Eelnõu kooskõlastamine

Hr Tanel Kiik Teie 07.06.2019 nr 1.2-2/63-1 Sotsiaalministeerium Meie 01.07.2019 nr 5-2/19/2457 Eelnõu kooskõlastamine Kaitseministeerium kooskõlastab patsiendikindlustuse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega. 1. Eelnõu § 2 lõike 1 alusel kohaldatakse patsiendikindlustuse seadust ainult Eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisele. Teeme ettepaneku laiendada seaduse kohaldumist ka väljaspool Eestit aset leidnud kindlustusjuhtumitele, juhul kui tervishoiuteenuse osutaja tegutseb Eestis väljastatud tegevusloa alusel. Riigikaitseseadus sätestab Kaitseväe osalemise rahvusvahelises sõjalises koostöös (sõjalisel operatsioonil või sõjalisel õppusel) ning see võib sisaldada ka Kaitseväe kui tervishoiuteenuse osutaja poolt tervishoiuteenuste osutamist väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Kokkuleppel konkreetse kindlustusandjaga või eelnõu §-s 19 sätestatava täiendava piirangu alusel on vajaduse korral võimalik täpsustada kindlustuskaitse kehtivust sõjalise konflikti piirkonnas aset leidnud juhtumite suhtes, kuid kindlasti ei tohiks piirangut kehtestada ainult Eesti Vabariigi territooriumist lähtudes. Kuna kindlustusjuhtum võib aset leida ka tervishoiuteenuse osutamisel patsiendi transpordi käigus (välisriigist Eestisse), siis võib see lisaks Kaitseväele puudutada ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid. 2. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 5 alusel võiks hüvitamisele kuuluda ka kahju, mis on tekkinud tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile vale ravimi või ravimiannuse määramise või väljastamise või ravimi väära kasutamise tagajärjel. Eelnõus toodud sõnastus hõlmab ainult juhtumeid, kui tervishoiuteenuse osutamise käigus on patsiendile ravimit manustatud. 3. Eelnõu § 8 lõikes 1 on kindlustussummana sätestatud 100 000 eurot õigustatud isiku kohta. Seletuskirjas (lk 17) on ilmselt ekslikult märgitud, et nimetatud summa on „vähemalt 100 000 eurot“. 4. Eelnõu § 13 osas on seletuskirjas märgitud, et töövõimetus jaguneb osaliseks töövõimeks ja puuduvaks töövõimeks. Palume üle vaadata nimetatud mõistete kasutamise ning lõike 2 puhul seletuskirjas toodud viite riikliku pensionikindlustuse seadusele seoses töövõimetuspensioni määramisega püsiva töövõimetuse ajaks. Ilmselt on eelnõu ja seletuskirja koostamisel silmas peetud osalise või puuduva töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramist töövõimetoetuse seaduse alusel. 5. Eelnõu § 18 lõike 2 sõnastuse osas teeme ettepaneku „funktsioonihäire sügavuse“ asemel kasutada „funktsioonihäire ulatus“. 6. Eelnõu § 18 lõikes 3 toodud mittevaralise kahju suuruse osas jääb arusaamatuks jaotuse Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 6. Eelnõu § 18 lõikes 3 toodud mittevaralise kahju suuruse osas jääb arusaamatuks jaotuse „keskmise raskusega kergem tervisekahjustus“ ja „keskmise raskusega raskem tervisekahjustus“ kasutamine (sama jaotus on toodud ka eelnõu § 18 lg 5 sätestatud rakendusakti kavandis) ja kuidas on kavas need mõisted sisustada. Leiame, et seletuskirjas (lk 38–40) toodud jaotus (vähene, kerge, keskmise raskusega, raske, väga raske ja üliraske tervisekahjustus) on oluliselt selgem ja paremini mõistetavam. 7. Eelnõu § 19 punkt 4 – vt p.1 toodud märkust kindlustusjuhtumite osas, mis leiavad aset väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. 8. Eelnõu § 19 punkti 7 sõnastust tuleks korrigeerida, kuna praegune sõnastus sätestab „kahju, mida isikul on õigus saada“. Sättega seonduvalt palume täiendavalt analüüsida, kuidas suhestuvad patsiendikindlustuse seaduse alusel makstavad hüvitised teistes eriseadustes (nt kaitseväeteenistuse seadus, avaliku teenistuse seadus) sätestatud sotsiaalsete tagatistega. Reaalne võib olla olukord, kus tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel on kahju tekkinud patsiendile teenistusülesannete täitmisel ning ühtlasi on tegemist kindlustusjuhtumiga patsiendikindlustuse seaduse alusel. Kindlasti tuleks välistada võimalus, et sama kahju suhtes kohalduvad mitmes seaduses sätestatud tagatised. 9. Eelnõu § 30 lõike 2 osas palume täpsustada, milline on patsiendikindlustuse registris töödeldavate (eeskätt patsienti ja kindlustusjuhtumit puudutavate) andmete koosseis ning kuidas toimub nende andmete esitamine. Selgitame, et Kaitseväes aset leidnud juhtumite menetlemisel võib osa vajalikest andmetest olla riigisaladus vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele (nt § 7 lg 8) ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korrale (nt § 5 lg 8). 10. Eelnõus kavandatava patsiendikindlustuse süsteemi rahastamise osas on seletuskirjas (lk 5) toodud selgitus, et kindlustuskaitse komponent planeeritakse Eesti Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste hindadesse ning teenuseosutajatel, kellel puudub leping Eesti Haigekassaga, on võimalik see samuti arvestada teenuste hindadesse. Arvestamata on jäänud tervishoiuteenuse osutajad, kelle tegevust ei rahastata ravikindlustuse eelarvest ega ka tasuliste teenustena, vaid otse riigieelarvest (nt Kaitsevägi). Seoses kindlustuskohustuse tekkimisega kaasnevad Kaitseväe kui tervishoiuteenuse osutaja jaoks eelnõu rakendamisega täiendavad kulud, mis tuleb planeerida Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Kahjuks ei ole eelnõu ega seletuskirja põhjal võimalik hinnata, milliste kriteeriumite alusel toimub kindlustusriski hindamine ning milline võiks olla vastava lisakulu ulatus Kaitseväe puhul. Palume täpsustada, millest tuleks vastava kulu planeerimisel lähtuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Mari-Ann Lõõnik 717 0094 [email protected] 2 (2)