Vastus pöördumisele

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 29.11.2021 20:24 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Magnum Veterinaaria seisukohad EL vet-ravimite määruse rakendamise osas Manused: Magnum Veterinaaria vastus veterinaarravimite käitlemise muudatused RavS.asice Tere! Saadan ajapikenduse raames Magnum Veterinaaria AS seisukohad ravimiseaduse muutmise eelnõule EL vet-ravimite määruse rakendamiseks. Lugupidamisega, Veronika Kuuskmann Juhatuse liige | Member of the Board M: +372 59161565 E-mail: [email protected] Magnum Veterinaaria AS Laagri Ärimaja | Laagri Business House Vae 16 | Laagri | 76401 Harjumaa | Estonia Liigu tervislikult looduses! Eesti orienteerumispäevakuid toetab Apotheka. www.paevakud.ee Lugupeetav tervise- ja tööminister Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 29. novembril 2021. a. Tänan , et edastasite Magnum Veterinaaria AS-le kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu . Oleme eelnõu läbi vaadanud ning esitame järgnevalt oma arvamuse eelnõu mõnede punktide osas, mis vajavad meie hinnangul täiendavat tähelepanu. Vastavalt Ravimiameti koostatud analüüsile veterinaarravimite hulgimüüjate turuosade kohta, kuulus 2020. a veterinaarravimite turust 33% Magnum Veterinaaria AS-le . Ravimiseaduse eelnõus toodud „ravimi“ mõiste täpsustami ne Ravimiseaduse (edaspidi RavS ) § 1 täiendatakse punktiga 1 1 mille kohaselt kohaldatakse ravimiseadust veterinaarravimitele edaspidi üksnes nendel juhtudel, kui see ei ole reguleeritud otsekohalduva veterinaarravimite määruse ga (EL) 2019/6 (edaspidi EL Määrus ). Sellest tulenevalt muudetakse ka „ravimi“ definitsiooni. Seletuskirjas selgitatakse, et edaspidi on „veterinaarravim“ defineeritud vastavalt EL määruse artikli 4 punktile 1. Samas täiendatakse RavS § 2 lõikega 1 1 mille kohaselt käsitletakse ravimina ka veterinaarravimit. Kui uue definitsiooni kohaselt jääb veterinaarravim samaaegselt ka „ravimiks,“ siis on loogiline järeldada, et veterinaarravimile kohalduvad endiselt kõik RavS ravimite käi t lemisele kohalduvad nõuded. Olukorras, kus eelnõu seletuskiri ühelt poolt selgitab, et RavS kohaldub ainult niivõrd kuivõrd EL Määrus ei reguleeri teisiti ning samal ajal jääb „ravimi“ definitsioon endiselt hõlmama veterinaarravimeid , on õiguse adressaadile ebaselge, kas ja millises ulatuse s RavS ravimite käitlemise normid kohalduvad veterinaarravimitele. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepanku eelnõus veterinaarravim i ja ravimi definitsiooni d sõnaselge l t teineteisest er istada ning tagada RavS humaanravimitele ja veterinaarravimitele kohalduvate regulatsioonide selge eristatavus, kas läbi selgelt eristuvate definitsioonide või muul viisil . Info kommunikeerimine käitlejatele pakendi ja -märgistusnõuete ning ravimi kasutamise otsuste kohta Eelnõuga nähakse ette erisused veterinaarravimi pakendile ja infolehele . Edaspidi võib infoleht olla nii elektroonne kui ka paberil ; samuti on lubatud ravimi turustami ne mõne teise EU liikmesriigi keelses pakendis: RavS § 13 lg 4 teise lause kohaselt võib veterinaarravimi infolehe teha kättesaadavaks elektroonselt, kui Ravimiamet ei otsusta, et infoleht peab olema paberil. Vastavalt RavS § 13 lg 4 esimesele lausele peab Eestis turustatav ( veterinaar ) ravim olema eestikeelses pakendis. Eelnõu kohaselt täiendatakse RavS § 13 lõikega 4 1 , mille kohaselt võib Ravimiamet anda loa veterinaarravimi turustamiseks mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keelses pakendis, mille märgistus on ladinatähelisel kujul. Eelnõu ei täpsusta, kuidas jõuab pakendi infolehe vorm (paberil või elektroonne) , võõrkeelse märgistusega pakendi lubatavus jmt Ravimiameti otsustest tulenevad erisused veterinaarravimite turustaja te ja kasutaja teni . Veterinaarravimite käitlejad peavad käitlemisel lähtuma RavS ja EL määruse s sätestatud nõuete st ning nimetatud nõuded peavad olema käitlejatele selged ja erisused lihtsalt ja takistusteta kättesaadavad. Eelnevat arvestades t eeme ettepaneku , et eelnõu ja seletuskir i t äpsustavad, kuidas toimub vastava informatsiooni teatavaks tegemi ne käitlejatele ning kui vastav erisus on tähtajaline, siis ka vastavate tähtaegade lõppemisest teavitamise/kättesaadavaks tegemise reeglid . „ E riloa“ mõiste kohaldami ne veterinaarravimitele RavS defineerib mõisted „eriluba“ ja „eriluba nõudev kaup“ § 17 lg-s 1 . Eelnõu kohaselt ( § 2 lg 1 1 täiendami n e) on „ravimi ks “ ka veterinaarravim EL määruse tähenduses. Eelnõu p 15 kohaselt täiendatakse RavS- i § 18 uu e lõi kega 1 1 , mi lle s on kasutatud seni defineerimata ja sisustamata termini t „eriluba nõudvad veterinaarravimid“. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku sätestada eelnõus termini na „eriluba nõudev veterinaarravim“ ning selgitada sel e tuskirja s selle koosmõju RavS § 17 lg 1 toodu l e mõistetega „eriluba“ ja „eriluba nõudev kaup“ . Samuti on oluline täienda da ravimite sissevedu reguleerivat asjakohas t ministri määrus t ning edastada vastav muutmise kavand tutvumiseks ning ettepanekute esitamiseks . Veterinaarravimite sisseveoõiguse andmine jaemüüjatele ei ole vajalik ega kooskõlas EL määruse eesmärgiga ning RavS tegevuloa omamisega seotud piirangutega . Eelnõu koostamise aluseks olnud EL määrus näeb ette, et edaspidi kehtivad v eterinaarravimite hulgimüügil oa d EL ülese lt . Selle põhimõtte jõust a mine ei eelda siseriikliku õiguse muutmist, vaid on kehtiv ja otsekohalduv alates EL määruse kohaldumisest. Siseriikliku õigust tuleb muuta ainult niivõrd, kui see seab piiranguid veterinaarravimite hulgimüügile EL siseseselt . S elle asemel, et kehtestada kohased regulatiivsed meetmed ja tagada hulgimüüjatele takistusteta võimalused üleliidulisteks ravimi tarneteks, on eelnõuga asu t ud kehtestama norme jaemüüjate sisseveoõiguse laiendamiseks. Selline sisseveoõiguse laiendamine ei tulene EL määrusest ega ole vajalik EL määruse rakendamiseks . EL määrus defineerib ravimite hulgimüügi järgnevalt (art 4 p 36): „ hulgimüügiks on kõik toimingud, mis on seotud veterinaarravimite hankimise, säilitamise, tarnimise või eksportimisega tulunduslikul või mittetulunduslikul eesmärgil, välja arvatud veterinaarravimite jaemüük tarbijatele . “ Antud definitsiooni kohaselt on seega igasugune käitlejatevaheline veterinaarravimite hankimine ja tarnimine , sh sissevedu käsitletav veterinaarravimite hulgimüügina , välja arvatud jaemüük tarbijale . Hulgimüügiõiguse võimaluste avardamiseks e i ole kohane laiendada jaemüüjate õiguseid vaid tagada vajalikud meetmed ravimite siss e veoks hulgimüüjatele, kes soovivad veterinaarravimeid teisest liikmesriigist Eestisse sisse vedada. Seda saab korraldada sissevedu teostavatele hulgimüüjatele kohaste sisseveoteavituste - lubade vmt menetlusnormide abil. Sissevedajaks EL määruse kontekstis oleks Euroopa veterinaarravimite hulgimüüja, kes soovib veterinaarravimeid Eesti s tegutsevale jae- või hulgimüüjale tarnida. Selleks ei ole vaja anda Eesti jaemüüjatele täiendavalt sisseveoõigus t anda ega kehtestada vastavaid täiendav a id menetlusi jaemüüjatele. Siinjuures on oluline pidada silmas RavS tegevusloa omamisega seonduva id piirangu id . RavS § 43 lg -te 4 ja 7 kohaselt ei tohi ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja juures töötav veterinaararst osutada veterinaarteenust ning a pteegis apteegi juhatajana töötav isik ei või samal ajal töötada ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures . RavS § 42 sätestab lisaks tegevusloa omamisega seonduvad piirangud ehk vertikaalse integratsiooni keelu . Kuna veterinaarravimite sissevedu ap t eegi või veterinaarasti poolt on hulgimüügi definitsiooni kohaselt hulgimüük, siis peab jaemüüja taotlema antud tegevuseks hulgimüügi tegevusl oa , mis on vastuolus RavS sätestatud omandi- ja tegutsemis keel d u dega. Keelu eesmärgiks on tagada ravimi väljakirjutamine üksnes meditsiinilise näidustuse alusel ja välistada ravimi väljakirjutaja /jaemüüja mõju ravimi valikule ja tarbijale soovitamisele . Antud eesmär kide täitmine muutub küsitavaks jaemüüjatele ravimite sisseveoõiguse andmisel. E el nevast lähtuvalt teeme järgnevad ettepanekud : Vaadata kehtivas RavS ja rakendusaktides üle tootjate le ja hulgimüüjate le keht estatud veterinaarravimite sisse- ja väljavedu käsitlevad sätted ning tunnistada kehtetuks need sätted, mille rakendamine piirab EL hulgimüüjate ja tootjate poolt veterinaarravimite sissevedu. Eelnevaga seoses ei ole vajalik ja palume jätta eelnõust välja RavS § 18 täiendamine uue lõikega 1 1 , mis laiendab jaemüüjate õiguseid ravimite sisseveole, mis on sisuliselt ja olemus e lt hulgimüügitegevus ed ja eelda vad sellise õiguse andmisel hulgimüügiloa olemasolu ka jaemüüjatelt . Jaemüüjatele hulgimüügiloa andmine on RavS § 42 ja 43 sätestatud tegevusloa omamise ja tegutsemis piirangute tõttu välistatud . Ainuke erand veterinaarravimite sisseveoks jaemüüja poolt tuleneb EL määruse artiklist 111, mille osas on RavS eelnõu sätestanud ka asjakohase erinormi § 20 lõikega 1´. Riigisisene m üük jaemüüjate vahel Eelnõuga soovitakse anda kooskõlas EL määruse art 99 lg 4 veterinaararstidele õigus müüa „ väikeses koguses “ veterinaarravimeid teisele veterinaararstile . RavS eelnõu ga täpsustatakse § 26 lg 3 – uue sõnastuse kohaselt loetaks ravimite hulgimüügiks edaspidi „ravimite sissevedu, hankimist, ladustamist, säilitamist, transportimist ja väljavedu eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil hulgi väljastada“. RavS eelnõu kohaselt täiendatakse RavS § 26 ühtlasi uue lõike ga 3 1 , mille kohaselt „ ei loeta ravimite hulgimüügiks v e terinaarravimi väikeses koguses tarnimist ühelt veterinaararstilt teisele veterinaararstile“. Se ll ega erist a b RavS veterinaar arstidevahel ise müügi RavS §-s 27 sätestatud ravimite hulgimüügist veterinaararstile. Sellist ravimite j aemüügi eriliiki ravimiseadus seni ei tundnud . Samas on EL määruse a rtikli 4 p 36 kohaselt „ravimite hulgimüü giks kõik toimingud mis on seotud veterinaarravimite hankimise, säilitamise, tarnimise või eksportimisega tulunduslikul või mittetulunduslikul eesmärgil, välja arvatud veterinaarravimite jaemüük tarbijale “. S eega loeb EL määrus hulgimüügiks ning hulgimüügiluba on nõutav igasuguse ravimite müügi puhul, va jaemüü k tarbijale – isikule, kes ostab ravimeid jaeostjana väljaspool o ma majandus- ja kutsetegevust . Nimetatud reeglist on lubatud erisus vastavalt EL määruse artiklile 99 lg 4, mille kohaselt on lubatud liikmes riigi l otsustada, et „ väikese koguse veterinaarravimite tarnimise korral ühelt jaemüüjalt teisele samas liikmesriigis ei nõuta hulgimüügiloa olemasolu. “ Erand kehtib EL määrus kohaselt jaemüüjate vahelistele müükidele riigi sees ning nimetatud müük on EL määruse kohaselt hulg i müük, kuid selle eris u sega, et hulgimüügiluba jaemüüjatelt ei nõuta ehk veterinaara r st ei pea väikses koguses veterinaarravimi müümiseks riigisiseselt teisele veterinaararstile taotlema hulgimüügiluba, kuid arvestades, et tegemist on hulgimüügitegevuse eriliigiga peab selliste väikeste koguste müümisel täitma kõiki teisi nõudeid veterinaarravimite hulgimüügile. Sama kehti ks ka teiste veterinaarravimite jaemüüjate (apteek-apteek) vaheliste le müügitehingute le . Eelnõu sõnastusest ja selgitustest jääb mulje, et RavS-i muu tmisel e i ole EL määruse s toodud hulgimüügi definitsiooni detailselt järgitud, mille tõttu on jõutud järeldusele nagu oleks jaemüüjate (vet.arst - vet.arst ja apteek-apteek ) müük jaemüügi erinorm ehkki tegelikult on tegemist hulgimüügi erinormiga, mill e erisuseks on hulgimüügi tegevusl oa nõu de puudumine. Järgnevas punktis on täpsemalt selgitatud, miks ei ole jaemüüjatele hulgimüügiõiguse andmine otstarbekas. Lähtuvalt eeltoodust teeme järgmised ettepanekud : Jätta eelnõust välja jaemüüjate vaheline veterinaar ravimi te müügi õigus , sh õigus „väikese koguse“ müümiseks ; EL määruse hulgimüügi definitsioonist tulenevalt ja r avimite kva liteedi tagamise huvides tuleb loobuda veterinaararstide vahelisest ravimimüügist. Juhul, kui siiski otsustatakse vastav õigus veterinaararstidele anda tuleb EL määruse termin „väike kogus“ mõistlikult piirata . RavS e elnõuga täiendatakse RavS-i § 26 lg-ga 3 1 , millega veterinaararstid saavad õigus e ravimimüügiks teisele veterinaararstile „ väikeses koguses. “ EL määruse s määratlemata õigusmõiste „väike kogus“ on RavS sisustatud kui „looma tervise või heaolu koheseks tagamiseks vajalik ravimikogus, mis ei ületa raviks vajalikku kahe kuu ravimikogust“ . Leiame, et seesugune „väikese koguse“ mõiste määratlus ületab EL määruses riikidele antud volitusi nii sisuliselt kui formaalselt. Kindlasti ei saa 2 kuu ravimikogust pidada „väikeseks“. Tegemist on vastupidi „suure“ kogusega isegi hulgimüüjate tegevus raamides. Siinjuures tuleb silmas pidada veterinaarravimite kasutamise erisusi – näiteks farmides kasutatakse sama ravimit tihti kõigile farmiloomadele ühetaoliselt ja samaaegselt. Kui nüüd üks veterinaararst saab õiguse „väikese koguse“ müügiks ning seda tehakse eesmärgiga tagada kahekuuline ravi teise veterinaararsti ravitava farmi loomade le , võib tulemuseks olla suur e m kogus kui tavapäraselt hulgimüüja poolt farmile müüdav kogus. Seetõttu tuleb „väikese koguse“ veterinaarravimite tarnimise sisustamisse suhtuda teatava ettevaatusega ja veterinaarmeditsiini iseärasusi arvestades (suured sama arsti poolt ravitavate loomade rühmad) . Eelnõu s soovitakse rõhutada, et arsti de vahelised tehingud ei peaks olema käsitletavad hulgimüügina. Kuna seesuguselt defineeritud „väike kogus“ võimaldab ka korduvaid tehinguid, piiramata seda muu, kui arsti suvaga, siis sisuliselt avatakse siin uks uuele ravimite hulgimüügivormile, mis samas soovitakse jätta hulgimüügi regulatsiooni alt välja. Selline lähenemine ei saa olla lubatav juba võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt. Kindlasti ei saa 2 kuu ravimikogust pidada „väikeseks“ ka proportsionaalsuse võtmes. Samuti vajab kaalumist ja põhjendamist veterinaararstide vaheliste müügitehingute lubamine üldiselt . Uu te osapoolte lisami sega ravimikäitlejate hulk a , kaasne b tõsine risk ravimite kvaliteedile ja turvalisus ele , iseäranis, kui uutele osapooltele ei kavandata kohaldada teistele samaväärset e koguste müümisele kehestatud (hulgimüügi)nõudeid . Ravimite käitlemine e i ole siiani olnud ja ei hakka olema arstide põhitegevuseks, pigem on siiani olnud arstid ülekoormatud oma põhitegevusega . Kõigi nende ülesannetega veterinaararstide koormamine oleks ka ebamõistlik , viies fookuse kõrvale põhitegevuselt, mille tõttu kannatavad lõpuks nii ravi kui ka ravimite kvaliteet. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku : Jätta eelnõus t välja veterinaararstide vaheli ne ravimimüügi õigus ; Kui ravimimüügi tehinguid veterinaar arstide vahel siiski l ubada, tuleb sellistele müükidele kohaldada k õiki ravimite hulgimüügi nõudeid ( v.a hulgimüügi tegevusloa kohustus tulenevalt EL määruse art 99 lg 4 ) ning muuta eelnõus sätestatud „väikese koguse“ definitsiooni selliselt , et see oleks mõistlik, proportsionaalne , õiglane ja ühetaoline teiste ravimikäitlejate suhtes. V äikese koguse piir saab olla maksimaalselt ühe nädala ravi ks vajalik k ogus looma hea olu koheseks tagamiseks . Samuti peab olema selgelt sätestatud, et müügi põhjendatuse tõendamiskoorm is lasub veterinaararst il , kes enda ravitava looma jaoks ostu tehingu tee b , et oleks välistatud varjatud hulgimüügitegevuse läbiviimi ne veterinaararsti de vahel . Ravimi ohutuse seisukohalt on vajalik kaaluda, kas sellise võimaluse ettenägemine on kooskõlas ravimi ohutuse nõuetega. Veterinaararstidele müüdud ravimid on väljunud hulgimüüja vaates kontrollitud tarneahelast ning juhul, kui nähakse ette veterinaararstide võimalus müüa edasi veterinaararsti valduses olevaid ravimeid hulgimüüginõudeid järgimata , tuleb tagada, et vastavate ravimite müük on hiljem partiipõhiselt tuvastatav ja käitlemisnõuete täitmine tõendatav, et ravimit ostev loomaarst saaks looma ravimiseks kvaliteetse ravimi ja et vajadusel oleks võimalik korraldada ravimi tagasikutsumist. Eelnõus vaja vad täpsustamist paralleelkaubanduse tingimused ja selle eristamine tavapärasest piiriülesest hulgimüügist . EL määruse Art 4 p 36 defineerib veterinaarravimite hulgimüüki kui kõik i toimingu i d, „ mis on seotud veterinaarravimite hankimise, säilitamise, tarnimise või eksportimisega tulunduslikul või mittetulunduslikul eesmärgil, välja arvatud veterinaarravimite jaemüük tarbijale “ . EL määruse art 99 lg 1-3 kohaselt toimub veterinaarravimi te hulgimüük hulgimüügiloa alusel. Loa omaja asukoht peab olema Euroopa Liidus ning ka hulgimüügiluba kehtib kõikjal EL-s. EL määruse artikkel 102 sisustab v eterinaarravimite paralleelkaubandus e, lugedes paralleelkaubandus e hulgimüügi tegevuste hulka. EL määruse art 102 lg 1 kohaselt on veterinaarravimite paralleelkaubanduse ga tegemist , kui hulgimüüja kavatseb veterinaarravimit hankida ühest liikmesriigist (lähteliikmesriik) ja turustada teises liikmesriigis (sihtliikmesriik) . Seejuures peab hulgimüüja tagama, et asjakohane ravim on EL määruses tähenduses „ühist päritolu“ sihtliikmesriigis juba müügiloa saanud veterinaarravimiga ehk vastab kõigile EL määruse art 102 lg 1 punktides a-d sätestatud neljale kriteeriumile. EL määruse seletuspunkti 65 kohaselt puudutab veterinaarravimite paralleelkaubandus ravimeid, millega kaubeldakse kahe liikmesriigi vahel. Paralleelkaubanduse ravimid erinevad imporditud ravimitest selle poolest, et imporditud ravimeid tuuakse EL-i kolmandatest riikidest. Samuti selgitab preambuli p 71, et veterinaarravimite paralleelkaubanduse puhul on nõutav hulgimüügiluba . EL määrus näeb ette, et riikide pädevad asutused kehtestavad veterinaarravimite paralleelkaubanduse haldusmenetlused ja veterinaarravimite paralleelkaubanduse taotluse heakskiitmise haldusmenetluse. Eelnõu ega seletuskiri paralleelkaubanduse regulatsiooni kahjuks ei käsitle . S e lguse huvides te e me järgmised ettepanekud: Luua õigus normid, et üheselt mõistetavalt sisustada v eterinaarravimite paralleelkaubandus ja erista da paralleelkaubandus piiriülesest r avimite hulgimüügi st . Esitada eelnõus a sjakohased normid paralleelkaubanduse haldus - ja loamenetlus tele . Ühtlasi täpsustada eelnõu seletuskirjas veterinaarravimite paralleelkaubanduse ning täna RavS reguleeritud teisese müügiloa reeglistiku edasine omavaheline koosmõju ja vajadusel välistada vastavate normide kohaldumine veterinaarravimite paralleelkaubandusele . M üügiloata ravim ite sissevedu EL määrus ja RavS muudavad oluliselt müügiloata veterinaarravimitega seo nduvat . Iseäranis oluline on, et edaspidi loobutakse siseriiklikult Ravimiameti kasutusloast müügiloata veterinaarravimite maaletoomise protsessis kuivõrd EL määrus e art iklites 11 2 -114 on e tte nähtud e rireeglid müügiloata ravimite kasutamiseks , millele vastavust peab arst kontrollima müügiloata ravim i väljakirjutamisel ja kasutamisel . Sellega seoses on vaja vastuseid järgnevatele küsimustele, millele palume seletuskirjas vastata ning vajadusel eelnõu vastavalt täienda da : Kellel on edaspidi õigus tuua (vedada sisse) Eestisse müügiloata veterinaarravimeid ? Millised on müügiloata ravimite sisseveoks vajalikud menetlused ja kuidas (millise loa/otsuse alusel?) siss e vedaja saab kontrollida sisseveo aluse olemasolu? K uidas ja mi llises vormis saab hulgimüüja teada arsti otsusest müügiloata ravimi sisseveo vajaduse kohta? Milliseid otsuseid ja lub e peab hulgimüüja müügiloata veterinaarravimi sisseveoks taotlema? Kas ravimi hulgimüüjal on õigus müügiloata veterinaarravimeid sisse vedada? Kas arst saab ise seisvalt hulgimüüja abita müügiloata veterinaarravimeid sisse vedada? Täna me, et esitasite eelnõu kooskõlastamiseks ja loodame, et eeltoodud mõtteid ja ettepanekuid on võimalik eelnõu edasises menetlusprotsessis arvesse võtta. Terminite täpsustamine Eelnõu punktiga 20 sõnastatakse ümber RavS § 31 lg 5 ning võimaldatakse üldapteegil müüa lemmikloomade ravimsööta ja veterinaarapteekidel müüa ravimsööta. Söödaseaduse § 2 lg 10 kohaselt on r avimsööt „ sööt, mis sisaldab veterinaarravimit ja mida töötlemata kujul kasutatakse looma söötmiseks raviomaduste või haigust ärahoidvate omaduste tõttu. “ Praktikas on ravimsööda näol tegemist põllumajandusloomadele manustatava söödaga, mi s segatakse arsti retsepti alusel kokku ja manustatakse põllumajandusloomadele . Eelnõu kohaselt on edaspidi lubatud apteekides müüa lemmikloomade ravimsööta. Ilmselt ei ole antud kontekstis mõeldud põllumajandusloomadele manustamiseks mõeldud ravimsööta vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis o sätestatud eri sööt a , „ mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. “ Teeme ettepaneku terminoloogilise õigusselguse huvides täpsustada, millise sööda müük apteegis, sh veterinaarapteegis on edaspidi lubatud. Eelnõu punktiga 34 täpsustatakse RavS § 84 lõikega 11. Antud normi kohaselt on edaspidi lubatud immunoloogilise veterinaarravimi reklaam „kutselisele loomapidajale.“ Samas on sisustamat termin „kutseline loomapidaja.“ Õigusselguse huvide teeme ettepaneku defineerida vastav mõiste. Lugupidamisega , /digiallkirjad/ Veronika Kuuskmann ja Triin Muld Juhatuse liikmed