Otsus - Kõima küla Potsepa detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

PÄRNU LINNAVOLIKOGU OTSUS Pärnu 20. juuni 2019 nr 54 Kõima küla Potsepa detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nitrotol OÜ on esitanud 17.09.2018 Pärnu Linnavalitsusele Kõima külas Potsepa detailplaneeringu algatamise taotluse. Nitrotol OÜ on Eesti Arsenal OÜ tütarettevõtja, mis on asutatud planeeritava sõjalise lõhkematerjali tehase rajamiseks ja käitamiseks. Projekti eesmärgiks on seni välisriikides tehtud tööd teostada Eestis. Eesti Arsenal OÜ on alates 2015 disaininud, tootnud ning tarninud Eesti Kaitseväele lahingumoona. Tulenevalt seadusandlikest piirangutest toimus lõhkematerjaliga seotud tootmine välisriikides. Alates 01.07.2018 on Eestis tsiviilettevõtetel lubatud vastava loa alusel käidelda sõjarelvi ja sõjalist lahingumoona. Planeeringuala moodustab 14,7 ha suurune osa Potsepa liivamaardlast (kü nr 15905:001:0033, sihtotstarve mäetööstusemaa 100%) ja 9,1 ha suurune osa RMK kasutuses olevast Audru metskond 52 katastriüksusest (kü nr 62401:001:0390, sihtotstarve maatulundusmaa 95%, kaitsealune maa 5%; Potsepa PÜ-79, Tõstamaa maaparandussüsteemi osa, valdavalt kaetud männimetsaga). Potsepa liivakarjäär paikneb Kõima küla territooriumil ning küla keskusest ca 4 km kaugusel läänes. Lähiümbruse näol on tegemist valdavalt asustamata piirkonnaga, kus lähimad eluhooned asuvad ca 1 km kaugusel põhja ja ida suunas. Potsepa liivakarjäär on tehnogeenne maastik, mis on selliseks kujunenud mitmekümneaastase kaevanduse tulemusena. Planeeringuala läänepoolset osa läbib Kaelepa-Soomra tee, mis on RMK kasutuses ja mida kasutavad kohalikud elanikud ning Audru osavalla koolibuss. Planeeringuala külgneb Lindi looduskaitsealaga ja Lindi hoiualaga. Potsepa liivamaardla on riigile kuuluv mäetööstusmaa, mida kasutab kaevandusloa PARM-008 alusel Eesti Killustik OÜ (luba kehtib kuni 27.03.2020). Ühtlasi on Eesti Killustik OÜ esitanud Keskkonnaametile Potsepa IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlused täiteliiva aktiivse tarbevaru kaevandamiseks 4 ja 26 plokis ja liivamaardla perspektiivse ala laiendamiseks RMK kasutuses oleval Audru metskond 52 katastriüksusel. Eesti Killustik OÜ maavara kaevandamise loa muutmise taotlust arvestades on Keskkonnaameti poolt 22.03.2019 algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringualal kavandatavateks tegevusteks on lõhkematerjali komponentide ja tooraine ladustamine, lahingumoona täitmine lõhkeainega, lõpptoodete koostamine ja komplekteerimine, toodangu katsetamine seadusega lubatud piires (sh kontrollitud lõhkamiste läbiviimine), toodangu ladustamine ja kauba ning tooraine transport. Huvitatud isik soovib võtta maa kasutusele rekultiveerimata kujul ning rajada sinna tehase- ja laohooned kasutades ära asukoha eripärast tulenevat järskude nõlvadega süvendatud ala. Planeeringuga kavandatav tehasekompleks koosneb tehasehoonetest, ladudest, abihoonetest, piiretest, kaitsevallidest, teedest ja kommunikatsioonidest. Hoonestus on ühekorruseline ja üksteisest eraldatud liivavallidega. Lõhkematerjali hoitakse ja käideldakse tehase- ja laohoonetes ning sel ajal on need potentsiaalsed ohuobjektid. Lõhkeaine hoitakse eelkõige laos ning tuuakse tehase hoonesse selle töötamise ajal. Tehase töö peatamisel (nt öösel) lõhkematerjali ei hoita. Tehase territoorium on piiratud taraga ja valve all. Samuti piiratakse taraga 9,1 ha suurune osa RMK kasutuses olevast Audru metskond 52 katastriüksusest (ohutuse ja julgeoleku kaalutlustel). Seetõttu soovitakse muuta Kaelepa-Soomra tee asukohta, sest olemasolev kohalikus kasutuses tee asuks tehasekompleksi hoonetele liiga lähedale. Asendatava tee võimalikke asukohti on kaks (eelhinnangu joonis 3), eelistatud lahendus selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus. Uue tee rajab huvitatud isik ning selle asukohas mets raadatakse. Kavandatava tegevusega seotud eeldatav kauba ja tooraine transpordimaht on hinnanguliselt 1-2 veokit nädalas, mis oluliselt ei suurenda raskeveokite liikluskoormust piirkonnas. Nitrotol OÜ ei tegele ise ohtlike vedudega, veod tellitakse vastavat luba omavatelt ettevõtjatelt. Juurdepääsuteede ja nende seisukorra küsimus on eraldi käitlemiskoha käitamisloa saamise protsessis ja seda kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Lõhkematerjalide transpordile esitatavad nõuded on detailselt kirjeldatud dokumendi "European Agreement concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Road" ehk ADR (http://www.unece.org/trans/danger/publi/adr/adr_e.html) nõuetes, samuti lõhkematerjaliseaduses ja selle rakendusaktides. Kõik lõhkematerjali veeod toimuvad eelnevalt TTJA poolt saadud loa alusel. Igal veosel on oma UN number ning vedude reeglid. UN numbrid kuni 999 tähistavad lõhkematerjalidega veoseid. Audru valla üldplaneeringu kohaselt on Potsepa liivamaardla kinnistu puhul tegemist nö valge alaga. Nimetatud ala on metsa- või põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala, samuti võib sellel olla mäetööstusmaa sihtotstarbega alasid väiksemate karjääride jaoks. Potsepa liivamaardla kinnistule tootmiskompleksi rajamise ja maakasutuse sihtotstarbe muutmise tõttu tootmismaaks (100%) on kavandatav detailplaneering Audru valla üldplaneeringu põhilahendust muutev. Audru valla üldplaneeringu kohaselt on 9,1 ha suuruse osa RMK kasutuses oleval Audru metskond 52 katastriüksusel rohevõrgustiku tuumala, kus on metsa- või põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala, st valdavalt maatulundusmaa aga ka olemasolev elamumaa ja veekogude maa hajaasustus viisil, detailplaneeringuga ei ole kavas sihtotstarvet muuta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse tegevust planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 6 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering) või KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse § 15 p 8 nimetatud tegevust (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti). Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Detailplaneeringu KSH eelhinnangu on koostanud Kobras AS, töö nr 2019-029. Eelhinnangus antakse ülevaade alusdokumentidest, kavandatavast tegevusest, sellega kaasnevast ohutasemest ja seotusest teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega; kirjeldatakse planeeringuala maakasutust ja loodusressursse, tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, kultuuripärandile, muudele objektidele; käsitletakse tegevusega kaasneda võivat müra, vibratsiooni, kiirgus- ja lõhnahäiringuid, mõjutusi inimese tervisele, piiriülest ja kumulatiivset mõju; sõnastatakse eelhindamise kokkuvõte. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Suur-Pärnu piirkonnas ning on ümbritsetud ja kattub osaliselt I kategooria ja II kategooria maardlatega (alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud ja alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi). Nimetatud aladel või nende vahetus läheduses ei lubata maakonnaplaneeringuga tegevusi, mis välistavad edaspidi alal kaevandamise. Valdavalt paikneb planeeringuala kasutusest väljas oleval maardlaosal ning seega ei ole kavandatav tegevus otseselt vastuolus maakonnaplaneeringuga ega takista kaevandamist. Potsepa karjäär on maakonnaplaneeringuga määratud maakonnas leitud lõhkekehade kahjutuks tegemise kohaks. Maakonnaplaneeringu p 5.2.1 „Üldised tingimused turvalisuse tagamiseks“ kohaselt tuleb ohtlike ettevõtete ja elamurajoonide vahel tagada ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid; uute alade ja objektide planeerimisel päästevõimekuse olemasoluga. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringus nimetatud üldiste tingimustega turvalisuse tagamisel, mistõttu on kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Olemasoleva teabe alusel ei hõlma tootmisprotsess ainete keemilist töötlemist, mistõttu ei oma kavandatav tegevus olulist keskkonnamõju KeHJS § 6 lg 1 p 11 mõistes. Tootmine hõlmab füüsikalisi protsesse, sh sulatamist ja pressimist. Käitises käideldakse plahvatusohtlikke aineid ja materjale, mis kuuluvad allklassi 1.1 (alus kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 “Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord”) koguses max 9,94 tonni ning allklassi 1.4 kuuluvaid kemikaale koguses max 200 kg e 0,2 tonni. Tulenevalt majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusest nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“võetakse ettevõtte ohukategooria määramisel aluseks ohtliku kemikaali suhtarvu summa, kasutades valemit ∑ qi / Qa/kB/kA ≥ 1, kus qi on ohtliku kemikaali või sama ohukategooria kemikaali kogus tonnides, ja Qa/kB/kA ohtliku aine või ohukategooria alammäär tonnides vastavalt eelnimetatud määruse lisa tabelitele 1 ja 2 (veerule 1, 2 või 3). Võttes aluseks B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohukategooria künniskoguse, mis allklassi 1.1 kuuluval plahvatusohtlikul kemikaalil on 10 tonni ja allklassi 1.4 kuuluval plahvatusohtlikul kemikaalil on 50 tonni, siis on allklassi 1.1 kuuluva kemikaali suhtarv on antud juhul 9,95 tonni / 10 tonni = 0,995 ning allklassi 1.4 kuuluva kemikaali suhtarv 0,2 tonni / 50 tonni = 0,004. Summeerides need kaks arvu, teeb see kokku 0,999, mis tähendab, et tegemist ei ole B-kategooria ohtlikkusega ettevõttega, aga on C-kategooria ohtlikkusega ettevõttega (suhtarv üle 1). Kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p 1 lähtuvalt koostab ettevõtte käitaja C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte puhul teabelehe, riskianalüüse ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani. KSH eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused: Potsepa detailplaneeringuga kavandatakse lõhkematerjalide tehas Potsepa liivakarjääri loodenurka, mis koosneb tehasehoonetest, ladudest, abihoonetest, piiretest, kaitsevallidest, teedest ja kommunikatsioonidest. Tehase territoorium koos ümbritseva alaga tarastatakse. Planeeringuala paikneb asustamata piirkonnas, kus lähim elamu on rohkem kui 800 m kaugusel. Lisaks piirneb tehasekompleksi ala rohelise võrgustiku alaga. Planeeringualal ei asu kaitstavaid loodusobjekte. Lõhkematerjalide tootmisega ei kaasne märkimisväärseid heitmeid ning samuti ei kasutata loodusressursse. Tehase toodangu katsetamise (kontrollitud lõhkamise) tagajärjel tekib müra, kuid arvestades selle intensiivsust, sagedust, rakendatavaid leevendusmeetmeid ja lähima elamu kaugust, ei ole tegemist olulise negatiivse keskkonnamõjuga. Eelhinnangu kohaselt negatiivne keskkonnamõju Natura 2000 aladele puudub. Lähim Natura ala asub planeeringualast ca 700 m kaugusel. Ühtlasi ollakse seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt Nätsi-Võlla loodus-linnuala või Lindi loodusala kaitse-eesmärke. Eelhinnangu koostamises on konsultandina osalenud ornitoloog Jaanus Elts. Kaitsealuste lindude elupaiku arvestades (eelhinnangu p 4.4) tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kavandada detailplaneeringu koostamise käigus kohapõhised tehniliselt võimalikud ja rahaliselt mõistlikud leevendusmeetmed mürataseme leviku vähendamiseks. Eelhinnangu koostamise ajal ei ole kõik detailplaneeringu tegevuse aspektid teada ning seega lahendatakse need teemad detailplaneeringu koostamise käigus, nt vertikaalplaneerimine, reoveekäitlus ja juurdepääsuteed. Kavandatavat tehast ei käsitata A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttena, kuid on siiski klassifitseeritav C-kategooria ohtlikkusega ettevõttena. Tegemist ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitisega Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ mõistes. Kokkuvõtvalt puudub Kobras AS hinnangul vajadus KSH algatamiseks Potsepa detailplaneeringule. Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Politsei- ja Piirivalveamet (13.05.2019 kiri nr 1.11-11/286-2), Terviseamet (03.05.2019 kiri nr 9.3-1/19/2275-2), Maa-amet (09.05.2019 kiri nr 6-3/19/6844-2), Keskkonnaamet (09.05.2019 nr 6-5/19/94-2), Maanteeamet (07.05.2019 e-kiri), Kaitseministeerium (07.05.2019 kiri 12-1/19/1541), Põllumajandusamet (02.05.2019 kiri 14.5- 1/649-1), Päästeamet (23.05.2019 kiri nr 7.2-3.4/4884-5), Keskkonnaministeerium (16.05.2019 kiri nr 7-15/19/2490-5), Rahandusministeerium (23.05.2019 kiri nr 14-11/2568-4) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (kiri nr 3-1.1/1715). PlanS § 142 lg 2 vastavalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Otsuse eelnõu ja planeeringu lähteseisukohad on esitatud arvamuse andmiseks PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Detailplaneeringuga kavandatavale on arvamuse esitanud Eesti Killustik OÜ (15.05.2019 kiri). 13.05.2019 on korraldatud ühine arutelu detailplaneeringu koostamise korraldaja, huvitatud isiku esindajate, lähipiirkonna elanike ja ettevõtete osavõtul. Detailplaneeringu koostamise algatamist on arutatud Audru osavallakogu 16.01.2019 koosolekul, kus otsustati (ühehäälselt) nõustuda planeeringu algatamisega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on detailplaneeringu otsuse eelnõuga tutvunud, kuid ei soovi PlanS § 81 lõike 4 tähenduses detailplaneeringuga kavandatava kohta ettepanekuid esitada. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond kaalub detailplaneeringu koostamise käigus esitatud arvamusi vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimib need vajadusel planeeringulahendusse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 ja planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 alusel Pärnu Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Kõima külas Potsepa detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on alale tervikliku planeeringulahenduse koostamine, sh selgitada välja ala krundistruktuur, hoonestusprintsiibid ja ehitusõigus, määrata arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused, haljastus-, liiklus- ja parkimislahendus, planeerida kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed, vajadusel näha ette muudetava Kaelepa-Soomra tee lõigu asukoht, servituudialad. Koostatav detailplaneering on Audru valla üldplaneeringu põhilahendust muutev: kavandatakse Potsepa liivamaardla kinnistule tootmiskompleksi rajamist ja seetõttu maakasutuse sihtotstarbe muutmist tootmismaaks (100%). 2. Planeeringu koostamise lähteseisukohad: 2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, lähtuma Pärnu maakonna planeeringu p 5.2.1 nimetatud üldistest tingimustest turvalisuse tagamiseks, Audru valla üldplaneeringuga sätestatud tingimustest ja arvestama avaliku ning kaasatavate huvidega. 2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda; lõhkematerjalitehasele, -laole ja -materjali hoidmisele ning lõhkamistoimingule ja –kohale, samuti lõhkematerjali veole esitatavad nõuded tulenevad lõhkematerjaliseadusest ning selle rakendusaktidest. 2.3. Detailplaneeringuga kavandatav lahendus peab tagama maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise ja riikliku ressursi jätkusuutliku kaevandamise võimalikkuse RMK kasutuses oleval Audru metskond 52 katastriüksuse osal (kü nr 62401:001:0390). 2.4. Parkimine lahendada kehtiva standardi kohaselt omal kinnistul, sh sõidukite manööverdamise vajadus. 2.5. Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada, rajada töötajatele heakorrastatud puhkeala koos jalgrattahoiuvõimalusega. 2.6. Näha ette nõuetekohane olme-, pinna- ja reoveesüsteem ning elektrivarustus. 2.7. Riigimetsa Majandamise Keskuse seisukohta arvestades kaaluda Kaelepa-Soomra tee uue lõigu rajamist kavandada läbi Potsepa karjääri rajatavast tehasest põhja pool; näha ette võimalused metsamajanduslike tööde tegemiseks RMK kasutuses oleval Audru metskond 52 katastriüksusel planeeringuala piires. 2.8. Näha ette meetmed ehitustegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute vältimiseks (ajastada tegevusi, näit arvestada lindude pesitsusperioodiga, vältida ehituseaegset võimalikku pinnasereostuse teket jne); metsaala piiramiseks valida taratüüp, mis mõjutaks elusloodust kõige vähem. 2.9. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid, sh mürahäiringuid. Näha ette preventatiivsed meetmed ümbruskonna elanike ja ettevõtete teavitamiseks lõhkamissessioonide läbiviimisest. Alal täiendavate tegevuste planeerimisel on oluline uuesti hinnata tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha täiendavate uuringute läbiviimine, sh määrata leevendavad meetmed (tegevuste ajastamine, maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne. Samuti näha ette meetmed müratasemete järelkontrolliks tehasekompleksi valmimisel. 3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 4. Jätta algatamata Kõima küla Potsepa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis mh sisaldab planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest. 6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 7. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, Terviseametiga, Maanteeametiga, Põllumajandusametiga ja Kaitseministeeriumiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 8. Pärnu Linnavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 9. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning kohalikus ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates. 10. Otsus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Metsoja Volikogu esimees  Lisa Pärnu Linnavolikogu 20.06.2019 otsuseLinnavolikogu Pärnu nr 54 juurde xx.xx.2019 otsuse nr x juurde PÄRNU LINN KÕIMA KÜLA POTSEPA DETAILPLANEERINGU ASUKOHASKEEM Väljavõte Maa-ameti geoportaalist - Potsepa liivamaardla kinnistu osaliselt (katastriüksuse tunnus 15905:001:0033, suurusega ca 14,7 ha m²) - Audru metskond 52 kinnistu osaliselt (katastriüksuse tunnus 62401:001:0390, suurusega ca 9,1 ha²)