Arvamus eelnõule

Lp. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected] Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.1-10/42 Vastuseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Sotsiaalministeerium edastas 21.10.2021 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVSP) ja väljateenitud aastate pensionide seaduse (edaspidi VAPS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Rahvusooper Estonia (edaspidi Rahvusooper) töötas läbi SVPS ja VAPS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi Eelnõu projekt) ja edastab käesolevaga oma arvamuse. Rahvusooper ei nõustu Eelnõu projektis oleva kokkuvõttega, et SVPS ja VAPS ei teeni enam omaaegset eesmärki, sest süsteem on aegunud ja ebavõrdsust tekitav. Samuti ei nõustu Rahvusooper Eelnõu projektis väljendatud seisukohtadega, et käesoleval hetkel makstakse sooduspensioneid ja väljateenitud aastate pensioneid valedel eeldustel ning nende maksmine tõstatab ebavõrdsuse küsimuse teistel ametialadel töötavate inimeste suhtes. Eelnõu projekt on oma käsitluses abstraktne ning ei sisalda sisulist Eelnõu sihtgrupi analüüsi ega tegelikku mõju sihtgrupile. Eelnõu projektis käsitletakse üldiselt isikuid, kellele SVPS ja VAPS hetkel kohaldub, ent puudub sisuline analüüs, millised ametikohti ja kuidas kehtiv olukord ja Eelnõu projekt mõjutab. Nii on Eelnõu projektis üldiselt võrdsustatud kõik töötajad ja tööandjad, kellel on SVPSiga ja VAPSiga kokkupuude. Rahvusooper on Eesti suurim tööandja töötajatele, kes töötavad balletiartistidena, vokaalsolistidena, kooriartistidena. Rahvusooperis töötavad ka puhkpillimängijad. Nimetatud ametikohtadel töötajatel on täna õigus väljateenitud aastate pensionile. Väljateenitud aastate pension on täna väga oluline osa nimetatud ametitel töötavate isikute motivatsioonipaketis. Eelnõu projektis tuuakse korduvalt välja, et hetkel kehtiv süsteem ei motiveeri tööandjat looma töötajatele ohutut töökeskkonda. Arusaamatu on seos töötajale väljateenitud aastate pensioni maksmise ja töökeskkonna ohutuse vahel. Rahvusooperi arvates on sellise seose otsimine ja esitamine eksitav ja meelevaldne. Ohutu töökeskkonna loomine ning töökeskkonna järjekindel parendamine on täna iseenesestmõistetav ja selle tagamine on tööandja elementaarne kohustus, mida ei mõjuta kuidagi mistahes pensionisüsteem. Rahvusooper töötab järjekindlalt ja järjepidevalt selle nimel, et Rahvusooperi töötajatel oleks ohutud ja kaasaegsed töötingimused ning ohutu töökeskkond. Rahvusooper ei hoia oma töötajaid meelevaldselt tervist kahjustavates tingimustes lootuses, et töötaja tervis äkki kahjustub ja staaži täitudes äkki töötaja saab väljateenitud aastate pensioni. Eelnõu projektis tuuakse korduvalt välja, et hetkel kehtiv süsteem ei soodusta inimesi töötama vanaduspensioni eani, sest motiveerib inimesi tööturult lahkuma. Rahvusooperi hinnangul on selline seisukoht elukauge. Hetkel kehtiv väljateenitud aastate pension ei ole summas, mis võimaldab inimesel tööturult lahkuda ja ei motiveeri kuidagi töötuks jääma. Eelnõu projektis on välja toodud, et kehtiv süsteem ei motiveeri töötajaid järgima tööohutusreegleid. Rahvusooper on seisukohal, et VAPS ei saagi ega peagi motiveerima töötajat järgima tööohutusreegleid. Töötajad järgivad tööohusreegleid, et ohutult ja end vigastamata tööd teha. Eeldada, et töötajad – Rahvusooperi puhul tantsija, laulja või pillimees – ignoreerivad 20+ aastat tööohutusreegleid lootuses, et ehk siis saab tervisekahjustuse ja siis ehk väljateenitud aastate pensioni – on üleolev ja alandav. Eelnõu projektis heidetakse teravalt ette, et kui inimene on 20+ aastat tegutsenud tantsija, laulja või pillimehena, siis ta võib olla tervem kui mõne muu ameti peal töötaja ning seetõttu ei peaks ta väljateenitud aastate penisoni saama. Eelnõu projektist on täielikult jäetud välja asjaolu, et see inimene on töötanud 20+ aastat ametis, mis kahjustab inimese tervist. See asjaolu ei tulene tööandja tahtest ega töötaja tahtest – see töö on oma loomult inimese tervist kahjustav. Nii Rahvusooper kui Rahvusooperi töötajad annavad endast kõik, et kõikvõimalikke kahjusid ja ohte tervisele minimaliseerida. Sellele vaatamata jätab 20 aastat balletiartisti tööd balletiartisti kehale oma pitseri, sellele vaatamata jätab 20+ aastat laulja tööd tema häälepaeltele oma pitseri, selle vaatamata jätab 20+ aastat puhkpillimängija kopsudele oma pitseri. Väljateenitud aastate pensioni eesmärk on säilitada mingiski osas sissetulek isikule, kes on aastakümneid loonud Eesti riigile ja kultuurile lisaväärtust oma tervise arvelt, töötades pühendunult ametis, mis oma iseloomust tulenevalt inimese tervist rikub. Eelnõu projektis väljatoodav kompensatsioonimehhanism kutsehaigustoetuse näol ei anna Rahvusooperi töötajatele sisulist tuge ega kindlust ning ei asenda kuidagi samaväärselt väljateenitud aastate pensioni. Rahvusooperile jääb arusaamatuks, miks peab võrdsustama balletiartistid, lauljad ja puhkpillimängijaid osalise või puuduliku töövõimega kutsehaigustoetuse taotlejatega. Taoline käsitlus on väga alandav kõrge kvalifikatsiooniga artistide suhtes, kelle tööelu on erialal lõppenud elueast tulenevate kehaliste muutuste tõttu. Eelnõu projektis kirjeldatud kujul kutsehaigustoetus eeldab konkreetset diagnoosi, tuvastatud osalist või täielikku töövõime puudumist. Selle määramine on aga väga keeruline protsess. Eelnõu projektis toodud kutsehaigustoetusega välistatakse valdav enamus inimestest, kes hetkel väljateenitud aastate pensionit saaksid, selle toetuse saamise võimalusest. Üleolev on ka Eelnõu projektis väljendatud hoiak, et töötaja kaevaku tööandja kohtusse ja nõudku võimalikke kahjusid kohtu kaudu. Juhul, kui riik soovib lõpetada tervist kahjustavate tööde puhul soodustingimustel pensionite maksmise, siis peaks riik samaaegselt välja tulema ka konkreetse paketiga, mis ressursid ja vahendid antakse selle asemel. Kohtumisel sotsiaalkaitseministriga pakuti välja näiteks lahendus, et isikule, kellel oleks väljateenitud aasate pensioni õigus, pakutakse alternatiivina vähemalt aastast sissetuleku säilitamist võimalusega saada korralik ümberõpe ja karjäärivahetuse tugi. Eelnõu projektis pole selle kohta midagi. Paljasõnaline selgitus, et praegu saab ju ka Töötukassa poole pöörduda, ei ole piisav. Riik peaks välja töötama ja esitama konkreetse ja selgelt arusaadava paketi, mismoodi toetab riik inimest, kes on 20+ aastat teinud tervist kahjustavat tööd ja vajab nüüd karjäärimuutust, kuna ei saa selles ametis enam jätkata, sest tervislik ja füüsiline seisund enam ei võimalda. Juhul, kui riik kaalub näiteks valdkondliku tööandja pensioni kehtestamist, siis tuleb ette näha ka riigi poolt rahastatavate etendusasutuste tulude suurendamine tööandja pensioni sissemaksete tasumiseks. Rahvusooper on seisukohal, et väljateenitud aastate pensioni säilitamine balletiartistidele, lauljatele, puhkpillimängijatele ja teistele ametitele tekitab ühiskonnas vähem vastuseisu, kui selle paigutamine mistahes muu toetuse, hüve või kompensatsiooni kategooriasse. Rahvusooper ei pea Eelnõu projektis toodus selgitusi ja põhjendusi piisavaks, et jätta 20+ aastat töötavad balletiartistid, lauljad ja puhkpillimängijad ilma väljateenitud aastate pensionist. Väide, et 2020. aastal oleks soodustingimustel pensionit saavate isikute arvelt saanud maksta vanaduspensionäridele 140 EUR juurde, on äärmiselt solvav. Väga paljude asjade teisiti tegemisel oleks saanud 2020. aastal maksta vanaduspensionäridele 140 EUR juurde. Küll aga ei peaks see raha tulema nende inimeste arvelt, kes on kehtiva süsteemi kohaselt ausalt ja oma tervise hinnaga töötanud 20+ aastat professionaalina ja oma valdkonna tipptegijana Eesti kultuuri hüvanguks. Samuti jääb arusaamatuks põhjendus, et SVPSis ja VAPSis toodud ametialade loetelud on aegunud ja sisutühjad, ent tööd selleks, et neid korrastada ja kaasajastada, ei ole kellelgi ministeeriumis aega teha. Rahvusooper palub Eelnõu projekt koostajatel Eelnõu projekt veelkord põhjalikult läbi mõelda ning sihtgruppidega sisuliselt koostööd teha, et väljenduks selgelt, mis on Eelnõu projektiga taotletav eesmärk ja miks seda eesmärki on vaja saavutada. Hetkel jääb mulje, et ministeeriumi hinnangul on kergem SVPSis ja VAPSis toodud ameteid pidavate inimeste arvelt lihtsalt üks Exceli rida eelarvest kustutada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Maaten Peadirektor Lp Signe Riisalo Sotsiaalkaitse minister Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium 11.11.2021 Tagasiside soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Väljatöötamiskavatsusest (VTK) ilmneb, et soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pensionid soovitakse kaotada. Põhjenduseks on toodud süsteemi vanus ja võimalik aegumine ning mitte vastamine tänapäevasele olukorrale ja vajadustele. Ometi ei paku VTK ühtegi tõsiselt võetavat alternatiivi asjasse puutuvate inimeste toetamiseks. Samuti ei saa rahul olla, et kõiki soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni saajaid koheldakse samaväärsetena, lähtumata erialasest spetsiifikast ja ametist. On välja toodud, et 1000 kutseala eraldi läbivaatamine on ministeeriumile suur töökoormus, aga erialaorganisatsioonidega koostöös ja dialoogis on võimalik erialapõhiselt läheneda, mitte lihtsamat teed minna ja kõik abimeetmed kaotada. Eelnõus pakutud meetmed on väga üldised ja ei sobi mitte kuidagi nt balletiartistidele, vokaalsolistidele ja puhkpillimängijatele, kelle ametid on siiani olnud väljateenitud aastate pensioni saajate nimekirjas. Eesti Balletiliit ei ole nõus balletiartistidelt väljateenitud aastate pensioni kaotamisega. • 6. septembril 2021 toimunud kohtumisel vastas meiepoolsetele vastuväidetele VTK kohta sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo, et loomulikult on võimalikud erandid, ometi on VTKs esitatud vaid üks võimalik erand (Ida-Virumaa kaevandustöötajatele). • “Kultuuri arengukava 2021 – 2030” valdkondlike teemalehtede Etenduskunstide lehel seisab, et “Eraldi tähelepanu pööratakse liikumispõhiste etenduskunstide professionaalidele, pakkudes neile mitmekülgset tuge (sh ümberõpe, nõustamine, väljateenitud aastate pension jm) pärast karjääri lõpetamist.” (“Kultuur 2030”, Lisa 5, lk 6, pkt 3) Miks käesolevas VTKs pakutu balletiartistidele ei sobi: 1) Balletiartistide pensionile jäämise põhjuseks on vanus, mille saabumine on vältimatu, mitte “tõenäosuslik risk” – kuid just viimase tõttu soovitakse VTKs ametitepõhistest nimekirjadest loobuda. Ka ei aita aja möödumise vastu rõhutatud tööandja vastutuse tõstmine tööohutuse jälgimiseks ja töötingimuste parandamiseks, et raske või ohtlik töö inimese tervist vähem rikuks – vananemine toimub töökeskkonnast hoolimata. Eesti Balletiliit Uus tn 5, 10111 Tallinn Reg nr 80027993 [email protected] www.balletiliit.ee IBAN: EE161010022081883007  2) Balletiartisti ameti lõpetanud väljateenitud aastate pensionär ei lahku tööturult, (sest väljateenitud aastate pensioni summa on niivõrd väike), mida VTK järgi peetakse üheks hirmuks.) Kui kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk on 2021. aastal 1300 eurot, siis väljateenitud aastate pension on ca 300 eurot. Balletiartisti äärmiselt nõudliku karjääri kõrvalt on praktiliselt võimatu omandada teine amet, seda tehakse pärast tantsijakarjääri lõpetamist ja see võtab aega. Väljateenitud aastate pension võimaldab minimaalse elamisstandardi hoidmist, selle kaotamine määrab endise artisti vaesusesse. 3) Eelnõus pakutud töövõime hindamise meetod ei sobi mitte kuidagi balletitantsijatele, neil ei teki tööst tingitud kutsehaigust või töövõimetust, nad saavad lihtsalt oma ameti jaoks liiga vanaks. 4) Eelnõu oletatavad mõjud on väljatoodust laiemad. Balletiartistide ameti väärtustamine ühiskonnas on hädavajalik Eesti kõrgkultuuri säilimiseks. Balletiartisti ameti omandamine nõuab üleinimlikku pühendumist juba lapseeast alates. Elukutselise balletitantsija tööstaaž väljateenitud aastate pensioni saamiseks on 20 aastat, mille välja teenimine pole jõukohane sugugi igale artistile. Avatud tööturu tingimustes konkureerib iga kohalik tantsija kogu maailma tantsijatega, nii et saavutust olla 20 aasta vältel maailma tasemel, tuleb igatahes hinnata. Ja selles, et ligi-40-aastane tantsija võib artistina olla oluliselt võimekam kui 20-aastane, võib igaüks teatrisaalis oma silmaga veenduda. Väljateenitud aastate pensioni kaotamine vähendab kindlasti tantsijate motivatsiooni nii pikalt lavavormis olla ja vähendab ka balletitantsija elukutse kasuks otsustajate arvu. Eesti tantsijate ja eestimeelse rahvusliku kõrgkultuuri eest tuleb teadlikult seista, sest vabaturutingimustes see muidu lihtsalt kaob! Ettepanek: Säilitada erandina väljateenitud aastate pension balletiartistidele, vokaalsolistidele ja puhkpillimängijatele. Igal aastal suundub neilt ametikohtadelt väljateenitud aastate pensionile 2-4 inimest, mis on kaduvväike finantskoormus riigile, ent hindamatu väärtus Eesti kõrgkultuuri säilimisse. Muud tähelepanekud VTK kohta: 1) Lahendus nr 1.1, mis kaotab soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pensionid, kuid lubab juba tööl olevatel inimestel nõutud staaži täis koguda, ei paku aga lahendusi tulevikuks. 2) Lahendus nr 1.2, mis kaotab kõik soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitus aastate pensionid juba aastal 2024, on vastuolus praegu ametites olevate inimeste õigustatud ootustega. 3) Lahenduses nr 1.2 pakutud asendusmeede töövõimetuse määramise näol ei ole alati põhjendatud ega võimalik, pealegi võib see valdkonniti osutuda ülekohtuseks ja alandavaks. 4) Tööandja pensioni kasutusele võtt võiks kindlasti olla arutlusteema, aga praeguste maksuseaduste ja rahaliste võimaluste raames mõjub vastutustundetuna lükata nii tähtis kohustus tööandjate kaela ilma eelnevalt selleks sobivate tingimuste loomist. Kui nt avaliku sektori tööandja peab panustama töötaja III pensionisambasse, ei saa seda kohustust määrata ilma vastavate vahendite (s.t. tööjõukulude eelarve suurendamise) tagamist. Eesti Balletiliit Uus tn 5, 10111 Tallinn Reg nr 80027993 [email protected] www.balletiliit.ee IBAN: EE161010022081883007  Samuti on sobimatu panna tööandjapensioni reguleerimiseks vastutus kollektiivlepingutele, sest neid on võimalik ühepoolselt üles öelda. Pealegi puudub teadmine, kuidas soovitakse Kollektiivlepingute seadust muuta. Lugupidamisega Triinu Upkin Eesti Balletiliidu juhatuse esimees Eesti Balletiliit Uus tn 5, 10111 Tallinn Reg nr 80027993 [email protected] www.balletiliit.ee IBAN: EE161010022081883007 Signe Riisalo 11.11.2021 Sotsiaalkaitse minister Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Eesti Näitlejate Liidu arvamus Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Eesti Näitlejate Liitu kuuluvate ooperisolistide nimel toetame Eesti Teatriliidu poolt algatatud pöördumist seoses ministeeriumi plaaniga kaotada väljateenitud aastate pension. Teatritöö kõrvalt on väga raske omandada uut eriala ja erinevatel põhjustel ei pruugi lauljakarjäär olla ka kuigi pikk ning väljateenitud aastate pensionini jõuavad vähesed solistid. Keskmine ooperilaulja karjäär algab pärast ligikaudu 10 aastat kestvaid õpinguid umbes 28-aastaselt ning lõpeb (eriti naistel) 50-ndate eluaastate alguses, mistõttu on uue eriala omandamine ja töökoha leidmine küllaltki keeruline. Eesti Teatriliidu pöördumises on välja toodud põhjused, miks me tungivalt pooldame sedavõrd spetsiifiliste erialade väljateenitud aastate pensioni säilitamist. Kaalutav muudatus kahjustaks oluliselt selle pensioni ausalt välja teeninud artistide tulevikuväljavaateid naasta väärikalt tööturule. Eesti ooperisolistide nimel Lugupidamisega Tõnn Lamp Eesti Näitlejate Liidu esimees Saatja: Sten Andreas Ehrlich <[email protected]> Saadetud: 11.11.2021 17:05 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Kristiina Selgis <[email protected]>; Liidia Soontak <[email protected]> Teema: FW: VAPS pensionide muutmise eelnõu kavatsus Tere Palun registreerige kirjad. TervitadesSten Andreas Ehrlich From: Riina Viiding <[email protected]> Sent: Thursday, November 11, 2021 5:01 PMTo: Signe Riisalo <[email protected]>; Sten Andreas Ehrlich <[email protected]>Cc: [email protected]: VAPS pensionide muutmise eelnõu kavatsus VAPS pensionide muutmise eelnõu kavatsuse kohta. Lugupidamisega Riina ViidingEesti Teatriliidu vastutav sekretär