Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse kooskõlastamine märkustega

Justiitsministeerium Teie 30.09.2021 nr 8-1/6088, [email protected] JUM/21-1167/-1K/ Meie 01.11.2021 nr 1.2-3/3134-2 Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Lugupeetud minister Täname, et olete meile esitanud kooskõlastamiseks avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. 1. Eelnõu §-ga 2 muudetakse töötuskindlustuse seadust (TKindlS). Muudatuse kohaselt täiendatakse TKindlS § 6 lõike 2 punkti 1 pärast sõna „alustel“ sõnadega „ning avaliku teenistuse seaduse §-s 105 sätestatud juhul“. Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku muuta eelnõu § 2 järgmiselt: Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 107 lõikes 2“ tekstiosaga „või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuse seaduse § 105 lõigetes 1 ja 2“. Kehtiv TKindlS § 6 lõige 2 punkt 1 sätestab, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse (TLS) § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel. Viidatud sätte teine pool algab sõnadega „välja arvatud töösuhte lõppemisel“, avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 reguleerib aga teenistussuhte lõpetamist, mistõttu tuleks ka TKindlS § 6 lõige 2 punkti 1 vastav täpsustus lisada. Lisaks leiame, et üldine viide ATS §-le 105 ei ole täpne, sest viidatud paragrahvi lõiked 3–5 reguleerivad hüvitise piiri, ametisse ennistamist ning tasust maha arvamist. Seetõttu tuleks TKindlS § 6 lõige 2 punktis 1 viidata ATS § 105 lõigetele 1 ja 2. Samuti ei ole korrektne sättes kasutada „sätestatud juhul“, sest ATS § 105 lõiked 1 ja 2 peavad olema teenistussuhte lõpetamise aluseks nii, nagu seda on samas sättes viidatud TLS § 37 lõige 5, § 91 lõige 2 ja § 107 lõige 2. Võttes arvesse Sotsiaalministeeriumi tehtud muudatusettepanekut, oleks TKindlS § 6 lõige 2 punkt 1 sõnastatud järgmiselt: Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuse seaduse § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 2. Viitame ka, et Sotsiaalministeerium on 12.10.2021 saadetud e-kirjas teinud ettepaneku seletuskirja täiendamiseks osas, mis puudutab eelnõu §-s 2 toodud muudatust (TKindlS § 6 lõige 2 punkti 1 muutmine). E-kirjas on Sotsiaalministeerium juhtinud tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-83-15 toodule ning ka Eesti Töötukassa praktikas esinenud juhtumitele, kus kohus tuvastas, et teenistussuhte lõpetamine oli õigusvastane (ATS § 105 lõikes 1 sätestatud olukord), kuid seejärel lõpetati teenistussuhe ATS § 87 lõike 1 alusel (omal soovil lahkumine), mitte aga ATS § 105 lõike 1 alusel. ATS § 87 ei anna õigust töötuskindlustushüvitisele. Eesti Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise otsused töötamise registri andmete alusel ning neil ei ole registris kajastuvate andmete põhjal võimalik eristada, kas isik tegelikult lahkus omal soovil või on selline lõpetamise alus tingitud hoopis teenistussuhte õigusvastasest lõpetamisest. Sellistes olukordades peab teenistussuhte lõpetamise alus olema ATS § 105 lõige 1. Sarnaselt toimub ka töösuhte puhul: kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning töösuhe lõpetatakse TLS § 107 lõike 2 alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele. Kui näiteks tuvastatakse, et teenistussuhte lõpetamisel oli tegelikult koondamisolukord, siis on ka mõistetav, et õige teenistussuhte lõpetamise alus on ATS § 90. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada seletuskirja selliselt, et ATS § 105 alusel teenistussuhte lõpetamine oleks arusaadavam. 3. ATS § 23 lõige 2 loetleb ametnikud, kes nimetatakse ametikohale määratud ajaks. Viidatud lõike punkti 3 kohaselt nimetatakse viieks aastaks ametikohale muuhulgas ministeeriumi kantsler, asekantsler ja valitsusasutuse juht. Samas töötavad ministeeriumites ja valitsusasutustes lisaks nimetatud tippjuhtidele ka olulised juhtivtöötajad nagu valitsusasutuste juhi asetäitjad, struktuuriüksuste juhid ja osakonnajuhid, kelle teenistustähtaeg ei ole kindlaks määratud. Arvestades, et tegemist on samuti juhtivtöötajatega ning ka usalduslike ametikohtadega, tuleks kaaluda ka nende ametikohtade osas teenistustähtaja määramist. Seejuures oodatakse juhtidelt väga head kompetentsi nii inimeste kui oma valdkonna juhtimisel. Teenistustähtaja kehtestamine paneb asutuse juhile kohustuse perioodiliselt hinnata, kas asutuse osakondi/struktuuriüksuseid juhib jätkuvalt motiveeritud inimene, kes teeb oma tööd parimal võimalikul viisil. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda ATS § 23 lõike 2 punkti 3 loetellu lisada ka ministeeriumi osakondade juhid, valitsusasutuste struktuuriüksuste juhid ning valitsusasutuse juhtide asetäitjad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Ingrid Erm-Eks 6269 218  3 [email protected] Merilin Oldekop 6269 165 [email protected]