Kaitseministri 02.05.2005 käskkirjaga nr 139 kehtestatud "Maaüksuste ja nendel paiknevate metsade hariliku väärtuse hindamismetoodika Kaitseministeeriumi valitsemisalas" muutmine

KÄSKKIRI 1. juuli 2019 nr 191 Kaitseministri 02.05.2005 käskkirjaga nr 139 kehtestatud "Maaüksuste ja nendel paiknevate metsade hariliku väärtuse hindamismetoodika Kaitseministeeriumi valitsemisalas" muutmine Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 “Kaitseministeeriumi põhimäärus” § 15 punkti 18 alusel, kooskõlas kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 12 lõikega 2 ning seoses vajadusega omandada riigikaitseliseks vajaduseks kinnisasju ja määrata selleks kinnisasjade väärtus: 1. Muudan kaitseministri 02.05.2005 käskkirjaga nr 139 kehtestatud “Maaüksuste ja nendel paiknevate metsade hariliku väärtuse hindamismetoodika Kaitseministeeriumi valitsemisalas” (edaspidi nimetatud metoodika) alljärgnevalt: 1.1. kustutan metoodikas ja selle lisades viited Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004.a määrusele nr 241 „Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused“; 1.2. muudan metoodika 2. peatüki punkti 2 ja sõnastan järgmiselt: „(2) Maatüki väärtuseks loetakse metsakõlviku eraldiste kaupa metsa kasvukohatüübile vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004.a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ lisale 7 määratavate hindade ja ülejäänud kõlvikute maa maksustamishinna summa.“; 1.3. muudan metoodika lisa 1 punkti 5 ja sõnastan järgmiselt: „5. Leitakse raiest saadavad sortimendid vastavalt lisale 4 „Arvestuslik sortimenteerimine“, kasutades lisas 5 toodud R. Ozolinši tüvemoodustaja mudelit. Leitakse raietulud korrutades sortimentide kogused sortimentide ühikuhindadega. Suundutakse järgmise punkti juurde.“; 1.4. muudan metoodika lisa 1 punkti 6 ja sõnastan järgmiselt: „6. Arvutatakse raiekulud. Selleks kasutatakse Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004.a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ lisa 6. Suundutakse järgmise punkti juurde.“;  1.5. muudan metoodika lisa 3 punkti 3.1 ja sõnastan järgmiselt: „3.1 Arvutatakse ühe keskmise puu tüvemaht, kasutades "Vabariigi Valitsuse 8.juuli 2004.a määruse nr 242 lisas 5" toodud R. Ozolinši puu tüvemoodustaja mudelit. Keskmise puu tüvemahu arvutamisel on sortimendi alguseks 0 ja lõpuks puu kõrgus. Tulemiks on tüvemaht v;“; 1.6. asendan metoodika lisas 4 punktides 4.3.3.1 ja 4.3.3.5 viite „lisale 3“ viitega „lisale 5“; 1.7. asendan metoodika lisa 5 „R. Ozolinši tüvemoodustaja mudel ja selle kasutamine“ (lisatud); 1.8. asendan metoodika lisa 6 „Likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvestamine“ (lisatud); 1.9. asendan metoodika lisa 7 „Metsakõlviku eraldiste kaupa määratavad metsa kasvukohatüübile vastavad maa hinnad“ (lisatud). 2. Käskkiri jõustub allkirjastamisest, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 14.06.2019. 3. Käskkiri teha teatavaks kaitseinvesteeringute osakonnale ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister 2 (2)  Muudetud kaitseministri ... .......2019 käskkirjaga nr .... Maaüksuste ja nendel paiknevate metsade hariliku väärtuse hindamismetoodika Lisa 5 Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” lisa 5 (Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses) [RT I, 03.09.2013, 2 – jõust. 06.09.2013] R. OZOLINŠI TÜVEMOODUSTAJA MUDEL JA SELLE KASUTAMINE 1. Arvutamiseks on vaja lähtetunnuseid: puuliik, sortimendi algus (kaugus juurekaelast) – alg (m), sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast) – lop (m), puu kõrgus – h (m), puu diameeter – d (cm). 2. Mudelis kasutatakse tabelis 5.1 toodud parameetreid. Tabelis 5.1 on toodud 9 erinevat puuliiki, kuid on ka teisi puuliike. Puuduva puuliigi puhul kasutatakse tabelit 5.2, kust selgub, millise puuliigi valemit kasutada. Tabel 5.1. R. Ozolinši tüvemoodustaja valemi parameetrid pl a0 a1 a2 a3 a4 a5 a6 h0 d0 p q MA 118,981 –277,578 1140,525 –3037,487 4419,682 –3361,78 997,657 26 30 0,007 –0,007 KU 113,939 –203,061 827,209 –2161,251 2732,076 –1699,667 390,755 33 36 0,0087 –0,0097 KS 120,567 –312,074 1388,288 –3725,819 5197,005 –3788,858 1120,891 20 28 0,021 0 LM 120,224 –310,985 1450,125 –4238,703 6644,011 –5408,312 1743,64 14 12 0,0264 –0,0017 HB 110,428 –143,288 530,481 –1643,304 2606,605 –2212,94 752,018 18 20 0,0074 0,0002 LV 118,56 –263,482 988,135 –2376,874 3045,214 –2137,684 626,131 16 16 0,0168 –0,0103 TA 120,958 –354,769 2022,206 –6736,346 11231,25 –9254,632 2971,333 14 20 0,0263 0,0005 SA 117,999 –282,941 1411,064 –4542,395 7964,66 –7175,007 2506,62 21 20 –0,002 0 PN 110,428 –143,287 530,477 –1643,287 2606,569 –2212,906 752,006 16 12 0,0061 0 Tabel 5.2. Puuliikide asendatavus Puuliik R. Ozolinši valemis Samade parameetritega puuliigid MA MA, SD, LH, TO KU KU, NU, TS KS KS LM LM HB HB, PP, TL LV LV, RE, PA, PI, TM, KD TA TA, VA, JA, KP SA SA PN PN 3. Arvutamise käik 3.1. Kui puu on väike – diameeter alla 8 cm või kõrgus alla 5 m – siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja likviidsete sortimentide kogus on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga: mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489  2 3.2. Sortimendi mahu arvutamiseks on alljärgnevalt toodud 33 valemit, mis järjestikku kasutades annavad sortimendi mahu – m (m3). Kuna eespool olevate valemitega arvutatakse muutujad, mida kasutatakse järgmistes valemites, on valemite kasutamise järjekord oluline: abi1 = 1,3/h abi2 = (((((a6×abi1+a5)×abi1+a4)×abi1+a3)×abi1+a2)×abi1+a1)×abi1+a0 abi3 = p×(h – h0)+q×(d–d0) abi4 = 1– 0,01×abi3 c1 = abi4×a0 c2 = abi4×a1/h c3 = (abi4×a2+abi3×a0)/(h^2) c4 = (abi4×a3+abi3×a1)/(h^3) c5 = (abi4×a4+abi3×a2)/(h^4) c6 = (abi4×a5+abi3×a3)/(h^5) c7 = (abi4×a6+abi3×a4)/(h^6) c8 = abi3×a5/(h^7) c9 = abi3×a6/(h^8) d1 = c1×c1 d2 = c1×c2 d3 = (c2×c2+2×c1×c3)/3 d4 = (c1×c4+c2×c3)/2 d5 = (c3×c3+2×c2×c4+2×c1×c5)/5 d6 = (c1×c6+c2×c5+c3×c4)/3 d7 = (c4×c4+2×c3×c5+2×c2×c6+2×c1×c7)/7 d8 = (c1×c8+c2×c7+c3×c6+c4×c5)/4 d9 = (c5×c5+2×c4×c6+2×c3×c7+2×c2×c8+2×c1×c9)/9 d10 = (c2×c9+c3×c8+c4×c7+c5×c6)/5 d11 = (c6×c6+2×c5×c7+2×c4×c8+2×c3×c9)/11 d12 = (c4×c9+c5×c8+c6×c7)/6 d13 = (c7×c7+2×c6×c8+2×c5×c9)/13 d14 = (c6×c9+c7×c8)/7 d15 = (c8×c8+2×c7×c9)/15 d16 = c8×c9/8 d17 = (c9×c9)/17 abi5 = ((((((((((((((((d17×alg+d16)×alg+d15)×alg+d14)×alg+d13)×alg++d12)×alg+d11)×alg+d10)× alg+d9)×alg+d8)×alg+d7)×alg+d6)×alg+d5)×alg+d4)×alg+d3)×alg+d2)×alg+d1)×alg abi6 = ((((((((((((((((d17×lop+d16)×lop+d15)×lop+d14)×lop+d13)×lop+d12)×lop+d11)×lop+d10)× lop+d9)×lop+d8)×lop+d7)×lop+d6)×lop+d5)×lop+d4)×lop+d3)×lop+d2)×lop+d1)×lop v = (abi6 – abi5)×d×d×π/(((1+(abi1×abi1– 0,01)×abi3)×abi2)^2)/40000, kus v – sortimendi maht, m3 abi1, abi2, abi3, abi4, abi5, abi6, c1, c2, c3, c4, c5, c6, c7, c8, c9, d1, d2, d3, d4, d5, d6, d7, d8, d9, d10, d11, d12, d13, d14, d15, d16, d17 – abimuutujad a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 5.1 olevad valemi parameetrid H – puu kõrgus, m D – puu diameeter, cm Alg – sortimendi algus (kaugus juurekaelast), m Lop – sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast), m π – 3,14159...  Muudetud kaitseministri ......2019 käskkirjaga nr ... Maaüksuste ja nendel paiknevate metsade hariliku väärtuse hindamismetoodika Lisa 6 Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ Lisa 6 (muudetud sõnastuses) LIKVIIDSE METSAMATERJALI ÜLESTÖÖTAMISE KULUDE ARVUTAMINE 1. Raiekulu arvutamise valem Likviidset metsamaterjali andvate metsaraiete raiekulu arvutatakse järgmise valemiga: RK = (a1 + 1/(0,1 + v) + a2 × KV) × (1 + HRk + TRk), kus RK – raiekulu eurot/m3; v – keskmine raiutav tüvemaht m3 (= 0,5, kui keskmine tüvemaht on väiksem kui 0,5 3 m ); KVK – keskmine kokkuveokaugus m; raiekulu arvutusvalemi kulukonstandid: a1 – minimaalne ülestöötamiskulu = 7,67 eurot/m3; a2 – 1 m3 materjali keskmine veokulu meetri kohta = 0,0038 eurot/m; HRk – harvendusraie kulukonstant = 0,15; TRk – talvise raie kulukonstant = 0,1. 2. Kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulu arvutamine Kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulu leitakse raiekulu (eurot/m3) ja lisas 2 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude summeerimisel saadud kogumahu korrutisena. 3. Kulude arvutamiseks vajalike muutujate leidmine Keskmine raiutav tüvemaht (v) määratakse lisade 2–4 parameetritele ja valemitele tuginedes. Kulukonstant TRk määratakse lisa 7 põhjal kasvukohatüübi alusel. Lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmed määratakse metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel ja näidatakse punktina inventeerimisandmetes sisalduval digitaalsel metsakaardil. Kokkuveokaugus (KVK) määratakse meetrites kinnistu tsentroidist lähima võimaliku esmase laoplatsi asukoha punktini.  Muudetud kaitseministri .....2019 käskkirjaga nr ... Maaüksuste ja nendel paiknevate metsade hariliku väärtuse hindamismetoodika Lisa 7 Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ Lisa 7 (muudetud sõnastuses) METSAKÕLVIKU ERALDISTE KAUPA MÄÄRATAVAD METSA KASVUKOHATÜÜBILE VASTAVAD MAA HINNAD Kasvukohatüüp KKT eurot/ha TRk Leesikaloo LL 100 0,1 Kastikuloo KL 400 0,1 Lubikaloo LU 100 0,1 Sambliku SM 200 0,1 Kanarbiku KN 200 0 Sinika SN 200 0,1 Pohla PH 600 0 Jänesekapsa- JP 850 0 pohla Mustika MS 600 0 Jänesekapsa- JM 850 0 mustika Karusambla- KM 600 0 mustika Karusambla KR 500 0,1 Jänesekapsa JK 850 0 Sinilille SL 700 0 Naadi ND 850 0,1 Sõnajala SJ 600 0,1 Angervaksa AN 600 0,1 Tarna- TA 500 0,1 angervaksa Osja OS 200 0,1 Tarna TR 200 0,1 Lodu LD 600 0,1 Mustika- MO 500 0,1 kõdusoo Jänesekapsa- JO 600 0,1 kõdusoo Madalsoo MD 200 0,1 Siirdesoo SS 200 0,1 Raba RB 100 0,1 Mineraalne MP 500 0 puistang Turbane TP 500 0,1 puistang