COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamise ja vaktsineerimise edendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- või erihooldusteenuse osutajale

Sotsiaalkaitseministri määruse „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamise ja vaktsineerimise edendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- või erihooldusteenuse osutajale“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse „Riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse“ kohaselt Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest ööpäevaringse üld- ja/või erihooldusteenuse osutajale (edaspidi hooldekandeasutus) COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamise ja vaktsineerimise edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Toetust antakse eesmärgiga toetada kõrgema vaktsineerituse saavutamist väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse hoolekandeasutuse töötajate seas, et seeläbi piirata kõrgesse riskigruppi kuuluvate hoolekandeasutuse elanike nakatumist ja haiglasse sattumist ning leevendada COVID-19 pandeemiast tulenevat negatiivset mõju laiemalt. Kavandatava meetme fookus on suunatud töötajate vaktsineeritusele. Töötajate kaudu on kõige suurem risk nakatuda elanikel ning töötajatest algab ka suhtumine vaktsineerimisse. Meede täidab motiveerivat, stimuleerivat eesmärki lisaks administratiivsetele meetmetele (näiteks: teavitus, juhendmaterjalid, kontrolli- ja järelevalve toimingud jne). Eesmärk on toetada eelkõige neid hoolekandeasutusi, kus vaktsineerimise tase on 90% ja enam, kuid tähtis on motiveerida oma vaktsineerimise taset tõstma ka neid, kus olukord täna on pigem halb. Seoses sellega, et oktoobris alustatakse tõhustusdoosidega vaktsineerimist ning 65 aastat ja vanemad saavad seda teha juba juhul kui eelmisest vaktsineerimisest on möödas vähemalt 6 kuud, siis tuleb kaasa aidata, et kolmandate dooside vaktsineerimine toimuks kiiresti. Riskigruppi kuuluvad enamus hoolekandeasutuste elanikest kui ka töötajatest, kellele on kuue kuu tärmin juba möödas; määruse abil saame motiveerida tõhustusdoosi tegemist ning sellest eesmärgist tulenevalt oleme loonud võimaluse suurendada saadava toetuse summat selle võrra, mis tasemele on jõutud hoolekandeasutuste elanike tõhustusdoosidega vaktsineerimisel. Kriisi juhtimine teenuse osutajate seas on väga erineval tasemel ning tõenäoliselt ka tehtud kulutused (tööjõule, soetused, investeeringud jm) kui ka vajadused, kriisiga toimetulekuks on olnud hoolekandeasutustes erinevad. Nii seda viimast kui ka meetme laiemat eesmärki silmas pidades, ei ole kehtestatud sihtotstarvet, milleks toetuse saaja võib saadud vahendeid kasutada. Vahendite kasutusotstarve jääb vastavalt kohapealsele olukorrale ja vajadusele, toetuse saaja enda otsustada. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Ivar Sikk ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]; tel 6269 128). 1.3. Märkused Määruse kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kasutades selleks olemasolevate asutuste õigusi, kes annavad toetuse andmiseks positiivse või negatiivse hinnangu, ilma isikuandmeid väljastamata. 2. Määruse sisu Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgi. Määrusega kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- ja/või erihoolekandeteenuse osutajale kriisi leevendamiseks ja vaktsineerimise edendamiseks mõeldud toetuse andmise tingimused ja kord. Täpsustatakse neid teenuseid, mida määruse mõttes loetakse erihoolekandes ööpäevaringseks teenuseks. Lisaks täpsustatakse, keda saab arvestada vaktsineerituga võrdsustatud isikuks. Paragrahv 2 sätestab nõuded taotlejale. Taotlejana kvalifitseeruvad Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud kehtivat tegevusluba omavad ööpäevaringset üld- ja/või erihoolekandeteenust osutavad asutused, kus kõigi töötajate vaktsineerituse tase kokku on vähemalt 90% või enam. Taotlejal ei tohi taotluse esitamisel olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad olema ajatatud. Taotlejal peab olema esitatud Tööinspektsioonile töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs ning omama ühe kuu isikukaitse vahendite varu. Taotleja peab olema täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse, eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja ka majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Maksuvõlgnevust kontrollitakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast taotluse esitamist. Paragrahv 3 sätestab toetuse taotlemise üldised alused. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt alates 1. detsembrist 2021. a kuni 2022. aasta 15. jaanuarini. Pikem periood võimaldab pakkuda taotlejatele võimalust edendada vaktsineerimist töötajate seas ning saavutada paremat taset käesolevaga võrreldes. Samuti võimalust täita vajalikud nõuded, et klassifitseeruda toetuse saamiseks. Tähele tuleb panna seda, et kui taotluse esitamine jääb 2022. aasta jaanuarisse, siis vaktsineeritust tuleb arvestada 31. detsembri 2021.a seisuga ning mitte hiljem. Lisaks on sätestatud, et juhul kui toetuse eelarve ammendub, on toetuse andjal õigus taotlusvoor ennetähtaegselt sulgeda. Toetuse andja koostöös Sotsiaalkindlustusametiga teavitab taotlusvoorust kui ka ennetähtaegsest sulgemisest potentsiaalseid taotlejaid oma veebilehtedel. Paragrahv 4 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus tuleb esitada ettenähtud ajavahemiku jooksul asutuse juhi poolt digitaalselt allkirjastatult Sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressil [email protected]. Taotleja peab kinnitama, et taotleja kui teenuse osutaja on täitnud vaktsineerituse taseme töötajate seas, milleks on vähemalt 90% või enam töötajaskonnast ning et kõik teised määruse §-s 2 sätestatud nõuded on täidetud. Kui taotlejal on soovi saada täiendavat toetust § 6 lõike 3 alusel, siis ta peab kinnitama, mis tasemel on eri- ja/või üldhoolekandeteenuse saajate vaktsineeritus tõhustusdoosidega. Kui taotluse esitamine jääb 2022. aasta jaanuarisse, siis vaktsineeritust arvestatakse 31 .detsembri 2021.a seisuga. Taotluses tuleb esitada töötajate ja teenuse saajate arv nii tegevuskohtades kui asutuses tervikuna. Kui taotletakse täiendavat toetust teenuse saajate alusel, siis tuleb esitada ka nende vaktsineerituse protsent asutuses. Taotluse menetlemisel võib Sotsiaalkindlustusamet küsida taotlejalt lisainformatsiooni- ja dokumente. Paragrahv 5 reguleerib taotluse menetlemist ja toetuse maksmist. Taotluse menetlus koosneb taotluse registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. Toetuse maksab Sotsiaalministeerium välja jooksvalt, vastavalt Sotsiaalkindlustusameti ettepanekule. Selline lahendus võimaldab pakkuda pika taotlemisperioodi vältel taotlejatele kiiret tagasisidet, kas nende taotlus rahuldatakse või mitte. Taotlusvooru lõppemisel ehk tähtaja saabumise või taotlusvooru ennetähtaegse sulgemise järel saadetud taotlusi menetlusse ei võeta. Sellest informeeritakse taotlejat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Sotsiaalkindlustusamet registreerib esitatud taotlused ning kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruse sätestatud nõuetele viie tööpäeva jooksul. Kui taotluses esineb puudusi, antakse taotlejale kolm tööpäeva puuduste likvideerimiseks. Puuduste korral võib pikeneda toetuse taotluse menetlemise tähtaeg. Töötajate ja elanike arvu ning vaktsineerimisandmete kontrollis võetakse arvesse riigi andmebaasides töötajate ja elanike vaktsineerimise kohta olevaid andmeid. Juhul kui taotluses ja riiklikes andmebaasides olevate andmete erinevused jäävad lahendamata, jäetakse toetuse taotlus rahuldamata. Sotsiaalkindlustusametil on õigus küsida lisainformatsiooni ja viia läbi kohapealseid kontrolle. Paragrahv 6 sätestab toetuse suuruse arvutuse. Kui taotleja vastab määruse tingimustele, määratakse talle toetus § 6 tingimustest ja taotluses esitatud andmetest lähtudes. Toetuse suuruse arvutamiseks korrutatakse töötavate inimeste arv 120 euroga. Seoses sellega, et oktoobris alustati tõhustusdoosidega vaktsineerimist ning 65 aastat ja vanemad saavad seda teha juhul, kui eelmisest vaktsineerimisest on möödas vähemalt 6 kuud, siis tuleb kaasa aidata, et kolmandate dooside vaktsineerimine toimuks kiiresti. Riskigruppi kuuluvad enamus hoolekandeasutuste elanikest kui ka töötajatest, kellele on kuue kuu tärmin juba möödas. Määruse abil saame motiveerida tõhustusdoosi tegemist ning sellest eesmärgist tulenevalt oleme loonud võimaluse suurendada saadava toetuse summat kuni 50% võrra neil, kellel on ka hoolekandeteenuse saajate vaktsineeritus tõhustusdoosiga vastavalt 50% või enam, kuid vähem kui 60%. Saadavat toetust saame suurendada kuni 60% neil, kellel on tõhustusdoosiga vaktsineeritud hoolekandeteenuse saajaid vastavalt 60% või enam, kuid vähem kui 70%, jne. Teenusel olijate vaktsineerituse kohta võetakse aluseks andmed, mis on olemas riigi andmebaasides. Minimaalseks toetuse suuruseks taotleja kohta on 1200 eurot, mis tähendab seda, et kõik väiksemad, kuni 10 töötajaga hoolekandeasutused saavad tingimuste täitmise korral mitte vähem kui 1200 eurot. Töötajate arvu puhul võetakse aluseks registreeritud viibimiskoha andmed. Arvestades COVID-19 pandeemiaga kaasnenud täiendavaid kulusid teenuse pakkujatele (sh suurenenud tegevuskulud, soetused või investeeringud nii ennetus- kui igapäevasteks tegevusteks teenuse pakkumisel) ning ka seda, et vajadused kriisiga toimetulekuks on olnud hoolekandeasutustes erinevad, siis toetuse kasutamise otstarve on taotlejale jäetud vabaks. Paragrahv 7 sätestab Sotsiaalministeeriumi õiguse nõuda makstud toetus tagasi kui hiljem selgub, et taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid või taotlejal ei olnud õigus saada toetust või sellisel määral kui taotles. Paragrahv 8 võimaldab toetuse taotluste esitamise 1. detsembrist 2021. a, sõltumata sellest, et määrus jõustub sellest kuupäevast hiljem. Toetuse saajad on käesolevast toetusmeetmest teadlikud ja valmis taotlusi esitama. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Eelnõu eesmärk on motiveerida eelkõige neid hoolekandeasutusi, kus vaktsineerimise tase on 90%, et seeläbi piirata kõrgesse riskigruppi kuuluvate hoolekandeasutusese elanike nakatumist ja haiglasse sattumist ning leevendada COVID-19 pandeemiast tulenevat negatiivset mõju laiemalt. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega mõjutatavad sihtrühm Määruse rakendamisel on potentsiaal mõjutada ööpäevaringseid eri- ja/või üldhoolekandeasutusi saavutamaks suuremat vaktsineerituse taset töötajate seas ning seeläbi vähendada riski elanike haigestumiseks COVID-19. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt on hoolekandeasutuste töötajaid: - Üldhooldusteenust pakkuv hoolekandeasutus: 4150 töötajat, sh 2416 hooldustöötajat - Erihooldusteenust pakkuv hoolekandeasutus: 1042 töötajat, sh 47 hooldustöötajat. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määruse rakendamise üks keskseid eesmärke on leevendada pandeemiast tulenevat negatiivset mõju Eesti elanike tervisele. Mõju majandusele ja regionaalarengule Määruse rakendamine toob kaasa positiivse mõju majandusele (vähem COVID-19 nakatunud töötajaid) kui ka regionaalsele arengule. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Positiivne mõju on tervishoiusektorile (haiglate ülekoormatus väheneb). Valdkonnad, mida meede ei mõjuta Määruse rakendamine ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale. Andmekaitsealane mõjuhinnang Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeerium taotluse menetlejatena ei küsi täiendavaid isikustatud andmeid ja ei tee päringuid andmete saamiseks teistest andmebaasidest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust rahastatakse 2021. aasta lisaeelarve seadusega Sotsiaalministeeriumile eraldatud vahendite ülejääkidest. Vajalik on vahendite sihtotstarbe muutmine, millest tulenevalt teeme ettepaneku muuta 2021. riigieelarve seadust. Toetusmeetme maksumus kokku on 823 728 eurot. Katteallikad on 2021. aasta lisaeelarves kajastatud järgmiste tegevuste jäägid:  Sotsiaalministeeriumi hoolekandeprogrammi üld- ja erihoolekandeteenust pakkuvates hoolekandeasutuses täiendavate tööjõukulude katmine 223 648 eurot ning hingehoiuteenuse osas 80 eurot. Teenuste kulud osutusid planeeritust väiksemaks.  Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse IKT arendused ja ülalpidamiskulud COVID kriisi tõkestamiseks sotsiaalkindlustuse programmi investeeringute osas 150 000 eurot ning laste ja perede programmi investeeringute osas 10 000 eurot. Jääk tekkib seoses planeeritud eluaseme laenude arvestamiseks tehtud arenduse ära jäämisega, kuna 2022. aasta riigieelarve menetlemisel ei saadud meetme rakendamiseks lisavahendeid ja seetõttu ei ole arendust vaja teha. E-psühholoogi broneerimissüsteemi arendused, milleks oli planeeritud 10 000 eurot jäävad samuti kasutamata.  Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenus ja rehabilitatsiooniteenus hoolekandeprogrammi ning laste ja perede programmi osas 440 000 eurot. Teenuste kulud osutusid planeeritust väiksemaks - erihoolekande ja rehabilitatsiooni osas oleme saanud 49 asutuselt (9 erihoolekande ja 40 rehabilitatsiooni) tagasiside, et nad ei plaanigi LEA meetmeid kasutada. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras peale seda kui 2021. aasta riigieelarve seadust on muudetud. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Toetusmeetme kavandamisel ja määruse koostamisel konsulteeriti Sotsiaalkindlustusameti ja teiste COVID-19 pandeemia juhtimisega seotud ametkondadega. Toetusmeedet kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 2021. a istungil.  MINISTRI MÄÄRUS 29.11.2021 nr 43 COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamise ja vaktsineerimise edendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- või erihooldusteenuse osutajale Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest ööpäevaringse üld- või erihooldusteenuse osutajale (edaspidi hoolekandeasutus) COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamise ja vaktsineerimise edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Toetust antakse eesmärgiga toetada kõrgema vaktsineerituse saavutamist hoolekandeasutuse töötajate seas, et seeläbi piirata hoolekandeasutuses kõrgesse riskigruppi kuuluvate ööpäevaringse eri- või üldhooldusteenuse (edaspidi ööpäevaringne teenus) saajate nakatumist ning leevendada COVID-19 pandeemiast tulenevat negatiivset mõju laiemalt. (3) Ööpäevaringne erihooldusteenus on määruse tähenduses ööpäevaringne erihoolekandeteenus, mida muuhulgas osutatakse autismispektrihäirega, sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga inimesele ja kohtumääruse alusel sellist teenust saavale inimesele. (4) Vaktsineerituks loetakse ka need inimesed, kes on Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaselt vaktsineeritutega võrdsustatud isikud. § 2. Nõuded taotlejale Toetust võib taotleda juriidilisest isikust hoolekandeasutus, kelleks on ööpäevaringset üld- või erihooldusteenust osutav asutus (edaspidi taotleja) ja kes vastab järgmistele tingimustele: 1) tal on Sotsiaalkindlustusameti väljastatud kehtiv tegevusluba; 2) kõigi hoolekandeasutuse töötajate vaktsineerimise tase kokku on vähemalt 90 protsenti või enam. Juhul kui taotleja pakub lisaks ööpäevaringsele teenusele muid teenuseid, ei arvestata muude teenustega seotud töötajaid hoolekandeasutuse töötajate hulka;  2 3) Tööinspektsioonile on esitatud töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs ja on olemas ühe kuu isikukaitse vahendite varu; 4) taotlejal puuduvad taotluse esitamise seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse, kui tal on selline kohtustus; 5) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; 6) taotleja ei ole saanud määruse tingimustele vastavat toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt. § 3. Toetuse taotlemise aeg (1) Toetuse taotlemine toimub jooksvalt alates 1. detsembrist 2021. a kuni 15. jaanuarini 2022. a. (2) Toetuseks eraldatud eelarve ammendumisel on toetuse andjal õigus taotlusvoor ennetähtaegselt sulgeda. (3) Sotsiaalministeerium teavitab hoolekandeasutustele taotlemise avanemisest ja ennetähtaegsest sulgemisest ning avaldab taotlemise tingimused oma veebilehel. § 4. Taotluse esitamine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja digitaalallkirjaga taotluse elektrooniliselt Sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile [email protected]. (2) Taotluses peab taotleja kinnitama: 1) paragrahvis 2 sätestatud nõuetele vastamist, sealhulgas töötajate vaktsineerituse taseme saavutamist; 2) ööpäevaringse teenuse saajate tõhustusdoosiga vaktsineerituse taseme saavutamist § 6 lõikes 3 nimetatud tasemel. (3) Vaktsineerituse tasemeid arvestatakse taotluse esitamise kuupäeva seisuga. Kui taotluse esitamine jääb 2022. aastasse, siis vaktsineerituse tase arvestatakse 2021. aasta 31. detsembri seisuga. (4) Taotluses peab taotleja esitama: 1) hoolekandeasutuse töötajate arvu, võttes arvesse § 2 punktis 2 nimetatud erisust; 2) ööpäevaringse teenusega seotud töötajate arv tegevuskohtade kaupa; 3) tegevuskohtade kaupa ööpäevaringse teenuse saajate arv ja nende tõhustusdoosiga vaktsineerituse tase hoolekandeasutuses kokku § 6 lõikes 3 nimetatud toetuse taotlemisel. § 5. Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine (1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust hindab Sotsiaalkindlustusamet viie tööpäeva jooksul, vajadusel kaasates Tööinspektsiooni, Eesti Haigekassa, Terviseameti, Statistikaameti, Maksu- ja Tolliameti. (2) Kui taotluses ei ole esitatud kõiki nõutud andmeid või kui taotluses esineb vormilisi puudusi, antakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks kuni kolm tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja Sotsiaalkindlustusamet tagastab taotluse selle esitajale. (3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib §-des 2 ja 4 nimetatud asjaolude ja nõuete täitmist ning võtab taotluse rahuldamise ettepaneku tegemisel ja toetussumma arvutamisel arvesse järgmisi asjaolusid:  3 1) ööpäevaringse teenuse saajate arvu aluseks on sellise teenuse saajad, kelle viibimiskoht on hoolekandeasutuses või kohtumääruses esitatud andmed; 2) paragrahvides 2 ja 4 nimetatud muude nõuete täitmist riigi andmebaasides olevate andmete alusel. (4) Kui taotluses esitatud andmed erinevad olulisel määral riigi andmebaasides olevate andmetega, võib Sotsiaalkindlustusamet teha kohapealset kontrolli või küsida taotlejalt lisainformatsiooni ja -dokumente taotluses esitatud teabe kohta. (5) Kui taotluses ja riiklikes andmebaasides olevate andmete erinevused jäävad lahendamata, jäetakse toetuse taotluse rahuldamata. (6) Sotsiaalkindlustusamet esitab Sotsiaalministeeriumile kirjaliku ettepaneku taotluse rahuldamiseks, kui taotlus vastab toetuse saamise tingimustele või rahuldamata jätmiseks, kui taotlus ei vasta toetuse saamise tingimustele. Taotluse rahuldamise ettepanek hõlmab toetuse summat, mis arvestatakse välja vastavalt §-le 6. (7) Sotsiaalkaitseminister otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise viie tööpäeva jooksul ettepaneku tegemisest arvates. (8) Toetus makstakse taotlejale välja kahe tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. § 6. Toetuse suuruse arvestus (1) Toetuse suuruse arvestuse aluseks on 120 eurot töötaja kohta. (2) Minimaalne toetuse suurus taotleja kohta on 1200 eurot. (3) Toetust võib suurendada taotlejatele, kellel on ööpäevaringse teenuse saajate vaktsineeritus tõhustusdoosiga, järgmiselt: 1) 50 protsenti või enam, kuid vähem kui 60 protsenti – kuni 50 protsendi võrra; 2) 60 protsenti või enam, kuid vähem kui 70 protsenti – kuni 60 protsendi võrra; 3) 70 protsenti või enam, kuid vähem kui 80 protsenti – kuni 70 protsendi võrra; 4) 80 protsenti või enam, kuid vähem kui 90 protsenti – kuni 80 protsendi võrra; 5) 90 protsenti kuni 100 protsenti – kuni 90 protsendi võrra. § 7. Toetuse tagasinõudmine Sotsiaalministeerium võib makstud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui taotleja on esitanud valeandmeid või ilmneb, et taotleja ei vastanud §-des 2, 4 ja 6 nimetatud nõuetele, kuni kolme aasta jooksul toetuse väljamaksmisest. § 8. Rakendussäte Toetuse taotlusi saab esitada alates 2021. a 1. detsembrist. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler