Kooskõlastuskiri

Saatja: Tööinspektsioon <[email protected]> Saadetud: 17.11.2021 10:15 Adressaat: Eva Põldis <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]> Teema: Kooskõlastus ja arvamus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule Lp Eva PoldisSotsiaalministeeriumEdastan kirja nr 1.4-1/2615-1. -- LugupidamisegaTI keskusSekretär-referentTööinspektsioon------------------ [email protected] 9400www.ti.eeKliendiportaal eti.ti.ee / iseteenindus.ti.eeKäesoleva e-kirja sisu ja sellele lisatud dokumendid on mõeldud kasutamiseks ainult adressaadile ja võivad sisaldada teavet, mis on konfidentsiaalne või muul viisil kaitstud avalikustamise eest. Teates sisalduva informatsiooni avaldamine või levitamine on keelatud. Kui olete saanud antud sõnumi ekslikult, siis palume võtta ühendust selle saatjaga ja kustutada teade ning kõik koopiad ja manused. Sotsiaalministeerium [email protected] Teie 09.11.2021 nr 1.2-2/139-1 [email protected] Meie 17.11.2021 nr 1.4-1/2615-1 Kooskõlastus ja arvamus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tööinspektsioon kooskõlastab eelnõu, kuid soovib täpsustada järgnevat: 1. Eelnõu § 1 (TTOS muutmine) p 1 kohaselt täiendatakse/muudetakse TTOS § 1 lg 2 teist lauset ehk lisatakse juurde TTOS § 13 prim lg 3 p 1, 2, 5. Samuti muudetakse (eelnõu § 1 p 11) kohaselt TTOS §13 prim sõnastust. Soovime välja tuua probleemi, et kui töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarst ei pea tutvuma julgeolekuasutuste riskianalüüsiga, ei külasta töökeskkonda, ei analüüsi ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna ning ei nõusta julgeolekuasutusti seoses töökeskkonna küsimustega, siis kuidas töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarst, kes teeb julgeolekuasutuste töötajatele tervisekontrolli, saab täita TTOS § 13 prim lg 3 p 3 (kavandatud) kohustust. Kas saame õigesti aru, et kuigi julgeolekuasutus ei pea teistele asutustele väljastama töökeskkonna riskianalüüsi, siis töökeskkonna riskid peavad siiski hinnatud olema ehk asutusel endal peab töökeskkonna riskianalüüs siiski olemas olema ning selles sisalduv info tuleb esitada ka töötervishoiuarstile viisil, mis ei kahjustaks võimalikku riigisaladust? Kas töötervishoiuarst ikkagi saab inimese terviseseisundi hindamiseks nii olevkus kui ka tuleviku vaates, kui TTOS § 13 prim lg 3 p 1 ei kehti julgeolekuasutuste osas? Palume rakenduspraktika selguse huvides täpsustada selgitust eelnõu seletuskirjas. 2. Eelnõu § 1 (TTOS muutmine) p 6 Palume täpsustust, kas siin on silmas peetud muudatus ettepanekus käesoleval ajal kehtiva TTOS § 12 lg 3 teist lauset, mitte kogu lõiget 3? Kehtiv tekst: (3) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate või töötajate esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. 3. Eelnõu § 1 punkt 11 lõige 13 „Tööandja rakendab töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, lisades need vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse.“ Saame aru, et tervisekontrolli otsuse osas on ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks toodu rakendamine kohustuslik ja tööandja kulul. Samuti on kohustuslikud ja tööandja kulul rakendatavad ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsis toodud ettepanekud. Kas see ongi eelnõu eesmärk? Praktikas on töötervishoiuarsti ettepanekuna väga sageli märgitud massaaž ja ujumine. Aegajalt Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected]/ www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee / Registrikood 70001969 näeme ka soovitust töötajale, nt jalgrattasõit, pilates, meditatsioon. Kas nende kõigi rakendamine muutub nüüd tööandjale kohustuslikuks või jääb siiski ka töötaja enda vastutus ja kohustused enda tervise eest hoolitseda? Või on seadusandja tahe pigem selles, et tööandja hüvitaks selliste soovituste korral töötaja sportimisvõimalused või terviseedendusega seotud kulud, lähtudes ettevõtte enda poolt seatud piirmäärast. Palume seletuskirja selles osas kindlasti täiendada ja täpsustada. 4. Eelnõu § 1 punkt 11 lõige 15 „Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates. Tööandja säilitab töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmeid kümme aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates.“ Seletuskirjas (lk 9) on kirjas, et võrreldes kehtiva õigusega ei ole nimetatud säilitamiskohutus muutunud. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt säilitab tööandja tervisekontrolli andmeid kümme aastat töötajaga töösuhte lõpetamisest arvates. Seega muutub säilituskohustus nende töötajate osas, kes on ettevõttes töötanud tervisekontrolli eeldaval tööl üle kümne aasta. Andmete kohta on kaks erinevat mõistet – töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmed ja töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmed. Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmed on loetletud määruses. (1) Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks ja esitab töötervishoiuarstile: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; 2) ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; 3) töötaja varasemad tervisekontrolli tulem Teeme ettepaneku lisada, et tööandja säilitab ka tervisekontrolli otsused ja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi. 5. Eelnõu § 1 punktis 14 on uus kohustus töötajale. Nimelt eelnõu kohaselt on töötaja kohustatud kujundama ohutu töökoha ja töötingimused, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada. Eelnõus on eespool kirjas, et kaugtöö töökoha kujundamine ja sisustamine on tööandja kohustus, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. Teeme ettepaneku muuta eelnõu sõnastust ja sätestada üheselt arusaadavalt, et see töötaja kohustus tekib, kui ta on tööandjaga sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Sest nö vaikimisi on see ju TTOS üldpõhimõtetest lähtudes jätkuvalt tööandja kohustus. 6. Eelnõu § 1 punktis 16 on töötajale antud uus õigus. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi, välja arvatud juhul, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada, ning ühis- ja isikukaitsevahendeid. Palume täpsustada, et tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti, st see ei ole tööandja kohustus. Üksnes asjaolu, et tööandja on andnud juhised, ei võta töötajalt õigust nõuda nõuetele vastavaid töötingimusi. 7. Eelnõu § 1 punkt 19 lg 2 „Töötervishoiuteenust osutav isik peab olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kui osutatav töötervishoiuteenus sisaldab töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmist.“ See sõnastus on olemas ka kehtivas seaduse tekstis, kuid see nõue tundub põhjendamatu neile tervishoiuteenuse osutajatele, kes teostavad nende ohutegurite mõõtmist, mis ei eelda pädevust mõõteseaduse tähenduses. Näiteks kontori või kaupluse riskianalüüs, mille käigus mõõdetakse valgustatust, õhutemperatuuri, õhu liikumise kiirust, õhuniiskust. Kui seda teeb keegi, kes ei ole töötervishoiuteenuse osutaja (tööandja ise või lihtsalt riskianalüüsi teenusena pakkuja), siis ta ei pea olema pädev mõõteseaduse tähenduses. Palume eelnõu tekst selles osas üle vaadata. 8. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt teatab tööandja teatab eluohtliku seisundi või surmaga 2  lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Seletuskirjas (lk 12) on kirjas, et olukorras, kus töötajal on tekkinud tööõnnetuse tagajärjel silmnähtavalt eluohtlik seisund, korraldab tööandja kiirabi ja vajaduse korral politsei kutsumise ning sellistest juhtumistest tuleb teavitada ka Tööinspektsiooni. Mõiste eluohtlik seisund vajab täpsustamist. Seletuskirjas väljatoodu põhjal järeldame, et silmnähtavalt eluohtlik seisund on siis, kui tööandja korraldab (kutsutakse kohale) kiirabi. Kuid milline on eluohtliku ja silmnähtavalt eluohtliku seisundi vahe. Jääb arusaamatuks, kas selgitus on selline, et kui kutsute kiirabi, peate teavitama ka Tööinspektsiooni? Palume võimalusel täpsustada mõistete erinevust. 9. Eelnõu § 1 p 31 kohaselt TTOS § 25 lg 2 asendatud tekst sisaldab TTOS § 13 prim lõikeid 2, 3, 13 ja 16. Märgime, et eelnõu § 1 p 11 (§ 13 prim muutmine) kohaselt ei ole tulevikus kehtima hakkava § 13 prim all lõiget 16. Kas siin on siiski mõeldud lõiget 15? 10. TTOS ja TLS muutmise seaduse eelnõu: määruse kavand määrus nr 75("Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" muutmise eelnõu § 1 p 13 kohaselt määruse lisad 1-3 ja 5 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1-4. Määruse lisadena on Lisa 1, 2, 3 ja 5, kuid lisa 4 ei ole. Lisa 5 tundub olevad juba muudetud andmetega. Kas Lisa 5 peaks olema eelnõu kohaselt Lisa 4? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu 53024017, [email protected] 3