Käskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI 19.11.2021 nr 118 Sihtasutus Kuressaare Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 2. septembri 2021. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan SA Kuressaare Haigla funktsionaalse arengukava I etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  KINNITATUD Tervise- ja tööministri 19.11.2021 käskkirjaga nr 118 „Sihtasutus Kuressaare Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“ Sihtasutus Kuressaare Haigla FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP Mai 2021 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 2. Haigla ja selle vastutuspiirkond. Vastutuspiirkonna rahvastik ja prognoositavad demograafilised muudatused................................................................................................. 4 2.1. Haigla üldiseloomustus ............................................................................................... 4 2.2. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus ............................................................................. 4 2.3. Rahvastik ja muudatused selles .................................................................................. 5 2.4. Teenuseosutamise ülevaade Saare maakonnas......................................................... 6 3. Rahvaarvu ja rahvastiku vanuselise struktuuri prognoositavate muutuste eeldatav mõju tervishoiuteenuste tarbimisele Saare maakonnas.................................................................. 7 4. Ülevaade haigla osutatud tervishoiuteenustest ..............................................................13 4.1. Ambulatoorsed tervishoiuteenused ................................................................................13 4.1.1. Ennetusega seotud tervishoiuteenused ......................................................................13 4.1.2. Ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenused ..........................................................13 4.1.3. Päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenused ...............................................................15 4.1.4. Kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonnas osutatud tervishoiuteenused ...............17 4.2. Statsionaarsed tervishoiuteenused ............................................................................18 4.2.1. Eriarstiabi tervishoiuteenused .....................................................................................18 4.2.2. Statsionaarse õenduse ja koduõenduse tervishoiuteenused ..................................20 4.3. Voodifondi kasutusnäitajad statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamisel ................21 4.3.1. Prognoositav voodifond 2025-2045 ............................................................................23 4.4. Operatsioonid, protseduurid ja uuringud tervishoiuteenuste osutamisel .....................24 5. Haigla strateegilised eesmärgid tervishoiuteenuste osutamisel .....................................26 6. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud personal ..........................................................29 6.1. Strateegilistest eesmärkidest lähtuv personali prognoos ............................................31 7. Koostamise alused ........................................................................................................33 8. Kokkuvõte .....................................................................................................................34 2 1. Sissejuhatus Käesolev dokumendi eesmärk on anda ülevaade Kuressaare Haigla SA (edaspidi haigla) arenguplaanidest. Selleks on põhjalikult analüüsitud haigla teeninduspiirkonnas, Saare maakonnas prognoositavate demograafiliste muudatuste mõju kuni aastani 2045, viimane mõjutab omakorda kõige otsesemalt nõudlust Kuressaare Haigla poolt osutatavatele tervishoiuteenustele. Arengukavas on detailsemalt kirjeldatud 2018-2020 põhjal hetkeolukord tervishoiuteenuste mahtude ja struktuurina ning püstitatud põhitegevusega seotud detailsemad eesmärgid kuni aastani 2025. Käesolev dokument on I etapp haigla funktsionaalsest arengukavast. Arengukava koostamisel on lähtutud Eesti tervise ja tervishoiupoliitika raamdokumentidest – Rahvastiku tervise arengukavast1 ja selle alusel koostatud tervishoiusüsteemi programmist 2020-2023. Oluliseks sisendiks on olnud Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) koostatud arengudokumendid ja strateegiad2, aruanded3 ja andmebaasid4, samuti Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti andmestik5. Arengukava järgnevas tekstis on andmeallikatele vajadusel täiendavalt ja konkreetsemalt viidatud. Samuti on arengukavas lähtutud haiglale pandud kohustustest elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel, mida ei saa vaadelda lahus põhitegevusest ega arengukavatsustest. Haigla peamine teeninduspiirkond on ka perioodil 2020-2045 Saare maakond. Haigla arenguplaanide kavandamisel ning seda toetavate analüüside tegemisel on lähtutud eeldusest, et Saare maakonna elanikele peavad olema tagatud kõik tervishoiuteenused ning nende kvaliteet ja kättesaadavus ei tohi olla halvem kui on Eestis keskmiselt. Sellest suurema osa moodustavad ka edaspidi üldhaigla tervishoiuteenused ja haigla näeb teeninduspiirkonna elanikele osutatavates tervishoiuteenustes enda rolli suurenemist. Seetõttu on käesolevas dokumendis kasutatud olulises mahus võrdlusandmeid. Alates sellest, kuidas Saare maakonna elanikud on praegu kindlustatud tervishoiuteenustega ja lõpetades sellega, kuidas haigla on viimastel aastatel tegutsenud võrrelduna teiste üldhaiglatega. Võrdlus annab olulise konteksti mõistmaks nii seda, kus hetkel ollakse, kui ka haigla arenguvõimalusi. Haigla on võtnud orientatsiooni teenuste integratsiooniks tervishoius, millest kaks olulisemat komponenti on koostöö üldarstiabis, sh esmatasandi tervisekeskuse ruumigrupp ning viimase meditsiiniliste teenustega toetamine ja haiglavälise erakorralise meditsiini teenuse osutamine kiirabina. Seda integratsiooni plaanitakse arengukava perioodil süvendada. Haigla olulisteks partneriteks on meditsiinipersonali ettevalmistavad kõrgkoolid, kellele haigla on oluliseks meditsiinipersonali väljaõppekohaks. Haigla perspektiivis on koostöö edasine süvendamine, mis loob lisavõimalusi haigla kindlustamiseks kvalifitseeritud personaliga. Haigla tööd 2020. aastal mõjutas oluliselt koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord ja üldised muudatused tervishoiuteenuste osutamisel. Seda on püütud arvesse võtta ennekõike 2020. aasta andmete tõlgendamisel (teenuse mahte iseloomustavad paremini siiski 2019 aasta 1 Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020, perioodiks 2020-2030 arengukava on väljatöötamisel 2 Nt EHK arengukava 2019-2022, 2020-2023, eriarstiabi ostustrateegia, eriarstiabi piirkondliku kättesaadavuse põhimõtted, (aastapõhised) nõudluse hindamise dokumendid 3 EHK aastaaruanded, tervishoiuteenuste kättesaadavuse aastaaruanded 4 EHK tervishoiuteenuste statistika 2015-2019 5 Tervise, haigestumise ja tervishoiuhoiustatistika, rahvastikustatistika 3 andmed, mis ei kajasta nimetatud viirusest tulenevaid mõjusid), aga samuti pikemaajalistes trendides. 2. Haigla ja selle vastutuspiirkond. Vastutuspiirkonna rahvastik ja prognoositavad demograafilised muudatused 2.1. Haigla üldiseloomustus Kuressaare Haigla on ainus Saare maakonnas asuv statsionaarse eriarstiabi osutaja. Haigla õiguslik vorm on sihtasutus, sihtasutuse asutajaks on Kuressaare linn. Sihtasutusel on praegu kaheliikmeline juhatus ja seitseliikmeline nõukogu. Enne sihtasutuse moodustamist tegutses haigla kohaliku omavalitsuse asutusena. Haiglas on 456 töötajat. Haigla on eriarstiabi osas korraldatud kliinikutena. Ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku koosseisu kuuluvad järgmised üksused: ambulatoorne eriarstiabi, radioloogia, laboratooriumi teenused, diagnostika ja patoloogia. Sisehaiguste kliiniku koosseisu kuuluvad sisehaiguste üksus, lastehaiguste üksus, psühhiaatriaüksus, taastusraviüksus. Sisehaiguste kliinikus on kokku 79 voodikohta. Kirurgiakliiniku koosseisu kuuluvad kirurgiaüksus koos kirurgia ambulatoorse vastuvõtuga, sünnitus-günekoloogiaüksus koos naistenõuandlaga, intensiivraviüksus koos dialüüsi ja operatsiooniplokiga. Kirurgiakliinikus on 31 voodikohta. Erakorralise meditsiini üksus kuulub erakorralise meditsiini ja kiirabi osakonna koosseisu. Haigla koosseisus on iseseisva statsionaarse õendusabi (edaspidi statsionaarse õendusabi) üksus, milles on 32 voodikohta. Haigla meditsiinilisteks tugiteenistusteks on apteek ja kesksterilisatsioon, mittemeditsiinilisteks personali- ja kommunikatsiooniosakond, finantsosakond, haldusosakond ja toitlustusosakond. Haigla on ainus kiirabiteenuse osutaja Saare maakonnas. Haigla osutab kiirabi kolme õebrigaadiga, millest kaks asuvad Kuressaares ja kolmas Orissaares. Haiglasse on rajatud esmatasandi tervisekeskus. Haiglal on hooldekodu. 2.2. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus Haigla geograafiliseks vastutuspiirkonnaks on Saare maakond suurusega 2922 km2 ja asustustihedusega 11,3 elanikku /km2. Saare maakond hõlmab Saaremaa ja Muhu suursaart ja viit püsiasutusega väikesaart (Abruka, Kesselaid, Kõinaste, Ruhnu, Vilsandi). Saare maakonda kuulub kolm omavalitsusüksust – Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vald. Saaremaa vallal on Eesti suurim asustamata maa ala (1519 km2). Eesti mõistes on tervikuna tegemist maalise asustuspiirkonnaga. Kuressaare linn (elanikke 13 097) oma asustustihedusega (845 elanikku/km2) ületab neli korda Eesti väikelinnade keskmist asustustihedust, kuid jääb kaks korda alla Eesti linnade keskmisele asustustihedusele. Haigla osutab tervishoiuteenuseid nii maakonna elanikele kui ka maakonda külastavatele inimestele. Statistikaameti andmetel elas seisuga 01.01.2021 Saare maakonnas kokku 33 032 inimest (2,5% Eesti rahvastikust), kellest ülalpeetavad moodustasid 5,6% (1,1 protsendipunkti väiksem Eesti keskmisest). Saare maakonna elanikel oli Statistikaameti andmetel tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil 2017/2018 Eesti kõrgeim (59 aastat), 65-69 aastastel 8 aastat (paremuselt teine riigis). 4 Saare maakond on populaarne turismipiirkond nii Eesti siseselt kui rahvusvaheliselt. Statistikaameti andmetel külastas Saare maakonda 2019. aastal6 koos ametlikes majutusasutuses ööbimisega 174 172, sh 109 055 Eesti turisti, nende külastuste kestus ööpäevades oli vastavalt 326 165 ja 197 971. Statistikaameti andmetel külastas Saare maakonda 2018. aastal kokku 318 tuhat Eesti elanikku. Tippkülastatavuse päevadel võib lisaks püsielanikele maakonnas viibida 60-70 tuhat inimest7. 2.3. Rahvastik ja muudatused selles Saare maakonnas elas seisuga 01.01.2021 Statistikaameti andmetel 33 032 inimest, mehi 16 315 (49,4%) ja naisi 16 717 (50,6%), kelle vanuseline struktuur on toodud joonisel 1. 1500 1000 500 0 Mehed Naised Joonis 1. Saare maakonna elanike sooline ja vanuseline struktuur seisuga 01.01.2021 Meeste arvukus oli suurem naiste omast kuni 55. eluaastani. Võrreldes kogu Eesti rahvastikuga oli meeste osakaal 1,96 protsendipunkti suurem kui riigis keskmiselt, samuti oli veidi suurem (3,44 protsendipunkti) 55 ja vanemate osakaal rahvastikust. Aastaks 2045 prognoosib Statistikaamet Eesti rahvaarvuks 1 194 629, Saare maakonna rahvaarvuks 27 532. Prognoositav rahvaarvu vähenemine võrrelduna 2020. aastaga on Saare maakonnas (17%) siiski üks väiksemaid võrrelduna ülejäänud 12 maakonnaga, mis elanikke kaotavad. Rahvaarvu muutused vanuserühmade lõikes on erinevad - vähenemine toimub pea kõikides vanuserühmades, on suurim vanuserühmas 45-49 eluaastat (49%) ja hoopis tõuseb alates 70. eluaastat. Joonisel 2 on toodud maakonna rahvastiku struktuuri prognoos 2025- 2045. 16000 14659 13293 12975 13061 13130 13546 14000 12313 12112 12534 11728 10974 12000 9686 10000 8000 6000 4725 4859 4682 4252 3740 3290 4000 1536 1425 1200 1038 1004 1010 2000 0 2020 2025 2030 2035 2040 2045 0-4 5-19 20-54 55-vanemad Joonis 2. Rahvastiku vanuselise struktuuri prognoos Saare maakonnas kuni aastani 2045 6 2020. aasta ei ole iseloomulik turismiaasta seoses ulatuslike reisipiirangutega pärgviiruse leviku tõkestamiseks 7 Haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs 5 2.4. Teenuseosutamise ülevaade Saare maakonnas Haigla on Saare maakonna elanikele kõige olulisem tervishoiuteenuste pakkuja nii eriarstiabi, esmase järelravi, päevaravi ja - kirurgia ning õendusteenuste osas osutades kokku 63,1% kõikides maakonna elanike tarbitud vastavatest tervishoiuteenustest. Nagu nähtub joonisel 3 osutas haigla 2020. aastal vastavalt 94 ja 95% maakonna elanike tarbitud tervishoiuteenustest esmase järelravi ja iseseisva statsionaarse õenduse ja veidi alla 80% koduõenduse tervishoiuteenustest. Esmane järelravi Iseseisev statsionaarne õendus Koduõendus Statsionaarne eriarstiabi Ambulatoorne eriarstiabi Päevaravi ja -kirurgia Ennetus 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Joonis 3. Haigla osakaal Saare maakonna elanikele osutatud tervishoiuteenustest 2020 Saare maakonna elanikud said veidi üle 60% statsionaarse ja veidi alla 60% ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenustest oma maakonna haiglast. Ennetuse tervishoiuteenuseid osutas haigla maakonna elanike tarbitutest 1/3. Detailsem ülevaade haigla osutatud tervishoiuteenustes on toodud arengukava järgmistes osades. Saare maakonnas tegutsevad lisaks haiglale veel mõned tervishoiuteenuste osutajad, kes osutavad haiglaga võrrelduna samu tervishoiuteenuseid ning teevad seda EHK lepingupartnerina. Suurim teenusemahult on AS Hanvar, kelle 2020. aastal osutatud ambulatoorsete günekoloogia tervishoiuteenuste osakaal ambulatoorsete visiitidena Saare maakonna elanikele oli 21,4% ja noorte reproduktiivtervisealases nõustamises 49,9%. OÜ Visualis osutas ambulatoorseid oftalmoloogiateenuseid (osakaal 34,7%), Saaremaa Perenõuandla OÜ ambulatoorseid psühhiaatria tervishoiuteenuseid (osakaal 37,7%) ja Saaremaa Südamekodu OÜ koduõendust (osakaal 14,5%), sulgudes toodud vastava teenuse osakaal Saare maakonna elanikele osutatud teenustest ambulatoorsete visiitidena. Seega on konkurentsiolukord maakonnas asuvate teenuseosutajate vaates haiglale soodne. Haigla teeninduspiirkonnas tegutseb 17 perearsti, kes on koondunud 12 perearstiasutuseks, millest suurimas, haiglas asuvas Kuressaare perearstikeskuses tegutseb 6 perearsti. Lisaks Kuressaare perearstikeskusele tegutsevad haigla rajatud esmatasandi tervisekeskuses rentnikena veel 6 perearsti. Perearstide koondumine ühisesse hoonesse haiglaga suurendab tervishoiuteenuste integratsiooni ja on nii teenuse tarbija vaates kui ka teenuseosutajatele, sh haiglale oma ressursi efektiivsemaks kasutamiseks äärmiselt positiivne areng. Haigla on ainus kiirabiteenuse osutaja haigla teeninduspiirkonnas, mis samuti lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavusele omab olulist mõju haigla ressursikasutusele. Haigla osutatav tervishoiuteenus on elutähtis teenus hädaolukorra seaduse tähenduses. Elutähtsa teenusena tervishoiuteenuste tagamisega seotud riskid on detailselt analüüsitud haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja teenuste korraldus elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanis. Kahest viimati nimetatud dokumendist tulenevat on aga arvesse võetud käesolevas arengukavas. 6 3. Rahvaarvu ja rahvastiku vanuselise struktuuri prognoositavate muutuste eeldatav mõju tervishoiuteenuste tarbimisele Saare maakonnas Tervishoiuteenuseks vajaliku ressursi prognoosimiseks on üheks üldtunnustatud ja levinud meetodiks planeerimine senise kasutamise alusel. Otsustamaks, milliste parameetritega mudel on minimaalselt vajalik prognoosimaks tervishoiuteenuste osutamist ja ravijuhte haigla teeninduspiirkonnas, uuriti esmalt, milline oli osutatud tervishoiuteenuste jaotumus riigis vanuserühmade lõikes perioodil 2015-2019 (joonised 4 ja 5), kasutades selleks EHK avalike andmeid tervishoiuteenuste osutamise kohta8 ning Statistikaameti demograafilisi andmeid. 6 5 4 3 2 1 0 0…4 5…9 10…14 15…19 20…24 25…34 35…44 45…54 55…64 65…74 75… Amb.eriarstiabi Ennetus Koduõendus Joonis 4. Visiitide jaotus vanuserühmade lõikes ambulatoorses eriarstiabis (kõik erialad kokku), päevaravis ja –kirurgias (kõik erialad kokku), ennetuses (kõik ennetuse valdkonnad kokku) ja koduõenduses aasta keskmisena perioodil 2015-2019 (visiitide arv kindlustatud isiku kohta) Eestis 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 0…4 5…9 10…14 15…19 20…24 25…34 35…44 45…54 55…64 65…74 75… Statsionaarne eriarstiabi Statsionaarne õendus Päevaravi ja -kirurgia Joonis 5. Voodipäevade jaotus vanuserühmade lõikes statsionaarses eriarstiabis (kõik erialad kokku) ja iseseisvas statsionaarses õenduses aasta keskmisena perioodil 2015-2019 (ravipäevade arv kindlustatud isikute kohta) Eestis Nagu nähtub ka joonistest kasutatakse ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ning päevaravi ja –kirurgia teenuseid terve elukaare ulatuses. Arstiabi vajadus on suur esimestel eluaastatel, väikseim vanusevahemikus 5-14 eluaastat, uus väga kiire tõus algab pärast 55. eluaastat. Ambulatoorsete arstivisiitide kasutus hakkab pärast 75. eluaastat uuesti vähenema. Koduõenduse ja statsionaarse õenduse kasutamine on kuni 55. eluaastani väga väike, alates 65. eluaastast sageneb teenuse kasutamine oluliselt. Vanusespetsiifilisest tarbimismustrist tulenevalt koostati prognoosimudelid teenuste prognoosimiseks vanusevahemikkudele 0-4, 8 Aruanded „Eriarstiabi raviasutuse, teenuse tüübi ja eriala lõikes vanuserühmades“ EHK kodulehelt 7 5-19, 20-54 ja 55 ning vanemad. Samasugust vanusespetsiifilist jaotust kasutati ka, kui võrreldi tervishoiuteenuste tarbimist Saare maakonna elanikel Eesti keskmisega. Solidaarse ravikindlustuse üks oluline eesmärk on tagada kõigile kindlustatud inimestele arstiabi ja teiste ravikindlustuse pakutavate hüvitiste võrdne kättesaadavus. Selle eesmärgi saavutamiseks eelneb ravi rahastamise lepingute planeerimisele igal aastal inimeste ravivajaduse ehk tervishoiuteenuste nõudluse metoodiline hindamine. Nõudlus hinnatakse kõikidel erialadel ja teenuse tüüpides. Hindamisel arvestatakse, kui suur on kindlustatute oodatav tervishoiuteenuste vajadus järgmiseks aastaks. 2020. aastaks hindas EHK tervishoiuteenuste nõudlust üldisemal tasemel võrreldes eelmiste aastatega9. Haigekassa kasutab mõistet rahastatav nõudlus10, mis tähendab lõppkokkuvõttes valikut tulenevalt teenuste piirhindadest ja eelarve mahu piirangust, millises ulatuses hinnatud kogunõudlust rahastatakse. Kusjuures nõudluse maakondlikul jaotusel on arvestatud maakonniti kindlustatute jagunemist elukoha järgi vanuserühma lõikes. Geograafiliselt eraldatud piirkondade elanikele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine on väljakutseks kõikidele tervishoiusüsteemidele ja seda on analüüsitud laialdaselt. Üldjuhul on leitud, et neid tervishoiuteenuseid, mida kohapealsed teenuseosutajad ei paku, tarbitakse üldjuhul vähem ja vastupidi. Perioodi 2015-2020 analüüs näitab sama olukorda ka Saare maakonna elanike tervishoiuteenuste tarbimises. Järgnevas on esitatud kokkuvõtvad andmed, milline oli tervishoiuteenuste kasutamine Saare maakonna elanikel võrrelduna sama tervishoiuteenuse keskmise kasutusega Eestis 2020. aasta näitel11. Arvestades EHK ostustrateegiat on tegemist seega rahastatud nõudluse põhise võrdlusega, mis iseloomustab milles ja kui palju erineb Saare maakonna elanike kaetud nõudlus Eesti keskmisest. Joonisel 6 on toodud Saare maakonna elanike statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuste tarbimise võrdlus Eesti keskmisega 2020. aastal. 9 Eesti Haigekassa 2020. aasta majandusaasta aruanne 10 EHK dokument „Tervishoiuteenuste rahastatav nõudlus 2019. aastaks“ EHK kodulehelt 11 Et ajavahemikus 2015-2020 kasutuse erinevus üldjuhul oli 2020 aastal enam sarnane Eesti keskmisele, on ka sel põhjusel andmed esitatud võrdlusena 2020 aasta teenuste põhiselt. 8  Gastroenteroloogia 6% Dermatoloogia 7% Luuüdi siirdamine 15% Neuroloogia 27% Rindkerekirurgia 28% Kardioloogia 31% Uroloogia 34% Otorinolarüngoloogia 38% Endokrinoloogia 40% Infektsioonhaigused 41% Reumatoloogia 43% Ortopeedia 57% Pulmonoloogia 58% Näolõualuukirurgia 60% Pediaatria 67% Psühhiaatria 74% Lastekirurgia 79% Neurokirurgia 80% Organsiirdamised 84% Nefroloogia 90% Esmane järelravi 91% Hematoloogia 91% Kardiokirurgia 91% Veresoontekirurgia 96% Günekoloogia 98% Sünnitused 100% Onkoloogia 120% Oftalmoloogia 127% Endoproteesimised 139% Sisehaigused 221% Üldkirurgia 248% 0% 50% 100% 150% 200% 250% Joonis 6. Statsionaarse eriarstiabi kasutamise (visiiti elaniku kohta) erinevus Saare maakonna elanikel võrrelduna Eesti keskmisega 2020. aastal. Rohelisega on tähistatud erialad, mille teenuste maht ületas rohkem kui 10% riigi keskmist, sinisega – eriasrtiabi teenused olid ±10% erinev riigi keskmisest ja punasega erialad, mille teenuste tarbimine jäi alla 90% riigi keskmisest. Saare maakonna elanikele osutati üldjuhul (19-nel erialal 31-st) oluliselt (16-94%) vähem statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuseid, kui osutati samal ajaperioodil analoogilisi teenuseid keskmiselt Eestis. Kahe statsionaarse tervishoiuteenuse osas – sisehaigused ja üldkirurgia, ületas teenuste kasutamine üle kahe korra Eesti keskmist. Siiski on siinkohal tegemist üldhaiglate spetsiifikaga, kus sise- ja üldkirurgia voodiprofiilid on universiaalsed. Osutatud teenuste väiksem maht esines enam kui pooltel juhtudel nendes teenustes, mida haigla ise ei paku. Eelnev osutab geograafilise kättesaadavuse probleemidele Saare maakonna elanikele tervishoiuteenuste tagamisel. Joonisel 7 on toodud Saare maakonna elanikele 2020. aastal osutatud päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenuste võrdlus Eesti keskmisega. Päevaravi ja -kirurgia teenuste osas, välja arvatud kahel eriarstlikul erialal, tarbisid Saare maakonna elanikud tähelepanuväärselt vähem ( 33-100%) kui Eesti elanikud keskmiselt. Päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenuste osas oli nende kättesaadavus Eestis halvem üksnes Hiiu maakonnas. Kahel erialal – neurokirurgias ja kardioloogias ei kasutanud Saare maakonna elanikud tervishoiuteenuseid päevaravina ja - 9 kirurgiana üldse, seevastu sisehaiguste eriala tarbisid maakonna elanikud tervishoiuteenuseid kolm korda rohkem kui Eestis keskmiselt. Endokrinoloogia 1% Veresoontekirurgia 1% Psühhiaatria 1% Lastekirurgia 4% Näolõualuukirurgia 5% Ortopeedia 6% Hematoloogia 6% Reumatoloogia 7% Gastroenteroloogia 7% Oftalmoloogia 7% Onkoloogia 16% Günekoloogia 20% Dermatoloogia 22% Neuroloogia 22% Pulmonoloogia 24% Uroloogia 31% Pediaatria 39% Üldkirurgia 41% Otorinolarüngoloogia 66% Hemodialüüs 77% Katarakti operatsioon 108% Sisehaigused 303% 0% 50% 100% 150% 200% 250% 300% 350% Joonis 7. Päevaravi ja –kirurgia kasutamise (visiiti elaniku kohta) erinevus Saare maakonna elanikel võrrelduna Eesti keskmisega 2020. aastal. Rohelisega on tähistatud erialad, mille teenuste tarbimine ületas rohkem kui 10% riigi keskmist, sinisega – teenuse kasutus oli ±10% erinev riigi keskmisest ja punasega erialad, mille teenuseid kasutati alla 90% riigi keskmisest. Joonisel 8 on toodud andmed Saare maakonna elanikele osutatud ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenustest võrrelduna Eesti keskmisega. Sarnaselt statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenustega kasutasid Saare maakonna elanikud u 2/3 teenuseid oluliselt vähem (97- 17%) kui Eestis keskmiselt, kolme teenuse osas oli tarbimine sarnane Eesti keskmisega ja seitsme puhul üle keskmise. Ja samuti sarnaselt ambulatoorsetele oli ka üldkirurgia, eriti aga sisehaiguste tervishoiuteenuste tarbimine mitmeid kordi suurem Eesti keskmisest. Organsiirdamiste teenuse üldise väikese mahu ja spetsiifilise vajaduse tõttu on 2020. aasta erinevus aastapõhine. Nagu nähtud Joonistel 6-8 toodud andmetest on kokkuvõtvalt kolmes peamises teenuse valdkonnas – statsionaarses eriarstiabis, ambulatoorses eriarstiabis ning päevaravi ja - kirurgias oluliselt väiksem see osa rahastatud nõudlusest, kus Saare maakonna elanikud saavad tervishoiuteenuseid samaväärselt (± 10%) Eesti keskmisega – teenused, mille kättesaadavust iseloomustab joonistel sinine tulp. Seisuga 1. november 2020 oli haiglas ravijärjekord 13 ambulatoorse tervishoiuteenuse osas vahemikus 4-89 päeva. Ravijärjekorrad, mida üldlevinult tõlgendatakse teenuse osutaja mitteküllaldase ressursina ehk peamiselt tervishoiutöötajate puudusena, olid pulmonoloogia, gastroenteroloogia, neuroloogia, pediaatria, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia ja dermatoveneroloogia osas - st eriarstiabi valdkondades, milles Saare maakonna elanike tervishoiuteenuste tarbimine oli 2020. aastal oluliselt madalam Eesti keskmisest. 10  Peritoneaaldialüüs 3% Ortopeedia 14% Lastekirurgia 20% Infektsioonhaigused 21% Pulmonoloogia 21% Kutsehaigused 24% Rindkerekirurgia 26% Gastroenteroloogia 27% Veresoontekirurgia 29% Neuroloogia 30% Neurokirurgia 32% Nefroloogia 32% Pediaatria 34% Hematoloogia 40% Kardiokirurgia 42% Näolõualuukirurgia 45% Uroloogia 50% Otorinolarüngoloogia 53% Kardioloogia 55% Onkoloogia 62% Oftalmoloogia 77% Dermatoloogia 83% Reumatoloogia 94% Endokrinoloogia 95% Taastusravi 95% Viljatusravi 114% Psühhiaatria 114% Günekoloogia 115% Luuüdi siirdamine 132% Üldkirurgia 134% Organsiirdamised 316% Sisehaigused 323% 0% 50% 100% 150% 200% 250% 300% 350% Joonis 8. Ambulatoorse eriarstiabi vastuvõttude erinevus Saare maakonna elanikel võrrelduna Eesti keskmisega 2020. aastal. Rohelisega on tähistatud erialad, kus vastuvõttude arv ületas rohkem kui 10% riigi keskmist, sinisega - nimetatu oli ±10% erinev riigi keskmisest ja punasega erialad, mille puhul teenuste kasutamine jäi alla 90% riigi keskmisest. Ennetusprogrammide kaudu osutatavate tervishoiuteenuste maht Saare maakonna elanikele oli oluliselt sarnasem Eesti keskmisega ja 2020. aasta teenuste maht oli vähemalt 69% Eesti keskmisest12, kusjuures soolevähi ennetuse teenuste tarbimine kolm korda suurem Eesti keskmisest. Koduõenduse ja iseseisva statsionaarse õenduse tervishoiuteenuste osutamine oli Saare maakonna elanikel umbes kolmandiku võrra väiksem Eesti keskmisest ja 2020. aastal kasutasid Saare maakonna elanikud teenuseid vastavalt 67,5% ja 68,4% Eesti keskmisest. Kiirabi statistikas ei tooda välja abivajaja maakonda, kuid esitades Saare maakonnas osutatud kiirabivisiidid suhtarvuna Saare maakonna elanike arvule, osutab viimane, et perioodil 2015- 2020 tarbiti Saare maakonnas kiirabiteenust 75-83% Eesti keskmisega võrreldes. Erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kasutamine Saare maakonnas on sarnane Eesti keskmisega – Saare maakonnas kasutakse EMO teenuseid 8% vähem kui Eestis keskmiselt. Saare maakonna elanike vajadused tervishoiuteenuste järele on peamiseks sisendiks haigla tegevuse planeerimisel järgnevateks aastakümneteks. Omakorda, arvestades sealjuures 12 Ainult noorsportlaste teenindamine oli üksnes 6,9% Eesti keskmisest, kuid seda teenust ei saa pidada oma eesmärgilt samaväärseks teiste ennetusteenustega. 11 planeerimiseeldusena ühesuguse kättesaadavuse tagamise vajadust Saare maakonna elanikele võrreldes Eesti keskmisega, koostati prognoosimudelid perioodiks 2020-2045 perioodi 2015-2020 riigi aastakeskmise teenuste tarbimise ja selle muutuseid (trendi perioodil 2015-2020) vastava teenuseliigi (eriarstiabis ka erialade) lõikes arvesse võttes. Mudeleid korrigeeriti omakorda lähtudes Statistikaameti prognoosist rahvastiku vanuselisele struktuurile ja rahvaarvule perioodiks 2020-2045. Saare maakonna elanike koguvajaduse13 prognoos esitatud tabelis 1, detailsem vaade haigla e üldhaigla tasemel kavandatavate teenuste mahtudena on toodud aga arengukava järgnevates osades. Tabel 1. Tervishoiuteenuste koguvajaduse prognoos Saare maakonna elanikkonnale (sh teistes maakondades osutatavad teenused), arvestades prognoositavaid demograafilisi muutusi maakonna elanike arvus ja soolises struktuuris kuni aastani 2045 (visiiti/aastas, statsionaarne eriarstiabi ja õendus – ravipäeva/aastas). 2025 2030 2035 2040 2045 Ennetus 1994 2597 3604 5653 7394 Ambulatoorne eriarstiabi 92 162 90 385 90 626 92 633 97 038 Päevaravi ja -kirurgia 3207 5254 8469 10 163 12 196 Statsionaarne eriarstiabi 27 170 27 038 27 757 28 895 30 187 Statsionaarne õendus 12 871 14 322 15 742 16 824 17 198 Koduõendus 8356 9371 10 416 11 257 11 635 Kiirabi 6186 6078 5939 5766 5557 Perioodil 2015-2020 ilmnenud trendide jätkumisel on tulenevalt prognoositavatest demograafiliste muudatustest tulevikus vanusevahemikus 25-35 eluaastat tervishoiuteenuste kasutus kiirelt kasvav. Vanusevahemikus 35-55 eluaastat on teenuste tarbimine suhteliselt stabiilne, hakates seejärel uuesti kiiresti kasvama. Kui enne 2030. aastat pärast 65. eluaastat summaarne teenusemaht pigem hakkas langema, siis pärast seda on vanemaealiste osakaal ühiskonnas selline, mis toob kaasa summaarse teenusevajaduse kasvu ka pärast 65. eluaastat, pärast 2030. aastat lisaks sellele hüppeliselt alates 75. eluaastast (joonis 9). 35,00% 30,00% 25,00% 20,00% 15,00% 10,00% 5,00% 0,00% 0…4 5…9 10…14 15…19 20…24 25…34 35…44 45…54 55…64 65…74 75… 2025 2030 2035 2040 2045 Joonis 9. Kõikide tervishoiuteenuste, erinevates vanuserühmades, osakaalu prognoos aasta kogumahust perioodil 2025-2045 Saare maakonna elanikel 13 Koguvajadus käesolevas dokumendis tähendab kõiki EHK rahastatavaid tervishoiuteenuseid sõltumata osutajast, sh ka nt kesk- ja piirkondliku haigla tasemel osutatavad tervishoiuteenused. 12 4. Ülevaade haigla osutatud tervishoiuteenustest 4.1. Ambulatoorsed tervishoiuteenused 4.1.1. Ennetusega seotud tervishoiuteenused Haigla osutatud tervishoiuteenused ennetusprogrammide raames on perioodil 2018-2020 vähenenud 7%, seda peamiselt emakakaelavähi osas (13% ja vaatamata alates 2018. aastal alustatud mahu kasvuga soolevähi ennetusprogrammis (tabel 2). Ennetusprogrammide raames osutatavad tervishoiuteenused sõltuvad lisaks rahastamisele ka vastaval aastal uuringualuse sihtrühma arvukusele. Tabel 2. Haigla osutatud ennetuse tervishoiuteenused (visiitide arv aastas) 2018-2020 2018 2019 2020 2020 vs 2018 Soolevähi ennetus 11 25 76 691% Emakakaelavähi ennetus 387 386 360 93% Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine 21 Tubakast loobumine 20 Kokku 398 411 477 120% Võrreldes aga üldhaiglate keskmisega14 osutas haigla 2020. aastal peaaegu poole vähem ennetusega seotud tervishoiuteenuseid. See on vähemalt osaliselt seotud sellega, kuidas on konkreetses maakonnas ennetusprogrammide mahud on jagunenud maakonnas tegutsevate teenuseosutajate vahel. Riiklikult rahastatud ennetusprogrammidest näeb Kuressaare Haigla eelkõige kasvupotentsiaali noorte reproduktiivtervise nõustamise alal ja Tervise Arengu Instituudi projektides. Lisaks on Kuressaare Haigla strateegiliseks ülesandeks vastutustundliku tervisekäitumise eestvedaja rolli täitmine: korraldame inimese tervisele pühendatud loengusarja „Kuressaare Haigla kohtub kogukonnaga; koostöös Kuressaare Haigla toetusfondiga organiseerime erinevaid liikumist ja tervislikke eluviise toetavaid üritusi. 4.1.2. Ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenused Haigla osutab kõiki üldhaiglates nõutud ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenuseid, välja arvatud reumatoloogias (kohapealne teenus koostöös meie partnerhaigla Ida-Tallinna Keskhaiglaga), olles kõige suurema eriarstiabi ambulatoorsete tervishoiuteenuste valikuga üldhaigla riigis. Ambulatoorse eriarstiabina osutatud tervishoiuteenused perioodil 2018-2020 on toodud vastavalt EHK andmete detailsusele tabelis 3. Visiitide üldarv oli 2020. aastal 7% väiksem kui 2018. aastal ja on peamiselt seotud epidemioloogilisest olukorrast tingitud piiratud teenuseosutamisega, enim on mainitu seotud otorinolarüngoloogia, vähemal määral günekoloogia ja üldkirurgia tervishoiuteenuste vähenemisega. Kolme viimase aasta võrdluses on seevastu oluliselt suurenenud ambulatoorsete psühhiaatria ja mõnevõrra vähem endokrinoloogia ja taastusravi tervishoiuteenuste osutamine. Ambulatoorsetest eriarstiabi tervishoiuteenustest oli perioodil 2017-2019 veidi üle 94% seotud Saare maakonna elanikega, milline osakaal on püsinud enam-vähem muutumatuna viimasel kolmel aastal. 14 Kolm üldhaiglat – SA Narva Haigla, Viljandi Haigla SA ja Sihtasutus Läänemaa Haigla osutavad teistest üldhaiglatest oluliselt rohkem tervishoiuteenuseid ennetusprogrammide raames 13 Tabel 3. Haigla osutatud ambulatoorsed tervishoiuteenused (visiitide arv aastas) 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Anestesioloogia 450 502 507 113% Dermatoveneroloogia 4132 4328 3669 89% Endokrinoloogia 2668 2311 2188 82% Gastroenteroloogia 317 233 Günekoloogia 9999 10 148 9063 91% Hematoloogia 248 536 922 372% Kardioloogia 217 241 252 116% Meditsiinigeneetika 32 31 Nefroloogia 274 279 201 73% Neuroloogia 2136 1714 1624 76% Oftalmoloogia 3448 1891 1988 58% Ortopeedia 977 1940 2311 237% Otorinolarüngoloogia 2268 2013 1101 49% Pediaatria 1142 1122 867 76% Psühhiaatria 2020 2179 2094 104% Pulmonoloogia 902 1155 1494 166% Sisehaigused 546 354 435 80% Taastusravi 1537 1886 1485 97% Uroloogia 2400 2465 103% Töötervishoid 350 234 561 160% Üldkirurgia 9351 11 706 6492 69% Kokku 45 065 44 888 39 983 89% *EHK statistikas eristati 2019 kitsamaid erialasid Välja arvatud psühhiaatria ja otorinolarüngoloogia tervishoiuteenused osutab haigla eriarstiabi ambulatoorseid tervishoiuteenuseid oluliselt rohkem keskmisest üldhaiglast (joonis 10). Eriti palju enam endokrinoloogia tervishoiuteenuseid, mille tarbijateks on 98% (peaaegu 4% kõrgem kui ambulatoorsete tervishoiuteenuste keskmine) ulatuses Saare maakonna elanikud. Samas pidades silmas asjaolu, et Saare maakonna elanike ambulatoorsed endokrinoloogiateenused moodustavad Eesti keskmisest 95% (joonis 8), ei saa seda, ega ka mitte dermatoloogia tervishoiuteenuseid (83%) kokkuvõttes pidada teenuse ületarbimiseks. Kuressaare Haigla peab oluliseks ülesandeks lahendada maakonna elanike tervisega seotud probleemid võimalikult suures mahus kohapeal, seetõttu on koostööd Ida-Tallinna Keskhaiglaga käivitatud onkoloogia ambulatoorsed vastuvõtud, lisaks osutatakse erisusena üldhaiglatest ambulatoorseid hematoloogiateenuseid, kindlasti on kitsaskohaks osustatavate kardioloogia teenuste väike maht (maakonna EHK lepingut hoiab haiga väline teenuse osutaja). 14  Üldkirurgia Sisehaigused Psühhiatria Otorinolarüngoloogia Oftalmoloogia Günekoloogia Endokrinoloogia Dermatoloogia 0% 50% 100% 150% 200% 250% 300% 350% 400% Joonis 10. Haigla osutatud ambulatoorsete eriarstiabi tervishoiuteenused (arstivisiiti/aastas) võrdluses keskmise üldhaigla osutatud tervishoiuteenustega (arstivisiiti/aastas) 2020. aastal Haigla osutatud ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenused moodustasid 2020. aastal 0,3-5% arengukava haiglate osutatud vastavate teenuste mahust ja 0,27-4,2% EHK rahastatud teenuste üldmahust (joonis 11). Taastusravi Üldkirurgia Sisehaigused Endokrinoloogia Dermatoveneroloogia Uroloogia Günekoloogia Otorinolarüngoloogia Neuroloogia Oftalmoloogia Pulmonoloogia Psühhiaatria Gastroenteroloogia Pediaatria Nefroloogia Ortopeedia Kardioloogia 0% 1% 2% 3% 4% 5% Osakaal EHK rahastatud teenuse kogumahust Osakaal arengukava haiglate teenusemahust Joonis 11. Haigla osutatud ambulatoorsete eriarstiabi tervishoiuteenuste osakaal EHK rahastatud teenuste kogumahust ja arengukava haiglate osutatud üldmahust 2020 4.1.3. Päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenused Haigla osutatud päevaravi ja -kirurgia visiitide arv aastas perioodil 2018-2020 on toodud tabelis 4. Päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenuste osutamine on viimasel kolmel aastal suurenenud 3%. Välja arvatud hemodialüüs, on kõikide teenuste pakkumise osas võrreldes 2019. aastaga toimunud tagasiminek, mille mõjutajaks on epidemioloogilisest olukorrast tingitud teenuste piiratud osutamine ja pigem peaksime etalonaastana käsitlema aastat 2019. Tabel 4. Haigla osutatud päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenused (visiiti/aastas) 2018-2020 2018 2019 2020 2020 vs 2018 Günekoloogia 232 240 207 89% 15 Hemodialüüs 115 103 116 101% Otorinolarüngoloogia 27 101 41 152% Sisehaigused 215 282 261 121% Üldkirurgia 314 329 307 98% Kokku 903 1055 932 103% Haigla osutab ühena kolmest üldhaiglast hemodialüüsi tervishoiuteenuseid. Välja arvatud sisehaigused on osutatavate päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenuste maht 13-61% väiksem kui üldhaiglates keskmiselt (joonis 12). Joonisel 12 tähistab üldhaiglate keskmist 100%. Üldkirurgia Sisehaigused Otorinolarüngoloogia Hemodialüüs Günekoloogia 0% 50% 100% 150% 200% 250% 300% Joonis 12. Haigla 2020. aastal osutatud päevaravi ja -kirurgia teenuste võrdlus üldhaiglate keskmisega (100%). Haigla osutatud päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenused moodustasid 1,3-4,6% EHK rahastatud teenuste kogumahust ja 1,4-4,6% arengukava haiglate osutatud vastavate teenuste mahtudest (joonis 13). Arvestades ka suundumusega suurendada päevaravi ja - kirurgia teenuste osakaalu, peaks nende teenuste osas lisaks lühiajalisele orientiirile saavutada kõikide teenuste mahtude osakaaluks 2% EHK kogumahust, võiks keskpikas perspektiivis pigem lähtuda 3-4% eesmärgist. Võttes arvesse ka Saare maakonna elanike üldiselt väga väikest päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenuste kasutamist (joonis 7), tuleks ennekõike otorinolarüngoloogia ja günekoloogia päevaravi ja -kirurgia teenuste pakkumist pidada madalaks. Päevaravi arengut piirab eelkõige otorinolarüngoloogias maakonnas elava spetsilisti puudumine. Seoses nii günekoloogia ja üldkirurgia lisandunud spetsiliste saame prognoosida nimetatud positsioonides pigem mahtude kasvu. Kodulähedase tervishoiuteenuse arendamise vaates on koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga käivitatud onkoloogilise päevaravi teenus (keemiaravi tähenduses). Sisehaigused Üldkirurgia Hemodialüüs Otorinolarüngoloogia Günekoloogia 0% 1% 1% 2% 2% 3% 3% 4% 4% 5% 5% Osakaal EHK rahastatud teenuse kogumahust Osakaal arengukava haiglate teenusemahust Joonis 13. Haigla osutatud päevaravi ja -kirurgia teenuste osakaal EHK rahastatud kogumahust ja arengukava haiglate osutatud üldmahust 2020. aastal 16 4.1.4. Kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonnas osutatud tervishoiuteenused Haigla on ainus kiirabiteenuse osutaja teeninduspiirkonnas. Kiirabi osutatakse kolme 3- liikmelise õebrigaadiga ööpäevaringselt EHK-ga sõlmitud lepingu alusel, haiglal on kohustus hoida tegutsemisvalmiduses ka ühte varubrigaadi15. Kaks kiirabibrigaadi paiknevad väljakutsete vahelisel ajal haiglas, kolmas Orissaares. Kiirabi 2018-2020 peamised tegevusnäitajad on esitatud tabelis 5. Kiirabi väljakutsete arv 2020 suurenes 4% võrrelduna 2018. aastaga, mis on olulisel määral seotud COVID-19 viirusest põhjustatud erakorralise olukorraga teeninduspiirkonnas. Sellega seletub ka 4% hospitaliseeritute osakaalu vähenemine 2020. aastal. Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamise mahu juures on oluliseks aspektiks Saare maakonna rahvastiku kasv turismihooajal ning Saaremaal teist elukohta omavate kodanike arvu suurenemine. Hinnanguliselt väljendub sesoonne rahvastiku kasv II ja III kvartalis ca 10 000 inimese võrra. Tabel 5. Haigla kiirabibrigaadide peamised töönäitajad 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Visiitide üldarv 5524 5338 5768 104% Väljakutsetel abi saanud inimeste arv 5132 4995 5689 111% sh täiskasvanute osakaal 91% 91% 93% Hospitaliseeriti 2336 2267 2173 93% Elustamisi 12 11 17 142% sh efektiivsete osakaal 83% 27% 35% Teenindatavate kiirabikutsete arv ööpäevas ei ole väga suur (4,6-5,0/brigaadi kohta), mis on küll üle kolmandiku võrra madalam, kui keskmiselt riigis (7,0-7,4/brigaadi kohta), kuid tüüpiline kiirabi teeninduspiirkondadele, mis hõlmavad hõreasustust. Võttes arvesse teeninduspiirkonna iseärasusi ei ole võimalik lepinguga ettenähtud kiirabibrigaadide hulgaga tagada lepinguga ettenähtud kiirabi kättesaadavust kogu teeninduspiirkonna ulatuses16, samuti tagada õigusaktiga17 ettenähtud tingimustel kiirabiteenuse kui elutähtsa teenuse toimepidevus. Kuigi 2018. aasta18 oli väga edukas efektiivsete elustamiste osas, on elustamiste arv ja efektiivsete elustamiste osakaal hõreasustusega piirkonnale iseloomulik pigem 2019 ja 2020. aastate näitajad. Kahe viimase aasta võrdluses on efektiivsete elustamiste osakaalu tõus paralleelselt suurenenud töökoormusega positiivne. 15 Varubrigaadi kohustus tuleneb tervise- ja tööministri 18.12.2018 määrusest nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“. 2020. aastal rakendas haigla seoses COVID-19 põhjustatud olukorraga ajuti täiendavat kiirabibrigaadi 16 Maapiirkonnas peab kiirabibrigaad Delta-prioriteediga kutsele reageerimisaeg olema alla või võrdne 14 minutiga, Orissaares paikneva brigaadi keskmine kohalejõudmise aeg on üle 17 minuti, veidi üle 1/3 kutsetest tehakse vastavalt kvaliteediindikaatorile. Hinnates kiirabiressurssi lähtuvalt EHK ravijuhtumi kulutõhususe piirist, peaks samaväärse käsitluse korral kiirabis olema Saaremaal 4 kiirabibrigaadi. 17 Tervise- ja tööministri 21.04.2018 määrusega nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (detailsemalt vt SA Kuressaare Haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs 2018) 18 Elustamist vajavate abivajajate geograafilise kättesaadavuse vaates nn soodne aukoht 17 Haigla kuue voodikohaga erakorralise meditsiini osakond (EMO) osutas ööpäevas abi keskmiselt 37 isikule. Tabelis 6 on esitatud andmed 2018-2020 EMO-sse saabunud erakorraliste patsientide kohta. EMO-sse 2020. aastal saabunud erakorraliste patsientide arv oli kokkuvõttes 20% väiksem kui 2018. aastal, seda ennekõike ise EMO-sse pöördunud abivajajate vähenemisest 25%, viimase tendentsi oluliseks mõjutajaks on samuti epidemioloogiline olukord 2020.a. kevadel Saaremaal. Samas teistest raviasutustesse haiglasse suunatud erakorraliste patsientide arv on viiendiku võrra kasvanud viimasel kolmel aastal. Tabel 6. Erakorraliste patsientide saabumine haigla EMO-sse 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Toodi kiirabiga 2316 2241 2129 92% Suunati teisest raviasutusest 436 529 527 121% Tuli ise 10 773 10 727 8117 75% Muu 64 53 44 69% Kokku 13 589 13 550 10 817 80% Üldhaiglate EMO-desse saabus 2020. aastal keskmiselt 18% erakorralisi patsiente vähem kui 2018. aasta. Haigla EMO-sse isepöördujate osakaal on 5-8% kõrgem, kui üldhaiglates keskmiselt. Abivajajatest neli viiendikku olid vanuserühmast 15 eluaastat ja vanemad. Abivajajatest hospitaliseeriti 2020. aastal 20%, mis on mõnevõrra kõrgem üldhaiglate keskmisest (17%). Hospitaliseeritutest omakorda 18% võeti haiglasse erakorraliseks kirurgiliseks operatsiooniks. Võrreldes 2018. aastaga on sellistel näidustustel hospitaliseeritute osakaal viiendiku võrra suurem, mis osutab EMO ja haigla töös tervikuna erakorraliste patsientide osakaalu tõusule. Kiirabi, erakorralise meditsiini osakonna ja ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks ettenähtud spetsiifilistele teenuste arendamisel lähtutakse ennekõike riigi plaanidest tervishoiualaseks hädaolukorraks, aga samuti elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis toodust. 4.2. Statsionaarsed tervishoiuteenused 4.2.1. Eriarstiabi tervishoiuteenused Haigla osutab kõiki üldhaiglale ettenähtud statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuseid, teostades ainukese üldhaiglana riigis ka endoproteesimisi. Haigla tegevusluba lubab osutada tervishoiuteenuseid 12 eriarstlikul erialal19 ja 4 kitsama eriarstliku teenusena20. Haigla osutatud statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenused ravipäevadena (voodipäevadena) on toodud tabelis 7. Tabel 7. Statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamine ravipäevadena 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Endoproteesimine 354 339 329 93% Esmane järelravi 1730 1865 1222 71% Günekoloogia 352 342 268 76% 19 Anestesioloogia, erakorraline meditsiin, laborimeditsiin, patoloogia, pediaatria, psühhiaatria, radioloogia, sisehaigused, sünnitusabi ja günekoloogia, taastusravi ja füsiaatria, töötervishoid, üldkirurgia 20 Neerupuudusega haigete hemodialüüsiravi, ortopeedia V operatsioonigrupp, raseduse katkestamise teenus, suurte liigeste endoproteesimine 18 Psühhiaatria 2323 2514 1904 82% Sisehaigused 12 544 11 720 10 948 87% Sünnitus 729 727 686 94% Üldkirurgia 7492 7258 6484 87% Kokku 25 524 24 765 21 841 86% Nagu tabelis 7 toodud andmetest nähtub, on ravipäevade arv kõikide statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamisel kolmel viimasel aastal pidevalt vähenenud (6-29%), mis on suurim esmases järelravis ja günekoloogias. Ravipäevade arvu vähenemine haiglas osaliselt seotud sellega, et hospitaliseeritute arv on vähenenud (vt tabel 10), see omakorda osaliselt sellest, et samaaegselt on suurenenud tervishoiuteenuste saamine päevaravi ja -kirurgia teenustena. Siiski on statsionaarse eriarstiabi ravipäevade mahu langusel peamiseks põhjuseks statsionaarsete tervishoiuteenuste muutumisega efektiivsemaks, millele osutab keskmise ravikestuse vähenemine (vt tabel 11). Statsionaarsete eriarstiabi tervishoiuteenuste tarbijateks on keskmiselt 95% % juhtudest Saare maakonna elanikud. Suurim maakonnaväliste abivajajate hulk on psühhiaatrias (17%), samas sisehaiguste ja üldkirurgia erialal on maakonnaväliste abivajajate osakaal vaid u 1%. Siiski on perioodi ulatuses tuvastatav nõrk trend (+5%) Saare maakonna abivajajate osakaalu suurenemise suunas perioodil 2018-2020. Võrdlus ravipäevadena teiste sama statsionaarse eriarstiabi osutava üldhaiglate keskmisega (võrdub 100%-ga) on toodud joonisel 14. Üldkirurgia Sünnitused Sisehaigused Psühhiaatria Günekoloogia Esmane järelravi 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% 200% Joonis 14. Haigla osutatud statsionaarse eriarstiabi teenused ravipäevadena 2020. aastal võrdlusena üldhaiglate keskmisega (100%) Haiglas statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamisel kasutatakse ravipäevi enam kui üldhaiglates keskmiselt sisehaigustes ning üldkirurgias. Antud statistilist lahknevust saame kommenteerida tulenavelt saarelisest erisusest ning vajadusega osutada teenust kohapeal., patseindi suunamine kõrgemasse etappi ei ole transpordiprobleemidega ning sotsiaalseid tugisüsteeme arvestades tihti põhjendatud. Ravikestvus muude statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamisel ei erine oluliselt Eesti keskmisest tarbimisest. Arvestades edasisi perioode peama arvestama statsionaarsete teenuste osutamise võimekusega vähemalt senisel tasemel ka tulevikus. Statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuste osakaal EHK teenuste mahust21 2020. aastal on toodud joonisel 15. Statsionaarsete eriarstiabi tervishoiuteenuste osakaal peaks EHK statsionaarsete teenuste mahust jääma edaspidi vahemikku 1-1,5% (oodatav on väike langus), välja arvatud esmane järelravi, mis peaks edaspidi saavutama pigem 6-8% osakaalu. 21 EHK rahastatud kõikide kirurgiliste erialade statsionaarsete ravijuhtude kogumahust ja haigla sisehaiguste ravijuhtude osakaal kõikide mittekirurgiliste erialade statsionaarsete ravijuhtude kogumahust. 19  Üldkirurgia Sünnitused Sisehaigused Psühhiaatria Günekoloogia Esmane järelravi Endoproteesimine 0% 1% 1% 2% 2% 3% 3% 4% 4% 5% 5% Joonis 15. Haigla osutatud statsionaarse eriarstiabi osakaal EHK rahastatud kogumahust 2020. aastal 4.2.2. Statsionaarse õenduse ja koduõenduse tervishoiuteenused Haigla osutab nii statsionaarse õenduse kui koduõenduse tervishoiuteenuseid. Nii statsionaarse õenduse kui koduõenduse tervishoiuteenuste maht on kolme viimase aastaga kasvanud, vastavalt 22% ja 31% (tabel 8). Statsionaarse õenduse tervishoiuteenuste kasutajates olid 94% Saare maakonna elanikud ja koduõenduse tervishoiuteenustest 97%. Tabel 8. Haigla osutatud iseseisva statsionaarse õenduse (ravipäevade arv aastas) ja koduõenduse (visiitide arv aastas) 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Koduõendus 6518 8050 8520 131% Statsionaarne õendus 6482 6482 7888 122% Haigla osutas üle pooleteise korra rohkem kõduõenduse tervishoiuteenuseid kui keskmine üldhaigla 2020. aastal, kuid 17% vähem statsionaarse õenduse tervishoiuteenuseid kui üldhaiglad keskmiselt (joonis 16). Võttes arvesse asjaolu, et nii koduõenduse kui statsionaarse õenduse tervishoiuteenuseid kasutasid Saare maakonna elanikud 2020. aastal umbes 1/3 võrra vähem Eesti keskmisest, peaks haigla mõlemat teenust osutama ligikaudu poole rohkem. Täiendavaks väljakutseks iseseisvate õendusteenuste arendamisel on Kuressaare Haigla poolt ettevalmistatav paikkondlik tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse tagamiseks Saare maakonnas. Statsionaarne õendus Koduõendus 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% Joonis 16. Haigla osutatud statsionaarse õenduse teenused ravipäevadena ja koduõenduse teenused ambulatoorsete visiitidena 2020. aastal võrdlus üldhaiglate keskmisega (100%) Statsionaarse õenduse ja koduõenduse teenuste osakaal EHK rahastatavate teenuste kogumahust ning arengukava haiglate osutatud teenuste kogumahust on toodud joonisel 17. Osakaal EHK rahastatud teenuse kogumahust Osakaal arengukava haiglate teenusemahust 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% Koduõendus Iseseisev statsionaarne õendus 20 Joonis 17. Haigla osutatud koduõenduse ja iseseisva statsionaarse õenduse ravijuhtude osakaal EHK rahastatud ravijuhtude kogumahust ja arengukava haiglate osutatud üldmahust 2019. aastal Statsionaarse õenduse osas on realistlik prognoosida 3% osakaalu saavutamine EHK rahastatava teenuse kogumahust aastaks 2025. 4.3. Voodifondi kasutusnäitajad statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamisel Haigla aastakeskmine ravivoodite arv (tabel 9) on viimasel kolmel aastal püsinud praktiliselt muutumatuna. Aktiivravi voodifond moodustab 65% ravi- ja õenduse voodite koguarvust, mis on üldhaiglate22 keskmisest (57%) märkimisväärselt kõrgem ja osutab haigla keskmisest suuremale orienteeritusele aktiivravile. Sellega seletub ka aktiivravi ravivoodite hulga suurenemine ja üsna märkimisväärne statsionaarse õendusabi ravivoodite arvu vähenemine 2020. aastal võrrelduna 2018. aastaga. Tabel 9. Aastakeskmine ravivoodite arv 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Ravivoodid kokku 144 143 142 99% Sisehaigused 45 44 42 93% Lastehaigused 5 5 5 100% Üldkirurgia 30 30 30 100% Intensiivravi II aste 6 6 6 100% Psühhiaatria 15 15 15 100% Sünnitusabi 5 5 5 100% Günekoloogia 5 5 5 100% Statsionaarne õendus 38 38 34 89% Aktiivravivoodid kokku 91 90 93 103% Võttes arvesse voodifondi teisi kasutusnäitajaid, mida on detailsemalt analüüsitud alljärgnevalt, peaks voodifondi efektiivsuse tõstmiseks kasutuses olevate ravivoodite arv aktiivravis olema umbes 10% väiksem. Selline voodifond tagaks samaaegselt ka elutähtsa teenuse toimepidevuseks vajatava. Kokku on hospitaliseeritute arv ajavahemikul 2018-2020 langenud 10% - 4124-lt isikult 3693- le (tabel 10) ja ainsana on tõusnud sel ajavahemikul hospitaliseeritute arv sisehaigustes (8%). Kõige enam on hospitaliseeritute arv vähenenud intensiivravis (40%), üle 20% vähenemine on toimunud ka psühhiaatria, lastehaiguste ja statsionaarse õenduse voodiprofiili lõikes. Tervikuna on aktiivravi voodiprofiili lõikes (8%) hospitaliseeritute arvu vähenemine olnud siiski oluliselt tagasihoidlikum, kui mitteaktiivravi voodiprofiili lõikes (23%). Suure tõenäosusega on hospitaliseeritute arvu langust 2020. aastal täiendavalt mõjutanud ka COVID-19 viirusnakkusest põhjustatud muudatused, sh ajutine plaanilise ravi peatamine tervishoiuteenuste osutamisel. Ka EHK 2020. aasta andmed toetavad seda - statsionaarses eriarstiabis sai tervikuna riigis 2020. aastal abi 10% protsenti vähem inimesi kui eelneval aastal, sama aasta enne seda oli vähenemine vaid 0,08% ja veel aasta enne oli abisaanute arvus hoopis tõus 0,17%. 22 Siin ja edaspidi on üldhaiglate voodifondi andmed 2019 aasta kohta, sest hilisem avalik statistika puudub 21 Tabel 10. Hospitaliseeritute arv ravivoodite lõikes 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Ravivoodid kokku 4124 4117 3693 90% Sisehaigused 1285 1308 1382 108% Lastehaigused 238 244 181 76% Üldkirurgia 1130 1151 1018 90% Intensiivravi II aste 398 309 240 60% Psühhiaatria 231 237 170 74% Sünnitusabi 251 265 235 94% Günekoloogia 139 135 113 81% Statsionaarne õendus 452 468 354 78% Aktiivravivoodid kokku 3441 3412 3169 92% Hospitaliseeritute arv üldhaiglates tervikuna näitab pidevat vähenemist, keskmine vähenemine on 2-3% aastas. Samas erakorraliste patsientide hospitaliseerimine, mis üldhaiglates keskmiselt langes 21%, langes Kuressaare haiglas samal perioodil vaid 11% ja oli 10% võrra 2020. aastal kõrgem, kui üldhaiglates keskmisena. Seega on Kuressaare haigla hospitaliseeritud isikud 2018-2020 vähenenud ennekõike nn plaaniliste mitteaktiivravi haigete arvelt. Haigla statsionaarne tegevus on muutunud intensiivsemaks, keskmine ravikestus (tabel 11) on haiglas tervikuna (9%) ja kõikide aktiivravi ravivoodite osas vähenenud (keskmiselt 9%), välja arvatud intensiivravi osas. Viimane seletub suuresti COVID-19 viirusnakkusega seotud patsientidega. Aktiivravi voodiprofiili osas on keskmine ravikestus kõige rohkem (17%) langenud üldkirurgias, kuid ka teiste aktiivravi voodiprofiilide osas on keskmise ravikestuse vähenemine märkimisväärne (1-14%). Psühhiaatri ja statsionaarse õenduse keskmine ravikestus on kolme viimase aasta võrdluses suurenenud 5%. Tabel 11. Keskmine ravikestus päevades 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Ravivoodid kokku 8,3 8,1 7,5 91% Sisehaigused 8,5 7,9 7,3 86% Lastehaigused 2,5 2,1 2,5 99% Üldkirurgia 7,2 6,9 5,9 83% Intensiivravi II aste 2,7 3,0 3,2 119% Psühhiaatria 9,8 10,2 10,3 105% Sünnitusabi 3,2 3,0 3,2 99% Günekoloogia 2,6 2,6 2,4 91% Statsionaarne õendus 23,1 22,7 24,2 105% Aktiivravivoodid kokku 6,3 6,1 5,7 91% Üldhaiglate (ilma Viljandi haiglata) keskmine ravikestus (kõik ravivoodid kokku) oli 2019. aastal vahemikus 6,6-11,7 päeva, aktiivravis 4,4-9,0 päeva, intensiivravis 1,7-2,5 päeva ja statsionaarses õendusabis 17,6-36,4 päeva. Seega oli haigla oma ravikestuselt võrrelduna üldhaiglate keskmisega pigem valimis lühema kestusega. Intensiivravi näitaja ületab üldhaiglate keskmist, mis on põhjendatav seoses saarelise erisusega ja vajadusega patsienti enam kohapeal käsitleda. 22 Ravikestuse üldise lühenemise foonil on haigla voodihõive (tabel 12), tingituna ravi ja õendusvoodite aastakeskmise arvu stabiilsena püsimisest ja hospitaliseeritute arvu langusest, kolme viimase aasta jooksul langenud 18%, aktiivravi voodite osas 19%. Mis kokkuvõtvalt osutab ülemäärasele voodifondile 10-12% ulatuses. Tabel 12. Voodihõive protsentides 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Ravivoodid kokku 70,2 68,4 57,4 82% Sisehaigused 75,8 72,7 70,1 93% Lastehaigused 32,5 29,4 23,2 71% Üldkirurgia 74,4 72,7 57,7 78% Intensiivravi II aste 64,7 57,3 54,2 84% Psühhiaatria 45,6 47,1 36,6 80% Sünnitusabi 44,2 44,2 41,3 93% Günekoloogia 19,5 19,1 14,7 75% Statsionaarne õendus 76,8 76,1 65,0 85% Aktiivravivoodid kokku 71,9 68,8 58,0 81% Üldhaiglate keskmine voodihõive (kõik ravivoodid kokku) oli 2019 vahemikus 53,3-80,9, aktiivravi voodite osas 41,4-74,2, intensiivravis 31,1 – 57,3 ja statsionaarses õenduses 39,3- 99,9. Seega oli haigla oma voodifondi efektiivsuse osas võrdlusaastal pigem samuti suurema efektiivsusega üldhaiglate hulgas, kusjuures intensiivravi parima efektiivsusega. 4.3.1. Prognoositav voodifond 2025-2045 Lähtudes haigla strateegilistest arengueesmärkidest (planeeritud teenusevajadusest) on tabelis 13 toodud haigla voodifondi prognoos statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi tervishoiuteenuste osutamiseks. Voodihõiveks aastaks 2025 ja järgnevatel aastatel on prognoositud 80%, intensiivravis 70%. Selline voodifond võimaldab reageerida statsionaarse tervishoiuteenuse vajaduse sesoonsele kõikumisele, aga samuti nt tervishoiualases hädaolukorrale. Endoproteesimise tervishoiuteenused on planeeritud üldkirurgia voodifondile. Tabel 13. Voodifondi prognoos 2025-2045 2020 2025 2030 2035 2040 2045 Sisehaigused 42 30 32 34 35 34 Lastehaigused 5 2 2 2 2 1 Üldkirurgia 30 19 20 21 21 20 Intensiivravi II aste 6 5 5 5 5 5 Sünnitused 5 3 3 2 2 2 Günekoloogia 5 2 2 2 2 2 Esmane järelravi 9 10 10 10 10 Aktiivravi ja järelravi kokku 93 70 74 76 77 74 Psühhiaatria 15 11 10 10 10 9 Statsionaarne õendus 34 45 50 54 58 59 Haigla kokku 142 126 134 140 145 142 23 4.4. Operatsioonid, protseduurid ja uuringud tervishoiuteenuste osutamisel Haigla tegevust mõjutas 2020. aastal oluliselt COVID-19 viirusnakkusest põhjustatud olukord, mis kajastub ka teostatud operatsioonides, protseduurides ja uuringutes ning on olulisel mõjutanud kolme23 viimase aasta trendi. Tabelis 14 on toodud 2018-2020 haiglas teostatud operatsioonid ja protseduurid. Operatsioonide üldarv on kolmel viimasel aastal vähenenud 5%, seda statsionaaris sooritatud operatsioonide arvel. Ambulatoorsete ja päevaravis teostatud operatsioonide arv on aga veidi suurenenud. Protseduuride arv on kolme viimase aastaga suurenenud 4% ambulatoorsete protseduuride arvel (tõus 10%), samas kui haiglaravis on toimunud nende vähenemine 12%. Tabel 14. Haiglas teostatud operatsioonid ja protseduurid 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Operatsioonid 8111 8815 7694 95% sh ambulatoorsed 4690 5386 4755 101% sh päevakirurgia 540 657 545 101% sh statsionaar 2881 2772 2394 83% Protseduurid 19 540 27 476 20 353 104% sh ambulatoorsed 14 443 21 498 15 883 110% sh statsionaar 5097 5 978 4470 88% Kirurgiline võimekus tervikuna on oluline haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ja seda on arvesse võetud ka haigla arengueesmärkide seadmisel. Tabelis 15 on toodud andmed perioodil 2018-2020 haiglas teostatud diagnostiliste uuringute kohta. Perioodi vältel on enim tõusnud endoskoopiliste uuringute arv, samas funktsionaaldiagnostika teenuste kasutamine on vähenenud. Kuresaare Haigla on magnetresonantstomograafiliste (MRI) uuringute läbiviimisel maakonnas seni toetunud koostööle AS-ga Mammograaf, kellega koos on teenust osutatud mobiilset uuringukabinetti kasutades. Haigla 2021 aasta eelarves on kavandatud statsionaarse MRI seadme soetamine, millest tulenevalt antud positsiooni uuringumahud omavad kasvutrendi. Tabel 15. Haiglas teostatud diagnostilised uuringud 2018-2020 2018 2019 2020 2020vs2018 Funktsionaaldiagnostika teenused 7857 7972 7243 92% sh vereringeelundid 4022 4119 3688 92% sh loode 1177 1124 1063 90% sh hingamiselundid 680 1267 1132 166% sh muud 1978 1462 1360 69% Radioloogiateenused 43 754 46 130 43 489 99% sh röntgen 12 705 13 276 10 822 85% sh ultraheli 10 579 11 906 11 636 110% sh kompuutertomograafia 19 221 19 738 19 588 102% sh magnetresonantstomograafia 593 660 705 118% sh menetlusradioloogia 656 550 738 113% Endoskoopiateenused 1178 1555 1445 123% sh gastroskoopia 761 812 774 102% sh entero- ja koloskoopia 247 276 303 123% 23 Trendi tuleks jälgida pigem 2018 ja 2019 aasta võrdluses 24 sh muu endoskoopia 170 467 368 216% Haiglas perioodil 2018-2020 teostatud laboriuuringute andmed on toodud tabelis 16. Laboriuuringute arv on perioodi vältel veidi tõusnud, seda ennekõike immuunuuringute ja hüübimissüsteemi uuringute arvel. Kolme viimase aasta jooksul on tormiliselt arenenud geneetika ja molekulaarbioloogia uuringud. Tabel 16. Haiglas teostatud laboriuuringud 2018-2020 2018 2019 2020 2012vs2018 Laboriuuringud 259 005 287 315 291 572 113% sh kliiniline keemia 170 610 188 107 180 312 106% sh veri, kehavedelikud ja eritised 34 977 37 371 34 200 98% sh hüübimissüsteem 3136 3486 4924 157% sh immunohematoloogia 7510 7384 7909 105% sh mikrobioloogia 12 310 12 726 10 689 87% sh geneetika ja molekulaarbioloogia 6 250 8845 1424% sh immunoloogia 30 456 37 991 44 693 147% Diagnostiline võimekus on oluline mitte üksnes haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse vaates, vaid samuti ka teeninduspiirkonna geograafilisest eraldatusest tulenevalt. Haigla diagnostiline ressurss on äärmiselt oluline ka esmatasandi tervishoiuteenuste vaates. 25 5. Haigla strateegilised eesmärgid tervishoiuteenuste osutamisel Haigla seab käesoleva arengukavaga alates aastast 2025 järgnevalt toodud strateegilised eesmärgid tervishoiuteenuste osutamisel. Kõik tervishoiuteenused on planeeritud lähtuvalt Saare maakonna elanike teenusevajadusest, mis omakorda on planeeritud Saare maakonna elanike arvu, soolise ja vanuselise struktuuri prognoosi alusel (vt selgitused eespool) lähtudes eeldusest, et hiljemalt aastast 2025 on Saare maakonna elanike tervishoiuteenuste tarbimine oluliselt sarnasem Eesti keskmisega (vt ka selgitused eespool)24. Aga samuti sellest, et haigla tagab ka edaspidi maakonna elanikele osutatavatest kõikidest tervishoiuteenustest vähemalt sama suure proportsiooni kui aastal 2019. Eesmärk 1. Tagada kõik üldhaiglale lubatud eriarstiabi ja õenduse statsionaarsed, päevaravi- ja -kirurgia ja ambulatoorsed tervishoiuteenused, sealjuures erakorralise meditsiini tervishoiuteenuse ööpäevaringne osutamine ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine nõutud tasemel vastavalt haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsile. Eesmärk 2. Saavutada/tagada kõikide osutatavate eriarstiabi ja õenduse tervishoiuteenuste maht, mis tagab haigla teeninduspiirkonna elanikele arvestuslikult vähemalt 80-85% ulatuses teenuste samaväärse kättesaadavuse kui Eestis keskmiselt. Eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenuse mahud on toodud tabelis 17-21. Ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenuste planeerimisel on ühtlasi seatud eesmärgiks tagada see võimalikult suures ulatuses kitsama eriarstliku tervishoiuteenusena25, üleminek peaks toimuma hiljemalt 2025. aastal. Teiseks, ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenuste prognoosi on võrreldus 2019. aastaga põhjusel, et 2020. aasta EHK avalikult kättesaadavas andmestikus ei ole sarnast detailsust. Tabel 17. Ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamise prognoos (visiidid/aastas) 2025-2045 võrrelduna 2020. aasta tegelikuga 2020 2025 2030 2035 2040 2045 Dermatoloogia 3669 3877 3423 3060 2735 2412 Endokrinoloogia 2188 2477 2210 1993 1783 1578 Gastroenteroloogia 233 453 761 646 544 454 Günekoloogia 9063 11 623 10 903 10 058 9499 9508 Kardioloogia 252 582 1059 1955 1775 1556 Nefroloogia 201 420 429 447 461 459 Neuroloogia 1624 2971 2512 2140 1810 1515 Oftalmoloogia 1988 3214 5267 5718 6093 6334 Ortopeedia 2311 2933 4517 4655 4825 5027 Otorinolarüngoloogia 1101 1724 2822 2316 1907 1566 Pediaatria 867 1146 2247 2071 1874 1710 Psühhiaatria 2094 2767 3761 3808 4193 4963 Pulmonoloogia 1494 1704 1757 1812 1838 1824 Reumatoloogia 672 1191 1073 957 835 24 See toob kaasa kõikidel nendel eriarstlikel erialadel, millel tervishoiuteenuste senine tarbimine oli oluliselt väiksem kui Eestis keskmiselt, tõusu ja vastupidistel juhtudel vähenemise, kui võrrelda senise teenuseosutamisega haigla poolt 25 Seetõttu on planeeritud nt suhteliselt suur ambulatoorsete sisehaiguste tervishoiuteenuste vähenemine, mida kompenseerib vastava kitsama eriala spetsialisti teenuse suurenev maht. Sisehaiguste tervishoiuteenuste mahu suurenemine pärast 2025. on tingitud üksnes vanemaealiste osakaalu suurenemisest Saare maakonna elanike hulgas. 26 Sisehaigused 4887 6459 7230 8184 9302 10594 Taastusravi 1485 1728 1715 1747 1769 1747 Uroloogia 2465 2993 3101 3259 3377 3400 Üldkirurgia 10 635 11 862 11 884 11 907 11 848 11 691 Kokku 46 557 59 605 66 789 66 894 66 590 67 173 Tabel 18. Päevaravi ja -kirurgia tervishoiuteenuste osutamise prognoos (visiidid/aastas) 2025- 2045 võrrelduna 2020. tegelikuga 2020 2025 2030 2035 2040 2045 Günekoloogia 207 489 558 620 711 875 Hemodialüüs 116 141 166 198 234 271 Otorinolarüngoloogia 41 142 128 114 103 97 Psühhiaatria 169 149 145 158 185 Sisehaigused 261 144 291 493 604 742 Üldkirurgia 307 233 226 222 217 208 Kokku 932 1319 1519 1794 2027 2378 Tabel 19. Statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamise prognoos (ravipäevad/aastas) 2025-2045 võrrelduna 2020. tegelikuga 2020 2025 2030 2035 2040 2045 Sisehaigused 10 948 8640 9171 9697 9975 9834 Üldkirurgia 6484 4932 5103 5296 5370 5243 Sünnitused 686 678 608 522 468 460 Psühhiaatria 1904 2982 2876 2774 2660 2535 Esmane järelravi 1222 1499 1840 1932 2029 1927 Günekoloogia 268 391 371 352 336 325 Endoproteesimine 329 395 425 448 460 451 Kokku 21 841 19 517 20 394 21 021 21 298 20 820 Tabel 20. Iseseisva statsionaarse õendusabi (ravipäevi/aastas) ja koduõenduse (visiiti/aastas) tervishoiuteenuste osutamiseks prognoos 2025-2045 võrrelduna 2020. aasta tegelikuga 2020 2025 2030 2035 2040 2045 Statsionaarne õendus 7888 12 871 14 322 15 742 16 824 17 198 Koduõendus 8520 8356 9371 10 416 11 257 11 635 Eesmärk 3. Tagada kiirabi osutamine haigla teeninduspiirkonnas nelja 3-liikmelise kiirabibrigaadiga tagades sealjuures nõutud elutähtsa teenuse toimepidevus kiirabiteenuse osas ja lähtudes elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsist. Eesmärk 4. Tagada kõikides riiklikult rahastatud ennetusprogrammides osalemine vähemalt üldhaiglate keskmise tasemel. Tabel 21 Ennetusprogrammides tervishoiuteenuste osutamise prognoos (visiidid/aastas) 2025-2045 võrrelduna 2020. aasta tegelikuga 2020 2025 2030 2035 2040 2045 Ennetus 477 1994 2597 3604 5653 7394 27 Eesmärk 5. Parandada osutatavate tervishoiuteenuste integratsiooni esmatasandi tervishoiuteenustega, sealjuures edasi arendada esmatasandi tervishoiuteenuste osutamist toetavat infrastruktuuri. Eesmärk 6. Parandada osutatavate tervishoiuteenuste, eriti statsionaarse õenduse ja koduõenduse teenuste integratsiooni kogukonna- ja sotsiaalteenustega. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks töötatakse lisaks haigla funktsionaalse arengukava II etapile välja detailsed tegevuskavad, sh eesmärkide ulatuses (4-6), mille käsitlemist funktsionaalse arengukava väljatöötamise nõuded ette ei näe. 28 6. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud personal Haigla personali on analüüsitud ja selle vajadust on käesolevas arengukavas prognoositud personali, kes kuulub riigi statistilise aruandega „Tervishoiutöötajad“ arstide ja arst-residentide, õendustöötajate ja teised meditsiinilised töötajad ametigruppidesse (edaspidi tervishoiupersonal). 2020. aastal oli haiglas tervishoiupersonalile avatud kokku 414 ametikohta koormusega vahemikus 0,01-1,0, millel töötas kokku 412 isikut. Normkoormusele (40 töötundi nädalas) esitatud andmed on toodud joonisel 18. Võrreldes 2018. aastaga suurenes ametikohtade arv 13%, kõige enam eriarstide ametikohtade arvel (82%). Eriarstid Abi- ja erialata arstid Õed, ämmaemandada ja õde-spetsialistid Muud tervishoiuspetsialistid Erakorralise meditsiini ja kiirabi tehnikud Hooldajad ja muud hooldusspetsialistid 0 20 40 60 80 100 120 140 2020 2018 Joonis 18. Tervishoiupersonali ametikohtade struktuur haiglas 2018 ja 2020 esitatuna arvestuslike täiskoormusega (40 töötundi nädalas) ametikohtadena Tervishoiupersonali peamiste gruppide lõikes on muutused töötajates 2018-2020 toodud Tabelis 22. Tabel 22. Muutused töötavates isikutes 2018-2020 2018 2020 2020vs2018 Eriarstid 42 45 107% Abi- ja erialata arstid 22 7 32% Õed, ämmaemandad ja õde-spetsialistid 128 150 117% Muud tervishoiuspetsialistid 34 44 129% Erakorralise meditsiini ja kiirabi tehnikud 18 18 100% Hooldajad ja muud hooldusspetsialistid 95 104 109% Kokku 339 368 109% Muutused ametikohtade keskmises koormuses 2020 ja 2018 on toodud joonisel 19. Keskmine ametikohajärgne koormus haiglas oli 2020. aastal 0,79 ja võrreldes 2018. aastaga oli see 9% väiksem. Eriti oluliselt vähenes (20%) ametikoha keskmine koormus eriarstidel, olles 2020. aastal 0,55 ja muudel tervishoiuspetsialistidel 16%. Eriarstid Abi- ja erialata arstid Õed, ämmaemandada ja õde-spetsialistid Muud tervishoiuspetsialistid Erakorralise meditsiini ja kiirabi tehnikud Hooldajad ja muud hooldusspetsialistid 0,00 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 0,70 0,80 0,90 1,00 2020 2018 Joonis 19. Tervishoiupersonali 2020. aasta lepingujärgne keskmine koormus haiglas võrrelduna 2018. aastaga 29 Joonisel 20 on toodud võrdlus haigla keskmise ametikohajärgse koormuse võrdlus üldhaiglate vastavate näitajatega 2019. aasta26 kohta. Haigla töötajate ametikohajärgne koormus oli 2019. aastal siiski kõikide kutsete, välja arvatud arstid, osas mõnevõrra kõrgem kui üldhaiglates keskmiselt27. Teised tervishoiutöötajad Hooldajad Ämmaemandada Õed Arstid 0,00 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 0,70 0,80 0,90 1,00 Üldhaiglates keskmiselt Haigla Joonis 20. Haigla tervishoiupersonali 2019. aasta lepingujärgne töökoormus võrrelduna üldhaiglate keskmisega Tervishoiupersonali keskmine vanus 2020. aastal oli 50,3 aastat, mis on aastaga suurenenud 0,3 aastat. Viimase kolme aasta muudatused nii tervishoiutöötajate üldise keskmise kui ka põhigruppide lõikes on püsinud keskmiselt vahemikus 1-2 aastat ja ei ole võimalik täheldada tendentsi, et muudatused oleksid ühesuunalised. Töötajate põhigruppide lõikes on toodud keskmised vanused kahe viimase aasta võrdlusena joonisel 21. Arstid ja abiarstid Õed, ämmaemandad Teised tervihoiu tippspetsialistid Kiirabitöötajad Hooldjad 0 10 20 30 40 50 60 2020 2019 Joonis 21. Tervishoiupersonali keskmine vanuse muutus perioodil 2019 ja 2020 võrdlusena Hindamaks personali vajadust koostati esmalt viimase nelja aasta põhiselt nn töökoormusmudel, mis kokkuvõttes iseloomustab, kui palju ühe teenuseühiku jaoks oli kasutada personali. Mudel koostati kõikide eriarstlike erialade ja peamiste personaligruppide lõikes, milles haigla osutab või plaanib vastavalt arengu kavatsustele hakata osutama teenuseid või muuta teenuse osutamise mahtusid. Joonisel 22 on toodud haigla peamiste personaligruppide lõikes võrdlus osutatutud teenuse mahu põhiselt (nn personali tootlikkus) üldhaiglate keskmisega iseloomustamaks, kas haiglal oli töömahtu arvesse võttes palju või vähe personali võrreldes keskmise üldhaiglaga. Iga normkoormusega ametikoha kohta haigla iga arst 1244, iga õde 547 ja hooldaja 655 teenuseühikut. Kui arstide ametikoha kohta oli haiglas teenuseühikute arv 15% suurem kui üldhaiglas keskmiselt, siis õdede ametikoha kohta 3% ja hooldajate ametikohtade kohta 5 % madalam kui üldhaiglates keskmiselt. Arstide ametikohtade hulka ei ole arvestatud abiarstide ja õdede ametikohtade hulka abiõdede 26 Üldhaiglate kohta puudub värskem statistika 27 Aruanne THT0001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi 30 ametikohti. Seega võrdluses üldhaiglate keskmisega on haigla väike tootlikkuse reserv ka olemasoleva personali puhul. Hooldajad Õed Arstid 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 Üldhaiglate keskmine Haigla Joonis 22. Haigla tervishoiupersonali tootlikkus 2019. aastal (teenuseühikut/ normkoormusega ametikoha kohta) arstidel, õdedel ja hooldajatel võrdluses üldhaiglate keskmisega 6.1. Strateegilistest eesmärkidest lähtuv personali prognoos Personalivajadus on planeeritud lähtuvalt üldtunnustatud põhimõtetele, sh valdkondlikele prognoosidele. On arvesse võetud meeskonnatöö printsiipi (nt psühhiaatrias, taastusravis). Personalivajaduse prognoosid, võttes eelduseks, et edaspidi on haigla personali koormatus vähemalt üldhaiglate keskmine ja tulenevalt 2025. aastaks seatud strateegilistest eesmärkidest on toodud tabelis 23. Tabel 23. Tervishoiuteenuste osutamisega vahetult seotud personali vajadus lähtuvalt teenuseosutamise 2025. eesmärkidest ning 2045 aasta prognoosidest. Ametikoht/eriala 2020 2025 2045 Eriarstid kokku 44,3 47,0 45,4 sh pediaatria 1,05 1 1 sh günekoloogia 6,2 6 5 sh taastusravi 0,9 1,5 2 sh otorinolarüngoloogia 0,6 1,5 1 sh sisehaigused 3,3 4 4 sh neuroloogia 1 1 1 sh dermatoveneroloogia 1 1,2 1 sh endokrinoloogia 1,7 1,5 1 sh nefroloogia 0,06 0,1 0,2 sh üldkirurgia 9,5 7 6 sh pulmonoloogia 0,9 1 1 sh uroloogia 0,8 1 1 sh kardioloogia 0,7 1 1 sh oftalmoloogia 1,5 2 2 sh ortopeedia 1,8 2 2 sh gastroenteroloogia 0,6 0,6 0,6 sh psühhiaatria 2,2 3 4 sh reumatoloogia 0 0,6 0,6 sh anestesioloogia 5,7 6 6 sh erakorraline meditsiin 4,8 5 5 Spetsialistid kokku 12,0 17 17 31 sh (kliiniline) psühholoog 2,02 3 3 sh füsioterapeut 8,0 10 10 sh sotsiaaltöötaja 1 2 2 sh tegevusterapeut 1 2 2 Õendus kokku (ilma kiirabita) 91,9 102 110 Kiirabi personal kokku 47,9 57 57 sh kiirabitehnik 11,9 19 19 sh EMO-tehnik 4 6 6 sh EMO-õde 31,99 32 32 Hoolduspersonal kokku 96,7 105 115 Kõik kokku 292,9 328 344,4 Nähtuvalt haigla arengukavatsuste realiseerimiseks vajatavast personalist on olulisimaks küsimuseks eriarstide tagamine Saaremaal. Tänased trendid siiski väljenduvad noorte spetsilistide koondumises Tallinna-Tartusse ning peamiselst piirkondlikesse- ja keskhaiglatesse. Tegemist on ka regionaalpoliitiliselt äärmiselt keerulise küsimusega, mille järelmid olid kajastatud ka arengukava demograafia osas. Kuressaare Haigla on korraldanud regulaarselt arstiteaduste üliõpilastele haiglat tutvustavaid üritusi, haigla on pidevas suhtluses Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga. Eesmärgiks on leida meetmeid, mis motiveeriksid noori spetsialiste töö- ja elukohavalikul Saaremaa kasuks otsustama. Kindlasti on üheks võimalikuks motivaatoriks nii riiklikud – kui kohalikud lähtetoetuste meetmed. Teiseks väljakutseks on haigla kindlustamine õdedega. Tabelist 32 nähtub, et õdede ametikohtade arv peaks suurenema lähemate aastatega 11%, võrrelduna 2020. aastal komplekteeritud ametikohtadega. Õdede vajaduse kasv on seotud õendusteenuste osakaalu suurenemisega tervishoiuteenustes, sh statsionaaarse õenduse tervishoiuteenused. Selle saavutamiseks ja haigla pikajalise kindlustatuse tagamiseks on oluliseks arenguks Tallinna Tervishoiukõrgkooliga koostöös ette valmistatud haigla baasil toimuv õdede väljaõpe, mille raames esimene õpperühm alustas 2019. aastal ning teine rühm alustab 2022 veebruaris. Haigla pakub võimalusi diplomieelse praktika läbimiseks arsti- ja õeõppe üliõpilastele ja võimalust diplomijärgseks praktiseerimiseks ja arst-residentide õppe läbimiseks. 32 7. Koostamise alused Käesolev dokument on koostatud peamiselt järgmise andmestiku alusel: 1) Haigla tervishoiustatistiline aruandlus. Aruandevormidega „Tervishoiuasutus“, „Haigla“, „Päevaravi“, „Tervishoiutöötajad“, „Ravivoodid ja hospitaliseerimine“, Tervishoiutöötajate tunnipalk“ „Ambulatoorsed visiidid“ 2017-2020; 2) Haigla koostatud „Kiirabi kvartaliaruanne“ 2017-2019 ja andmed kiirabiteenuse osutamise kohta TEHIK-s (2020); 3) EHK tervishoiuteenuse osutamise andmestik 2015-2020, andmevormid „Eriarstiabi raviasutuse, teenuse tüübi ja eriala lõikes vanuserühmades“, „Eriarstiabi erakorralise meditsiini (EMO) aruanne“, „Eriarstiabi ambulatoorsed vastuvõtud“, „Iseseisev õendusabi raviasutuse, teenuse tüübi ja eriala lõikes vanuserühmades“, 4) Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, ennekõike 1998-2016: „EH10: Esmahaigusjuhud soo ja vanuserühma järgi“, „EH31: Vigastuste esmajuhtude välispõhjused soo, vanuserühma ja maakonna järgi“, NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja maakonna järgi“,PL10: Pahaloomulised kasvajate esmajuhtumid paikme, soo ja vanuserühma järgi“, 2004-2017: AV10: Arsti ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid vanuserühma, ameti ja maakonna järgi“, „KE25: Kiirabilt abisaanute väljakutsete põhjused ja tulemus maakonna järgi“, 2015-2020: „THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi“, „THT006 Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ametiala ja tervishoiuteenuse osutaja liigi järgi“. 5) Statistikaameti andmebaas. Rahvastikunäitajad ja koosseis andmestik 33 8. Kokkuvõte Käesolevas dokumendis on esitatud haigla arengukavatsused ja neid peamiselt mõjutav pikaajaline demograafiline suundumus teeninduspiirkonnas. Kuressaare Haigla on Saare maakonna ainus statsionaarse eriarstiabi tervishoiuteenuse osutaja. Haigla on peamiseks tervishoiuteenuse pakkujaks Saare maakonna elanikele osutades nende tarbitavatest tervishoiuteenustest 2020. aastal 79% koduõenduse, 94% iseseisva statsionaarse õenduse, 95% esmase järelravi, 61% statsionaarsest eriarstiabist, 59% ambulatoorsest eriarstiabist, 57% päevaravist- ja kirurgiast ja 34% ennetusest. Kõikidest ravikindlustusest rahastatavatest tervishoiuteenustest, välja arvatud esmatasand ja hambaravi ning proteesimine, osutas haigla 79% maakonna elanike tarbitud ambulatoorsetest ja 66% statsionaarsetest tervishoiuteenustest. Ülejäänud tervishoiuteenused osutatakse peamiselt kesk- ja piirkondlikes haiglates, vastavalt 27% ja 28%. Kuigi tulenevalt tervishoiuteenuste üldisest arengust on eriarstiabi statsionaarsete tervishoiuteenuste osakaal tervishoiuteenustest langenud, on statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamise võimekus Saare maakonnas, tulenevalt teeninduspiirkonna geograafilisest eraldatusest, aga samuti elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuetest ka arengukava perioodil 2020-2045 jätkuvalt oluline ja määrab oma ressursimahukuse tõttu ka teiste vajalike teenuste – nii ambulatoorsete tervishoiuteenuste, kui ka kitsamate teenuste – operatiivne võimekus, diagnostilised ja laboratoorsed teenused, arendamise vajaduse. Haigla on järjest olulisemaks institutsiooniks tagamaks tervishoiuteenuste jätkuvat integratsiooni esmatasandi tervishoiuteenustega, mis lisaks paremale vajaduspõhisusele ja suuremale rahulolule teenuse tarbija vaates tagab ka ressursikasutamise efektiivsuse. Arengusuundade kavandamisel on lähtutud üldeesmärgist tagada üldhaigla tasemel kvaliteetsete tervishoiuteenust kättesaadavus Saare maakonna elanikele, kindlustades sealjuures geograafilise kättesaadavuse vähemalt Eesti keskmise kättesaadavuse tasemel. Selleks plaanitavad muudatused puudutavad eriti ambulatoorse eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamist. Haigla ressursside kasutamine statsionaarse tervishoiuteenuse osutajana on kavandatud oluliselt efektiivsemaks. Arengukavas on seatud selged ja mõõdetavad eesmärgid selleks kuni aastani 2025. Konkreetsetes valdkondades eesmärkide seadmisel on lähtutud nii üldtunnustatud kui ka Eesti tervishoius väljakujunenud trendidest, eeldades nende jätkumist vähemasti arengukava perioodi 2020-2045 esimesel 5-10. aastal. Eesmärkide saavutamiseks on detailselt analüüsitud kõige olulisemat tervishoiuressurssi – personali. Haiglal on oma eesmärkide saavutamisel oluline eelis olemasoleva personaliressursi potentsiaalina, siiski vajab haigla eesmärkide realiseerimiseks olulisel määral lisapersonali. Käesolev dokument on koostatud ja sisaldab andmeid, et olla sisendiks nii haigla funktsionaalse arengukava II etapiks vajalike tegevuste läbiviimiseks ja selle dokumentatsiooni koostamiseks kui ka raamdokumendiks detailsemate arengukavade ja tööplaanide koostamiseks iga-aastaselt. 34