Arvamuse edastamine

Ettepanek Ravimiseaduse § 43 lg 7 kehtetuks tunnistamiseks Ravimiseaduse § 43 lg 7 kohaselt ei tohi üldapteegis, veterinaarapteegis, ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötav veterinaararst osutada veterinaarteenust. Põhjendusi sellise piirangu kehtestamise kohta ei ole toodud ei hetkel kehtivas seaduses ega selle seletuskirjas. Samuti pole seletuskirjas analüüsitud seaduses kehtestatud piirangu mõju. Piirang on arusaamatu ning piirab veterinaararsti kutse omandanud diplomeeritud isiku õigusi tegeleda ettevõtlusega omandatud kutsealal. Põhiseaduse § 31 esimese lause järgi on Eesti kodanikul õigus tegelda ettevõtlusega. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärgiks üldjuhul on tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuste osutamise, vara realiseerimisega jne. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. Selliseks tegevuseks on ka veterinaararsti poolt osutatav veterinaarteenus. Ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Ravimiseaduse ja Veterinaarkorralduse seaduse käsitletud sätted piiravad veterinaararsti poolt osutatavat veterinaarteenuse osutamist. Põhiseaduse §-st 11 tuleneb aga nõue, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas põhjendatud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Nagu eelpool juba mainisime, ei ole Ravimiseaduse seletuskirjas sõnagi kirjutatud selle kohta, millisel põhjusel veterinaararsti ettevõtlusega tegelemise piirang on kehtestatud. Siinjuures soovime teadvustada ka seda, et eeltoodud sätetel ei ole vaid ettevõtlusvabadust rikkuvat toimet. Tahame juhtida tähelepanu sellele, et veterinaararsti diplomi saamiseks tuleb läbida 6 aastat kestev veterinaarmeditsiini õppekava. Lisaks on veterinaararst vastavalt Veterinaarkorralduse seaduse § 23 lg 2 punktile 2 kohustatud täiendama ennast erialaselt vähemalt üks kord viie kalendriaasta jooksul. Veterinaarkorralduse seaduse § 24 punkti 1 kohaselt on Veterinaararsti erialane täiendamine osavõtt loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli või erialaorganisatsiooni korraldatud erialasest õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist. Eesti Loomaarstide Ühingu (eesti loomaarste ühendav erialaorganisatsioon) 2020. aasta aastakonverentsil „Veterinaarmeditsiin 2020“ osalemise tingimuseks oli veterinaararsti kutsetegevuse loa olemasolu (https://loomaarst.ee/veterinaarmeditsiin-2020/ ). Eelnevast nähtuvalt piiravad käsitletud Ravimiseaduse sätted veterinaararsti kutset omava isiku ettevõtlusvabadust, ka koolitusvabadust, sellega kaasneb veterinaararsti diplomit omava isiku kvalifikatsiooni langus/kaotamine (kuna tal pole isegi erialaorganisatsiooni poolt korraldatavatele koolitustel võimalik osaleda). Arvestades veterinaararsti õppe maksumust (tegemist on ühe kallihinnalisema õppekavaga Eestis) ning seda läbivate isikute aja ja materiaalse kuluga, tuleks meie hinnangul väga põhjalikult kaaluda selliste ettevõtluspiirangute kehtestamist. Seda ei tohiks teha kergekäeliselt ilma igasugust analüüsi tegemata ega proportsionaalsust hindamata. Käesolevat kirja ajendas meid kirjutama ka Maaeluministeeriumi poolt väljatöötatud Veterinaarseaduse eelnõu, mille leidsime Eelnõude infosüsteemist (EIS). Ka selle eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud üldapteegis, veterinaarapteegis, ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötava veterinaararsti ettevõtlust piirava sätte mõju ega hinnatud selle proportsionaalsust, ei ole ka esitatud ainsatki põhjendust. Eelnõu kohaselt kavandatakse kutsetegevusloa väljastamise keeldumine eelnimetatud veterinaararstidele § 17 lg 3 punktis 4. Lisaks on Veterinaarseaduse eelnõu § 20 kohaselt sätestatud eelnimetatud isikutele kohustus loobuda enda taotlusel veterinaararsti kutsetegevuseloast. Seletuskirjas kirjutatakse „Lisandunud on järgmised kohustused: kohustus lähtuda oma tegevuses määruse (EL) 2016/429 artikli 12 nõuetest, kohustus loobuda enda taotlusel kutsetegevuse loast üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamiseks töölepingu sõlmimise korral kooskõlas ravimiseaduse § 43 lõikega 7,….“. Selle kohustuse täitmata jätmise eest nähakse eelnõu § 96 kohaselt ette karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Samuti on seletuskirja kohaselt võimalik eelpool nimetatud veterinaararstide kutsetegevuslubade kehtetuks tunnistamine sellise õigusliku konstruktsiooniga, mida kirjeldatakse eelnõu seletuskirjas järgnevalt „Veterinaararsti kohustus loobuda enda taotlusel kutsetegevuse loast üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamiseks töölepingu sõlmimise korral (ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohaselt) on sätestatud eelnõu §-s 20 veterinaararsti kohustuste juures ja seega kvalifitseerub eelnõu § 18 lõike 1 punktis 1 sätestatud rikkumisena, millele on viide kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise alustes (eelnõu § 19 lõike 1 punkt 1) juba olemas.” Meie hinnangul on veterinaararsti haridusega isikule tema õpitud kutsealal töötamise piirangu seadmine nii Ravimiseaduses kui Veterinaarseaduses ebaproportsionaalne, põhjendamata ja isiku põhiõigusi jämedalt rikkuv. Ühes eraõiguslikus ettevõttes töötaval isikul keelatakse ära oma erialal töötamine teises ettevõttes ja ka füüsilisest isikust ettevõtjana. Tegemist ei ole ametiisikutega, kelle puhul võiks rakendada toimingupiirangut. Kusjuures ametiisikuna Põllumajandus- ja Toiduametis töötavatel isikutel meie andmetel sellist piirangut ei hetkel ole. Peame vajalikuks veelkord rõhutada, et üheski eelnimetatud seaduse seletuskirjas pole ka piirangu põhjendust ega analüüsi. Nimetatud piirangud takistavad muuhulgas ka veterinaarravimite hulgimüügiettevõtetel erialase haridusega inimeste palkamist, sest veterinaararstid ei soovi oma tegevusloast loobuda ja kvalifikatsiooni kaotada. Arusaamatuks jääb piirang ka seetõttu, et humaanmeditsiini poolel analoogilist piirangut pole vajalikuks peetud ja seda seadustes ei ole. Veterinaarmeditsiin ja -ravimid samas, erinevalt humaanmeditsiinist ja -ravimitest, ei ole seotud haigekassa rahastusega. Selle teadmise taustal paistab seatud piirang eriti ebaproportsionaalse ja põhjendamatuna. Meie andmetel ei ole üheski teises riigis peale Eesti Vabariigi sellist piirangut seatud. Kokkuvõtvalt: paneme ette kuulutada kehtetuks Ravimiseaduse § 43 lõige 7, kui ebaproprotsionaalne, põhiõigusi rikkuv ja põhjendamatu piirang. Tõnis Lokk Optimer OÜ juhataja 23.11.2021 Saatja: Tõnis Lokk <[email protected]> Saadetud: 23.11.2021 15:33 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Re: Ravimiseaduse muutmise seadus Manused: image001.png; Ettepanek Ravimiseaduse 43 lg 7 muutmiseks.asice Tere! Tänan, et küsisite asjasse puutuvatelt arvamust Ravimiseaduse muutmise seaduse kohta. Siinkohal edastan arvamuse ja etepaneku(vt. lisatud faili). Parimate soovidega, Tõnis Lokk Juhataja/Managing Director Optimer ltd. Teemeistri 2/2 10916 Tallinn Estonia E-mail: [email protected] From: "Optimer (tellimine)" <[email protected]> Date: Wednesday, 3 November 2021 at 16:21 To: optimer4 <[email protected]> Subject: FW: Ravimiseaduse muutmise seadus From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, November 3, 2021 4:18 PM To: Põllumajandus- ja Toiduamet <[email protected]>; Eesti Loomaarstide Ühing <[email protected]>; Eesti Väikeloomaarstide Selts <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Eesti VeterinaarravimiteHulgimüüjate Liit <[email protected]>; Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS <[email protected]>; Magnum Veterinaaria AS <[email protected]>; Dimedium AS <[email protected]>; Zoovetvaru OÜ <[email protected]>; Veterinaarravimitootjate Liit MTÜ <[email protected]>; Eesti Hobusearstide Selts <[email protected]>; AS Valjala Söödatehas <[email protected]>; Farmavet OÜ <[email protected]>; Eesti Ravimihulgimüüjate Liit <[email protected]>; Ravimitootjate Liit <[email protected]>; Eesti Maaülikool <[email protected]>; Tamro Eesti OÜ <[email protected]>; AS Semetron <[email protected]>; Meditsiinigrupp AS <[email protected]>; AS Paira <[email protected]>; OÜ Kalverton <[email protected]>; AS Aconit <[email protected]>; OÜ Optimer <[email protected]>; OÜ Micotrade <[email protected]>; OÜ Hagarex <[email protected]>; Magnum Logistics OÜ <[email protected]> Subject: Ravimiseaduse muutmise seadus Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Ravimiseaduse muutmise seadus Registreerimise kuupäev: 03.11.2021 Registreerimise number: 1.2-2/137-1 Ootame teie tagasisidet hiljemalt 24.11.2021 e-posti aadressile [email protected] Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee