Ettpenaek 2. jalaväebrigaadi staabi toomiseks Võru maakonda

Lp Jüri Luik Kaitseminister Kaitseministeerium [email protected] 25.07.2019 nr 1-4/867 Ettepanek 2. jalaväebrigaadi staabi toomiseks Võru maakonda Austatud kaitseminister Riigihalduse minister Jaak Aab kohtus 12. juunil 2019. a Karilatsil Põlvamaal Lõuna-Eesti arendusorganisatsioonide juhtidega. Oma ettekandes tutvustas minister Vabariigi Valitsuse tegevuskavas 2019-2023 kokku lepitud riigireformi tegevuskava koostamise plaane, sh kavatsust jätkata riigipalgaliste töökohtade väljaviimist. Ühtlasi nentis minister, et kohalikud omavalitsused võivad teha ettepanekuid asutuste osas, mida võiks Tallinnast konkreetsesse piirkonda kolida. Võru maakonna omavalitsused toetavad Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtetes kokku lepitud suunda viia Tallinnast igasse maakonnakeskusesse vähemalt üks riigiasutus või riigile kuuluv ettevõte ning seada eesmärgis viia nelja aastaga 1000 täiendavat töökohta Tallinnast välja. Võru maakonna omavalitsused teevad ettepaneku lähtuda asutuste väljaviimisel põhimõttest, et piirkonda liigutatav asutus toetaks piirkondlikku spetsialiseerumist või kasvuvaldkondasid ning soodustaks piirkonnale unikaalselt omaste kompetentside jätkuvat arengut. Sellisel juhul on asutuste väljatoomisel potentsiaali omandada regionaalarengu mõttes märksa kaalukam mõju kui kitsalt piirkonda tekkivad täiendavad töökohad ja lisanduvad elanikud. Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 nimetab Võru maakonna võimaliku spetsialiseerumise ja eelisarendatava kasvuvaldkonnana metsandust ja puidutöötlemist. Võru maakonna arengustrateegia 2035+ rõhutab majandusvaldkonna tegevussuundadena nelja spetsiifilist suunda: toidutootmine, puidutöötlemine ja mööblitootmine, turism ning kaitseväe majanduslik mõju. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku Võru maakonda tuua 2. jalaväebrigaadi staap. Võrumaal paiknemine on põhjendatud ja mõistlik, sest 2. jalaväebrigaadi üksused – Kuperjanovi jalaväepataljon ning tagalapataljon juba asuvad Taara sõjaväelinnakus Võrus. Täna paikneb 2. jalaväebrigaadi staap Luunjas Tartumaal. Jüri 12 786 8300 registrikood 90013972 65605 Võru [email protected] a/a EE071010220264117224 www.vorumaa.ee Staabi kolimine Võrumaale toetab piirkondlikku spetsialiseerumist. Praegugi käivad mitmed 2. jalaväebrigaadi staabi töötajad Võrust Luunjasse tööle või on Võrumaal sündinud ja õppinud. Lisaks soosib staabi Võrumaal paiknemist harjutusvälja lähedus (Nursipalu harjutusväljak ja Tseatsungõlma lasketiir). Võru maakonna elanikel on juba suur seotus riigikaitsega, mida näitab kaitseliitlaste suur arv (maakonna elanikkonnast 4,3%, riigi keskmine on 2%). Võrumaa malevas noorkotkaste ja kodutütarde arv on 870 (seis 2019), mis on heaks kasvulavaks leidmaks juurdekasvu riigikaitselistele töökohtadele. Miks täna tegevväelane pigem soetab kodu Tartumaale? Tegevteenistuses kaitseväelane oma elukoha planeerimisel täna kahjuks Kagu-Eestiga ei arvesta. Kui ohvitser tuleb siia nooremleitnandina teenima, siis Võrus peaks olema ametikohad nooremleitnandist kuni kolonelini. Sellisel juhul suure tõenäolisusega on võimalik järgnev karjääriredel: 4 aastat rühmaülemana, 3 aastat pataljoni staabis, 3 aastat…, ja siis ta läheb õppima jne. Teenistusperspektiiv sellisel juhul Võrus oleks kuni 20 aastat. Kui ta täna on kapten, siis kahjuks pole väga palju neid ametikohti, kus ta võiks Võrus edasi teenida. Kui brigaadi staap asub Tartus (kus juba on lisaks õppeasutusele palju kapteni ja majori kohti), siis pigem tehakse plaani osta kinnisvara Tartus. Kui brigaadi staap asuks Võrus, siis oleks siin kõrgemaid ametikohti rohkem ning kaitseväelasel oleks suurem eeldus elukoha valikuks, kas elada Võrus, Põlvas või Kanepis (vahemaad alla 30 km). Lisaks on loomisel Kaitseliidu ringkondade staabid. Lõuna ringkonna staap võiks paikneda Võrus asukohaga Kreutzwaldi tn 1 KL Võrumaa maleva valvataval territooriumil. Hoone vajab rekonstrueerimist. Hoone sobib saalide või õppeklassidega ristkasutuseks koos KL Võrumaa malevaga, kellel täna vajadustele vastavate suurustega õppeklasse pole. Kahe sellise staabi lähestikku paiknemine soodustab koostööd ning riigikaitse saab anda enda panuse riigi regionaalpoliitikasse toomaks avaliku sektori töökohti maakondadesse. Riigiasutuste Võru maakonda ümberkolimisel on nii asutuste kui nende töötajate jaoks olulisi eeliseid. Ühelt poolt on Võru maakonnas võimalik hoida kokku asutuse halduskulusid: büroopindade rendihinnad ning muud halduskulud on Võru maakonnas oluliselt madalamad kui Tallinnas. Teiselt poolt on Võru maakond hinnatud kvaliteetse elukeskkonnana: piirkond on turvaline, siinne eluasemeturg on soodne, koolid ning lasteaiad on korrastatud ning neisse puuduvad järjekorrad, piirkond on rahulik, looduslähedane ning kogukond on toetav. Riigipalgaliste töökohtade Võru maakonda toomist toetab Vabariigi Valitsuse ja Kagu-Eesti omavalituste koostöös algatatud Kagu-Eesti spetsialistide programm, mis toetab eluasemete korrastamist ja soetamist piirkonnas elavatel ja siia kolivatel spetsialistidel. Lisaks riigiasutuste ümberkolimisele teeme ettepaneku ministeeriumite üleselt koostada riigiasutuste kaugtöö soodustamise tegevuskava. Tegevuskava peaks sisaldama juhiseid riigiasutuste töötajate värbamiste läbiviimisel anda võimalus (töö iseloomust lähtuvalt) tööd teha Tallinnast väljaspool kaugtööna. Selleks, et soodustada kaugtöö tegemist piirkondades peaks riigimajade ehitamisel arvestama piisava vaba pinna loomisega kaugtöö tegemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Toots juhatuse liige Koopia: Riigihalduse minister