. Sinna kuuluvad teatud paroolihalduse, privaatsuse ja andmekaitse,
automaatsete uuenduste, asukoha jagamise ning rakenduste jälgimise sätted. Sellised
põhimõtted on sisse kirjutatud ka riiklikku küberturvalisuse strateegiasse, mis näeb ette, et uued
7
https://www.enisa.europa.eu/news/enisa-news/cloud-certification-scheme
8
https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/12/03/strengthening-eu-wide-cybersecurity-and-
resilience-council-agrees-its-position/
9
teenused ja andmekogud ehitatakse ülesse arvestades turvalisuse ja privaatsuse põhimõtteid
(security and data protection by design and data protection by default) ning vabanetud on
taakvarast ehk vananenud platvormidest (no legacy põhimõte)9.
Tarbijast lähtuvalt on järjest enam rakendust leidmas nn. labeling, kus tooted märgistatakse
minimaalse turvauuenduste toe tähtajaga, mis aitab teha tarbijatel teadlikumaid otsuseid.
Digitaalse sisu ja tarbijalemüügi direktiivist tuleneb ettevõtja kohustus tagada tarbijale
uuendusi, sh turvauuendusi, mis on vajalikud kauba, digitaalse sisu või digitaalse teenuse
vastavuse tagamiseks (770/2019 direktiivi art 8(2) ja 771/2019 direktiivi art 7(3)) ning vastava
kohustuse rikkumise korral vastutab ettevõtja lepingu rikkumise eest. Reeglina on kõige
efektiivsemalt võimalik turvariskidele reageerida tootjatel või tarkvaraarendajatel, mistõttu
tundub asjakohane panna õigusaktiga turvalisuse tagamise kohustus ka neile. Ka digitoodete
reguleerimisel tasub kaaluda digitoodete elutsükli kirjeldusele ja võimalikele nõuetele
turvauuenduste kontekstis ilma, et see läheb põhjendamatult ettevõtlusvabadust piirama.
5.1.5. Eesti peab vajalikuks täiendava mõjude analüüsi läbiviimist küberkerksuse akti
nõuete rakendamise kohaldamisala proportsionaalseks määratlemiseks. On oluline
tuvastada, mil määral laiendada küberkerksuse akti nõudeid teenustele, protsessidele ja
tarneahelatele, et potentsiaalne tulu ületaks kulu.
Selgitus: Konsultatsioonis välja pakutud võimalikest meetmetest suurendaksid kõik digitoodete
ja -teenuste turvalisust, aga enne võimalike meetmete kehtestamist tuleb välja selgitada, kas
potentsiaalne tulu ületab kulu. Kindlasti tuleb arvestada, et kavandatavad nõuded suurendaks
ettevõtjate halduskoormust ja kulusid. Mida rohkem ettevõtja teenuste osutamise ning
majandustegevuse protsesse reguleerida või mida laialdasemaks määratleda ettevõtja vastutust
kasutatava tarneahela suhtes, seda rohkem võib eeldada ka ettevõtja halduskoormuse ja kulude
kasvu nõuetele vastamiseks. Mistõttu peame äärmiselt oluliseks seda, et viiakse läbi põhjalik
mõjuanalüüs. Samuti tuleks vältida liigset detailsusastet, tagamaks õigusakti vastupidavus
kiiresti muutuvale valdkonnale.
5.1.6. Oleme seisukohal, et EL tasemel aitaks digitoodete küberturvalisuse taseme
tõstmiseks ühiste riigihankesuuniste loomine, milles võetakse arvesse küberturvalisuse
nõudeid.
Selgitus: Üldiselt siduvad eesmärgid ning nõuded tuleb paika panna õigusaktides ning neid
seejärel täpsustada harmoniseeritud standardites, mis käivad kiiresti muutuva tehnoloogiaga
ühte sammu. Nendime, et vabatahtlikud suunised ja soovitused, sealhulgas pelgalt vabatahtlik
sertifitseerimine ja standardite rakendamine, ei too eelnõu eesmärgiks püstitatud tulemust.
Sertifitseerimisskeeme ja standardeid järgivad vabatahtlikus korras peamiselt juba tugevama
küberkerksusega ettevõtted ja asutused, mistõttu nende edasine soovituslik rakendamine
tõenäoliselt ei pane nõrga küberturvalisuse astmega digitoodete tootjaid täiendavalt pingutama.
Sellegipoolest tuleks õigusakti välja töötamisel vaadata just ETSI (nt EN 303 645), ISO ja teisi
põhjalikke rahvusvahelisi standardeid, võttes arvesse nende häid praktikaid ning hoidmaks
sarnast joont juba tööstuse (ka väljaspool EL-i) poolt kasutusel olevate nõuetega10.
9
https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/kuberturvalisus/riigi-kuberturvalisuse-tagamine
10
https://www.etsi.org/deliver/etsi_en/303600_303699/303645/02.01.01_60/en_303645v020101p.pdf
10
Riigihankesuuniste loomisel tuleb põhjalikult hinnata näiteks USA „Software Bill of Materials“
lähenemise positiivseid ja negatiivseid nüansse nõude osas, mis tähendab tootjalt komponentide
loetelu ja sõltuvuste nimekirja nõudmist11. Seda on võimalik samas rakendada ka täna Eestis
tehtavates hangetes ehk omal algatusel sellise (piiratud ulatuses) loetelu nõudmist.
Riigihankesuuniste välja töötamisel tuleks samuti analüüsida nende tehtavust väga erinevate
hangete puhul, millest ühed võivad puudutada väikseid kohalikke omavalitsusi või ettevõtteid,
teised samas näiteks riikliku julgeoleku tagamisega seotud projekte.
5.2 Euroopa Liidu asutuste küberturvalisuse määrus
5.2.1. Eesti toetab EL-i institutsioonide, ametite ja organite küberturvalisuse määruse
eesmärki, millega tugevdatakse EL-i asutuste küberturvalisuse taset ning CERT-EU
mandaati.
Selgitus: EL-i asutustele ühiste küberturvalisuse nõuete ja reeglite kehtestamine tagab määruse
ettepaneku tõhusaima täitmise. Sellised kesksed EL ülesed reeglid ega nõuded ei sekkuks EL
institutsioonide sõltumatusesse, vaid need annaksid ette raamistiku, mida asutused peavad oma
süsteemides ja halduses kohaldama.
Euroopa kontrollikoda hindas enda 2022. aasta märtsikuus avaldatud raportis, et „kuna ELi
asutused töötlevad tundlikku teavet, on nad huvipakkuvad sihtmärgid võimalike ründajate
jaoks. Need on eelkõige rühmitused, kes suudavad toime panna väga keerukaid varjatud ründeid
küberspionaaži ja muudel eesmärkidel. Vaatamata oma institutsioonilisele sõltumatusele ja
halduslikule autonoomiale on ELi asutused omavahel tihedalt seotud. Seetõttu võivad mõne
ELi asutuse nõrkused tekitada turvaohte teiste jaoks.12“ Lisaks EL-i asutuste omavahelisele
seotusele, jagavad nendega mõneti tundlikku (olenevalt valdkonnast, alates isikuandmetest kuni
riikliku julgeolekuga seotud teabeni) teavet ka liikmesriigid, kellele on EL-i asutuste kõikuv
küberturvalisuse tase samuti turvariskiks.
CERT-EU on liikmesriike teavitanud mitmekordsest küberrünnete kasvu arvust EL-i asutuste
vastu. Kaasnev oluliste intsidentide arv on samuti aasta-aastalt suurenenud (2019. ja 2020. kasv
oli kümnekordne). Samad järeldused tulevad välja kontrollikoja raportist, mille käigus
intervjueeriti 65 EL asutust.
5.2.2. Eesti hinnangul peaks EL-i asutustele kehtivad küberturvalisuse nõuded ja
määratlused olema vastavuses EL-i võrgu- ja infosüsteemide turbe (NIS 2.0) direktiiviga,
mis tagaks ühtlasemad küberturbe nõuded ja korralduse EL-i asutuste ning
liikmesriikide ja nende elutähtsate ja oluliste üksuste vahel. Leiame, et mõistete
kasutamisel määratlemisel tuleks kasutada juba EL instrumentides kasutusel olevaid
mõisteid ning uus määrus ei tohi mõjutada teistes EL õigusaktides välja toodud õigusi ja
kohustusi.
Selgitus: Euroopa kontrollikoja raportis on järeldatud, et „küberturvalisuse peamisi häid
tavasid, sealhulgas mõningaid olulisi kontrolle, ei ole alati rakendatud, […]. Mõnes ELi
asutuses puudub veel asjakohane küberturvalisuse juhtimine: IT-turbe strateegiad on paljudel
juhtudel puudulikud või ei ole kõrgem juhtkond neid heaks kiitnud, turbepoliitika ei ole alati
11
https://www.whitehouse.gov/briefing-room/presidential-actions/2021/05/12/executive-order-on-improving-
the-nations-cybersecurity/
12
https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR22_05/SR_cybersecurity-EU-institutions_ET.pdf
11
ametlikult vormistatud ning riskihinnangud ei hõlma kogu IT-keskkonda. Mitte kõik ELi
asutused ei lase oma küberturvalisuse taset korrapäraselt hinnata sõltumatutel ekspertidel“.
Läbirääkimiste viimases faasis olevasse NIS 2.0 direktiivis, mis kohaldub liikmesriikide
avalikule sektorile ning elutähtsatele ja olulistele üksustele, on võrreldes käesoleva määrusega
detailsed turvanõuete eeskirjad, mida direktiivi subjektid rakendama peavad. See puudutab
näiteks kõikehõlmavat riskide hindamist ning eeskirju tarneahela turvalisuse tagamiseks,
kriisiolukordadeks, turvanõrkuste parandamiseks, küberhügieeni tagamiseks, krüptograafia ja
krüpteerimise kasutamiseks, varade hindamiseks ning kaheastmeliseks autentimiseks. Kõik
sarnased nõuded peaksid kehtima ka EL-i asutustele – hetkel puudutab määruse artikkel 4
umbes pooli ülalmainitud eeskirju.
Erisusi käesoleva määruse ja NIS 2.0 vahel esineb ka terminoloogias ja määratlustes. Kindlasti
peaks EL-is kasutusel olema sarnane määratlus laiaulatusliku ning olulise intsidendi puhul.
Lisaks nendele kasutatakse EL-i asutuste määruses varasemalt vähekasutatud terminit „suur
rünne“ (major attack). Lisaks NIS 2.0 kasutatavatele mõistetele on määrusel seoseid ka muude
ELi instrumentidega. Seetõttu tuleks võimalusel kasutada juba EL instrumentides kasutusel
olevaid mõisteid. Tuleks analüüsida, kas ja millises ulatuses erinevad konsultatsioonis viidatud
mõisted „digitoode“, „riistvara toode“, „tarkvara toode“, „kõrvalteenus“ näiteks digitaalse sisu
direktiivis (770/2019) ja tarbijalemüügi direktiivides (771/2019) toodud mõistetest nagu
„digitaalne sisu“, „digitaalne teenus“ ja digitaalse elemendiga kaup“. Kui sisulisi erisusi ei ole,
tuleks eelistada mõistete joondamist. Õigusaktidest, nagu ka võimalikust EL-i küberkerksuse
määrusest, tulenevad nõuded võivad olla aluseks digitaalse sisu, digitaalse teenuse või
digitaalse elemendiga kauba vastavuse hindamisel, mille puuduse korral, on tarbijal võimalik
kasutada ettevõtja vastu eelviidatud direktiivides sätestatud lepinguõiguslikke
õiguskaitsevahendeid. Õigusaktides ette nähtud võimalikult suur mõistete joondamine muudaks
nende õigusaktide kohaldamise lihtsamaks. Samuti on EL üleselt mitmeid ameteid, millel on
täna väga kõrge infoturbe tase ning võimekus nt. Euroopa Keskpank, Europol, eu-LISA. Uue
määruse reguleerimisala ei tohiks reguleerida juba seni reguleeritut või mõjutada praeguste EL
õigusaktides toodud õiguseid ja kohustusi. Kindlasti ei tohi tekkida olukordi, kus erinevad
õigusaktid panevad vastandlikke ülesandeid või ootuseid. Nt. eu-LISA hallatavate
infosüsteemide turvameetmed peavad olema horisontaalsed nii eu-LISA kui ka liikmesriikide
puhul ning praeguse eelnõuga ei tohi tekkida võimalust mõjutada kaude liikmesriikide õiguseid.
5.2.3. Eesti toetab laiemalt EL-i ühise küberüksuse loomise mõtet, kuid õigusliku selguse
mõistes tuleks need viited käesolevast määrusest kustutada.
Selgitus: Määruses on ka viited ja määratlus EL-i ühisele küberüksusele (JCU), mida pole
üheski varasemas õigusaktis välja toodud (ainult komisjoni 2021. juuni soovituses) ning mille
loodavas sisus ei ole veel ühtegi kokkulepet sõlmitud. Samuti on määruses CERT-EU-le seoses
JCU-ga konkreetsed ülesanded seatud. Kuna hetkel puudub selge õiguslik raamistik JCU jaoks,
siis puudub ka võimalus seda siinses määruses osaliselt reguleerida.
5.2.4. Oleme arvamusel, et valitud õiguslik alus, mis käsitleb Euroopa Liidu
institutsioonide halduskorraldust, ei pruugi olla sobiv, et kehtestada neile
institutsioonidele siduvalt ja detailselt piisava küberturvalisuse saavutamiseks vajalikke
nõudeid.
Selgitus: Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 298, milles on
sätestatud, et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud,
tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus – meie (ning ka EL-i nõukogu õigusteenistuse)
hinnangul ei luba valitud õiguslik alus asutustele detailseid ning siduvaid kohustusi luua. Antud
12
õiguslikku alust pole varem taolise määruse kontekstis kasutatud ning puudutab üldiselt
kõrvalisi administratiivseid protseduure. Kuivõrd soovime, et antud määrus oleks kooskõlas
NIS 2.0 direktiiviga, milles on nõuded veelgi rangemad ning detailsemad, tuleb analüüsida,
milline võiks olla sobilik alternatiivne variant. Kuivõrd EL-i asutuste töö puudutab oluliselt ka
siseturu toimimist antud valdkonnas, siis soovitame hinnata, kas õiguslikuks aluseks võib
sobida EL-i toimimise leppe artikkel 114, mida kasutati ka NIS 2.0 puhul. Mainitud artikli kohta
on avaliku sektori halduse vaatest pretsedent loodud – selleks on direktiiv 2016/2102, mis
käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust13.
5.2.5. Eesti hinnangul tuleks EL-i asutustele luua mõjus järelevalvesüsteem koos nõuete
täitmist tagavate meetmetega nagu näiteks sõltumatute auditite läbiviimine. Määruse ellu
viimist jälgivas organis peaksid esindatud olema ka liikmesriigid.
Selgitus: Määruse põhjenduspunktide all on välja toodud printsiip, mille kohaselt
„küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme saavutamiseks peab küberturvalisus kuuluma iga liidu
institutsiooni, organi ja asutuse kõrgeima juhtimistasandi järelevalve alla, kes peaks kiitma
heaks küberturvalisuse baastaseme, mis peaks maandama iga institutsiooni, organi ja asutuse
kehtestatava raamistiku kohaselt kindlaks tehtud riske.“ Selline korraldus ei ole kooskõlas NIS
2.0 direktiiviga, kus üksuste üle korraldatakse sõltumatut järelevalvet. Antud enesekontrollil
(artikkel 4) ja –hindamisel (artikkel 6) põhinev korraldus ei ole piisavalt mõjus, et tagada
süstemaatiline nõuete jälgimine. Järelevalvesüsteem tuleks luua kas loodava
institutsioonidevahelise komitee (ettepaneku põhjal vaid seirab määruse rakendamist ning teeb
järelevalvet CERT-EU üle – artikkel 9) juurde või anda ühele EL-i küberturbe valdkonnas
pädevale asutusele. Sarnane mudel on isikuandmete kaitse valdkonnas, kus Euroopa
Andmekaitseinspektor (EDPS) teostab järelevalvet EL-i asutuste üle selles valdkonnas.
Liikmesriikide esindatus institutsioonidevahelises komitees või muus määruse ellu viimist
jälgivas loodavas organis suurendaks komitee sõltumatust ning ühe variandina võiksid nad seal
olla esindatud NIS koostöögrupi eesistujariigi ning CSIRTide võrgustiku eesistuja poolt.
Analoogne olukord on loodud EU CyCLONe formaadis, mis on liikmesriikide operatiivtasandi
platvorm laiaulatuslike küberintsidentide lahendamiseks ning kuhu komisjon on kaasatud.
Loodavas süsteemis peaks välja toodud olema ka nõuete mitte täitmisega seotud meetmed –
arvestades asjaolu, et institutsioonid kasutavad toimimiseks EL-i eelarvelisi vahendeid, ei oleks
rahatrahvid samas otstarbelised meetmed. Võiks kehtestada NIS 2.0 direktiiviga sarnased
nõuded seoses sõltumatute auditite korraldamisega. Institutsioonidevahelise küberturvalisuse
komitee puhul pole tegu uue eraldiseisva kehandi loomisega – määruse lisas on komisjon välja
toonud, et komitee töö toetamiseks läheks vaja ühte lisatöökohta. Artikkel 4 näeb ette, et „liidu
institutsioon, organ ja asutus nimetab ametisse kohaliku küberturvalisuse ametniku või
samaväärse ametikoha täitja, kes on kõigis küberturvalisuse aspektides ühtne kontaktpunkt.“
Põhimõtteliselt on selle ametikoha täitja ehk CISO nimetamise kohustus positiivne samm, kuna
kontrollikoja hinnangul puudub enam kui pooltel EL-i asutustest küberturbe eest vastutav
ametnik.
5.2.6. Toetame määruse eesmärki laiendada CERT-EU mandaati ning anda neile
täiendavaid rahalisi ning inimressurssi, et ühtlustada EL-i asutuste küberkerksuse
küpsusastet. Samuti toetame määruses välja toodud küberinvesteeringute sihipärasemat
korraldust, kuid CERT-EU rahastamisel tuleb lähtuda, et EL-i asutuste koormis oleks
13
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016L2102
13
proportsionaalne (nt eu-LISA suurte süsteemide arenduskulusid ei arvestataks eu-LISA
eelarve sisse).
Selgitus: CERT-EU eelarve 2020. aastal oli 3,75€ miljonit, 2024. aastaks peaks see kasvama
14,5€ miljonini. Suurem osa täiendavast rahastusest tuleb EL-i pikaajalise eelarveraamistiku
rubriigist 7, mis on mõeldud EL-i asutuste halduskulude jaoks. Kontrollikoja raportis on
hinnatud, et „ressursside piiratuse või muude valdkondade eelistamise tõttu ei ole nad aga
suutnud pakkuda ELi asutustele kogu vajalikku tuge. Eelkõige puudutab see nõrgemate ELi
asutuste suutlikkuse suurendamist. Kuigi ELi asutused hindavad CERT-EU tegevust kõrgelt,
vähendab selle mõjusust kasvav töökoormus, ebastabiilne rahastamine ja töötajate arv ning
mõne ELi asutuse poolne ebapiisav koostöö, kui need ei jaga alati õigeaegselt teavet nõrkuste
ja neid tabanud oluliste küberturvalisuse intsidentide kohta, mis võivad ka teisi mõjutada.“
Kuigi kontrollikoja soovitus on CERT-EU-l ja ENISA-l keskenduda rohkem nõrgemate EL-i
asutuste küberkerksuse taseme tõstmisele, rõhutame siinjuures, et kõik EL-i asutused peaksid
enda küpsusastet tõstma. Sarnaselt meie hinnangule on kontrollikoja raportis on välja toodud,
et „mitmed ELi asutused kulutavad küberturvalisusele selgelt liiga vähe“. Komisjoni
ettepanekus on välja käidud süstemaatilisem lähenemine, mis näeks kõikidele asutustele ette
küberinvesteeringute osakaalu tõstmise IT-eelarves (põhjenduspunkt 10: „Iga liidu
institutsioon, organ ja asutus peaks püüdma eraldada oma IT-eelarvest piisava osa oma
küberturvalisuse taseme tõstmiseks; pikemas perspektiivis tuleks eesmärgiks seada ligikaudu
10 %. Ning artikli 4 lõige 4: „Igas liidu institutsioonis, organis ja asutuses peavad olema
toimivad mehhanismid, mis tagavad, et küberturvalisusele kulutatakse piisav osa IT-
eelarvest“). See eesmärk on tervitatav, kuid suurte EL-i asutuste (nt Euroopa Keskpank,
Europol, eu-LISA jt) kesksete süsteemide arendus- ja halduskulud ei tohi olla selle 10% sees,
sest nende süsteemide turbe tagamist reguleerivad valdkonnaspetsiifilised õigusaktid ning
haldus toimub koos liikmesriikidega. Seoses Vabariigi Valitsuse seisukohtadega, mis
puudutavad küberinvesteeringute metodoloogia välja töötamist, peame siiski vajalikuks
täiendavat tööd, et vastavad mõõdikud välja arvutada.
5.2.7. Eesti hinnangul tuleks CERT-EU-le ning komisjonile luua kohustused jagada
liikmesriikidega teavet, muutmaks kehtivat korraldust, kus infovood ning sisend liiguvad
peamiselt liikmesriikidest EL-i asutuste suunal. Määrusega tuleks CERT-EU rolli
suurendada küberintsidentide ennetamisel, lahendamisel ja teabevahetusel. Samuti
tuleks selgemini määratleda EL-i asutuste koostöö asukohamaadega, kus nad füüsiliselt
paiknevad.
Selgitus: CERT-EU mandaadi tugevdamine aitab tõsta kindlasti küberturbe seire taset EL-i
asutustes. Täpsustada tuleks CERT-EU teenuseid nii EL-i asutustele ehk mida saadakse
finantseerimise eest kui ka edaspidist suhtluses liikmesriikidega. Hetkel ei tule määrusest välja,
milline on CERT-EU roll suhtluses asukohamaaga: meie hinnangul tuleks intsidentide
lahendamise vaatest kasuks, kui näiteks Luksemburgis asuvat Euroopa Kohust tabanud
intsidentidest teavitatakse antud riigi pädevat asutust või eu-LISA-t tabanud intsidendist Eesti
riiklikku CERT-i. Seda muuhulgas põhjusel, et EL-i asutused kasutavad teatud määral
asukohamaade digitaristut. Samuti tuleks selgemini välja tuua CERT-EU teenused, mida
pakutakse liikmesriikidele või kuidas CERT-EU kasutab liikmesriikidelt saadud infot EL-i
asutuste küberturbe paremaks seireks.
5.2.8. Eesti hinnangul ei tohiks antud määrusega kehtestada liikmesriikide asutustele
täiendavaid teabejagamise kohustusi. Määrusega ei tohiks tekitada olukorda, kus riikide
julgeoleku- ja luureteenistuste kontaktivõtust CERT-EU-ga tuleb teavitada komisjoni
14
julgeolekudirektoraati ja institutsioonidevaheline küberturvalisuse nõukoja (IICB)
juhatajat.
Selgitus: Määruse artikli 18 lõike 5 kohaselt tuleb komisjoni julgeolekudirektoraadile ja IICB
juhatajale põhjendamatute viivitusteta teatada kõigist juhtudest, kui riikide julgeoleku- ja
luureteenistused algatavad või taotlevad kontaktivõttu CERT-EUga. Jääb selgusetuks selle
nõude vajadus ning eesmärk, mistõttu tuleks see eemalda või sõnastada selgemalt, mis
omakorda arvestaks riigi julgeoleku huve. Määruses on ette nähtud küll teatavad välistused
jagamiskohustuse (artikkel 19) ja teatamiskohustuse (artikkel 20) osas teabele, mis on ELi
salastatud välisteave või kui tegemist on teabega, mille „liidu institutsioon, organ või asutus on
saanud liikmesriigi julgeoleku- või luureteenistuselt või õiguskaitseasutuselt selgesõnalisel
tingimusel, et seda ei jagata CERT-EUga“ (artiklite 19 ja 20 lõiked 5). Need välistused ei ole
piisavad, kuna ka kontaktivõtust teavitamine (artikkel 18 lõige 5) võidakse käsitleda salastatud
infona, mis omakorda võib tähendada, et esialgset kontakti lükatakse edasi, ainult selleks et
vältida info lekkimist või liikumist kolmandatele osapooltele. See võib omakorda pärssida
julgeoleku- ja luureteenistuste ülesannete täitmist. Pigem võiks siin olla sätestatud CERT-EU-
le kohustus anda perioodiliselt sellekohast statistikat pädevatele osapooltele.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud
sisendit Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Haridus- ja
Teadusministeeriumilt, Välisministeeriumilt.
Konsultatsioon ja eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja
organisatsioonidele: Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti
Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut,
Riigiprokuratuur, Andmekaitse Inspektsioon, Haridus- ja Noorteamet, Kaitseliit, Kaitsevägi,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Sihtasutus KredEx, Eesti
Interneti Sihtasutus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Infokommunikatsiooni
Sihtasutus, Riigikantselei Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo, Tallinna
Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, e-Riigi Akadeemia, Rahvusvaheline
Kaitseuuringute Keskus, NATO Küberkaitsekoostöö Keskus, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Infoturbe Assotsiatsioon, Eesti
Pangaliit, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi IKT Keskus.
Arvamuse saatsid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Politsei- ja
Piirivalveamet, Riigi Infosüsteemide Amet, Prokuratuur, Riigi Infokommunikatsiooni
Sihtasutus, Eesti Interneti Sihtasutus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning
Eesti Kaubandus- Tööstuskoda.
Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1).
15