Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord

Riigikantselei kuupäev digiallkirjas nr 5-5/19/2775 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler Lisa: 190708 KL kaasamine KV E.docx 190708 KL kaasamine KV SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  0 8 . 0 7 .2019 Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ kehtestatakse Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS ) § 4 lõike 3 2 alusel. 21. veebruaril 2019 Riigikogus vastu võetud ja 1. juulil 2019 jõustu nud KaLSi muutmise seadusega täiendat i KaLSi § 4 lõikega 3 1 , mille järgi võib Kaitseliitu tema nõu solekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmisse: 1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses; 2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses; 3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kuni 30. juunini 2019 kehti nud KaLSi § 4 lõike 2 punkti 5 järgi kaasat i Kaitseliit vajaduse korral Kaitseväe korraldatavale õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele. Sellega Kaitseliidu Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamise sätted piirdu sid . Seega laiendat i KaLSi muudatusega Kaitseväe avaliku võimu ülesannete loetelu, mille täitmises võib Kaitseliit osaleda. Ühtlasi jõustu s 1. juulil 2019 KaLSi § 4 uus lõige 3 2 , mis on kõnesoleva eelnõu volitusnorm . KaLSi § 4 lõikes 3 1 loetletud Kaitseväe põhiülesanded on nimetatud Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS ) § 3 lõike 1 punktides 1–3 ning hõlmavad väga erinevaid alaülesandeid , millest paljude täitmisse ei ole Kaitseliidu kaasamine võimalik või otstarbekas . Seetõttu on volitusnormi s ette nähtud, et käesolevas määruses määratakse muu hulgas Kaitseväe täpsemad ülesanded, millesse Kaitseliidu kaasamine on lubatud. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Erki Kodar, õigusosakonna nõunik Peeter Papstel ja kaitseväeteenistuse osakonna analüütik Tõnis Sõnum koo stöös Kaitseväe peastaabi üldosakonna juhataja Maire Hirmatiga ja Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja Lea Vainultiga . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 esitatakse kaasamise üldsätted . Lõikes 1 viidatakse Kaitseliidu kaasamise mõiste selgitamise eesmärgil KaLSi § 4 lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe põhiülesannetele ning samas lõikes sätestatud põhimõttele, et Kaitseliidu kaasamine saab toimuda ainult Kaitseliidu nõusolekul. Selle põhimõtte seaduses sätestamisel lähtuti sellest, et Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutus Kaitsevägi ja avalik-õiguslik juriidiline isik Kaitseliit on iseseisvad haldusorganid, kelle vahel ei ole alluvussuhet, mis võimaldaks ühel teist kohustada. Kaitseliidu ülem on küll tegevväelane ning allub teenistuslikult Kaitseväe juhatajale, kuid selline alluvus ei anna Kaitseväe juhatajale õigust osaleda Kaitseliidu juhtimises või anda Kaitseliidu ülemale Kaitseliidu korralduse ja tegevuse ga seotud käske. S amas lõikes määratakse , et kaasamine on Kaitseliidu ajutine kasutamine. Seega sarnaneb käesoleva eelnõuga reguleeritav kaasamine Kaitseliidu kaasamisega KaLSi § 4 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani (näiteks Politsei- ja Piirivalveameti või Päästeameti) ülesannete täitmisse ning põhineb arusaamal, et e smajoones täidab iga haldusorgan oma õigusaktides määratud ülesandeid ise . K äesoleva määruse alusel kaasamise korral ei anna K aitsevägi oma ülesannet Kaitseliidule üle, vaid jääb selle eest vastutavaks ka kaasamise ajal ning säilitab ülesande täitmise üle kontrolli ja järelevalve pädevus e . Kaitseliidu kaasamine ei ole ametiabi halduskoostöö seaduse tähenduses, sest selle raames ei täida Kaitseliit oma ülesandeid. Lõigetes 2 ja 3 selgitatakse kooskõlas KaLSiga , millised isikud võivad Kaitseliidu koosseisus Kaitseväe ülesande täitmises osaleda juhul, kui Kaitseliit on kaasatud. Kaitseväe ülesande täitmises võivad osaleda Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevad tegevväelased (edaspidi Kaitseliidus olev tegevväelane ) , Kaitseliidu tegevliikmed , KaLSi § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel Kaitseliidu a uliikmeks valitud tegevliikmed ning Kaitseliidus töölepingu alusel töötavad isikud (edaspidi Kaitseliidu töötaja ), kui see on ette nähtud nende töölepingus . Seejuures täidavad ülesande täitmises osalevad Kaitseliidu s olevad tegevväelased teenistusülesannet , Kaitseliidu liikmed teenistuskohustust ning Kaitseliidu töötajad tööülesannet . Ü lesande täitmises osalevate Kaitseliidu liikmete leidmisel ja nende osalemise planeerimisel tuleb arvestada KaLSi § 33 lõikega 6, mille järgi võib Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisele asumisest mõjuval põhjusel keelduda. Kaitseväe ülesande täitmises osaleval Kaitseliidu liikmel on õigus saada selleks lisapuhkust ning hüvitist KaLSi § 57 lõigetes 1 ja 4 sätestatud ulatuses ja sama paragrahvi lõ igete 3 ja 5 alusel antud määrus e s sätestatud korras . Kaitseliidu töötaja osalemine ülesande täitmisel sõltub tema töökohast ja ülesannete sisust. Vastavalt sellele tuleb Kaitseväe ülesande täitmisel osalemine ette näha tema töölepingus. Näiteks kui Kaitsevägi soovib kaasata Kaitseliitu tsiviil-militaarkoostöö korraldamisse , võib olla vajalik lisaks Kaitseliidu liikmetele saata ülesande täitmisele ka Kaitseliidu töötajaid , sest tsiviil-militaarkoostööd korraldavad spetsialistid on Kaitseliidu töötajad. Kaitseliidu töötaja ülesande täitmisel osalemisel rahuajal peab arvestama KaLS i §-s 16 toodud Kaitseliidus töölepingu alusel töötava isiku töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Loetletud isikute seast välistatakse isikud, kes täidavad sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht ) ülesandeid. Sõjaaja ametikohad on üksnes Kaitseväes ning neile võib nimetada üldjuhul igal ajal iga kaitseväekohustuslase. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma ehk sisuliselt sõdima asutakse aga eelkõige mobilisatsiooni käigus . Sellisel juhul asuvad isikud Kaitseväe koosseisus tegevteenistusse. Sõjaaja ametikoha ülesandeid asutakse täitma ka lisaõppekogunemise ajal ning sel juhul on neid täitvad isikud reservteenistuses. Sõjaseisukorra ajal asuvad kõik tegevväelased täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, välja arvatud tegevväelased, kelle puhul teeb Kaitseväe juhataja teistsuguse otsuse. Kõnealuse välistuse eesmärk on vältida juhtumeid, mil isik, kes peaks olema Kaitseväe koosseisus ning käsuliinis ja täitma Kaitseväe ülesandeid , kaasatakse hoopis Kaitseliidu liikmena, mis piirab tema ülesandeid, volitusi ning mõjutab tema sotsiaalse te tagatis te ulatust . Sellised juhud kahjustaksid omakorda Kaitseväe võimet riiki sõjalise lt kaitsta . Samuti välistatakse võimalus kaasata isikut, kes täidab valvuri tööülesanne t või on valves osalev isik KaLSi § 70 lõike 1 2 tähenduses . KaLSi § 70 lõike 1 järgi on valvur selline isik, kes osutab valvet KaLSi § 69 lõike 1 tähenduses. Valve KaLSi tähenduses on Eesti välisesinduse või riigikaitse eesmärgil kasutatava territooriumi, ehitise või vara ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks. Muu hulgas valvab Kaitseliit ka Kaitseväe hooneid, territooriume ja ajutisi julgeolekualasid . Valvuriga sõlmitakse küll tööleping, kuid ta peab ühtlasi olema Kaitseliidu tegevliige, mistõttu võiks ilma välistuseta juhtuda, et teda kaasatakse Kaitseliidu koosseisus täitma teenistuskohustust ajal, kui tal on samuti Kaitseväe huvides vaja täita valvuri tööülesannet. Valves osaleva isiku ehk tegevväelase või Kaitseliidu tegevliikme tegevus on KaLSi § 70 uute lõigete 1 1 ja 1 2 järgi alaliselt valvatava objekti valvuri abistamine ning ajutiselt valvatava objekti valve vastavalt objektil sõjaväelise väljaõppe andmise ja korraldamise eest vastutava tegevväelase suunistele. Valvur täidab tööülesannet, valves osalev isik teenistuskohustust KaLSi § 33 tähenduses. Ka neid isikuid saaks ilma välistuseta kaasata täitma muud ülesannet ning anda neile vastava teenistuskohustuse . Selline juhtum looks ebakõla Kaitseliidu poolt Kaitseväe huvides täidetavate erinevate ülesannete vahel. Lõikes 4 märgitakse kooskõlas lõikega 3 ning õigusselguse ja määruse rakendamise huvides selgesõnaliselt, et määrust ei kohaldata kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ja sõjaväelise auastmega sõjaaja amet ikoha ülesannete täitmisele, samuti riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisele ning sõjaväelise väljaõppe andmisele ja korraldamisele Kaitseliidus. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine ei kattu tervikuna, sest riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS ) § 74 järgi võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võtta sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma ka sellise isiku, kes ei ole kaitseväekohustuslane. Kõnealuses lõikes viidatakse asjaolule, et kaitseväeteenistuskohustust ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täidetakse Kaitseväes, mistõttu ei saa neid täitva isiku suhtes käesolevat määrust kohaldada. Samuti on kohaldamisalast välistatud riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamine ning sõjaväelise väljaõppe andmine Kaitseliidus, mida tehakse KaLSi § 4 lõike 1 punkti de 2 ja 4 alusel . KaLS i § 12 punkti 1 kohaselt kehtestab Kaitseliidu sõjalise võime ja valmisoleku nõuded Kaitseväe juhataja. K aitseliidule on pandud ülesandeks valmistada ette võimeid riigi sõjaliseks kaitseks ja anda oma liikmetele sõja väe list väljaõpet ning kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras . Selline sisuliselt Kaitseväe tellimusel toimuv sõjalise võime loomine ning sõjaväeli s e väljaõp p e andmine on Kaitseliidu mitte Kaitseväe ülesanne ning seetõttu ei saa toimuda ka selle täitmisse kaasamist. Kaitsevägi saab ettevalmistatud üksuste valmidust hinnata reservteenistuse ja mobilisatsiooni kaudu . Eelnõu §-s 2 nimetatakse Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata. Need on järgmised: 1 ) sõjaväeline väljaõpe, sealhulgas õppekogunemise korraldamine ja osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel; 2 ) lisaõppekogunemise korraldamine; 3 ) üksuste formeerimine ; 4) tsiviil-militaarkoostöö korraldamine; 5) v astuvõtva riigi toetuse osutamine ; 6) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitseprojektide elluviimisel osalemine; 7) Kaitseväe julgeolekuala ja sellel viibivate isikute turvalisuse tagamine. Suuremat osa loetletud ülesannetest täidetakse mitme KKS i § 3 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud ülesande raames, mistõttu esitatakse määruse §-s 2 ühine loetelu ilma ülesandeid plokkidesse jagamata. Järgnevalt selgitatakse loetletud ülesannete sisu. Sõjaväeline väljaõpe, sealhulgas õppekogunemise korraldamine ja osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel. Lisaõppekogunemise korraldamine. Sõjaväelise väljaõppe all mõistetakse käesolevas eelnõus kooskõlas KVTSiga isikutele Kaitseväe nõuetele vastavate ning teenistusülesannete edukaks täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste ja hoiakute kogumi andmist. Sõjaväelise väljaõppe nõuded ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Tegevväelaste ja ajateenijate sõjaväeline väljaõpe toimub Kaitseväe õppustel ning rahvusvahelistel sõjalistel õppustel. Nimetatud õppuste raames saab Kaitseliitu kaasata näiteks vastase imiteerimiseks või õppuse plaanist lähtuvalt õppuse eesmärgi saavutamiseks vajaliku sihtüksuse moodustamiseks (näiteks jalaväe õppus e toetamine miinipildujarühma ga ). Tegevväelaste , ajateenijate ja reservväelaste ühine sõjaväeline väljaõpe toimub õppekogunemisel. KVTSi § 69 lõike 3 järgi korratakse ja täiendatakse õppekogunemise raames omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust ning harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel. Sõjaväelist väljaõpet võib läbi viia ka lisaõppekogunemise raames. Sõjaväelise väljaõppe andmisel peab Kaitsevägi tegema erinevaid abistavaid ja korraldavaid toiminguid, mille täitmisse saab Kaitseliitu käesoleva määruse alusel kaasata. Kaitseliidu koosseisus õppekogunemise või lisaõppekogunemise korraldamise ülesande täitmises osalevaid Kaitseliidus olevaid tegevväelasi ja Kaitseliidu liikmeid ei tohi segi ajada isikutega, kes on õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kutsutud , viibivad seal reservväelastena ning osalevad seega sõjaväelises väljaõppes või mobil isatsioonivalmiduse kontrollis. Kaasamise raames õppekogunemise või lisaõppekogunemise kohas viibivate Kaitseliitu esindavate isikute ülesanne on aidata Kaitseväge selle korraldamisel ning nad ei täida sõjaaja ametikoha ülesandeid . Vastasel korral ei järgiks Kaitsevägi KVTSi § 73 lõike 3 alusel kaitseministri määrusega kehtestatud õppekogunemisel osalevate reservväelaste arvu või R i KSi § 68 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud lisaõppekogunemisel osalevate reservväelaste arvu. Samas ei välista õppekogunemise või lisaõppekogunemise korraldamises osalemine samaaegset KaLSi § 4 lõike 1 punkti 4 alusel antavas sõjaväelises väljaõppes osalemist. Üksuste formeerimine tähistab tegevuste kogumit, millega viiakse kaitseväelased ja Kaitseväe üksused õppekogunemise, lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni raames lahinguvalmidusse. Muu hulgas hõlmab see toiminguid, mille käigus võetakse kogunemiskohta saabunud isikutelt hoiule nende isiklikud asjad, kontrollitakse nõutud esemete ja dokumentide olemasolu ning antakse neile riigi sõjalises kaitsmises osalemiseks vajalik riide- ja lahinguvarustus ning relvastus, samuti vajadusel toidupakid ning juhised. Kõigi nende toimingute juures leiab rakendust suur hulk isikuid ning nende tegemiseks ei pruugi Kaitseväel jaguda ning olla ka mõistlik rakendada tegevväelasi ja ametnikke. Sama ülesande raames toimub ka nn lahkformeerimine , mis tähendab pärast õppekogunemise või lisaõppekogunemise lõppu või demobilisatsiooni käigus samade toimingute tegemist vastupidises järjekorras, mille lõpptulemusena pöörduvad kaitseväekohustuslased tagasi tsiviilellu. Tsiviil-militaarkoostöö on tegevuste kogum, mille raames luuakse, koordineeritakse ja arendatakse koostöösuhteid militaarstruktuuride ja tsiviilsektori vahel. Eestis viiakse sõjaväelisi õppusi ning operatsioone läbi tsiviilkeskkonnas ning tsiviilorganisatsioonidelt toetuse saamiseks ja rahva usalduse võitmiseks on vajalik tõhus koostöö . Selle tuntumaid näiteid on Kaitseväe suurõppus „ Kevadtorm “ . Tsiviil-militaarkoostöö eest vastutavad isikud lepivad maaomanikega kokku, millisel alal tohib või ei tohi õppuse kestel teatud tegevusi korraldada või millist ala läbi da, ning vastavalt kokkulepetele kantakse kaardile piirangud – sinna üksused õppuste käigus ei lähe. Tsiviil-militaarkoostöö korraldaja vastutab samuti selle eest, et tegevuste ala kohalik elanikkond oleks teadlik asetleidvatest tegevustest ja ajutistest piirangutest, mis nende igapäevast tegevust või vad häirida. Kaitselii dul on paljudes Eesti piirkondades loodud oma tegevliikmete kaudu väga hea võrgustik , mis on oluline lüli tsiviilsektoriga suhtlemisel. Kaitseliidus on nii tööl epingu alusel töötavad tsiviil-militaarkoostöö spetsialistid kui ka Kaitseliidu tegevliikmetest moodustatud ja väljaõpetatud tsiviil-militaarkoostöö meeskonnad. Kaitseväe tegevuste edukaks läbiviimiseks kaas a takse Kaitseliitu koha l iku elanikkonnaga suhtlemiseks, mis on oluliselt efektiivsem , kuna nende kontaktid on vahetu ma d ning tagavad tulemuslikuma kokkulepete saavutamise. Vastuvõtva riigi toetuse osutamine on tsiviil- ja sõjaline toetus, mida osutab Eesti riik kindlaksmääratud teenuste osutamisena ning vahendite ja inimeste kasutamise võimaldamisena oma territooriumil viibivatele , seal tegutsevatele või seda läbivatele välisriigi relvajõududele ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni le, Euroopa Liidule ning teistele julgeoleku ja riigikaitsega seotud organisatsioonidele. Vastuvõtva riigi toetuse osutamine võib hõlmata mitmeid erinevaid tegevusi ja protsesse – näiteks sadamate ja muu taristu kasutamine või teenuste osutami ne (meditsiiniteenus , turvalisuse tagamine jms). Kaitseväe ülesanne on osaleda vastuvõtva riigi toetuse tagamisel välisriigi relvajõududele . Sõltuvalt olukorrast võib Kaitseväel olla vajalik kaasata vastuvõtva riigi toetuse tagamis se Kaitseliitu. Näiteks on tuvastatud, et vastuvõtva riigi toetuse tagamise raames maanteetranspordi korraldamisel on Kaitseliidu kaasamine oluline liikumismarsruutide eelkontrollil, märgistamisel ning liikumise suunamisel. Samuti võib Kaitseliidu kaasamine olla vajalik muude teenuste ja toe osutamisel, näiteks toitlustuse ja majutuse tagami sel . Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitseprojektide elluviimisel osalemine . Kaitsevägi teeb mitmekülgset kahe- ja mitmepoolset koostööd tugevdamaks liitlassuhteid ja regiooni turvalisust. Lisaks osalemisele rahvusvahelistel õppustel ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel toimub koostöö ka muul moel ja muudes valdkondades. Näiteks toimub koostöö väljaõppe alal, kus Kaitsevägi osaleb koolituse pakkujana. On valdkondi , kus oskusteave on olemas üksikutel isikutel , kes võivad olla teenistuses Kaitseliidus või on Kaitseliidu tegevliikmed. Antud olukordades on oluline, et Kaitsevägi saaks vajadusel Kaitseliitu kaasata ja hoida üleval toimivaid ja tulemuslikke kaitseprojekte. Kaitseväe julgeolekuala ja sellel viibivate isikute turvalisuse tagamine. Üldjuhul osutab Kaitseliit Kaitseväele valvet KaLSi § 69 lõike 1 tähenduses ja valvelepingu alusel. Valvet osutavad Kaitseliidu valvurid ehk isikud, kelle tööülesanne on osutada alaliselt valvatava objekti valvet. Samas hoolitseb iga isik ja asutus , sealhulgas Kaitsevägi oma valduses oleva vara turvalisuse eest, sõltumata sellest, kas tal on muu isiku või asutuse ga kokkulepe selle valvamiseks või mitte. Seetõttu on praktikas jõutud tõdemusele, et lisaks valvelepingu alusel teostatavale valvele võib esineda vajadus täiendava te inimeste järele , keda Kaitsevägi saaks kasutada oma julgeolekuala turvalisuse tagamise l , seda eriti kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal , kus on vaja tõhustada Kaitseväe üksuste asukohtades turvalisuse tagamist. Sellise turvalisuse tagamise üldine eesmärk on sarnane valve eesmärgiga (Kaitseväe julgeolekuala ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine julgeolekuala puutumatuse tagamiseks). Samas tuleb arvestada, et kõnesoleva sätte alusel turvalisuse tagamisse kaasamise korral ei teki kaasatud isikul KaLSis sätestatud Kaitseliidu valvuri volitusi. Eelnõu §-s 3 sätestatakse Kaitseliidu planeeritud kaasamise kord . See väljendab arusaama, et üldjuhul peab Kaitseliidu kaasamine olema ette planeeritud, mis võimaldab paremini arvestada vajaminevate inimeste, varustuse ja rahaga. Lõigete 1 ja 2 järgi võib Kaitsevägi Kaitseliitu kaasata etteulatuvalt ja mitme §-s 2 nimetatud ülesande täitmisse korraga. Selline kaasamine otsustatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas, Kaitseväe juhataja aastakäsus või kai tsetegevuse operatiivkavas. K aitseministeeriumi valitsemisala arengukava on riigieelarve seaduse § 19 lõike 4 kirjeldusele vastav arengudokument, mille kinnitab minister ning mille s kajastatakse ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste panustamist tulemusvaldkondade üldeesmärkide saavutamisse. See koostatakse vähemalt eelarvestrateegi a perioodiks ehk nelja aasta kohta. Kaitsetegevuse operatiivkava on kaitseväesisene dokument, mille kehtestab Kaitseväe juhataja ning mi lles kirjeldatakse sõjalise kaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt püstitatud eesmärkidele. Kaitseväe juhataja aastakäsk on kaitseväesisene dokument, milles kirjeldatakse Kaitseväe eesmärke ja tegevusi ühe kalendri aasta lõikes ning millest tulenevad ülesanded Kaitseväe üksustele, aga ka Kaitseliidu kaasamise vajadus. Kõigis nimetatud dokumentides on kajastatud korduvaid või ettenähtavaid ülesandeid ning nende koostamisega kaasneb inimeste ja raha planeerimine. Lõike 2 järgi annab Kaitseliidu ülem Kaitseliidu planeeritud kaasamise otsuse kohta nõusoleku väljendamiseks kirjaliku arvamuse. Säte lähtub KaLSi § 4 lõikest 3 1 , mille järgi võib Kaitseliitu kaasata tema nõusolekul. Oma arvamuses saab Kaitseliidu ülem esitada seisukoha, kas dokumendis määratud ulatuses planeeritud kaasamine on võimalik. L õikes 3 loetletakse, milliste andmete märkimine on planeeritud kaasamise otsustamisel kohustuslik. Need on: 1) ülesanne, mille täitmisse Kaitseliitu kaasatakse; 2 ) Kaitseliidu koosseisus ülesande täitmises osalevate isikute eeldatav koguarv või selle ülempiir; 3 ) ülesande täitmises osalemise tähtaeg; 4 ) ülesande täitmises osalemise piirkond. Ülesande märkimine võimaldab hinnata, kas kaasamine on kooskõlas käesoleva määrusega. Täpselt määratud vajaminevate isikute arv ja ülesande täitmises osalemise tähtaeg võimaldab leida nõutud ajal Kaitseliidu liikmeid, kellele saab anda teenistuskohustuse ning planeerida selle kestust, samuti neile lisapuhkuse andmist ja selle hüvitamist. Osalejate planeerimist võimaldab ka ülesande täitmises osalemise piirkond, sest üldjuhul on võimalik ülesande täitmises osalejaid leida asjaomases Eesti piirkonnas tegutsevast maakaitseringkonnast ning tema vastutusalasse kuuluvatest malevatest. Määruses p uudub nõue märkida eraldi v ajalike vahendite eeldatav kirjeldus . See on siiski planeerimisprotsessi loomulik osa ning võimaldab hinnata, kas lisaks Kaitseliidus olevatele tegevväelastele ja Kaitseliidu liikmetele on vältimatult vaja ka asju, mida nad ülesande täitmisel peavad kasutama. Juhul, kui ülesande täitmiseks on vaja kasutada üksnes asju, mitte inimesi, ei ole tegemist kaasamisega käesoleva määruse tähenduses. Koos inimestega rakendatavad vahendid võivad kuuluda Kaitseliidule või Kaitseväele ning olla antud Kaitseliidule kasutamiseks. KaLSi § 79 lõike 4 alusel on Kaitseliidul õigus Kaitseväe nõusolekul kasutada muu hulgas Kaitseväe lahingutehnikat, vormiriietust ning muud sõjalist varustust ka Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamise korral. Eelnõu §-s 4 sätestatakse Kaitseliidu erakorralise kaasamise kord . Seda rakendatakse erand juhtudel, kui Kaitseliidu kaasamise vajadus ei ole ettenähtav ja kaasamine ei ole seetõttu planeeritav . Lõigete 1 ja 2 järgi esitab Kaitsevägi Kaitseliidule taotluse, mis on üldjuhul kirjalikus vormis. Kui Kaitseliitu on vaja riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõttu või riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis ja vormistada kirjaliku taotluse niipea kui võimalik. See erand hõlmab eelkõige kiirelt arenevaid juhtumeid, kui Kaitsevägi peab riigi sõjalise kaitsmise ja kollektiivses enesekaitses osalemise ettevalmistamiselt ümber lülituma sõjalisele kaitsele või kollektiivses enesekaitses osalemisele, mis võib vajada suuremat tuge julgeolekuala valve või formeerimise korraldamisel. Samuti tuleb arvestada, et erinevalt õppekogunemisest võib lisaõppekogunemise korraldada ilma pikema planeerimise ning etteteatamiseta. Lõike 3 järgi tuleb erakorralise kaasamise taotluses esitada § 3 lõikes 3 loetletud andmed ehk samad andmed kui planeeritud kaasamise korral. L õigetes 4 ja 5 reguleeritakse Kaitseliidu kaasamiseks nõusoleku andmist. Säte lähtub KaLSi § 4 lõikest 3 1 , mille järgi võib Kaitseliitu kaasata tema nõusolekul. Arvestades kaasamise erakorralisust ning tõenäolist kiireloomulisust, sätestatakse, et Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik teeb Kaitseliidu erakorraliseks kaasamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse viivitamata . Nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse vähemalt § 3 lõike s 3 nimetatud andmed . Määruses ei ole nõutud, kuid t eatud juhul tuleb määrata ka osalevate isikute kogunemise koht või kohad, kust Kaitseliit korraldab nende veo ülesande täitmise kohta või muusse Kaitseväe määratud kohta . Lõi ke 6 järgi peab kaasamiseks nõusoleku andmise, sellest keeldumise või antud nõusoleku muutmise otsuse teinud isik teavitama sellest viivitamata Kaitseväge ja Kaitseministeeriumi ning riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister võib seda otsust või kaasamise otsust oma käskkirjaga muuta. KaLSi § 85 lõike 2 järgi teeb Kaitseministeerium KaLSis ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet. Sama paragrahvi lõike 11 järgi on valdkonna eest vastutaval ministril haldusjärelevalve käigus rikkumise tuvastamise korral õigus kohustada Kaitseliidu ülemat viima määratud tähtaja jooksul Kaitseliidu tegevus õigusaktidega kooskõlla. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS ) § 95 lõike 1 ja KKS i § 7 lõike 1 järgi teeb valdkonna eest vastutav minister teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe üle. VVS i § 95 lõike 2 järgi saab minister Kaitseväe juhataja toimingu peatada, kui see ei ole seaduse või määrusega vastavuses. Eelnõu §-s 5 käsitletakse Kaitseväe ülesande täitmises osaleva Kaitseliidus oleva tegevväelase , Kaitseliidu töötaja ja Kaitseliidu liikme alluvust ja volitusi. Kaitsevägi jääb oma ülesande täitmise eest vastutavaks ka siis, kui selle täitmisse on kaasatud Kaitseliit. Sellest tuleneb operatiivne alluvus, mis väljendub Kaitseväe ülesande täitmise eest vastutama määratud tegevväelase (edaspidi vastutav tegevväelane ) volituses anda siduvaid korraldusi ülesande täitmises osalevatele isikutele. Seejuures vastutab korraldusi andev tegevväelane ka korralduse täitjate toimingute (negatiivsete) tagajärgede eest. Vastutav tegevväelane saab anda ülesande täitmises osalevatele Kaitseliidus olevatele tegevväelastele , Kaitseliidu töötajatele ja Kaitseliidu liikmetele korraldusi oma pädevuse ja avaliku võimu volituste piires. Määruse järgi alluvad Kaitseliidu koosseisus Kaitseväe ü lesande täitmises osalevad Kaitseliidus olevad tegevväelased , Kaitseliid u töötajad ja Kaitseliidu liikmed ülesande täitmises osalevale juhile, kes omakorda saab korraldusi vastutavalt tegevväelaselt. Ülesande täitmises osalev juht võib olla nii Kaitseliidus olev tegevväelane , Kaitseliidu töötaja kui ka Kaitseliidu liige, kellele on antud ülesande täitmises osalemiseks vajalik käsuõigus. Määruses jäetakse alluvuse ja käsuõiguse määramise küsimused detailsemalt reguleerimata, sest nende korraldamine on Kaitseväe ja Kaitseliidu sisemine küsimus. Näiteks võimaldab määrus rakendada samas sõjaaja üksuses asuvatele sõjaaja ametikohale nimetatud (ning seetõttu koos sõjaväelist väljaõpet saanud ehk n-ö kokkuharjutanud ) isikuid Kaitseväe ülesannete täitmisel ühiselt, rakendades selleks sõjaaja käsuliini. Määruse järgi saab ülesande täitmises osalev ja seega teenistuskohustust täit ev Kaitseliidu isikute grupp (nt sihtüksus) nendega koos ülesannet täitvalt (vahetult) juhilt käske KaLSi § 34 tähenduses, samas ei ole vastutaval tege vväelasel Kaitseliidu koosseisus osalevate isikute juhi suhtes käsuõigust KKSi § 27 tähenduses, vaid talle antakse korralduste andmise volitus käesoleva määrusega. Käsuõigust ei teki ka juhul, kui Kaitseliidu koos s eisus osalevate isikute juht on Kaitseliidus olev tegevväelane, sest asjaomaste tegevväelaste vahel ei teki teenistuslikku alluvussuhet. Ülesande täitmises osaleva juhi antud korraldustele kohaldatakse vastavalt KaLSi §-s 34 ja KKSi §-s 29 käsu kohta sätestatut sõltuvalt sellest, kas ta annab neid Kaitseliidu liikmetele või Kaitseliidus olevatele tegevväelastele. Seetõttu tuleb ka tema käsu täitmisel ja sellest keeldumisel lähtuda vastavalt KaLSi §-dest 37–39 ja KKSi §-dest 32–35. Eelnõu §-s 6 kirjeldatakse kaasamisega seotud kulu hüvitamist. Paratamatult kaasneb Kaitseliidu kaasamise raames isikute ja asjade kasutamisega kulu, millest osa tekib vahetult Kaitseväele või Kaitseliidule, osa aga ülesande täitmises osalenud ning teenistusülesannet või teenistuskohustust täitnud isikule. Arvestades seda, et kaasamise vajadus on üldjuhul ettenähtav, tuleb kaasamisega seotud kulu katmiseks vajalikud eelarvevahendid planeerida Kaitseväe või Kaitseliidu eelarvesse vastavalt sellele, kellel kulu tekib. Kaitseväe eelarve on osa Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kaitseliidu eelarve koostamine toimub KaLSi § 83 järgi. Kui kaasumise vajadus tekib jooksva kalendriaasta jooksul ning eelarvemuudatust ei ole võimalik teha, hüvitab Kaitsevägi Kaitseliidule kaasamisega seotud otsese mõistliku kulu oma eelarvest. Sel juhul esitab Kaitseliit kaasamisega seotud kulu hüvitamise taotluse Kaitseväele 30 päeva jooksul kaasamise tähtaja lõppemisest. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid. Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole iseseisvat mõju. Määrusega seotud KaLSi § 4 muudatuse mõju hinnati KaLSi muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Selle järgi on muudatusel positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sest Kaitseliidule ja selle liikmetele luuakse kindel seaduslik alus Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste ja isikute omavaheliseks koostööks vajalike õiguslike võimaluste võimaldab senisest veelgi tulemuslikumalt valmistuda riigi sõjaliseks kaitsmiseks ja kollektiivses enesekaitses osalemiseks, sest aitab paremini planeerida ülesannete täitmist ning selleks vajaminevat raha. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kaitseliidu kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse ei ole kohustus vaid võimalus. Seetõttu ei kaasne määruse jõustumisega lisakohustusi ega automaatset kulu Kaitseväele ega Kaitseliidule. Kaasamisega seotud kulu hüvitamiseks ette nähtud vahendid planeeritakse Kaitseministeeriumi valitsemisala ja Kaitseliidu eelarvesse. Samuti ei tõuse määruse rakendamisest tulu riigieelarvele . Samal ajal määruse andmisega muudetakse Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määrust nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ ning sätestatakse selles, et maakaitseringkond juhib ja koordineerib malevate tegevust ka Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel ning sihtüksusi võib moodustada ka Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule. Riigikantseleil, Justiitsministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Siseministeeriumil eelnõule kommentaare ei olnud. Kaitseväe ja Kaitseliidu arvamustega on eelnõus arvestatud. EELNÕU 0 8 .07 .2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3 2 alusel. § 1. Üldsätted (1) Kaitseliidu kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseliidu nõusolekul toimuv Kaitseliidu ajutine kasutamine Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 3 1 nimetatud ja käesoleva määruse §- s 2 täpsustatud Kaitseväe ülesande täitmiseks. (2 ) Kaitseliidu kaasamise korra l võib Kaits eväe ülesan de täitmis es osaleda : 1) Kaitseliidus sõjaväelise auas tmega rahuaja ametikohal olev tegevväelan e (edaspidi Kaitseliidu s olev tegevväelane ) ; 2) Kaitseliidu tegevliige ; 3) Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud Kaitseliidu auliige ; 4) Kaitseliidus töölepingu alusel töötav isik (edaspidi Kaitseliidu töötaja ) , kui ülesande täitmises osalemine on ette nähtud tema töölepingus . (3 ) Kaitseliidu kaasamise korra l ei või Kaitseväe ülesande täitmises osaleda isik, kes : 1) täidab sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid ; 2) täidab valvur i tööülesannet või osaleb valves Kaitseliidu seaduse § 70 lõike 1 2 tähenduses . (4) Käesolevat määrust ei kohaldata: 1) kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele; 2) riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisele ning sõjaväelise väljaõppe andmisele ja korraldamisele Kaitseliidus. § 2 . Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata , on järgmised: 1 ) sõjaväeline väljaõpe, sealhulgas õppekogunemise korraldamine ja osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel; 2 ) lisaõppekogunemise korraldamine; 3 ) üksuste formeerimine ; 4) tsiviil-militaarkoostöö korraldamine; 5) vastuvõtva riigi toetuse osutamine; 6) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja väl isriigi ühiste kaitseprojektide elluviimisel osalemine ; 7) Kaitseväe julgeolekuala ja sellel viibivate isikute turvalisuse tagamine . § 3. Planeeritud kaasamine (1) Kaitsevägi võib Kaitseliitu kaasa ta etteulatuvalt ja mitme ülesande täitmisse korraga. (2) P laneeritud kaasamise otsus tehakse Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas, Kaitseväe juhataja aastakäsus või kaitsetegevuse operatiivkavas ning Kaitseliidu ülem annab selle kohta kirjaliku arvamuse. (3) Planeeritud kaasamise otsustamisel märgitakse vähemalt järgmised andmed: 1) ülesanne, mille täitmisse Kaitseliitu kaasatakse; 2) Kaitseliidu koosseisus ülesande täitmises osalevate isikute eeldatav koguarv või selle ülempiir; 3) ülesande täitmises osalemise tähtaeg; 4) ülesande täitmises osalemise piirkond. § 4 . Erakorraline kaasamine (1) Kui Kaitseliidu kaasamine ei ole otsustatud § 3 alusel etteulatuvalt, esitab Kaitsevägi kaasamiseks Kaitseliidule taotluse . (2) Taotlus esitatakse kirjalikult. Kui Kaitseliitu on vaja riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõttu või riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis ja vormistada kirjaliku taotluse niipea kui võimalik. (3) Taotluse s märgitakse § 3 lõikes 3 nimetatud andmed. ( 4 ) Kaitseliidu kaasamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse teeb Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik viivitamat a . ( 5 ) Nõusoleku andmise või sellest keeldumise o tsus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse vähemalt § 3 lõike s 3 nimetatud andmed. ( 6 ) K aasamiseks nõusoleku andmisest, sellest keeldumisest ja antud nõusoleku muutmisest teavitab otsuse teinud isik viivitamata Kaitseväge ja Kaitseministeeriumi. § 5 . Ülesande täitmises osale va isiku alluvus Ülesande täitmises osalevad Kaitseliidu s olevad tegevväelas ed , Kaitseliidu liikmed ja Kaitseliidu töötajad alluvad ülesande täitmises osalevale juhile , kes omakorda saab korraldusi tegevväelaselt, kes on määratud Kaitseväe poolt Kaitseväe ü lesande täitmise eest vastutama . § 6 . Kulu hüvitamine (1) K aasa misega seotud ettenähtava kulu katmiseks vajalikud vahendid planeeritakse Kaitseväe või Kaitseliidu eelarvesse vastavalt sellele, kellel kulu tekib. (2) Kui kaasumise vajadus tekib jooksva kalendriaasta jooksul ning eelarvemuudatust ei ole võimalik teha, hüvitab Kaitsevägi Kaitseliidule kaasamise ga seotud otsese mõistliku kulu oma eelarvest. (3) L õikes 2 sätestat ud juhul esitab Kaitseliit kaasa misega seotud kulu hüvitamise taotluse Ka itseväele 30 päeva jooksul kaasa mise tähtaja lõppemisest. Jüri Ratas Peaminister Jüri Luik Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär