Kaitseministri määruse „Kaitseliidu liikmete andmekogu põhimäärus“ eelnõu

Eelnõude Infosüsteem 15.06.2019 nr 5-5/19/2419 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseliidu liikmete andmekogu põhimäärus" eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: 12.06.KL liikmete andmekogu_EN.doc 12.06.KL liikmete andmekogu_SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  12 .06 .2019 Kaitseministri määruse „ Kaitseliidu liikmete andmekogu põhimäärus “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrusega nähakse ette Kaitseliidu liikmete andmekogu (edaspidi andmekogu ) asutamine ja kehtestatakse põhimäärus . Põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, andmekogusse kantavate andmete koosseis , andmeandjad , riiklikud andmekogud, millega toimub andmevahetus, juur d epääsu võimaldamise tingimused ning turvalisuse põhimõtted . Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS ) § 8 1 lõike 2 alusel. Määruse ee lnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi nõunik ud Gerli Morell ( e-post [email protected] ) ja Guido Pääsuke (e-post [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osales Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja Lea Vainult. Juriidilise ekspertiisi tegi Kaitseministeeriumi jurist Piret Põld (e-post [email protected] ). Eelnõu keeletoimetuse tegi Luisa Tõlkebüroo OÜ. 2. Eelnõu eesmärk KaLS § 2 lõike 1 järgi on Kaitseliit vabatahtlikel põhinev, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitse organisatsioon. Seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks peab Kaitseliit oma liikmeskonna üle arvestust ning teos tab Kaitseliidu liikmele esitatud nõuetele vastavuse kontrolli. Käesoleval ajal peetakse liikmete üle arvestus t Kaitseliidu ülema käskkirjaga asutatud asutuse sisese s andmekogu s „ Kaitseliidu liikmete arvestuse andmekogu “ (edaspidi VAAB ). VAABi andmevahetus riiklike andmekogu d ega on piiratud, mistõttu saadakse andmeid peamiselt liikmete esitatud dokumentide ja üksikpäringute kaudu. Muudatuse eesmärk on lihtsustada andmete saamist riiklikest andmekogu dest , korrastada ning ühtlustada Kaitseliidu liikmete kohta hoitavat teavet ja vähendad a Kaitseliidu s isemist asjaajamist . Lisaks korrasta b Kait seliit teavet ja teabe hoidmist lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus , e daspidi üldmäärus ). A ndmekogu andmeid kasutatakse Kaitseliidu liikmetega seonduvate tegevuste ja sündmuste arvestuse pidamiseks, nende andmete analüüsimiseks, tegevuste planeerimiseks ning statistilistel eesmärkidel. Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekogu na ning selle puhul kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. KaLS § 80 kohaselt on Kaitseliidul õigus saada andmekogu lt , riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid liikmeks astuda sooviva isiku ning liikme teovõime ja karistatuse kohta, et otsustada liikme vastuvõtmi n e ja hinnata tema nõutele vastavus t . Sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks ning osalemiseks on Kaitseliidul õigus saada tegevliikme kohta teavet kaitseväekohustuslaste registrist kaitseväeteenistuse käigu kohta, liiklusregistrist juhiloa kehtivuse ja juhtimisõiguse kohta ning mobilisatsiooniregistrist sõjaaja üksuse ja sõjaaja ametikoha kohta. Kaitseliidu liikme ja liikmeks astuda soovija terviseandmeid kontrollitakse tervisetõendi alusel. Liikme vastuvõtmisel on Kaitseliidul õigus saada teavet isiku karistatuse kohta karistusregistri arhiivist. Praegu uuendatakse Kaitseliidu liikmete andme id üksikpäringute alusel kas Kaitseliidu poolt uu t e andmete teada saamisel või liikme algatusel . Arvestades asjaolu, et Kaitseliidu liikmeid on üle 2 6 000, ei võimalda praegune töökorraldus hoida Kaitseliidu liikmete liikmesust käsitle vaid andmeid ajakohastena. Uue a ndmekogu asutamise eesmärk on parandada ülevaadet Kaitseliidu liikme te kohta , tõhustada andmevahetust teiste andmekogu dega , suurendada teabe elektroonset vahendamist ja kiirendada andmete kontrolli. Tänu a ndmete kiiremale kontrolli le paraneb ka andmete ajakohasus. Samas ei taotleta eelnõuga mistahes teabe vahetamist , vaid eelkõige Kaitseliidu liikmesust puudutava teabe ning sellise teabe vahetamist , mi da kontroll itakse vaid põhjendatud kahtluse korral. Samas tuleb nii teabe kontrollimisel kui ka andmekogus avaldamisel järgida rangelt teabe kogumise ja esitamise vajalikkust, et taga da Kaitseliidu liikmete ja liikmeks saada soovijate eraelu või perekonna puutumatus ning vältida eriliiki isikuandmete väärkasutamist. Kaitseliidu välist teavet, mis ei ole Kaitseliidu liikmesuse eeldus (nt haridus, töökoht , juhtimisõigus) , tohib töödelda (sh koguda) üksnes isiku nõusolekul. Ka LS §-d es 24 – 26 sätesta takse nõuded Kaitseliidu liikmetele. K aLS § 30 lõike 8 kohaselt kuuluvad nõuetele mittevastavad liikmed Kaitseliidust väljaarvamisele. Kaitseliit peab regulaarselt seirama kõikide oma liikmete kehtivaid karistusi karistusregistris (v.a karistusregistri arhiiv) , et välistada teatud süütegude eest karistatud isikute Kaitseliitu kuulumine või otsustada nende liikmesuse jätkamine või peat amine võimalikult ajakohaselt . KaLS § 43 lõike 2 kohaselt võib Kaitseliit anda tegevliikmele Kaitseliidu relva kandmise loa juhul, kui ta vastab muuhulgas relvaseaduses (edaspidi RelvS ) sätestatud nõuetele. Kaitseliidus on rohkem kui tuhandel tegevliikmel relva kandmise luba, mida tuleb uuendada iga viie aasta tagant. Tulenevalt RelvSi nõuetest peab Kaitseliit jooksvalt ning regulaarselt karistusregistrist kontrollima, kas tegevliige, kellele on väljastatud relva kandmise luba, vastab kehtestatud nõuetele. Vajalik on ka automatiseeritud andmevahetus rahvastikuregistriga, et taga da Kaitselii du liikmete ülevaate ajakohasus . Näiteks saab Kaitseliit seeläbi kiiremini teada isiku Eesti kodakondsuse kaotamisest või isiku surmast, mis võimaldab lühikese aja jooksul alustada vajaduse korra l liikmestaatuse muutmis t või lõpetamis t . Kaitseliidu õigus töödelda Kaitseliidu liikmete ja liikmeks saada soovijate isikuandme id on sätestatud KaLSis (§ 8 1 lõige 1, § 68 1 , § 74 lõige 9, § 80 1 ). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 25 paragrahvist, mis on jaotunud kuue peatüki vahel: 1. üldsätted (§-d 1–6); 2. andmekogu andmete koosseis (§ 7); 3. andmete töötlemine (§-d 8–13); 4. juurdepääs andmekogu andmetele (§-d 14–17); 5. andmekogu turvalisus ning andmekogu pidamisega seotud tegevused ning järelevalve (§-d 18–23); 6. rakendussätted (§-d 24 ja 25). Paragrahviga 1 asutatakse Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamiseks uus andmekogu ja esitatakse selle nimetus. Andmekogu nimetuseks saab „Kaitseliidu liikmete andmekogu “. Andmekogu asutamisega kaasneb VAABi tegevuse lõpetamine . (vt ka § 25) Paragrahvi s 2 sätestat akse , et andmekogu pidamise üldine eesmärk on Kaitseliidu liikmete ja liikmeks saada soovijate üle arvestus e pidamine ning ülevaate omamine Kaitseliidu liikmete tegevusest Kaitseliidu koosseisus. Üldise eesmärgi saavutamiseks peetakse arvestust Kaitseliidu liikmete üle, liikmeks saada soovijate üle, liikmete Kaitseliidu tegevuses osalemise üle, Kaitseliidus liikmele määratud ergutuste , tunnustuste, kar i s tuste ja vastutuse üle, Kaitseliidu poolt liikmetele võimaldatud koolituse ja väljaõppe üle ning Kaitseliidu liikme tele seoses liikmesusega võimaldatud tagatiste üle. Paragrahvis 3 määratletakse andme subjekt, kelleks on määruse tähenduses Kaitseliidu liige või Kaitseliidu liikmesust taotlev isik. A ndmekogu s töödeldakse seega isikut puudutavat teavet, mis on seotud Kaitseliidu liikmeks olemisega ja mis on Kaitseliidule vajalik , et hin nata isiku vastavust liikmesuse nõuetele või liikmesusega kaasneva le tegevus ele . Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev-, noor -, toetaja- ja auliikmeteks. Kaitseliidu liikme nimetus sõltub sellest, millisesse struktuuriüksusesse ta kuulub. Kaitseliidu liikmete võimalikud nimetused on kaitseliitlane, naiskodukaitsja, kodutütar ja noorkotkas. Kui isikut ei ole veel Kaitseliidu liikmeks võetud ning struktuuriüksuse koosseisu määratud, on tegemist Kaitse liidu liikmesust taotleva isiku ga, kelle avaldus on läbivaatamisel ja otsustamisel . Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisel kontrollita k se , kas isiku puhu l võib esine da KaLSi st tuleneva id liikmeks vastuvõtmise st keeldumise asjaolusid (KaLS § -d 24 – 28 ) ning seetõttu on vajalik ka nende andmeid töödelda . Paragrahvi s 4 tuuakse välja, et andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus . See tähendab, et andmekogu andmetel ei ole õiguslikku tähendust, mistõttu kolmandad isikud ei või nendele andmetele tugineda kui õigetele. Andmete täpsemaks kontrolliks tuleb soovi korral pöörduda kas andmeandja või muu andmekogu v astutava töötleja poole. Samas võib andmekogu sisaldada teavet algandmete või muu teabe täpsema asukoha kohta (nt liikmeks vastuvõtmise otsuse kuupäev ja n umbe r) . Paragrahvis 5 on sätestatud andmekogu vastutav töötleja. A ndmekogu vastutavaks töötlejaks on Kaitselii t (edaspidi ka vastutav töötleja ) . Teabe andmekogu sse kand jateks on eelkõige struktuuriüksus ed . Kaitseliidu struktuuriüksused on peastaap, maakaitseringkonnad, malevad, küberkaitseüksus, kool, Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu ülem või tema volitusel s truktuuriüksus e juht määrab sisemis t töökorraldus t arvestades isikud, kes oma töökohast või Kaitseliidu ametikohast lähtuvalt võivad andmeid andmekogusse kanda ja neid muuta või kustutada . See tähendab, et määrata võib nii töötaja, tegevväelase kui ka liikme (näiteks malevkonna person a lipealik). Vastutava töötleja esindajale j uurdepääsu andmisel peab olema tagatud , et isik saab juurdepääsu vaid teabele, mis on vajalik tema tööülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks. Kaitseliidul kui vastutaval töötlejal on õigus kehtestada täiendavaid kasutamisega seotud juhendeid ja piiranguid andmekogus andmete töötlemisele, sh näha ette andmetele juurdepääsu saamise ja andmise tingimused. Paragrahvi s 6 sätestatakse andmekogu pidamine ja ülesehitus. Lõike 1 kohaselt peetakse andmekogu ühetasandilise digitaalse andmekogu na. A ndmekogu on jaotatud kolmeks osaks: 1) Kaitseliidu liikmete ja liikmesust taotlevate isikute andme d (edaspidi digitaalne andmekogu ) , 2) andmetöötlusand med, 3) digitaal ne arhiiv . Võimaldamaks andmekogu andmevahetust riiklike andmekogu dega , nähakse ette ka andmekogu liidestamine infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee ) . Paragrahvis 7 sätestatakse digitaalsesse andmekogu sse kantavate andmete loetelu. Digitaalne andmekogu on andmekogu peamine osa, kus töödeldakse suurem at osa andmekogu s sisalduvatest isikuandmetest. Digitaalses andmekogu s hoitakse aktuaalset teavet liikmete ja liikmeks saada soovijate kohta. Lõikes 1 loetletakse digitaalse andmekogu andmed kategooriate kaupa . Kõne alus ed andme d on andmesubjekti üldandmed , andmed Kaitseliidu liikmes use , terviseseisundi, isikule väljastatud lubade, kait seväeteenistuse käigu, ergutus te, tunnustuste, karistuste ja vastutuse , Kaitseliidu s saadud koolituse ja väljaõppe ning Kaitseliidu tegevuses osalemise kohta. Lõikes 2 loetletakse andmekogus töödeldavad andmesubjekti üld andmed. Nendeks on ees- ja perekonnanimi või -nimed , isikukood või selle puudumise korra l sünniaeg, sünnikoht , kodakondsus, ra hvastikuregistri järgne elukoht , kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast , ning kontakttelefon ja e-posti aadress , noorliikme vanema või eestkostja ees- ja perekonnanimi ning isikukood . Andmesubjekti kontaktandmete juurde võib lisada ka isiku antud lähedase isiku kontaktandmed . N oorliikme puhul on vajalik andmekogusse lisada ka vanema või eestkostja kontaktandmed. Üld andmetena kogutakse samuti andmeid isiku hariduse ja eriala kohta, töökoh a või tegevusala kohta ning teavet relvi valdavasse organisatsiooni kuuluvuse kohta (organisatsiooni nimi, liikmestaatus) . Samuti teavet isiku harrastus te ja erioskus te kohta ning isiku arveldus konto numbri ja konto omaniku kohta. Arveldusk onto omaniku nimi on vajalik juhul, kui andmesubjekt ei ole arveldus konto omanik. Lõikes 2 sätestatud tea vet kogu takse andmesubjekti nõusoleku alusel ja andmesubjekti enda käest. Lõike 2 alusel kogutav teave on vajalik isiku ja tema asukoha ning esmase isik u profiili kindlaks tegemiseks . Lõike punktides 1 – 8 sätestatud teave on e s mane teave andmesubjekti kohta, mille isik esitab liikmeks as t umise avaldusega. Kaitseliidul on õigus saadud teavet kontrollida rahvastiku registri kaudu (v.a eelnõu § 7 lõi k e 2 punkt 6). Teave rahvastikuregistris registreeritust erineva asukoha kohta on oluline juhtudel, kui isik soovib näiteks hoida oma elukohas Kaitseliidu vara (väljastatud vormiriietus, rivisõiduk vms) või Kaitseliidu relva, sh Kaitseliidu relvaloa alusel soetatud isiklikku relva. N oorliikme vanema või eestkostja ees- ja perekonnanime kohta teabe kogumine on oluline alaealisega töötamisel, sealhulgas selleks, et saa da kinnitust erinevate s Kaitseliidu tegevustes osalemise kohta. Lapsevanema või eestkostja isikukood on samuti selleks, et välistada võimalik nimede kuritarvitamine ja tagada, et lapsevanemana esineb isik, kes seda ka päriselt on. Samuti võimaldab isikukoodi teadmine tulevikus lapsevanemal või eestkostjal saada Kaitseliidu arendatavasse infoportaali kaudu andmekogu olevatele lapse või eestkostetava andmetele juurdepääs. Punktides 9 – 13 sätestatud teabe saamiseks peab Kaitseliit pöörduma asjaomase isiku poole, sest tegemist ei ole vahetu teabega , mis on vajalik Kaitseliidu liikmeks olemisel. Samas näiteks teave isiku töökoha , tegevusala, harrastuste ja erioskuste kohta annab hea ülevaate sellest, kuidas liiget organisatsioonis kõige paremini rakendada, millist täiendõpet talle pakkuda või vastupidi, millist õpet võiks isik ise Kaitseliidus pakkuda (nt arstid, insenerid, tegevväelased jne). A rvelduskonto kohta on teave vajalik juhul, kui isik soovib saada Kaitseliidu tegevuses osalemisega seotud rahalisi tagatisi , näiteks hüvitist Kaitseliidu t egevuses osalemise (KaLS § 57 lõige 4), p üsiva töövõimetuse (KaLS § 61 lõige 4) või päeva raha välislähetuse (KaLS § 67 lõige 4) puhul . Pikemas perspektiivis on Kaitseliidul plaanis arvelduskonto andmed saada arendatava liikmete infoportaali kaudu . Lõike 2 punktides 6-14 ettenähtud teavet ei kontrollita teistest andmekogu d est ja see teave kantakse andmekogusse vaid isiku esitatud teabe le tuginedes . Lõikes 3 loetletakse andmed, mis on seotud isiku Kaitseliidu liikmeks olemisega. N eed andme d on teave li ikme suse algus e ning liikmeks saamise sooviavalduse esitamise kohta , t eave liikme suse nõuete le vastavuse kontrolli kohta (siia kuuluvad nii andmed selle kohta, millal ja ke s kontroll i teosta s ning milline oli tulem , kui ka andmed nt avalikus teenistuses või lastega töötamise piirangute kohta ) , liikmesuse lõpp (kuupäev, alus) või liikmeks vastuvõtmisest keeldumise alus , t eave liikmesuse peatumise (kuupäev, alus) kohta , tõotuse andmise kuupäev, liikmestaatus ja selle muudatus ed . Lisaks kogutakse teave t soovitajate (nimi, kontaktandmed) kohta. Lõikes 3 loet letud teave saadakse Kaitseliidu struktuuriüksustel t, nende allüksustel t ja karistusregistrist . Teabe soovitajate kohta annab liige ise liikmeks astumise avalduses. Oluline on täpsustada, et KaLS § 24 lõike 2 punktide 3 ja 5 kohaselt ei võeta tegevliikmeks isikut, keda on kohus karistanud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteos ja kelle andmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud ning kellel on lastega töötamise piirang lastekaitse seaduse tähenduses. Tegevliikmeks vastuvõtmisest võib keelduda ka siis , kui isik on kriminaalasjas süüdistatav või kohtualune ja isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Samuti ei võeta KaLS § 24 punkti 7 kohaselt Kaitseliidu tegev liikmeks isikut, kes on distsiplinaarsüüteo eest avaliku teenistuse ametikohalt vabastatud ja vabastamisest on möödunud vähem kui üks aasta. Teabe saamiseks on Kaitseliidul õigus pöörduda karistusregistri poole. Kehtivate karistuste puhul peab Kaitselii t andmekogus hoidma vaid andmeid kuritöö kvalifikatsiooni ning karistuse määramise aja kohta, et hi nnata isiku sobivust olla Kaitseliidu lii ge . Karistuse kustumise korral karistusregistri avalikust osas t andmekogus olnud teavet ei arhiveerita , vaid tagatakse selle muutmine (ülekirjutamine) viisi, mis välistab andmete taasesitamise. Isiku karistamisega seotud täpsemat teavet andmekogusse ei kanta . S eda tuleb hoida muu de dokument ide juures (nt liikmeks saamise sooviavalduse juures), millele on kõrvalistele isikutele juurdepääs piiratud. Samuti võib and m ekogus hoida üksnes KaLS § 24 l õike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud teavet piirangute olemasolu kohta – märkida tohib vaid, k a s piirang on olemas või puudub . Piirangu täpsem sisu tuleb sarnaselt muude kurit egusid kä sitleva teabega säilitada väljaspool andmekogu. Vastavalt KaLSile ei võeta Kaitseliidu liikmeks täisealist isikut, kellele on määratud eestkostja. Seega on eestkoste olemasolu oluline teave eelkõige täisealisena liikmeks asumisel. Samas on Kaitseliidul põhjendatud juhtudel õigus kontrollida ka isiku vastavust Kaitseliidu liikmeks võtmise nõuetele, sealhulgas eestkoste olemasolu. Eriti oluline on nõuetele vastavuse kontroll noortega töötamisel või ka relvadele juurdepääsu võimaldamisel. Seega on vajalik hoida andmekogus teavet, mis sisaldab viidet eestkoste olemasolu viimase kontrollimise aja kohta ja saadud vastust eestkoste olemasolu või selle puudumise kohta ajal, mil isik on andmekogu andmesubjekt. Karistusregistrist saadava teabe korral tuleb jälgida karistuse kustumise tähtaegu ja karistuse kustumise korra l tuleb vastav teave eemaldada ka andmekogust ilma seda arhiveerimata. Digitaalsesse and m ekogusse ei kanta andmeid , mida kasutatakse vaid liikmeks saamise nõuete kontrollimisel. Näiteks kontrollitakse karistusregistri arhiivi andmeid vaid liikmeks saada soovimisel. Karistusregistri arhiivist saadud teavet säilitatakse koos sooviavalduse ga . Lõike 4 kohaselt kantakse digitaalsesse andmekogu sse andmed andmesubjekti terviseseisundi kohta. Andmesubjekti terviseseisundi andmed on teave tervise nõuetele vastavuse kontrolli läbimise kohta (tervisetõendi number, väljastaja, väljastamise aeg , kehtivus, otsus nõuetele vastavuse kohta); t eave Kaitseliidu relvaloa saamiseks vajaliku tervisetõendi ja tervisekontrolli tegemise kohta (tervisetõendi number, väljastaja, väljastamise aeg, kehtivus, otsus nõuetele vastavuse kohta , kontrolli teostamise aeg ) ning teave muus Kaitseliidu tegevuses osalemiseks vajaliku tervisetõendi või tervisekontrolli läbimise kohta. K aLS §-de 28 ja 43 kohaselt peab Kaitseliidu liikmeks astuda või Kaitseliidu relva kandmise luba saada sooviv isik läbi ma tervisekontrolli, mille eesmär k on teha kindlaks, kas isik vastab Kaitseliidu liikmele ettenähtud tervisenõutele. Samuti peab tervisekontroll i läbima Kaitseliidu lii ge , kes taotleb või omab Kaitse liidu relvaluba. Tegevliige, kes omab Kaitseliidu relvaluba, peab läbima taas tervisekontrolli, kui tervisetõendi kehtivus on lõppenud või tervisetõendi väljaandmisest on möödunud üle viie aasta. T ervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab üldjuhul perearst, kaasates vajaduse korral eriarste. KaLS § 28 lõikes 1 1 sätestatud juhtudel võib struktuuriüksuse juht Kaitseliidu liikme vabastada tervisekontrollist, kui isikul on kehtiv tervisetõend RelvS §-s 35 1 sätestatud alusel ning tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku ja abipolitseiniku, kelle terviseseisund vastab vastava eriteenistusliigile ettenähtud tervisenõutele, mida isik kinnitab temale väljastatud otsuse alusel. Näiteks tegevväelase terviseseisundit hi ndab Kaitseväe arstlik komisjon iga kolme aasta tagant. Terviseseisundi hindamisel otsustab Kaitseväe arstlik komisjon, kas tegevväelane vastab tegevväelase tervisenõuetele või ei . Kui isik vastab tegevväelase tervisenõuetele, siis see otsus piisav, et l ugeda isik sobilikuks kuuluda Kaitseliidu lii kmeskonda ning täiendavat tervisekontrolli ei ole vaja teostada. Muu Kaitseliidu tegevus , milles osalemiseks on vajalik tervisetõend või tervisekontrolli läbimi ne, on näiteks Kaitseliidu poolt toitlustusteenuse osutami ne , mille puhul on vajalik läbida täiendav toidukäitlejale ettenähtud tervisekontroll. Kuna terviseandmete näol on tegemist erilii k i isiku andmetega, siis digitaalses andmekogu s hoitakse vaid teavet tervisetõendi välj astamise (aeg, väljastaja ja tõendi number) ja kehtivuse kohta ning teavet otsuse kohta , kas isik vastab nõuetele või mitte . Digitaalsesse andmekogusse ei kanta meditsiinilist diagnoosi või ravisoovitusi või muud tervisetõendile kantud teavet . Tervisetõend i esitamise kohustus on isikul. Lõike s 5 esitatakse loetelu andmesubjektile väljastatud luba de kohta. See teave on oluline isikule antava väljaõppe planeerimisel , ametikohale nimetamisel ja KaLS § 4 l õige te 2 ja 3 1 alusel korrakaitseorgani või Kaitseväe ülesannete täitmis se kaasamisel . Seega kogutakse teavet järgmiste õiguste ja lubade kohta: mootorsõiduki juhtimise õigus, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus , Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relvaluba, Kaitseliidu relvaluba, Kaitseliidu relva ja laskemoona elukohas hoidmise õigus . Samuti võib vajalik olla erilubade olemasolu Kaitseliidu tegevuses osalemi seks (nt toidu käitlemiseks erinevatel rahvaüritustel toitlustuse osutamise korra l). Punktides 1 – 3, 5 ja 6 sätestatud teave ei ole vahetult seotud Kaitseliidu liikmeks olemisega, küll aga on see vajalik, et hinnata isiku osalemis e ulatus t Kaitseliidu tegevuses või Kaitseliidu võimaldatavas väljaõppes. Esialgne teave saadakse isikult (juhtimisõigus, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus, teave Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relval oa kohta ) või isiku poolt Kaitseliidule esitatud taotluste menetluse tulemusel ( riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus, teave Kaitseliidu tegevuses osalemiseks vajalike lubade kohta). KaLS § 80 lõike 4 kohaselt on Kaitseliidul õigus saada l iiklusregistrist teavet mootorsõiduki juhtimis e õiguse kohta, mis tähendab, et Kaitseliidul on võimalik kontrollida andmevahetuse abil Kaitseliidu liikme esitatud teabe kehtivust, sealhulgas on Kaitseliidul õigus saada teada, kas juhtimisõigus on peat at ud. Teabe kontroll imisel Maanteeameti veebilehe kaudu kasutatakse sama põhimõt et , mida on võimalik kasutada igal isikul . Andmevahetus muudab teabe saamise kiiremaks üksiku kontrolli teel veebilehe kaudu ning võimaldab ka suuremahuliste pärin g ute tegemist ja perioodilist kontrolli juhtimisõiguse olemasolu kohta. Juhtimisõiguse kontrolli võib teha vaid juhul, kui isik on Kaitseliitu teavitanud juhtimisõiguse olemasolust ning mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigus tal on . Kui isik ei anna Kaitseliidule teada juhtimisõigusest või mootorsõiduki kategooriast , ei või Kaitseliit ka vastavat kontrolli omaalgatuslikult teha, ku na juhtimisõiguse olemasolu ei ole Kaitseliidu liikmeks olemisega vahetult seotud . Riigisaladuse ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse kohta saadakse teavet kas isikult endalt, kui ta esitab vastava kehtiva loa , või Kaitseliidu kaudu esitatud taotluse kohta tehtud otsuse tulemusel. H oitav teave sisa ldab andmeid loa kehtivuse ja juurdepääsu taseme kohta. Noorliikmeks saada sooviva 17-aastase või noorema isiku puhul tuleb liikmeks saamise taotlemisel esitada oma vanema või eestkostja nõusolek liikmeks astumise kohta. Vanema või eestkostja nõusolek on liikmeks saamise eeldus . Seega, kui vanem võtab nõusoleku tagasi, siis lõppeb ka noorliikme liikme sus . Samuti on võimalik, et vanema nõusolek sisaldab piiranguid Kaitseliidu tegevuses osalemiseks (nt mõnes tegevuses osalemise keeld) , mistõttu on asjakohase teabe kogumine ja esitamine noortega tegelevatele isikutele vajalik. KaLS § 52 lõike 1 kohaselt võib Kaitseliidu liige Kaitseliidu ülema või malevapealiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku ja relvaloa olemasolu korra l kasutada teenistuskohustuse täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva. Selle õiguse realiseerimise eelduseks on kehtiv Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relvaluba . Kehtiva relvaloa peab isik ise esitama Kaitseliidule. Elektroonilise relvaloa olemasolu korral peab isik kas esitama asjakohase andmekogu väljavõtte või andma üldmääruse artik li 20 punktides 1 ja 2 sätestatud andmete ülekandmiseks enda nõusoleku. Kaitseliit ei või teha päringut teenistus- ja tsiviilrelvade relvade registrisse ilma isiku nõusolekuta. Küll aga on tal õigus kontrollida isiku esitatud teabe kehtivust. Lõike 6 kohaselt kantakse digitaalsesse andmekogu sse andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta, mis on olulised juba omandatud oskuste st ja sõjaväelise st väljaõppe st ülevaate saamiseks. Kaitseväeteenistuse käigu puhul kogutakse isiku kohta järgmist teave t : 1) viimasele sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetami ne (kuupäev, ametikoht) , 2) viimasele sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetami n e (kuupäev, ametikoht) , 3) sõjaväelise auastme andmi n e (kuupäev, auaste) , 4) sõjaväeli n e väljaõpe ja väljaõppe aste. Seda t eavet kasutatakse , et planeerida paremini K aitseliidu tegev liikmetele s õjaväeli st väljaõpe t ning valmistada Kaitseväele ette sõjali n e võime. Lõikes sätestatud teave saadakse andmevahetuse teel kaitseväekohus tus laste registrist. Lõike 7 kohaselt kantakse digitaalsesse andmekogu sse teave isiku le Kaitseliidu liikmena määratud ergutuste , karistuste, piirangute ja vastutuse kohta. Nimetatud andme d on teave isikule määratud ergutuste, distsip linaarkaristuse määramise ja Kaitseliidu kodukorrast tuleneva tunnustuse või hoiatuse või muu piirangu kohaldamise kohta . Kogutava d andme d on määramise kuupäev, määratud ergutus, karistus, piirang, hoiatus vm vastutus ning määramise alus. KaLS § 54 kohaselt võib Kaitseliidu liiget, kes järgib Kaitseliidu tegevust sätestavaid õigusakte ja täidab edukalt ning silmapaistvalt oma kohustusi, ergutada õigusaktides sätestatud korras. Kaitseliidu liikme suhtes kohaldatavad ergutused on distsiplinaar karistuse leevendamine , selle tähtaja lühendamine või ennetähtaegne kustutamine , t änu avaldamine, tänukirja andmine, Kaitseliidu teenetemärgi andmine võ i hinnalise kingituse tegemine. KaLS § 55 l õike s 2 on esitatud loetelu distsiplinaarkaristuste kohta . Distsiplinaarkaristused on noomitus, Kaitseliidu relva kandmise õiguse peatamine kuni üheks aastaks, Kaitseliidu liikmesuse peatamine kuni üheks aastaks, teenetemärgi äravõtmine või Kaitseliidust väljaheitmine. Lõikes 7 sätestatud teave saadakse K aitseliidu struktuuriüksustelt. Lõikes ei ole välja toodud teavet, mis on seotud isiku karistamisega karistusseadustiku alusel ning kohtu määratud tegevuspiirangutega, mida arvestatakse Kaitseliidu liikmeks võtmisel ja liikmesuse jätkumisel. Asjaomast teavet töödeldakse Kaitseliidu liikmesust puudutava teabena (vt lõike 3 selgitus). Lõike 8 kohaselt kantakse digitaalsesse andmekogu sse andmed Kaitseliidus saadud koolituse ja väljaõppe ning vastavate tunnistuste kohta. Lisaks kantakse digitaalsesse andmekogu sse teave ressursimahuka koolituse ning koolitusest tulenevate kohustuste kohta, sh lii kmeks olemise kohustuse kestus. Kaitseliit võib riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt kanda tegevliikme sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku ressursimahuka koolituse kulu . Kaitseliit sõlmib tegevliikmega lepingu koolituse kulu ning sellega kaasneva kulu kandmiseks ja hüvitamiseks ning tegevliikmeks olemise kohustuse kestuse määramiseks. Leping sõlmitakse võlaõigusseaduses sätestatud korras, kui koolituse ja sellega kaasneva kulu maksumus ületab 300 eurot. Lepingu sõlminud tegevliiget võib kohustada Kaitseliidu tegevliikmeks olema kuni viis aastat. Lõikes sätestatud teave saadakse Kaitseliidu struktuuriüksustelt. Lõike 9 kohaselt kantakse digitaalsesse andmekogu sse andmed Kaitseliidu tegevuses osalemise kohta : Kaitseliidu korraldatud tegevustes osalemise kohustuse täit mise või sellest vabastamise andmed ; struktuuriüksusesse ja kollegiaalsesse organisse kuulumise andmed (üksuse/organi nimetus, kuuluvu se alguse ja lõppemise kuupäev); Kaitseliidus täidetud ametikohtade (amet ikoha nimi, kuupäevad) ja muude rollide (roll, kuupäevad) andmed; sihtü ksusesse ning huviringi kuulumise andmed (sihtüksuse või huviringi nimetus, kuuluvuse kuupäevad) ; Kaitseliidu liikmesusega seotud tagatiste võimaldamise andmed (kuupäev, võimaldatud tagatis, alus) ; Kaitseliidus võimaldatud lähetuste andme. Kehtiva KaLS § 33 kohaselt on teenistuskohustus ülesanne, mida Kaitseliidu liige täidab KaLS § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise eesmärgil ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tegevustesse kaasamise korral Kaitseliidu koosseisus. 1. juulil 2019 jõustuva KaLSi § 33 lõike 1 alusel on teenistuskohustus ülesanne, mida Kaitseliidu liige täidab KaLS § 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmise eesmärgil ning Kaitseliidu koosseisus lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemise või valves osalemise eesmärgil. Teenistuskohustus vormistatakse enne ülesande sooritamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ülesande kohta tehakse digitaalse sse andmekogu sse kanne. Kaitseliidu liige võib mõjuval põhjusel keelduda teenistuskohustuse täitmisele asumisest, teavitades sellest teeni stuskohustuse andnud isikut. Kaitseliidu liikme võib teenistuskohustuse täitmisest ajutiselt vabastada vahetu või otsene juht või muu selleks pädev isik. Vabastuse asjaolude kohta tehakse samuti kanne. Lõikes 9 nähtub teave selle kohta, millisesse struktuuriüksusesse isik kuulub ning kas ta on valitud kollegiaalsesse organisse. Antud juhul on peetud silmas juhatusi, revisjonikomisjone, keskjuhatust ja maleva esindajatekogu, ehk kollegiaalseid organeid, mille liikmeid valitakse. Andmekogusse ei kanta näiteks teavet, et isik on malevkonna üldkoosoleku liige, sest malevkonna üldkoosolekul osalevad kõik selle malevkonna tegevliikmed. Kaitseliidu kodukorra § 11 näeb ette Kaitseliidu ametikohad, millele Kaitseliidu ülem võib lisa kehtestada. Andmekogus peetakse arvestust, mis ametikohal liige on, ning samuti seda, kas ta on andnud nõusoleku enda nimetamiseks sihtüksuse koosseisu või kas ta on huviringi koosseisus. Ka LS § 67 lõike 3 kohaselt võib tegevliikme lähetada välisriiki teenistuskohustuste täitmisele. Näiteks on Kaitseliidul koostöökokkulepped sarnaste organisatsioonidega Taani s , Ameerika Ühendriikides , Gruusi as , Soome s. Kaitseliidu liikmed käi vad erinevatel võistlustel ja korraldavad koolit usi . N äiteks Gruusias on koolita tud sealseid vabatahtlik u ühenduse liikmeid. Andmekogust nähtub, milliste ülesannete täitmise raames ja kuhu liiget on lähetatud. Paragrahvis 8 sätestatakse andmeandjate loetelu. Eelnõu kohaselt anna b andmekogusse andmeid Kaitseliidu liikmeks astuda sooviv isik, Kaitseliidu liige ning Kaitseliidu struktuuriüksus ja sell e allüksus . Lisaks kehtestatakse loetelu andmekogu dest, m illega Kaitseliidu liikmete andmekogu and meid vahetab. Andme kogu vahet ab andmeid rahvastiku - , karistus - , liiklus - ja kaitseväekohustuslaste registriga . Tulenevalt KaLS § -st 80 on Kaitseliidul õigus liikmeks vastuvõtmise otsustamiseks ja liikme nõuetele vastavuse hindamiseks saada andmeid ja tõendeid liikmeks as t uda sooviva isiku ning liikme teovõime ja karistatuse kohta. Lisaks on Kaitseliidul õigus saada tegevliikme kohta teavet kaitseväekohustuslaste registrist ( kaitseväeteenistuse käi k) ja liiklusregistrist ( juhiloa kehtivus ja juhtimisõiguse olemasolu ) . Paragrahvis 9 k irjeldatakse andmekogu s tehtavaid isikuandmete töötlemise toimingud. A ndmekogu s tehtavad isikuandmete töötlemise toimingud on andmete kogumine , an dmete muutmine, lugemine, avalikustamine, edastamine , säilitamine ja kustutamine. Toiminguid teeb andmekogu vastutav töötleja . Toiminguid tehakse liikmeks astuda soovija avalduse või ametiasutuse või haldusorgani esitatud kirjaliku dokumendi alusel ning andmekogu ga andme te vahetamise käigus . A ndmekogusse kande tegemise õigsuse eest vastutab Kaitseliit kui kande tegija ning kande tegemise aluse ks olnud dokumendi õigsuse eest vastutab vastava dokumendi esitaja . Vastutus t eisest andmekogu st saadud teabe õig s use eest sätestatakse vastava andmekogu põhimääruses. Paragrahvi s 10 tuuakse välja andmekogus isiku andmete töötlemise alused. Kaitseliidu õigus oma liikme ja liikmeks saada sooviva isiku isikuandmete töötlemiseks on sätestatud KaLS § 8 1 lõikes 1, mille kohaselt on Kaitseliidul õigus arvestada Kaitseliidu liikmesus t , hinnata Kaitseliidu liikmele esitatava id nõu deid ja töödelda Kaitseliidu ülesannete täitmiseks liikmete isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. Isikuandmete töötlemiseks võib luua andmekogu . KaLS § 80 1 kohaselt on Kaitseliidul KaLSis sätestatud juhtudel Kaitseliidu liikme õiguste ja kohustuste kontrollimiseks ning Kaitseliidu ülesannete täitmiseks õigus töödelda Kaitseliidu liikme isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. Seega on isikuandmete töötlemine andmekogu põhimääruses sätestatud ulatuses vajalik selleks, et täita Kaitseliidu õiguslikke kohustus i ning avalikes huvides oleva id ülesande id . Andmete töötlemist alustatakse , kui Ka itselii t saab liikmeks astuda soovija avalduse . Sooviavaldusega annab täi s ealine liikmeks astuda soovija oma nõusoleku eelnõu §- s 9 nimetatud toimingute tegemiseks. Noorlii kmeks astuda soovija puhul on liikmeks saamise eelduseks alaealise vanem a või eestkostja nõusolek. Seega tekib alaealise puhul andmete andmekogus töötlemise õigus vaid juhul , kui on olemas isiku avaldus ja vanema või eestkostja nõusolek . Enne andmekogu asutamist Kaitseliidu liikmeks olnud isikute puhul uut avaldus t esitama ei pea, ku na liikmete andmeid on õigus töödelda . Andmekogus andmete töötlemise nõusolekuna käsitletakse isiku enne 1. juulit 2020 esitatud avaldust Kaitseliidu liikmeks saamise kohta . Andmete puhul , mis ei ole Kaitseliidu liikme s usega vahetult seotud , loetakse nende töötlemise nõusolek saaduks, kui need andme d esita takse Kaitseliidule . Andmete töötlemine on lubatud vaid isiku Kaitseliidu liikmeks olemise ajal. Kaitseliidu liikmeks saada soovija, kelle suhtes tehakse negatiivne otsus, andmeid võib töödelda vaid kuni vastava otsuse tegemise päevani. Paragrahvi 11 kohaselt võib vastutav töötleja andmekogu andmei d muuta andmete parandamiseks, uute andmete andmekogusse kandmiseks, kande aluseks olevate andmete muutumise või tähtaja möödumise korra l või muul õigusaktist tuleneval põhjusel. Riiklike andmekogu dega toimub andmevahetus X-tee vahendusel või muul elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil. Viimast varianti kasutatakse andmekogu de puhul, mis ei ole tehnilisel või turvalisuse põhjusel X-teega liidestatud. Samuti on alternatiivne variant vajalik, kui X-tee kasutamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik. Alternatiivse variandi kasutamine lepitakse kokku andmekogude vastutavate töötlejate vahel. Paragrahvi 12 kohaselt on vastutav töötleja kohustatud andmesubjekti andmetes vea tuvastamisel või v east teadasaamisel pärast andmete kontrollimist vea parandama. Vea tuvastamiseks ja parandamiseks on vastutaval töötlejal õigus pöörduda andmeandja poole. Kui andmesubjekti andmetes olevas t veast teavitab andmesubjekt ise, annab Kaitseliit talle vea parandamisest või parandamata jätmisest teada . Üldjuhul antakse vea parandamisest või selle tegemata jätmise põhjustest isiku le tea da samal viisil, nagu toimus veast teada andmine. Kaitseliidul on vea st teada saamisel õigus küsida vea olemasolu kontrollimiseks ja parandamiseks teavet andme i d esitanud isikult. Kui teave on saadu d andmevahetuse teel , on Kaitseliidu l kohustus sellest teavitada ka teise andmekogu vastutavat töötlejat. Paragrahvis 13 ke htestatakse isiku andmete töötlemise lõpetamise kord. Digi taalses andmekogu s andmete töötlemise lõpetamise korral k antakse andmekogust kustutatavad andmed digitaalsesse arhiivi , kui isik ei ole enam andmesubjekt ehk Kaitseliidu liikmesus on lõppe nud mõnel KaLSis sätestatud alusel või isiku Kaitseliidu liikme k s saamise soovi avaldust ei rahuldatud ja isikut ei võetud Kaitseliidu liikmeks . Digitaalsest arhiivist võib andmeid kanda tagasi digitaalsesse andmekogu sse, kui andmete kustutamine on tühine või kui isik, kelle andmed kustutati, on muutunud uuesti andmesubjektik s. Samuti kantakse andmed tagasi digitaalsesse andmekogusse juhul , kui teadmata kadunud isiku asukoht on tuvastatud või kui andmed on kustutatud ekslikult. Üldjuhul digitaalses arhiivis olevat teavet ei muudeta. Muutmine on lubat ud vaid selles ulatuses , mis puudutab liikmesuse lõppemisega kaasnenu d kohustuste muutumis t . Paragrahvis 13 tuuakse välja ka isikuandmete digitaalses arhiivis säilitamise tä h tajad. Teave, mis on põhiandmetena muus andmekogu s (nt juhtimisõiguse olemasolu) või mille hoidmiseks puudub pikaajaline vajadus (nt teave tervisetõendi olemasolu kohta) , kustutatakse ühe kalendriaasta möödumisel digitaalsesse arhiivi kandmise st . Teave t , mis võib olla vajalik või mida kasutatakse isiku õigus nõude ko ostamisel, esitamisel või kaits misel , säilitatakse kümme kalendri aastat (nt ressursimahuka koolituse kulu hüvitamine ) . Samuti säilitatakse kümme kalendri aastat teavet, millest nähtub isiku tegevus Kaitseliidus. Viiskümmend kalendri aastat säilitatakse teavet isik u Kaitseliidu liikmeks olemise , isikule Kait seliidu liikmena antud väljaõppe kohta . Teave t Kaitseliidu liikmeks olemise ajal antud sõjaväelise või sise turvalisuse valdkonna väljaõppe kohta on vaja hoida julgeoleku eesmärkidel. Noorliikme vanema või eestkostja andmed kustutakse digitaalsest andmekogust noorliikme tegev- või toetaja liikmeks nimetamise korral. Alaealise noorliikme Kaitseliidu liikmeks olemise eelduseks on vanema- või eestkostja nõusolek. Vastavalt KaLS § 30 lõikele 2 võib 18-aastaseks saanud teovõimelise noorliikme tema avalduse alusel nimetada tegev- või toetajaliikmeks. Tegev- või toetaja liikmeks saamisel lõppeb ka vajadus vanema- või eestkostja avalduse jär ele . Kuivõrd avaldus sisaldab teavet isiku pereelu kohta, mille järgi edasine vajadus Kaitseliidu liikmena jätkumisel puudub, tuleb teave avaldusest kustutada. Kaitseliidu liikmesuse jätkudes ei kanta ka vastavat teavet digitaalsesse arhiivi. Juhul kui noorliige 18-aastaseks saamisel avaldust tegev- või toetaja liikmena jätkamiseks ei esita, siis teavet vanema- või eestkostja avalduse kohta digitaalsest andmekogust eraldi ei kustutata. Teave kustutatakse ja kantakse koos muude andmetega digitaalsesse arhiivi isiku liikmesuse lõppemisel KaLS § 30 lõike 10 alusel. Tähtaja möödumisel tuleb andmed digitaalsest arhiivist hävitada viisil, mis välistab nende taasesitamise. Paragrahvis 14 kehtestatakse andmekogu andmete le juurdepääsu põhimõtted . A ndmekogu s sisalduvate andmete puhul kehtib juurdepääsupiirang ja need on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS ) § 35 lõike 1 p unkti 12 alusel. A ndmekogus sisalduvate isiku andmetega saab tutvuda neile juurdepääsuõiguse andmise või andmete väljastamise teel . Paragrahvi 15 kohaselt on andmekogu s sisalduvatele andmetele juurdepääs andmesubjektil või tema esindajal , et tutvuda andmesubjekti kohta andmekogu sse kantud andmetega . Samuti võimaldatakse andmekogu andmete le juurdepääs u isikutel e, sh juriidilised isikud ning asjaomased ametiasutused või nende esindaja d , kellel on selleks seadusest või seaduse alusel väljastatud õigusaktist tulenev õigus. Teavet võidakse väljastada näiteks kohtutele, uurimisasutustele ja julgeolekuasutustele. Nimetatud asutustega võib sõlmida lepingu, milles on täpsustatud andmete väljastamise kord, tingimused ja viis. Paragrahvi s 16 sätestatakse andmekogu andmete le juurdepääsu viisid. D igitaalsele andmekogu le võimaldatakse juurdepääs autentimisega, X-tee vahendusel või muu turvalise elektroonilise andmevahetuskanali kaudu või väljavõtte edastamisega e-kirja teel või paber kandja l. Siin kohal on oluline märkida, et teabe saamine X-tee vahendusel veebilehe kaudu on kavas arendada hilisemas etapis ning esialgu on võimalik isikul oma andmetega tutvuda , pöördudes vahetu lt Kaitseliidu poole või siis autenti des oma isiku vahetult mõne Kaitseliidu arvuti kaudu. Juurdepääs digitaalsele arhiivile võimaldatakse üksnes väljavõtte edas tamisega e-kirja teel või paber kandja l. Paragrahvis 17 kirjeldatakse andmekogu le juurdepääsuõiguse andmi st . Andmesubjektil on õigus digitaalse s andmekogu s enda kohta kogutud andmetega tutvuda pärast oma isiku tuvastamist. Juurdepääsu võimaldamiseks peavad kolmandad isikud või nende esindajad või muud asutus ed esitama Kaitseliidule kirjaliku taotluse, milles on välja toodud taotluse esitaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood, taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on jur iidiline isik või ametiasutus. Lisaks tuleb märkida juurdepääsuõiguse taotlemise eesmärk ja vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks olevale õigusnormile , andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse , ning soovitav andmetele juurdepääsu viis. Andmesubjekti seaduslik esindaja peab juurdepääsu saamiseks esitama ka lisaks esindatava ees- ja perekonnanime ning isikukoodi ja seos e esindatavaga. Kaitseliit otsustab juurdepääsu õiguse andmise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. Samuti on Kaitseliidu otsustada juurdepääsuõiguse andmise ulatus ja viis. Võimaluse korral edastatakse andmed taotleja soovitud viisil. V ajaduse korra l küsitakse taotluse esitajalt lisateavet. Lisaks andmekogus talleta ta va teabega tutvumise õigusel e sätestatakse eelnõus õigusselguse eesmärgil ka andmesubjekti ja tema seadusliku esindaja (nt noorliikme lapsevanema) õigus saada teavet selle kohta, kes ja millal on andmesubjekti andmekogus olevate andmetega tu t vunu d ( neid vaadanud) . Sellise teabe välja stamisel järgitakse juurdepääsuõiguse andmisega sarnast korda. Seaduses sätestatud juhtudel võib vastutav töötleja andmetega tutvumise kohta käiva teabe andmesubjektile esitada hiljem, piirata selle esitamist või jätta selle esitamata, kui see võib : 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset; 5) takistada ametlikku uurimist või menetlust. Paragrahv is 18 sätestatakse andmekogu andmete turbeaste ja turvaklass. Kaitseliidu liikmete andmekogu turbe aste on keskmi ne (M) ja turvaklass on K 2 T2S2. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 . a määrusest nr 252 „Infosüstee mide turvameetmete süsteem“ on turvaklass i K2 puhul eeldatav töökindlus 9 9 % ning lubatav at nõutava reaktsiooniaja kasv u tippkoormusel mõõdeta kse minutites . Andme tervikluse alusel on turvaklass T2, mis tähendab , et andmekogu infoallikas, andmete muutmise ja hävitamise fakt peab olema tuvastatavad ning vajalik on teabe õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll. Andmete konfidentsiaalsuse alusel on määratud andmekogu turvaklassiks S2, mis tähendab, et andmete kasutamine on lubatud ainult teatud kasutaja rühma dele ning andmetele juurdepääs on piiratud lähtuvalt teadmisvajadusest . Juurdepääs teabele on lubat ud juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Pa ragrahvis 19 kirjeldatakse andmekogus olevate andmete kaitse turvameetmeid. Andmete sisestamise ja päringute tegemise õiguste tase määratakse lähtuvalt teadmisvajadusest töökohustuste täitmisel, kusjuures õigusi andmekogus töö tegemiseks võib määrata kasutaja rühma de kaupa (nt personaliarvestusega tegelevad isikud näevad teistsugust teavet kui sõjaväelise väljaõppega tegelevad isikud) või isikupõhiselt (nt Tartu maleva pealik näeb võrreldes Lõuna maakaitseringkonna pealikuga erinevat teavet, sest ringkonnapealik ul ei ole otsustuspädevust liikmesuse üle ) . Andmekogus toimingute tegemine tuleb fikseerida. Selleks säilitatakse auditilogis andmete töötlemise kohta vähemalt järgmised ( andmetöötlus ) andmed : 1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed; 2) toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg; 3) toimingu liik. Eelnõu kohaselt säilitatakse andmekogu toimingu kohta toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed, toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg ning toimingu liik. A ndmekogu s on kavas rakendada R iigi Infosüsteemi Ameti soovitatud andmejälgija lahendust . Kõne alus t teavet toimingu kohta säilitatakse kolm aastat a l ates toimingu tegemisest. Töötlemis t käsitleva teabe säilitamise peaeesmärk on võimaldada andmete, sh isikuandmete õiguspärase kasutamise kontrolli. Paragrahvis 2 0 kehtestatakse andmekogu vastutava töötlej a ehk Kaitseliidu ülesanded. Kaitseliit peab tagama andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi , t agama organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmetervikluse ja autentsuse, andmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise. Kaitseliit vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest, korraldab andmekogu arendamist ning sõlmib lepinguid andmevahetuse kohta andmekogu de vahel. Lisaks vastutab Kaitseliit andmete nõue tekohase väljastamise eest, korraldab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogu le ja peab selle üle arvestust . K aitseliit määrab andmekogu andmeid töötlevad isikud, korraldab vajaduse korra l andmekogu andmeid töötlevate isikute koolitamist andmekogu kasutamise ja andmete töötlemise valdkonnas , t agab andmete turvalisuse nende töötlemisel ning kontrollib regulaarse l t andmete töötlemise õiguspärasus t ja vajadus t andmeid Kaitseliidu nimel töötlevate isikute poolt töödelda . Paragrahvi s 2 1 sätestatakse andmekogu üle järelevalve te ge mise kord . A ndmekogu pidamise üle teeb järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. Järelevalvet tegeval isikul on õigus tutvuda andmekogu sse kantud andmetega ja andmekogu pidamise dokumentidega , s iseneda ruumidesse, kus andmeid hoitakse ja töödeldakse või kus asuvad andmete töötlemiseks kasutatavad seadmed , s aada teavet andmete väljastamise ja kasutamise kohta ning kontrollida andmekogu pidamise vastavust seadusele ja muudele õigusaktidele. A ndmekogu pidamisel tekkinud puuduste ilmnemise korra l on andmekogu vastutav töötleja kohustatud likvideerima järelevalvet teinud isiku ettekirjutuses kajastatud puudused ettekirjutuses määratud tähtajaks. Paragrahvis 2 2 nähakse ette , et andmekogu pidamisega kaasnev kulu ka etakse Kaitseliidu eelarvest ja mitte ainult riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt . Paragrahvi 2 3 kohaselt otsustab andmekogu likvideerimise selle valdkonna eest vastutav minister, kelleks praegu on kaitseminister . Paragrahvis 2 4 nähakse ette üleminekusätted määruse jõustumisel. Eelnõu kohaselt kantakse seni VAABis olevad andmed olemasolevate Kaitseliidu liikmete kohta muutmata kujul eelnõuga asutatud andmekogusse. Samuti kantakse andmekogusse muutmata kujul andmed nende Kaitseliidu liikmeks astuda soovijate kohta, kelle suhtes ei ole tehtud otsust enne 1. juulit 2020. Teabe andmekogusse kandmise aluseks loetakse nende isikute avaldus Kaitseliidu liikmeks saamise kohta ning otsus liikmeks vastuvõtmise kohta, millega nad muutusid ühtlasi andmesubjektiks, kelle andmeid võib andmekogus töödelda. Andmekogusse ei kanta Kaitseliidu liikmete andmeid, kelle liikmesus lõppes enne 1. juulit 2020, ja nende Kaitseliidu liikmeks saada soovijate andmeid, kelle suhtes tehti liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus enne 1. juulit 2020, sest nad ei ole andmesubjektid. Paragrahvis 2 5 esitatakse määruse eelnõu jõustumise aeg, 1. juuli 2020 (vt ka seletuskirja punkt 7). 4 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab üldmäärusele. 5 . Määruse mõju d Andmekogu asutamine mõjutab Kaitseliitu ning Kaitseliidu tegevliikmeid. Mõjutatud sihtrühma suuruseks on u 2 6 000 Kaitseliidu liiget, kelle isikuandmete kontroll hakkab osaliselt toimuma elektroonselt muudes andmekogudes oleva teabe võrdlemise kaudu. Andmekogu loomisega väheneb ka liikmete kohustus pidevalt uuendada enda kohta käivat teavet , võimal d ades teabe kontrolli ja uuendamist riiklikes andmekogudes oleva teabe võrdlemise kaudu. Siiski tuleb jä l gida, et Kaitseliidul oleks id olemas asjakohased isiku nõusolekud kontrollimiseks või isiku esitatud algteave. Omades paremat ülevaadet liikmeskonnast ja vara kasutamisest on Kaitseliit tõhusam oma ülesannete täitmisel. Määruse mõju avaldub pikas perspektiivis, arvestades võimalikku menetlustoimingute vähendamist ning paranevat teabevahetust. Eelnõu risk on Kaitseliidu liikmete ja liikmeks saada soovijate isikuandmete koondamine, mis võib ebapiisavate turva- ja andmekaitse meetmete rakendamise korra l mõjutada paljusid isikuid. Andmekogusse kogutakse teavet Kaitseliidu liikmetele antud sõja väe lise ja muu väljaõppe kohta. Teabe koondamise tulemina muutub tõhusamaks Kaitseliidu liikmete kaasamine Kaitseliidu koosseisus riigikaitseliste, sh siseturvalisuse ja sõjalise kaitse korraldamisega seotud ülesannete täitmisse . Tõhusus saavutatakse isiku väljaõppest, oskustest jms parema ülevaate omamise kaudu. Parem ülevaade ei mõjuta vahetu lt Kaitseliidu liiget, ku na kaasumine Kaitseliidu koosseisus on liikmele vabatahtlik. Küll aga väheneb Kaitseliidu enda koormus kaasumiseks sobivate liikmete väljaselgitamiseks ning teenistuskohustuse täitmisele kutsumisel (nt eelnevalt moodustatud siht üksuste s olevate isikute arvestuse kaudu ). Andmekogu kavandatud kujul tööle hakkamisel vähen eb andmete töötlemisega tegelevate Kaitseliidu töötajate töökoormus, sest üksikpäringute asemel on kavas elektroonse teabevahetuse võimalus, mis võimaldab asjakohasele andmekogule teha mitu päringut samal ajal . Selle tulemusel v äheneb päringute tegemiseks kuluv (töö)aeg ja üldiselt väheneb taotluste menetlemise aeg ning on tagatud teabe suurem ajakohasus . Elektroonilise andmevahetuse suurenemise kaudu väheneb ka teabevaldajate töökoorm u s Kaitseliidu teabenõuetele vastamisel. Kuna Kaitseliidu osakaal üldisest päringute hulgast ei ole märkimisväärne, siis mõju riigiasutuste korraldusele on väheoluline. 6 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kaitseliidu liikmeskonna arvestuse andmekogu pidamisega ei kaasne täiendavaid olulisi andmekogu arendamisega seotud kulusid. Arendus- ja halduskulud 10 000 eurot aastas on planeeritud Kaitseliidu tegevuskuludesse. Pärast eelnõu jõustumist määrusena võib tekkida ühekordne kulu andmekogu ISKE (infosüsteemide turvameetmete süsteem) nõuetele vastav usse viimise l . Selle suurus on Kaitseliidu hinnangul 30 000 eurot, mis jääb Kaitseliidu eelarve piiresse ning täiendavat eraldist riigieelarve s t ei ole ette nähtud . 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2020. Jõustumise tähtaja valikul arvestati Kaitseliidu vajadusega töötada välja andmekogu kasutamisega seotud organisatsioonisisene reeglistik, määrata kasutajad ning nende õigused, sõlmida kokkulepped teiste andmekogudega andmete vahetamiseks, ette valmistada juurdepääsulepingud, koolitada töötaja id , koostada andmekaitsealane mõjuhinnang jms . Samuti peab Kaitseliit enne määruse jõustumist koostama andmekogu tehnilise d dokumen did ja need vastavalt AvTS § 43 3 lõikele 3 kooskõlastama Riigi Infosüsteemi Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni ja Statistikaametiga. 8 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu e sitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Siseministeeriumile . Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Kaitseliidule, Andmekaitse Inspektsioonile, Välisluureametile, Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile.