Muudatusettepanekud perelepitusseaduse eelnõule 438 SE

Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Meie 04.11.2021 nr 6-1/3551-1 Muudatusettepanekud perelepitusseaduse eelnõu 438 SE kohta Lugupeetud õiguskomisjoni esimees Õiguskomisjoni menetluses on perelepitusseaduse eelnõu 438 SE. Käesolevaga esitame Justiitsministeeriumiga koostöös ettevalmistatud ettepanekud eelnõu muutmiseks. 1. Palume muuta eelnõu § 2 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses sätestatud lepitusmenetlusele, menetlusele lepitusorganis, perelepitaja kohustustele ning vanemluskokkuleppe kinnitamisele, kehtivusele ja täidetavusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“. Selgitus: Lõike täpsustuse abil luuakse selgem seos lepitusseaduse (LepS) §-ga 26, mille kohaselt hakkab perelepitusseaduse § 12 lõike 2 alusel kinnitatud vanemluskokkulepe kehtima kokkuleppe kirjalikult teatavaks tegemisest. 2. Palume muuta eelnõu § 2 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse alusel lepitusmenetluse läbiviimine, sealhulgas lepituskokkuleppe kinnitamine ja kinnitamata jätmine, ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses.“. Selgitus: Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegutseb lepitusorganina LepS-i tähenduses. Õigusselguse huvides ja paralleelsete vaidluste vältimiseks sätestatakse, et lepitusmenetluse läbiviimisega seonduv ei ole haldusmenetlus. Muudatuses tuuakse selgelt välja, et muu hulgas ei käsitata haldustoiminguna haldusmenetluse seaduse tähenduses ka SKA tegevust vanemluskokkuleppe kinnitamisel või kinnitamata jätmisel. 3. Palume täiendada eelnõu § 7 lõiget 1 uue punktiga 5 (muutub järgneva punkti numeratsioon) järgmises sõnastuses: „5) kinnitus selle kohta, et teenust taotlevate isikute ja vaidlusest puudutatud lapse kohta ei ole lepitusmenetluse esemeks olevas nõudes käimas kohtuvaidlust;“. Selgitus: Paralleelsete menetluste vältimiseks nähakse ette, et perelepitusteenuse taotlemisel tuleb taotlejatel kinnitada, et samades nõuetes ei ole pooleli kohtuvaidlust. 4. Palume muuta eelnõu § 8 ja sõnastada see järgmiselt: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 „§ 8. Perelepitusteenuse määramine (1) Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse teenuse saamise ja perelepitaja määramise kohta kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse saamisest. (2) Sotsiaalkindlustusametil on õigus otsuse tegemisel kontrollida, kas lepitusosaliste vahel on esinenud lähisuhtevägivalda või on esinenud vaidlusest puudutatud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist ning kas ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue, eesmärgiga selgitada välja, kas juhtum kuulub käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud perelepituse erijuhtude alla. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks töötleb Sotsiaalkindlustusamet andmeid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris, sotsiaalkaitse infosüsteemis ja rahvastikuregistris.“. Selgitus: Kuna Sotsiaalkindlustusamet teeb nii vabatahtliku pöördumise kui ka kohtu suunamisel otsuse teenuse määramise kohta, tuleb regulatsiooni seda osa täpsustada. Lisaks on vaja regulatsiooni täpsustada erijuhtude kindlakstegemiseks, st anda Sotsiaalkindlustusametile õigus kontrollida, kas konkreetse juhtumi puhul on tegemist erijuhtumiga või mitte. Lapse väärkohtlemist ja hooletusse jätmist käsitlevaid andmeid on võimalik kontrollida sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri kaudu. Seda, kas lepitusosaliste vahel on esinenud lähisuhtevägivalda ning mis liiki vägivallaga on tegemist, on võimalik kontrollida sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu juhul, kui ühele või mõlemale lepitusosalisele on pakutud ohvriabiteenust. Rahvastikuregistri kaudu on võimalik kontrollida, kas ühe või mõlema lepitusosalise teovõimet on piiratud. Erijuhtumi kindlaksmääramine on oluline tagamaks lepitusosaliste ja lapse heaolu teenuse osutamisel. Lisaks on erijuhtumi kindlaksmääramine oluline teenuse määramise otsuse tegemisel, st otsustamisel, kas konkreetsele perele on võimalik teenust osutada või mitte (nt ei pruugi olla võimalik perelepitust pakkuda peredele, kus esineb süstemaatilist vägivalda). 5. Palume muuta eelnõu § 9 sissejuhatavat lauseosa ja sõnastada see järgmiselt: „Sotsiaalkindlustusamet keeldub perelepitusteenuse osutamisest, kui:“. Selgitus: Eelnõu §-s 9 loetletud juhtudel ei saa lepitusteenust osutada, mistõttu ei ole põhjendatud sättesse diskretsiooni võimaluse jätmine. 6. Palume täiendada eelnõu § 9 uue punktiga 4 (muutub järgneva punkti numeratsioon) järgmises sõnastuses: „4) teenust taotlevate isikute ja vaidlusest puudutatud lapse kohta on lepitusmenetluse esemeks olevas nõudes käimas kohtuvaidlus;“. Selgitus: Perelepitusteenust ei osutata olukorras, kui kohtus juba menetletakse sama nõuet, millega vanemad on pöördunud kohtuväliselt vabatahtlikult SKA poole ja taotlenud perelepitusteenuse osutamist. Paralleelsete menetluste vältimiseks nähakse ette, et kui sama nõude suhtes on kohtumenetlus pooleli, keeldub SKA perelepitusteenuse osutamisest. 7. Palume muuta eelnõu § 10 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada. Laps tuleb ära kuulata tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil.  3 (2) Lapse ärakuulamisest võib loobuda, kui vaidlusest puudutatud laps on lepitusmenetluse alustamisele eelneva kuue kuu jooksul lastekaitsetöötaja või mõne muu lapsega töötava isiku poolt lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik. (3) Lapse korduva ärakuulamise vältimiseks teeb perelepitaja vajaduse korral koostööd lastekaitsetöötajaga või teiste lapsega töötavate isikutega. (4) Lapse korduva ärakuulamise vältimiseks on Sotsiaalkindlustusametil õigus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri kaudu kontrollida, kas lepitusmenetluse alustamisele eelneva kuue kuu jooksul on vaidlusest puudutatud laps lastekaitsemenetluse käigus lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud. Kui vaidlusest puudutatud laps on lastekaitsemenetluse käigus ära kuulatud, on Sotsiaalkindlustusametil õigus nende asjaoludega tutvuda. (5) Sotsiaalkindlustusamet edastab asjakohased andmed vaidlusest puudutatud lapse ärakuulamise kohta perelepitajale.“. Selgitus: Lapse ärakuulamist puudutava sätte täiendamine on vajalik, et tuua välja selged alused, millistel juhtudel on võimalik lapse ärakuulamisest loobuda. Lisaks, vältimaks lapse korduvat ärakuulamist, on vaja sätet täiendada ja anda SKA-le õigus kontrollida sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri kaudu, kas laps on varem lastekaitsemenetluse raames ära kuulatud ja kui on, siis anda SKA-le õigus ka nende andmetega tutvuda ja perelepitajale edastada. 8. Palume muuta eelnõu § 14 teksti ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Kui kohus tegi perelepitusse suunamise määruse ja lepitusmenetlus on lõppenud, edastab Sotsiaalkindlustusamet kümne tööpäeva jooksul lepitusmenetluse lõppemisest kohtule teabe vanemluskokkuleppe kinnitamise kohta või edutuse tõendi lepitusmenetluse edutuse korral või teabe vaidlusest puudutatud lapse täisealiseks saamise kohta. (2) Kui vanemluskokkulepe asendab varasemat sama lapse kohta tehtud kohtulahendit, edastab Sotsiaalkindlustusamet kokkuleppe kümne tööpäeva jooksul selle kinnitamisest kohtulahendi teinud kohtule.“. Selgitus: Täpsustatakse sätet, mille kohaselt SKA edastab kohtule teabe vanemluskokkuleppe kinnitamise, lepitusmenetluse edutuse või lapse täisealiseks saamise kohta kümne tööpäeva jooksul lepitusmenetluse lõppemisest. Eelnõu täiendamine § 14 lõikega 2 on vajalik, et kohtul oleks võimalik otsustada varasema kohtulahendi muutmine või tühistamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 480 alusel. 9. Palume täiendada eelnõu uue §-ga 17 (muutub järgnevate paragrahvide numeratsioon) järgmises sõnastuses: „§ 17. Lepitusseaduse muutmine Lepitusseaduse § 4 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Lepitaja vaikimiskohustus ei takista lepitajal lastekaitseseaduse § 27 lõike 1 alusel abivajavast lapsest ja § 31 lõike 1 alusel hädaohus olevast lapsest teatamast ka juhul, kui asjaolud, millest nähtuvalt vajab laps abi või on hädaohus, saavad lepitajale teatavaks lepitusmenetluse käigus.“. Selgitus: Last puudutavates menetlustes tuleb alati lähtuda lapse huvidest. Praktikas on tekkinud segadusi abivajavast ja hädasolevast lapsest teavitamise võimaluse kohta  4 olukorras, kus info pärineb lepitusmenetlusest. Lepitusmenetluse konfidentsiaalsus ei peaks üles kaaluma lastekaitseseadusest tulenevat kohustust teavitada abivajavast või hädaohus olevast lapsest. Lastekaitseseadus ei jäta ka võimalust seaduse alusel luua reegleid, mis võimaldaksid seda igaühe kohustust seadusest tulenevalt mitte järgida. Tegemist on huvidega, mida ei ole mõistlikult võimalik kaaluda selliselt, et ühiskondliku kokkuleppe kohaselt oleks võimalik jätta laps hädaohtu läbirääkimiste sisu konfidentsiaalsuse kaitse argumendil. Kuna praktikas on siiski tõlgendused olnud erinevad, peame vajalikuks lisada LepS-i säte, millest selgelt nähtub, et vaikimiskohustusega ei ole hõlmatud abivajavast või hädaohus olevast lapsest teavitamine. Sätte eesmärgiks on tagada, et ükski laps ei jääks abita või hädaohtu pelgalt seetõttu, et tema vanemad lahendavad õigusküsimust lepitusmenetluses. 10. Palume muuta eelnõu § 20 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi 1421 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) perelepitusseaduses sätestatud perelepitusteenusega seotud andmed – lepitusosaliste üldandmed, vaidlusest puudutatud lapse üldandmed, lepitusmenetluse üldandmed, lepitusmenetlusega seotud toimingute ja dokumentide andmed ning perelepitusteenuse osutamisega seotud andmed.“;“. Selgitus: Täpsustatakse sätet, et tegemist on perelepitusseaduses sätestatud perelepitusteenusega seotud andmetega, mitte muu lepitusteenuse andmetega. 11. Palume muuta eelnõu § 20 punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3) paragrahvi 144 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) perelepitusseaduses sätestatud perelepitusteenust saavate lepitusosaliste üldandmed, vaidlusest puudutatud lapse üldandmed ning andmed perelepitusteenuse osutamisega seotud dokumentide ja toimingute kohta.“;“. Selgitus: Täpsustatakse sätet, et tegemist on perelepitusseaduses sätestatud perelepitusteenuse andmetega, mitte muu lepitusteenuse andmetega. 12. Palume muuta eelnõu § 21 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi 428 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse perelepitusseaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe;“. Selgitus: Sätte sisust tulenevalt on kohasem selle asetus pärast punkti 4 ja enne punkti 5. 13. Palume muuta eelnõu § 21 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2) seadustikku täiendatakse §-ga 5601 järgmises sõnastuses: „§ 5601. Lepitusmenetlus lapsega suhtlemise korraldamise asjas (1) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada perelepitusseaduse §-s 13 või lepitusseaduse §-s 12 nimetatud tõend lepitusmenetluse edutuse kohta. (2) Lepitusmenetlust ei tule enne kohtusse pöördumist läbida juhul, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus. Vägivalla esinemise  5 korral tuleb sellele avalduses viidata. Muu mõjuva põhjuse esinemist tuleb avalduses põhistada. (3) Kui kohtule koos avaldusega lepitusmenetluse edutuse tõendit ei esitatud ja avalduses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele ei viidatud, küsib kohus andmeid lepitusmenetluse läbimise kohta Sotsiaalkindlustusametilt. (4) Kui Sotsiaalkindlustusametilt saadud teabe kohaselt ei ole vanemad enne kohtusse pöördumist lepitusmenetlust läbinud ja kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid ei esine, võtab kohus avalduse menetlusse ja suunab vanemad osalema perelepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Kohus selgitab vanematele Sotsiaalkindlustusameti poole pöördumise korda ja määrab pöördumise tähtaja. Kohus saadab perelepitusse suunamise määruse Sotsiaalkindlustusametile ja toimetab selle kätte menetlusosalistele. (5) Kui avaldusest nähtuvalt on vanem olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne, selgitab kohus vanematele võimalust pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole perelepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluse läbiviimiseks. (6) Kohus peatab menetluse lepitusmenetluse lõppemiseni. (7) Kohtul on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt igal ajal teavet lepitusmenetluse läbiviimise kohta. (8) Kui Sotsiaalkindlustusamet edastab kohtule perelepitusseaduse § 14 alusel sama seaduse §-s 12 sätestatud kinnitatud vanemluskokkuleppe või teabe vanemluskokkuleppe kinnitamise kohta, lõpetab kohus asjas käesoleva seadustiku § 428 lõike 1 punkti 6 alusel menetluse määrusega ja otsustab vajadusel käesoleva seadustiku § 480 alusel varasema kohtulahendi tühistamise või muutmise. Kui kohtule esitatakse perelepitusseaduse §-s 13 sätestatud lepitusmenetluse edutuse tõend, jätkab kohus asja menetlemist. (9) Kui kohtule on esitatud lapsega suhtlemise korraldamise asjaga seotud elatisnõue, võib kohus suunata vanemad lepitusmenetluses osalema kõigis nõuetes käesoleva paragrahvi lõigetes 1–8 sätestatud korras. (10) Lapsega suhtlemise korraldamise kokkuleppe või määruse muutmise korral kohtusse pöördumisele kohaldatakse lapsega suhtlemise korraldamise kohta sätestatut. Kohus võib perelepitusseaduses sätestatud lepitusmenetlusse suunata ka kohtulahendi muutmise asja. (11) Hilisem Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe sama alaealise lapse suhtes asendab varasemat kohtulahendit või kokkulepet. Hilisem alaealise lapse elatisnõude kohta tehtud kohtulahend asendab varasemat sama alaealise lapse elatisnõude kohta kinnitatud kokkulepet.“.“. Selgitus: Perelepitusseadust täiendatakse § 14 lõikes 2 Sotsiaalkindlustusameti kohustusega esitada kohtule kinnitatud vanemluskokkulepe juhul, kui see muudab või asendab varasemat sama lapse kohta tehtud kohtulahendit. Kui Sotsiaalkindlustusamet edastab kohtule vanemluskokkuleppe, on kohtul võimalik otsustada varasema kohtulahendi muutmine või tühistamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 480 alusel. Seetõttu tehakse ettepanek muuta ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 lõike 8 sõnastust. 14. Palume muuta eelnõu § 21 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: „4) seadustikku täiendatakse §-ga 5621 järgmises sõnastuses: „§ 5621. Lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täidetavus ja sunnivahendite määramine  6 (1) Kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. (2) Kohus lubab suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõudu rakendada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud tulemuseta või kui on põhjust eeldada, et see jääb tulemuseta, või kui on vaja lahend kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. (3) Lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest.“.“. Selgitus: Paragrahvi pealkirja täpsustatakse, et see vastaks täpsemalt sätte regulatsioonile. Lõike 3 sõnastust täpsustatakse, et vältida õiguslikku ebaselgust. 15. Palume muuta eelnõu § 23 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui lapsega suhtlemist korraldavaks täitedokumendiks on kohtulahend ja kohus ei ole määranud vabatahtliku täitmise tähtaega või kui lapsega suhtlemist korraldavaks täitedokumendiks on lepituskokkulepe, määrab vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur. Lapsega suhtlemist korraldava täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg ei või olla lühem kui kümme päeva ega pikem kui kolmkümmend päeva. Kohtutäitur arvestab selle tähtaja määramisel suhtluskorras kindlaksmääratud esimese suhtlustoimingu aega.“.“. Selgitus: Muudatus tehakse selleks, et muudetud sõnastusest nähtuks selgelt, et edaspidi on lisaks kohtulahendile täitedokumendiks ka lepituskokkulepe. Täitedokumentideks on eelnõu kohaselt nii kohtulahendid, SKA kinnitatud lepituskokkulepped kui ka muude lepitajate vahendusel sõlmitud kokkulepped, mis on saanud täitedokumendi jõu vastavalt lepitusseaduse §-le 14 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dele 6271 ja 6272. Kui kohus ei ole lapsega suhtlemise korraldamise kohtulahendis vabatahtliku täitmise tähtaega määranud, määrab vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur. Vabatahtliku täitmise tähtaeg ei või eelnõu kohaselt olla lühem kui kümme päeva ega pikem kui kolmkümmend päeva. Selline tähtaeg võimaldab kohtutäituril vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel võtta arvesse konkreetses suhtluskorra täitedokumendis määratud või kokkulepitud esimese suhtlustoimingu aega, jättes kohustatud vanemale võimaluse täita seda vabatahtlikult. Samuti jääb kohustatud vanemale vajalik aeg suhtlemise korraldamiseks või tema õiguste kaitseks vajalike toimingute tegemiseks. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, saab kohus määrata vajaduse korral lühema vabatahtliku täitmise tähtaja või, olenevalt konkreetsetest asjaoludest, vabatahtliku täitmise tähtaega üldse mitte kohaldada. Täitedokumendiks oleva kokkuleppe täitmisel soovitakse vältida konflikti teket või selle eskaleerumist, mistõttu tuleks vanemal võimaldada kõigepealt kokkulepet täita vabatahtlikult. Kui lapsega suhtlemise korraldamise täitedokumendiks on kohtulahend, on tõenäoliselt tegemist konfliktse olukorraga, st vanemate lepitamine on üldjuhul ebaõnnestunud või peresuhetes esineb vägivaldsust ning lapsega suhtlemine võib olla juba pikemat aega takistatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5621 lõike 3 kohaselt on lapsega suhtlemise korraldamise ja sunnimeetmete rakendamise määrus viivitamata täidetav, st selle täitmiseks ei tule oodata määruse jõustumist, vaid kohtutäituri poole on võimalik pöörduda kohe pärast lahendi teatavaks tegemist isikutele, kelle kohta lahend on tehtud. Kohus saab asjaolude ja  7 määratud suhtluskorra alusel hinnata, kas konkreetsel juhul tuleks vabatahtliku täitmise tähtaega võimaldada või mitte, ja kui tuleb võimaldada, siis kui pikk see peaks olema. 16. Tulenevalt punktis 9 esitatud muudatusettepanekust palume muuta ka eelnõu § 25 lõikes 2 viidatud paragrahvide numeratsiooni (§-de 18 ja 21 asemel vastavalt §-d 19 ja 22). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Liisa-Lotta Raag 6269 253 [email protected]