Vastus pöördumisele

Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4, 10122, Tallinn Riigi Tugiteenuste Keskus saatis Sotsiaalministeeriumile finantskorrektsiooni otsuse eelnõu (edaspidi otsus) meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ raames otsuse Sotsiaalministeeriumile (edaspidi toetuse saaja) elluviidava tegevuse „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ osas. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise põhjendusena on rakendusüksus märkinud, et m ittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi projekti partner) ei ole riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid . Esmalt märgib ministeerium, et nõustub projekti partneri poolt otsusele esitatud vastuväidetega. Täiendavalt esitab ministeerium otsuse kohta oma arvamuse ja vastuväited. Rakendusüksus on otsuses väidetava rikkumisena märkinud, et p rojekti partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele . Väidetava rikkumise eeldusena on rakendusüksus: viidanud riigihanke alusdokumentide punktile 7.4., mille kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“ ; märkinud, et pakkuja poolt andmete esitamine teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on käsitletav vastavustingimusena. Projektipartner on oma vastuväidetes otsuse eelnõule põhjalikult kirjeldanud, miks rakendusüksus eksis nii alusdokumentide punkti 7.4. määratlemise l vastavustingimusena kui ka selle sisustamisel. Ministeerium nõustub täielikult nende seisukohtadega ja ei hakka neid seetõttu üle kordama. Projekti partner on rakendusüksusele korduvalt selgitanud, et sätestas nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta hankelepingu täitmise tingimusena. Ministeerium märgib, et riigihanke alusdokumentide koostamine ja hanketingimuste määramine on hankija ainupädevus ning hankijal on ulatuslik kaalutlusruum, millised tingimused hankes seada. Nii tunnustab kohtupraktika hankija kaalutlusõigust otsustada, millises menetlusetapis on milliste tingimuste täitmise kontrollimine kõige asjakohasem ja proportsionaalsem, eeldusel, et kõik alternatiivsed kaalutlused on kooskõlas riigihangete seaduse ja EL riigihankeõigusega. Näiteks on Euroopa kohus kohtuasjas C-927/19 , milles käsitletava riigihanke asjaolud on sarnased riigihankega viitenr 227657, märkinud: Sellega seoses tuleb asuda seisukohale, et direktiiv 2014/24 ei välista, et tehnilisi nõudeid võib käsitada nii tehnilise ja kutsealase suutlikkusega seotud kvalifitseerimise tingimustena kui tehnilise kirjeldusena ja/või lepingu täitmise tingimustena vastavalt selle direktiivi artikli 58 lõike 4, artikli 42 ja artikli 70 tähenduses (p 84) . Riigihanke viitenr 227657 alusdokumentidest ilmneb, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on ette nähtud tingimustena, mida edukaks tunnistatud pakkuja peab hankelepingu täitmise ajal järgima st pakkuja lt ei eeldata, et ta oleks neid tingimusi täitnud hankemenetluse käigus ega ajal, mil temaga sõlmiti hankeleping . Seega on hankija toiminud kooskõlas RHSi ja EL riigihankeõigusega, kui sätestas nõuded, mis täpsustavad nende sõidukite tehnilisi omadusi, mida tuleb hankelepingu täitmisel kasutada, hankelepingu täitmise tingimusena. Kohtulik kontroll hanketingimuste üle on piiratud - kohus saab hinnata seda, kas tingimused seatud kooskõlas riigihangete seadusega (ja EL riigihankeõigusega) . Ka rakendusüksus ei saa kulude abikõlblikkuse kontrollimisel asuda hankija rolli ja sätestada uusi vastavustingimusi või kvalifitseerida hankija poolt kooskõlas riigihankealaste õigusaktidega seatud lepingu täitmise tingimused ümber vastavustingimusteks – sellist pädevust ei anna rakendusüksusele ükski siseriiklik ega EL õigusakt. Ministeerium on seisukohal, et rakendusüksus on riigihanke alusdokumente tõlgendanud vastuolus tavapäraste õiguse tõlgendamise reeglitega. Kohtupraktikas on antud mitmeid suuniseid hanketingimuste tõlgendamiseks, mida rakendusüksus on eiranud: kohtud on asunud seisukohale, et hanketingimusi tuleb tõlgendada süsteemselt, seades esiplaanile hanke korraldamise eesmärgi ja hankemenetluse üldised põhimõtted (süstemaatiline, eesmärgipärane) ; „Sätte paiknemine ühes või teises RHAD-i osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on vastavustingimusega või mitte. RHAD- is toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste RHAD sätetega“ ( TlnHKo 03.09.2020, 3-20-1400; p 17.1). ; k ohtud on ka märkinud, et riigihanke alusdokumente tõlgendades tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama ( TrtRnKo nr 3-13-2040, p 20) ; o lukorras, kus dokumendid on pakkujatelt nõutava osas on mitmeti mõistetavad või vastuolulised, tuleb kasutada tõlgendust, kuidas mõistaks RHAD-i ja selle tehnilisi tingimusi „mõistlik isik“ ; k ohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust ka seisukoht, et tingimuse mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine ; k ohtupraktika kohaselt ei saa hanketeates esitatud tingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada esitatud tingimustest nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole (vt nt RKHKo nr 3-3-1-5-08 p-d 9-10). Rakendusüksus on lähtunud üksnes hankedokumendi punkti 7.4. paiknemisest alapunktist, mis on pealkirjastatud „vastavustingimused“, jättes kõrvale kõik ülejäänud tõlgendusreeglid, mis HD punkti 7.4. paiknemise ja sõnastuse ekslikkusele viitavad. Ministeeriumi hinnangul käituks rakendusüksus sõnamurdlikult, kui kvalifitseeriks hankija poolt seatud lepingu täitmise tingimused ümber vastavustingimuseks, vastupidiselt soovitusele, mida ta varem projekti partnerile on samas asjas andnud (vt RÜ 24.09.2020 vastus nõustamispäringule). Projekti partner viis enne riigihanget viitenr 227657 läbi samasisulise hankemenetluse, mis lõppes lepinguta (riigihange Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele viitenr 224793). Ebaõnnestunud hankemenetluse järel, pidanud nõu ka rakendusüksusega, muutis projektipartner hanketingimusi, määrates teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded vastavustingimuse asemel lepingu täitmise tingimustena. Seda kinnitab näiteks hankedokumentide võrdlus eelnimetatud kahes hankes: hankedokument p 14.1.1. sätestas pakkumuse kooseisus kohustuslikult esitatavad dokumendid: riigihankes viitenr 224793 oli pakkujatel kohustus esitada HD Vorm 7 Info sõidukite kohta (p 14.1.1.3) riigihankes viitenr 227657 puudus andmete/ vormi esitami se kohustust sõidukite kohta hankedokument p 18 sätestas hankedokumentide lisad: riigihankes viitenr 227657 oli lepingu lisana märgitud lisa 7 Info sõidukite kohta (p 18.2.7); riigihankes viitenr 224793 puudus lepingu lisade loetelust lisa sõidukite kohta; riigihankes viitenr 224793 oli nimetatud hankedokumendi lisana HD vorm 7 Info sõidukite kohta (p 18.6.7) riigihankes viitenr 227657 hankedokumentide lisatud vormide loetelust puudus vorm sõidukite kohta Seega kinnitavad riigihanke alusdokumendid, et hankes viitenr 227657 oli hankija soov ja kavatsus seada nõuded teenuse osutamisel kasutatavate sõidukite kohta lepingu täitmise tingimusena. Ministeerium nõustub rakendusüksuse seisukohaga, et „pakkuja peab enne pakkumuse esitamist kalkuleerima, mis hinnaga ta sõiduautod osta või kasutusele võtta saab, sest see avaldab otsest mõju pakkumuse maksumusele“. Samas on rakendusüksus edasi teinud meelevaldse järelduse, mis ei ole kooskõlas riigihanke viitenr 227657 alusdokumentidega: „Seega ei pruugi kaks kuud olla piisav aeg, et hankelepingu täitmise algusajaks sõiduautod osta või kasutusele võtta, kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkujal aimugi, kust ja mis hinnaga saaks ta osta või kasutusele võtta 15 tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavat sõiduautot .“ Ministeeriumi on seisukohal, et riigihanke viitenr 227657 alusdokumendid , mis olid kõigile huvitatud isikutele kättesaadavad juba hankemenetluse ajal, sisaldasid piisava põhjalikkusega hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust, mis andis pakkujatele piisavalt täpse ülevaate hankija vajadustest ning potentsiaalsetel pakkujatel oli selle põhjal võimalik hinnata, kas tal on võimalik hankija soovitud teenust pakkuda, ja kalkuleerida pakkumuse maksumus. Ministeerium möönab, et hankija kohustuseks on om a eesmärkide ja soovide võimalikult selge formuleerimine ja hankedokumentides sätestatud tingimused peavad olema täpsed, kuid ministeeriumi hinnangul on riigihanke viitenr 227657 alusdokumentide puhul tegemist hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning ei oma seetõttu mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. Lõpetuseks märgime, et ministeeriumi arvates on kummastav, et rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuses kohustab andma riigihanke alusdokumentidele sellise sisu (mida hankija ise ei ole andnud), mis oleks vastuolus EL riigihankeõigusega, eelkõige põhimõttega tagada rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul hankes osalemise võimalus ka välisriigi pakkujatele edendamaks konkurentsi EL-siseselt. Näiteks on Euroopa Kohus märkinud, et n õue, millega pannakse pakkujatele kohustus täita kõik hankelepingu täitmise tingimused juba pakkumuse esitamise ajal, kujutab endast ülemäära kõrget nõuet, mis võib pärssida ettevõtja soovi osaleda hankemenetlustes ning seeläbi rikkuda proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Seetõttu võib pakkuja oodata edukaks pakkujaks tunnistamiseni, et tõendada, et ta vastab hankelepingu täitmise tingimustele. Seega on vastuolus pakkuja pakkumuse tagasilükkamine üksnes põhjusel, et ta ei esitanud oma pakkumuse esitamise ajal tõendeid, et ta vastab asjaomase hankelepingu täitmise tingimusele ( kohtuas i C-295/20 ) . Ministeerium on veendunud, et seades teenuse osutamiseks vajalike sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimusena toimis projektipartner viisil, mis on kõige paremini kooskõlas rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korraldamise põhimõtetega. Kokkuvõtlikult on ministeerium seisukohal, et m ittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi projekti partner) on riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad alused. Lisa: 1. Li sa 1 _ MTÜ Tartu Ühistranspordikeskuse vastuväited finantskorrektsiooni otsuse eelnõu suhtes Lugupidamisega, Terry Ney 6269 748 [email protected] Riigi Tugiteenuste Keskus VASTUVÄITED FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE EELNÕU SUHTES Riigihankes nr 227657 Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) edastas 30.09.2021 Sotsiaalministeeriumile otsuse eelnõu finantskorrektsiooni tegemise kohta projektis „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ seoses riigihankes nr 227657 esinenud väidetavate rikkumistega. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohaselt plaanib RTK teha finantskorrektsiooni summas 14 377,37 eurot ning vähendada järgnevates maksetaotlustes riigihanke nr 227657 alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra. MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus kui projekti partner jääb RTK-le eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõus ette heidetud rikkumist ei esine, mistõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohaselt seisneb etteheidetav riigihangete seaduse nõuete rikkumine selles, et riigihankes nr 227657 edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Tartaline pakkumuses ei olnud esitatud tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmeid sõidukite kohta, mida pakkuja kavatses hankelepingu täitmisel kasutama hakata. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu rajaneb ilmselgelt ebaõigel eeldusel, et riigihankes nr 227657 oli kehtestatud vastavustingimus, mis oleks nõudnud juba pakkumuses tehnilise kirjelduse lisa 1 kajastatud andmete esitamist pakkumuses. Nagu FKO eelnõus mööndakse, sisaldas riigihanke nr 227657 riigihanke alusdokumendi p 7.4 järgmist tingimust: „Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Vastavustingimusena käsitatav hanketingimus peab sisaldama kahte struktuurilist elementi: esiteks, sisunõuet (s.t antud juhul nõuet, et pakkuja omandis või kasutuses peavad olema sõiduautod, mis vastavad tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuetele) ja teiseks, dokumendinõuet ehk pakkumuses esitatavat dokumenti, misläbi pakkuja esitab esmase tõendi pakkumuse vastavuse kohta (antud juhul vorm 7). FKO eelnõus mööndakse esiteks seda, et tehnilise kirjelduse lisa 4 ei sisaldanud mitte mingisuguseid nõudeid sõidukite kohta, s.t. puudus vastavustingimuse sisunõue. Vale on FKO eelnõu järeldus, et hanke alusdokumendi p 7.4 viidet tehnilise kirjelduse lisale 4 võiks suvaliselt asendada hoopis tehnilise kirjelduse lisaga 1. Nagu FKO eelnõus läbivalt rõhutatakse, on hankija ise rangelt seotud kehtestatud hanketingimustega ega tohi kehtestatud hanketingimuse kohaldamisest loobuda, ent mitte ka selle sisu meelevaldselt laiendada ega kitsendada. FKO eelnõu seisukoht, mille kohaselt tuleks vaidlusaluses hanketingimuses sisaldunud sisunõue viitega tehnilise kirjelduse lisale 4 asendada suvaliselt hoopis tehnilise kirjelduse lisa 1 viitega läheb vastuollu FKO eelnõus viidatud kohtupraktikaga hanketingimuste muutumatuse ja siduvuse osas. Olukorras, kus tehnilise kirjelduse lisa 4 aga ei sisaldanudki nõudeid sõidukite kohta, puudus tegelikult hanketingimuses sisunõue kui selline ning seetõttu juriidiliselt ei saa hanke alusdokumendi p 7.4 sätestatud vastavustingimusena (ega lepingutingimusena ega mistahes muu tingimusena) käsitada, tegemist on sisutühja ehk pakkuja suhtes nõudeid mitte sisaldava ning juriidilisi tagajärgi mitte kaasa toova tekstiga hanke alusdokumentides. Alternatiivselt isegi kui teoreetiliselt nõustuda RTK seisukohaga, et hanke alusdokumendi punktis 7.4 peaks viide tehnilise kirjelduse lisale 4 olema tõlgendatav hoopis viitena tehnilise kirjelduse lisale 1 (millise seisukohaga projekti partner ei nõustu) ehk p 7.4 sisaldas sisunõuet (pakkuja kasutuses või omandis olevate sõidukite vastavus tehnilise kirjelduse nõuetele), siis oli ikkagi tegemist ebaselge hanketingimusega selles osas, kas andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuli esitada juba pakkumuses või mitte. Kuigi riigihanke alusdokumendi p 7.4 teise lause kohaselt esitab pakkuja vormi 7 (mida hanke alusdokumendid ei sisalda) pakkumuses, tuleb hanketingimusi tõlgendada nende koosmõjus ja lähtudes mõistliku isiku arusaamast (TlnHKo 23.9.2019, 3-19-1523; p-d 19, 21-23, 31, 34, 36-37). Tallinna Halduskohus 23.09.2019 otsuses kohtuasjas 3-19-1523 on ebaselgete hanketingimuste tõlgendamismeetodite kohta selgitanud järgmist: „Kui RHAD-s sätestatud hankija soovist saadakse aru erinevalt, tuleb nende sätete lahti mõtestamisel kasutada tõlgendamist ning seejuures otsustada, millist tõlgendamisreeglit kohaldada. Tõlgendamisel tuleb arvestada, et RHS eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine (RHS § 2 lg 1). Riigihanke korraldamise põhimõtted sätestab RHS § 3. Eelnevast tuleneb, et riigihankemenetlus peab olema läbipaistev ja kontrollitav, st selle olemus on avalik. Sellisel juhul tuleks tõlgendamisel lähtepunktiks võtta TsÜS § 75 lg 2. 24. TsÜS § 75 lg 2 teine lause sätestab, et kui tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Hanketeade on avalikkusele suunatud tahteavaldus. Seega tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (TrtRnKo nr 3-13-2040, p 20). Mõistliku isikuna tuleb mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid. Hanketingimuste tõlgendamisel tuleb väljendi „mõistlik isik“ sisustamisel lähtuda sellest, kuidas said tingimustest aru hankemenetluse esemega seonduva valdkonna spetsialistid (TrtRnKo nr 3-13-2040, p 21). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui hindamiskriteerium on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest, sh tõlgendada hindamiskriteeriumit pakkujale soodsamalt, kui see on õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik (TlnRnKo nr 3-18-2338, p 27).“ Nagu projekti partner on eelnevas menetluses RTK tähelepanu juba juhtinud, sätestas tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 üheselt, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavad sõidukid peavad olema töövõtja omandis või kasutuses alles lepingu täitmise alustamisel, lepingu p 16.2 kohaselt on vedajal ettevalmistusaeg 2 kuud pärast lepingu sõlmimist autopargi ettevalmistamiseks ning vorm 7, millel tuli esitada andmed sõidukite kohta, kuulus hoopis lepingu lisade juurde. Ka on tähelepanuväärne, et riigihangete registris ei olnud vastavustingimuste hulgas kajastatud mistahes moel kohustust esitada juba pakkumuses andmed sõidukite kohta. Arvestades eelnevat ja seda, et hanke alusdokumentide juures puudus ka vorm 7 ehk hanke alusdokumendi p 7.4 dokumendinõue, ei saanud mõistlik isik mitte kuidagi hanketingimusi nende kogumis analüüsides jõuda järelduseni, et tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta tuleb esitada andmed sõidukite osas juba pakkumuses. Seda, et mitte ükski mõistlik isik FKO eelnõus kajastatud moel hanketingimust ei mõistnud, kinnitab mh FKO eelnõus kajastatud mööndus, et mitte ükski pakkuja ei esitanud tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta andmeid oma pakkumuses (kuivõrd FKO eelnõus mööndakse, et lepingu lisaks olev vorm 7 ei saa olla hanke alusdokumendi p 7.4 viidatud vastavustingimuse dokumendinõue, kuna lepingu vorm 7 ei sisalda ca pooli tehnilise kirjelduse lisa 1 nõudeid, mida FKO eelnõus peetakse omavoliliselt riigihanke alusdokumendi p 7.4 hanketingimuse sisunõudeks. Õige on FKO eelnõu tähelepanek, et üks pakkujatest esitas pakkumuses lepingu lisaks oleva vorm 7, ent FKO eelnõuga antud tõlgenduse kohaselt pidanuks pakkumuses olema esitatud andmed tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta ning vastavustingimuse kohta puuduvate andmete esitamine hiljem, pärast pakkumuste esitamist selgitustaotluse alusel ei ole õiguspärane – seega FKO eelnõu tõlgenduse kohaselt ei saanuks ühtegi pakkumust vastavaks tunnistada, sest mitte üheski pakkumuses ei olnud esitatud andmeid tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta. Ka ei ole riigihanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse sisustamine FKO eelnõus kajastatud moel mitte kuidagi loogiline ega hanke õiguspäraste eesmärkidega kooskõlas. FKO eelnõus esitatud tõlgenduse kohaselt ei oleks pakkujad pidanud pakkumuses esitama andmeid sõidukite mudeli, margi ega registreerimisnumbri kohta, kuid sellises olukorras jääb arusaamatuks, kuidas oleks üldse saanud hankija kontrollida tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete täidetust – on ilmne, et heitmestandardile, vanusele, istekohtade arvule jne esitatud nõuete sisuline kontroll eeldaks vältimatult selle teadmist, millist marki ja mudeliga sõidukiga on tegemist. Ebaselge hanketingimuse tõlgendamine ei saa viia ebaloogilise ja sisutühja järelduseni, ent FKO eelnõus avaldatud tõlgendus tähendaks sisuliselt seda, et RTK seisukoha järgi pakkumuses esitamisele kuuluvad andmed sõidukite kohta ei oleks mitte mingil moel seostatavad sõidukiga ega võimaldaks ka mitte mingil moel kontrollida sõiduki sisulist vastavust tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele. See ebaloogiline järeldus toetabki projekti partneri väidet, et vastavustingimusena puudus nõue esitada mistahes andmeid sõidukite kohta pakkumuses ning andmed sõidukite kohta tuli esitada alles lepingu sõlmimise järel lepingu lisaks oleval vormil 7. Seejuures pole oluline, et vorm 7 ei sisaldanud lahtreid kõikide tehnilise kirjelduse lisa 1 tingimuste kohta, sest hankija õigused lepingu täitmise nõuetekohasuse (sh tehnilise kirjelduse nõuete täitmise kohta) kontrollimisel ei ole piiratud lepingu lisaks olevate vormidega, vaid hankijal on õigus küsida pakkujalt täiendavaid andmeid (erinevalt pakkumuse vastavuse kontrollist, kus puuduvate andmete tagantjärele küsimine lubatud ei ole). Tähelepanuväärselt ei heida FKO eelnõu ette seda, et eduka pakkuja poolt lepingu täitmisel kasutatavad masinad ei vastaks tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele, mistõttu on FKO eelnõu etteheide iseäranis formaalse iseloomuga. FKO eelnõus kajastatud tõlgendus hanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse osas viiks ka õigusvastase järelduseni, sest kohustaks hanketingimust sisustama konkurentsi piiraval moel. Nimelt (Riigi Tugiteenuste Keskus, Kaire Vain) andis hanke nr 227657 nõustamise vastuses (24.09.2020) täpselt samasuguse hanketingimuse osas järgmise hinnangu: „Hankija on kehtestanud järgmise tingimuse: Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Tingimuse kohaselt soovib hankija, et juba pakkujal oleksid sõiduautod vähemalt tema kasutuses. Nimetatud tingimus võib huvitatud isikutele olla piirav ja hanke objekti arvestades ebaproportsionaalne.“ Käesoleva hanke tingimusi kogumis ja tervikuna analüüsides on selge, et hankija ei ole soovinud konkurentsi piirata ning just seetõttu ei olegi vastavustingimusena nõutud juba pakkumuses andmeid sõidukite kohta, vaid alles lepingu täitmise perioodil. FKO eelnõus on selgitatud, et lepingu täitmiseks planeeritud sõidukite määratlemine oli oluline pakkumuse maksumuse kalkuleerimisel, kuid see ei saa mitte kuidagi viia loogiliselt järelduseni, kas ja millised andmed sõidukite kohta tuli esitada pakkumuses vastavustingimuse täitmiseks. Pakkumuse maksumuse arvestamisel tuleb arvestada väga mitmesuguseid kulusid ja lepingu täitmise aspekte, ent ometi ei heida FKO eelnõu ette seda, et pakkumuses ei ole esitatud üksikasjalikke andmeid kõikide lepingu täitmiseks kasutatavate seadmete, isikute ja muude kuluartiklite kohta. See, kas pakkuja on pakkumuse maksumuse arvestanud kõiki lepingu täitmise kulusid silmas pidades, on põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli teema, ent FKO eelnõus ei heideta hankijale ette RHS § 115 nõuete rikkumist. Projekti partner juhib tähelepanu, et olukorras, kus hanke alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimus viitas tehnilise kirjelduse lisale 4, mis sõidukite suhtes nõudeid üldse ei esitanud, mitte tehnilise kirjelduse lisale 1, ei oleks hankija mitte kuidagi saanud omavoliliselt asuda pakkumust tagasi lükkama põhjusel, et pakkumuses pole esitatud tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta andmeid. TrtHKo 07.05.2020, 3-20-537 (p 27) märgitakse järgmist: „Ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (EKo C 309/18, p 20), oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega (RKHKo 3-19-1464). Kuna hankija on RHS § 3 p-s 1 toodud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtete elluviimise tagamiseks seotud alusdokumentides toodud sätete ja tingimustega, ei saa hankija pakkujat menetlusest eemaldada alustel, mis ei tulene sõnaselgelt menetluse dokumentidest või Eesti õigusest.“ Eelnevat arvestades leiab projekti partner, et riigihankes nr 227657 ei esine FKO eelnõus ette heidetud rikkumist, kuivõrd puudus vastavustingimus, mis nõudnuks tehnilise kirjelduse lisas 1 sätestatud nõuete kohta vabas vormis andmete esitamist juba pakkumuses. Selle asemel pidi hankija lähtuma hanke alusdokumentide punktist 7.4 selle kehtival kujul, mis sätestas, et sõidukite kohta esitatakse andmed vormil 7 (mis hanke alusdokumentidest puudus) tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuete kohta (mis aga mistahes nõudeid sõidukite kohta ei sisaldanud). Kuna punktis 7.4 puudus seega nii sisunõue kui ka dokumendinõue, ei saanud olla tegemist vastavustingimusega. Seetõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Alternatiivselt, isegi kui teoreetiliselt esineks riigihangete seaduse rikkumine (millega projekti partner ei nõustu), rajaneb FKO eelnõu ebaõigetel kaalutlustel finantskorrektsiooni määra osas. FKO eelnõu rajaneb ühendmääruse § 22 ülemärkega 8 koosseisul, mis võimaldab finantskorrektsiooni rakendada määras 2, 5, 10 või 25 protsenti, v.a kui rikkumine on üksnes formaalne. Eelpool on projekti partner juba põhjendanud, et isegi kui lugeda hanke alusdokumendi punkti 7.4 ebaselgeks ja sisutühjaks hanketingimuseks, mis on vastuolus RHS üldpõhimõtetega, on tegemist pelgalt formaalse rikkumisega, sest hanketingimusi kogumis ja mõistliku isiku arusaamast lähtudes tõlgendades ei pidanud ükski pakkuja hanketingimusi mõistma nii, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta tuleks andmed esitada vabas vormis juba pakkumuses (mida kinnitab ka pakkujate reaalne käitumine kõnealuses hankes). Kohane ei ole paralleel ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lg-s 5 kajastatud rikkumisega. Kui etteheidetava rikkumise puhul saaks üldse paralleelidest rääkida, siis saaks selleks äärmisel juhul olla § 22 ülamärkega 3 lg-ga 8 „ Kui pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.“ või sama paragrahvi lg-ga 3 „Kui hankelepingu ese ei ole valdkonna ettevõtja jaoks arusaadavalt kirjeldatud, välja arvatud, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.“ Paralleel võiks siin seisneda selles, et hanke alusdokumendi p 7.4 tingimus ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult, mistõttu rakendub kuni 10%-line korrektsioonimäär.