Vastus pöördumisele

Saatja: jlem <[email protected]> Saadetud: 11.11.2021 16:53 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: 'Ülar Pärn' <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; 'Raul Kleinson' <[email protected]>; 'Aleksander Meier' <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; 'Oudekki Loone' <[email protected]>; <[email protected]>; 'Urmas Kuus' <[email protected]>; <[email protected]>; 'Rein Õnnis' <[email protected]>; <[email protected]>; 'Andres Verro' <[email protected]>; 'meelis naaber' <[email protected]> Teema: RE: Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Tere ! Käesolevaga edastame vastuse Teie kirjale 21.10.2021 nr 1.2-1/3348-1, mis puudutab soodus-ja väljateenitud aastate pensionite reformi. Lugupidamisega Jüri Lember, EMSA Virus-free. Signe Riisalo Teie: 21.10.2021 nr 1.2-1/3348-1 Sotsiaalkaitseminister Meie: 11.11.2021 nr.1-71 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Täname, et saatsite meile arvamuse avaldamiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Tutvunud eelpool nimetatud dokumendiga tuleb märkida järgmist: 1. EMSA toetab töötajate võrdset kohtlemist, seda ka soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensioni reformi kontekstis. Võrdne kohtlemine tähendabki, et kui mõnedel elukutsetel ja ametikohtadel pika perioodi jooksul töötamine on kas füüsiliselt või vaimselt kurnav või mõlemat korraga, siis võimaldatakse töötajal minna varem ja seega soodustingimustel pensionile või leitakse mõni muu moodus, kuidas antud elukutsetel ja ametitel töötamist üleüldse motiveerida. Me ei ole nõus kavandatud sooduspensionite süsteemi kaotamise põhjendusega, et rasked ning tervistkahjustavad töötingimused on suures osas kas kadunud või sellisel määral teisenenud, mistõttu võib kogu soodustingimustel pensionite süsteemi ära kaotada. Merel on jätkuvalt tormid, meremees on jätkuvalt kuude kaupa kodust ja maistest hüvedest ära lõigatud ja nii ruumiliselt kui ühiskondlikult piiratud töökeskkonnas nii töö- kui puhkeajal, laevas on jätkuvalt vibratsioon, tavapärasest oluliselt tugevam elektromagnetväli jne. Pigem on töö merel muutunud intensiivsemaks ja seeläbi stressirohkemaks kui mõnikümmend aastat tagasi. Mis on sisuliselt muutunud, sooviksime Teie käest küsida kuna antud kavatsuse seletuskirjast see ei selgu. 2. Väljatöötamise kavatsuse kohaselt kaotatakse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt makstav kahjuhüvitis. Praegu hüvitab SKA inimesele tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse tagajärjel kaotatud sissetuleku ning lisakulud, sh nt abivahendid, retseptiravimid, kulutused taastusravile, sõidukulud raviasutusse, kannatanud hooldamiskulud. Kahjuks polnud väljatöötamiskavatsusest võimalik hinnata, kas seni SKA poolt kahjuhüvitist saavate isikute majanduslik olukord uut kutsehaigustoetust saades paraneb või halveneb. Selline lähenemine, mis kaotab ära seni kehtiva süsteemi, sisuliselt midagi samaväärset asemele pakkumata, ei ole mitte millegagi põhjendatud ja riivab ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973  tõsiselt töötajate õigustatud ootust tervisekahjustusest tingitud töövõime kao õiglasele hüvitisele. 3. Seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses kirjeldatud lahenduste eesmärkideks peaks muuhulgas olema „motiveerida tööandjaid parendama töökeskkonda ja pakkuma paremaid töötingimusi ning motiveerida töötajaid järgima tööohutusreegleid.“ Kahjuks tuleb tõdeda, et selle eesmärgi saavutamiseks pole välja pakutud mitte ühtegi lahendust. Väljatöötamise kavatsuses pole ühtegi tingimust, mis motiveeriks tööandjaid parendama töökeskkonda ja pakkuma paremaid töötingimusi. Küll on aga rida meetmeid, mis peaks „motiveerima“ inimesi pikemalt tööturul aktiivne olema, sest muidu langeksid nad sissetulekute vähesuse tõttu allapoole vaesuspiiri. Leiame, et ka tööandjatele on vaja riiklikult kehtestada meetmed, mis motiveeriksid neid rohkem tähelepanu pöörama ohutule töökeskkonnale ning hoolitsema töötajate tervise eest. Üheks selliseks meetmeks võiks olla tööandjatele kohustuslik tööõnnetus ja kutsehaiguskindlustus, mille sissemaksete suurus sõltuks sellest kui suur on ettevõttes töötades risk töötaja elule ja tervisele. Ohtliku töökeskonna osas näeme jätkuvalt tõsiseid probleeme meie sadamates tegutsevates ettevõtetes, kus viimase kümne aasta jooksul on toimunud terve hulk töötaja surmaga juhtunud tööõnnetusi (meile teadaolevalt vähemalt 7 hukkunut). Nii kurioosne kui see ei ole, on töökeskkond sadamates on täna ohlikum kui see oli 30 aastat tagasi. Arvestades senist praktikat, siis pelgalt tähelepanu juhtimisest probleemidele pole kasu. Viimaste aastate statistiline tööõnnetuste arvu vähenemine on tingitud seadusandluse muudatustest, mille kohaselt pole enam vaja Tööinspektsioonis registreerida kergeid tööõnnetusi. Meil Eesti Vabariigis puudub tegelikult tervikülevaade toimunud tööõnnetuste osas. 4. Seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohaselt planeeritakse 2024. aastast hakata inimestele, kellel on tuvastatud vähenenud töövõime ja leitud selle põhjuslik seos tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumisega, määrama ja maksma tööõnnetus-kutsehaigustoetust. Välja on toodud ka põhimõtted, mille järgi toetuse suurust hakatakse arvutama ning kaalumisel on kaks alternatiivi. Teise alternatiivi kohaselt ei makstaks toetust neile, kelle töövõime tulenevalt tööõnnetusest, kutsehaigusest või tööst põhjustatud haigestumisest on vähenenud alla 50%. 50-99% seotuse korral oleks toetuse suurus kindlaks määratult 57% toetuse määrast. Leiame, et selline lahendus ei ole mitte mingil moel piisavaks asenduseks täna jõus olevale soodustingimustel pensionide süsteemile ja jätab väga paljud inimesed toetusest üldse ilma, vaatamata sellele, et nende töövõime on oluliselt vähenenud. Praktikas pole harvad juhtumid, kus inimesel puudub töövõime, kuid tööst tingitud töövõime vähenemise protsent jääb alla 50. Kavandatud hüvitise/toetuse määr ei ole rahalises väljenduses aktsepteeritava suurusega versus ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973 sooduspensionid ja selle taotlemine hakkab käima taotleja jaoks üsna keerulise menetluse kaudu, milles on terve hulk subjektiivseid otsustamismomente. 5. Täiesti mõistetamatu on reformi elluviimisel nn.Alternatiiv 2, mille kohaselt osadele Eesti elanikest jääb alles õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni ka pärast reformi ellu viimist, ainuüksi selle pärast, et nad on töötanud Ida-Virumaal. Sellist lähenemist ei saa kuidagi pidada võrdseks kohtlemiseks, millele Teie poolt esitatud seletuskirjas korduvalt viidatakse. Lisaks eelpool toodule juhime tähelepanu asjaolule, et paljude elukutsete puhul on varem pensionile mineku õigus põhjendatud mitte ainult tervise vaid muude objektiivsete asjaolude tõttu. Ja üheks selliseks kategooriaks on meremehed, kes kolm neljandikku oma parimatest eluaastatest peavad veetma töökeskkonnas kodust kaugel ja eemal ühiskondlikest hüvedest, mille eest ka nemad on kõik maksud riigile tasunud. Me ei näe siin meremeeste puhul mitte kuskil võrdset kohtlemist juhul kui ka varem pensionile saamise võimalus ära võetakse. Soodustingimustel vanaduspensionile jäämine võimaldab neil varem maale jääda ning kasutada mingilgi määral neid hüvesid, mille eest nad ühiskonnale on maksnud. Lisaks alles siis tekib neil võimalus elada pühenduda perekonnale ja järeltulijatele. Merel töötamise tervist kahjustavat mõju ei õnnestu ühelgi laevaomanikul mitte ühegi meetmega ära kaotada. Võrreldes 20 aasta taguse ajaga on laevad muutunud suuremaks, meeskonnad väiksemaks. Elamistingimused laevadel on viidud minimaalsele tasemele ning laevade seisuajad sadamates on nii lühikesed kui võimalik, selleks, et vähendada laevaomanike kulusid ja suurendada tulusid. Administratiivsed kohustused, mida riigid on kehtestanud ja mida meremehed täitma peavad, kasvavad aasta-aastalt. Seetõttu on merel töötamine muutunud tunduvalt stressi tekitavamaks. Tihti töötatakse sellise intensiivsusega, et ettenähtud igapäevaste puhke- perioodidega pole taastumine võimalik. Seetõttu leiame, et meremeeste õigus on varem tööturult lahkuda ja pensionile minna on õiglane, õigustatud ja igati vajalik. Soovime lisada, et ka sadamates ei ole dokkerite töö muutunud ei kergemaks, vähem tervistkahjustavaks ega lihtsamaks, mis välistab ka nende välja jäämise kavandatud sooduspensionite kaotamise reformist. 6. Osaliselt nõustume sellega, et kutsealade ja ametikohtade põhine lähenemine soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisele ei ole enam ajakohane. Ajapikku on merel paljud ametikohad asendunud teistega, sest tehnoloogia on arenenud. Samas töökeskkond on jäänud endiselt tervist kahjustavaks. Vajalik on siduda varem pensionile mineku õigus töötamisega laeval ja sadamas, mitte aga konkreetse ametikohaga. Kutsehaigusi on tänaseks tuvastatud mitte ainult tehnilise meeskonna liikmetel vaid ka ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973  teenindava personali hulgas. Põhjuseks peamiselt liiga intensiivne töö, millest pole võimalik ettenähtud puhkeaja jooksul taastuda. Kõike eeltoodut kokku võttes leiame, et kuigi soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus võib-olla vajaksid reformi, siis meile esitatud kava ei lahenda enamikku tõstatatud probleeme ning ei täida loodetud eesmärke. Vastupidi, tekitab juurde ebaõiglust ja vähendab inimeste motiveeritust töötada ühiskonnale väga vajalikel kutsealadel. Oleme seisukohal, et üldse kõnesoleva valdkonna reformimise eelduseks on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadustamine, et mõjutada tööandjaid pöörama suuremat tähelepanu töökeskkonnale. Tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumise tõttu töö kaotanud isikutele tuleb tagada sissetulek, mis on võrdväärne sellega, mida nad said töötades. Välja pakutud kutsehaigustoetus seda ei taga. Kindlasti on vajalik teatud elukutsete või teatud valdkondades töötajatele säilitada võimalus minna varem pensionile näiteks läbi tööandja kohustuse maksta sissemakseid pensioni kolmandasse sambasse või mingil muul moel. Antud teemal kohtusime Teiega ka 2021.aasta hiliskevadel ministeeriumis ja meile tundus, et mõistsite meremeeskonna seisukohti. Kõnesolev reformi kava on selles osas aga pettumuseks kuna pole vähimalgi määral arvestanud sellega, mida me tollel korral oma nägemusena väljendasime. Sisuliselt tähendab see, et nn.sotsiaaldialoog ei toimi. Lugupidamisega Jüri Lember, EMSA esimees ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973