dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 19. november 2021
Viit
1.2-1/3348-7
Registreeritud
19. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2021
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎Sooduspensionide VTK_ TK arvamus.bdoc51 KB

Sisu (failidest)

Pr Signe Riisalo Teie 21.10.2021 nr 1.2-1/3348-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 19.11.2021 nr 1-11/21/14433 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta arvamuse avaldamine Austatud minister Täname Teid võimaluse eest anda arvamus soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta. Leiame, et lahendamist vajaksid alljärgnevad probleemkohad: 1. VTK kohaselt on kavas järk-järgult lõpetada soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide (edaspidi sooduspensionid) maksmine ning asendada need tervise- ja töövõimekaotuse individuaalse ja juhtumipõhise hüvitamise süsteemiga. Samas ei toeta pakutud lahendused eesmärki, kuna inimestele, kelle töövõime on vähenenud, kavandatakse ühtse määraga toetust, mis ei võta arvesse tööst tuleneva tervisekahjustuse ja sellega seotud lisakulude ulatust ega kaotatud sissetulekut. Individuaalse ja juhtumipõhise hüvitamise tagaks meie hinnangul kindlustuspõhine süsteem. 2. VTK tulevikku vaatavad lahendusvariandid (nt 1.2) on pigem seotud tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud hüvitiste kui sooduspensionide reformiga. Samas ei ole VTK-s käsitletud tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamisi üldisi põhimõtteid ja lähtekohti. VTKst võib järeldada, et tulevikus on töö tõttu vähenenud töövõime korral ette nähtud täiendav toetus, kuid puuduvad kaalutlused ja selgitused, miks on sellistel juhtumitel vajalik ja põhjendatud lisatoetuse maksmine ning milline on haakuvus tööandja vastutuse ja universaalse töövõime toetamise süsteemiga. Kui lähtuda sellest, et tööõnnetuste ja kutsehaigustega põhjustatud tervisekahjustuste korral on kohane tagada suurem sotsiaalne kaitse kui muude tervisekahjustuste korral, siis võiks see meie hinnangul olla lahendatud kindlustuspõhise süsteemiga. 2. Lahendusvariandis 1.2 pakutud uus kutsehaigustoetus kataks ainult tööõnnetuse, kutsehaiguse ja tööga seotud haiguse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse juhtumid, lisaks peab olema tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Selgusetuks jääb, kuidas uus toetus adresseerib praeguste sooduspensioni saajate sihtrühma. Pigem jääb mulje, et adressaadiks on tööõnnetuse, kutsehaiguse ja tööga seotud haiguse tõttu vähenenud töövõimega inimesed sõltumata vanusest (16-aastased kuni vanaduspensioniiga) ja töötamise ajast ning pakutud uus toetus oleks vähemalt osaliselt teistes seadustes (TTOS ja VÕS) sätestatu asendamiseks. Ühtlasi reformitakse ka senist kahjuhüvitiste süsteemi. Samas ei arvesta vanuselise piiri seadmine asjaoluga, et ka alla 16.-aastased ja vanaduspensioniealised inimesed töötavad ja võivad sattuda tööõnnetusse või kutsehaigus võib välja kujuneda vanaduspensionieaks. Nõustume, et kehtiv tööõnnetuse ja kutsehaiguste regulatsioon vajab samuti üle vaatamist, aga toetame selleks kõiki Eesti Töötukassa Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 15501 [email protected] • www.tootukassa.ee töötavate inimeste, mitte ainult tänase sooduspensionide sihtrühma vajadusi arvestava süsteemi loomist. 3. VTKst ei nähtu, mis eesmärgil kutsehaigustoetust makstakse, kas tegemist on näiteks sissetuleku kaotuse kaitse või tervisekahjustusest tingitud lisakulude hüvitamisega. Samuti ei ole üheselt selge, kas toetus on mõeldud töövõimetoetuse nn top-up toetusena, töövõimetoetusele lisanduva toetusega (st töövõimetoetust ja kutsehaigustoetust makstakse samaaegselt) või töövõimetoetust asendava toetusega. 4. VTKst ei nähtu, millisele metoodikale tuginedes on kavas välja selgitada töövõime vähenemise ja töötamise põhjuslik seos. Samuti, kas on põhjendatud täiendava hindamise ja eraldi toetuse süsteemi väljatöötamine ja haldamine, arvestades, et kavandatud tingimustel toetuse saamiseks ei ole tegemist väga suure sihtrühmaga (tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv). 5. VTKst ei nähtu, mis vahenditest on kavandatud uue kutsehaigustoetuse rahastamine ja administreerimine. Arvestada tuleks, et mõlema VTKs väja pakutud variandi rakendamisel võib kasvada surve töövõime hindamise ja -toetuse süsteemile, arvestades, et kehtiva töövõimetoetuse seaduse kohaselt pensioni saamisel töövõimetoetust ei maksta. VTKs ei ole kajastatud töövõimetoetuse potentsiaalse sihtrühma suurenemisega kulusid. 6. VTKs on osundatud, et sooduspensionide sihtrühma saab sobiva töö leidmiseks ja töötamise jätkamiseks kasutada töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid. Meie hinnangul tuleks üle vaadata, kas ja kuivõrd olemasolev tööturuteenuste valik vastab selle sihtrühma vajadustele. Soovime olla kaasatud VTKs toodud lahenduste edasises arutelus eelkõige küsimustes, mis puudutavad töötukassa võimalikku rolli ja ülesandeid reformitavas süsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees Pille Liimal 614 8500 [email protected] Ira Songisepp 614 8520 [email protected] 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel