KÄSKKIRI
8. juuli 2019 nr 201
Kaitseministri 15.01.2018 käskkirja nr 41
„Kaitseministeeriumi, Kaitseväe,
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseressursside Ameti,
Seli Tervisekeskuse ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi
raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15
punktide 3, 20 ja 21 alusel ja kooskõlas rahandusministri 11.12.2003 määrusega nr 105
„Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“:
1. Muudan kaitseministri 15.01.2018 käskkirjaga nr 41 kehtestatud Kaitseministeeriumi,
Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseressursside Ameti, Seli Tervisekeskuse ja
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi raamatupidamise sise-eeskirja järgmiselt:
1.1. muudan punkti 2.7 ja sõnastan järgmiselt: „2.7. Rahandusministeeriumi saldoandmike
infosüsteemi esitatakse Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM), Kaitseväe (edaspidi KV), Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK), Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA), Seli
Tervisekeskuse (edaspidi Seli) ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseum (edaspidi
ESM) ühine saldoandmik (TP 009001). Välisluureameti kohta esitatakse saldoandmike
infosüsteemis eelarve täitmine e-riigikassa väljavõtte alusel valitsemisala saldoandmikus.“;
1.2. muudan punkti 3.8.3 ja sõnastan järgmiselt: „3.8.3. KV personali- ja palgaarvestuse
algdokumendid või ärakirjad edastatakse Keskusele üldjuhul DHS-s või elektroonselt e-posti
aadressil
[email protected].“;
1.3. muudan punkti 4.11 alapunkti 2 ja sõnastan järgmiselt: „2) dokumendil kajastatud kogused,
hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, sh tellimis- või
garantiikirjale;“;
1.4. muudan punkti 4.12 ja sõnastan järgmiselt: „4.12. Asutused märgivad dokumentidele
finantsarvestuse pidamiseks vajalikud tunnused (kontolaiendid), sh eelarve konto, kuluüksuse,
projekti struktuurielemendi, kulukoha, tegevusala, eelarveliik, allikas, riigihanke viitenumbri,
lepingu numbri, koolitussündmuse ID, lähetuse numbri ning vajadusel muu informatsiooni, mis
selgitab tehingu sisu või finantseerimisallikate jaotust.“;
1.5. muudan punkti 4.14 alapunkte 1 ja 3 ning sõnastan järgmiselt:
„1) algdokument vastab raamatupidamise seaduses ning käibemaksuseaduses sätestatud
nõuetele;
3) raamatupidamiskontod, tehingupartneri, tegevusala, eelarveliigi, allika ja rahavoo koodid on
3) raamatupidamiskontod, tehingupartneri, tegevusala, eelarveliigi, allika ja rahavoo koodid on
õiged ja vastavad tehingu majanduslikule sisule ning ostudokumentide kinnitamisel on märgitud
riigihanke viitenumber ja/või lepingunumber või lisatud viide nende puudumise kohta;“;
1.6. muudan punkti 6.1 ja sõnastan järgmiselt: „6.1. Majandustehingute kirjendamiseks
kasutatakse kuni kaheksakohalisi raamatupidamiskontosid, mis vastavad üldeeskirjaga
kinnitatud kontoplaanile. Asutustel on KaM RPO või Keskuse kaudu võimalik põhjendatud
juhtudel taotleda kontoplaani täiendavaid allkontosid asutustele vajaliku detailsema
kuluarvestuse pidamiseks.“;
1.7. muudan punkti 6.4 ja sõnstan järgmiselt: „6.4. Eelarveliigi, objekti, allika ja rahavoo koodid
lisatakse nõutavuse korral kontole käsitsi.“;
1.8. muudan punkti 6.13 ja sõnastan järgmiselt: „6.13. Ostuarvetel (või lepingulistel maksetel)
lisatakse riigihanke viitenumber või viide selle puudumisele. Lepingu numbri lisamiseks
kasutatakse SAP-s kanderea välja „Tekst“ ja vajadusel täpsustava tunnusena välja „Määrang.“;
1.9. muudan punkti 7.5 ja sõnastan järgmiselt: „7.5. E-riigikassa kasutamiseks esitatakse
riigikassale riigiraamatupidamiskohustuslase juhi allkirjastatud volitus, milles määratakse isik,
kes on volitatud administreerima riigiraamatupidamiskohustuslase e-riigikassa teenuseid.“;
1.10. muudan peatrüki 9 pealkirja ja sõnastan järgmiselt: „9 Sularaha ja kaardimaksed.“;
1.11. muudan punkti 9.1 ja sõnastan järgmiselt: „9.1. Sularahakassa ja/või
kaardimakseterminalid on üldjuhul kasutusel ainult nendes riigiraamatupidamiskohustuslase
asutustes, kelle tegevus eeldab sularaha ja/või kaardmakse vastuvõtmist asutuse tegevuse
iseloomust sõltuvalt või muude alternatiivsete maksevõimaluste puudumisel. Sularahakassa ja
kaardimakse-terminalid on avatud KV-s ja ESM-is.“;
1.12. muudan punkti 9.2 ja sõnastan järgmiselt: „9.2. Asutuse sularahakassal võivad olla
alamkassad Asutuse juhi käskkirjaga kehtestatakse sularaha käitlemise eeskiri.“;
1.13. muudan punkti 9.3 ja sõnastan järgmiselt: „Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis
ametlikult kehtivas vääringus.“;
1.14. lisan punkti 9.3.¹ järgmises sõnastuses: „9.3.¹ Asutus korraldab kassasse laekunud sularaha
viimise panka ja selle kandmise Rahandusministeeriumi pangakontole hiljemalt kuu viimasel
tööpäeval või asutuses kinnitatud kassa kuulimiidi ületamisele järgneval tööpäeval. ESM märgib
sissemaksele e-riigikassa tulukontole viitava viitenumbri 2800048972. KV märgib sissemaksele
e-riigikassa tulukontole viitava viitenumbri 2800082844. Sularaha kassast väljavõtmisel ja
panka viimisel vormistatakse kassa väljaminekuorder, muid sularaha väljamakseid kassast ei
tehta.“;
1.15. lisan punkti 9.3.² järgmises sõnastuses: „9.3.² Kaardimaksete vastuvõtmine toimub
üldjuhul statsionaarsetes makseterminalides. Asutus korraldab makseterminalist tehingute
edastamise panka iga tööpäeva lõpus. Ostutoimingud registreeritakse kassas ning vastuvõetud
kaardimaksete aruanne esitatakse koos sularahakassa dokumentatsiooniga vähemalt aruandekuu
lõpetamisel Keskusele. Sõltuvalt tehingute mahust võib kokkuleppel Keskusega aruanded
esitada iganädalaselt. Keskus kajastab aruande alusel nõude ja tulu ning seob nõude e-riigikassa
kontoväljavõtte alusel laekumistega. Mittestatsionaarse makseterminali kasutamise, vajalikud
toimingud ja dokumentatsiooni esitamise viisi kooskõlastab asutus eelnevalt Keskusega.“;
1.16. muudan punkti 10.4 ja sõnastan järgmiselt: „10.4. Majanduskulude avansi saamiseks
esitatakse asutuse kehtestatud nõuete kohaselt kinnitatud taotlus RTIP-s või etteantud vormil
(vorm 5 „Majanduskulude avansi taotlus“) DHS-is Keskusele hiljemalt kolm (3) tööpäeva enne
taotluses märgitud väljamakse kuupäeva. Väljamakse tehakse aruandva isiku poolt avansi
taotluses näidatud pangakontole.“;
1.17. muudan punkti 10.6 esimese lause ja sõnastan järgmiselt: „ 10.6. Aruandvad isikud on
kohustatud esitama Keskusele majanduskulude aruande (RTIP või vorm 1 „Majanduskulude
aruanne“) või lähetuskulude aruande (RTIP või vorm 4 „Lähetuskulude aruanne“) vastavalt
finantstoimemudelis märgitud viisil ning tähtajaks.“;
1.18. muudan punkti 11.2 ja sõnastan järgmiselt: „11.2. Müügiarvete koostamise aluseks on
2 (7)
1.18. muudan punkti 11.2 ja sõnastan järgmiselt: „11.2. Müügiarvete koostamise aluseks on
lepingud, märgukirjad, koondaruanded, asutuse poolt Keskusele esitatud (digi)allkirjastatud või
DHS-s kinnitatud teatis müügiarvete väljastamiseks (vorm 2) ja nimekirjaliste müügiarvete
taotlus (vorm 3). Arvete väljastamiseks koostatud dokumendid edastatakse Keskusele asutuse
DHS-is või elektrooniliselt e-posti aadressil
[email protected].“;
1.19. muudan punkti 11.5.1 ja sõnastan järgmiselt: „11.5.1. Ajateenijate ja reservväelaste poolt
tekitatud kahju hüvitamiseks teeb asutus kahju tekitanule kirjaliku ettepaneku kahju
hüvitamiseks, näidates hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud, kahju hüvitamise ulatuse,
korra ja tähtaja. Ettepaneku saanu vastab kirjalikult, kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub
sellest.“;
1.20. muudan punkti 11.5.5 ja sõnastan järgmiselt: „11.5.5. KV-s ajateenijate, reservväelaste ja
teenistujate põhjustatud kahjude hüvitamise (välja arvatud varustusega seotud) kohta koostab
struktuuriüksus taotluse müügiarve väljastamiseks (vorm 2), mille alusel kajastab Keskus nõude
SAPis. Nõuded kajastatakse bilansis lühiajaliste nõuete kontodel ka juhul, kui kahju
hüvitamiseks on sõlmitud maksegraafik. Sellise nõude kajastamisel raamatupidamises lisatakse
kirjendile märge sõlmitud maksegraafiku kohta.“;
1.21. muudan punkti 11.5.6 ja sõnastan järgmiselt: „11.5.6. KV-s ajateenijate, reservväelaste ja
teenistujate põhjustatud varustuse hävimise või kadumise tõttu tekkinud kahjude hüvitis laekub
e-riigikassa pangakontole ning juhul, kui selgituses on üheselt arusaadav, et tegemist on
varustuse hüvitamisega, kajastab Keskus laekumise SAP-s koondkandega, milles nõudesumma
on ühe reaga ja kuluvähenduse read iga laekumise kohta eraldi. Laekumiste info edastab
Keskuse töötaja KV struktuuriüksusele müügiarve taotluse (vorm 3) koostamiseks. Müügiarve
taotluse saabumisel Keskusesse kontrollib Keskuse töötaja e-riigikassasse laekunud summa
vastavust dokumendile ning märgib SAP kandes kuluvähenduse reale selgituseks taotluse DHS
registreerimise numbri.“;
1.22. tunnistan punktid 11.5.7 ja 11.5.8 kehtetuks;
1.23. muudan punkti 12.3 ja sõnastan järgmiselt: „12.3. Erandina võib arvestuse lihtsustamise
eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks:
1) aastast aastasse korduvad kulud (ajakirjandus, kindlustus, kasutusõigused, seadmete ja
inventari rent jms), mis majandusaastas jäävad tehingu kohta alla üldeeskirjaga kehtestatud
põhivara kapitaliseerimise alampiirist;
2) kui ettemakse tegemine ning tulevaste perioodide kulu tekkepõhine kajastamine jäävad
samasse aruandekvartalisse;
3) eelnevalt asutuses eelarve täitmise jälgimise eest vastutava isikuga kokkuleppel võib jätta
kuude vahel jaotamata ühe majandusaasta kulud, kui igasse kuusse kantav kulu on võrdne või
väiksem üldeeskirjaga kehtestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist.“;
1.24. muudan punkti 13.2 ja sõnastan järgmiselt: „13.2. KV peab bilansilist arvestust
strateegiliste varude üle kontol 108000 ning ladudes oleva tooraine ja materjalide üle kontol
108100. Tooraine ja materjalidena peab KV arvestust vedelkütuse ja toiduainete üle, mida ei
loeta stateegiliste varude hulka. Ettemaksed varude eest kajastatakse kontol 108920.“;
1.25. muudan punkti 13.6 ja sõnastan järgmiselt: „13.6. Tooraine ja materjalide varud kantakse
raamatupidamises kulusse üks kord kuus KV struktuuriüksuse edastatud koondaruande alusel.
Lisaks korrigeeritakse vajadusel üks kord aastas bilansipäeva seisuga konto 108100 jääki
vedelkütuse ja toiduainete lao inventuuri tulemusel. Strateegiliste varude konto 108000 jääki
korrigeeritakse raamatupidamises vastavalt KV struktuuriüksuse esitatud lao liikumise
algandmete põhjal koostatud õiendile või üks kord aastas bilansipäeva seisuga strateegiliste
varude inventeerimise tulemusel.“;
1.26. Muudan punkti 16.4 ja sõnastan järgmiselt: "16.4. Uute varade puhul lähtutakse
järgmistest vahemikest:
3 (7)
Kontogrupp Põhivara liik Eeldatav Amortisatsioon
kasulik eluiga i norm %
aastates
1550 Maa Ei amortiseerita
1551 Hooned, eluhooned, hoonete osad 20-50 2-5
1551 Teed 10-40 2,5-10
1551 Rajatised 10-40 2,5-10
1553 Kaitseotstarbeline (KO) põhivara, sh: 3-35 2,86-33,33
1553 KO IT seadmed 3-10 10-33,33
1553 KO meditsiinivarustus 5-10 10-20
1553 KO relvastus 10-30 3,33-10
1553 KO sidesüsteemid 10-20 5-10
1553 KO maismaasõidukid 10-30 3,33-10
1553 KO õhusõidukid, laevad 10-35 2,86-10
1553 KO muud seadmed 5-20 5-20
1554 Masinad ja seadmed, sh: 5-10 10-20
1554 Bürooseadmed ja esitlustehnika 5-10 10-20
1554 Mõõte- ja kontrollseadmed ja -inventar 5-10 10-20
1554 Töömasinad ja –seadmed, tööriistad 5-10 10-20
1554 Meditsiiniseadmed 5-10 10-20
1554 Turvatehnika 5-10 10-20
1554 Transpordivahendid 5-10 10-20
4 (7)
1555 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 2 -5 20-50
seadmed, sh:
1555 Arvutid 3 33,33
1555 IT lisaseadmed 3-5 20-33,33
1555 Sideseadmed ja -inventar 5 20
1556 Muu amortiseeruv põhivara, sh: 5-10 10-20
1556 Mööbel 5-10 10-20
1556 Köögisisustus- ja inventar 5-10 10-20
1556 Olmetehnika- ja inventar 5-10 10-20
1556 Spordivarustus 5-10 10-20
1556 Muusikainstrumendid 5-10 10-20
1556 Meditsiiniline inventar 5-10 10-20
1557 Mitteamortiseeritav materiaalne põhivara Rahandusministri juhend
1560 Immateriaalne põhivara 2-10 10-50
(operatsioonisüsteemid, tarkvara)
1562 Immateriaalne põhivara (õigused, 2-10 10-50
litsentsid)
1566 Muu immateriaalne vara 2-10 10-50
"
1.27. muudan punkti 20.1 ja sõnastan järgmiselt: „20.1. Bilansipäeva seisuga hinnatakse
kaitseväeteenistuse seaduse alusel arvestatud tegevteenistuspensioni eraldisi ja pensionieraldis
kajastatakse SAP-is tulukeskusega TK10.“;
1.28. tunnistan punktid 20.3 – 20.7 kehtetuks;
1.29. muudan punkti 21.2 ja sõnastan järgmiselt: „21.2. Toodete ja teenuste müügist saadud
tulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. Tulu kajastamise aluseks on nõudedokument (arve,
teatis, taotlus, märgukiri, leping). Tulu võetakse tekkepõhiselt arvele ainult juhul, kui tulu
laekumine hinnatakse tõenäoliseks. Vastasel juhul kajastatakse nõuded kuni laekumiseni
bilansiväliselt nõude koostanud asutuse vastavates registrites.“;
1.30. lisan punkti 21.2¹ järgmises sõnastuses: „21.2.¹ Nõudedokumendi alusel tulude (või kulude
vähenduste) kajastamisel lisatakse SAP-s kannet tehes kontolaiendid lähtudes üldeeskirja
nõuetest (tehingupartneri kood, tegevusala, allika ja rahavoo kood), tulukeskus, eelarveüksus,
5 (7)
nõuetest (tehingupartneri kood, tegevusala, allika ja rahavoo kood), tulukeskus, eelarveüksus,
eelarve liik ja tulenevalt asutuse juhtimisarvestuse vajadusest täiendavd koodid (kulukeskus,
tellimus ja projekti struktuurelement).“;
1.31. lisan punkti 21.2.² järgmises sõnastuses: „21.2.² Tulu (või kuluvähendus) kajastatakse
üldjuhul selle asutuse tuluna (või kulu vähendusena) kes on koostanud nõudedokumendi.“;
1.32. muudan punkti 21.3 ja sõnastan järgmiselt: „21.3. Tulud majandustegevusest kajastatakse
kontodel 32200000 kuni 32329000, vastavalt üldeeskirjas sätestatud nõuetele. Kontol 32212000
kajastatakse ESM tasulised teenused.“;
1.33. lisan punkti 22.8 alapunkti 5) järgmises sõnastuses: „5) KV (KüVJ) eelarvesse planeeritud
ja tasutud valitsemisala IKT kulud.“;
1.34. muudan punkti 23.6.5 ja sõnastan järgmiselt: „23.6.5. Esindus- ja vastuvõtukulude ning
erisoodustuse kulude algdokumentidele peab olema asutuse poolt lisatud piisav info õige
maksustamise tagamiseks (sh üritusel osalejate nimekiri või arv ning eraldi nende isikute arv,
kellele tehtud kulud arvestatakse erisoodustusena). Kui kinkimiseks ostetakse meeneid,
suveniire, lilli või muud kaupa, lisatakse arvele selgitus kingituse saaja kohta. Kui
kuludokumendil ei ole võimalik üheselt eristada erisoodustuse osa, kasutatakse maksustatava
summa leidmiseks oma töötajate proportsiooni kõigi osalenute hulgast;“;
1.35. muudan punkti 24.2 ja sõnastan järgmiselt: „24.2. Välismaise toetuse saamine kajastatakse
SAP-is fondiga 40, eelarvekonto 359 ning toetuse ja selle arvel tehtavate kulutuste jälgimiseks
avatakse eraldi toetuse ehk grandi kood. Sama koodi kasutatakse vastava toetuse
kaasfinantseeringu korral ning omafinantseeringu korras tehtud kulutuste puhul. Toetuse kood
lisatakse kõikidele kannetele, s.h nii toetuse laekumise, tulude ja kulude, varade soetamise kui
ka ettemaksete kajastamisel. Koodi loomisel ja grandi eelarve sisestamisel SAPi lähtutakse
SAP-i juhendist. Eelarve avab RTK taotluse alusel kas välisabi laekumisel või
sildfinantseerimise saamisel.“;
1.36. muudan punkti 25.2.2 ja sõnastan järgmiselt: „25.2.2. Deebetkaart väljastatakse esinduse
referendile esinduse majandamiskulude ja inventari soetamise eest tasumiseks ning Keskuse
raamatupidajale välisteenistujate rendilepingutega seotud raamatupidamise toimingute
teostamiseks ning kontoväljavõtte saamiseks.“;
1.37. muudan punkti 25.2.4 ja sõnastan järgmiselt: „25.2.4. Esindusse lähetatud välisteenistujad,
kes kasutavad esinduse krediitkaarti, esitavad 5 tööpäeva jooksul pärast krediitkaardi väljavõtte
saamist tehtud maksete kohta RTIPis Asutuse pangakaardi aruande, millele lisavad krediitkaardi
väljavõtte ja kuludokumendid. Kuluaruanded kontrollib KaM RPO finantsspetsialist, kinnitab
NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja ning kanded SAPis teeb Keskuse raamatupidaja.“;
1.38. muudan punkti 25.13 ja sõnastan järgmiselt: „25.13. KaM sõidukite kasutamise korra
alusel Esinduse kasutusse antud ametiauto kasutamine ja sõidupäeviku esitamine toimub
vastavalt poolte vahel sõlmitud kasutuslepingule.“;
1.39. tunnistan punktid 25.14-25.16 kehtetuks;
1.40. muudan punkti 33.2 alapunke 1, 5 ja 6 ning sõnastan järgmiselt:
„1) Kaitseministeeriumis- minister, kantsler, asekantslerid, rahvusvahelise koostöö,
kaitseväeteenistuse, kaitseinvesteeringute-, riigikaitse planeerimise, õigus-, küberpoliitika,
strateegilise kommunikatsiooni, personali-, dokumendihalduse, poliitika planeerimise, NATO ja
Euroopa Liidu ning julgeoleku- ja haldusosakonna juhataja;
5) Kaitseväes - Kaitseväe juhataja ja juhataja asetäitja, peastaabi ülem, ülema asetäitja ja
administratiivülem, peastaabi personaliosakonna, operatiivosakonna, logistikaosakonna,
analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna, väljaõppeosakonna,
eelarve- ja rahandusosakonna ülem, strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja,
üldosakonna juhataja, julgeoleku teenistuse ülem, Luurekeskuse ülem, Erioperatsioonide
väejuhatuse ülem, Staabi- ja sidepataljoni ülem; Toetuse väejuhatuse ülem ja staabiülem,
Sõjaväepolitsei ülem, Õhuväe ülem ja staabiülem, Mereväe ülem, 1. jalaväebrigaadi ülem, 2.
jalaväebrigaadi ülem, Kaitseväe Akadeemia ülem, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti
6 (7)
jalaväebrigaadi ülem, Kaitseväe Akadeemia ülem, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti
kontingendi ülem;
6) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses- direktor, kommunikatsioonijuht, planeerimisjuht,
taristu-, hangete- ja üldosakonna juhataja, ehitus-, kinnisvara- ja korrashoiubüroo juht,
korrashoiubüroo haldusjuht, hangete osakonna projektijuht, taristuosakonna ehitusbüroo juhtiv
projektijuht ja taristuosakonna ehitusbüroo projektijuht.“;
1.41. Lisa 1 „Finantsarvestuse toimemudel“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisatud);
1.42. tunnistan Lisa 9 kehtetuks.
2. Käskkiri jõustub allkirjastamisest, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019.
3. Käskkiri teha teatavaks kõikidele Kaitseministeeriumi struktuuriüksustele, Kaitseväele,
Kaitseressursside Ametile, Seli Tervisekeskusele ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri
muuseumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ning avaldada Kaitseministeeriumi
intranetis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Kaitseminister
Kaja Jõema
Riigikaitse planeerimise osakond
7 (7)