Salmonellooside tõrje eeskiri eelnõu

3690454 1189245 EELNÕU 10 .11 .2021 18.05.2021 0 0 EELNÕU 10 .11 .2021 18.05.2021 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Salmonellooside tõrje eeskiri 344805 767171 0 0 Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 62 lõi gete 4 ja 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised põllumajandusloomade ja -lindude salmonellooside, samuti perekonda Salmonella kuuluvate inimese terviseohutuse seisukohalt oluliste serotüüpide leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks. § 2. Salmonelloositekitajad ja inimese terviseohutuse seisukohalt kõige olulise ma d Salmonella serotüübid (1) Salmonelloos on perekonda Salmonella kuuluva bakteri (edaspidi Salmonella spp . ) põhjustatud kodu- ja metsloomade (edaspidi koos loomad ) , samuti lindude nakkushaigus. (2) Loomade salmonelloosi tekitaja d loomaliikide järgi on : 1) sigadel Salmonella typhimurium , Salmonella choleraesuis , Salmonella derby , Salmonella infantis ja Salmonella enteritidis ; 2) veistel Salmonella dublin , Salmonella typhimurium ja Salmonella newport ; 3) lammastel ja kitsedel Salmonella abortusovis , Salmonella typhimurium , Salmonella montevideo ja Salmonella anatum ; 4) hobustel Salmonella abortusequi , Salmonella typhimurium , Salmonella newport ja Salmonella anatum . (3) Lindude salmonelloosi tekitaja d on: 1) Salmonella enterica subsp . arizonae ; 2) Salmonella gallinarum ; 3) Salmonella meleagridis ; 4) Salmonella pullorum ; 5) Salmonella typhimurium ; 6) Salmonella enteritidis ; 7) Salmonella hadar 8) Salmonella virchow . (4) Inimese terviseohutuse seisukohalt kõige olulisemad S almonella serotüübid (edaspidi zoonoossed haigusetekitajad ) on: 1) Salmonella enteritidis ; 2) Salmonella typhimurium , sealhulgas Salmonella typhimurium ’i monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4, [5],12 :i:-); 3) Salmonella hadar ; 4) Salmonella infantis ; 5) Salmonella virchow . 2. peatükk Ennetamine § 3. Salmonella seire kontrollprogramm (1) Salmonella seire kontrollprogramm (edaspidi kontrollprogramm ) on Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2160/2003 Salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1–15) ning teiste asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega koostatud programm zoonoossete haigusetekitajate esinemise vähendamiseks ning põllumajandusloomadel ja -lindudel salmonelloosi ennetamiseks ja tõrjeks vajalike meetmete rakendamiseks. (2) Kontrollprogrammi rakendab ja selle täitmist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet . (3) Kontrollprogramm i kantakse andmed Põllumajandus- ja Toiduamet i võetava te proov id e (edaspidi ametlik proov ) ja käitleja või loomapidaja võetava te proov id e (edaspidi käitleja proov ) kohta . Käitleja või loomapidaja võtab proovi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2160/2003 II lisa kohaselt. § 4. Proovi võtmine ja märgistamine (1) Ametlik u proovi võtmise ja laborisse saatmise korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet . (2) Käitleja proovi võtab ja saadab laborisse käitleja või loomapidaja , kes proovi võttis . (3) Kontrollprogrammi kohaselt võetud proov märgistatakse viisil, mis võimaldab proovi identifitseerida. Proov võetakse Euroopa Liidu õigusakti s sätestatud nõuete kohaselt ja märgistatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i koostatud juhendi kohaselt. § 5. Proovi analüüsimine (1) Kontrollprogrammi kohaselt võetud p roov i analüüsitakse veterinaarseaduse § 91 või toiduseaduse § 52 kohaselt volitatud laboris. (2) Proovist Salmonella spp . kindlakstegemise korra l määratakse referentlaboris selle serotüüp . (3) Isolaati säilitatakse referentlaboris vajaduse korral fagotüübi ja ravimresistentsuse määramiseks viis aastat. § 6. Proovidega seotud kulude katmine (1) Ametliku proovi võtmise ja laborisse saatmise kulud kaetakse Põllumajandus- ja Toiduamet i eelarvest ning laboratoorsete uuringute kulud kaetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi eelarvest. (2) Käitleja proovi võtmise, laborisse saatmise ja laboratoorsete uuringute kulud katab käitleja või loomapidaja. (3) Serotüübi ja fagotüübi määramise ning säilitamise kulud kaetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi eelarvest. § 7. Aretus- ja sugukarja lindude uurimine (1) Haudemun ad e toot mise eesmärgil peeta va liigi Gallus gallus aretus- ja sugukarja linde (edaspidi koos sugukari ) uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 200/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada Salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjades (ELT L 61, 11. 0 3.2010, lk 1–9), sätestatud nõuete kohaselt. (2) Kalkunite sugukarj a linde uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ning komisjoni määruses (EL) nr 1190/2012 Euroopa Liidu eesmärgi kohta Salmonella enteritidis ’ e ja Salmonella typhimurium ’ i vähendamiseks kalkunikarjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003 (ELT L 340, 13.12.2012, lk 29–34) sätestatud nõuete kohaselt. (3) Pulloroosi ning kanade ja kalkunite tüüfuse esinemise kindlakstegemiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollprogrammi kohaselt sugukarja lindudelt ametliku proovi. (4) Ü hes loomakasvatushoones või -rajatises haudemunade või tibude saamise eesmärgil peetava väiksema kui 250 linnuga s ugukarja lin nult võtab käitleja kolmel korral tootmistsükli jooksul kas kahe paari sokkidega sokiproovi või ühe paari sokkidega sokiproovi ja ühe tolmuproovi järgmiselt: 1) esimene kord nelja nädala jooksul pärast munemisperioodi algust; 2) teine kord munemisperioodi keskel linnu 42.–44. elunädalal; 3) kolmas kord kaks kuni kolm nädalat enne linnu tapmisele saatmist. § 8. Toidumunade tootmise ja lihatootmise eesmärgil peetava linnukarja lindude uurimine (1) Toidumunade tootmise eesmärgil peetava liigi Gallus gallus linnukarja linde uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ning komisjoni määruses (EL) nr 517/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada teatavate Salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määrust (EL) nr 200/2010 (ELT L 138, 26. 0 5.2011, lk 45–51), sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toidumunade tootmise eesmärgil peetava liigi Gallus gallus linnukarja lin nult , kes on lõpetanud munemistsükli, võtab käitleja komisjoni määruse (EL) nr 517/2011 lisa kohaselt väljaheiteproovi kaks nädalat enne lin nu tapmis ele saatmist. (3) Lihatootmise eesmärgil peetava liigi Gallus gallus broilerikarja linde uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ning komisjoni määruses (EL) nr 200/2012 sätestatud nõuete kohaselt. (4) Lihatootmise eesmärgil peetava kalkunikarja linde uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EÜ) nr 2160/2003 ning komisjoni määruse s (EL) nr 1190/2012 sätestatud nõuete kohaselt. (5) Lihatootmise eesmärgil peetava linnukarja lindude lt, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud linnu d , ning toidumunade tootmise eesmärgil peetava linnukarja lindude lt, välja arvatud lõigetes 1 ja 2 nimetatud linnu d , võetavad ametlikud proovid ning proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollprogrammis. (6) Lõikeid 1–5 ei kohaldata loomakasvatushoones või -rajatises peetava väiksema kui 50 linnuga linnukarja suhtes, mille linde peetakse toidumunade tootmise ja lihatootmise eesmärgil. § 9. Seakarja loomade uurimine (1) Salmonelloosi tekitaja ja zoonoosse haigusetekitaja esinemise kindlakstegemiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollprogrammi kohaselt seakarja loomade lt ametliku proovi. (2) Alla aasta vanus t elt sigadelt võ tab Põllumajandus- ja Toiduamet väljaheite bakterioloogiliseks uurimiseks vanuse - või pidamisrühmade kaupa 5–10 looma kohta üks väljaheiteproov . Proovid ühendatakse laboris koondprooviks kümnekaupa. § 10. Veise- ja muu loomakarja loomade uurimine (1) Salmonelloosi tekitaja ja zoonoosse haigusetekitaja esinemise kindlakstegemiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollprogrammi kohaselt veise- ja muu loomakarja looma lt ametliku proovi. (2) Väiksema kui 30 loomaga aretuskarja loomade uurimise ks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet proovi igalt täiskasvanud loomalt. (3) Suurema kui 30 loomaga aretus karja loomade uurimiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet vähemalt 30 täiskasvanud loomalt ametlikud proovid, mis ühendatakse laboris viiekaupa koondprooviks. (4) Kuni kuue kuu vanustelt vasikatelt võtab Põllumajandus- ja Toiduamet ühe väljaheiteproovi 5–10 looma kohta. (5) P roovi p ositiivse uuri mis tulemuse korral võtab Põllumajandus- ja Toiduamet individuaalse kordusproovi. § 11. Loomsest saadusest proovi võtmine ja uurimine (1) K odulinnu , veise-, sea- ja muu kodulooma rümbas Salmonella spp . esinemise kindlakstegemiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet tapamajas nimetatud loomsetest saadustest kontrollprogrammi kohaselt ametliku proovi. (2) Lihas Salmonella spp . esinemise kindlakstegemiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet lihalõikusettevõttes liha lõikamisel saadud lihast kontrollprogrammi kohaselt ametliku proovi. (3) Muus kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud loomses saaduses Salmonella spp . esinemise kindlakstegemiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet proov i kontrollprogrammi kohaselt. § 12. Sööda uurimine (1) Söödas Salmonella spp . esinemise kindlakstegemiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollprogrammi kohaselt söödast ametliku proovi ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise, töötlemise, vahendamise, vedamise või ladustamisega müügi eesmärgil, ning loomakasvatushoones ja -rajatises, kus käideldakse sööta ja kasutatakse seda oma loomadele söötmiseks. (2) Sööda st võetakse amet lik proov söödaseaduse § 30 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. 3. peatükk TÕRJE 1. jagu Tegutsemisjuhised salmonelloosi kahtluse korral § 13. Salmonelloosi kahtlus (1) Salmonelloosi kahtl us püstitatakse kar jas , mille vähemalt ühel loomal esinevad salmonelloosile omased kliinilis ed tunnused või kui selle l t karja loomalt leitakse salmonelloosile iseloomulik lahanguleid. (2) Salmonelloosi kahtlus püstitatakse linnukar jas , mille linnult § 7 lõike 3 kohase lt võetud ametlik u proovi uurimis tulemus on salmonelloosi suhtes positiivne. § 14 . Teavitamine ja arvestuse pidamine (1) Salmonelloosi kahtlusest või diagnoosimisest karjas ning Salmonella spp . isoleerimisest teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduamet it veterinaarseaduse s sä testatud korras. (2) Põllumajandus- ja Toiduamet peab arvestust Salmonella spp . esinemise üle karjas, haudejaamas ja ettevõttes, kus tegeletakse loomsete saaduste või sööda käitlemisega. 2. jagu Diagnoosimine § 15. Salmonelloosi diagnoosimiseks p roovi võtmine laboratoorseks uurimiseks Salmonelloosi diagnoosimiseks võtab proovi ja saadab selle laborisse Põllumajandus- ja Toiduamet . § 16. V eis el, s eal , lam bal ja hobus el salmonelloosi diagnoosimiseks p roovi võtmine (1) V eisekarjas s almonelloosi diagnoosimiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma lt proovid §-s 10 sätestatud mahus ja nõuete kohaselt. (2) S eakarjas s almonelloosi diagnoosimiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma lt proovid §-s 9 sätestatud mahus ja nõuete kohaselt. (3) Salmonelloosi le iseloomuliku lahanguleiu puhul salmonelloosi diagnoosimiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet surnud veiselt ja sealt 25 grammi raskuse koeproovi peen- ja jämesoolest, maksast, põrnast ning peen- ja umbsoole piirkonna kolmest kuni viiest lümfisõlmest. (4) L ambal s almonelloosi diagnoosimiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet aborteerunud või mumifitseerunud loote ning 25 grammi raskuse koeproovi surnud looma emaka karunkulitest , lümfisõlmedest ja maksast. (5) H obusel s almonelloosi diagnoosimiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet 25 grammi raskuse koeproovi surnud looma maksast, neerust ning niude- ja käärsoole lümfisõlmedest. (6) Elusal lambal või hobusel s almonelloosi diagnoosimiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet neilt individuaalse väljaheiteproovi. § 17. Diagnoosimine Salmonelloosi ametlik diagnoos pannakse veterinaarseaduse § 53 kohaselt. 3. jagu Tõrjemeetmed § 18. Salmonelloosi diagnoosimise korra l Põllumajandus- ja Toiduamet i kehtesta tavad kitsendused (1) Salmonelloosi diagnoosimise korra l kehtestab Põllumajandus- ja Toiduamet kitsendused järgmistele karjadele ja ettevõtetele : 1) sea-, veise- või muu loomakar i , kus on diagnoositud salmonelloos või kus kontrollprogrammi rakendamise käigus või muu uuringu tulemusel on ühes koondproovis või rohkem kui ühel loomal kindlaks tehtud salmonelloositekitaja või zoonoos s e haigusetekitaja esinemine ; 2) toidumunade tootmise või lihatootmise eesmärgil peetav linnukar i (edaspidi koos tootmiskari ), kus on diagnoositud salmonelloos või kus kontrollprogrammi rakendamise käigus või muu uuringu tulemusel on kindlakstehtud Salmonella enteritidis ’e või Salmonella typhimurium ’i esinemine ; 3) lindude sugukar i , kus on diagnoositud salmonelloos või kus kontrollprogrammi rakendamise käigus või muu uuringu tulemusel on kindlakstehtud salmonelloositekitaja või zoonoos se haigusetekitaja esinemine ; 4) haudejaam, kus kontrollprogrammi rakendamise käigus või muu uuringu tulemusel on kindlakstehtud salmonelloositekitaja või zoonoos se haigusetekitaja esinemine ; 5) sööda käitleja ettevõt e , kus on kindlakstehtud Salmonella spp . esinemine; 6) ettevõte , kus asub söö t , milles on kindlakstehtud Salmonella spp . esinemine. ( 2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab epidemioloogilise uurimise eesmärgiga selgitada välja võimalikud salmonelloosi nakkusallikad ja nakkuse leviku teed. ( 3 ) Juhul kui looma- või linnukarjas tehakse kindlaks Salmonella spp . esinemine , mille määratud serotüüp ei kuulu §-s 2 sätestatud salmonelloositekitajate või zoonoossete haigusetekitajate hulka või mis kuulub zoonoossete haigusetekitajate hulka ja ettevõtteid ei ole loetletud § 18 lõike 1 punktides 1–3, rakendatakse karjas nakkusallika kõrvaldamiseks, nakkuse edasise leviku tõkestamiseks ja ristsaastumise vältimiseks § -s 2 5 sätestatud meetmeid. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet peab arvestust kindlakstehtud salmonelloosi tekitajate kohta ja lõikes 1 nimetatud karjade (edaspidi Salmonella -positiivne kari), teadmata tervisliku staatusega karjade ning Põllumajandus- ja Toiduamet i korraldusel tapetud loomade ja lindude kohta. § 19. Salmonell a -positiivses sea- ja veisekarjas kohaldatavad kitsendused (1) Põllumajandus- ja Toiduamet kohaldab Salmonella -positiivses sea- ja veisekarjas järgmisi kitsendusi: 1) viivitamata korraldatakse kliiniliselt haige, salmonelloosi tekitajaga või zoonoosse haigusetekitajaga nakatunud looma eraldamine teistest loomadest ning loomadele tehtud uuringute ja karjas rakendatud meetmete kohta arvestuse pidamine; 2) looma karjast väljaviimine keelatakse muul eesmärgil kui tapmise le saatmiseks kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) karjas tehakse epidemioloogiline uurimine ning vajaduse korral võetakse ametlikke proove; 4) selles loomakasvatushoones või - rajatise osas, kus on salmonelloositekitajaga või zoonoosse haigusetekitajaga nakatunud loom, keelatakse kõrvalise isiku viibimine; 5) selles loomakasvatushoone s või -rajatise osas, kus on nakatunud loom, kasutatakse loomade talitamisel kaitseriietust ning sealt lahkudes puhastatakse ja desinfitseeritakse jalanõud; 6) pärast nakatunud looma tapmisele saatmist pestakse ja desinfitseeritakse järelevalve amet nik u juhiste kohaselt loomakasvatushoone või -rajatise osa, kus looma peeti; 7) nakatunud loomalt pärineva toorpiima kasutamine toidu ks ja sööda ks keelatakse; 8) veiste ja sigade sõnnik ning kasutatud allapanu käideldakse järelevalveametnik u juhiste kohaselt viisil, mis välistab Salmonella spp . leviku. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud looma tapmisele saatmise korral kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet järgmisi kitsendusi: 1) loom saadetakse tapmisele järelevalveametniku teadmisel; 2) salmonelloosile iseloomulike haigustunnusteta , kuid positiivse väljaheiteproovi andnud looma tapmisele saatmise korra l teavita takse tapamaja järelevalve amet nikku looma saabumisest vähemalt 24 tundi ette ; 3) kliiniliselt haiget looma tapmisele ei saadeta. ( 3 ) Lõike 1 punktis 7 nimetatud toor piima võib toi du ks ja sööda ks kasutada, kui seda toor piima töödeld akse kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp . hävimise. Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab vajadusest toorpiima töö delda selle edasist käitlejat . ( 4 ) Loomalt, kellel esinevad kliinilise salmonelloosi tunnused, võetakse individuaalne väljaheiteproov. ( 5 ) Tapamajas s ea lümfisõlmedest kontrollprogrammi kohaselt võetud proovis Salmonella spp . kindlakstegemisel selgitab Põllumajandus- ja Toiduamet välja tapetud sea päritolukarja epidemioloogilise olukorra ning võtab nakkusallika väljaselgitamiseks vajaduse korral sea päritolukarja loomadelt väljaheiteproovid arvestusega üks proov 5–10 looma kohta. ( 6 ) Eraldatud kliiniliselt haiget ja salmonelloosi tekitajaga või zoonoosse haigusetekitajaga nakatunud siga või veist võib ravida. Ravitud loomalt võtab Põllumajandus- ja Toiduamet väljaheiteproovi salmonelloosi tekitaja või zoonoosse haigusetekitaja tuvastamiseks kaks korda ühekuulise vahega, kuni saadakse kaks korda järjest negatiivne tulemus. (7) Loomapidaja rakendab Salmonella -positiivses sea- ja veisekarjas järgmisi abinõusid: 1) korraldab pärast nakatunud looma tapmisele saatmist loomakasvatushoone või - rajatise pesemise ja desinfektsiooni; 2) korraldab deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele meetmed, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi; 3) peab arvestust Salmonella spp . uuringute, nakatunud looma liikumise ja tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise ning looma tapmisele saa tmiseks kasutatud veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise kohta. § 20. Salmonella -positiivse sea- ja veisekarja looma tapmine ja edasine käitlemine tapamajas ( 1) Kui S almonella -positiivse sea- või veisekarja looma väljaheiteproovi tulemus on positiivne, täidab käitleja looma tapmisel ja edasisel käitlemisel tapamajas järgmisi nõudeid: 1) loom tapetakse muul päeval kui teised lõikes 1 nimetamata loomad või tööpäeva lõpus viimasena; 2) pärast looma tapmist ruum ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse; 3) liha ladustatakse toidukõlblikust lihast eraldi ning kuumtöödeldakse selliselt, et oleks tagatud liha sisetemperatuuri hetkeline tõus vähemalt 75 ºC- ni või liha sisetemperatuuri püsimine kahe minuti jooksul vähemalt 70 ºC juures. (2) Pärast lõike 1 punkti 2 kohaselt ruumide ja seadmete puhastamist ja desinfitseerimist võtab käitleja tapamajas tootmispindadelt ja seadmetelt hügieeniproov i Salmonella spp . kindlakstegemiseks . (3) Kui tootmispinnalt või seadmelt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, puhastatakse ja desinfitseeritakse ruume , tootmispindu ja seadmeid, kuni kahel järjestikusel päeval võetud hügieeniproovi tulemus on Salmonella spp . suhtes negatiiv ne . § 21. Lambal, kitsel , hobusel ja muul põllumajandusloomal salmonelloosi diagnoosimise korra l kohaldatavad kitsendused Kui l ambal, kitsel, hobusel või muul põllumajandusloomal diagnoositakse salmonelloos , kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet nende suhtes §-s 19 sätestatud asjakohaseid kitsendusi ning käitleja täidab sellise looma tapmisel ja edasisel käitlemisel §-s 20 sätestatud nõudeid . § 22. Salmonella -positiivses linnukarjas kohaldatavad üldised kitsendused (1) Põllumajandus- ja Toiduamet kohaldab Salmonella -positiivses linnukarjas järgmisi kitsendusi: 1) keelatakse lin nu karjast väljaviimine muul eesmärgil kui kliiniliselt terve linnu tap misele saatmiseks kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega; 2) lin nu tapmisele saatmisest teavita takse tapamaja järelevalveametnikku vähemalt 24 tundi ette; 3) toidu muna de tootmise eesmärgil peetava tootmiskarja linnud tapetakse või hukatakse viivitamata, noorlin nud tapetakse või hukatakse ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast ; 4 ) l ihatootmise eesmärgil peetava tootmis karja linnud tapetakse või hukatakse hiljemalt kasvatusperioodi lõpus; 5 ) karjas tehakse epidemioloogiline uurimine ning vajaduse korral võetakse proove; 6 ) keelatakse uue lin nu toomine karja; 7 ) loomapidamisruumis , kus on nakatunud lin d , keelatakse kõrvalise isiku viibimine; 8 ) keelatakse haigusetekitajaga saastunud sõnniku ladustamine selle ettevõtte territooriumile, kus tegeletakse linnukasvatusega ja eelnimetatud s õnnik kompostitakse või kahjutustatakse nakkuse levikut välistaval viisil järelevalveametnik u juhiste kohaselt lindlast piisavas kauguses. (2) Kui Salmonella -positiivse linnukarja linde ei tapeta, siis nad hukatakse ning hukatud linnud kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all. (3) Loomapidaja rakendab S almonella -positiivses linnukarjas järgmisi abinõusid: 1) kasutab lindude talitamisel kaitseriietust ning ruumist lahkudes puhasta b ja desinfitseeri b jalanõud; 2) peseb ja desinfitseerib haigusetekitajaga kokku puutunud ning jäätmete eemaldamiseks kasutatud prügikonteiner i ja veokonteiner i iga kord pärast selle kasutamist; 3) peseb ja desinfitseerib pärast nakatunud lin nu tapmisele või hukkamisele saatmist ja munade vedu korduvkasutatav a konteiner i , veokast i ja veovahend i ; 4) hävitab munade veoks kasutatud pappkast i ja -rest i ; 5) eemaldab pärast nakatunud lin nu tapmisele saatmist viivitamata lindlast sõnnik u , puhastab ja peseb lindla, desinfitseerib kasutatud inventar i , abiruumid ja veovahendi ning seejärel ventileeri b lindla. (4) Lõike 3 punkti 5 kohaselt puhastatud pindadelt ja seadmetelt võetakse hügieeniproov Salmonella spp . kindlakstegemiseks. (5) Kui lõike 4 kohaselt pindadelt ja seadmetelt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, puhastatakse ja desinfitseeritakse pindu ja seadmeid, kuni kahel järjestikusel päeval võetud hügieeniproovi tulemus on Salmonella spp . suhtes negatiiv ne . § 23. Salmonella -positiivses tootmiskarjas kohaldatavad lisa kitsendused (1) Põllumajandus- ja Toiduamet kohaldab Salmonella -positiivses tootmiskarjas järgmisi lisa kitsendusi : 1) l indude ravi keelatakse ; 2 ) l innud tapetakse ning lindudelt pärinev liha kuumtöödeldakse toiduhügieeni käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud viisil, mis tagab Salmonella spp . hävimise, või linnud hukatakse ning hukatud linnud kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalve amet niku kontrolli all; 3 ) ettevõttes korraldatakse teiste samal territooriumil peetavate tootmiskarjade uurimine Salmonella enteritidis ’e ja Salmonella typhimurium ’i suhtes; 4 ) kui ettevõttes peetakse mitu t tootmiskarja, kogutakse Salmonella -positiivse tootmiskarja lindude munad pärast teiste tootmiskarjade lindude munade kogumist. (2) Loomapidaja rakendab Salmonella -positiivses linnukarjas järgmisi abinõusid: 1) korraldab deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele meetmed, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi; 2) peab arvestust Salmonella spp . uuringute, nakatunud linnu liikumise ja tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise ning l innu tapmisele saa tmiseks kasutatud veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise kohta; 3) peab Salmonella -positiivsest tootmis karjast pärit toidumunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja koodi, lindla numbri, karja vanuse ja munemiskuupäeva kohta; 4) peab töötlemisele saadetud toidumunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja kohta, mille lindudelt toidumunad pärinevad, munemiskuupäeva, munade väljastuskuupäeva, andmeid toidumunade kogus e kohta ja selle ettevõtte andmeid, kuhu munad on töötlemise le saadetud. § 24. Salmonella -positiivses lindude sugukarjas kohaldatavad lisa kitsendused (1) Põllumajandus- ja Toiduamet kohaldab Salmonella -positiivses lindude sugukarjas järgmisi lisa kitsendusi : 1) haudemunade hautamine keelatakse ning need kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt või kasutatakse toiduks pärast toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide s sätestatud töötlemist viisil, mis tagab Salmonella spp . hävimise; 2) linnud hukatakse või tapetakse ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast . 3 ) Lõike 1 punkti 2 kohaselt t apetud lindudelt pärinev liha kuumtöödeldakse kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp . hävimise; 4 ) pärast nakatunud lindude hukkamisele või tapmisele saatmist pestakse ja desinfitseeritakse lin dla järelevalveametnik u juhiste kohaselt ning tootmispindadelt ja seadmetelt võetakse hügieeniproov Salmonella spp . tuvastamiseks ; 5 ) kui karja lindudel on avastatud zoonoossed haigusetekitajad, pulloroos või kanade ja kalkunite tüüfus või kui kar ja lindudel on kliiniliste haigustunnustega, peatatakse linnukasvatushoones tootmistegevus kaheks nädalaks (edaspidi profülaktiline vaheaeg ); 6 ) linnukasvatushoones tehakse kolm päeva enne tootmistegevuse jätkamist aerosooldesinfitseerimine. (2) Kui lõike 1 punkti 4 kohaselt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, pestakse ja desinfitseeritakse tootmispindu ja seadmeid, kuni hügieeniproovi tulemus on Salmonella spp . suhtes negatiiv ne . (3) Salmonella -positiivse karja noorlinnud , keda peetakse sugu- ja tootmiskarja viimise eesmärgil, hukata kse või tap etakse ühe kuu jooksul arvates ametliku proovi positiivse tulemuse saamise päevast. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib lubada hukkamata jätta ja ravida komisjoni määruse (EÜ) nr 1177/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames (ELT L 212, 0 2. 0 8.2006, lk 3–5), artikli 2 lõike 2 punktis b nimetatud linde s amas määruses sätestatud nõuete kohaselt. (5) Loomapidaja rakendab Salmonella -positiivses lin dude sugu karjas järgmisi abinõusid: 1) korraldab deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele meetmed, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi; 2) peab arvestust Salmonella spp . uuringute, nakatunud linnu liikumise, tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise ning l innu tapmisele saa tmiseks kasutatud veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise kohta; 3) peab selle karja lindudelt päri nevate haudemunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja koodi, lindla numbri, karja vanuse ja munemiskuupäeva kohta; 4) peab töötlemisele või kõrvaldamisele saadetud munade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid selle karja kohta, mille lindudelt munad pärinevad, ning andmeid munemiskuupäeva, väljastuskuupäeva ja munade koguse ning selle ettevõtte kohta, kuhu munad on töötlemise le või kõrvaldamise le saadetud. § 2 5 . Looma- ja linnukarjas § -s 18 lõikes 3 nimetatud Salmonella spp . kindlakstegemise korra l kohaldatavad meetmed (1) Põllumajandus- ja Toiduamet kohaldab looma- ja linnukarjas § -s 18 lõikes 3 nimetatud Salmonella spp . kindlakstegemise korra l järgmisi meetmeid: 1) selgitab välja looma- ja linnukarja epidemioloogilise olukorra, milleks võtab vajaduse korral proove ning hindab uuringute tulemuste alusel nakkusallika esinemise võimalikkust karjas; 2) selgitab välja ristsaastumise võimalikkuse karjas; 3) sea- ja veisekarja puhul võtab Põllumajandus- ja Toiduamet nakkusallika väljaselgitamiseks ühe ametliku väljaheiteproovi 5–10 looma kohta ja ametliku proovi söödast ning vajaduse korral kohustab loomapidajat haiget looma ravima. (2) Loomapidaja kohaldab looma- ja linnukarjas § 18 lõikes 4 nimetatud Salmonella spp . kindlakstegemise korra l järgmisi abinõusid: 1) korraldab sea- ja veisekarja nakatunud looma eraldamise ja vajaduse korral ravi; 2) korraldab pärast nakatunud looma või linnu tapmisele saatmist loomakasvatushoone või - rajatise pesemise ja desin fitseerimise ning deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele abinõud, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi; 3) peab arvestust Salmonella spp ., looma, karja ja sööda uuringute, nakatunud looma liikumise ja tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ja desinfitseerimise ning looma või linnu tapmisele saa tmiseks kasutatud veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise kohta; 4) peab arvestust toidumunade ja piima kohta; 5) rakendab looma- ja linnukarjas nakkusallika kõrvaldamiseks, nakkuse edasise leviku tõkestamiseks ja ristsaastumise vältimiseks ning vastavalt väljaselgitatud epidemioloogilisele olukorrale bioturvalisuse kavas ette nähtud asjakohaseid bioturvameetmeid ; 6) peseb jäätmete eemaldamiseks kasutatud prügikonteineri ning loomade ja lindude veoks kasutatud veovahendi; 7) hävitab munade veoks kasutatud pappkasti ja resti; 8) puhastab ja desinfitseerib tootmispinnad ja seadmed ning võtab puhastatud pindadelt ja seadmetelt hügieeniproovi. § 2 6 . Salmonella -positiivse lindude sugukarja lindudelt pärinevate haudemunade ning ühepäevaste tibude edasisel käitlemisel haudejaamas kohaldatavad kitsendused Põllumajandus- ja Toiduamet kohaldab haudejaamas Salmonella -positiivse sugukarja lindudelt pärinevate haudemunade ning ühepäevaste tibude edasisele käitlemisele järgmisi kitsendusi: 1) haudejaama saadetud haudemunad kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt või neid töödeldakse kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp . hävimise; 2) haudes olevad munad kahjutustatakse ning kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all; 3) haudejaamas koorunud ühe päevased tibud hukatakse kohe ning kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt. § 2 7 . Salmonella -positiivse linnukarja lindude tapmisel ja edasisel käitlemisel kohaldatavad abinõud (1) Käitleja kohaldab Salmonella -positiivse linnukarja lindude tapmisel ja edasisel käitlemisel järgmisi abinõusid: 1) linnud tapetakse muul päeval kui teised lõikes 1 nimetamata linnud või tööpäeva lõpus viimasena; 2) linnud tapetakse sellisel viisil, et Salmonella spp . levik oleks minimaalne; 3) liha ladustatakse toidukõlblikust lihast eraldi ning kuumtöödeldakse selliselt, et oleks tagatud liha sisetemperatuuri hetkeline tõus vähemalt 75 ºC- ni või liha sisetemperatuuri püsimine kahe minuti jooksul vähemalt 70 ºC juures ; 4 ) pärast ruumide ja seadmete puhastamist ja desinfitseerimist võ etakse tapamajas tootmispindadelt ja seadmetelt hügieeniproov Salmonella spp . kindlakstegemiseks . (2) Kui tootmispinnalt või seadmelt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, puhastatakse ja desinfitseeritakse ruume , tootmispindu ja seadmeid, kuni kahel järjestikusel päeval võetud hügieeniproovi tulemus on Salmonella spp . suhtes negatiiv ne . § 2 8 . Salmonella -positiivse linnukarja lindudelt pärinevate toidumunade edasine käitlemine (1) Salmonella -positiivse linnukarja lindudelt pärinevaid toidumune võib turustada toiduks, kui neid töödeld akse kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp . hävimise. Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab toidumunade töötlemise vajadusest munade edasist käitlejat . (2) Salmonella -positiivse linnukarja lindudelt pärinevad toidumunad saadetakse töötlemisele teise linnukarja lindudelt pärinevatest munadest eraldi konteineris või kastis ning need märgistatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 589/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksi k asjalikud rakenduseeskirjad munade turustusnormide kohta (ELT L 163, 24. 0 6.2008, lk 6–23), sätestatud nõuete kohaselt. (3) Salmonella -positiivse linnukarja lindudelt pärinevad toidumunad ning teadmata tervisliku staatusega linnukarja lindudelt pärinevad toidumunad, mida ei töödelda lõigete 1 ja 2 kohaselt, märgistatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ning kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalve amet niku kontrolli all. (4) Käitleja peab lõikes 1 nimetatud linnukarja lindudelt pärinevate toidumunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid ettevõtte kohta, millest toidumunad pärinevad, ning andmeid toidumunade koguse, töötlemiskuupäeva ja -režiimi kohta. § 2 9 . H audejaamas s almonelloosi tekitaja ja zoonoosse haigusetekitaja kindlakstegemise korra l kohaldatavad kitsendused (1) Põllumajandus- ja Toiduamet kohaldab haudejaamas salmonelloositekitaja või zoonoos se haigusetekitaja kindlakstegemise korral järgmisi kitsendusi: 1) haudejaamas tehakse epidemioloogiline uurimine, mille käigus selgitatakse välja nakkusallikas ja nakkuse leviku teed, salmonelloosi tekitaja ja zoonoosse haigusetekitaja esinemine sugukarjas, kari, mille linnult haudemuna pärineb, samal perioodil haudejaamas koorunud ja sealt välja saadetud tibude sihtkoht ning haudemasin, milles hautati nakatunud haudemuna; 2) selgitatakse välja kõik haudemasinad, milles on veel sama linnukarja nakatunud lin dudelt pärinevaid haudemune; 3) 24 tundi pärast haudejaama desinfitseerimist võetakse haudejaamas tootmispindadelt, seadmetelt ja inventarilt hügieeniproov Salmonella spp . kindlakstegemiseks . (2) Käitleja kohaldab lõikes 1 nimetatud haudejaamas viivitamata järgmisi abinõusid: 1) haudemunade hautamine katkestatakse, haudemasin tühjendatakse ning munad kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalve amet niku kontrolli all; 2) haudejaama ruumid, seadmed ja inventar puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse. (3) Kui lõike 1 punkti 3 kohaselt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb käitlejal tootmispindu, seadmeid ja inventari puhastada, pesta ja desinfitseerida, kuni kahel järjestikusel päeval võetud hügieeniproovi tulemus on Salmonella spp . suhtes negatiiv ne . (4) Pärast lõikes 3 nimetatud negatiivse tulemuse saamist tehakse haudejaamas kahenädalane profülaktiline vaheaeg. (5) V ähemalt kolm päeva enne uute haudemunade haudejaama toomist pärast profülaktilist vaheaega tehakse haudejaamas aerosooldesinfitseerimine. (6) Põllumajandus- ja Toiduamet võib haudejaamas lubada jätkata tootmist egevust ilma profülaktilise vaheajata, kui haudejaamas on kasutusel haudesüsteem, mille puhul pannakse haudemunad haudemasinasse korraga sisse ja võetakse sealt korraga välja, või alternatiivne haudesüsteem, mille puhul ühes haudemasinas hautatakse ainult ühe sugukarja lindude lt pärinevaid mune. S elgitatakse välja kõik haudemasinad, milles on veel sama sugukarja nakatunud lindudelt pärinevaid haudemune. Selline haudemasin tühjendatakse ning haudemunad kõrvaldatakse . Haudesaal ja haudemasinad puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse. § 30 . T apamajas, lihalõikusettevõttes ja muus ettevõttes, kus tegeletakse loomsete saaduste käitlemisega toiduks , Salmonella spp . kindlakstegemise korra l kohaldatavad abinõud (1) Tapamajas looma lümfisõlmedes Salmonella spp . kindlakstegemise korra l korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet looma päritoluettevõttes epidemioloogilise uurimise eesmärgiga selgitada välja võimalikud nakkusallikad ja nakkuse leviku teed. (2) Tapamajas, lihalõikusettevõttes või muus ettevõttes , kus tegeletakse loomsete saaduste käitlemisega toiduks, võetud ametlikus proovis Salmonella spp . kindlakstegemisel teavitab järelevalveametnik käitlejat . (3) K äitleja teavitab k äitleja proovis Salmonella spp . kindlakstegemisest Põllumajandus- ja Toiduamet it kolme tööpäeva jooksul Salmonella spp . avastamisest arvates . (4 ) Käitleja selgitab välja nakkusallika ja nakkuse leviku tee ning rakendab meetmeid tootmis tegevuses hügieeninõuete parandamiseks ja rakendatud meetmete tõhususe kontrollimiseks. (5 ) Käitleja rakendab asjakohaseid meetmeid ruumide, seadmete ja inventari pesemisel ning desinfitseerimisel. (6 ) Pärast ettevõtte puhastamist ja desinfitseerimist võtab käitleja tootmispindadelt, seadmetelt ja inventarilt hügieeniproovi Salmonella spp . kindlakstegemiseks . (7) Kui lõike 6 kohaselt võetud hügieeniproov i tulemus on positiivne, puhastatakse ja desinfitseeritakse ruume, tootmispindu , seadmeid ja inventari, kuni hügieeniproovi tulemus on Salmonella spp . suhtes negatiiv ne . (8 ) Käitleja teavitab järelevalveasutust rakendatud meetmetest ja proovide tulemustest kirjalikult. § 3 1 . S ööda käitleja ettevõttes ning loomakasvatushoones ja -rajatises Salmonella spp . kindlakstegemise korra l kohaldatavad kitsendused (1) E ttevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise, töötlemise, vahendamise, vedamise või ladustamisega müügi eesmärgil, ning loomakasvatushoones ja -rajatises, kus loomapidaja käitleb sööta oma loomadele söötmiseks, samuti loomakasvatushoones või -rajatises, kus loomade söötmiseks on kasutatud sööta, mis on saastunud salmonelloositekitajaga , Salmonella spp . kindlaks tegemise korra l kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet järgmisi kitsendusi : 1) selgitatakse välja nakkusallikas, nakkuse leviku ulatus ja leviku teed; 2) nakkusallika väljaselgitamiseks võetakse proov asjakohasest söö dast ; 3) keelatakse nakatunud söödapartii kasutamine söödaks; 4) saastunud ruum ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse Põllumajandus- ja Toiduameti juhiste kohaselt; 5) pärast desinfektsiooni võetakse ruumist või tootmis pindadelt hügieeniproov puhtuse ja desinfektsioonitoimingute tõhususe kontrollimiseks. (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud sööta võib loomale anda, kui seda on töödeldud ja kui pärast töötlemist võetud proovi tulemuse kohaselt on sööt nõuetekohane. (3) Käitleja kohaldab lõikes 1 nimetatud ettevõttes järgmisi abinõusid: 1) salmonelloosi- tekitajaga saastunud söödapartii d töödeldakse viisil, mis tagab Salmonella spp . hävimise; 2) samonelloosi - tekitajaga saastunud söödapartiiga kokku puutunud ruum, seadmed, veo - ja töövahendid puhastatakse ja desinfitseeritakse; 3) käitlemisruumis tehakse deratisatsioon ja uluklindude tõrje; 4) kui lõike 1 punkti 5 kohaselt tootmispinnalt või ruumist võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, puhastatakse ja desinfitseeritakse pindu ja ruume , kuni hügieeniproovi tulemus on Salmonella spp . suhtes negatiiv ne . § 3 2 . Kitsenduste lõpetamine (1) Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab kitsendused, kui asjakohaste proovide tulemused on negatiivsed. (2) Paragrahvis 2 9 sätestatud kitsendused lõpetatakse, kui sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tehtud aerosooldesinfitseerimisest on möödunud vähemalt kolm päeva. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab k itsenduste lõpetamisest loomapidajat ja ettevõtjat kirjalikult. 4. peatükk. Rakendussätted § 3 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. detsembril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler SELETUSKIRI Maaelu ministri määruse „ Salmonellooside tõrje eeskiri ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määruse „ Salmonellooside tõrje eeskiri” eelnõu (edaspidi eelnõu ) on välja töötatud veterinaarseaduse § 62 lõi gete 4 ja 5 alusel. Määrus kehtestatakse seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamise ja loomatauditõrje seaduse alusel kehtestatud määruste kehtetuks muutumise tõttu . V eterinaarseaduse jõustu b 1. detsembril 2021. a ja seal on ettenähtud loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamine . Võrreldes põllumajandusministri 20. mai 2013. a määrus ega nr 39 „Salmonellooside tõrje eeskiri” on eelnõus tehtud üksnes redaktsioonilisi muudatusi . Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas id Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Piret Aasmäe (tel 625 6 110 , [email protected] ) ning loomatervise ja heaolu valdkonna juht Enno Piisang (tel 625 6 124 , [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriu mi õigusosakonna peaspetsialist Arvo-Mart Elvisto (tel 625 6151, [email protected] ) . Keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Maaeluministri määruse eelnõu on välja töötatud veteri naarseaduse § 62 lõike 4 ja 5 alusel, m ille kohaselt kehtestab maaeluminister määrusega salmonellooside tõrje eeskirja. Salmonelloos on Salmonella perekonna bakteri tekitatud kodu- ja ulukloomade, samuti lindude nakkushaigus, mille ägeda kulu korral tekivad septitseemia nähud, pikaajalise kulu korral mao- ja sooletraktipõletik, harvem liigese- ja kopsupõletik ning abort. S igadel on haigustekitajateks Salmonella typhimurium, Salmonella choleraesuis, Salmonella derby, Salmonella infantis ja Salmonella enteritidis . V eistel on haigustekitajateks Salmonella dublin, Salmonella typhimurium ja Salmonella newport . L ammastel ning kitsedel on haigustekitajateks Salmonella abortusovis, Salmonella typhimurium, Salmonella montevideo ja Salmonella anatum. Hobustel on haigustekitajateks Salmonella abortusequi, Salmonella typhimurium, Salmonella newport ja Salmonella anatum . Lindude salmonellooside tekitajateks on: 1) Salmonella enterica subsp. arizonae . Haigusetekitaja esineb noorkalkunitel ning kulgeb suure suremuse, septitseemia, kõhulahtisuse ja närvinähtudega; 2) Salmonella gallinarum . Haigusetekitaja esineb kanadel ja kalkunitel ning põhjustab kanade ja kalkunite tüüfust; 3) Salmonella meleagridis . Haigusetekitaja esineb 2–8 päeva vanustel kalkunitibudel ning kulgeb suure suremuse, kõhulahtisuse ja artriidiga; 4) Salmonella pullorum . Haigusetekitaja esineb kanadel, kalkunitel, partidel ja hanedel ning põhjustab pulloroosi; 5) Salmonella typhimurium . Haigusetekitaja esineb kõikide linnuliikide lindudel kahe nädala jooksul pärast koorumist ja haigus kulgeb ägedalt; 6) Salmonella enteritidis . Haigusetekitaja esineb kõikidel linnuliikidel ja haigus kulgeb subkliiniliselt või krooniliselt; 7) Salmonella hadar ja Salmonella virchow . Haigusetekitajad esinevad vuttidel subkliiniliselt. Inimesel põhjustab Salmonella spp. toidumürgitust, mida iseloomustavad kõhulahtisus ja palavik, oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Inimese terviseohutuse seisukohalt kõige levinumad salmonella serotüübid on: Salmonella enteritidis , Salmonella typhimurium , sealhulgas Salmonella typhimurium ’i monofaasilised tüved, mille antige enne valem on 1,4, [5],12 :i:-), Salmonella hadar , Salmonella infantis ja Salmonella virchow . Peamiseks nakkusallikaks on haigusetekitajaid eritavad haiguse läbipõdenud loomad ja haigusetekitajatega saastunud sööt. Määruse üldiseks eesmärgiks on Salmonella perekonda kuuluva bakteri (edaspidi Salmonella spp.) põhjustatud, põllumajandusloomadel ja –lindudel esinevate olulisemate salmonellooside ja Salmonella spp. poolt inimestel põhjustatud zoonoossete haigustekitajate õigeaegne avastamine, asjakohaste tõrjeabinõude rakendamine, ning vastavalt tekkinud riskidele tootmis-, töötlemis- ja jaotustasandil, eelkõige esmatootmistasandil asjakohaste kitsenduste kohaldamine. Määruses sätestatakse meetmed ja abinõud põllumajandusloomade ja -lindude salmonellooside, samuti perekonda Salmonella kuuluvate inimese terviseohutuse seisukohalt oluliste serotüüpide leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks. M ääruses sätestatakse tegutsemisjuhised põllumajandusloomade ja lindude salmonelloosi ning inimese terviseohutuse seisukohalt oluliste haigusetekitajate ehk zoonoossete haigusetekitajate ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlaselt ja taudistunud loomalt pärinevate saaduste käitlemiseks. Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse m ääruse üldsätted, kus on toodud määruse reguleerimisala ning on loetletud inimese tervise seisukohalt kõige olulisemad ja enam inimestel esinevad ning haigestumist põhjustavad loomade ja lindude salmonelloosid ja zoonoossed haigusetekitajad. Eelnõu teises peatükis sätestatakse tegutsemisjuhised salmonelloosi ja zoonootiliste haigusetekitajate ennetamiseks. Nõudeid uuringutele, proovivõtuplaanidele, võetavate proovide arvule, valimitele, proovivõtu meetoditele, analüüsimisele, proovide transpordile ja ettevalmistamisele, haigusetekitajate tuvastamisele ja serorüpiseerimisele ning tüvede säilitamisele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 2160/2003 ning selle rakendusmäärustest, eelnõus ei käsitleta, sest need on Euroopa Liidu liikmesriikides vahetult kohaldatavad. Eelnõu kolmas peatükk koosneb kolmest jaost ja se lles sätestatakse salmonellooside tõrje nõuded. Kolmanda peatüki 1. jao s sätestatakse tegutsemisjuhised salmonelloosi kahtluse korral ja sellest teavitamisest ning arvestuse pidamiseks . Kolmanda peatüki 2. jaos sätestatakse nõuded salmonellooside diagnoosimiseks. Kolmanda peatüki 3. jaos sätestatakse salmonellooside tõrjemeetmed. Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab erinevatele loomaliikidele ja ettevõtetele salmonellooside tõrjeks vajalikud kitsendused, piirangud ning tegevused. Eelnõu neljandas peatükis on rakendussäte. Eelnõu §-ga 32 kehtestatakse määruse jõustumise ajaks 1. detsembril 2021. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Määruse ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84 31.03.2016, lk 1–208); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2160/2003, salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12/12/2003, lk 1–15), ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1177/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames (ELT L 212, 2/08/2006, lk 3–5), nõuetega ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2073/2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumite kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1 – 33); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu erieeskirjad ((ELT L 139 30.4.2004, lk 55 – 205); Nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40), muudetud direktiividega 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352–367) ja 2013/20/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 234–239), määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154) ning otsusega 2009/470/EÜ (ELT L 155, 18.06.2009, lk 30–45) 4. Määruse mõjud Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõus tehtud üksnes redaktsioonilis muudatusi ja seega puuduvad eelnõul mõjud. Kuna määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi ega kulutusi riigi eelarvest . Käit lejatele lisakulutusi ei kaasne, kuna salmonellooside tõrje nõuded sisuliselt ei muutu. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. detsembr il 2021. a. Jõustumise kuupäev on sätestatud arvestusega, et määrus jõustuks ühel ajal veterinaarseadusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskojale, Eesti Tõusigade Aretusühingule, Eesti Seakasvatajate Liidule, Eesti Loomaarstide Ühingule ja Eesti Linnukasvatajate Seltsile. Eelnõu on saadetud arvamuse esitamiseks Põllumajandus - ja Toiduametile. Ettepanekud on Põllumajandus - ja Toiduametiga läbi arutatud ja eelnõus on tehtud vajalikud muudatused. Meie: 15.11.2021 nr 1.4-3/837 Sotsiaalministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Salmonellooside tõrje eeskiri” eelnõu. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 22. novembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Salmonellooside_tõrje_eeskiri_EN.docx; 2. Salmonellooside_tõrje_eeskiri_SK.docx. Piret Aasmäe 625 6110, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/21-1367 - Salmonellooside tõrje eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/10f87a3d-0bef-4765-b973-8ab8d79c0dce Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/10f87a3d-0bef-4765-b973-8ab8d79c0dce?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main