dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelpärimine seoses Nursipalu harjutusväljaga

Kaitseministeerium · 10. juuni 2019
Viit
12-1/19/1860
Registreeritud
10. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rõuge Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎12-1_19_1860_2010101644_10062019.bdoc122 KB

Sisu (failidest)

Jaanus Tanilsoo Teie 05/07/2019 Rõuge Vallavalitsus [email protected] Meie 10.06.2019 nr 12-1/19/1860 Järelpärimine seoses Nursipalu harjutusväljaga Austatud härra Tanilsoo Olete saatnud Kaitseministeeriumile seisukoha andmiseks seltsingu Inimsõbralik Nursipalu liikmete pöördumise seoses Nursipalu harjutusväljaga arendamisega. Järgnevalt Kaitseministeeriumi vastused ja selgitused. 1. Palume selgitada, millistele maaüksustele täielik liikumiskeeld kehtestatakse? Täielik liikumiskeeld on seotud sihtmärgiala loomisega Nursipalu harjutusväljale. See on konkreetne ala, mis on tähistatud vastavate piiripostide, alale minemist keelavate märkide ja tõkkepuudega harjutusvälja sees. Sihtmärgiala on harjutusväljal selline koht, kuhu paigutatud sihtmärkide tabamiseks kasutatakse laskemoona, mis võib jätta lõhkemata lõhkekehi (inglise keeles Unexploded Ordnance, millest tulenevalt nimetatakse ala tinglikult ka UXO alaks). Täielik liikumiskeeld kehtib ainult harjutusvälja sihtmärgialal, mis kattub maaüksusega Sõmerpalu metskond 1. 2. Palume selgitada, kellele kuuluvad maaüksused, millel liikumiskeeld kehtestatakse? Täielik liikumiskeeld jääb kogu ulatuses riigile kuuluvale maale, mille valitseja on Kaitseministeerium. 3. Kuidas on kavandatud edasine metsade majandamine maaüksusel, kus on täielik liikumiskeeld? Arvestades väljaõppevajadusi ja väljaõppeehitise eripära, ei toimu sihtmärgialal tavapärast metsamajandamist. 4. Kuidas tagatakse, et kohalikud ei satuks kogemata liikumiskeelu alale? Sihtmärgiala on maastikul tähistatud vastavate alale mineku keelu märkidega. Lisaks informeerivad keeldudest võimalusel ka harjutusvälja ohutusallohvitserid, seda nt harjutusväljal inimestega kokku sattudes ning lisaks selgitame uusi reegleid ka erinevatel kohtumistel kohalike elanikega. Kõige olulisem on aga siiski see, et inimesed järgiksid märke ja peaksid piirangutest kinni. 5. Kuidas tagatakse tuleohutus liikumiskeelu piirkonnas? Kuidas on planeeritud korraldada Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 5. Kuidas tagatakse tuleohutus liikumiskeelu piirkonnas? Kuidas on planeeritud korraldada päästetööd, kui liikumiskeelu alal peaks tekkima tulekahju? Tuleohutuse tagamiseks on harjutusväljale rajatud veevõtukohad ja tuletõkke-ribad (teed). Harjutusväljal on olemas esmased tulekustutusvahendid. Reeglid tuleohtlikul ajal väljaõppe korraldamiseks on kehtestatud harjutusvälja kasutuseeskirjas ning tegevust reguleerivad harjutusvälja ohutusallohvitserid. Kõrgendatud tuleohu korral rakenduvad piirangud, millega reguleeritakse väljaõppe korraldamist. See tähendab muu hulgas ka seda, et igapäevaselt uuendatakse konkreetse päeva infot tulenevalt ilmastikuoludest, sh nt võib keelata või piirata ajutiselt teatud vahendite ja laskemoona kasutamist. Päästetööde tegemiseks sihtmärgialal, on alale rajatud teedevõrk, mis võimaldab vajadusel ligipääsu tulekolletele. 6. Kuivõrd põhjendatud on täieliku liikumiskeelu kehtestamine 150-l hektaril? Palume arvestada, et varasemalt on Kaitseministeeriumi ametnikud korduvalt kinnitanud, et harjutusväljal läbiviidavad õppused ja nende käigus kasutatav laskemoon ei kujuta kuidagi ohtu kohalikele elanikele. Kogu harjutusvälja suurus on 3134 hektarit, millest sihtmärgiala moodustab vähem kui 5% territooriumist. Peame inimeste ohutust esmatähtsaks ja sellest tulenevalt ka piirame ligipääsu alale, kus võib inimese jaoks ohtlik olla, st alale kus võib olla lõhkemata lõhkekehi. Endiselt on õppuste välisel ajal kõigile juurdepääs ülejäänud osale harjutusväljast. 7. Kas vastab tõele väide eelnimetatud artiklis, et osa laskemoona võib jääda õppuste käigus lõhkemata ning see võib kujutada ohtu inimeste elule ja tervisele? Kuidas sel juhul kohalik omavalitsus on läbi mõelnud ja näinud ette meetmed olukordadeks, kui peaks puhkema piirkonnas tulekahju, kui saaks kannatada mõni kohalik elanik (või ajateenija) või tema vara? Vastab tõele, et teatud tingimustel (nt sügava lume korral) võib jääda sihtmärgialale laskemoona, mis on jäänud õppuste käigus lõhkemata. Sellisel juhul sündmus fikseeritakse, asukoht määratakse võimalikult täpselt ja hiljem lõhkekeha demineeritakse. Siiski täieliku ohutuse tagamiseks on kõrvalistel isikutel sihtmärgiale minek püsivalt keelatud. Kogu harjutusväljal kehtib endiselt reegel, et lõhkematerjali ja lahingumoona leides on keelatud seda puutuda, leiust tuleb teada anda harjutusvälja grupile (tel 507 2683) ja Päästeametile (112). 8. Miks on sageli ka siis, kui laskeharjutusi ei toimu, Nursipalus üleval liikumist keelavad punased lipud? Tagamaks inimeste ohutust ja kindlustamaks, et alal ei ole teadmatusest kõrvalisi isikuid, heisatakse signaalmasti punane hoiatuslipp enne õppusi. Lisaks võib harjutusväljal toimuda ka selliseid õppusi, mille puhul võib kõrvalisele isikule tunduda alale minek ohutu, kuid väljaõppe sisu arvestades, ei ole ohutuse tagamiseks kõrvaliste isikute viibimine seal lubatud (nt taktikaline väljaõpe koos teatud manööverharjutustega suurema üksuse poolt vmt). 9. Kes vastutab selle eest, et kohalikele jagatav info stendidel, meediakanalites ja punaste keelavate lippude näol oleks tõepärane ja õige? Tõepärase ja õigeaegse info jagamise eest vastutab Nursipalu harjutusvälja personal. Harjutusvälja grupi telefon: 507 2683 ja e-post: [email protected]. 10. Kelle poole saavad kohalikud pöörduda igal ajal (näiteks nädalavahetustel, puhkuste ajal), kui on tarvis selgitada piirangutega seoses olevaid asjaolusid? Kus on selle kohta info avaldatud? Nursipaluga seotud küsimuste korral palun pöörduda Nursipalu harjutusvälja grupi poole - telefon: 507 2683 ja e-post: [email protected]. Kontaktinfo on alati leitav ka harjutusvälja kasutusgraafikult. 11. Millal paigaldatakse müramõõtejaam? Müramõõtejaama paigaldamiseks käivad ettevalmistustööd, mis muu hulgas sisaldavad vajaliku 2 (4) Müramõõtejaama paigaldamiseks käivad ettevalmistustööd, mis muu hulgas sisaldavad vajaliku taristu ehitamist ja seadmete hankimist. Müramõõtejaama paigaldamine sõltub hanke edukusest. Eduka hankemenetluse tulemusel ja vaidluste puudumisel loodame müramõõtejaama paigaldada veel sellel aastal. 12. Kus hakkab asuma müramõõtejaam? Müramõõtejaama asukoht on leitud koostöös Rõuge Vallavalitsusega. Müramõõtmisjaam koos ilmajaamaga paigaldatakse Nursi külla Rõuge valda Võru maakonda harjutusvälja välispiirist ca 2 km kaugusel paikneva Nursi lauda kinnistul asuva pumbajaama hoone juurde (katastritunnus 69701:001:0083). Kinnistu kuulub kohalikule omavalitsusele. 13. Miks lubatakse laskmisharjutusi kuni kella kuueni, kui varasemate kokkulepete järgi toimuvad laskeharjutused tööpäevadel kuni kella 16.00-ni? Harjutusvälja arendamiseks koostatud keskkonnamõju hindamise raames kaardistati võimalikud mõjud ja töötati välja mõjude leevendusmeetmed, nt võimalusel vältida laskeharjutuste korraldamist riiklikel pühadel või ka pühapäevadel. Paraku ei ole see alati võimalik, sest nii Kaitsevägi kui Kaitseliit peavad sõjalise kaitse ettevalmistamisel viima läbi teatud mahus ja viisil erinevaid õppusi. Seetõttu ei ole võimalik mahutada vajalikus mahus väljaõpet lühemale ajale. 14. Kuidas on keskmisest kõrgema müratasemega laskeharjutuste planeerimisel aprilli algusesse arvestatud loomade elutsükliga ja lindude pesitsusperioodiga? Nursipalu harjutusvälja keskkonnamõju hindamise tulemusena on eksperdid töötanud välja leevendusmeetmed elustiku kaitseks. Üheks meetmeks on seatud tundlikes piirkondades (kaitsealuste liikide läheduses) ajalised piirangud. Metsise, merikotka jt kaitsealuste liikide tõttu ei ole soovituslik miinipildujaid ja tankitõrjerelvi kasutada perioodil 1.03-30.06. Tsirgupalu ja Vilbusuu laskeväljadel ei tohi kasutada miinipildujaid perioodil 1.03-30.06. Nimetatud laskeväljade muu kasutus (va. miinipildujad) toimub läbi aasta ja seda ei saa riigikaitselistel põhjustel piirata. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad kinni keeldudest ja järgivad võimalusel tehtud soovitusi. 15. Kuidas selgitatakse, et antud laskeharjutuste lubamisel ei täideta Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 nõudeid? Kuidas täidetakse Looduskaitseseaduse § 50 sätteid, kui keskmisest kõrgema müratasemage laskeharjutused toimuvad eeltoodud perioodil? Nursipalu harjutusvälja kasutamisel juhindutakse hajutusvälja keskkonnamõju hindamise aruandest, mis on nõuetele vastavaks tunnistatud Tehnilise Järelevalve Ameti 12.10.2018 otsusega nr 1-10/18-333. Aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet. 16. Aprillikuu õppustest. Kaitseväe ja eelkõige Kuperjanovi jalaväepataljoni jaoks oli see kevad märgilise tähtsusega, sest just aprillis said Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad ja reservväelased harjutada ja kinnistada oma oskusi vajalikus mahus esimest korda Nursipalu harjutusväljal, kus viidi läbi lahinglaskmised. Laskmistel osalesid pea kõik Kuperjanovi jalaväepataljoni toetusrelvad ning neid toetas reservõppekogunemisel olnud 120mm miinipildujapatarei, mis koosnes 2-6 aasta eest ajateenistuse läbinud reservväelastest. Ajateenijate jaoks oli tegu ettevalmistusega suurõppuseks „Kevadtorm“. Elanike paremaks informeerimiseks suurematest õppustest jagati infot nii valla kodulehel kui ka kohalikes lehtedes, nt Rõuge valla ajalehes „Mägede hääl“ ja ajalehes „Lõunaeestlane“. 17. Keskkonnamõju hindamisest. Arendamaks edasi Nursipalu harjutusvälja ja kasutamaks seda riigiakitseliste ülesannete 3 (4) Arendamaks edasi Nursipalu harjutusvälja ja kasutamaks seda riigiakitseliste ülesannete täitmisel vajalikus mahus, koostati aastatel 2016-2018 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine. Mõjude hindamise tulemusena valminud aruanne tunnistati nõuetele vastavaks Tehnilise Järelevalve Ameti 12.10.2018 otsusega nr 1-10/18-333. Keskkonnamõju hindamise käigus kaardistati kavandatava tegevusega kaasneda võivad mõjud ja tehti ettepanekud nende mõjude leevendamiseks. Leevendavad meetmed, mille hulka kuuluvad ka kasutuspiirangud, raie keelud, ehitusaegsed tingimused, kaitseala moodustamisega seonduv jpm, on toodud keskkonnamõju hindamise aruandes. Keskkonnamõju hindamise aruande koos seonduvate dokumentide ja uuringutega leiate Kaitseministeeriumi kodulehelt http://www.kaitseministeerium.ee/et/keskkonnamoju- hindamised . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raudsepp Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja asetäitja Tuuli Vors 717 0165 [email protected] 4 (4)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →