Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 17. veebruar 2017 a., Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariken Arro Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 16278001530 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi, isikukood: K K, Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust 04.10.2016. a KarS § 423 lg 1 tunnustel selles, et K K juhtis 12.05.2016. a kella 20:43 paiku mootorsõidukit Citroen C4 registreerimismärgiga xxxxx Tartu linnas Lunini tänaval suunaga Riia tänava poole ja ei andnud eesõigusmärgi nr 221 (anna teed) kohaselt teed lõikuval teel, s.t peateel paremalt poolt Riia tänavalt lähenenud ning sõidueesõigust omanud jalgrattur K K, mille tagajärjel sai jalgrattur sõiduautolt löögi. Liiklusõnnetus põhjustas kannatanule vasaku sääreluu kaksikmurru ja pindluumurru, verevalumi ja torkehaava vasakule säärele. Isiku ekspertiisiakti nr xxxxx kohaselt ei ole nimetatud kehavigastused eluohtlikud, kuid põhjustavad tervisekahjustuse kestvusega vähemalt neli kuud. K K rikkus kehtiva liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. K K rikkus kehtiva liiklusseaduse § 16 lg 2 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. K K rikkus kehtiva liiklusseaduse § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Liikluskorraldusvahendi, eesõigusmärk nr 221 (anna teed) nõuded tulenevad kehtivast Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusest nr 12 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 7 p 3. K K rikkus kehtiva liiklusseaduse § 33 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. K K rikkus liiklusseaduse § 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Sellega pani K K toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kriminaalasja materjalid saabusid 24.01.2017. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lg-le 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud Prokuratuur kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 sätestatud alustel ja korras. Prokuratuur võib kriminaalmenetluse teise astme kuriteos lõpetada KrMS § 202 lg 1, 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Kriminaalasjas kahtlustatakse K K § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 423 lg 1 alusel on isikut võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. K K on varem kriminaalkorras karistamata isik ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. On alust arvata, et kahtlustatava poolt kuriteo toimepanemise puhul oli tegemist üksikjuhtumiga. Kahtlustatava süü suurust vähendab see, et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga ning seda saab pidada õnnetuseks. Kahtlustatava süü suurust vähendab see, et ta andis vahetult pärast süüteo toimepanemist kannatanule abi, kutsudes sündmuskohale kiirabi. Kahtlustatava süü suurust vähendab ka puhtsüdamlik kahetsus. K K on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Prokurör asub seisukohale, et kahtlustatava süüd kergendavad asjaolud on käesoleval juhul ülekaalus ja saab asuda seisukohale, et tema süü ei ole suur. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Riigi peaprokuröri juhise kohaselt on avalik menetlushuvi olemas liiklusalaste kuritegude puhul, s.h inimesele raske tervisekahjustuse tekitamisel. Kahtlustatav on karistusregistrisse kandmata isik ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid ega karistusi. Avalik menetlushuvi väheneb ka seetõttu, et kannatanu ei soovi menetluse jätkumist ega kahtlustatava karistamist. Prokurör asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. K K teos puuduvad erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks avalik menetlushuvi olemas. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Prokurör oli telefoniteel ühenduses kannatanu K K. Prokurör selgitas kannatanule õigust tulla Prokuratuuri tutvuma kriminaalasja toimikuga, millest kannatanu loobus. Kannatanu kinnitas prokurörile, et ta ei soovi menetluse jätkumist ega kahtlustatava karistamist. Kannatanu kriminaalasja juurde tsiviilhagi esitanud ei ole. Kannatanu kinnitas, et tal puuduvad kahtlustatava osas nõuded. K K on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on valmis võtma endale kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 61,00 eurot isiku ekspertiisi eest (isiku ekspertiisiakt nr xxxxxx) ning maksta riigituludesse 250,00 eurot. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16278001530 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel K K kahtlustatuna KarS § 423 lg 1 järgi. 2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata K K kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 61,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 17.03.2017. a. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost. 3. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata K K kohustuseks maksta riigituludesse 250,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 17.03.2017. a. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost. 4. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 61,00 eurot (isiku ekspertiisiakt nr xxxxx). 5. Tõkendi tühistamine: tõkend puudub. 6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse raames ei ole K K andmeid kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega riiklikusse DNA- registrisse. 8. Vahistuse kestus: kahtlustatav vahi all ei viibinud. 9. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kahtlustatav K K ja kannatanu K K. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Kalevi 1, Tartu. 11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2, 3 esitada kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest kaebus Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Mariken Arro abiprokurör