dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 10. november 2021
Viit
2-2.2/1569-1
Registreeritud
10. november 2021
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2021-2027
Vastutaja
Tea Varrak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎2-2.21569-1 10.11.2021 Muu leping (1).asice1136 KB

Sisu (failidest)

„Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 Hankeleping NR 2-2.2/1569-1 Sotsiaalministeerium (registrikood 70001952 , asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn ), mida esindab kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud tellija) ja Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond (registrikood 90008867, asukoht F.R. Faehlmanni 5-5, Tallinn), mida esindab juhatuse liige Pieter Boerefijn (edaspidi nimetatud töövõtja), edaspidi ka koos nimetatud pooled ja eraldi pool, on sõlminud hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Hankeleping sõlmitakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“ (viitenumber 237370) tulemusena riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustel ja edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud andmete alusel riigihanke osades 1 – 15. 1.2. Teenust rahastatakse projektist REACT EU. 1.3. Hankelepinguga reguleeritakse poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust hankelepingu esemeks oleva teenuse osutamisel. 1.4. Hankelepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.5. Hankelepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1. Lisa 1. Andmetöötluse leping 1.5.2. Lisa 2. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus. 1.5.3. Lisa 3. Arve lisa vorm. 1.6. Pooled käsitlevad hankelepingut ja selle lisasid jagamatu tervikuna ning tõlgendavad iga dokumenti tervikust lähtudes. 2. Hankelepingu ese 2.1. Riigihanke eesmärgiks on annetatava toidu kogumine, vastuvõtmine, vajadusel ladustamine, transportimine ning puudust kannatavatele isikutele laiali jagamine koos kaasnevate meetmete tutvustamisega, mida pakuvad kohalikud omavalitsused, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames, ning loetletud tegevuse koordineerimine töövõtja poolt. 2.2. Teenuse täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Teenust osutatakse alates 01.01.2022 kuni 31.12.2023. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale riigihanke osas 1 Tallinn ja Harju maakond 0,80 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 2 Lääne maakond 2,00 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 3 Hiiu maakond 1,80 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 4 Saare maakond 1,20 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 5 Pärnu maakond 1,50 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 6 Rapla maakond 1,50 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 7 Lääne-Viru maakond 1,80 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 8 Ida-Viru maakond 1,50 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 9 Järva maakond 1,80 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 10 Jõgeva maakond 2,00 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 11 Viljandi maakond 2,00 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 12 Tartu maakond 1,20 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 riigihanke osas 13 Valga maakond 0,60 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 14 Võru maakond 1,80 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta; riigihanke osas 15 Põlva maakond 2,00 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta. Hinnale ei lisandu käibemaksu. 3.2. Punktis 3.1. nimetatud maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud teenuse osutamiseks kogu lepinguperioodil, mh transport, ladustamine jms. Täiendavaid kulusid ei hüvitata. 3.3. Lepingu hind on riigihanke osas 1 maksimaalselt 540 000 eurot, osas 2 maksimaalselt 30 000 eurot, osas 3 maksimaalselt 20 000 eurot, osas 4 maksimaalselt 20 000 eurot, osas 5 maksimaalselt 70 000 eurot, osas 6 maksimaalselt 40 000 eurot, osas 7 maksimaalselt 70 000 eurot, osas 8 maksimaalselt 140 000 eurot, osas 9 maksimaalselt 20 000 eurot, osas 10 maksimaalselt 20 000 eurot, osas 11 maksimaalselt 30 000 eurot, osas 12 maksimaalselt 70 000 eurot, osas 13 maksimaalselt 50 000 eurot, osas 14 maksimaalselt 50 000 eurot, osas 15 maksimaalselt 30 000 eurot. 3.4. Tellija tasub teenuse eest teenuse osutamise esimesel kolmel kuul igakuiselt teenuse osutamise järel ja alates teenuse osutamise neljandast kuust üks kord kvartalis teenuse osutamise järel töövõtja esitatud arve alusel. 3.5. Arve esitatakse tellijale punktis 3.4 toodud perioodi lõppedes järgneva kuu jooksul. Arvele lisatakse arve lisa vorm (hankelepingu lisa 3). 3.6. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 237370. 3.7. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 71 lg 3 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge ostja andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.8. E-arve saatmise võimalused on: 3.8.1. Kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, edastatakse e-arve oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu jõuab see tellijani. 3.8.2. E-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto, sisestada infosüsteemis konkreetne tellijale suunatud arve tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.8.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto, sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.8.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle- Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.9. Tellija tasub arve 14 tööpäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates. 3.10. Kui tellija ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest töövõtjat kirjalikult hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast arve kättesaamist. Arvega osalise nõustumise korral tuleb tellijal õigeaegselt tasuda arve osa, mille kohta tellijal ei ole vastuväidet esitanud. Töövõtja kontrollib tellija avaldust ja teatab tellijale kontrolli tulemustest 5 tööpäeva jooksul alates tellija avalduse kättesaamisest. 4. Teenuse osutamine 4.1. Teenust hakatakse osutama alates 01.01.2022. 4.2. Töövõtja ülesandeks on ennekõike: 4.2.1. hankida ja võtta vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest ja eraisikutelt jt annetajatelt annetatav toit (annetatav toit võib olla realiseerimistähtaja peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik inimeste tervisele). 4.2.2. komplekteerida toidupakid nii, et üks toidupakk sisaldab vähemalt kolme erinevasse toidugrupp kuuluvat toodet ja kaalub vähemalt 3 kg. „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 4.2.3. transportida toitu üle maakonna, pidades silmas, et linnades kogutud toiduaineid tuleb jagamiseks transportida ka teistesse maakondade punktidesse põhimõttega, et kogutud toidukaup toimetatakse sealt kus seda on üle, sinna kus sellest on puudu. Sh tuleb edasi saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja piimasaadused, munad jne), tagades nende nõuetekohase säilimise. 4.2.4. tagada vajadusel toiduainete ladustamine ja jagamine vastavalt toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 4.2.5. tagada vajadusel toiduainete ladustamiseks vajalike ladude olemasolu ja kasutamine vastavalt töövõtja logistikale. 4.2.6. teha koostööd maakonna kõigi kohalike omavalitsustega toiduabi vajavate ja saajate nimekirjade koostamisel, sh selgitada kohalikule omavalitsusele abisaajate sihtrühma kriteeriume ja leppida kokku nimekirjade töövõtjale edastamise viis ja tähtaeg. 4.2.7. Teha koostööd teiste lähipiirkondadega parimate praktikate ja ka vajadusel toiduainete vahetamiseks. 4.2.8. jagada toiduained abisaajatele kohalikelt omavalitsustelt saadud nimekirjade alusel maakonnas vähemalt kaks korda kuus. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võib toiduained jagada kohalik omavalitsus. 4.2.9. koostöös partneritega aidata leida abivajajaid ning need suunata kohalike omavalitsuste juurde abivajaduse fikseerimiseks. 4.2.10. Võimalusel jagada toiduabi ka neile abivajajatele, kes mingil põhjusel ei kvalifitseeru sihtrühmaks, kuid on abivajaduses. Selle tegevuse eest hankelepingu alusel ei tasuta. 4.2.11. koostöös partneritega korraldada erinevaid eesmärke täita aitavaid üritusi. 4.2.12. informeerida ja nõustada toiduabi saajaid kaasnevatest meetmetest, mida pakuvad kohalikud omavalitsused, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames. Kaasnevate meetmete kohta saab töövõtja infot tellijalt. 4.2.13. koguda andmeid abisaanute kohta vastavalt tellijaga kokku lepitud aruande vormile. 4.2.14. tagada kogutud andmete õigsus ja säilimine abisaanute kohta ja edastada seirearuanded eelmise kalendriaasta kohta tellijale hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. 4.3. Töövõtja osutab teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hankelepingus, selle lisades ning õigusaktides sätestatud tingimustega, mh tehes koostööd kohalike omavalitsustega ja tellijaga. Hankelepingus ja selle lisades määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 4.4. Töövõtja teostab kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hankelepingus ja selle lisades sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja osutab teenust vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades hankelepingus sätestatud teenuse osutamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad teenuse ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 4.6. Töövõtjal on olemas kõik vajalikud litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.7. Töövõtja tagab, et teenuse osutamise perioodil osalevad tema meeskonnas vahetult teenuse osutamisel: 4.7.1. Pakkumuses nimetatud projektijuht- koordinaator. 4.7.2. Pakkumuses nimetatud koostööpartnerid. 4.7.3. Meeskond (võivad olla vabatahtlikud), kes koordineerib toidu annetamisega seotud tegevusi oma maakonnas, kelle kohta töövõtja esitab andmed enne hankelepingu täitmisega alustamist. Projektijuht- koordinaatori vahetumisel esitab töövõtja tellijale andmed uue isiku kohta, sh andmed selle kohta, et uus projektijuht - koordinaator vastab hankes kehtestatud nõuetele. „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 4.8. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisesse. 4.9. Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti ning saada lepingu täitmise kohta teavet, sh pöörduda info saamiseks kohalike omavalitsuste, koostööpartnerite ja abisaajate poole. 4.10. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita 3 tööpäeva jooksul neile põhjendatud vastuväiteid. 4.11. Töövõtja on kohustatud osalema info – ja arengupäevadel, mis toimuvad vähemalt 2 korda aastas. 4.12. Teenuse osutamisel järgitakse „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimusi“, https://www.sm.ee/et/euroopa-abifond-enim- puudust-kannatavate-isikute-jaoks. 5. Teabe vahetamine 5.1. Pooled on kohustatud üksteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh e-posti teel) kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkulepitud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 5.2. Kõik hankelepingu täitmisega või sellest tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on ametlikult esitatud, kui need on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teise poole volitatud esindajale edastatud. 5.3. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 5.4. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 5.5. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 5.6. Pooled vastavad teadetele 3 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Pooled vastutavad hankelepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise eest, sealhulgas isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. Otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Pooled ei vastuta oma hankelepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.2.1. Punktis 6.2 nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 6.3. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tasumata põhivõlgnevusest päevas, kuid mitte rohkem kui 5% võlgnetavast kohustusest. 6.4. Kui tellija viivitab teenuse osutamiseks vajalike tegevustega või vajalike dokumentide üleandmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.5. Kui töövõtja ei osuta teenust hankelepingus sätestatud tingimuste kohaselt, sh kui töövõtja ei kasuta teenuse osutamisel punktis 4.7.1, 4.7.2 või 4.7.3 kirjeldatud meeskonnaliikmeid, on tellijal õigus nõuda igakordse rikkumise korral leppetrahvi kuni 1% lepingu hinnast. 6.6. Teenuse osutamisega seotud tähtajast või hankelepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest töövõtja või punktis 8.4 nimetatud isikute poolt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Kui töövõtja ei vasta tellija teabenõudele hiljemalt kolmandaks tööpäevaks pärast päringu edastamist, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 30 eurot iga viivitatud päeva eest. 6.9. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada vastavas ulatuses hankelepingus kokku lepitud teenuse eest tasumise nõudega. 6.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. 6.11. Leppetrahvi või viivise maksmiseks kohustatud pool on kohustatud tasuma leppetrahvi või viivise 28 kalendripäeva jooksul õigustatud poolelt sellekohase nõude saamisest. 6.12. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi selleks õigustatud pool. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvide nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.13. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.12 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 6.14. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega teenust või ei osuta uut teenust puudustega teenuse asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenused kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenusele kulunud summa ning hankelepingu maksumuse vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt üles öelda. 6.15. Oluliseks rikkumiseks loetakse mh hankelepingu korduvat või püsivat rikkumist. 7. Pretensiooni esitamine 7.1. Kui pool leiab, et teine pool on rikkunud hankelepingu tingimusi, esitab ta pretensiooni 15 tööpäeva jooksul rikkumisest teada saamisest arvates. 7.2. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teenuse parandamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub hankelepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 8.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist, sh isikuandmete töötlemisel. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 9. Volitatud esindajad 9.1. Tellija volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on nõunik Tea Varrak, tel 372 50 68 540 , e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 9.2. Töövõtja volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on Kerttu Olõkainen, tel 372 56 87 62 63 , e-post [email protected]. 9.3. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral hankelepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel ning kontaktandmete muutmist ei käsitleta hankelepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 10. Lepingu kehtivus ja muutmine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.3. Hankelepingu muudatused vormistatakse hankelepingu lisana. 10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus tööde järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 11. Lõppsätted 11.1. Töövõtja võib kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmisse kolmandaid isikuid üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kolmanda isiku tegevuse eest lepingu täitmisel vastutab töövõtja nagu enda tegevuse eest. 11.2. Kui töövõtja annab oma lepingujärgsed kohustused üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus hankeleping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustatud hüvitama tellijale tekkinud kahju (sh kulutused, mis tekivad tellijal uue täitja leidmise tõttu) ning tasuma tellijale tema nõudmisel leppetrahvi 5000 eurot. 11.3. Pooled juhinduvad omavahelistes suhetes hankelepingust ja selle lisadest ning hankelepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigi õigusaktidest, eelkõige võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatust. 11.4. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.5. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.6. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, sh suhtlus tellijaga toimub eesti keeles. 11.7. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: Allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Maarjo Mändmaa Pieter Boerefijn Kantsler Juhatuse liige Hankelepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“ viitenumbriga 237370 tulemusena sõlmitud hankelepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja ….. (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava 1 nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete edastamine kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises, välja arvatud juhud, kus volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 2 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem 4 Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed 5 Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada 6 ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________ 7 „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 Tehniline kirjeldus Riigihanke esemeks on annetustegevuse korraldamine ja elluviimine erinevates maakondades. Pakkuja saab olla (abifondi määruse 223/2014 art 2 p 3) avaliku sektori asutus ja/või mittetulundusühendus. 1. Eesmärk: iga abivajaja on saanud tähelepanu ja toiduabi, kui ta seda vajab ja soovib. Soovime:  ärgitada ja motiveerida maakondade organisatsioone ja inimesi enam hoolima puudust kannatavatest inimestest ning kaasama neid inimeste abistamisel ja keerulisest olukorrast välja tulemisel.  abi oleks võimalikult lähedal inimese kodukohale.  annetatud toiduabi jaotuks üle eestiliselt senisest õiglasemalt ja võrdsemalt.  abi abivajajale oleks kompleksne, aitamaks tagasi saada inimese heaolu ja südamerahu ning iseseisev hakkama saamine. 2. Riigihanke tulemuseks on:  Annetused on kogutud;  Annetusi on jagatud sihtrühmale vähemalt kaks korda kuus;  Infomaterjal toetuste võimaluste kohta on jagatud;  Abivajajad on nõustatud koostöös kogukondlike organisatsioonide ja sotsiaalosakonnaga. 3. Abisaajate sihtrühm (TAT alusel) sihtrühm on perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud KOV -i eelarve vahenditest makstud toetusi saanud isikud,1 kes on majanduslikus eriolukorras. KOV peab olema inimese/leibkonna abivajadust hinnanud ja sellest tulenevalt määranud mõne rahalise toetuse. KOV -i sotsiaaltöötajale jääb kaalutlusõigus, kes kõigist KOV -i toetuste saajatest on eriolukorras ja vajab ka täiendavat toiduabi. Annetatud toiduabi on õigus saada KOV -i toetuse väljamaksmise või sellele järgneval kuul. 4. Rollid: 4.1. Riigi tasand (Sotsiaalministeerium):  EL vahendite eest annetustegevuse korraldamise koordinaator riigis;  Korraldab riigihanke teenusepakkuja leidmiseks ja sõlmib lepingu riigihanke võitjaga;  Fikseerib abisaajate sihtrühma vastavalt EL ja Eesti õigusaktidele;  Korraldab infopäevi, aitab koguda maailmast parimaid praktikaid;  Nõustab igakülgselt lepingupartnerit ning informeerib õigusaktide muudatustest;  Tasub vastavalt lepingule annetustegevuse toetamise summad;  Nõustab vajadusel aruannete koostamisel;  Vajadusel aitab kaasa annetajate leidmisele;  Aitab algatada projekte eesmärgi elluviimiseks. 4.2. Maakondlik tasand: Riigihanke võitja peamine roll ja teenuse sisu on toiduannetuste kogumine ja jaotamine ning abivajajate nõustamine. Lubatud ja soovitavad on ühispakkumused: näiteks: kohalik toidupank ja/või teised piirkonnas tegutsevad heategevusorganisatsioonid – lasterikaste perede liidu üksused, 1 STARis meetme „Abivajaduse hindamisega seotud toetused“ all kirjeldatud toetused „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 päästearmee jt., KOV - d, kodanike ühendused, sh Leader projektis osalejad, Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank ) jne. 4.3. Pakkumuses pakkuja:  esitab tegevus- ja ajakava teenuse pakkumiseks (ettenähtud vormis );  leiab koostööpartnerid ja sõlmib nendega eelkokkulepped või võtab nõusolekud lepingu täitmisel osalemiseks;  Kirjeldab enda ja kaasatud partnerite rollide jaotust.  Kinnitab toiduabi jagamiseks vajalike ruumide olemasolu. 4.4. Pakkuja ülesanded lepingu täitmisel:  Maakonnaülese teenuse tagamine vastavalt toiduabi saajate nimekirjadele (korraldus lepitakse kokku KOV – dega);  Minimaalne annetatud toidu jagamise arv kuus: 2 korda.  Toiduabi paki miinimumsuurus 3 kg ühe jagamise paki kohta. Abipakk peab sisaldama vähemalt kolme erinevasse toidugruppi kuuluvat toodet, näiteks: leiva- ja saiatooted, liha- või kalatooted ja puu- ning juurviljad vms.  Annetatud toitu võib jagada enamatel kordadel ja väiksemates kogustes, kuid kaks korda kuus tuleb toitu jagada eelmises punktis väljatoodud tingimustel.  Annetatud toitu saab jagada ka maakonna inimestele, kes ei ole sihtrühmas, kuid vajavad abi. Nende eest tellija tasu maksta ei saa.  Riigihankes esitatud tegevus- ja ajakava teenuse pakkumiseks täitmine ja ajakohastamine teenuse vajaduse muutumisel;  Koostööpartneritega tööjaotuse kokkulepete sõlmimine (sisaldab: partnerite õigusi-, vastutusi-, finantse);  Koostöö koordineerimine nii sotsiaalpartnerite kui kogukondadega;  Ruumide (s h ladude ) leidmine annetustegevuse läbiviimiseks koostöös KOV - dega (olemasolevad või üüritavad ruumid). Tagada tuleb toiduainete vahendamisel toidu kvaliteet. Toidu vahendamisel kasutatavad ruumid peavad vastama õigusaktides sätestatud nõuetele;  Nõustamis- ja infovahetuse tegevuse korraldamine abivajajatele koostöös KOV - de ja riigiasutustega. Nõustamine hõlmab enim puudust kannatavatele isikutele mõeldud kaasnevaid meetmeid, mida pakuvad KOV -d, Eesti Töötukassa, teised riigiasutused, sh meetmed, mida rahastatakse erinevatest toetusmeetmetest;  Kokkulepete tegemine annetajatega toiduainete hankimiseks;  Võimalusel kaasatakse abivajajaid erinevatesse tegevustesse, et toetada neid ka vaimselt ja hoides neid aktiivsetena kasvõi vabatahtlikena;  Koostöö teiste piirkondadega. Tehakse koostööd teiste toitu koguvate ja jagavate organisatsioonidega. Seda nii paremate praktikate vahetamiseks kui ka vajadusel toiduainete vahetamiseks ja jagamiseks;  Aruannete koostamine ja esitamine vastavalt kokkulepitud vormidele;  Arvestuse pidamine abisaajate ning nõustamistegevuse kohta (etteantud vormi kohaselt);  isikuandmete töötlemine vastavalt õigusaktidele ja andmete säilitamine aruande aasta aruannete kinnitamise järgselt vastavalt lepingule;  Osalemine riigi poolt korraldatud valdkonnaga seotud infopäevadel ja koosolekutel, arenguseminaridel (vähemalt kaks korda aastas). 4.5. Pakkuja koostööpartnerid:  Abivajajate leidmise tegevuse toetamine ja abivajaja suunamine sotsiaalosakonda või siis vastavalt tööjaotusele partnerorganisatsiooni juurde;  Tegevuste elluviimisele kaasaaitamine; „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370  Soovitavalt kogukonna ürituste algatamine ja elluviimine. Projektide algatamine piirkonna arengu toetamiseks;  Annetamisega seotud tegevused. 4.6. KOV sotsiaalosakond:  Abivajaduse fikseerimine; Kui tegemist on riigi poolt tasustatud annetustegevuse toetamisega – edastatakse nimed edukale pakkujale, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Muude annetuste jagamisel fikseerib abivajaja pakkuja ja jagab abi vajaduse järgi omal otsusel või annetuse tegija tingimustest/antud juhistest lähtudes;  Võimalusel toetab ja osaleb toiduannetustega seotud teemade aruteludel ning tegevustes;  Tunneb huvi abivajajate käekäigu vastu. 5. Riigihanke eesmärgi parimaks saavutamiseks lähtub edukas pakkuja lepingu täitmisel alljärgnevast (taustainfo): 5.1. Piirkondlik lähenemine - keskendutakse eelkõige oma maakonna inimeste abistamisele. 5.2. Tekitatakse senisest tugevam ja läbimõeldum inimese vajadusest lähtuv maakondlik nõustamisvõimekus abivajajale (EL suunis) ja erinevate toetamisvõimaluste koordineerimine lihtsustub. Abistavad tegevused muutuvad inimesele kodulähedasemaks. 5.3. Pakkumuse tegevus- ja ajakavas jagatakse osalejate rollid ja tegevused. 5.4. Soovitavalt käivitatakse maakondlikke eripärasid arvestavaid projekte. Teemaks nii säästlik toiduvalmistamise oskus, toidu valmistamine, toidu jagamine, toidu säilitamine, nõustamine läbi erinevate ürituste ja koostegevuste, Toidukapid jt. algatused. 5.5. Toidu jagamise juurde kaasatakse võimalusel sotsiaaltöötaja või teised nõustajad (võimalus nõu anda ka väljaspool sotsiaalosakonda), kuulamaks kohapeal inimeste muresid. 5.6. Annetuste kogumiseks kaasatakse maakonnas olevad ettevõtjad (nii toidukasvatajad, - tootjad, -töötlejad, toitlustus- kui kaubandusettevõtted). Motivatsiooniks toetada oma piirkonna inimesi. 5.7. Tehakse koostööd teiste lähipiirkondade organisatsioonidega. 5.8. Vähendatakse transpordikulusid piirkondliku toiduannetuste kogumise ja jagamise kaudu - jääb ära üle - eestiline kaupade vedu, mis aitab kaasa keskkonna säästmisele. 6. Toiduabi annetuse kogumise ja jagamise tasu 6.1. Annetuste kogumise ja jagamise tasu: kilogrammi annetatud toidu jagamise hind vastavalt pakkumuses esitatule. Tasu sisaldab annetuste kogumise ja jagamisega seotud kulusid ning pakutava nõustamistegevuse kulusid, sh eduka pakkuja poolt lepingu täitmisesse kaasatud partnerite kulusid. Tasu peab olema lõplik, ning sisaldama kõiki kulusid, välja arvatud käibemaks. Riigihange: „Enim puudust kannatavatele inimestele annetuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministe Maakond Lisa arvele nr: Teenuse Jaotatud osutamise kuu toidu kogus Komplekteeritud ja aasta Administratiivüksus (kg) toidupakkide arv MAAKOND KOKKU: tuste kogumine ja jagamine (Sotsiaalministeerium)“, viitenumber 237370 Nõustatud Abi saanud inimeste inimeste arv arv
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel