Ettepanek läbirääkimisteks

Vabariigi Valitsus Tallinn Hr peaminister Jüri Ratas, 16. juuli 2019 Stenbocki maja Rahukohtu 3, 15161 Tallinn, Eesti Koopia: Siseministeerium Hr siseminister Mart Helme, Pikk 61, 10133 Tallinn, Eesti Keskkonnaministeerium Hr keskkonnaminister Rene Kokk Narva mnt 7a, 10117 Tallinn, Eesti Rahandusministeerium Hr rahandusminister Martin Helme Suur-Ameerika 1, 10129 Tallinn, Eesti Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Hr majandus- ja taristuminister Taavi Aas Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 Kaitseministeerium Hr kaitseminister Jüri Luik Sakala 1, 10141 Tallinn, Eesti LÄBIRÄÄKIMISETTEPANEK EESTI VABARIIGIS AMETKONDLIKU VASTUSEISU TÕTTU PEATUNUD TUULEENERGEETIKA ARENDAMISE TAASKÄIVITAMISEKS Lugupeetud Hr Ratas, Hr Helme, Hr Kokk, Hr Helme, Hr Aas ja Hr Luik Pöördume Teie poole seoses tuuleenergeetika arendamise sisulise peatumisega Eesti Vabariigis, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii riigi majandusele, julgeolekule kui keskkonnale. Avalikkuses on enim käsitletud Aidu tuulepargi üle toimuvat vaidlust, kus õiguslikus plaanis ei ole vastasseisu osapoolteks tegelikult riik ja ettevõtjad. Kohtus vaidleb riik riigiga, täpsemalt justiitsministeerium kohaliku omavalitsuse ehk Lüganuse vallaga. Samas on Aidu tuulepark ainult üks paljudest, mille arendus on ametkondliku vastuseisu tõttu tupikusse jõudnud. Ainuüksi Virumaal on selliseid kohtuvaidlustesse takerdunud arendusi neli: Aidu tuulepark 100MW, Varja tuulepark 140MW, Päite-Vaivina tuulepark 75MW, Vaivara tuulepark 333MW, võimsus kokku 648 MW. Võrdluseks - Auvere põlevkivielektrijaama võimsus on 300MW. Olukorras, kus Eesti on võtnud eesmärgiks suurendada taastuvenergia tootmise osakaalu 2020. aastaks 25 protsendini ja 2030. aastaks 50 protsendini lõpptarbimisest, ei ole seda võimalik saavutada ilma panuseta tuuleenergeetikasse. Eestil on tekkinud harukordne võimaluseaken see eesmärk saavutada, kuna kohalikel ettevõtjatel on olemas patenteeritud tuuletehnoloogia ja vajalik oskusteave ning samaaegselt on Ida-Virumaal põlevkivienergeetika konkurentsivõime kahanemise tõttu töötuks jäämas tuhandeid energeetikavaldkonna spetsialiste. Peamiseks takistuseks kohalike tuuleparkide arendamisel on 10. aprillist 2016. aastal pärinev kaitseminister Hannes Hanso allkirja kandev määrus, mis kehtestas nn nulltolerantsi mistahes ehitistele, mille püstitamine, laiendamine või ümberehitamine vähendab mõne radari töövõimet (§ 4 lg 2). Teadaolevalt ei ole üheski teises riigis kehtimas sellist ühiskondliku diskussioonita ja mõjuanalüüsita sündinud ning kitsast ametkondlikust vaatenurgast lähtuvat määrust, mis blokeerib terve majandusharu. Eesti julgeolek on ka allakirjutanute jaoks vaieldamatu prioriteediga, kuid selle saavutamiseks on kindlasti efektiivsemaid lahendusi, kui kabinetivaikuses sündinud neljaleheküljeline määrus, mis välistab mistahes ehitustööd, mis satuvad mistahes radari tegevusraadiusesse. Kahjustab Eesti riigi sisejulgeolekut Riigi julgeolekut ei saa piiritleda kitsalt tuuliku taha jääva varjualaga, mida saaks kasvõi kompenseerida teise radariga. Riigi julgeoleku osaks on ka selle riigi kodanike au ja väärikus ning võimalus tunda end ühiskonna hinnatud liikmena, kellel on võimalus teha erialast tööd. Plaanitavad masskoondamised põlevkivikaevandustes ja -elektrijaamades puudutavad esialgsetel hinnangutel 6000-8000 Ida-Virumaa elanikku. Samal ajal ei ole Ida-Virumaal pakkuda energeetikasektorist koondatud spetsialistidele erialaseid töökohti. Tekkimas on sotsiaalse katastroofi oht seoses töökohtade vähenemisega põlevkivisektoris, millega võib kaasneda oht riigi sisejulgeolekule piirkonnas. Kahjustab Eesti riigi energiajulgeolekut Seoses põlevkivienergeetika konkurentsivõime hääbumisega on Eesti riik juba kaotanud energiasõltumatuse ja energiat eksportiva riigi positsiooni. Sõltuvus naabrite armust ning vajadus importida energiat jääb kestma kuni Eestil puuduvad uued, kaasaegsed ning konkurentsivõimelised tootmisvõimsused. Täna teadaolevatest tehnoloogiatest on turuhinnal võimelised toimima just maismaa tuulepargid, millele lisanduvad kaasaegsed salvestustehnoloogiad. Kahjustab Eesti riigi ja ettevõtluskeskkonna mainet Ühest ametkondlikust määrusest, mis ignoreerib laiemat riiklikku vaadet, on tekkinud palju tüli, mis lisaks materiaalsetele ja ajalistele ressurssidele kulutab asjatult ka Eesti riigi ja Eesti kui ettevõtluskeskkonna mainet. Ilmekaks näiteks on Delfi Ärilehes 2. Juulil 2019 ilmunud kohtureportaaž “Sõnajalad pole ainsad – kaitseministeerium vaidleb ühe tuuleärimehega keset südasuve kohtus nii, et sädemed lendavad“ (https://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-sonajalad-pole-ainsad-kaitseministeerium-vaidleb- uhe-tuulearimehega-keset-sudasuve-kohtus-nii-et-sademed-lendavad?id=86715293) Kahjustab Eesti riigi tulubaasi ja suurendab sotsiaalkulusid Tuuleeneregeetika arendamise seiskumine kahjustab riigi tulubaasi ning suurendab põlevkivitööstusest kerkivate maandamata riskite tõttu sotsiaalkulusid. Samas kui taastuvenergia tootmine looks ja pakuks töökohti, genereeriks maksutulu, aitaks täita Eesti rahvusvahelisi kohustusi, maandaks põlevkivitööstuse hääbumisega kaasnevaid sotsiaalseid ja julgeolekualaseid riske. Kõike eeltoodut arvesse võttes soovime esimesel võimalusel asuda Vabariigi Valitsusega läbirääkimistesse Aidu tuulepargi hoonestamise osas tekkinud punnseisu lahendamiseks poliitilisel tasandandil. Samuti soovime ühiselt leida operatiivseid lahendusi Varja, Päite- Vaivina ja Vaivara õiguslike küsimuste lahendamiseks ning Tootsi referentstuulepargi hoonestamiseks Eleoni kodumaisel tehnoloogial põhinevate tuulikutega, mille osas on Eleon vastava taotluse esitanud juba 2017. aasta kevadel. Nimetatud probleemide lahendamine tagab põlevkivitööstusest koondadavatele ida- virumaalastele väärika ja erialase perspektiivi. Ühtlasi anname teada, et allakirjutanud sõlmisid 8. juulil 2019 Ida-Virumaa energeetikasektori ametiühingutega Ühiste Kavatsuste Kokkuleppe, kus me omalt poolt andsime teada reaalsest võimalusest alustada Ida-Virumaal tootmist juba sügisel ja pakkuda järkjärgult konkurentsivõimelisi töökohti energeetikasektoris. Juhul kui riik ei ole valmis võtma kasutusele otsustavaid ja konkreetseid meetmeid tuuleenergeetikas jätkuvate vastasseisude kiireks lõpetamiseks, jõuab see info paratamatult ka piirkonna töötajate ning elanikeni, kes seisavad silmitsi sotsiaalse katastroofiga. See omakorda mõjutab kohaliku kogukonna suhtumist võimuparteidesse ja poliitilisi eelistusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Hans Teiv Juhatuse liige TUULETEHNOLOOGIA LIIT MTÜ Suur-Karja tn 23 Tallinn Harjumaa 10148 Telefon: 6007789 E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oleg Sõnajalg Andres Sõnajalg Juhatuse liige Juhatuse liige ELEON AS ELEON GREEN OÜ Pärnu mnt 10, Tallinn Harjumaa 10148 Pärnu mnt 10, Tallinn Harjumaa 10148 Telefon: 5035335 Telefon: 5035325 E-post: [email protected] E-post: [email protected]