Keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seaduse eesmärk on tõhustada jäätmehierarhiale vastavat hinnapoliitikat, kus jäätmete liigiti kogumine ja nende taaskasutamine eristub selgelt jäätmehierarhia kõige madalama taseme tegevustest ehk ladestamisest ning plastpakendi puhul muust taaskasutusest kui ringlussevõtt. Selleks tõstetakse ohtlike ja tavajäätmete (v.a põlevkivijäätmete) ladestustasu, mis on olnud muutumatu aastast 2015. See tasu ei täida praeguseks enam enda eesmärki, ehkki on minevikus osutunud efektiivseks meetmeks jäätmete ladestamise koguste vähendamisel. Lisaks kehtestatakse uus keskkonnatasu liik – plastpakendijäätmete saastetasu, kui plastpakendeid ei võeta ringlusesse ehk materjal liigub ringsest kasutusest välja kohe (ladestamine) või energeetilise taaskasutamise teel (põletamine või jäätmekütuse tootmine). Jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks tuleb tagada jäätmehierarhia põhimõtete toimimine ka majanduslikel alustel käitumise suunamise kaudu. Jäätmehierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida. Kui jäätmetekke vältimine ei ole võimalik, tuleb jäätmeid niipalju kui võimalik korduskasutuseks ette valmistada. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisele järgnevad jäätmehierarhia põhimõtete kohaselt jäätmete materjalina ringlussevõtt ning muu taaskasutus (energiakasutus, kasutamine tagasitäiteks jms). Jäätmete prügilasse ladestamine või muul viisil kõrvaldamine on jäätmehierarhia kohaselt kõige viimane lahendus. Ka jäätmete käitlemise hinnad peavad vastama jäätmehierarhiale, soodustades ressursside tõhusamat kasutamist. Nii ladestustasu tõstmine kui plastpakendijäätmete saastetasu kehtestamine aitavad suunata jäätmemajandust vajalikus suunas ning neist laekuv tulu võimaldab katta jäätmetega, sh plastpakendijäätmetega, seotud riiklike kohustuste täitmise kulud1. Ühtlasi on eelnõukohase seaduse eesmärk tõhustada ja ajakohastada keskkonnaprogrammi kaudu eraldatavate toetuste menetlust. Rahastamise korraldus muudetakse Keskkonnaministeeriumi (edaspidi ka KeM) ja KeTS-i alusel asutatud sihtasutuse, st sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi ka KIK) vahel paindlikumaks nii, et aidata menetleda projekte kiiremini ja väiksemate halduskuludega. Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatava struktuurifondide infosüsteemi (e-toetus) kasutuselevõtmisega tehakse edaspidi senise rahastamislepingu asemel rahastusotsus, mistõttu täiendatakse keskkonnatasude seadust toetuse välja maksmata jätmise ja tagasinõudmise alustega. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu valmistasid ette Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunikud Elen Krusell (tel 626 0746, [email protected]) ja Eva Suurkaev (tel 626 0743, [email protected]), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Kertu Sapelkov (tel 626 2862, [email protected]), keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksuse nõunik Aire Rihe (tel 626 2983, [email protected]), eelarve ja strateegia osakonna nõunik Kalju Kukk (tel 626 2815, [email protected]) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus jurist Kaido Floren (tel 627 4176, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Keskkonnaministeeriumi 1 Euroopa Liidus on kokku lepitud, et iga liikmesriik peab maksma ringlusse võtmata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt Euroopa Liidu ühiskassasse 80 eurosenti. 1 õigusosakonna juristid Annemari Vene (tel 626 2824, [email protected]) ja Kristina Parnaul-Ollik (tel 626 2870, [email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 21.04.2021 kabinetiarutelul heakskiidetud riigi eelarvestrateegia 2022–2025 tulumeetmega tagada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala ladestus- ja põletustasu tõusu kaudu iga-aastane 3 miljoni euro suurune positiivne mõju eelarvetasakaalule alates 2023. aastast. Eelnõukohase seadusega muudetakse keskkonnatasude seaduse (edaspidi ka KeTS) 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 10.07.2020, 50) ja pakendiseaduse (edaspidi PakS) 2021. aasta 15. mail jõustunud redaktsiooni (RT I, 05.05.2021, 2). Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline (Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1). Vabariigi Valitsuse 21.04.2021 otsuse kohaselt peab täiendav laekumine riigieelarvesse olema tagatud alates 01.01.2023. Kuna muudatus toob kaasa maksukoormuse suurenemise ning maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud, ei ole võimalik täita väljatöötamiskavatsuse koostamisega seotud tähtaegu. Kuigi eelnõu elluviimisega kaasneb oluline mõju, siis ei ole lisatud eelnõu kiireloomulisusest tingitult mõjude analüüsi aruannet. Muudatusega kaasnevad eeldatavad mõjud on välja toodud eelnõu seletuskirjas. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on tagada jäätmehierarhiale vastav hinnapoliitika, millega suurendatakse jäätmevaldajate ja jäätmekäitlejate motivatsiooni korraldada tõhusamalt jäätmete liigiti kogumist ja otsida võimalusi jäätmeid ringlusse suunata. 2019. aastal suunati Eestis olmejäätmeid ringlusse IV arvutusmeetodi2 kohaselt saadud andmetel 31%. Jäätmete raamdirektiivist 2008/98/EÜ tuleneb kohustus taaskasutada korduskasutuseks ettevalmistatuna ja ringlusse võetuna vähemalt 50% olmejäätmete kogumassist 2020. aastal. Aastal 2025 on ringlussevõtu sihtarv juba 55%, aastal 2030 60% ja aastal 2035 vähemalt 65%. Seega peab järgneva nelja aastaga ringlussevõtt suurenema vähemalt 24%, mistõttu Eesti peab rakendama lisameetmeid, et jäätmete ringlussevõttu suurendada. Muudatuse eesmärgiks on vähendada plastpakendijäätmete teket ning suurendada nende korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu. 2025. aastaks on Eesti riigil kohustus suunata ringlusse vähemalt 50% ja 2030. aastaks 60% tekkivatest plastpakendijäätmetest. 2 Kasutusel on kokku 4 meetodit, millest kõige leebem on I meetod. Selle puhul võetakse arvesse ainult paberi- ja kartongi-, metalli-, klaasi- ning plastijäätmeid. Arvesse ei võeta näiteks biolagunevaid jäätmeid, tekstiilijäätmeid, segajäätmeid. Eesti kasutab 2025. aastani I meetodit, mis tagab ringlussevõttu vähemalt 50 % ulsatuses.Aastast 2025 saab raporteerida ainult ühe meetodi asemel, mis suuresti põhineb hetke kõige karmimal, IV meetodil. 2 2019. aastal võeti Eestis ringlusse 41% plastpakendijäätmetest. Eelnõukohane seadus aitab kaasa uute sihtarvude täitmisele. Plastpakendijäätmete ringlussevõtu määra alusel hakatakse arvestama ka Eesti sissemakset Euroopa Liidu ühisvahenditesse ehk on oluline, et see valdkond oleks korraldatud võimalikult ringlusele suunitletult. Majanduslikud meetmed on olnud tõhus vahend ning kuna riigile kaasnevad sellest ka riiklikud kohustused (plastpakendi omavahendi osamakse), on oluline, et neid tasakaalustaksid asjakohased riiklikud meetmed. Muudatused on vajalikud, et tagada Vabariigi Valitsuse 21.04.2021 kabinetiarutelul rahandusministri väljapakutud ja heaks kiidetud tulumeetme täitmine. Riigi eelarvestrateegias on ette nähtud plastpakendite kogumise reform, mis sisaldab ladestus- ja põletustasu tõusu alates 2023. aastast. Eelnõukohaste muudatustega tagatakse iga-aastane vähemalt 3 miljoni euro suurune täiendav keskkonnatasude laekumine riigieelarvesse alates 01.01.2023. Lisaks on eelnõukohase seaduse eesmärk tõhustada ja ajakohastada keskkonnatasude seaduse alusel keskkonnaprogrammi kaudu eraldatavate toetuste menetlust. Selleks muudetakse keskkonnaprojektide rahastamise korda nii, et edaspidi on võimalik anda keskkonnaprojektide taotluste hindamine Keskkonnaministeeriumi asemel KIK-ile ning taotluse rahuldamise otsuse saab edaspidi KIK-i nõukogu asemel teha ka KIK-i juhatus. Muudatustega luuakse võimalus menetleda projekte, sh hinnata neid tervikuna ühes asutuses (KIK), ning samuti teha rahastamisotsuseid igapäevase tööorgani – sihtasutuse juhatuse – ja mitte sihtasutuse nõukogu tasandil. Muudatustest lähtudes on kavas viia projektide menetlemine üle senisest KIK-i infosüsteemist üldisse riiklikku e-toetuste keskkonda, mille kaudu menetletakse erinevaid toetusmeetmeid. Sellised muudatused muudavad keskkonnaprojektide toetamise menetluse menetlussubjektide (taotlejate) jaoks selgemaks ja lihtsamaks ning aitavad menetleda projekte kiiremini ja väiksemate halduskuludega. Selleks on muuhulgas vaja üle minna seniselt rahastuslepingu süsteemilt haldusotsuse süsteemile, kuna e-toetuste keskkond on loodud eri meetmete rahastamiseks ühtsest loogikast lähtudes. Projektide rahastamiseks nähakse seetõttu senise rahastamislepingu asemel ette rahastusotsuse tegemine ning sätestatakse võimaliku finantskorrektsiooni pööramine vahetule sundtäitmisele analoogiliselt struktuuritoetuste projektidega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse keskkonnatasude seaduse kehtivaid sätteid, teise paragrahviga muudetakse ja täiendatakse pakendiseaduse kehtivaid sätteid ning kolmandas paragrahvis reguleeritakse seaduse jõustumise aega. Paragrahv 1 käsitleb muudatusi keskkonnatasude seaduses. Punktiga 1 tehakse muudatus sätetes, mis sisaldavad väljendit „jäätmete kõrvaldamine“. Jäätmekäitluse hierarhiast tulenevalt on vaid kõrvaldamise käsitlemine koormava keskkonnakasutusena aegunud ning ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks tuleb liikuda selleni, et kõrvaldamine oleks kõige vähem eelistatud käitlusviis, kuid ka taaskasutuse puhul on tasemeid, mis peaksid suunama tegevusi eelkõige ringlussevõtu suunas. Sõna „kõrvaldamine“ asendatakse sõnaga „käitlemine“, mis on laiem mõiste ning võimaldab kohaldada keskkonnatasude seaduses sätestatud kohustusi lisaks jäätmete kõrvaldamisele ka 3 nende kogumisele, vedamisele ja taaskasutamisele, sealhulgas ringlussevõtule. Sarnaselt õhuheitmetele või veeheitmetele hõlmab reguleerimisala jäätmekäitlust kui tervikut, mitte ühte piiritletud toimingut. Muudatus on kooskõlas Eesti vajadusega täita nii ringlussevõtu ja taaskasutuse sihtarve kui ka sellega, et jäätmehierarhia põhimõte peab olema integreeritud läbivalt valdkonna õigusaktidesse. Punktiga 2 muudetakse jäätmetega seotud keskkonnakasutuse mõistet KeTS-i tähenduses. Muudatuse eesmärk on laiendada jäätmetega seotud tegevusalade ringi, mida KeTS käsitleb kui keskkonnakasutust ja millele on võimalik määrata hind ehk keskkonnatasu. Arvestades ambitsioonikaid jäätmekäitluse eesmärke, on tekkinud vajadus täiendavate majandusmeetmete järele, mis suunaksid jäätmemajandust vajalikus suunas. Seni on keskkonnatasude seaduse alusel kehtestatud saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest ladestamise teel prügilasse. Samas on jäätmekäitluses jäätmehierarhiale vastav struktuur mitmekülgsem ja ajakohastamist vajab selle adresseerimine kõigile jäätmekäitlustasanditele. Muudatus võimaldab keskkonnakasutusena vaadelda kogu jäätmekäitlust, sh ka jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist, sh ringlussevõttu, et esmajärjekorras edendada just ringlussevõtuga seotud tegevusi. Punktiga 3 täiendatakse saastetasumäärade kehtestamise aluseid KeTS-i § 3 lõikes 6. Kuivõrd punktiga 2 tehtava muudatusega hõlmatakse keskkonnakasutuse tegevuste ringi kogu jäätmekäitlus, tuleb neile tegevustele saastetasu kehtestades arvestada tasumäärade kujundamisel ka jäätmekäitluse eesmärkidega. Jäätmekäitluse eesmärke on mitmeid (nt erinevate jäätmeliikide taaskasutamise sihtmäärad) ja need võivad ajas muutuda, kuid eesmärkide seadmisel järgitakse jäätmehierarhiat. Jäätmehierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida. Kui jäätmetekke vältimine ei ole võimalik, tuleb jäätmeid niipalju kui võimalik korduskasutuseks ette valmistada. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisele järgnevad jäätmehierarhia põhimõtete kohaselt jäätmete materjalina ringlussevõtt ning muu taaskasutus (energiakasutus, kasutamine tagasitäiteks jms). Jäätmete prügilasse ladestamine või muul viisil kõrvaldamine on jäätmehierarhia kohaselt kõige viimane lahendus. Ka jäätmete käitlemise hinnad peavad vastama jäätmehierarhiale, soodustades ressursside tõhusamat kasutamist. Punktiga 4 tehakse KeTS-i § 4 lõikes 1 terminoloogiline muudatus ning asendatakse väljend „jäätmete kõrvaldamine“ väljendiga „jäätmekäitlus“. Muudatusega tagatakse, et keskkonnatasude rakendamise eesmärk oleks kooskõlas eelnõu punktiga 2 tehtava muudatusega. Punktiga 5 täiendatakse kehtiva KeTS-i § 5 lõikeid 1 ja 3. Muudatus võimaldab kehtestada keskkonnatasu maksmise kohustuse ka neile isikutele, kellel ei pea jäätmete käitlemiseks olema KeTS-i § 5 lõikes 2 nimetatud keskkonnaluba. Muudatus on vajalik kehtestamaks eelnõu punktis 8 kirjeldatud plastpakendijäätmetele rakendatavat saastetasu. Keskkonnatasu subjektiks on ka pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid, kellel ei ole kohustust omada KeTS-i § 5 lõikes 2 nimetatud keskkonnaluba PakS-ist tulenevate kohustuste täitmiseks. Taaskasutusorganisatsioonil peab PakS-i § 17 järgi olema tegevusluba, kuid pakendiettevõtjal sellist nõuet pole. Pakendiettevõtja on iga isik, kes majandus- või kutsetegevuses pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Võimaldamaks keskkonnatasu kohustuse rakendamist pakendiettevõtjatele ja taaskasutusorganisatsioonidele, peab täiendama KeTS-i § 5 lõigete 1 ja 3 sätteid nii, et seaduses sätestatud juhtudel oleks võimalik keskkonnatasu rakendada ka neile isikutele, kel ei pea seaduse järgi olema keskkonnaluba. Punktiga 6 tehakse KeTS-i § 14 lõikes 1 sõnastusmuudatus. Kehtiva seaduse kohaselt on saastetasu rakendamise aluseks jäätmete kõrvaldamine, kuid eelnõukohase muudatusega laiendatakse jäätmetega seotud keskkonnakasutuse mõistet (vt eelnõu § 1 punkt 2), mistõttu 4 tuleb samasisuline muudatus teha ka saastetasu rakendamise aluseid käsitlevas KeTS-i § 14 lõikes 1. Võrreldes kehtiva KeTS-iga võimaldab selline muudatus rakendada keskkonnatasu lisaks jäätmete ladestamisele prügilasse ka muudele jäätmekäitlusviisidele, kui need on KeTS- is selgelt välja toodud. Punktiga 7 tehakse muudatus KeTS-i § 14 lõikes 2, lisades sinna erandi juhtudest, mil saastetasu ei rakendata. Muudatus on vajalik, et võimaldada saastetasu rakendamist pakendiettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide suhtes, kellel pole kohustust omada keskkonnaluba kehtiva KeTS-i § 5 lõike 2 tähenduses. Punktiga 8 täiendatakse KeTS-i § 18 lisalõigetega 3 ja 4. Lõikega 3 kehtestatakse uus keskkonnatasu liik, mis rakendub plastpakendijäätmetele (jäätmed koodiga 15 01 02), mida ei ole võetud ringlusse või korduskasutuseks ettevalmistatud jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses. Tegemist on saastetasuga, mida hakatakse rakendama sellele kogusele plastpakendist, millest tekkinud jäätmeid ei ole pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon taaskasutanud JäätS-i § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses (ei ole korduskasutuseks ettevalmistatud3 ega ringlusse võetud4). Pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõtjad kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma selle kulud.5 Seega plastpakendijäätmete ringlussevõtu eest vastutavad pakendiettevõtjad ning sellega seotud kulud peavad katma samuti nemad. Kehtiva pakendiaktsiisi seaduse kohaselt tasuvad pakendiettevõtjad pakendiaktsiisi ainult olukorras, kus nad ei täida pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seadusega seatud eesmärke. Eesmärkide kohaselt ei ole hetkel pakendiettevõtjatel kohustust 100% turule lastud pakendeid ringlusse võtta. Seega ei ole nad motiveeritud tegema kulutusi sellele osale, mis jääb kokku kogumata ja ringlusse võtmata, kui pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevad eesmärgid on täidetud. Ühtlasi on Euroopa Liidus lepitud kokku, et iga liikmesriik peab maksma ringlusse võtmata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt Euroopa Liidu ühiskassasse 80 eurosenti. Ehk mida rohkem jääb liikmesriigis plastpakendijäätmeid ringlusse võtmata, seda rohkem tuleb maksta. Eestis on plastmaterjalist pakendijäätmete ringlusse võtmise võimekused tagatud kõigi enamlevinud materjaliliikide lõikes ning tootmisvõimsused suuremad kui kohapeal tekkivad pakendijäätmete kogused6. Plasti võimalikult puhas kokkukogumine vajab veel tõhustamist. Plastpakendijäätmete saastetasu rakendub alates 2025. a, jääb seega uue keskkonnatasu kehtestamise ja rakendumise vahele piisavalt pikk periood, andmaks ettevõtetele võimaluse teha vajalikud ümberkorraldused oma tegevuses. Samuti on riik planeerinud valdkonda toetada uue perioodi struktuurivahenditest, et üleminek oleks võimalikult sujuv. Uus tasu pakendiettevõtetele peab mõjuma kiirendavalt muudatuste ettevalmistamisele kui ka andma kindluse ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele, et nad saavad kätte piisava koguse jäätmeid, et ettevõtet tulu tooval võimsusel töös hoida või teha vajalikke investeeringuid. 3 Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta. 4 Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. 5 PakS-i § 20 lg 7 kohaselt on PakS-i § 24 lg-s 4 nimetatud andmete esitamise kohustusest vabastatud pakendiettevõtjad, kes lasevad turule kaupa plastist pakendis, mille mass on alla 100 kilogrammi aastas. See on ebavõrdsust tekitav erand, mis kavandatakse ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõuga kaotada PakS-i § 20 lg 7 kehtetuks tunnistamisega. Eelnõude omavahelise kooskõla tagamiseks pole ka eelnõus arvestatud PakS-i § 20 lg-s 7 nimetatud erandiga. 6 Eesti Plastitööstuse Liit, https://www.plast.ee/ringlusse-votmata-plastpakendijaatmete-maksustamisest/. 5 Lõikes 4 sätestatakse, kellele uus keskkonnatasu rakendub. Tasukohustus rakendub erinevalt olenevalt sellest, kas pakendiettevõtja täidab plastpakendijäätmete käitlemisega seotud nõudeid individuaalselt või on oma kohustused andnud lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Esimesel juhul tasub plastpakendijäätmete saastetasu pakendiettevõtja ise. PakS-i § 121 lõikega 2 võimaldatud kohustuste üleandmise korral taaskasutusorganisatsioonile on keskkonnatasu subjektiks taaskasutusorganisatsioon, kuna vastutus plastpakendijäätmete käitlemise kohustuse täitmise eest on temal. Mõned kohalikud omavalitsused on korraldanud pakendijäätmete kogumist korraldatud jäätmeveo raames, kuid vastutus pakendiseaduse kohaselt pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, kogumise ja taaskasutuse korraldamisel on pakendiettevõtjatel ja taaskasutusorganisatsioonidel. Taaskasutusorganisatsioonide ja KOV-ide vahelised suhted on reguleeritud pakendiseadusega. Muuhulgas peab KOV võimaldama taaskasutusorganisatsioonidel täita neile seadusega pandud kohustusi. KOV määrab jäätmehoolduseeskirjas kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Ühtlasi määratakse pakendijäätmete kogumiskohad kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus. KOV-i ja taaskasutusorganisatsiooni vahel lepitakse muuhulgas kokku kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus. Seega avalikus ruumis nähtavate pakendijäätmete kogumiskohtade tühjendamise ja pakendijäätmete kogumise korraldamise eest vastutavad taaskasutusorganisatsioonid. Punktiga 9 tõstetakse ohtlike ja tavajäätmete saastetasumäär senise 29,84 eur/t pealt 60 eur/t peale. Lisaks kehtestatakse olmejäätmetele (jäätmed koodiga 20) eraldi tasumäär. Hetkel kehtib ohtlike ja tavajäätmete ladestamisel tasumäär 29,84 eur/t, mis on alates 2015. aastast püsinud muutumatuna. Madala tasumäära tõttu on jäätmete ladestamine konkurentsivõimeline jäätmete energeetilise taaskasutamisega ja muude taaskasutustoimingutega, sh ka ringlussevõtuga, mis tähendab, et tasu majandusmeetmena ei toimi. Valdav osa tekkivatest tavajäätmetest on võimalik suunata taaskasutusse. Tavajäätmete saastetasu tõstmine motiveerib jäätmetekitajaid (sh elanikkonda) oma jäätmeid liigiti koguma ja taaskasutusse suunama. Mitmetel liigiti kogutud tavajäätmetel (nt paber, metall) on teisese toormena positiivne väärtus, mistõttu on täna võimalik neid jäätmeid majanduslikult soodsalt koguda ja töötlemisse suunata. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Rohkem tuleb motiveerida nii ohtlike kui ka tavajäätmete kokkukogumist ja taaskasutusse suunamist, vähendades sellega ohtlike jäätmete prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja vältides nende sattumist keskkonda. Hinnates Eesti jäätmekäitluse hetkeolukorda, pidades silmas ringlussevõtu hinna ja ladestamise hinna suhet7 ning ladestustasu suurust teistes Euroopa Liidu liikmesriikides8, avaldaks tava- ja ohtlike jäätmete ladestamise vähenemisele mõju saastetasu kahekordne kasv ehk saastetasu tõstmine tasemeni 60 eur/t. Jäätmete ladestamise saastetasu tõstmine panustab Euroopa Liidu ja Eesti jäätmevaldkonna strateegiliste eesmärkide ja nõuete täitmisse, milleks on prügilasse 7 Ringlussevõtu hinda võib arvestada 100 eur+km juurde. Prügilate väravahind on ca 70 eur+km. Ladestustasu tõstmisel tasemele 60 eur/t kujuneb väravahind ca 100 eur+km juurde, mis on võrreldav ringlussevõtu hinnaga. 8 Mitmed riigid (sh Läti) on üle vaatamas enda jäätmetega seotud tasusid ning plaanivad ladestustasude taset juba paari aasta jooksul vähemalt kahekordistada. Allikas: https://www.cewep.eu/wp- content/uploads/2021/08/Landfill-taxes-and-bans-overview.pdf. 6 ladestatavate jäätmekoguste vähendamine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutuse edendamine. Punktiga 10 tõstetakse olmejäätmete (jäätmed koodiga 20)9 ladestamise saastetasumäär senise 29,84 eur/t pealt 90 eur/t peale. Aastas tekib Eestis ca 490 000 tonni käitlemist vajavaid olmejäätmeid. Olmejäätmed moodustavad ca 52% ladestatavatest tavajäätmetest (v.a aheraine). Jäätmete ladestamine on viimastel aastatel taas oluliselt kasvanud ja pärssinud suuremat ringlussevõttu. Peamine osa ladestamise tõusust on tulnud energiakasutuse (Iru jäätmepõletusplokk) arvelt. Kuna ladestamise saastetasu ei ole alates 2015. a tõusnud, siis on hinnavahe põletamise ja ladestamise vahel järjest vähenenud ning jõudnud peaaegu samale tasemele. Prügila väravahind enamiku jäätmeliikide puhul on näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses 70,5 eur+km. Iru jäätmepõletustehases on see u 65 eur+km (seejuures imporditavate jäätmete eest makstakse oluliselt kõrgemat hinda). Ringlussevõtu hinda võib arvestada 100 eur+km juurde. See on viinud olukorrani, kus ringlussevõtt on oluliselt kallim kui ladestamine ning see on omakorda liiga sarnane põletusele. Näiteks on sellise hinnavahega põhjendatud tetrapakendite ringlusse võtmise asemel nende põletusse suunamist. Kui jäätmepõletuse ning prügilate puhul ei ole suuri investeeringuid enam vaja, siis uute ringlussevõtmise võimsuste loomine nõuab investeeringuid ja käitluskulud on lisanduvate jäätmemahtude käitlemiseks seetõttu oluliselt kõrgemad. Ladestamiseks puudub otsene vajadus, sest tehnoloogiliselt on energiakasutuse käitlusvõimsusi Eestis märgatavalt enam, kui tekib segaolmejäätmeid. Seega ongi jäätmete ladestamise põhjuseks peamiselt vaid soodsam hind. Oluline on suurendada jäätmekäitlejate, jäätmevedajate ning teiste osapoolte motivatsiooni, korraldada paremini olmejäätmete liigiti kogumist ja otsida ringlussevõtu võimalusi. Üks võimalus selleks on kasutada majandusmeetmeid. Aastatel 2009 kuni 2015 saavutati ladestamise oluline vähenemine ja uutele investeeringutele soodsa majandusliku keskkonna loomine just ladestamise saastetasu kolmekordse kasvu abil (10 eurolt ca 30 euroni). Hinnates Eesti jäätmekäitluse väravahindasid, mõjutaks eeldatavalt ladestamise vähenemist olmejäätmete ladestamise saastetasu kasv tasemeni 90 eur/t10. Keskmine uus olmejäätmete prügilasse ladestamise väravahind oleks sel juhul alates 130 eur/t, mis on piisavalt suur erinevus ringlussevõtu ja energeetilise kasutuse hinnaga, et tagada neile, kes sooviksid investeerida ringlussevõttu, piisav majanduslik kindlus, et ladestamine ei hakka nendega konkureerima. Punktiga 11 täiendatakse KeTS-i § 21 uue lõikega 4. Muudatusega kehtestatakse saastetasumäär 370 eur/t plastpakendijäätmetele, mida ei ole korduskasutuseks ette valmistatud või ringlusse võetud JäätS-i § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses. Tasumäära kujundamisel on võetud arvesse plastpakendijäätmete eelduslikku kogust ja ringlussevõtu sihti aastal 2025, plastpakendi omavahendi Eesti osamakse suurust ning jäätmete ladestustasust laekuva keskkonnatasu suurust. Plastpakendi omavahendi kasutuselevõtmine suurendab Eesti makset ELi eelarvesse 2021. aasta näitel ligikaudu 11 miljoni euro võrra. Kui kanda edasi hetkel pakendiregistrisse andmeid esitavate ettevõtete osa plastpakendi omavahendist ja pakendiettevõtjatel oleks kohustus 100% plastpakendeid ringlusse võtta, siis oleks hetkel 11 miljonilise sissemakse puhul ühe kg ringlusse võtmata pakendi keskkonnatasu ca 1 eur/kg. Kui arvestada maha ladestustasu 9 Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed. Jäätmenimistu (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1181/2202/0026/KKM_m65_lisa.pdf#). 10 Kuni aastani 2015 tõusis jäätmete ladestamise tasumäär iga aasta ca 20%. Sama tõusu jätkumisel oleks aastal 2021 kehtiv tasumäär ligikaudu 90 eurot. Seega on praeguste tasumäärade kujunemisel võetud arvesse ka selle varasemat tõstmisjärku ning projitseeritud vahepealsete aastate kaudu tänapäevani. 7 tõusust saadav osa, ca 7 miljonit eurot, siis oleks pakendijäätmete saastetasu 37 senti/kg ehk 370 eur/t.11 Punktiga 12 korrigeeritakse KeTS-i § 25 lõike 1 punktis 1 ja § 26 lõike 3 punktis 1 sisalduvaid viiteid. Muudatusega lisatakse ka olmejäätmed nende jäätmete hulka, mille kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses või ilma keskkonnaloata rakendatakse saastetasu kõrgendatud määra. Muudatus on tingitud punktiga 10 tehtavast muudatusest, millega eristatakse olmejäätmete saastetasumäär teiste tavajäätmete tasumäärast ning mis järgib üldist KeTS-i § 5 lõikes 4 sätestatud põhimõtet, et kui isik käitleb jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. Punktiga 13 täiendatakse KeTS-i § 31 lõike 1 esimest lauset, sätestades, et keskkonnatasu maksmise kohustus tuleneb lisaks KeTS-i §-st 5 ka § 18 lõikest 4. Muudatus on kooskõlas eelnõu punktiga 5 tehtava muudatusega, mis võimaldab kehtestada keskkonnatasu maksmise kohustuse ka neile isikutele, kellel ei pea jäätmete käitlemiseks olema KeTS-i § 5 lõikes 2 nimetatud keskkonnaluba. Muudatuse eesmärk on sätestada keskkonnatasu arvutamise kohustus ka neile isikutele, kes vastutavad pakendiseaduse § 121 lõike 1 või 2 kohaselt plastpakendijäätmete käitlemise eest ja kellele rakendub eelnõu punktis 8 kirjeldatud saastetasu. Punktiga 14 muudetakse KeTS-i § 32 lõike 61 punkti 3 sõnastust. Täpsustatakse, et saastetasu arvutus kõrvaldamiskohtade kaupa tuleb esitada KeTS-i § 21 lõikes 1 nimetatud jäätmete keskkonda viimise korral. Muudatusega lisatakse viide § 21 lõikele 1, kuna säte käsitleb vaid jäätmete kõrvaldamist, mis on JäätS-i § 17 lõike 1 tähenduses eelkõige jäätmete ladestamine prügilasse, ning nende jäätmete saastetasu määrad, mida saastetasu arvutamisel kasutada, on kehtestatud § 21 lõikes 1. Punktiga 15 täiendatakse KeTS-i § 32 lõiget 61 uue punktiga 4, mis täpsustab plastpakendijäätmetele kehtestatava saastetasu arvutamise korda. Eelnõu punktis 8 kirjeldatud plastpakendijäätmetele rakenduv saastetasu tuleb arvutada nende isikute kaupa, kes vastutavad selliste jäätmete käitlemise eest PakS-i § 121 lõike 1 või 2 alusel, seega saastetasu arvutatakse kas pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kaupa. Punktiga 16 täiendatakse KeTS-i § 32 uue lõikega 8, milles selgitatakse plastpakendijäätmetele kohalduva saastetasu arvutamise aluseid. Saastetasu arvutatakse PakS-i § 24 alusel kogutud ja pakendiregistrisse esitatavate andmete põhjal. Pakendiettevõtjatel ja taaskasutusorganisatsioonidel on kohustus esitada turule lastud pakendite kogused pakendiregistrisse. Ka plastpakendijäätmete taaskasutamise, sh ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistuse andmed jõuavad pakendiregistrisse. Pakendijäätmete taaskasutamise tõendeid saavad pakendiregistrisse sisestada üksnes need jäätmekäitlejad, kellel konkreetsel ajaperioodil oli kehtiv jäätmekäitlusalane keskkonnaluba. Tõendiga määrab jäätmekäitleja ära pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni, kelle nimel pakendijäätmete taaskasutamine toimus. Süsteemi sisestatud andmete põhjal (turule lastud kogus vs taaskasutatud kogus) arvutatakse välja ringlussevõtu sihtmäär, mille konkreetne pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon saavutas. Saastetasumäär rakendub plastpakendijäätmete kogusele, mis on ringlusest välja viidud, ning see arvutatakse turule lastud 11 Võrdluseks toome välja, et Leedus kehtib käesoleval aastal (2021) plastpakendijäätmetele tasumäär 618 eur/t. Alates 2022.a kohaldub erinev tasumäär mitte ringlussevõetavale ühekordsele plastpakendile (tasumäär 875 eur/t) ning korduvkasutatavale plastpakendile ja taaskasutatavale ühekordsele plastpakendile, mida pole taaskasutatud (tasumäär 618 eur/t). Leedu pakendiga seotud tasumääradest saab täpsemalt lugeda siit: https://www.roedl.com/en-gb/de/media/publications/newsletters/lithuania/Documents/newsletter-lithuania- general-tax-news-2021.pdf 8 plastpakendi koguse ja korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud plastpakendijäätmete koguse vahena. Kehtiva õiguse kohaselt esitatakse andmed kord aastas pakendiregistrisse, kuid lähitulevikus on plaanis muuta nii pakendialaste andmete esitamise sagedust kui ka süsteemi üldiselt. Hetkel on pooleli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel reaalajamajanduse projekt, mille üheks eesmärgiks on analüüsida, kuidas oleks võimalik tulevikus pakendialased andmed saada pakendiettevõtjatelt riigile reaalajas. See kiirendab pakendiaruannete info edastamist ning tagab andmete ristkasutuse. Seega muutub lähitulevikus andmete esitamine pakendiregistrisse ning plastpakendijäätmete saastetasu rakendumise ajaks 2025. aasta alguses on pakendialaste andmete esitamine senisest sagedasem (vähemalt kvartaalne). Asjakohased muudatused pakendiseaduses tehakse aegsasti enne uue keskkonnatasu kehtima hakkamist. Punktiga 17 täiendatakse seadust uue §-ga 322, milles sätestatakse plastpakendijäätmete saastetasu arvutamise kord. Lõikes 1 selgitatakse, et saastetasu arvutatakse aruandekvartalis turule lastud plastpakendi ning korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud plastpakendijäätmete koguse vahe alusel. Pakendiettevõtja, kes täidab PakS-i § 121 lõikest 1 tulenevaid kohustusi individuaalselt, esitab pakendiregistrisse aruandekvartalis turule lastud plastpakendi koguse ning jäätmekäitleja väljastab talle samas kvartalis korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud plastpakendijäätmete koguse kohta tõendi, mis kantakse samuti pakendiregistrisse. Kui pakendiettevõtja on PakS-i § 121 lõike 2 alusel oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud, esitab ta enda poolt turule lastud plastpakendi koguse taaskasutusorganisatsioonile. Taaskasutusorganisatsioon esitab pakendiregistrisse aruandekvartalis oma klientide poolt turule lastud plastpakendi koguse. Jäätmekäitleja väljastab taaskasutusorganisatsiooni poolt samas kvartalis korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud plastpakendijäätmete koguse kohta tõendi, mis kantakse samuti pakendiregistrisse. KeTS-i § 334 lõike 1 kohaselt peavad eelnimetatud andmed olema esitatud hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnatasu arvutamisel lahutatakse turule lastud plastpakendi kogusest (taaskasutusorganisatsiooni puhul klientide summaarne turule lastud plastpakendi kogus) korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud plastpakendijäätmete kogus ning korrutatakse tasumääraga. Lõikes 2 täpsustatakse, et kui keskkonnatasu arvutamisel saadud tulemus on negatiivne, siis toimub tagasimakse KeTS-i § 431 lõikes 2 sätestatud korras. See tähendab, et kui pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kliendid lasevad ühes aruandekvartalis turule rohkem plastpakendeid, kui taaskasutatakse JäätS-i § 15 lõike 3 või 4 tähenduses, siis tuleb neil maksta plastpakendijäätmete saastetasu. Kui mõnes teises aruandekvartalis on aga plastpakendijäätmete taaskasutatud kogused suuremad kui turule lastud plastpakendi kogus, ei ole keskkonnatasu väärtus mitte null, vaid negatiivne ning pakendiettevõtjal või taaskasutusorganisatsioonil on õigus saada vastav summa tagasi. Punktiga 18 tehakse täiendus KeTS-i § 56. Muudatuse mõte on suunata KeTS-i § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud ohtlike jäätmete kõrvaldamisest riigieelarvesse laekunud vahendid Keskkonnaministeeriumi kaudu ohtlike jäätmete valdkonna korrastamiseks, võttes arvesse seda, et saastaja-maksab-põhimõte ei ole selles valdkonnas sihipäraselt toiminud, aga valdkonna eesmärkide täitmine on nii JäätS-ist kui ka direktiividest tulenev kohustus ja tuleb tagada nende asjakohane rakendamine. 9 Kehtiva seaduse järgi eraldatakse KeTS-i § 56 alusel KeM-i eelarvesse raha sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja see suunatakse eraldise alusel KIK-ile projektide põhjal toetuste andmiseks. Muudatus võimaldab suunata KeM-i eelarvesse lisaks vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud vahenditele ka ohtlike jäätmete kõrvaldamisest riigieelarvesse laekunud vahendid, et sellega saaks katta riigipoolsed ohtlike jäätmete valdkonna korraldamisega seotud kulud. Selline korraldus tagab saastaja-maksab-põhimõtte täitmise ning on vastavuses KeTS-i §-s 4 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud eesmärkidega. Riigipoolsed ohtlike jäätmete käitlemise korraldamisega seotud rahalised kohustused (sh jääkreostuse likvideerimine, seire, ohtlike jäätmete käitlemise võimekuse tagamine) järgmise nelja aasta jooksul on hinnanguliselt 11 mln eurot. Riigipoolse ohtlike jäätmete käitlemise korraldamisega seotud kulude katmiseks on seni esitatud erinevaid riigieelarve lisataotlusi, mis pole aga heakskiitu leidnud. Probleemi püsivuse ja sellega seotud riskide kasvu tõttu nähakse eelnõukohase seadusega ette ohtlike jäätmete valdkonna jaoks saastaja-maksab-põhimõttele tuginev rahastusmudel. Punktiga 19 muudetakse § 56 lõike 11 viimast lauset. Muudatusega ajakohastatakse KIK-i nõukogu liikmete nimetamise korra sõnastust. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tuleneb asjaolust, et KIK-i asutajaõiguste teostajaks määrati 2019. aastal senise Rahandusministeeriumi asemel KeM. Kui varem nimetas rahandusminister asutajaõiguste teostajana osa nõukogu liikmeid keskkonnaministri ettepanekul, siis nüüd nimetab nõukogu liikmed keskkonnaminister, kusjuures riigivaraseaduse § 81 lõikest 4 tuleneb, et üks liige nimetatakse rahandusministri ettepanekul. Punktiga 20 muudetakse KeTS-i § 56 lõiget 2. Lõike 2 kehtiv sõnastus annab võimaluse seda liiga kitsalt tõlgendada ning piirata seega KIK-i võimalusi vaid taotluse põhjal projekti rahastamiseks. Samas on viimastel aastatel tekkinud vajadus ning laienenud KIK-i kompetents tegeleda ka ise keskkonnaprojektide elluviimisega juhtudel, kus taotlusvoorude kaudu ei ole mingitel põhjustel mõistlikult võimalik leida töö tegijat. Näiteks võib tuua nn Raadi vanarehvide likvideerimise, kasutusest väljalangenud põhjavee seirepuurkaevude likvideerimise ja kasutuses olevate puurkaevude korrastamise, kaevandusšurffide ohutustamise jt tööd, mille tegemiseks puudub majanduslik huvi, kuid mille tegemine on ajakriitiline. Punktiga 21 muudetakse KeTS-i § 59 pealkirja ja lõiget 1. Pealkirja muudatusega viiakse rõhk menetlemiselt rahastamisele, mis vastab paremini paragrahviga reguleeritavate toimingute sisule. Paragrahvi 59 lõikes 1 sätestatud kord, mis pärineb 2006. aastast, näeb ette, et keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste hindamise korraldab KeM ning et taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb sihtasutuse nõukogu valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Arvestades olukorda, kus alates 2019. aastast teostab sihtasutuse asutajaõigusi keskkonnaminister ja KIK-i kaudu korraldatava keskkonnaprogrammi rahastamine toimub KeM-i riigieelarvelistest vahenditest ning samuti arvestades taotluste suurt hulka, on selline kord osutunud kohmakaks. KeM-i põhiülesanne on olla valdkonna poliitikakujundaja ning valdkonna õigusloome autor, konkreetsete projektide rakendamise ja rahastamisega, sh taotluste hindamisega, peaksid tegelema rakendusüksused, nagu see toimub struktuurivahendite rakendamisel juba aastaid. KeM ei tee ka struktuuritoetuste meetmete elluviimisel analoogseid otsuseid ega tegele taotluste hindamisega. Muudatusega ühtlustatakse KeTS-i alusel toimuva keskkonnaprogrammi riigisisese rahastuse menetlusloogika EL-i ja välisrahastuse omaga. 10 Muudatusega luuakse võimalus anda keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste hindamine halduslepinguga osaliselt või täielikult üle KeTS-i § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutusele (KIK) ning teha rahastamisotsused KIK-i juhatuse tasandil. Punktiga 22 muudetakse KeTS-i § 59 lõike 1 teises lauses sisalduvat regulatsiooni, viies selle eraldi uude lõikesse 11. Praeguse sõnastuse kohaselt teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse KIK-i nõukogu. Taotluste menetlemine on olemuselt haldusmenetlus, mis on antud ülesandeks sihtasutusele (KIK) ning sihtasutuse organite pädevus sellises menetluses on küsimus, mis lahendatakse organisiseselt, mitte seaduse tasandil. Arvestades taotlusvoorudes esitatavate taotluste suurt arvu (mis võib ulatuda üle 1000 aastas), on mõistlik anda võimalus teha taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ka juhatusele. Projektide menetlemine, sh nende suhtes otsuste tegemine on KIK-i igapäevane tegevus, mis seega sobib paremini juhatuse, mitte nõukogu töövoogu. Nõukogu liikmete põhitöökoht on mujal, nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kvartalis, samas nõuab sadade projektide suhtes otsuste tegemine, sh nende muutmine, kehtetuks tunnistamine jms, tihedat igapäevast tegelemist. KIK-i nõukogu arutas nimetatud küsimust oma 13.10.2020 koosolekul ja pidas otstarbekaks anda väiksemamahulised taotlused juhatuse pädevusse. Viimastest omakorda moodustab suure osa koolidele ja lasteaedadele antav toetus. Iga klass, lasteaiarühm või õppeprogrammis koos osalev õpigrupp saab näiteks aktiivõppeprogrammi ja transpordi rahastamiseks toetust ühes õppeaastas kuni 300 eurot, seega on tegu väikeste summadega. Nimetatud muudatustega seoses on vaja muuta ka KIK-i põhikirja. Punktis 23 asendatakse § 59 lõikes 4 sõna „lepingu“ sõnaga „selle“. Volitusnormist jäetakse ära sõna „lepingu“, kuna kava järgi minnakse keskkonnaprogrammi rahastamisel alates 2022. aastast senise sihtfinantseerimise lepingu asemel üle rahastamisotsuse süsteemile analoogselt enamike teiste riiklike ja EL-i rahastusmeetmetega. Sellega seoses viiakse ühtlasi taotluste menetlemine üle KIK-i senisest enda infosüsteemist riiklikusse e-toetuste keskkonda. See muudab isikutele eri meetmetest toetuste taotlemise ühetaolisemaks ja seega lihtsamaks. Samas ei välista muudatus üleminekuperioodil toetuse saajatega sihtfinantseerimise lepingute sõlmimist vastavalt volitusnormi alusel kehtestatud määruse asjaomastele sätetele. Üleminekusätted on võimalik lisada keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrusesse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, kuna seadus otseselt taotluste menetlemise korda ei käsitle. Punktiga 24 täpsustatakse KeTS-i § 59 lõike 5 sõnastust, ühtlustades selle struktuuritoetuse meetmetes kasutatavate mõistetega. Sätte mõte jääb samaks. Punktiga 25 täiendatakse KeTS-i § 59 lõikega 6. Sellega sätestatakse seaduses selgelt võimalus jätta toetus välja maksmata või nõuda tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse kasutamise tingimusi. Tegemist on riiklike toetuste andmisel tavapärase tingimusega. Seni on sellekohased nõuded ja tingimused sisaldunud KIK-i sõlmitud sihtfinantseerimise lepingus, mis aga asendatakse alates 01.01.2022 haldusotsuste süsteemiga, mistõttu peab ka toetuse tagasinõudmine toimuma otsusega. Punktiga 26 täiendatakse KeTS-i §-ga 591, milles sätestatakse toetuse tagasinõudmise täpsem korraldus. Muudatusega ühtlustatakse ja lihtsustatakse toetuste tagasinõudmise süsteemi, lähtudes struktuuritoetuste tagasinõudmise süsteemist. Selle kohaselt teeb rakendusüksus 11 asjaomaste aluste ilmnedes toetuse tagasinõudmise otsuse, mis on vahetult täitedokumendiks. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse tagasinõudmise otsuse peale vaie või kaebus halduskohtusse. Samasugune muudatus tehti 2017. aastal ka näiteks atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel antavate toetustega seoses, lisades nimetatud seadusse § 1821. Eelnõukohase seadusega tehtavad muudatused on sõnastatud sellega analoogselt. Praegu toimub toetuse tagasinõudmine sihtfinantseerimise lepingu alusel, milleks peab rakendusüksus esitama hagi tsiviilkohtusse. Kogu protsess on aeganõudev ja kulukas ning ebaefektiivne, seades ohtu nõuetevastaselt kasutatud toetuse tagasisaamise. Kui toetuste puhul minnakse rahastamislepingutelt üle e-toetuste kaudu haldusotsusega toetuse andmisele, saab ainsaks toetuse tagasinõudmise aluseks olla toetuse tagasinõudmise otsus. Punktiga 27 lisatakse KeTS-i uus rakendussäte, mille kohaselt hakatakse plastpakendijäätmete saastetasu rakendama alates 2025. aastast. Tasu arvutatakse esmakordselt 2025. aasta esimese kvartali kohta. Muudatus on planeeritud rakenduma alles aastast 2025, kuna pakendialaste andmete kogumise ja haldamisega seoses on järgnevatel aastatel mitmeid muudatusi plaanis, mis on osaliselt seotud ka tasusüsteemiga. Muuhulgas peab muutuma andmete esitamise sagedus praeguselt aastapõhiselt arvestuselt vähemalt kvartaalseks. Samas on oluline anda juba praegu selge signaal uue saastetasu kehtestamisest. Kui tasumäära suurus ja selle arvutamise valem on kindlalt ette teada, siis jääb puudutatud osapooltele mõistlik aeg muudatuseks ette valmistuda. Paragrahv 2 käsitleb muudatusi pakendiseaduses. Punktiga 1 täiendatakse PakS-i § 19 ning sätestatakse ühe majandusmeetmena ka keskkonnatasu. Kuivõrd eelnõu punktis 8 kavandatav muudatus toob kaasa uue keskkonnatasu liigi kehtestamise, tuleb ka pakendiseaduses sätestada võimalus keskkonnatasu kui majandusmeetme rakendamiseks plastpakendijäätmetele. Punktiga 2 täiendatakse PakS-i 4. peatükki uue §-ga 221. Uus paragrahv viitab keskkonnatasude seadusele, kus sätestatakse saastetasumäär plastpakendijäätmetele, mida pole korduskasutuseks ette valmistatud või ringlusse võetud JäätS-i § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses. Paragrahvis 3 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 1 punktid 9 ja 10 on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. juulil, et tagada uute saastetasumäärade rakendumine alates 2023. aasta 1. jaanuarist. Kuna tasumäärade muudatus toob kaasa maksukoormuse suurenemise ning maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud, peavad eelnõu § 1 punktid 9 ja 10 olema vastu võetud hiljemalt 2022. aasta 1. juuliks. Eelnõu § 1 punkt 18 on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu § 1 punktid 23 ja 26 on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril, et tagada KIK-i üleminek praeguselt infosüsteemilt riiklikule e-toetuse infosüsteemile veel enne 2022. aasta taotlusvoorude korraldamist. Täpsemad üleminekusätted on kavas kehtestada eespool viidatud määruses nr 10. Pooleliolevatele projektidele, mille rahastamisleping on 2022. aasta 1. jaanuariks juba sõlmitud, kohaldatakse kuni lõpuni rahastamislepingutele kehtivaid nõudeid ja korda. 3. Eelnõu terminoloogia 12 Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Seaduse mõju Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Mõju avaldav muudatus 1: ohtlike- ja tavajäätmete (sh olmejäätmete) ladestustasu tõstmine. Muudatusega tõstetakse tava- ja ohtlike jäätmete kõrvaldamise saastetasu tasemelt 29,84 eur/t tasemele 60 eur/t. Lisaks eristatakse tavajäätmete hulgast olmejäätmed ning tõstetakse nende kõrvaldamise saastetasu tasemelt 29,84 eur/t tasemele 90 eur/t. Sihtrühm 1: prügilaid haldavad ettevõtted (6) ja jäätmete esmavastuvõtjad. Kaasnev mõju: mõju majandusele. Suurem osa prügilasse ladestatavatest jäätmetest moodustavad segaolmejäätmed. Segaolmejäätmete nn väravatasu prügilates jääb vahemikku 70–90 eur/t (+km). Seega, keskmiselt moodustab täna ladestamise saastetasu 40% väravahinnast (+km). Saastetasu tõstmisel tasemeni 90 eur/t kujunevad väravahinnad vahemikku 130–150 eur/t. Võrdluseks saab välja tuua prügilate väravahinnad Soomes, Helsingis, mis jäävad vahemikku 135–200+km eurot tonni kohta12. Nendest nähtub, et Eesti hinnatase liigub peale tasumäära muudatust sarnasele tasemele. Prügilate majandusnäitajate järgi moodustavad saastetasud müügitulust praegu keskmiselt 14%. Kuna koos saastetasu kasvuga tõstetakse eelduslikult ka prügilate väravahinda, ei muutu saastetasude osakaal prügilate müügitulus olulisel määral. Ladestustasu tõstmine muudab ladestamise kõige kallimaks käitlusviisiks, mis tähendab, et eelistatud käitlusviisiks saab taaskasutamine (sh põletamine). Mõju jäätmete esmavastuvõtjatele sõltub väga palju sellest, kui palju jäätmetest suunatakse ringlusse. Konkurentsieelise saavad need ettevõtted, kes suunavad rohkem jäätmeid ringlusse. Täiendav hinnatõus suunatakse edasi jäätmetekitajatele ehk jäätmevaldajatele. Sihtrühm 2: jäätmevaldajad (majapidamised), riik. Kaasnev mõju: mõju majandusele, riigieelarvele. Ladestustasu tõusu mõju jäätmevaldajate (majapidamiste) teenusehinnale on tuntav vaid juhul, kui olmejäätmed ladestatakse prügilasse, mitte ei taaskasutata energiatootmises või ei võeta ringlusse. 12 Allikas: HSY. Waste management service fees 2021; https://julkaisu.hsy.fi/waste-management-service-fees- 2021.html#cIqL9Uq0Ro (25.08.2021). 13 Leibkonna jaoks on liigiti kogutud jäätmete puhul võimalik ka nullväärtus. Näiteks paberi ja klaasi eest ei pruugita eraldi tasu võtta ehk tegelikult jaotuvad olmejäätmete kogused mitme erineva käitlusviisi vahel. Samuti on võimalik tasuta ära anda pakendijäätmeid. Seega sõltub jäätmetekitajate jäätmekäitluskulu mitte niivõrd prügila väravahinnast, vaid pigem sellest, kui suur kogus nende poolt tekitatud jäätmeid lõppkokkuvõttes taaskasutusse suunatakse. Jäätmete ladestamise saastetasu tõusu korral laekuks rohkem raha ka riigieelarvesse. 2019. a ladestatavate jäätmete koguse juures laekuks uute tasumääradega rohkem ca 7,9 mln eurot. Kui arvestada, et olmejäätmete ladestamine väheneb aastaks 2025 praeguse 17% pealt 10%-ni, siis laekuks 2025. a lisaks ca 4,8 mln eurot (vt tabel 1). Kuna jäätmete ringlussevõtu võimsusi tuleb veel rajada, siis jääb peamiseks käitlusviisiks esialgu jäätmete energeetiline kasutus, aga ka selle hind saab ladestamistasu tõstmise järel tõusta, mis omakorda soodustab samuti investeeringute tegemist uutesse ringlussevõtu võimsustesse, millega kaasneb ringlussevõtu suurenemine. Kui väheneb ladestatavate jäätmete hulk, siis väheneb ka laekumine riigieelarvesse. Tabel 1. Jäätmete (v.a põlevkivijäätmete) saastetasu tõstmise mõju Tasu laekumine, EUR Tavajäätmed ilma Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed olmejäätmeteta Kokku Kokku Ladestamine Ladestamine Ladestamine Jäätmete saastetasu Uus Uus Uus Uus Uus Uus Uus Uus laekumine laekumine laekumine laekumine laekumine laekumine laekumine laekumine 2025. a, 2025. a, 2025. a, 2025. a, 2019. a 2019. a 2019. a 2019. a kui kui kui kui andmete andmete andmete andmete täidetakse täidetakse täidetakse täidetakse alusel alusel alusel alusel kohustusi* kohustusi* kohustusi* kohustusi* Kehtiv tasumäär 2 553 319 696 654 2 477 526 5 727 498 Uued tasumäärad 5 134 020 5 134 020 625 192 625 192 7 472 430 4 407 939 13 231 642 10 167 151 Lisanduv laekumine 2 580 701 2 580 701 314 263 314 263 4 994 904 1 930 413 7 889 868 4 825 377 * Olmejäätmete ringlussevõtt 55% ja ladestamine 10%. Mõju avaldav muudatus 2: plastpakendijäätmetele saastetasu kehtestamine Sihtrühm 1: pakendiettevõtjad (ca 4000) ja taaskasutusorganisatsioonid (4). Kaasnev mõju: mõju majandusele. Plastpakendite kokkukogumise ja käitlemise, sh ringlussevõtu eest vastutavad pakendiettevõtjad ning kannavad sellega seotud kulud. Pakendiettevõtjaid on umbes 4000 ning hetkel ca 100 ettevõtet täidavad nõudeid iseseisvalt. Tasukohustus rakendub erinevalt olenevalt sellest, kas nõudeid täidetakse eraldi või kohustus on üle antud taaskasutusorganisatsioonile. Esimesel juhul tasub plastpakendijäätmete saastetasu pakendiettevõtja ise. Kui PakS-i § 121 lõike 2 kohaselt vastutab plastpakendijäätmete käitlemise eest taaskasutusorganisatsioon, siis rakendub keskkonnatasu taaskasutusorganisatsioonile. Tasu arvutatakse pakendiregistrisse esitatud turule lastud plastpakendi ja ringlusse suunatud plastpakendijäätmete koguse vahe alusel. Seega on keskkonnatasu subjektideks kas pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Pakendiettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide vahelisse suhtesse riik ei sekku, kuid võib 14 eeldada, et kavandatav muudatus toob kaasa pakendiettevõtjate hinnastamise muudatuse taaskasutusorganisatsioonide poolt. Taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik ökomodulatsiooni rakendamise kaudu pakendiettevõtjaid erinevalt hinnastada. Näiteks juhul kui ettevõte laseb turule üksnes PET-plasti (mis on kergelt ringlusse võetav), siis tema peab maksma väiksemat tasu kui näiteks ettevõte, kes laseb turule sellisest plastist pakendeid, mida ei ole võimalik ringlusse võtta. Plastpakendite ringmajanduse edendamiseks on oluline, et keskkonnateadlikud valikud tehakse juba pakendamise etapis. Seega võib olla tasu suurus seotud nii pakendijäätmete koguse kui ka materjaliga. Uus tasu mõjub pakendiettevõtjatele motiveerivalt ning lisaks annab kindluse ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele, et nad saavad kätte piisava koguse jäätmeid, et ettevõtet tulu tooval võimsusel töös hoida või teha vajalikke investeeringuid. Samaväärselt on riik välja kujundamas uue perioodi struktuurivahendeid, et nii võimekuste taset kui ka liigiti kogumise infrastruktuuri võimendada. Sihtrühm 2: jäätmevaldajad (majapidamised). Kaasnev mõju: mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele. Plastpakendijäätmetete saastetasu kehtestamine jäätmevaldajale otsest mõju ei avalda, ehkki ei saa välistada kaudset mõju toote hinna muutumisest, kui pakendiettevõtjad kannavad saastetasu kulu edasi pakendi hinda. Samas on tarbijatel võimalik valida pakend, mis on kergemini ringlusse võetav ja seetõttu ka odavam. Plastpakendijäätmete saastetasu kehtestamisega laekuks rohkem raha ka riigieelarvesse. 2019. aastal lasti riikliku pakendiregistri (PAKIS) andmetel Eestis turule 35 202 t plastpakendijäätmeid. Siinkohal tuleb silmas pidada, et selles registris ei kajastu väikeettevõtjate poolt turule toodud plastpakendite kogus. Tegelik turule lastud plastpakendite kogus on suurem. Euroopa Komisjonile esitatud andmete kohaselt, mis võtavad arvesse, et olmejäätmete hulgas on ca 30% pakendijäätmeid (millest suurem osa on plastpakendijäätmed), tekkis 2019. aastal 57 467 t plastpakendijäätmeid. Ringlusse võeti 23 341 t plastpakendijäätmeid, mis PAKIS-e andmeid (turule lastud plastpakendite kogus) arvestades teeb ringlussevõtu määraks 66%, kuid Euroopa Komisjonile esitatud andmete kohaselt on ringlussevõtu määraks vaid 41%. 2025. aasta ringlussevõtu sihtmääraks, mis Eesti riigil tuleb täita, on seatud 50%, mis PAKIS-e andmetele taandatuna tähendaks sihtmäärana 82% (vt tabel 2). 2019. aasta PAKIS-e andmete kohaselt oleks plastpakendijäätmete saastetasuna laekunud ca 4,4 mln eurot. Kui plastpakendi turule lastud kogus ei vähene, kuid 2025. aastaks saavutatakse 50% ringlussevõtu sihtmäär, siis laekub riigieelarvesse ca 2,4 mln eurot (vt tabel 2). Tabel 2. Plastpakendijäätmete saastetasu laekumine 2019. aasta andmete alusel13 ja 2025. aastal, kui täidetakse ringlussevõtu eesmärk Aasta 2019 2025 Plastpakendijäätmete tekkekogus, t 35 202 Ladestatud plastpakendijäätmete kogus, t 137 0 Ringlusse võetud plastpakendijäätmete kogus, t 23 341 28 734 Ringlusest välja viidud plastpakendijäätmete kogus, t 11 861 6 468 13 Plastpakendijäätmeid puudutavad andmed on esitatud 30.06.2021 Euroopa Komisjonile kinnitamiseks. 15 Ringlussevõtu määr* 66% 41% 82% 50% Plastpakendijäätmete saastetasu, 370 eur/t 4 388 570 2 393 160 * Plastpakendijäätmete kokkukogumise ja käitlemise kulu on pakendiettevõtjate kanda, mistõttu tuleb nende tekkekogusena vaadata PAKIS-e andmeid. Samas PAKIS ei arvesta hetkel väikeettevõtjate poolt turule toodud pakendite kogusega. Seetõttu on PAKIS-e andmete kasutamisel saadud ringlussevõtu määr (66%) märkimisväärselt suurem tegelikust, milleks on Euroopa Komisjonile esitatud andmete kohaselt 41%. Selleks, et täita 2025. aasta ringlussevõtu sihtmäära 50%, peab PAKIS-e andmete kasutamisel olema ringlussevõtu määr 82%. Uue saastetasu liigi kehtestamisega suureneb Keskkonnaameti ametnike töökoormus, kuivõrd maksuhalduri ülesandeid saastetasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel täidab Keskkonnaamet. Hetkel pole ette näha vajadust lisatööjõu järele, kuid selle tekkimine uue tasuliigi rakendumise ajal pole välistatud. Mõju avaldav muudatus 3: keskkonnaprogrammi taotluste hindamise KIK-ile andmise võimaluse loomine KeTS-is. Sihtrühm: KeM (kaheksa ametnikku), KIK (kaheksa töötajat). Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele. Otsese mõjuna väheneb mõnevõrra töökoormus taotluste hindamisega seotud KeM-i ja KIK-i vahelise kirjavahetuse lõppemisega. Kaudse mõjuna väheneb KeM-i töökoormus projektide hindamisel. Samas suureneb KIK-i töökoormus ja KeM-i esindajad hakkavad kuuluma KIK-i hindamiskomisjonidesse, mistõttu võib eeldada, et üldine koormus oluliselt ei muutu. Siiski võimaldab hindamistegevuse koondumine KIK-i suuremat sünergiat, arvestades KIK-i tegevust struktuuritoetuste rakendusüksusena ning seda, et taotluste tehniline menetlemine ja vastavuse kontroll ning sisuline hindamine toimuvad KIK-is. Uusi töötajaid ei ole kavas tööle võtta. Mõju avaldav muudatus 4: taotluse rahuldamise otsuse saab edaspidi KIK-i nõukogu asemel teha ka KIK-i juhatus. Sihtrühm 1: KIK-i nõukogu (seotud üheksa liiget), KIK-i juhatus (juhataja). Kaasnev mõju: mõju KIK-i töökorraldusele. Kui taotluste suhtes hakkab otsuseid tegema KIK-i juhatus, saab KIK-i nõukogu suunata enam tähelepanu KIK-i strateegilise arengu küsimustele. Samas suureneb ka positiivne mõju suuremast operatiivsusest ja paindlikkusest, mida võimaldab juhatuse kui iga päev tegutseva organi töökorraldus võrreldes nõukoguga, mille liikmed kogunevad oma muude põhiülesannete kõrvalt vaid keskmise sagedusega üks kord kvartalis. Sihtrühm 2: keskkonnaprogrammist toetuse saajad (700–800) ja taotlejad (1200–1300). Kaasnev mõju: mõju majandusele. Sihtrühmale kaasneb muudatusega oluline positiivne mõju, kuna taotlusi menetletakse ja taotluste rahuldamise otsused tehakse kiiremini. Senise viie kuu asemel kulub otsuse tegemiseks edaspidi keskmiselt kolm kuud. Samuti muutub keskkonnaprogrammi rahastamise süsteem sarnasemaks paljude teiste rahastamismeetmete loogikaga, mis muudab KIK-i menetluse taotlejate ja toetuse saajate jaoks selgemaks. Mõju avaldav muudatus 5: toetuste tagasinõudmise korra muutmine. 16 Muudatusega ühtlustatakse ja lihtsustatakse toetuste tagasinõudmise korda, lähtudes struktuuritoetuste tagasinõudmise korrast. Selle kohaselt teeb rakendusüksus asjaomaste aluste ilmnedes toetuse tagasinõudmise otsuse, mis on vahetult täitedokumendiks. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse tagasinõudmise otsuse peale vaie või kaebus halduskohtusse. Muudatus on vajalik, kuna minnakse seniselt lepingu alusel rahastamiselt üle haldusotsuse alusel rahastamisele ning sellisel juhul on rahastustingimuste rikkumise korral tehtava tagasinõudeotsuse kohaseks täitmise viisiks vahetu sundtäitmine. Sihtrühm 1: KIK (seotud alla kahe töötaja). Kaasnev mõju: mõju KIK-i töökorraldusele. Sellega seoses KIK-i töötajate töökoormus ei suurene, vaid võib pigem isegi väheneda. Sihtrühm 2: keskkonnaprogrammist toetuse saajad (700–800) ja taotlejad (1200–1300). Kaasnev mõju: mõju majandusele Olulist mõju toetuse saajatele ei ole. Kui toetuse kasutamise tingimusi on rikutud, siis on toetuse saaja kohustatud asjaomase summa tagastama, seda olenemata tagasinõudmise viisist. Tõhusam väärkasutatud toetuse tagasinõudmise kord – vahetu sundtäitmine – mõjutab toetuse võimalike väärkasutajate käitumist õiguskuulekamaks ning väärkasutatud toetuste tõhus tagasinõudmine tagab ettevõtjatest toetuse saajate vahel õiglase konkurentsiolukorra. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tava- ja ohtlike jäätmete ladestustasu tõstmine ja plastpakendijäätmete saastetasu kehtestamine tooks 2019. aasta andmeid kasutades riigieelarvesse lisanduva tuluna juurde ca 12,3 mln eurot. 2025. aastal, kui täidetakse eesmärgid (olmejäätmete ringlussevõtt 55% ja ladestamine 10%), kuid jäätmeteke püsib samal tasemel, väheneb täiendav tulu 7,2 mln euro peale. Kuna eelnõus sisalduvate muudatuste eesmärk on edendada ringmajandust ning jäätmehierarhia rakendamist, võib EL-i laiema kogemuse põhjal välja tuua trendi, et ringmajanduse rakendamise ning jäätmete ringlussevõtu edendamisega luuakse uusi töökohti, mistõttu suurenevad mõnevõrra ka tööjõuga seotud maksulaekumised, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksustele. Maksulaekumiste suurenemist on keeruline prognoosida. Kuna jäätmete ringlussevõtu edenedes väheneb olmejäätmete ladestamine, väheneb riigile keskkonnatasude seaduse alusel laekuv saastetasu. Pakendiregistri arendustega jms kaasnevad tegevused ja kulud ei ole otseselt seotud eelnõukohase seadusega, mistõttu neid siin ei kajastata. Keskkonnaprojektide taotluste menetlemiseks tuleb teatud ulatuses ümber häälestada KIK-i infosüsteem ning seoses Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatava infosüsteemi (e-toetuse infosüsteem) kasutuselevõtmisega alates 01.01.2022 tuleb nimetatud süsteemis teha vajalikud muudatused. Infosüsteemi täiendamiseks ja korrastamiseks vajaminevad kulud kaetakse KIK-i eelarvest. 17 Toetuse saajatele sisulisi muudatusi ei kaasne, senisest mõnel määral erineva taotluste infosüsteemiga harjumine nõuab küll aega, kuid see süsteem on seejärel sama nagu ka teistel riiklikel toetusmeetmetel, mistõttu tervikuna avaliku halduse süsteemsus ja ühtsus pigem suureneb ning muutub seega eelduslikult taotlejatele selgemaks ja läbipaistvamaks. 7. Rakendusaktid Seaduse muutmise järel tuleb muuta keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrust nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, milles on sätestatud taotluste hindamise korraldus ja rahastamisotsuste tegija ning nähtud ette rahastamine sihtfinantseerimise lepingu alusel (kavand lisatud). Samuti tuleb muuta KIK-i ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingut ning KIK-i põhikirja. 8. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punktid 9 ja 10 on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. juulil. Eelnõu § 1 punkt 18 on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu § 1 punktid 23 ja 26 on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. 18  Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium 02.11.2021 nr 1-4/21/5393 [Aadress] [Linn/Vald] [Indeks] [Maakond] Keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Määruse nr 10 muutmise kavand Sama: OÜ Pakendiringlus, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Eesti Pandipakend, Eesti Bioringluse Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, E-Kaubanduse Liit, EcoPro AS, Väätsa Prügila AS, OÜ Ekovir, AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Amestop OÜ, Paikre OÜ, Ragn-Sells AS Elen Krusell, 626 0746 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  KAVAND KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020. nr Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel. § 1. Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 1 asendatakse sõna „lepingu“ sõnaga „selle“; 2) paragrahvi 11 lõike 1 esimese lause lõppu lisatakse tekstiosa „, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti“; 3) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ja lõpp määratakse kindlaks rahastamisotsuses.“; 4) paragrahvis 12 asendatakse sõnad „sihtfinantseerimise leping“ sõnaga „rahastamisotsus“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 34 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti taotlus koostatakse ja esitatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu.“; 6) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Taotlus tuleb esitada vooru korraldamise otsuses märgitud tähtpäevaks. Tähtpäevaks laekumata taotlus jäetakse läbi vaatamata.“; 7) paragrahvi 34 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Nõuetele mittevastavad taotlused jätab SA KIK rahuldamata. Nõuetele vastavad taotlused edastab SA KIK hindamiseks Keskkonnaministeeriumile või hindab taotlusi ise Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud halduslepingu järgi.“; 8) määrust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses: „§ 341. Taotluste eelhindamine (1) Taotlusvooru korraldamise otsuses võib ette näha, et toetuse taotlemine toimub kahes etapis - eelhindamine ja lõpphindamine. Sellisel juhul valitakse eelhindamisel lihtsustatud alustel välja edasisse hindamisse sobilikud prioriteetsed projektid. (2) Eelhindamise kohaldamisel nähakse taotlusvooru korraldamise otsuses ette, millised dokumendid ja andmed esitatakse taotlemisel selles etapis ning milliste kriteeriumide alusel valitakse välja prioriteetsed projektid, mis suunatakse lõpphindamisele. (3) Eelhindamise tulemuste kohta tehakse põhjendatud otsus. (4) Eelhindamisel prioriteetseks tunnistatud projektide kohta esitatakse taotlusvooru täiemahuline taotlus kõigi nõutavate lisadega ning taotlusi menetletakse käesolevas määruses sätestatud korras.“; 9) paragrahvi 35 lõike 4 lõppu lisatakse tekstiosa „, välja arvatud juba rahastatud projektide kallinemisega seotud taotlused.“; 10) paragrahvi 36 lõikesse 1 lisatakse teine lause järgmises sõnastuses: „Töörühmad võib moodustada SA KIK, kui see on sätestatud keskkonnatasude seaduse § 56 lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingus.“; 11) paragrahvi 36 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotluste hindamise tähtaeg on 70 tööpäeva taotluste taotlusvooru esitamise tähtpäevast.“; 12) paragrahvi 37 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hindamise tulemusena võib teha ettepaneku mitte kasutada kinnitatud valdkondliku programmi eelarvet täies ulatuses, kui esitatud taotlused ei vasta valdkondliku programmi eesmärgile või taotlusi on esitatud kinnitatud eelarvest väiksemas summas. Samuti võib rahastamisettepanek sisaldada mõne valdkondliku programmi suurendamist SA KIK vabade vahendite arvelt.“; 13) määrust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses: „§ 371. Taotluse rahuldamise otsus (1) Hindamistulemuste ja rahastamisettepaneku alusel teeb SA KIK otsuse taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise kohta. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegija andmed ja otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus; 5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest, kui projektis peab olema omafinantseering; 6) teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 8) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse saaja kohustused, mis on vajalikud projekti nõuetekohaseks elluviimiseks ja selle kontrollimiseks; 10) toetusest teavitamise nõuded; 11) võimalikud kõrvaltingimused; 12) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta. (3) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib taotluses sisalduva teabe kirjeldamise asemel sellele viidata. (4) Taotlejale võib saata otsuse elektrooniliselt või teha teatavaks struktuuritoetuse registri e- toetuse keskkonna kaudu.“; 14) 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Projekti elluviimise, kontrollimise, aruandluse ja tagasinõuete esitamise kord“; 15) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 43 lõike 2 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad „projekti taotluse“ sõnadega „taotluse rahuldamise otsuse“; 17) paragrahvi 43 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata muudatustest projektis teavitatakse SA-d KIK kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata, kui sellega muutuks projekti tulemus või muutuksid taotluse hindamise aluseks olnud asjaolud selliselt, et projekt ei oleks kuulunud taotlusvoorus rahuldamisele, välja arvatud juhul, kui muudatuse põhjuseks on objektiivsed asjaolud, mida toetuse saaja ei saanud ette näha ega mõistlikult vältida.“; 18) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(6) Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“; 19) paragrahvi 44 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Enne projektikohaste tööde tegemist võib ehitusprojektide korral ettemaksuna maksta kuni 30% ning muude projektide korral kuni 50% toetuse summast, kui see on projekti sisu ja asjaomase valdkonna praktikat arvestades vajalik ning kooskõlas sõlmitud lepingutega.“; 20) paragrahvi 44 lõikes 3 asendatakse sõna „lepingu“ sõnaga „toetuse“; 21) paragrahvi 44 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Põhjendatud juhul võib taotluse rahuldamise otsuses ette nähta käesolevas paragrahvis sätestatust suuremad või väiksemad maksemäärad.“; 22) paragrahvi 46 pealkirjas asendatakse sõna „lepingu“ sõnaga „taotluse rahuldamise otsuse“; 23) määrust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses: „§ 461. Toetuse tagasinõudmine (1) Kui toetuse saaja ei täida õigusaktidest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on SA-l KIK õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda keskkonnatasude seaduse § 591 lõigete 6–8 kohaselt. (2) SA KIK võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata projektiga seotud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik; 5) projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja on rikkunud hanke nõudeid ja sellega võis kaasneda mõju hangitud töö või teenuse maksumusele; 8) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel nõutakse tagasi 10 protsenti eraldatud toetusest. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist tagasinõude määra. Väga olulise, sealhulgas tõenäoliselt tahtliku või potentsiaalselt väga suure mõjuga rikkumise korral nõutakse tagasi kogu toetus ja tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. (4) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täies ulatuses kehtetuks. (5) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse keskkonnatasude seaduse § 591 lõikes 8 sätestatud viivist.“; 24) määrust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses: „§ 471. Rakendussäte Projektidele, mille suhtes on tehtud rahastamisotsus enne 2022. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse rahastamisotsuse tegemise ajal kehtinud korda.“. § 2. Jõustumine Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler  EELNÕU 27.10.2021 Keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus § 1. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõigetes 1, 4 ja 6, § 14 lõikes 2, §-de 18 ja 21 pealkirjades, § 22 punktis 3, § 25 pealkirjas ja tekstis, § 26 pealkirjas ja lõikes 3, § 32 lõikes 6, § 331 lõikes 6 ja § 61 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „kõrvaldamine“ sõnaga „käitlemine“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) jäätmekäitlus.“; 3) paragrahvi 3 lõike 6 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „saasteaine ohtlikkust“ tekstiosaga „,jäätmekäitluse eesmärke“; 4) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „jäätmete kõrvaldamisega“ sõnaga „jäätmekäitlusega“; 5) paragrahvi 5 lõigete 1 ja 3 lõppu lisatakse sõnad „kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 6) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad „kõrvaldatakse jäätmeid“ sõnadega „käideldakse jäätmeid käesolevas seaduses sätestatud juhtudel“; 7) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „nõuta“ tekstiosaga, „kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti,“; 8) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Saastetasu rakendatakse plastpakendijäätmetele, mida ei ole taaskasutatud jäätmeseaduse § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses ja mille kohta on kohustus esitada andmed pakendiregistrisse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud saastetasu rakendatakse pakendiseaduse §-s 10 või §-s 101 nimetatud isiku suhtes, kes vastutab pakendiseaduse § 121 lõigete 1 või 2 kohaselt plastpakendijäätmete käitlemise eest.“; 9) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ohtlikud ja tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2–5 nimetatud jäätmed, – 60 eurot;“; 10) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) olmejäätmed – 90 eurot“; 11) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Saastetasumäär jäätmetonni kohta plastpakendjäätmetele, mida ei ole taaskasutatud jäätmeseaduse § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses, on 370 eurot.“; 12) paragrahvi 25 lõike 1 punktis 1 ja § 26 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1, 3 ja 4“ tekstiosaga „punktides 1, 3, 4 ja 5“; 13) paragrahvi 31 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „§ 5“ tekstiosaga „või § 18 lõike 4“; 14) paragrahvi 32 lõike 61 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) jäätmete keskkonda viimisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa;“; 15) paragrahvi 32 lõiget 61 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) plastpakendijäätmete kohta, mida ei ole taaskasutatud jäätmeseaduse § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses, käesoleva seaduse § 18 lõikes 4 nimetatud isikute kaupa.“; 16) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud saastetasu arvutatakse pakendiseaduse § 24 alusel pakendiregistrisse esitatud turule lastud plastpakendi ning jäätmeseaduse § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses taaskasutatud plastpakendijäätmete andmete alusel.“; 17) seadust täiendatakse §-ga 322 järgmises sõnastuses: „§ 322. Käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud saastetasu arvutamine (1) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud saastetasu arvutatakse aruandekvartalis turule lastud plastpakendi ning jäätmeseaduse § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses taaskasutatud plastpakendijäätmete koguse vahe alusel. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutuse koguse vahe on negatiivne, siis toimub tagasimakse käesoleva seaduse § 431 lõikes 2 sätestatud korras.“; 18) paragrahvi 56 lõike 1 teise lausesse lisatakse pärast sõnu „vee erikasutusõiguse tasudest“ tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise saastetasust“; 19) paragrahvi 56 lõike 11 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Teised sihtasutuse nõukogu liikmed nimetab asutajaõiguste teostaja, sealhulgas ühe liikme riigivaraseaduse § 81 lõikes 4 sätestatut arvestades.“; 20) paragrahvi 56 lõikes 2 asendatakse sõnad „projektipõhiselt keskkonnakaitse valdkondade rahastamise“ sõnadega „keskkonnakaitse valdkondade rahastamise või keskkonnaprojektide elluviimise“; 21) paragrahvi 59 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 59. Keskkonnakaitse valdkondade rahastamine ja taotluste hindamine (1) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste hindamise korraldab Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium võib keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste hindamise korraldamise käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 nimetatud halduslepinguga osaliselt või täielikult üle anda § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutusele.“; 22) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutus teeb hindamistulemustele tuginedes taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning teeb järelevalvet toetuse kasutamise tingimuste täitmise üle.“; 23) paragrahvi 59 lõikes 4 asendatakse sõna „lepingu“ sõnaga „selle“; 24) paragrahvi 59 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Rahastamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustele või lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele või kriteeriumidele.“; 25) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Toetus jäetakse välja maksmata või välja makstud toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse kasutamise tingimusi.“; 26) seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses: „§ 591. Toetuse tagasinõudmine (1) Toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisest. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates. (2) Toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (3) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetust tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutava toetuse summa. (4) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus. (5) Riigiabi tagasinõuetele kohaldatakse riigiabi tagasinõudmist reguleerivaid Euroopa Liidu õiguse sätteid.“; 27) paragrahvi 681 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud saastetasu arvutatakse esmakordselt 2025. aasta esimese kvartali kohta.“. § 2. Pakendiseaduse muutmine Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lisatakse pärast sõna „tagatisraha“ tekstiosa „, keskkonnatasu“; 2) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Keskkonnatasu Keskkonnatasude seadusega sätestatakse saastetasumäär plastpakendijäätmetele, mida ei ole taaskasutatud jäätmeseaduse § 15 lõigete 3 ja 4 tähenduses.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 23 ja 26 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 18 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. …………………………….. Riigikogu esimees Tallinn, “…..” ………………. 2021. a Algatab Vabariigi Valitsus “.....” ....................... 2021. a nr…. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1308 - Keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/233154f8-cdc2-4f6d-9883-7eef3c1a6b91 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/233154f8-cdc2-4f6d-9883-7eef3c1a6b91?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main