dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
ÜldkäskkiriAvalik

Kaitseministri 15.01.2018 käskkirja nr 41 „Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseressursside Ameti, Seli Tervisekeskuse ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine“ muutmine

Kaitseministeerium · 8. juuli 2019
Viit
1.1-2/19/201
Registreeritud
8. juuli 2019
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎1.1-2_19_201_08072019.bdoc220 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 8. juuli 2019 nr 201 Kaitseministri 15.01.2018 käskkirja nr 41 „Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseressursside Ameti, Seli Tervisekeskuse ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15 punktide 3, 20 ja 21 alusel ja kooskõlas rahandusministri 11.12.2003 määrusega nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“: 1. Muudan kaitseministri 15.01.2018 käskkirjaga nr 41 kehtestatud Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseressursside Ameti, Seli Tervisekeskuse ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi raamatupidamise sise-eeskirja järgmiselt: 1.1. muudan punkti 2.7 ja sõnastan järgmiselt: „2.7. Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi esitatakse Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM), Kaitseväe (edaspidi KV), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK), Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA), Seli Tervisekeskuse (edaspidi Seli) ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseum (edaspidi ESM) ühine saldoandmik (TP 009001). Välisluureameti kohta esitatakse saldoandmike infosüsteemis eelarve täitmine e-riigikassa väljavõtte alusel valitsemisala saldoandmikus.“; 1.2. muudan punkti 3.8.3 ja sõnastan järgmiselt: „3.8.3. KV personali- ja palgaarvestuse algdokumendid või ärakirjad edastatakse Keskusele üldjuhul DHS-s või elektroonselt e-posti aadressil [email protected].“; 1.3. muudan punkti 4.11 alapunkti 2 ja sõnastan järgmiselt: „2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, sh tellimis- või garantiikirjale;“; 1.4. muudan punkti 4.12 ja sõnastan järgmiselt: „4.12. Asutused märgivad dokumentidele finantsarvestuse pidamiseks vajalikud tunnused (kontolaiendid), sh eelarve konto, kuluüksuse, projekti struktuurielemendi, kulukoha, tegevusala, eelarveliik, allikas, riigihanke viitenumbri, lepingu numbri, koolitussündmuse ID, lähetuse numbri ning vajadusel muu informatsiooni, mis selgitab tehingu sisu või finantseerimisallikate jaotust.“; 1.5. muudan punkti 4.14 alapunkte 1 ja 3 ning sõnastan järgmiselt: „1) algdokument vastab raamatupidamise seaduses ning käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele; 3) raamatupidamiskontod, tehingupartneri, tegevusala, eelarveliigi, allika ja rahavoo koodid on 3) raamatupidamiskontod, tehingupartneri, tegevusala, eelarveliigi, allika ja rahavoo koodid on õiged ja vastavad tehingu majanduslikule sisule ning ostudokumentide kinnitamisel on märgitud riigihanke viitenumber ja/või lepingunumber või lisatud viide nende puudumise kohta;“; 1.6. muudan punkti 6.1 ja sõnastan järgmiselt: „6.1. Majandustehingute kirjendamiseks kasutatakse kuni kaheksakohalisi raamatupidamiskontosid, mis vastavad üldeeskirjaga kinnitatud kontoplaanile. Asutustel on KaM RPO või Keskuse kaudu võimalik põhjendatud juhtudel taotleda kontoplaani täiendavaid allkontosid asutustele vajaliku detailsema kuluarvestuse pidamiseks.“; 1.7. muudan punkti 6.4 ja sõnstan järgmiselt: „6.4. Eelarveliigi, objekti, allika ja rahavoo koodid lisatakse nõutavuse korral kontole käsitsi.“; 1.8. muudan punkti 6.13 ja sõnastan järgmiselt: „6.13. Ostuarvetel (või lepingulistel maksetel) lisatakse riigihanke viitenumber või viide selle puudumisele. Lepingu numbri lisamiseks kasutatakse SAP-s kanderea välja „Tekst“ ja vajadusel täpsustava tunnusena välja „Määrang.“; 1.9. muudan punkti 7.5 ja sõnastan järgmiselt: „7.5. E-riigikassa kasutamiseks esitatakse riigikassale riigiraamatupidamiskohustuslase juhi allkirjastatud volitus, milles määratakse isik, kes on volitatud administreerima riigiraamatupidamiskohustuslase e-riigikassa teenuseid.“; 1.10. muudan peatrüki 9 pealkirja ja sõnastan järgmiselt: „9 Sularaha ja kaardimaksed.“; 1.11. muudan punkti 9.1 ja sõnastan järgmiselt: „9.1. Sularahakassa ja/või kaardimakseterminalid on üldjuhul kasutusel ainult nendes riigiraamatupidamiskohustuslase asutustes, kelle tegevus eeldab sularaha ja/või kaardmakse vastuvõtmist asutuse tegevuse iseloomust sõltuvalt või muude alternatiivsete maksevõimaluste puudumisel. Sularahakassa ja kaardimakse-terminalid on avatud KV-s ja ESM-is.“; 1.12. muudan punkti 9.2 ja sõnastan järgmiselt: „9.2. Asutuse sularahakassal võivad olla alamkassad Asutuse juhi käskkirjaga kehtestatakse sularaha käitlemise eeskiri.“; 1.13. muudan punkti 9.3 ja sõnastan järgmiselt: „Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus.“; 1.14. lisan punkti 9.3.¹ järgmises sõnastuses: „9.3.¹ Asutus korraldab kassasse laekunud sularaha viimise panka ja selle kandmise Rahandusministeeriumi pangakontole hiljemalt kuu viimasel tööpäeval või asutuses kinnitatud kassa kuulimiidi ületamisele järgneval tööpäeval. ESM märgib sissemaksele e-riigikassa tulukontole viitava viitenumbri 2800048972. KV märgib sissemaksele e-riigikassa tulukontole viitava viitenumbri 2800082844. Sularaha kassast väljavõtmisel ja panka viimisel vormistatakse kassa väljaminekuorder, muid sularaha väljamakseid kassast ei tehta.“; 1.15. lisan punkti 9.3.² järgmises sõnastuses: „9.3.² Kaardimaksete vastuvõtmine toimub üldjuhul statsionaarsetes makseterminalides. Asutus korraldab makseterminalist tehingute edastamise panka iga tööpäeva lõpus. Ostutoimingud registreeritakse kassas ning vastuvõetud kaardimaksete aruanne esitatakse koos sularahakassa dokumentatsiooniga vähemalt aruandekuu lõpetamisel Keskusele. Sõltuvalt tehingute mahust võib kokkuleppel Keskusega aruanded esitada iganädalaselt. Keskus kajastab aruande alusel nõude ja tulu ning seob nõude e-riigikassa kontoväljavõtte alusel laekumistega. Mittestatsionaarse makseterminali kasutamise, vajalikud toimingud ja dokumentatsiooni esitamise viisi kooskõlastab asutus eelnevalt Keskusega.“; 1.16. muudan punkti 10.4 ja sõnastan järgmiselt: „10.4. Majanduskulude avansi saamiseks esitatakse asutuse kehtestatud nõuete kohaselt kinnitatud taotlus RTIP-s või etteantud vormil (vorm 5 „Majanduskulude avansi taotlus“) DHS-is Keskusele hiljemalt kolm (3) tööpäeva enne taotluses märgitud väljamakse kuupäeva. Väljamakse tehakse aruandva isiku poolt avansi taotluses näidatud pangakontole.“; 1.17. muudan punkti 10.6 esimese lause ja sõnastan järgmiselt: „ 10.6. Aruandvad isikud on kohustatud esitama Keskusele majanduskulude aruande (RTIP või vorm 1 „Majanduskulude aruanne“) või lähetuskulude aruande (RTIP või vorm 4 „Lähetuskulude aruanne“) vastavalt finantstoimemudelis märgitud viisil ning tähtajaks.“; 1.18. muudan punkti 11.2 ja sõnastan järgmiselt: „11.2. Müügiarvete koostamise aluseks on 2 (7) 1.18. muudan punkti 11.2 ja sõnastan järgmiselt: „11.2. Müügiarvete koostamise aluseks on lepingud, märgukirjad, koondaruanded, asutuse poolt Keskusele esitatud (digi)allkirjastatud või DHS-s kinnitatud teatis müügiarvete väljastamiseks (vorm 2) ja nimekirjaliste müügiarvete taotlus (vorm 3). Arvete väljastamiseks koostatud dokumendid edastatakse Keskusele asutuse DHS-is või elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected].“; 1.19. muudan punkti 11.5.1 ja sõnastan järgmiselt: „11.5.1. Ajateenijate ja reservväelaste poolt tekitatud kahju hüvitamiseks teeb asutus kahju tekitanule kirjaliku ettepaneku kahju hüvitamiseks, näidates hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud, kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja. Ettepaneku saanu vastab kirjalikult, kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest.“; 1.20. muudan punkti 11.5.5 ja sõnastan järgmiselt: „11.5.5. KV-s ajateenijate, reservväelaste ja teenistujate põhjustatud kahjude hüvitamise (välja arvatud varustusega seotud) kohta koostab struktuuriüksus taotluse müügiarve väljastamiseks (vorm 2), mille alusel kajastab Keskus nõude SAPis. Nõuded kajastatakse bilansis lühiajaliste nõuete kontodel ka juhul, kui kahju hüvitamiseks on sõlmitud maksegraafik. Sellise nõude kajastamisel raamatupidamises lisatakse kirjendile märge sõlmitud maksegraafiku kohta.“; 1.21. muudan punkti 11.5.6 ja sõnastan järgmiselt: „11.5.6. KV-s ajateenijate, reservväelaste ja teenistujate põhjustatud varustuse hävimise või kadumise tõttu tekkinud kahjude hüvitis laekub e-riigikassa pangakontole ning juhul, kui selgituses on üheselt arusaadav, et tegemist on varustuse hüvitamisega, kajastab Keskus laekumise SAP-s koondkandega, milles nõudesumma on ühe reaga ja kuluvähenduse read iga laekumise kohta eraldi. Laekumiste info edastab Keskuse töötaja KV struktuuriüksusele müügiarve taotluse (vorm 3) koostamiseks. Müügiarve taotluse saabumisel Keskusesse kontrollib Keskuse töötaja e-riigikassasse laekunud summa vastavust dokumendile ning märgib SAP kandes kuluvähenduse reale selgituseks taotluse DHS registreerimise numbri.“; 1.22. tunnistan punktid 11.5.7 ja 11.5.8 kehtetuks; 1.23. muudan punkti 12.3 ja sõnastan järgmiselt: „12.3. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks: 1) aastast aastasse korduvad kulud (ajakirjandus, kindlustus, kasutusõigused, seadmete ja inventari rent jms), mis majandusaastas jäävad tehingu kohta alla üldeeskirjaga kehtestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist; 2) kui ettemakse tegemine ning tulevaste perioodide kulu tekkepõhine kajastamine jäävad samasse aruandekvartalisse; 3) eelnevalt asutuses eelarve täitmise jälgimise eest vastutava isikuga kokkuleppel võib jätta kuude vahel jaotamata ühe majandusaasta kulud, kui igasse kuusse kantav kulu on võrdne või väiksem üldeeskirjaga kehtestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist.“; 1.24. muudan punkti 13.2 ja sõnastan järgmiselt: „13.2. KV peab bilansilist arvestust strateegiliste varude üle kontol 108000 ning ladudes oleva tooraine ja materjalide üle kontol 108100. Tooraine ja materjalidena peab KV arvestust vedelkütuse ja toiduainete üle, mida ei loeta stateegiliste varude hulka. Ettemaksed varude eest kajastatakse kontol 108920.“; 1.25. muudan punkti 13.6 ja sõnastan järgmiselt: „13.6. Tooraine ja materjalide varud kantakse raamatupidamises kulusse üks kord kuus KV struktuuriüksuse edastatud koondaruande alusel. Lisaks korrigeeritakse vajadusel üks kord aastas bilansipäeva seisuga konto 108100 jääki vedelkütuse ja toiduainete lao inventuuri tulemusel. Strateegiliste varude konto 108000 jääki korrigeeritakse raamatupidamises vastavalt KV struktuuriüksuse esitatud lao liikumise algandmete põhjal koostatud õiendile või üks kord aastas bilansipäeva seisuga strateegiliste varude inventeerimise tulemusel.“; 1.26. Muudan punkti 16.4 ja sõnastan järgmiselt: "16.4. Uute varade puhul lähtutakse järgmistest vahemikest: 3 (7) Kontogrupp Põhivara liik Eeldatav Amortisatsioon kasulik eluiga i norm % aastates 1550 Maa Ei amortiseerita 1551 Hooned, eluhooned, hoonete osad 20-50 2-5 1551 Teed 10-40 2,5-10 1551 Rajatised 10-40 2,5-10 1553 Kaitseotstarbeline (KO) põhivara, sh: 3-35 2,86-33,33 1553 KO IT seadmed 3-10 10-33,33 1553 KO meditsiinivarustus 5-10 10-20 1553 KO relvastus 10-30 3,33-10 1553 KO sidesüsteemid 10-20 5-10 1553 KO maismaasõidukid 10-30 3,33-10 1553 KO õhusõidukid, laevad 10-35 2,86-10 1553 KO muud seadmed 5-20 5-20 1554 Masinad ja seadmed, sh: 5-10 10-20 1554 Bürooseadmed ja esitlustehnika 5-10 10-20 1554 Mõõte- ja kontrollseadmed ja -inventar 5-10 10-20 1554 Töömasinad ja –seadmed, tööriistad 5-10 10-20 1554 Meditsiiniseadmed 5-10 10-20 1554 Turvatehnika 5-10 10-20 1554 Transpordivahendid 5-10 10-20 4 (7) 1555 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 2 -5 20-50 seadmed, sh: 1555 Arvutid 3 33,33 1555 IT lisaseadmed 3-5 20-33,33 1555 Sideseadmed ja -inventar 5 20 1556 Muu amortiseeruv põhivara, sh: 5-10 10-20 1556 Mööbel 5-10 10-20 1556 Köögisisustus- ja inventar 5-10 10-20 1556 Olmetehnika- ja inventar 5-10 10-20 1556 Spordivarustus 5-10 10-20 1556 Muusikainstrumendid 5-10 10-20 1556 Meditsiiniline inventar 5-10 10-20 1557 Mitteamortiseeritav materiaalne põhivara Rahandusministri juhend 1560 Immateriaalne põhivara 2-10 10-50 (operatsioonisüsteemid, tarkvara) 1562 Immateriaalne põhivara (õigused, 2-10 10-50 litsentsid) 1566 Muu immateriaalne vara 2-10 10-50 " 1.27. muudan punkti 20.1 ja sõnastan järgmiselt: „20.1. Bilansipäeva seisuga hinnatakse kaitseväeteenistuse seaduse alusel arvestatud tegevteenistuspensioni eraldisi ja pensionieraldis kajastatakse SAP-is tulukeskusega TK10.“; 1.28. tunnistan punktid 20.3 – 20.7 kehtetuks; 1.29. muudan punkti 21.2 ja sõnastan järgmiselt: „21.2. Toodete ja teenuste müügist saadud tulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. Tulu kajastamise aluseks on nõudedokument (arve, teatis, taotlus, märgukiri, leping). Tulu võetakse tekkepõhiselt arvele ainult juhul, kui tulu laekumine hinnatakse tõenäoliseks. Vastasel juhul kajastatakse nõuded kuni laekumiseni bilansiväliselt nõude koostanud asutuse vastavates registrites.“; 1.30. lisan punkti 21.2¹ järgmises sõnastuses: „21.2.¹ Nõudedokumendi alusel tulude (või kulude vähenduste) kajastamisel lisatakse SAP-s kannet tehes kontolaiendid lähtudes üldeeskirja nõuetest (tehingupartneri kood, tegevusala, allika ja rahavoo kood), tulukeskus, eelarveüksus, 5 (7) nõuetest (tehingupartneri kood, tegevusala, allika ja rahavoo kood), tulukeskus, eelarveüksus, eelarve liik ja tulenevalt asutuse juhtimisarvestuse vajadusest täiendavd koodid (kulukeskus, tellimus ja projekti struktuurelement).“; 1.31. lisan punkti 21.2.² järgmises sõnastuses: „21.2.² Tulu (või kuluvähendus) kajastatakse üldjuhul selle asutuse tuluna (või kulu vähendusena) kes on koostanud nõudedokumendi.“; 1.32. muudan punkti 21.3 ja sõnastan järgmiselt: „21.3. Tulud majandustegevusest kajastatakse kontodel 32200000 kuni 32329000, vastavalt üldeeskirjas sätestatud nõuetele. Kontol 32212000 kajastatakse ESM tasulised teenused.“; 1.33. lisan punkti 22.8 alapunkti 5) järgmises sõnastuses: „5) KV (KüVJ) eelarvesse planeeritud ja tasutud valitsemisala IKT kulud.“; 1.34. muudan punkti 23.6.5 ja sõnastan järgmiselt: „23.6.5. Esindus- ja vastuvõtukulude ning erisoodustuse kulude algdokumentidele peab olema asutuse poolt lisatud piisav info õige maksustamise tagamiseks (sh üritusel osalejate nimekiri või arv ning eraldi nende isikute arv, kellele tehtud kulud arvestatakse erisoodustusena). Kui kinkimiseks ostetakse meeneid, suveniire, lilli või muud kaupa, lisatakse arvele selgitus kingituse saaja kohta. Kui kuludokumendil ei ole võimalik üheselt eristada erisoodustuse osa, kasutatakse maksustatava summa leidmiseks oma töötajate proportsiooni kõigi osalenute hulgast;“; 1.35. muudan punkti 24.2 ja sõnastan järgmiselt: „24.2. Välismaise toetuse saamine kajastatakse SAP-is fondiga 40, eelarvekonto 359 ning toetuse ja selle arvel tehtavate kulutuste jälgimiseks avatakse eraldi toetuse ehk grandi kood. Sama koodi kasutatakse vastava toetuse kaasfinantseeringu korral ning omafinantseeringu korras tehtud kulutuste puhul. Toetuse kood lisatakse kõikidele kannetele, s.h nii toetuse laekumise, tulude ja kulude, varade soetamise kui ka ettemaksete kajastamisel. Koodi loomisel ja grandi eelarve sisestamisel SAPi lähtutakse SAP-i juhendist. Eelarve avab RTK taotluse alusel kas välisabi laekumisel või sildfinantseerimise saamisel.“; 1.36. muudan punkti 25.2.2 ja sõnastan järgmiselt: „25.2.2. Deebetkaart väljastatakse esinduse referendile esinduse majandamiskulude ja inventari soetamise eest tasumiseks ning Keskuse raamatupidajale välisteenistujate rendilepingutega seotud raamatupidamise toimingute teostamiseks ning kontoväljavõtte saamiseks.“; 1.37. muudan punkti 25.2.4 ja sõnastan järgmiselt: „25.2.4. Esindusse lähetatud välisteenistujad, kes kasutavad esinduse krediitkaarti, esitavad 5 tööpäeva jooksul pärast krediitkaardi väljavõtte saamist tehtud maksete kohta RTIPis Asutuse pangakaardi aruande, millele lisavad krediitkaardi väljavõtte ja kuludokumendid. Kuluaruanded kontrollib KaM RPO finantsspetsialist, kinnitab NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja ning kanded SAPis teeb Keskuse raamatupidaja.“; 1.38. muudan punkti 25.13 ja sõnastan järgmiselt: „25.13. KaM sõidukite kasutamise korra alusel Esinduse kasutusse antud ametiauto kasutamine ja sõidupäeviku esitamine toimub vastavalt poolte vahel sõlmitud kasutuslepingule.“; 1.39. tunnistan punktid 25.14-25.16 kehtetuks; 1.40. muudan punkti 33.2 alapunke 1, 5 ja 6 ning sõnastan järgmiselt: „1) Kaitseministeeriumis- minister, kantsler, asekantslerid, rahvusvahelise koostöö, kaitseväeteenistuse, kaitseinvesteeringute-, riigikaitse planeerimise, õigus-, küberpoliitika, strateegilise kommunikatsiooni, personali-, dokumendihalduse, poliitika planeerimise, NATO ja Euroopa Liidu ning julgeoleku- ja haldusosakonna juhataja; 5) Kaitseväes - Kaitseväe juhataja ja juhataja asetäitja, peastaabi ülem, ülema asetäitja ja administratiivülem, peastaabi personaliosakonna, operatiivosakonna, logistikaosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna, väljaõppeosakonna, eelarve- ja rahandusosakonna ülem, strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja, üldosakonna juhataja, julgeoleku teenistuse ülem, Luurekeskuse ülem, Erioperatsioonide väejuhatuse ülem, Staabi- ja sidepataljoni ülem; Toetuse väejuhatuse ülem ja staabiülem, Sõjaväepolitsei ülem, Õhuväe ülem ja staabiülem, Mereväe ülem, 1. jalaväebrigaadi ülem, 2. jalaväebrigaadi ülem, Kaitseväe Akadeemia ülem, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti 6 (7) jalaväebrigaadi ülem, Kaitseväe Akadeemia ülem, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi ülem; 6) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses- direktor, kommunikatsioonijuht, planeerimisjuht, taristu-, hangete- ja üldosakonna juhataja, ehitus-, kinnisvara- ja korrashoiubüroo juht, korrashoiubüroo haldusjuht, hangete osakonna projektijuht, taristuosakonna ehitusbüroo juhtiv projektijuht ja taristuosakonna ehitusbüroo projektijuht.“; 1.41. Lisa 1 „Finantsarvestuse toimemudel“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisatud); 1.42. tunnistan Lisa 9 kehtetuks. 2. Käskkiri jõustub allkirjastamisest, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. 3. Käskkiri teha teatavaks kõikidele Kaitseministeeriumi struktuuriüksustele, Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Seli Tervisekeskusele ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ning avaldada Kaitseministeeriumi intranetis. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister Kaja Jõema Riigikaitse planeerimise osakond 7 (7)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel