Märkused majandus- ja taristuministri määruse „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“ eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 11.10.2021 nr 2-1/17- [email protected] 0452/5958, MKM/21-1212/-1K/ Meie 08.11.2021 nr 1.2-3/3265-3 Märkused majandus- ja taristuministri määruse „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“ eelnõule Lugupeetud minister Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“ (edaspidi sisekliima määrus) eelnõu. Hoonete sisekliima on seotud erinevate keskkonnatervise ohutegurite avaldumisega, seetõttu toetame määruse väljatöötamist jätkuvalt ning hea meel on näha, et eelnõu on jõudnud ministeeriumidevahelisele kooskõlastamisele. Sotsiaalministeeriumil on eelnõu osas mitmeid märkuseid (nii põhimõttelisemaid kui ka detailsemaid), mistõttu leiame, et sisekliima määruse rakendamise, järelevalve ning muudes küsimustes oleks vaja arutelu, et saavutada valdkonna reguleerimises ühtne mõistmine ja kokkulepped. Sotsiaalministeerium ja Terviseamet on sisekliima määruse eelnõu väljatöötamise protsessis osalenud alates 2014. aastast, kuid töö määruse eelnõuga jäi 2019. aastal pooleli. Kahjuks ei ole pärast seda Sotsiaalministeeriumi ega Terviseametit eelnõu lõpliku variandi koostamisse kaasatud ning see kajastub nii eelnõu sisus kui ka tekkinud küsimustes. Näiteks ei ole selge ja puuduvad kokkulepped, kuidas rakenduvad uued sisekliima nõuded olemasolevatele hoonetele, nt lasteaedadele, koolidele ja hoolekandeteenust osutavate asutustele. Eelnõu § 21 lõike 1 kohaselt kohaldatakse määruse nõudeid hoonele, mille püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud pärast 2019. aasta 31. detsembrit. Viidatud sättest tulenevalt kehtivad sisekliima määruse nõuded uutele ja rekonstrueeritavatele hoonetele. Samas on aga paralleelselt kehtestatud rida tervisekaitsenõuete määruseid koolidele, koolieelsetele ning hoolekandeteenust osutavatele asutustele, mis reguleerivad samuti sisekliimat ja kus ei ole tehtud erisusi uute ja olemasolevate hoonete vahel (v.a teatud üksikute nõuete osas). Eelnevast tulenevalt võib sisekliima määruse jõustumisel tekkida arusaamatusi ning nõuete erinevalt tõlgendamist (uued nõuded, mis on sätestatud sisekliima määruses ning juba kehtivad määrused, mis reguleerivad samuti sisekliima nõudeid). Märgime, et varasemalt kokkulepitud sisekliima määruse eelnõu kavand (kuni 2019) sisaldas ka valgustuse, müra, ultra- ja infraheli ning vibratsiooni puudutavaid sätted, neid aga kooskõlastamiseks saadetud eelnõus ei ole. Leiame, et hoonete projekteerimisel ja kasutamisel tuleb ka neid nõudeid arvestada, sest nad moodustavad koos teiste sisekliima nõuetega terviku mugava ja ohutu sisekliima tagamiseks. Nii tuleb näiteks hoone projekteerimisel ja kasutamisel arvestada piirkonna mürakategooriaga ning reaalsete Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 müratasemetega, mis võivad tekitada hoonet kasutavatele inimestele häirivust ja tervisekahju. Samuti puuduvad kokkulepped sisekliima määruse nõuete järelevalvet teostavate asutuste ning nende ülesannete osas. Eelnõu kaaskirjast nähtub, et eelnõu on kooskõlastamiseks saadetud ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Seejuures peame vajalikuks, et arvamust saaksid avaldada ka erialaliidud, keda hoone sisekliima määrusega kehtestatud nõuded mõjutavad. Näiteks ehituse ja arhitektuuriga seotud erialaliidud. Palume täpsustada, milliseid erialaliite on praeguseks kaasatud. Juhul, kui neid ei ole kaasatud, ei näe me võimalust eelnõuga edasi liikumiseks seni kuni ka nende arvamusi on küsitud. Täiendavad märkused sisekliima määruse eelnõule 1. Eelnõu § 2 punktis 11 on sätestatud tehnosüsteemi mõiste: 11) tehnosüsteem – hoone kütte-, jahutus-, ventilatsiooni-, elektri-, andmeside-, vee- või kanalisatsioonisüsteem või gaasipaigaldis. Varasemalt kokkulepitud (kuni 2019) eelnõu kavandi sama mõiste definitsioon sisaldas ka lifti ja eskalaatorit. Palume täpsustada, miks on need uue eelnõu tekstist välja jäetud. 2. Eelnõu § 2 punktis 12 on sätestatud tiheda liiklusega sõidutee mõiste: 12) tiheda liiklusega sõidutee – sõidutee, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on kõrgem kui 8200 sõidukit ööpäevas. Eelnõus on liiklussageduse seos loodud õhusaastega, kuid seletuskirjas on viidatud seosele müraga. Kas liiklussagedus kõrgem kui 8200 sõidukit ööpäevas on asjakohane määrata tiheda liiklusega sõiduteeks õhusaaste kontekstis või mille alusel see number võetud on? 3. Eelnõu § 3 lõikes 2 on sätestatud, et füüsilise töö tegemiseks ette nähtud ruumi või tootmisruumi ruumitemperatuuri projekteerimisväärtust valitakse lähtuvalt füüsilise töö iseloomust, tootmisprotsessi tehnoloogilistest nõuetest või tootmise korraldamisest. Seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et tootmisprotsess võib eeldada kindla ruumitemperatuuri tagamist, mis ei pruugi kattuda inimese mugavuse seisukohalt optimaalse temperatuuriga. Palume selgitada, kas ainult tootmisprotsess võib eeldada kindla temperatuuri tagamist või võivad seda eeldada ka teised protsessid. Mis on selle valiku tegemisel olnud aluseks, et just tootmisprotsessi ruumiprojekteerimisel lähtutakse tehnoloogilistest nõuetest või tootmise korraldamisest? 4. Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab, et tootmisruumis, kus kemikaali käitlemine on tootmisprotsessi osa, ei tohi gaasi või aerosooli, välja arvatud vingugaas (CO) ja süsihappegaas (CO2), kontsentratsioon ületada ühte kümnendikku keemilise ohuteguri piirväärtusest. 4.1. Palume selgitada, kust tuleneb eelnõus sätestatud ühe kümnendiku nõue. Eelnõu kohaselt kehtestatakse justkui uued piirnormid, mis aga erinevad Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi töökeskkonna ohtlike kemikaalide määrus) lisas sätestatud piirnormidest. 4.2. Palume täpsustada, miks on välja toodud vaid tootmisruum, kui kemikaale võidakse käidelda ka teistes ruumides, nt töökojas, laboris jm.  3 4.3. Märgime, et sättest puudub viide õigusaktile, kus on sätestatud keemilise ohuteguri piirväärtused, millest tuleb lähtuda. Seletuskirja lk 9 kohaselt on mõeldud eespool viidatud töökeskkonna ohtlike kemikaalide määrust. Õigusselguse huvides võiks nimetatud määrusele ka eelnõus viidata. 5. Eelnõu § 4 lõikes 4 on ühikuna kasutusel mikrogrammid kuupmeetris ning lõigetes 5 ja 6 on ühikuna kasutatud ppm (parts per million). Ppm kui ühik on tavakasutuses vähemlevinud ning tavalugejale keerulisem mõista, mistõttu leiame, et määruses võiks kasutada esimest (mikrogrammid kuupmeetris). 6. Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt tuleb täiendava saasteallika korral õhuvahetuse arvutamisel arvestada vastava saasteallika lubatud piirväärtusega. Inimese kõrgendatud aktiivsuse või tegevuse kompenseerimiseks vajalik ventilatsiooni õhuvooluhulk määratakse valdkonda reguleerivate standardite ventilatsiooni õhuvahetuse normatiivarvude alusel. Täiendavatest saasteallikatest tingitud kavandatud õhuvahetus peab tagama § 4 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise. Palume selgitada, mida on mõeldud täiendava saateallika all ning kust tulevad lubatud piirväärtused täiendavatele saasteallikatele. 7. Eelnõu § 7 lõikes 2 on sätestatud, et eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40– 60 protsenti. Eelnõu ja selle lisade kohaselt puudub analoogne nõue kasutusel olevatele koolidele, koolieelsetele lasteasutustele ning hoolekandeteenust osutatavatele asutustele. Kehtiva õiguse kohaselt1 on see nõue eelnimetatud asutustele kehtestatud ning leiame, et see peaks jääma nii ka edaspidi. 8. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt ei rakendata lisa 2 tabeli 1 väärtusi tootmisruumile, mille sisekliima nõuded on määratud tootmisprotsessi tehnoloogiliste nõuetega. Seletuskirjas on selgitatud, et tootmisprotsess võib eeldada kindlate sisekliima parameetrite tagamist, mis ei pruugi kattuda inimese mugavuse seisukohalt optimaalsete sisekliima parameetritega. Seetõttu valitakse sisekliimaparameetrid tootmisruumi korral lähtudes tootmisprotsessi tehnoloogilistest nõuetest ja tootmise korraldusest. Palume selgitada, kas ainult tootmisprotsess võib eeldada kindlate parameetrite tagamist või ka teised protsessid? 9. Eelnõu § 10 sätestab saasteainete lubatavad piirväärtused, mis on täpsemalt sätestatud eelnõu lisa 2 tabelites 3 ja 4. 9.1. Palume selgitada, kas eelnõu § 10 lõikes 1 on mõeldud hoolekandeasutusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) tähenduses. Kui jah, siis palume sätet vastavalt täpsustada, et see oleks üheselt mõistetav. Lisaks palume selgitada, miks ei ole loetelus näiteks tervishoiuteenust osutavad asutused (tervisekeskused, haiglad, jm). Juhime tähelepanu, et eelnõu lisa 2 tabelis 3 on esitatud saasteainete sisalduse piirväärtused elu- ja õpiruumi, hoolekandeasutuse ruumi ning tööruumi, kus ei käidelda kemikaali, siseõhus. Samas ei ole aga eelnõu § 10 lõike 1 loetelus nimetatud eluruume. Palume eelnõu sõnastust täpsustada selliselt, et see oleks kooskõlas viidatud tabeliga. 9.2. Eelnõu lisa 2 tabelis 3 on esitatud saasteainete sisalduse piirväärtused elu- ja õpiruumi, hoolekandeasutuse ruumi ning tööruumi, kus ei käidelda kemikaali, siseõhus. Eelnõu lisa 2 1 Vt nt Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“; Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 "Tervisekaitsenõuded koolidele".  4 tabelis 4 on esitatud peenosakeste ja teiste tervisele ohtlike osakeste sisalduse piirväärtused. Selgitame, et töökeskkonnas on tööohutuse vaates peamine eesmärk tagada kõigi töökeskkonnas viibivate isikute tervis ja ohutus. Seetõttu me ei erista, miks ohtlik kemikaal töökeskkonna õhus on – kas põhjusel, et 1) töötajad on kemikaalidega otseses kokkupuutes, ehk käitlevad kemikaale, või 2) kemikaal esineb töökeskkonnas ja ohustab seetõttu töötajaid. Kuivõrd töökeskkonnas esinevate ohtlike kemikaalide piirnormid on reguleeritud töökeskkonna ohtlike kemikaalide määruse lisas, siis jääb arusaamatuks, miks on käesoleva eelnõuga vaja kehtestada uued piirnormid tööruumides esinevatele kemikaalidele. Näiteks formaldehüüdi (CAS nr 50-00-0) piirnorm oleks eelnõu kohaselt 100 μg/m³ (30 minuti keskmine) ning töökeskkonna ohtlike kemikaalide määruse kohaselt on 0,37 mg/m3 (8- tunnise kokkupuuteaja keskmisena) ning 0,74 mg/m3 (15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena). Piirnormid on seega väga erinevad. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 10 järgmiselt: 1) eemaldada lõikest 1 ja lisa 2 tabelist 3 sõna „töökeskkonna“; 2) lõikesse 3 tuua asutuste/keskkondade loetelu, millele eelnõu lisa 2 tabelis 4 kehtestatud piirväärtused kohalduvad (välistada töökeskkond); 3) lisada uus lõige, kus tuuakse välja, et töökeskkonna pidevalt viibitava ruumis saasteainete lubatud piirväärtuste korral lähtutakse töökeskkonna ohtlike kemikaalide määrusest; 4) kui aine piirnorme töökeskkonna ohtlike kemikaalide määruse lisas reguleeritud ei ole, siis sätestada aine ja piirnormid eraldi eelnõu lisa 2 tabelis 5. 10. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt viib sisekliima nõuetele vastavuse kontrolli läbi hoone omanik vastavalt vajadusele või kui nõuetele vastavuse osas on põhjendatud kahtlused. Seletuskirjas esitatud selgituste kohaselt võib põhjendatud kahtlus olla ruumi kasutaja (elanik, rentnik, töötaja, õpilane vm) tähelepanekud või mure seoses võimaliku siseõhu kvaliteediga. Palume selgitada kui kiiresti peab hoone omanik pärast nõuetele vastavuse kontrolli teostama tegevused, et hoone sisekliima vastaks kehtivatele nõuetele. Näiteks kui rentnik on tööandja ning temperatuur on madalam, kui nõutud, siis kui kaua peavad töötajad tööülesandeid täitma jahedamas keskkonnas kui õigusakti kohaselt lubatud? Kas ja mis on tööandja võimalusel hoone omaniku survestamisel parandustööde tegemisel? 11. Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt viiakse saasteainete mõõtmised läbi pädeva mõõtja poolt hea tava juhiste järgi. Palume selgitada, kas tegemist peab olema akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelaboriga. 12. Juhime tähelepanu, et teistes tervisekaitset ja sisekliimat reguleerivates määrustes2 on esitatud ka nõuded radooni viitetasemete osas. Meie hinnangul peavad radooni viitetasemed sisalduda ka sisekliima eelnõus ja/või selle lisades, kui üks sisekliima terviseriski põhjustav näitaja. 2 Vt nt Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“; Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 "Tervisekaitsenõuded koolidele".  5 Märkused sisekliima määruse eelnõu lisadele 1. Eelnõu lisa 2 „Hoone sisekliima parameetrite piirväärtused tõendamisel“ varasemalt kokkulepitud (kuni 2019) kavandis olid esitatud sisekliima parameetrite piirväärtused vastavad sisekliima klassile (I ja II klass). See andis võimaluse otsustada, kas projekteerida ja ehitada hoone üksnes ohutu sisekliimaga või võtta ambitsioonikamaid meetmeid rangemate piirväärtuste rakendamisel (sisekliima I klass), et oleks täidetud kõik mugava sisekliima tagamise eeldused. Palume selgitada, miks on sellest lähenemisest loobutud. 2. Eelnõu lisa 2 tabelis 2 on jahutusperioodi ruumitemperatuuri lubatud ületamise piirväärtus esitatud kraadtundides (°Ch). Palume selgitada, kuidas seda praktikas kasutada ja arvutada. 3. Eelnõu lisa 2 tabelis 2 on õhu liikumise suurima lubatud kiiruse piirväärtus elu- ja magamistoas jahutusperioodil 30 m/s. Varasemalt kokkulepitud (kuni 2019) kavandis oli see väärtus madalam ja erinev vastavalt sisekliima klassidele (0,16-0,25 vahemikus olenevalt jahutamisega või jahutamiseta olukorras). Palume selgitada, miks on nimetatud piirväärtus eelnõus varasemast kokkuleppest erinevalt sätestatud. 4. Eelnõu lisa 2 tabelis 3 on esitatud saasteainete sisalduse piirväärtused elu- ja õpiruumi, hoolekandeasutuse ruumi ning tööruumi, kus ei käidelda kemikaali, siseõhus. Saasteainete puhul on kasutatud 2018. aasta eelnõu kavandis kokkulepitud piirväärtuseid, kuid TXIB puhul on kasutatud mugavusväärtust. Palume selle valiku osas selgitust. Nimelt leiame, et kasutada võiks 2018. aasta eelnõu kavandi kohast tabelit, kus on esitatud nii piirväärtused kui ka mugavusväärtused. Märkused sisekliima määruse eelnõu seletuskirjale 1. Kuna eelnõu §-s 2 on vaid üks lõige, siis ei pea seletuskirjas viitama lõikele 1, vaid piisab viitest punktile (vt nt eelnõu lk 3 esimene lõik: „Lõike 1 punktis 1“ asemel „Punktis 1“). 2. Seletuskirja lk 16 on välja toodud, kus on käsitletud asbestitööde läbiviimist. Seda loetelu tuleks täiendada viitega Vabariigi Valitsuse 11.10.2007 määrusele nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, mille § 1 lõige 2 sätestab asbestitööd. Kavandatud sisekliima määrus kohaldub paljudele Sotsiaalministeeriumi valitsemisala valdkonna hoonetele. Tunnustame väga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööd määruse väljatöötamisel. Samas on kooskõlastamisele saadetud eelnõu tekitanud küsimusi nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Terviseametile. Seetõttu peame vajalikuks enne eelnõu kooskõlastamist avada arutelu, et saavutada valdkonna reguleerimises ühtne mõistmine ja kokkulepped. Sotsiaalministeeriumi kontaktisik on rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur (626 9190; [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Merilin Oldekop 6269 165 [email protected]