Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium Teie 19.10.2021 nr 1.2-2/130-1 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 09 . 11 .2021 nr 4/ 220 Arvamuse avaldamine t öölepingu seaduse § 10 täiendamise seadus e eelnõu kohta Lugupeetud Tanel Kiik ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Sotsiaal ministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust t öölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu kohta , mis täiendab t öölepingu seaduse § 10 lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni 10 kalendripäeva võib piiramatult sõlmida kuue kuu jooksul. Kui pärast kuuekuulise perioodi lõppu sõlmivad töötaja ja tööandja järgneva kuue kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, loetakse see tööleping tähtajatuks.“ Järgnevalt esitame eelnõu kohta oma kommentaarid ja ettepanekud , lähtudes Kaubanduskoja liikmetelt saadud tagasisidest . 1. Kaubanduskoda toetab igati tööregulatsiooni paindlikumaks muutmist. Seega peame positiivseks eelnõuga plaanitavat muudatust . Saime ettevõtjatelt tagasisidet, et plaanitav muudatus suurendab töösuhete paindlikkust ning on väga positiivne praeguses olukorras , kus turusituatsioon muutub kiirelt ja sellele tuleb reageerida. Ettevõtjad andsid teada, et muudatus võimaldab paindlikumalt tööjõudu kasutada näiteks olukorras, kus hooajalised mahud muutuvad või projektipõhiste tööde korral toimub ajakavas muutus. Lisaks kinnitasid ettevõtjad , et teatud juhtudel on neil muudatuse jõustumise korral võimalik võlaõiguslik leping asendada tähtajalise töölepinguga. 2 . Toetame põhimõtet, et eelnõu jõustub üldises korras . Kuna plaanitav muudatus on positiivse mõjuga nii tööandjate kui ka töötajate jaoks ning osapooled ei vaja muudatusega koha nemiseks aega, siis on mõistlik muudatus jõustada võimalikult kiiresti. 3 . Kaubanduskoda on saanud ettevõtjatelt mitmeid ettepanekuid, kuidas muuta täht ajalise töölepingu regulatsiooni eelnõus sätestatust veelgi paindlikuma ks ning motiveerida tööandjat ja töötajat rohkem atel juhtudel sõlmima võlaõigusliku lepingu asemel tähtajalist töölepingut. 3.1. Esiteks on tehtud ettepanek võimaldada sõlmida kuue kuu jooksul piiram atult ka pikema kestusega töölepinguid kui kuni 10 kalendripäeva. Näiteks võiks 10 asemel olla 30 kalendripäeva . Eelnõus sisalduv lahendus võib teatud juhtudel motiveerida osapooli suurema paindlikkuse saamiseks sõlmima 10-päevast töölepingut ka olukorras, kus on juba ette teada, et töösuhe kestab kauem. Sellisel juhul peavad tööandj a ja töötaja sõlmima iga 10 päeva tagant uue lepingu ning tegema vastavad kanded ka töötamise regi stris. Tööandjate ja töötajate koormuse vähendamiseks võiks eelnõus näha ette , et tähtajalisi töölepinguid võib kuue kuu jooksul sõlmida piiramat ult, kui tegemist on kuni 30-päevaste töölepingutega. 3.2. Teiseks on ettevõtjad toonud välja, et eelnõus sisalduv 6-kuune periood, mille jooksul on lubatud piiramatult sõlmida lühiajalisi töölepinguid, võiks olla pikem (kuni viis aastat) . Eelnõus sisalduv lahendus pakub tänasele probleemile lahendust üksnes kuueks kuuks, mis ei ole igas olukorras piisav. Näiteks kui töötaja soovib aasta vältel teha lühiajalisi tööam pse ühe tööandja juures, siis eelnõus sisalduv lahendus seda ei võimalda. Kaubanduskoda on saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et eelnõus võiks 6-kuulise perioodi asendada minimaalselt ühe aastaga. Samas leidus ka ettevõtjaid, kelle hinnangul võiks see periood olla kuni viis aastat. Ettepaneku elluviimine tagaks nii tööandjale kui ka töötajale suurema paindlikkuse ning motiveeriks osapooli rohkematel juhtudel sõlmima võlaõigusliku lepingu asemel tähtajalist töölepingut. Seeläbi oleks senisest paremini tagatud ka töötajate kaitse. 3. 3 . Kolmandaks on tehtud ettepanek lubada tööandjal ja töötajal sõlmida tähtajaline tööleping ka ilma mõjuva põhjuseta. Üheks põhjuseks, miks Eestis kasutatakse tähtajalis i töölepingu id väga vähesel määral on asjaolu, et töölepingu seaduse § 9 kohaselt on lubatud tähtajalist töölepingut sõlmida üksnes mõjuvatel põhjustel ( töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine , ning ajutiselt äraoleva töötaja asendamine ) . Eelnõus sätestatud lahendus muudab tähtajalise töölepingu kasutamise paindlikumaks, kuid endiselt on tähtajalise töölepingu sõlmimiseks vaja mõjuvat põhjust. Kaubanduskoja hinnangul aitaks eelnõu peamist eesmärki ( tuua rohkem paindlikkust töösuhetesse ning suunata tööandjaid kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajale suurema kaitse ) saavutada muu datus, mille koheselt on pooltel lubatud tähtajalist töölepingut sõlmida ka ilma mõjuva põhjuseta. Kui seda ettepanekut ei ole v õimalik kõikide tähtajaliste töölepingute puhul rakendada, siis võiks see erisus kehtida vähemalt lühiajaliste (kuni 30-päevaste) töölepingute puhul. 3.4. Neljandaks on tehtud ettepanek , et tähtajalise töölepingu regulatsiooni võiks muuta selliselt, et kui tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tähtajaliste töölepingute kestus ühes aastas on väiksem kui näiteks 60 päeva, siis sellisel juhul on lubatud sõlmida piiramatult tähtajalisi töö lepinguid, ilma et need muutuksid tähtajatuks . Selgitame järgnevate näidetega, miks on vaja sellist muudatust nii tööandjatele kui ka töötajatele. Eelnõu seletuskirjas (lk 3) on toodud välja, et üks inimene ei saa käia ühe tööandja juures töölepingu alusel mitu korda tööampse tegemas, kuivõrd pärast teist korda peaks vahe järgmise tööampsuga olema kaks kuud, et töösuhe ei muutuks tähtajatuks. Eelnõus sisalduv muudatus lahendab selle probleemi kuueks kuuks, aga sealt edasi on probleem endiselt alles. Seega kui töötaja tahab tööandja juures teha tööampsu näiteks kaheksandal kuul pärast esimest tööampsu, muutuks tööleping eelnõu kohaselt tähtajatuks. Selline lahendus ei pruugi sobida tööandjale ega ka töötajale. Kaubanduskoja ettepaneku elluviimisel saaks aga töötaja teha igas kuus näiteks kaks tööampsu päeva 1-päevaste töölepingu te alusel kogu aasta , ilma et leping muutuks tähtajatuks. Oleme saanud ettevõtjatelt konkreetseid näiteid olukordad e st, kus ettevõtjad kasutavad ajutist tööjõudu, kui nende töötaja haigestub, läheb puhkusele, tegemist on hooajatööga või töömahu ajutise suurenemisega. Sageli kasutavad ettevõtjad sellistes olukordades oma endiste töötajate ja praktikantide abi ehk inimesi, kes tunnevad juba tööd ja organisatsiooni . Sellised asendustöötajad võivad põhitööd teha mujal, kuid aeg-ajalt on nad nõus ajutist tööd tegema. Eelnõuga pakutav lahendus võimaldab lühiajalisi töölepinguid sõlmida kuni kuus kuud , aga pärast seda muutuks uus tööleping tähtajatuks. Samas ei pruugi tööandja ega töötaja olla huvitatud tähtajatust töölepingust , vaid osapooled soovivad , et töösuhe kestaks igas kuus maksimaalselt mõned päevad, kusjuures mõnes kuu s ei pruugi tulla ühtegi töötundi. Kaubanduskoja ettepanek võimaldaks sellist lahendust. Rõhutame, et sellise paindliku lahenduse järele ei ole vajadus üksnes tööandjatel, vaid ka töötajad soovivad suurema t paindlikkust. 4. Juhime tähelepanu ühele võimalikule negatiivsele mõjule, mis võib kaasneda muudatuse jõustumisel. Nimelt võib esineda juhtumeid, kus kehtiv tähtajalise töölepingu regulatsioon annab nii tööandja kui ka töötaja jaoks paindlikuma tulemuse kui eelnõus sisalduv lahendus. Näiteks kui tööandja sõlmib jaanuari alguses töötajaga ühepäevase töölepingu ja ka veebruari alguses, siis töölepingu seaduse § 10 lg 1 kohaselt võivad pooled sõlmida uue tähtajalise lepingu näiteks aprilli keskel, ilma et tähtajaline tööleping muutuks tähtajatuks. Ja pooled saavad uue lepingu sõlmida ka näiteks augustis. Eelnõu kohaselt ei ole pooltel aga enam võimalik augustis tähtajalist töölepingut sõlmida, ilma et see ei muutuks tähtajatuks. Seda negatiivset mõju saaks leevendada, kui võtta arvesse eelnevas punktis esitatud ettepanekuid. Kaubanduskoja s e isukoht ja ettepanekud : Toetame igati eelnõuga plaanitavat muudatust, mis a nnab tööandjale võimaluse piiramatult sõlmida kuni 10-päevaseid töölepinguid kuue kuu jooksul. Samas palume Sotsiaalministeeriumil kaaluda täiendavaid tähtajalise töölepingu regulatsiooni m uudatusettepanekuid , et muuta lühiajalis te töösuh ete regulatsioon veelgi paindlikumaks ning motiveerida osapooli senisest rohkem sõlmima võlaõigusliku lepingu asemel tähtajalist töölepingut. E elnõus sätestatud erisust võiks lubada kohaldada ka juhul, kui töölepingu kestus on kuni 30 kalendripäeva . K uue kuu asemel võiks erisust lubada kasutada pikema perioodi vältel, näiteks kuni viie aasta jooksul . T ähtajalisi töölepinguid võiks lubada sõlmida ilma mõjuva põhjuseta . K ui töötaja tähtajaliste töölepingute kogukestus ühe tööandja juures ei ületa aastas teatud päevade arvu (nt 60 päeva), siis võ iks tööandjal ja töötajal olla õigus sõlmida tähtajalisi töölepinguid, ilma et need muutuksid tähtajatuks. Loodame, et olete valmis Kaubanduskoja ettepanekuid kaaluma ja võimaluse korral arvesse võtma . Vajaduse l oleme valmis kohtuma ja oma ettepanekuid lähemalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070 Saatja: Marko Udras <[email protected]> Saadetud: 09.11.2021 09:19 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Liis Tõnismaa <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]> Teema: Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu kohta Tere! Saadan Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu kohta. Parimate soovidega Marko UdrasPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajaEesti Kaubandus- Tööstuskoda E-post Tel +372 604 0070