Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord

15.06.2019 nr 5-3/19/2422 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“ eelnõu koos seletuskirja ja lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisad: 20190607_EN_KV julgeolekuala tähistamine.docx 20190607_SK_KV julgeolekuala tähistamine.docx 20190607_Lisa 1_KV territooriumi tähise näidis.docx 20190607_Lisa 2_Välisriigi relvajõudude ala tähise näidis.docx 20190607_Lisa 3_KV ajutise julgeolekuala tähise näidis.docx 20190607_Lisa 4_KV sõiduki tähise näidis.docx Piret Põld [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 07.06 .2019 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 51 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimis - ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi julgeolekuala ) , sealhulgas Kaitseväe territooriumi, K aits eväe ajutise julgeolekuala, Eesti Vabariigis rahvusvahelise sõjalise koostöö alusel viibiva välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi ja K aitseväe laeva, õhusõiduki ja sõidu ki tähistamis e kord ning tähiste kujutised . (2) Määrust ei kohaldata Kaitseväe harjutusvälja , lasketiiru ja nende ohuala tähistamisele. § 2 . J ulgeolekuala tähistamise üld ine kord (1) J ulgeolekuala tähistab Kaitsevägi, kasutades käesolevas määruses kirjeldatud tähiseid. (2) Tähiste arvu ja asu koha valikul arvestatakse muu hulgas: 1) tavapäraseid julgeolekualale juurdepääsu ja sellest möödumise suundi ; 2) tähise nähtavust nii, et tähis oleks ümbritsevast selgelt eristatav ; 3) tähise asetust julgeolekuala suhtes ja kaugust selle st nii, et julgeole kuala asukoht ja piirid oleksid kõrvalisele isikule üheselt arusaadava d. (3) Tähis paiguta takse julgeolekuala välispiiri igale küljele. Piirdega piiritlemata alal paigaldatakse tähis piirimärkidele ning sissepääsukohtadele. Tähise võib paigutada julgeolekualaks oleva objekti välispinnale nii, et see oleks julgeolekualale sisenemise ja lähenemise suunast selgelt eristatav. (4) Tähise materjal ja kinnitusviis peavad tagama tähise püsimise oma asukohas ja vastupidavuse keskkonnaoludele. (5 ) Tähisele kantud tekst ja muud elemendid võivad nähtavuse suurendamiseks olla helkmaterjalist. (6) Tähise kirjete kirjastiiliks on „ Arial “. ( 7 ) Tähise ja selle elementide mõõtmeid võib suurendada proportsionaalselt. § 3 . Kaitseväe territooriumi tähis tamine (1) Kaitseväe territooriumi täh is on valge ristkülik , mille pikema külje pikkus on vähemalt 42 sentimeetrit ja lühema külje pikkus on vähemalt 29,7 sentimeetrit . (2) Kaitseväe territooriumi tähis e ülemises osas on riigilipu värvides sõõr, mille läbimõõt on vähemalt 13 sentimeetrit . (3 ) Kaitseväe territooriumi tähisel on läbivalt suurtähtedega järgmine tekst: 1 ) punast värvi „STOPP! “ , mille kõrgus on vähemalt 5 sentimeetrit ; 2 ) relvastatud valve olemasolul musta värvi „RELVASTATUD VALVE“ , mille kõrgus on vähemalt 1 sentimeeter ; 3 ) musta värvi „ KAITSEVÄE TERRITOORIUM “, mille kõrgus on vähemalt 1 sentimeeter . ( 4 ) Kaitseväe territooriumi tähise näidis on esitatud määruse lisas 1 „ Kaitseväe territooriumi tähis e näidis“ . ( 5 ) Kaitseväe juhataja või tema volitatud isiku otsusel võib Kaitseväe territooriumi tähistada käesoleva paragrahvi lõigetes 1– 4 sätestatust erineva tähisega, kui on vaja varjata territooriumi seost Kaitseväega või selle valvamise viisi . Sellisel juhul peab tähisest nähtuma, et territooriumile sisenemine on keelatud , ning tähisel peavad olema esitatud kontaktandmed valdajaga ühenduse võtmiseks . § 4 . Välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi osa tähis tamine ( 1 ) Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise sõjalise koostöö raames viibiva te välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi osa võib tähistada Kaitseväe territooriumi tähise asemel käesolevas paragrahvis kirjeldatud tähisega (edaspidi välisriigi relvajõudude ala tähis ) . (2) V älisriigi r elvajõudude ala tähis on valge ristkülik , mille pikema külje pikkus on vähemalt 42 sentimeetrit ja lühema külje pikkus on vähemalt 29,7 sentimeetrit . (3) V älisriigi r elvajõudude ala tähise ülemises osas on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) lip u kujutis, mille pikema külje pikkus on vähemalt 21 sentimeetrit . NATO lipu asemel võib NATOsse mittekuuluvate riikide üksuste puhul kasutada Euroopa Liidu , Ühinenud Rahvaste Organisatsi ooni või muud lippu. ( 4 ) V älisriigi r elvajõudude ala tähisel on läbivalt suurtähtedega järgmine tekst: 1) punast värvi „STOPP!“, mille kõrgus on vähemalt 5 sentimeetrit ; 2) musta värvi „LIITLAS VÄGEDE ALA “, mille kõrgus on vähemalt 1 sentimeeter ; 3) musta värvi „LOATA SISENEMINE KEELATUD!“ , mille kõrgus on vähemalt 1 sentimeeter ; 4) musta värvi „ALLIED FORCES AREA “, mille kõrgus on vähemalt 1 sentimeeter ; 5) musta värvi „UNAUTHORIZED ENTRY IS PROHIBITED ! “, mille kõrgus on vähemalt 1 sentimeeter . ( 5 ) V älisriigi r elvajõudude ala tähise näidis on esitatud määruse lisas 2 „ Eesti Vabariigis rahvusvahelise sõjalise koostöö alusel viibivate välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi osa tähise näidis “ . § 5 . Kaitsev äe ajutise julgeolekuala tähis tamine (1) Kaitseväe ajutist julgeolekuala tähistatakse § 3 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud tähisega, mille l on läbivalt suurtähtedega järgmine tekst : 1) punast värvi „STOPP! “ , mille kõrgus on vähemalt 5 sentimeetrit , või muu K aitseväe ajutise julgeolekuala kehtestamisega seotud piirangut kirjeldav tekst, mille kõrgus on vähemalt 2 sentimeetrit; 2) musta värvi „ KAITSEVÄE AJUTINE “, mille kõrgus on vähemalt 1 sentimeeter ; 3) musta värvi „ JULGEOLEKUALA “, mille kõrgus on vähemalt 1 sentimeeter . ( 2 ) Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähise näidis on esitatud määruse lisas 3 „ Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähis e näidis“ . ( 3 ) Kaitseväe ajutine julgeolekuala , millel toimuvad laskmised, lõhketööd või relvade, lahingumoona, lahingu- ja muu tehnika katsetused, tähistatakse vastavalt relvaseaduse § 85 lõike 5 alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud harjutusvälja ja lasketiiru ning nende ohuala tähistamise nõuetele. ( 4 ) V älisriigi relvajõudude tarbeks loodud ajutise julgeolekuala võib ühe l ajal tähistada nii v älisriigi relvajõudude ala tähise kui ka Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähisega . ( 5 ) Kaitseväe ajutist julgeolekuala võib kuni nõuetekohase tähistamiseni või selle le lisaks märgistada ja piirata muude vahendite ja meetoditega . § 6 . Lisatähised Paragrahvides 3–5 nimetatud tähistele võib teksti alla lisada punast värvi läbiva joonega ring i läbimõõduga 8 sentimeetrit, mille keskel on musta värvi fotoaparaadi , mikrofoni või mehitamata õhusõiduki kujutis. § 7 . Kaitseväe laeva tähistamine (1) Kaitseväe laev on Ü hinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni artiklis 29 sätestatule vastav sõjalaev. (2) Kaitseväe laeva tähistatakse: 1) laeva suurusele vastavate ja eemalt tuvastatavate pardanumbritega; 2) Eesti lipu seaduse § 19 lõike 2 alusel kehtestatud kirjeldusele vastava Eesti mereväe lipuga. (3) Sadamas seisva Kaitseväe laeva trapi kaile toetuva le otsale või b paigutada Kaitseväe territooriumi tähis e . V älisriigi sadamas seisva Kaitseväe laeva tähist võib dubleerida kohalikus keeles oleva tõlkega. § 8 . Kaitseväe lennuvahendi tähistamine (1) Kaitseväe lennuvahend on Kaitseväe valduses olev õhusõiduk (edaspidi Kaitseväe õhusõiduk ) . (2) Kaitseväe õhusõiduk tähistatakse vastavalt lennundusseaduse § 7 2 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuetele. § 9 . Kaitseväe valduses oleva sõiduki tähistamine ( 1 ) Kaitsevä e valduses olev sõiduk (edaspidi Kaitseväe sõiduk ) käesoleva määruse tähenduses on: 1) liiklusregistris registreeritud Kaitseväele kuuluv sõiduk; 2) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris registreeritud Kaitseväe sõiduk; 3) sõiduk, mida Kaitsevägi kasutab võlaõigusliku lepingu alusel. (2) Kaitseväe sõiduk tähistatakse riigi lipu värvides sõõriga, mille läbimõõt on vähemalt 12 sentimeetrit . ( 3 ) Kaitseväe sõiduki tähise näidis on esitatud määruse lisas 4 „Kaitseväe valduses oleva sõiduki tähise näidis“ . ( 4 ) Kaitseväe juhataja või tema volitatud isiku otsusel võib jätta Kaitseväe sõiduki tähistamata , kui on vaja varjata sõiduki seost Kaitseväega. § 10 . Rakendussäte Enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud tähised kehtivad kuni nende kasutuskõlb matuks muutumiseni. § 1 1 . Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 3. veebruari 2009. a määrus nr 10 „ Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord “ tunnistatakse kehtetuks. / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Luik Minister / allkirjastatud digitaalselt / Kristjan Prikk Kantsler Lisa 1 . Kaitseväe territooriumi tähis e näidis Lisa 2. Eesti Vabariigis rahvusvahelise sõjalise koostöö alusel viibivate välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi osa tähise näidis Lisa 3. Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähis e näidis Lisa 4. Kaitseväe valduses oleva sõiduki tähise näidis Kaitseministri … 201 9 . a määrus nr … „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“ L isa 1 Kaitseväe territooriumi tähis e näidis STOPP! RELVASTATUD VALVE KAITSEVÄE TERRITOORIUM Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C Triaadi värvides: C 91% CYAN (sinine) M 43% MAGENTA (purpur) Y 0% YELLOW (kollane) B 0% BLACK (must) Kaitseministri … 201 9 . a määrus nr … „ Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord “ Lisa 2 Eesti Vabariigis rahvusvahelise sõjalise koostöö alusel viibivate välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi osa tähis e näidis Kaitseministri … 2019. a määrus nr … „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“ L isa 3 Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähis e näidis STOPP ! KAITSEVÄE AJUTINE JULGEOLEKUALA Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C Triaadi värvides: C 91% CYAN (sinine) M 43% MAGENTA (purpur) Y 0% YELLOW (kollane) B 0% BLACK (must) Kaitseministri … 201 9 . a määrus nr … „ Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord “ Lisa 4 Kaitseväe sõiduki tähis e näidis Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C Triaadi värvides: C 91% CYAN (sinine) M 43% MAGENTA (purpur) Y 0% YELLOW (kollane) B 0% BLACK (must) 07.06 .2019 Kaitseministri määruse „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga kehtestatakse kaitseministri määrus „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“ (edaspidi määrus ) . Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS ) § 51 lõike 2 alusel. Määrus asendab jõustumisel kaitseministri 3. veebruari 2009. a määruse nr 10 „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“. Määrus e muutmine on tingitud vajadusest tähistada Kaitseväe territooriume erinevate tähistega tulenevalt objektide julgeoleku tagamise ja varjamise vajadusest ning nende valvamise viisi erinevusest. Samuti on määruse eesmärk korrastada Kaitseväe laevade, lennuvahendite ja sõidukite tähistamise korda ning tähistada Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise sõjalise koostöö raames viibivate välisriigi relvajõudude (edaspidi välisriigi relvajõud ) kasutusse antud Kaitseväe territooriumi osa. Sealhulgas korrastatakse määruse struktuuri. Muudatuste mahust tulenevalt kehtestatakse määrus tervikun a uuesti. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi juristid Peeter Papstel ([email protected]), Kati Lõbu ([email protected]) ja Piret Põld ([email protected]) koostöös Kaitseväe spetsialisti de ga. Keeletoimetuse tegi Keeletoimetus OÜ. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 paragrahvist . Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleeri mis - ja kohaldamis ala. Määrusega kehtestatakse Kaitseväe territooriumi, Kaits eväe ajutise julgeolekuala, välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi ja Kaitseväe laevade, õhusõidukite ja sõidukite tähistamise kord ning tähiste kujutised. Määruse reguleerimisalast jäävad välja Kaitseväe harjutusvälja, lasketiiru ja ohuala tähistamise nõuded, kuna need on juba kehtestatud relvaseaduse § 85 lõike 5 alusel antud kaitseministri 28. detsembri 2010 . a määruses nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“. Eelnõu §-ga 2 keh testatakse Kaitseväe julgeolekuala tähistamise üldine kord. Paragrahv sisaldab julgeolekuala tähistamise üldis i nõude i d tähise materjalile, kinnitusviisile ning tähise paigutamisele. Paragrahvis on sätestatud ka nõuded, mida tuleb arvestada tähiste arvu ja asukoha valikul . Eelnõu §- ga 3 keh testatakse Kaitseväe territooriumi tähistamise kord. Lõige te s 1 – 3 reguleerit akse Kaitseväe territooriumi tähise kujund, värvid, mõõtmed ja tähise kirjete stiil, tähtede kõrgus ning tähisel olev tekst . Lõike ga 4 sätestatakse, et Kaitseväe territooriumi tähise näidis on esitatud määruse lisas 1. Lõikes 5 on reguleeritud territooriumi tähistamine lõigetes 1 – 4 sätestatud tähisest erineva tähisega. Kaitseväe juhataja või tema volitatud isiku otsusel võib Kaitseväe territooriumi tähistada erineva tähisega, kui on vaja varjata territooriumi seost Kaitseväega või Kaitseväe territooriumi valvamise viisi. T ähisest peab nähtuma, et territooriumile sisenemine on keelatud. Kaitseväel on üle Eesti riigikaitselisi ehitisi, kus ei toimu pidevat tegevust, ning üldjuhul külastatakse neid harva. Neid ei val vata mehitatult kaitseväelaste või Kaitseliidu valvuritega. Selliste ehitiste territooriumitel võib olla elektroonne valveseadmestik ja häire korral võib reageerida turvafirma. Seal ei hoita selgelt eristatavat Kaitseväe tehnikat ega varustust. Väliselt ei eristu nimetatud riigikaitselised ehitised muudest sarnastest Kaitseväele mittekuuluvatest ehitistest. Sellisteks ehitisteks on näiteks sidemastid. Riigikaitselise ehitise julgeoleku ja turvalisuse paremaks tagamiseks võib olla otstarbekas selliseid ehitisi mitte tähistada Kaitseväe territooriumi tähisega, sest see võib põhjustada liigset soovimatut tähelepanu. Selle asemel tähistatakse eelpool nimetatud riigikaitselised ehitised tähisega, mille tekstist oleks aru saada, et territooriumile sisenemine on keelatud. Kaitsevägi kujundab ise nimetatud tähise või vajaduse korral mitu erinevat tähist. Et tagada tähistamisel paindlikkust, ei kehtestata määruse lisana uut tähist. Paragrahvis 4 sätestatakse välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi osa tähis. Lõige te ga 1 – 5 reguleeritakse välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi osa tähise kujund, värvid, mõõtmed, tähise kirjete stiil, tähtede kõrgus ja tähisel olev tekst . Tähisel oleva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni lipu võib asendada vajaduse korra l Euroopa Liidu , Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO ) või muu lipuga . Muu lipp võib muu hulgas olla välisriigi lipp. Lõike s 5 sätestatakse, et välisriigi relvajõudude kasutusse antud ala tähise näidis on esitatud määruse lisas 2. Tähise kehtestamine on otstarbekas juhtudel, kus välisriigi relvajõudude ainukasutusse on antud Kaitseväe kasutuses olevate territooriumite osasid, kus nad näiteks arendavad oma taristut ja taristu valmimisel korraldavad antud territooriumi julgeolekut. Samuti viibivad välisriigi relvajõudude üksused iseseisevalt Kaitseväe harjutusväljadel. Tähise kehtestamise eesmär k on teavitada Eesti ja teiste riikide kaitseväelas i ning tsiviilisikuid, et antud territooriumi osa kasutab teise riigi üksus ja sinna sisenemine võib toimuda territooriumi osa kasutava riigi korra kohaselt, samuti seda , et territooriumi osa kasutajatega suhtlemine ei pruugi toimuda eesti keeles. Tähise kasutamine Eestis võidakse kokku leppida riikidevahelise kokkuleppega. Välisriigi relvajõududel säilib õigus paralleelselt k asutada ka oma riigi tähistust. Eelnõu §- ga 5 keh testatakse Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähis e nõuded . Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähis on suures osas sarnane Kaitseväe julgeolekuala tähisega, erinevus on tähise tekstis . Lisaks on teksti „STOPP ! “ asemel võimalus tähisel kasutada paindlikult muud Kaitseväe ajutise julgeolekuala kehtestamisega seotud piirangut kirjeldavat teksti. Lõikes 2 sätestatakse, et Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähise näidis on esitatud määruse lisas 3. Lõike 4 järgi on lubatud välisriigi re lvajõudude tarbeks loodud ajutin e julgeolekuala tähistada üheaegselt nii välisriigi relvajõudude ala tähise kui ka Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähisega. Eelnõu § 6 alusel on võimalik lisada Kaitseväe territooriumi, välisriigi relvajõudude kasutusse antud Kaitseväe territooriumi osa ja kaitseväe ajutise julgeolekuala tähisele lisatähiseid, mis keelavad pi ldistamise või videosalvestamise, audiosalvestamise ja mehitamata õhusõidukite lennutamise. KKS § 50 sätestab, et Kaitseväe julgeolekuala on Kaitseväe territoorium, Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid ning territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeole kualana määratlenud. KKS § 52 lõige 1 keelab julgeolekualal viibimise ilma K aitseväe loata ning sama paragrahvi lõike 3 alusel loetakse julgeolekualal viibimiseks ka Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, sealhulgas osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki või vahendi kasutamist. KKS §-de 56 2 ja 56 3 alusel on Kaitseväe loata Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, mis on osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav, kasutamine ning Kaitseväe julgeolekualal pildi või kujutise loata salvestamine ja edastamine karistatavad. Lisatähis on punast värvi läbiva joonega ring , mille keskel on musta värvi fotoaparaadi, mikrofoni või mehitamata õhusõiduki kujutis. Samuti on sättes reguleeritud vastavate keelumärkide vähim kõrgus, milleks on 8 sentimeetrit. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse Kaitseväe laeva tähistamise kord. Kaitseväes on laevad m ereväel. Teistel Kaitseväe struktuuriüksustel laevu ei ole. KKS ei sätesta Kaitseväe laeva mõistet. 31. mail 2005 . a võttis Riigikogu vastu ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse, millega ühineti eeltoodud konventsiooniga. ÜRO mereõiguse konventsiooni 3. jao alajaotis C. „Sõjalaevadele ja muudele riigile kuuluvatele mitteärilistel eesmärkidel kasutatavatele laevadele kohaldatavad eeskirjad“ a rtikkel 29 „Sõjalaevade määratlus“ sätestab, et konventsioonis tähendab mõiste „ sõjalaev “ riigi relvajõududele kuuluvat laeva, millel on selle riigi päritolutunnustega pardamärgistus, mida juhib selle riigi valitsuse volitatud ohvitser, kelle nimi on nõuetekohaselt kantud teenistusnimekirja või samaväärsesse dokumenti, ning mille laevapere allub relvajõudude regulaararmee distsipliinile. Lähtudes eeltoodust , on määruses sätestatud, et Kaitseväe laev on ÜRO mereõiguste konventsiooni artiklis 29 sätestatule vastav sõjalaev. ÜRO mereõiguste konventsioonist tulenevalt on Kaitseväe laeva üheks tähis tamise viisiks laeva mõlemale küljele kantud, laeva suurusele vastavad ja eemalt tuvastatavad pardanumbrid. Teiseks Kaitseväe laeva tunnuseks on Eesti mer eväe laeva lipp, mis on kehtestatud Eesti lipu seaduse §- ga 19 ning selle alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 2005 . a määrusega nr 266 „Kaitseministri lipu ja Eesti mereväe lipu kirjeldus“. Kuna f aktiliselt algab sadamas seisva laeva julgeolekuruum sadama kaile toetuvast ja laevale viivast trapist (laevatrepist), siis sellest tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväe laeva trapi kaile toetuva le otsale võidakse paigutada käesoleva määruse lisas 1 toodud Kaitseväe territooriumi tähis, seismisel välisriigi sadamas võib tähist dubleerida kohalikus keeles tõlkega. M äärus sätestab Kaitseväe laeva tähistamise miinimumnõuded, mis ei välista vajadusel muu tähistuse kasutamist , näiteks l aeva nimi laeva kerel ja trapil ning güüs (vöörilipp) laeva sadamas või ankrus seismise ajal. Paragrahvis 8 sätestatakse Kaitseväe lennuvahendi tähistamise kord. KKS ei sätesta Kaitseväe lennuvahendi mõistet. Lennundusseaduse (edaspidi LennS ) § 5 lõ ige 1 sätestab, et õ husõiduk on aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või vee pinnalt põrkunud õhu vastumõjul . Sama parag rahvi lõike 2 alusel jagunevad õhusõidukid riiklikeks ning tsiviilõhusõidukiteks. LennS § 5 lõige 3 sätestab, et riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe-, tolli- või politseiteenistuses. Seetõttu täpsustatakse mä äruse § 7 lõikega 1 , et Kaitseväe lennuvahen d on Kaitseväe kasutuses olev õhusõiduk. Kaitseväe õhusõiduk tähistatakse seega LennS § 72 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastavalt. Eelnõu §-ga 9 keh testatakse Kaitseväe valduses oleva sõiduki (edaspidi Kaitseväe sõiduk ) tähistamise kord . Praegu tähistatakse Kaitseväe sõidukeid valge taustaga sõõriga, mille keskel on sinist värvi riigivapi lõvide kujutis. Määrusega kehtestatakse Kaitseväe sõiduki uueks tähiseks riigilipu värvides sõõr. Tähise vähim läbimõõ t on 12 sentimeetrit , kuid v astavalt vajadusele võib kasutada ka suurema läbimõõduga tähiseid. Riigilipu värvides ringi kasutatakse lisaks Kaitseväe territooriumi ja Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähistele ka Kaitseväe vormiriietuse välivormi mütsimärkidel. R iigilipu v ärvides ring on selgemini arusaadav kui senine Kaitseväe sõidukite tähis ja sobib paremini kasutamiseks ka lahingutehnikal. Sõjaajalooliselt ja tänapäeval kasutatakse maailmas sõjaväe sõidukite ja lahingutehnika tähisena kirjeteta tähist, mis kujult ja värvilt erineb potentsiaalse vastase tähisest ja võimaldab lahinguväljal tuvastada sõidukite ja lahingutehnika riiklikku kuuluvust. Aastatel 1918 – 1940 Kaitseväe soomusautodel ja tankidel eraldi tähis puudus. Soome kaitseväel on maismaa- ja õhusõidukite tähiseks alatest 1945. a astast valge-sini-valge ring, sama tähist kasutatakse ka Soome välivormi mütsimärgil. Kaitseväe sõiduki tähise üks eesmär k on teavitada teisi isikuid, et tegemist on Kaitseväe sõidukiga, mille ja mille s oleva vara kaitseks on Kaitseväel õigus kasutada vahetut sundi. Samuti, et sõidukiga veetakse Kaitseväe veoseid , sh relvi, lahingumoona ja lõhkematerjale. Kaitseväe sõiduki tähisega tähistatakse: 1) l iiklusregistris registreeritud Kaitseväele kuuluvaid sõidukeid; 2) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris registreeritud Kaitseväe sõidukeid; 3) s õidukeid, mida Kaitsevägi kasutab võlaõigusliku lepingu alusel. Kaitseväe sõiduki tähisega võib tähistada teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvaid sõidukeid, mis veavad Kaitseväe vara ja vedu julgestatakse Kaitseväe relvastatud vahtkonnaga. Kaitseväe sõiduki tähis kantakse sõidukile värvi ga, kleebisena või magnetiga. Lõikes 3 sätestatakse, et Kaitseväe sõiduki tähise näidis on esitatud määruse lisas 4 . Lõike 4 alusel võib Kaitseväe juhataja kehtestatud korras Kaitseväe sõidukit vastava tähisega mitte tähistada , kui on vaja varjata sõiduki seost Kaitseväega. Paragrahv i 10 alusel kehtivad enne määruse jõustumist paigaldatud tähised kuni nende kasutuskõlbmatuks muutumiseni. Kuna tähised pleegivad ilmastikuolude mõju l , siis asendatakse tähiseid jooksvalt, vastavalt vajadusele . Paragrahv i 11 järgi tunnistatakse määruse jõustumisel kehtetuks kaitseministri 3. veebruari 2009. a määrus nr 10 „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab riigi julgeolekut. Määruse muudatused tagavad Kaitseväele paindlikkus e territooriumite ja vara tähistamisel. Määruse kehtesta misega võib väheneda soovimatu tähelepanu Kaitseväe mehitatud valveta objektidele ehk riigikaitselistele ehitistele ning seeläbi aitab ära hoida süütegusid nende vastu . Paindlikkus Kaitseväe territooriumite tähistamisel aitab tagada Kaitseväe julgeolekut . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muutmisega kaasneva peami se tegevus ena asendab Kaitsevä gi tähis ed kindlaks määratud riigikaitselistel ehitistel . Tähiste asendamine , s ealhulgas uute tähiste tellimine , toimub jooksvalt. Eelnõus esitatud muudatused ei too kaasa Kaitseväe eelarvele kulu , sest tähised pleegivad ilmastikumõjude tõttu ja neid on vaja olnud ka seni jooksvalt asendada. Juba olemasolevad k asutamiskõlblikud tähised kasutatakse ära Kaitseväe territooriumite tähistamisel seal, kus on vaja pleekinud tähiseid asendada uutega . Senistel hangetel on ü he tähise hind olnud 5 – 7 eurot. Määruse kehtestamisega ei teki tulu riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustu b üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.