Juhend

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 19.02.2021 Kehtiv kuni 28.02.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Terviseamet JUHEND Tallinn 28.10.2021 nr 1.1-16/21/9 Patsientide hospitaliseerimise ning haiglaravi jätkamise üle otsustamise juhend piiratud meditsiinilise ressursi korral COVID-19 pandeemia tingimustes Käesoleva juhendiga selgitatakse tingimusi, kuidas tervishoiuteenuse osutaja otsustab täisealiste patsientide ravivajaduse üle. Juhendi eesmärk on luua haiglates võimekus reageerida COVID-19 haigete edasilükkamatu ravi vajadusele. 1. Üldsätted ................................................................................................................ 1 2. Hospitaliseerimise ja haiglaravi jätkamise lähtekohad .......................................... 2 3. Tervishoiu valmisoleku tasemed ........................................................................... 2 4. Hospitaliseerimise üldprintsiibid ........................................................................... 3 5. Patsiendi hospitaliseerimise vajaduse ja ravikoha valiku hindamissüsteem ......... 4 6. Siseprofiilse haige käsitluse erisused ..................................................................... 5 7. Kirurgilise haige käsitluse erisused ....................................................................... 5 8. Lõppsätted .............................................................................................................. 6 1. Üldsätted 1.1. Käesolev juhend on koostatud sotsiaalministri 06.11.2020 määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 sätestatud tervishoiu valmisoleku tasemetest lähtudes. 1.2. Käesolev juhend on antud Terviseameti peadirektori 22.10.2021 korralduse nr 1.1- 15/21/59 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel“ rakendamiseks. 1.3. Käesolevas juhendis antakse suunised patsientide haiglaravi vajaduse üle otsustamiseks sõltuvalt tervishoiu valmisoleku tasemest. Alati jääb arstile õigus juhendist saadud tulemus põhjendatult ümber hinnata. 1.4. Käesolev juhend on suunatud eelkõige täisealiste patsientide haiglaravi vajaduse üle otsustamisele. Käesolevat juhendit ei kohaldata lastele vanuses ≤18 eluaastat, rasedatele ning patsientidele, kelle hospitaliseerimise põhjuseks on psühhiaatriline probleem. 1.5. Hädaolukorra juhi ettepanekul rakendatakse käesolevat juhendit koostoimes seaduste, määruste, töö- ja terviseministri käskkirjade ja Terviseameti peadirektori korraldustega.  1.6. Käesoleva juhendiga ei reguleerita isikute õigusi ega kohustusi. Juhendiga selgitatakse rakendatava õigusakti sisu, rakendamiseks läbiviidavat menetlust ja täpsustatakse selle rakendamise üksikasju. Juhend on antud kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 1 ja § 7 lõikele 2 kehtiva õiguse selgitamiseks. 2. Hospitaliseerimise ja haiglaravi jätkamise lähtekohad 2.1. COVID-19 pandeemiast tingitud patsientide hulga tõttu on haiglate meditsiinilised ressursid ammendumas. Puudu on eelkõige meditsiinitöötajaid, aga ka voodikohti ning meditsiiniseadmeid. Seetõttu on vajalik reglementeerida, millised patsiendid piiratud ressursi korral kuuluvad hospitaliseerimisele statsionaarsele aktiivravile ning kes tuleks suunata parima toetava ravi osakonda. Kui parima toetava ravi osakonda haiglas ei ole, võib mõelda näiteks statsionaarse õendusabi või järelravi osakonna ümberprofileerimisele selleks otstarbeks. Samuti on oluline välja selekteerida patsiendid, kelle tervislik seisund võimaldab ambulatoorset ravi, sh. COVID-19 patsiendid. Patsiendi haiglaravi vajaduse üle ei otsustata mitte ainult EMOs vaid samade kriteeriumite alusel ka igapäevaselt osakonnas, kui vabu voodikohti enam ei ole. 2.2. Toetava ravi osakond (TRO) – on haigla või muu tervishoiuteenuse osutaja piiratud diagnostilise ja ravivõimekusega osakond, kus osutatakse piiratud mahus ravi, põhimõttel „do not escalate“ või „no escalation of care“ (lisa 6. Intensiivravi võtteid haigete ravis ei rakendata. Ravimahtu ei suurendata, näiteks ei hakata patsiente dialüüsima. Patsientidele ei tehta invasiivseid raviprotseduure ning ei rakendata täiendavaid kirurgilisi sekkumisi. Samuti ei kasutata diagnostikaks töömahukaid uuringuid, nagu MRT, mitme piirkonna KT jne. 2.3. TRO rakendatavate ravivõtete hulka kuuluvad sellised ravivõtted, mida ei ole võimalik korraldada ning teostada kodus või hooldekodus. Nende hulka kuuluvad maskiga hapniku manustamine, tilkinfusioon ja parenteraalne ravimite manustamine põhihaiguse raviks. Samuti valuravi kannatuste leevendamiseks ning muud palliatiivsed võtted. 3. Tervishoiu valmisoleku tasemed 3.1. Sotsiaalministri määruses „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“1 on määratletud kolm tervishoiu valmisoleku taset. 3.2. Tervishoiu valmisoleku taset 1 rakendatakse kriisi ohu korral, sealhulgas juhul, kui on oht ravimite ja meditsiiniseadmete oluliseks tarnehäireks või muu olukorra kujunemiseks, mis võib ohustada olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale või võib põhjustada elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid. 3.3. Statsionaarse eriarstiabi osutaja teeb ümberkorraldusi erakorralise meditsiini osakonnas ja teistes vältimatu abi või kriisi ohu lahendamisega seotud üksustes ning rakendab muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel. 3.4. Tervishoiu valmisoleku tase 1 korral kehtivad järgmised tingimused: 3.4.1. kehtivad erakorralise käsitluse ja hospitaliseerimise tavaprintsiibid. 3.4.2. plaaniline tegevus jätkub vastavalt TTO poolt määratud/kokkulepitud mahus. 3.5. Tervishoiu valmisoleku taset 2 rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk kriisipiirkonnas on ületamas või ületab tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid. 3.6. Statsionaarse eriarstiabi osutaja vabastab ajutiselt voodeid, lisab voodeid ja paigutab neid ümber, et tagada võimekus võtta vastu COVID-19 diagnoosiga patsiente ja tagada teiste patsientide turvalisus ning ravi; piirab ajutiselt triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib eelkõige vältimatut ja erakorralist 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107112020001 2 (13) (kohe vajaminevat abi) vajavad isikud ning korraldab vältimatut ja erakorralist abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise. 3.7. Statsionaarse eriarstiabi osutaja piirab ajutiselt triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib eelkõige vältimatut ja kohe vajaminevat abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut ja kohe vajaminevat abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad vajaduse korral ravile teise haiglasse või üldarstiabi osutaja juurde. 3.8. Tervishoiu valmisoleku tase 2 korral kehtivad järgmised tingimused: 3.8.1. toimib vältimatut abi vajavate patsientide erakorraline hospitaliseerimine; 3.8.2. statsionaarse plaanilise töö piiramine vastavalt TTO poolt määratud/kokkulepitud mahus. 3.9. Tervishoiu valmisoleku taset 3 rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt ja ulatuslikult tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse tõsiseid ja ulatuslikke häireid. 3.10. Statsionaarse eriarstiabi osutaja piirab triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist patsientidele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib ainult vältimatut abi vajavad patsiendid ning korraldab vältimatut abi mittevajavatele patsientidele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad vajaduse korral ravile üldarstiabi osutaja juurde. Tervishoiuteenuse osutaja rakendab muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel. 3.11. Tervishoiu valmisoleku tase 3 korral kehtivad järgmised tingimused: 3.11.1. toimib vältimatut abi vajavate patsientide erakorraline hospitaliseerimine statsionaarseks aktiiv- ja toetavaks raviks; 3.11.2. hospitaliseerimist mittevajavad erakorralise seisundiga patsiendid (lisa 1) suunatakse TTO poolt ambulatoorsele ravile. Tagatakse vajadusel järelkontroll üldarsti/eriarstiabi osutaja juures; 3.11.3. statsionaarse plaanilise töö peatamine. Jätkub päevaravi (dialüüs, bioloogiline ravi, onkospetsiifiline ravi, muu) vastavalt TTO poolt määratud/kokkulepitud mahus. 4. Hospitaliseerimise üldprintsiibid 4.1. Nii COVID-19 patsiente kui koroonaviirust mittepõdevaid haigeid tuleb käsitleda ning hospitaliseerida samadel alustel. Kui regionaalselt on meditsiiniteenuse kättesaadavus väga erinev, tuleks esimese sammuna suunata haiged ravile vähemkoormatud piirkonda, alles peale seda rakendada hospitaliseerimise piiramist. 4.2. Kui tervishoiu valmisoleku taseme 1 juures ei ole suuri erisusi tavapärasest hospitaliseerimisest, siis tasemete 2 ja 3 korral on tegemist ressursi puudusega ning tuleb rakendada meetmeid, et haiglaravile saaksid need patsiendid, kellel sellest kõige suurem kasu on. Alates tasemest 3 on plaaniline statsionaarne ravitöö täielikult peatatud. 4.3. Eelkõige tuleb lähtuda reeglist, et statsionaarsele aktiivravile hospitaliseeritakse vaid need patsiendid, kelle ravi tulemus hospitaliseerimisest muutub. Statsionaarsele aktiivravile ei võeta haigeid, kelle haigus on kerge kuluga ning hospitaliseerimisest ei oleks lisakasu võrreldes koduse raviga. Näiteid erakorralistest situatsioonidest, mille korral võib patsiendi saata ambulatoorsele ravile, on toodud lisas 1. Samuti ei tule aktiivravile hospitaliseerida patsiente, keda ka parim ravi ei suudaks päästa. Neile on vajalik pakkuda toetavat ning vaevusi leevendavat ravi, vastavalt lisa 6. 4.4. Kiirabibrigaad konsulteerib alates tervishoiu valmisoleku tasemest 3 oma asutuse vastutava valvearstiga patsiendi hospitaliseerimise osas, kui tegemist on kroonilise haiguse ägenemisega patsiendiga, hooldekodu patsiendiga või patsient on EMOsse suunatud perearsti poolt. 4.5. Eeldused statsionaarsele aktiivravile hospitaliseerimiseks piiratud ressursi tingimustes (tase 2 ja 3) on: 4.5.1. patsiendil on sotsiaalne tugi edasiseks eluks väljaspool haiglat; 4.5.2. patsiendil on ravisoostumus; 3 (13)  4.5.3. patsiendil ei ole kaasuvaid haigusi, mis limiteeriksid tema elulemust <3-6 kuu (kliinilise hapruse skaala 9, vt lisa 2); 4.5.4. patsiendi elulised näitajad on väljaspool normi piire vaatamata EMOs rakendatud ravile (vastavalt EMO triaaži hindamissüsteemis punane, oranž, (kollane), vt lisa 3). 4.6. Nendele kriteeriumitele vastamise korral hospitaliseeritakse patsient statsionaarsele aktiivravile, eeldades et mitte hospitaliseerides halveneks patsiendi seisund 24-48 tunni jooksul võrreldes praegusega ning tema ravi vajaks suuremat meditsiinilist ressurssi. 4.7. Kui patsient ei vasta antud eeldustele, kuid tema seisund ei võimalda kodust ravi, siis kuulub ta parima toetava ravi osakonda, kus tema vaevusi leevendatakse ning teda põetatakse. 4.8. Patsiendi hospitaliseerimine statsionaarsele aktiivravile sõltub tema eelnevast funktsionaalsest staatusest, kaasuvatest haigustest ja seisundi raskusest ning hospitaliseerimist tingiva haiguse aegkriitilisusest. Objektiviseerimaks patsiendi seisundit, on võimalik kasutada allolevat hindamissüsteemi. Iga tervishoiu valmisoleku taseme korral on hospitaliseerimiseks erinev lävend. 4.9. Kui patsiendi kohta puudub mõne komponendi osas informatsioon, siis hinnatakse see normaalseks olevaks, et mitte eksida patsiendi kahjuks. 5. Patsiendi hospitaliseerimise vajaduse ja ravikoha valiku hindamissüsteem 5.1. Hindamissüsteem koosneb kolmest komponendist, millest igaüks annab maksimaalselt 4 punkti, kokku on võimalik saada 1-12 punkti. Funktsionaalset seisundit hinnatakse nii kliinilise hapruse skaala kui ECOG alusel, et vähendada vea võimalust. Valitakse halvim tulemus ning selle skoori järgi saadakse punktid vahemikus 0-4. Kaasuvate haiguste hindamiseks kasutatakse Charlsoni indeksit, mille skoor annab omakorda 0-4 punkti. Kui kahe esimese komponendiga on punktisumma 8, siis SOFA skoori hindama ei pea, kuna tulemus on igal juhul ≥9. Kui SOFA skoori hinnatakse, siis ka saadud skoor konverteeritakse punktideks 1-4 ning liidetakse kahe eelneva komponendi punktidele. PUNKTID 0 1 2 3 4 Funktsionaalne seisund enne Kliinilise hapruse skaala (Lisa 2) 1-2 3 4 5 6-9 ägedat haigestumist (hinda mõlemat ja arvesta halvimat ECOG (Lisa 4) 0 1 2 3 4 tulemust) Kaasuvad haigused Charlson Comorbidity Index 1-2 3 4 5 ≥6 https://www.mdcalc.com/charlson- comorbidity-index-cci Organkahjustuse hindamine SOFA skoor <6 6-8 9-11 ≥12 https://www.mdcalc.com/sequential- organ-failure-assessment-sofa-score PUNKTISKOOR: Punktiskoor kujuneb kolme komponendi summana 5.2. Vastavalt saadud punktisummale hospitaliseeritakse patsient aktiivravi osakonda või parima toetava ravi osakonda või suunatakse ambulatoorsele ravile sõltuvalt sellest, millise valmisoleku tasemega on tegemist. 5.3. Alati jääb arstile õigus hindamisel saadud tulemust põhjendatult muuta ja hospitaliseerimise prioriteetsust tõsta või langetada ning võimalusel kaasata sellesse otsusesse teine arst. Punktiskoor Valmisoleku tase 1 Valmisoleku tase 2 Valmisoleku tase 3 1-5 Hospitaliseerida aktiivravi Hospitaliseerida aktiivravi Hospitaliseerida aktiivravi osakonda osakonda osakonda 6-8 Hospitaliseerida aktiivravi Hospitaliseerida aktiivravi Ei hospitaliseerita aktiivravi osakonda osakonda osakonda ≥9 Hospitaliseerida aktiivravi Ei hospitaliseerita I-II Ei hospitaliseerita aktiivravi osakonda astme intensiivravipalatisse osakonda 4 (13) 6. Siseprofiilse haige käsitluse erisused 6.1. Charlsoni kaasuvate haiguse indeksi arvutamisel ei loeta soliidtuumoreid, leukeemiaid ja lümfoome kaasuvateks haigusteks: 6.1.1. juhul kui pahaloomulise kasvaja kuratiivne ravi on olnud edukas ning indeksi arvutamisel aktiivsele pahaloomulisele kasvajale viitavad tunnused puuduvad; 6.1.2. kroonilise müeloidleukeemia diagnoosiga patsiente, kes saavad ravi türosiini kinaasi inhibiitoritega (imatiniib, nilotiniib, dasatiniib, ponatiniib, posutiniib). 6.2. Charlsoni kaasuvate haiguse juures HIV positiivsus ei võrdu alati HIV tõvega (AIDS). AIDSi diagnoosi kriteeriumiks on HIV-positiivsel isikul esinev üks või mitu järgnevatest seisunditest, mis on toodud lisas 5. 7. Kirurgilise haige käsitluse erisused 7.1. Tervishoiu valmisoleku tase 2 (oluline defitsiit): 7.1.1. kehtivad erakorralise kirurgia kõik tavaprintsiibid nii diagnostika, ravitaktika kui ka metoodika osas; 7.1.2. madala riski patsientide ja operatsioonide korral võib patsiendi saata ambulatoorsele järelravile 24 tunni jooksul (kas operatsiooni päeval või järgneval päeval); 7.1.3. keskmise ja suure riskiga patsientide ja operatsioonide korral tuleb leida järelravi koht esimesel võimalusel kui patsiendi seisund võimaldab (sõltub järelravi asutuse meditsiinilisest võimekusest) patsiendi järelravile suunata; 7.1.4. plaanilise statsionaarne kirurgiline ravi redutseeritakse või peatatakse (vastavalt operatsiooni/haiguse prioriteetsusele. Otsuse teeb TTO töögrupp või selleks volitatud isikud, kes tegelevad kriisi tingimustes kirurgiateenuse tagamisega); 7.1.5. plaanilise ambulatoorse ja päevakirurgia toimumine ja selle maht sõltub TTO võimekusest. Otsuse teeb töögrupp või selleks volitatud isikud, kes tegelevad „Kriisi tingimustes kirurgiateenistuse tagamisega“. 7.2. Tervishoiu valmisoleku tase 3 (raske defitsiit): 7.2.1. kui peamine puudus on voodikohtadest ja personalist, on kirurgilise tegevuse peamine erisus suund patsiendi statsionaarse ravi lühendamisele või vältimisele. Vajalik on: 7.2.1.1. patsiendi kiire käsitlus EMOs (diagnostika ja ravitaktika otsustamine), 7.2.1.2. tüsistumata „kirurgiliste“ haiguste korral rakendada võimalusel konservatiivset ravi (nt „ägeda kõhu“ haigustest äge apenditsiit, koletsüstiit, jämesoole divertikuliit) ja organiseerida see võimalusel ambulatoorselt (eeldab patsiendi poolset koostöövõimet ja vajadusel abistajate olemasolu), 7.2.1.3. kirurgilist ravi vajava haiguse korral organiseerida operatsioon esimesel võimalusel, 7.2.1.4. võimalusel vältida suuremahulisi, pikka järelravi vajavaid, operatsioone (nt kolektoomia asemel kolostoom), 7.2.1.5. järelravile suunamine (ambulatoorsele või statsionaarsele) esimesel võimalusel. Järelravile võib suunata ka neid patsiente, kes vajavad mõnda aktiivravi komponenti (vajalik on logistika ja ravialane koostöö baashaigla ja järelravi haigla vahel); 7.2.2. kui operatsiooni leiu ja patsiendi seisundi alusel selgub, et prognoos elule on halb, suunatakse patsient parima toetava ravi osakonda; 7.2.3. plaaniline statsionaarne kirurgiline tegevus peatatakse; 7.2.4. plaanilise ambulatoorse ja päevakirurgia toimumine ja selle maht sõltub TTO võimekusest. Otsuse teeb TTO töögrupp või selleks volitatud isikud, kes tegelevad kriisi tingimustes kirurgiateenuse tagamisega; 7.2.5. kui lisandub puudus kirurgilise (OP-toa) võimekuse osas, on vajalik: 7.2.5.1. võimalusel vältida suuremahulisi operatsioone, 7.2.5.2. igasugune plaaniline kirurgiline tegevus peatatakse. 5 (13) 8. Lõppsätted 8.1. Käesolevat juhendit hakatakse kohaldama selle allkirjastamise hetkest. Juhendi kohaldamise hetkest ei kohaldata enam Terviseameti varasemaid juhendeid, mis reguleerivad sama küsimust. 8.2. Käesolev juhend avaldatakse Terviseameti veebilehel ja siseveebis niivõrd, kui sellele juurdepääs ei ole piiratud. Piiratud ulatuses toimetatakse juhend kätte adressaatidele, kellel on juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. 8.3. Käesoleva juhendiga ei tekitata, muudeta ega lõpetata kellegi õigusi ega kohustusi. Seetõttu ei saa käesoleva juhendi peale esitada vaiet haldusorganile ega kaebust halduskohtule. Kui käesoleva juhendi alusel või sellele viidates on antud haldusakt, sooritatud –toiming või jäetud taotlus rahuldamata (keeldutud), siis saab isik vaidlustada haldusakti või –toimingu, esitades 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või –toimingu sooritamisest või keeldumisest Terviseametile vaide või halduskohtule kaebuse selle haldusakti, -toimingu või keeldumise peale. 8.4. Terviseamet on tänulik ettepanekute ja soovituste eest käesoleva juhendi parandamiseks ja parendamiseks. Kõik ettepanekud käesoleva juhendi kohta palume edastada e-posti aadressil [email protected]. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Anne Härma peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Lisad: 1) erakorralised situatsioonid, mis ei vaja hospitaliseerimist; 2) kliiniline hapruse skaala (Clinical Frailty Scale); 3) Eestis kasutatav triaaž EMOs eluliste näitajate alusel; 4) üldseisund ECOG/WHO järgi; 5) AIDSi defineerivad seisundid; 6) tervishoiualase kriisi tingimustes piiratud ravi- ning diagnostilise võimekusega osakondade tekitamine ja töösse rakendamine. Sander Põllumäe 7943675 [email protected] 6 (13)  Lisa 1. Terviseameti peadirektori 28.10.2021 juhendi nr 1.1-16/21/9 juurde Erakorralised situatsioonid, mis ei vaja hospitaliseerimist Modifitseerituna juhendist „NHS Clinical guide for the management of emergency department patients during the coronavirus pandemic 2020“ Valdkond Erakorralised situatsioonid, mis ei vaja hospitaliseerimist  Kopsupõletik/KOK ilma lisahapniku/mitteinvasiivse ventilatsiooni vajaduseta.  Astmaatik, kelle äge astmahoog on kupeerunud. Hingamisteed  Võib vajada antibakteriaalse ravi alustamist, raviskeemi suukaudsete kortikosteroidide lisamist ja ravivastuse hindamist ambulatoortselt  Vähesümptomaatiline kopsuarteri trombemboolia  Insult, mille neuroloogiline defitsiit ei mõjuta igapäevaelu tegevusi, v.a. aneurüsmaatiline või AVM-tekkene subarahnoidaalne hemorraagia.  Korduva isheemilise insuldiga patsient, kelle puhul ei rakendata revaskulariseerivat ravi ning kelle neuroloogiline defitsiit ei ole eelnevaga oluliselt süvenenud.  Transitoorne isheemiline atakk Kesknärvisüsteem  Antikoaguleeritud adekvaatselt kontaktne patsient (GKS 15 punkti) pärast kerget ajutraumat, keda on jälgitud vähemalt 2 tundi  Antikoaguleerimata adekvaatselt kontaktne neruoloogilise koldeliuta patsient, kellel esinevad KT uuringul vähesed ajutrauma tunnused ning kes on hinnatud neurokirurgi poolt kodusele jälgimisele sobivaks.  Epileptilisest hoost taastunud patsient  Cauda equina sündroomita alaseljavalu  Äge gastroenteriit ja äge koliit kui patsient suudab suu kaudu vedelikku tarbida ning tal ei ole/on minimaalsed muutused uurea ja Seedetrakt elektrolüütide väärtustes ning puuduvad sepsisele viitavad tunnused  Kodade virvendus/laperdusarütmia adekvaatse sageduskontrolli korral  Sünkoop, mille puhul ei esine hüpotensiooni ega olulisi EKG Kardio- muutusi (ülejuhtehäired, arütmiad) vaskulaarsüsteem  Stabiilne südamepuudulikkus  Stabiilne stenokardia  Arteriaalne hüpertensioon hüpertensiivse kriisi tunnusteta  Patsiendid, kes vajavad vaid füsioteraapiat/valuvaigisteid.  Kõik ülajäseme ja alajäseme murrud (v.a reieluumud), mis ei vaja kohest operatiivset sekkumist Luu- ja lihaskond  Liigese dislokatsioon pärast selle reponeerimist.  Stabiilsed lülisambamurrud, stabiilne vaagnamurd.  Näokolju murrud, mis ei vaja erakorralist kirurgilist sekkumist  Koolikuga haige, kellel on valu kontrollitud  Kõhuvaluga patsient, kellel kellel laboratoorsetele ning kliinilise Üldkirurgia vajaduse korral teostatud radioloogilistele uuringutele tuginedes ei sedastata erakorralist kirurgilist sekkumist vajavat patoloogiat  Abstsess sepsise tunnusteta, avamine ambulatoorselt 7 (13)   Hematuuria, millega ei kaasne hüpotensiooni, aneemiat kuseteede obstuktsiooni  puudub sepsis (vähemalt 2 SIRS sümptomit koos Infektsioon elundipuudulikkusega) või septiline šokk  puudub endokardiit, meningiit, entsefaliit  Kerge haigestumine (palavik, köha, väsimus, kurgu/lihas/peavalu, iiveldus/oksendamine, kõhulahtisus, maitse-ja haistmismeele kadu) ilma õhupuuduse kliinilise pildita (SpO2 ruumiõhul >95% või kroonilise kopsuhaiguse (KOK) korral >90%), patoloogiata radioloogiline leid.  Järgnevad haiged vajavad erilist tähelepanu ning ambulatoorset COVID-19 jälgimist kuni parenemiseni: kaasuvate haigustega ≥65 aasta vanused; patsiendid kellel on kardiovaskulaarne haigus, krooniline kopsuhaigus, sirprakuline aneemia, diabeet, pahaloomuline kasvaja, rasvumus, krooniline neeruhaigus; rasedad; suitsetajad; patsiendid, kellele on teostatud organtransplantatsioon või kes saavad immunosupressiivset ravi.  Asümptomaatilised või aine/ravimi mittetoksilise tasemega Mürgistused patsiendid 6-12 tundi pärast manustamist, kelle puhul puudub kahtlus, et ainet manustati suitsiidi eesmärgil.  Elulõpu otsustega patsiendid või kelle maksimaalne ravimaht ei hõlma hospitaliseerimist  Iselimiteeruvad probleemid (viirusinfektsioon, palavik muutusteta Muud analüüsides jt.)  Madal/kõrge veresuhkur ilma kaasnevate probleemideta (teadvushäire) 8 (13)  Lisa 2. Terviseameti peadirektori 28.10.2021 juhendi nr 1.1-16/21/9 juurde Kliiniline hapruse skaala (Clinical Frailty Scale) 1. Väga heas vormis – jõuline, aktiivne, energiline, hästi motiveeritud, vormis; need inimesed on enamasti regulaarselt kehaliselt aktiivsed ja kuuluvad oma vanuserühmas kõige paremas vormis olevate hulka. 2. Heas vormis – ei ole aktiivseid haigusi, kuid pole nii heas vormis kui eelmised; enamasti harrastavad kehalist koormust, kuid mitte regulaarselt (nt hooajaliselt). 3. Hästi toimetulev – meditsiinilised probleemid on hästi ohjatud, ei ole regulaarselt aktiivsed, välja arvatud tavaline jalutamine. 4. Haavatav – ei sõltu igapäevaelus teistest, kuid haigussümptomid limiteerivad sageli tegevusi; kaebavad, et on aeglaseks jäänud, et väsivad päeva jooksul. 5. Vähe habras – väljendunud aeglus, vajavad abi instrumentaalsetes igapäevatoimingutes (nt finantstoimingud, transport, raskemad kodutööd, ravimite manustamine); tekivad ja progresseeruvad raskused poes käimisel, üksinda väljas käimisel, toiduvalmistamisel ja kodutööde tegemisel. 6. Mõõdukalt habras – vajab abi nii kodust väljaspool olevateks tegevusteks kui majapidamistöödes, raskused trepil kõndimisega, vajab abi vanniskäimisel, võib vajada vähest abi riietumisel. 7. Tõsiselt habras – sõltub kõikides igapäevatoimingutes täielikult teistest mistahes põhjusel (kehaline või kognitiivne); siiski on seisund stabiilne ja pole suurt riski lähema 6 kuu jooksul surra. 8. Väga tõsiselt habras – sõltub väga oluliselt teistest, läheneb elu lõpule, tavaliselt ei parane enam ühestki kergemast kaasuvast haigusest. 9. Terminaalselt haige - läheneb elu lõpp; see kehtib inimese kohta, kelle ennustatav elu kestus ≤6 kuud, kuid kes ei ole muidu nähtavalt haprad. 9 (13)  Lisa 3. Terviseameti peadirektori 28.10.2021 juhendi nr 1.1-16/21/9 juurde Eestis kasutatav triaaž EMOs eluliste näitajate alusel IV ja V ehk I ehk punane II ehk oranž III ehk kollane roheline ja sinine Hingamisteed suletud, Hingamisteed ei hinga Sagedus >30 või <25/min või 9-25/min ja Hingamine >25/min <9/min 91-95% õhuga >95% õhuga SpO2<90% <90% õhuga lisahapnikuga Löögisagedus Löögisagedus Löögisagedus 51-109/min >120/min või >110 või Vereringe >120/min või <40/min ja AR>90 <40/min ja AR >90 <50/min ja ja AR<90 mmHg mmHg mmHg AR>90 mmHg Teadvuseta või kestev Somnolentne või Teadvus Segasusseisund Orienteeritud epileptiline hoog soporoosne Kehatemperatuur >410 või <350 C 38,5-410 C 35,1-38,40 C 10 (13)  Lisa 4. Terviseameti peadirektori 28.10.2021 juhendi nr 1.1-16/21/9 juurde Üldseisund ECOG/WHO järgi Aste ECOG 0 Täisaktiivne, võimeline tegema kõiki haiguse-eelseid toiminguid piiranguteta 1 Piirangud füüsilise pingutusega seotud tegevuste korral, kuid võimeline kodus hakkama saama ja suuteline tegema kergemaid või istuvat tööd, näiteks kergemad kodused tööd, kontoritöö 2 Võimeline kodus hakkama saama ja enese eest hoolitsema, kuid puudub töövõime. Püstiselt aktiivne >50% ärkveloleku ajast. 3 Suuteline ainult piiratud enesehoolduseks, aheldatud voodisse rohkem kui 50% ärkveloleku ajast 4 Täielikult invaliidistunud. Ei ole võimeline mitte mingisugusteks enesehoolduslikeks tegevusteks. Täielikult voodi- või toolikeskne 5 Surnud 11 (13)  Lisa 5. Terviseameti peadirektori 28.10.2021 juhendi nr 1.1-16/21/9 juurde AIDSi defineerivad seisundid Schneider E, Whitmore S, Glynn K, et al. Revised surveillance case definitions for HIV infection among adults, adolescents, and children aged <18 months and for HIV infection and AIDS among children aged 18 months to <13 years: appendix A. 2008. (https://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/rr5710a2.htm) 12 (13)  Lisa 6. Terviseameti peadirektori 28.10.2021 juhendi nr 1.1-16/21/9 juurde Tervishoiualase kriisi tingimustes piiratud ravi- ning diagnostilise võimekusega osakondade tekitamine ja töösse rakendamine 1. Ravikorraldus TRO-da suunatakse haiged, kellel:  EMO etapil on teostatud primaarne diagnostika juhtiva patoloogia suhtes ning diagnoos püstitatud.  Hospitaliseerimise vajaduse ja ravikoha valiku hindamissüsteemi järgi on patsiendil vastavalt juhendile täidetud skooring, mis näitab, et patsient hetkel kehtival tervishoiu valmisoleku tasemel aktiivravi osakonda ei kuulu.  Patsiendile on eriala spetsialistide poolt määratud ravi.  Patsient ning lähedased otsustest informeeritud. 2. Nõuded (1) TRO tervishoiuteenuste osutamiseks peab osakonnas olema järgmine aparatuur ja sisustus (20 voodikoha kohta): 1) EKG aparaat; 2) vererõhumõõtja; 3) glükomeeter; 4) termomeeter; 5) süstlad ravimite n/g, s/c, i/m ja i/v manustamiseks ning infusioonisüsteemid; 6) Ravi- ja hooldustoimingute sooritamiseks vajalikud vahendid Kõik voodikohad peavad olema varustatud meditsiinilise hapniku andmise süsteemiga (2) TRO tervishoiuteenuste osutamiseks peavad osakonnas töötama arstid, üldõed ja hooldajad. Ööpäevaringselt peavad töötama üldõed ja hooldajad. (3) TRO tervishoiuteenuste osutamiseks peavad osakonnas olema järgmised ruumid: 1) palatid; 2) tualettruumid; 3) duširuumid; 4) soovitatavalt leinatuba/ärasaatmise tuba. (4) Kui tegemist ei ole HVA haiglaga, TRO teenuse osutaval tervishoiuasutusel peavad olema tervishoiuteenuste osutamiseks lepingud teiste eriarstiabi osutajatega järgmiste tervishoiuteenuste osas: 1) laboriteenused; 2) radioloogiateenused. 3. Meeskond (20 voodikoha kohta)  Arst – päevavalve tagatud  Kaks õde – ööpäevaringe valve  Kaks hooldajat – ööpäevaringne valve  Soovitatavalt hingehoidja / kaplan, psühholoog, füsioterapeut (lamatiste jms profülaktika) 4. Isolatsiooni võimalused Mikroorganismide leviku tõkestamiseks peab olema võimalus rakendada isolatsioonirežiimi ja eraldada nakkusohtlikud patsiendid eraldi palatitesse. 13 (13) Saatja: <[email protected]> Saadetud: 01.11.2021 15:36 Adressaat: SM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Patsientide hospitaliseerimise ning haiglaravi jätkamise üle otsustamise juhend piiratud meditsiinilise ressursi korral COVID-19 pandeemia tingimustes Pealkiri: Patsientide hospitaliseerimise ning haiglaravi jätkamise ¨¹le otsustamise juhend piiratud meditsiinilise ressursi korral COVID-19 pandeemia tingimustes Registreerimise kuupäev: 28.10.2021 Registreerimise number: 1.1-16/21/9 Juurdepääsupiirang: AK AvTS ¡ì 35 lg 1 p 17 LugupidamisegaTerviseametTel 794 3500E-post [email protected] Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide lisadega.This e-mail is confidential and meant for use by the person named in the letterhead. Any use in any way or copying of it by a person not marked as the addressee thereof is prohibited. If you have got this e-mail by mistake, please notify oti f the sender without aledy and delete the receiveiae-mail together with all its attachments.§¥§Ñ§ß§ß§à§Ö §á§Ú§ã§î§Þ§à §ñ§Ó§Ý§§Ö§ñä§ã§ñ §Ü§à§ß§æ§Ú§Õ§Öè§ß§§Ú§Ñ§Ý§î§ß§í§Þ §Ú §á§â§Ö§Õ§ß§Ñ§Ù§ß§Ñ§é§Ö§ß§à §Õ§Ý§ñ §Ú§ã§á§à§Ý§î§Ù§à§Ó§Ñ§ß§Ú§ñ §Ñ§Õ§â§Ö§ã§Ñ§ä§à§Þ. §­§ð§Ò§à§Ö §Ú§ã§á§à§Ý§î§Ù§à§Ó§Ñ§ß§Ú§Ö §Õ§Ñ§ß§ß§à§Ô§à §á§Ú§ã§î§Þ§Ñ §Ü§Ñ§Ü§Ú§Þ- §Ý§Ú§Ò§à §à§Ò§â§Ñ§Ù§à§Þ §Ú§Ý§Ú §Ü§à§á§Ú§â§à§Ó§Ñ§ß§Ú§Ö §Ý§Ú§è§à§Þ, §Ü§à§ä§à§â§à§Ö §ß§Ö §à§Ò§à§Ù§ß§Ñ§é§Ö§ß§à §Ñ§Õ§â§Ö§ã§Ñ§ä§à§Þ, §Ù§Ñ§á§â§Ö§ë§Ö§ß§à. §¦§ã§Ý§Ú §£§í §á§à§Ý§å§é§Ú§Ý§Ú §Õ§Ñ§ß§ß§à§Ö §á§Ú§ã§î§Þ§à §á§à §à§ê§Ú§Ò§Ü§Ö, §á§à§Ø§Ñ§Ý§å§Û§ã§ä§Ñ, §ß§Ö§Þ§Ö§Õ§Ý§Ö§ß§ß§à §ã§à§à§Ò§ë§Ú§ä§Ö §à§Ò §ï§ä§à§Þ §à§ä§á§â§Ñ§Ó§Ú§ä§Ö§Ý§ð §á§Ú§ã§î§Þ§Ñ §Ú §å§Õ§Ñ§Ý§Ú§ä§Ö §á§à§Ý§å§é§Ö§ß§ß§à§Ö §á§Ú§ã§î§Þ§à §Ó§Þ§Ö§ã§ä§Ö §ã §á§â§Ú§Ü§â§Ö§á§Ý§×§ß§ß§í§Þ§Ú §Ü §ß§Ö§Þ§å §æ§Ñ§Û§Ý§Ñ§Þ§Ú.www.terviseamet.ee