Sotsiaalministeerium
Meie: 10.11.2021
nr 13-3/21-02421-2
Kirja edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud avaliku pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Avalik kiri Vabariigi Valitsusele
Kuus ettepanekut koroonakatastroofi peatamiseks
Juba teist korda oleme Eesti koroonanäitajatega maailma negatiivses tipus. Haiglad on
koroonapaitsiente täis, mediitsiinitöötajad on kurnatud. Reovee uuringud näitavad, et nii kehva
seisu pole meil veel kunagi olnudki ja olukord on ühtlaselt halb üle Eesti. Suremus on suur.
Vaktsineeritus on madal. Kõigele sellele on võrreldes varasemaga lisandunud inimeste ühe
suurenev väsimus ja kasvavad probleemid vaimse tervisega. Olen nõus nendega, kes ütlevad, et
oleme selle viirusega sõjas. Sõjas tuleb kasutada olukorrale vastavaid meetmeid. Näeme ju kõik,
et poolkõvad lahendused ei tööta, hoopis venitavad rasket olukorda pikemaks ning tekitavad viha
ja vastaseid.
Esitan kuus ettepanekut, mida peaks kohe rakendama:
1. Alates esmaspäevast, 8. novembrist kuni kuu lõpuni täielik sulgemine sh koolid, lasteaiad,
teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused jne.
Avatuks peaksid jääma toidukauplused ja apteegid. Haiglad ning teised elutähtsad teenused nagu
politsei, päästeamet, kiirabi jne peaksid samuti mõistagi tegevust jätkama.
Sõitma tuleks jätta üksnes maakonnasisene transport, et inimesed saaksid poest hädavajaliku.
Lennuliiklus ja igasugune reisimine peaks kuu lõpuni olema peatatud.
Novembri viimasel nädalal tuleks olukorda hinnata ja teha edasised otsused.
2. Koos sulgemisega peab kohe, samal ajal, rakendama toetusmeetmeid. Suletud ettevõtetele ja
asutustele tuleks kompenseerida palgakulu ja püsikulud nagu elekter, küte jt, sest sulgemise ajal
tulu ei teenita ja püsikulusid täielikult vältida pole võimalik.
Lühiajaliselt tuleks peatada inimeste ja ettevõtete laenude ja intresside tagasimaksed.
Jah, need meetmed on kallid, aga leian, et see pole hetkel koht, kus kopikat veeretada!
3. Vaktsineerimine ei ole võluvits ega ainus meede, mis sellest katastroofist välja viib, kuid see
aitab vähendada haiglate ülekoormust ehk vähendab raskesti põdemist ning vähendab ka
suremust. Enim peaks rõhku pöörata vanemaealiste tõhustusdoosidele. Seda mitte tehes on kohe
kohe hooldekodud taas suure löögi all ja suremus kasvab veelgi.
Vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute õigustel ja võimalustel ei tohi vahet teha. Inimesi
kaitsepookimise alusel eraldi kastidesse jagamine (ravijärjekorras viimaseks lükkamine vms)
tekitab üksnes viha ja vastumeelsust ning kriisiolukorras võib see kulmineeruda millekski selliseks,
mida me kindlasti ei soovi! Üleskutse rünnata haiglaid on vastutustundetu ja rumal, aga see võib
jätkuva jõulise diskrimineerimise puhul vaid algus olla.
4. Sõjaväelased tuleks haiglatesse ja hooldekodusesse appi saata. Haiglates ja hooldekodudes on
piisavalt neid töid, millega saaksid ilma erialase väljaõppeta sõjaväelased abiks olla, et erialast
teadmist omavad töötajad saaksid üksnes ravimisega tegeleda. Haiglate ja hooldekodude personal
töötab viimasel piiril, on väsinud ja kurnatud ning iga lisa kätepaar oleks abiks.
5. Leian, et vahetada tuleks peamisi kõneisikuid, et edasiantavate sõnumite suhtes taas usaldus
tekiks.
Viiruse algfaasis ei teadnud me keegi viirusest liiga palju, sh teadlased, eksperdid, arstid.
Teadmatusest, mitte pahatahtlikkusest anti välja sõnumeid, mis täna enam paika ei pea. Näiteks
küsimus maskidest, kus algul nii mõnigi perearst või teadlane arvas, et need hoopis riske
suurendavad, tänaseks on teadmine ja olukord vastupidine. Sama näite võib tuua vaktsineeritute
viiruse kandmisest, kus algselt loodeti tõhusamat kaitset nakatumisele ning seda teadmist ka
kultiveeriti. Aja möödudes oleme targemaks saanud ning varasemad väljaütlemised ei tekita uutes
sõnumites ütleja isiku tõttu enam usaldust.
Edaspidi peab sõnum olema selge ja arusaadav! Terviseametil, teadusnõukojal ja valitsusel tuleb
kokku leppida üks kõneisik, kes annab selgeid ja üheseid sõnumeid. Pole vajadust ette seletada,
et mis kõik tulla võib ja mida keegi sealt isiklikult arvab. Rääkida tuleb siis, kui otsused langetatud
ja asi klaar. See pole koht isiklikuks edevuselaadaks, kus kaamera ees olemist nauditakse. Üks
isik ja selged sõnumid!
6. Esmaspäevast tuleks välja kuulutada eriolukord, et kõik olukorra tõsidusest aru saaksid.
Saba jupitamine enam ei aita ja vaja on jõulisi samme!
Lugupidamisega,
Priit Toobal