Arvamuse andmine

'// // 1\.' ,,/ // KEsKKoNNAMļNlSĪEERlUM Hr Märt Rask ļ Teie 26.0620 I 3 nr 1 -7 I 13-01373 Riigikohus Meie .01.2013 nr 1-9ll3l: I Arvamuse andmirle Põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-27-|3 ;l] Austatud härra Rasli rl Esitame Riigikohtüle Vabariigi Valitsuse arvamuse Põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-27-t3, 1. Asjaolud ja meūetluse käik -l 1.1. oiguskantŠler edastas |9'l2.2012 Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile 6ļ2ll.2\'63811205797, milles soovis teavet SeoSeS loodusvara kasuttrsõiguse |i'j' ..L. tasumäärade (edaspidi kctsulu'sõiguse tasumciriraĄ muutmisega (Vabariigi ValitĮuse 4. oktoobri 20|2' a määrus nr 83 ,,Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses loodusvara kasrrtusõiguse tasumäärade nluutmisega", edaspidi muuļntise mcicirus). l.2. Keskkonnamiņister vastas kirjale 25' jaanuari 20|3. a kirjag a nr |-9ll3l740-|. milles selgitas Kęskkonndministeeriunri seisukolrtī loodusvara kasutttsõiguse tasumääradega seoses ning asus seisukohale, et tasumäärade tõus oli õiguspärarre jā põ^Ęendatud oūus ning kelle 1rųvisid esirrdavad organisatsioonid esita;id aualārsį Õiguskantslerile (Eesū :lte.võjj.ate: Turbaliit, Eesti Ehitusmaavarade Tootjate Liit, Eesti Keerniatööstuse Liit jā Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit), oiņspärast ootust ei ole rikutud. l.3. Õiguskaritsler tegi Vabariigi Valitsusele 23' aprillil 20ļ3. a ettepaneku nr 22, mi]|es analüüsi tulenrusel tehakse ettepanek viia 12. novembri 2009' a Vabaiiigi Valitsuse mįįärus nt |71 ,,Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõttt eest veekogust või põhjaveekilrist.. ja 12. novenrbri 2009. a Vūariigi Valitsuse määrus nr 172,,Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse,tasuŅärad" kooskõlla Eesti Vabariigi Põhiseādusega kahekümne päeva jooksul awates nimetatud u saamisest. l.4. Vabariigi Valitsus btsuųs o 9. nrai 2013. a kabinetiistungil mitte muuta Narva mnt 7a teļefon 626 2802, faks 626 28Ot 15172 Īalļinn Keskkon na m inisteerium@envir. ee Reg nr 70001231 www.envir.ee I \\ -\' Valitsu l71 ,,Vee erikasutusõiguse tasunräärad veevõtu eest yeekog igi Valitsuse 12. novembri 2009. a määrust nr 1]2 ku aevatrdamisõiguse tasumäärad'' ning kohustas rni luņ Justiitsrninisteeriumi ja Rahandusrninisteeriurniga s,l kan lalnimetatud ettepanekule. Keskkonnaminister teavitas oma {eu Õi tslerit 9. mai 20|3. a kabinetinõupidamisel Õiguskantsleri tud otsusestja esitas ka vastavad põhjendused. l.5. Õigu itas 6 juunil2013. a Riigikohtule taotluse nr I I tunnistada kehtetuks: l) Vabarii 12. novenrbri2009' a määruse nr |]|,,Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu ogust või põhjaveekihist" $ 1 osas, milles see kehtestab vee erikasu umäärad alates 01.04.20],3, 01'0l.20|4 ja 0l.0l.20l5 karjaäridest väĻapum e, kaevandustest väĮapumbatavale veele nirrg jahutusvee võtmise eest muust kui rustussüsteemi kuuluvast veekogust, ning se 12. novembri 2009. a määruse nr l72,,Riigile kuuluva maavaravafu tasumäärad'' $ l osas, milles See kehtestab kaevandamisõiguse tasumää 0l.04.20|3, 0l'0l .2014 ja 0l.0l.20l5 kõikidele sättes nimetatud maa 1.6. otsustas orna 18. juuli 2013. a kabinetiistungil taotleda Riigikohtult Õiguska luse nr ll rahuldamata jätrnist ja käesoleva aryamuse punktis l.5. nimetatud Samas punktis toodud mahus muutmata jätmist ning kohustas Keskkor 'iumit koostöös Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga koostama Õiguskantsleri taotluse nr l1 kohta. e seisukohad Oiguskan taotluse nr 1l põhjendustes tuvastanud isikute õiguspärase ootuse tekkimise ud järeldusele, et käesoleval .iuhul ei esine selliseid avalikust huvist tulenevai i, mis oleksid võimaldanud Vabariigi Valitsusel varem kehtestatud tasumää s.o õiguspäraselt riivata Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) $-st l0 tul neva r"rst. tuse põhimõtet ei ole rikutud, kuna seda ei tekkinud Vabariigi n seisukohal, et muutmise määrus ei riiva õiguspärase ootuse põhimõtet' kuna õi ltust ei tekkinud 2073.,2014. ja 2015. aastaks kehtestatr"rd kasutusõiguse tasumää mis kehtisid enne muutmise määruse rakendamist. Õiguspärase ootuse eeltingim et kahjustatud isikud oleksid oma õigusi asunud realiseerima. PS kommen Ųaande selgitustes PS $ l0 kohta (p 3.a3.2.)ļ tuuakse väĻa fuigikohtu lahend l)3.|999. 7 .03 .1999. 3-4-l-2-99" 3-4-1-2- p II' milles rnärgitakse, et igaühel on õigus mõistlik et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust Õiguste tine täherrdab käesolevas kontekstis kotrkreetse loodusvara kasutamist (k use (edaspidi KeTS) $ 9lg I ja $ l0lg l) kehtestatud tasu kehtivuse riigi Valitsr'rse vaidlusaluste määruste muudatused võeti vastu 20l2. a ja sumäära 20|3.'2014..ja20|5. a, siis isikutel oli küll varasenralt I Ecsti itud väljaanne, oktoober 20 I 2, [http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg- t0/). (  kehtinudlVa ootus vanade määrade rakendumise osas, kuid ootus e pä oot , kuna tuĮevikus kehtima lrakkavat regtrlatsiooni am idm id ei asutudki kohaldama. Seda lähenemist toetab ka u põhimõte kaįtseb isiku õigusptjralt oolust ja usaldust, eĮ pooĮt õigusi, mįdą isįk on ąsunud reaĮįseerįnta. oiguskįndĮuse rļlsį yįus korraĮdada kõigi tulevikus seadusega clntavate õiguste reaĮįseē J(a-warrdamis- ja vee erikasutusloaga omandab isik õiguse neid loodusvar (KeTS $ 5 lg l ja lg 2). Õiguse realiseerimine on loodusvara kasutami vara kaevandamine või vee erikasutus. Tasu maksmise kohustus tekib konkreetse kasutamisel. Kuna muutmise määruse ja sellele eelnevalt kehtinud muudeta e regulatsioonid nägid tasumäära rakendamise osas ette aastase kohaldami õtte, siis piirdub ka normiadressaatide õiguspärase ootuse põhimõte konk kehtestatud määra jätkuva kohaldamisega perioodil, mille osas oli määr keh lt on maksuõiguses3 kehtestatud maksumäärad konkreetseteks maksusta ideks ning maksumäära kohaldamise õiguspärane ootus piirdub vaid maksus iga.. Kasutusõiguse tasumäära rakendamise periood seatigi vaidlustatud m isikul eį ole õigust taotleda enda suhtes mõne muu kui parasjagu kohald guse tasumäära rakendamist, nii ei ole isikul ka õiguspärast ootust normi k osas, millest tulenevaid õigusi ta veel realiseerima ei ole asunud. Muutmise võeti vasįu 4. oktoobril 2012' a. Muutmise määrusega muudetud tasumää id alles alates l. aprillist 2013. a, mille suhtes ei olnud isikud asunud oma ima, muudetud tasumäärade rakendumise ja muutmise määruse vastuvõt jäi seaĮuures pea 6-kuuline hõljumisaeg ning tasumäärad hakkavad mõju avaldama uud pärast muutmise määruse vastuvõtmist (põhjalikumalt käsitletud punktis 2 l' jaanuarist2014. a ja |.jaanuarist 2015. a kehtestatud tasumäära osas ei ole isikud i samuti reaļiseerima asunud' Vabariigi on keskkonnatasude seadusest ($ 9lg 2, $ 10lg 3) tulenevalt antud õigus kehtestad kasutusõiguse tasumäärad määrusega seadusega kehtestatud piirides ($ele |e 4) vastavalt loodusvara spetsiifikale ($ 3 ķ ņ ja lähtudes riigi keskkon įadusest ning majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ($ 2). Vabariigi Valitsus uutmise määrusega nii isikutel tekkinud õiguspärast ootust 2012. a kehtinud osas, mille suhtes õigusi oli asutud realiseerima, piisava vacatįo Įegis'e olemasol keskkonnatasude seaduses sätestatud piire tasumäärade kehtestamisele, lähtudes muutmisel riigi keskkonnakaitse vajadusest ning majanduslikust ja sotsiaal Vabariigi jääb seisukohale, et Seoses vee erikasutusõiguse ning maavara kaevanda tasumäärade muutmisega alates 1. aprillist 20|3' a) samuti alates l. jaanuar ja l. jaarruarist 20l5. a õiguspärase ootuse riivet ei eksisteeri. 2.2. Mu ruse vacaįio legis oli piisav Õiguski mõte tähendab muuhulgas ka seda, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute notmidega tutvuda ja oma t a|t ümber korraldada (vacatio legis). Lähtudes keskkonnatasude arve įpe kvartalipõhisest korraldusest hakkab keskkonnatasude määrade ..rt znüg l-6-02 t l8.ja lahendi nr 3-4-l-2-99 punkt 2. 3Vttu lg I regulats t. / .,.' L/' ,/ I r' /t __t/tl  muutus vastu v ist. tt ftaŅ a||esf201 aasta juulis ehk 9 kuud pärast muutmise määruse pāsu muųfvad r /räärused avaldati Riigi Teatajas 9. oktoobri|2012. a ja ustus toonry/zOtZr/ a. Muudatused ei too kaasa vajadust korraldaāa ūliselt ber. Seega on ette nähtud piisav įįleminekuperiood. kan õiguspärase ootuse tekkimisel seisukohal, et uusi regulatsioone ei tohi ;tĪI6öö"o, kuid siiski on seadusandjal eelarve_ ja maksukoormust puudutav ustes ulatuslik otsustusõigus. Vabariigi Valitsus jagab seda seisukohta. Käesolev tegemist üheksakuulise (oktoobri keskpaigast kuni juuli 25. kuupäeval keskkonna iseni (KeTS $ 37 lg 5')) kohanemisajaga ettevõtetele ning see on mõistlik tegevuse kohandamiseks kehtestatud muudatusega. Seadusa val juhul volitusõiguse alusel täitevvõimul, peab olema võimalik kujundada ku etteteatamistähtaega arvestavalt õigussuhteid ümber isegi selliste isikute o i õigusi realiseerivad. Riigikohus on sedastanud; ,'Põhiseaduse $ Į08 .]argį Jo üldjuhuĮ ktįmnendaĮ pdevaĮ pdrast Riigi Teatajas avaldamist. See põhimõte lik - tegemįst on ajaga, mįs on normįadressaatįdele.jdetud seadusega scitestaįud kohustustega tuĮvumiseks ning omq eĮu vasįavaks ümber korraĮdamįseks' Kuna Põh b aĮdreeglina aktsepteerįtavaks üheksapcievast vacatio Įegis't, peavad seĮlesį 'õuslumisaja vajalikkuse motiįvįl kümnendaĮ pc)evaĮ jõustumise tunnįstąmįselrs olema vriga mõjuvad põhjused. SeĮĮised põhiused esinevad t ncjįteks mingi õigusharu tervįkĮįku reformi korral.".5 Muutmise määruse võttis tsus vastu 4. oktoobril2012, a ja seda rakendati alates 1. aprillist 2013, a, s.o pea 6 Riigi Teatajas avaldamist (9. oktoobril 2012). Muudatu ootamatud ega mastaapsed6, kuid ka vastupidisele seisukohale asudes tuleb pea hõŲumisaega pidada mõistlikuks ajaks, mille jooksul kasutusõiguse tasu maksjad j õigusliku olustikuga tutvuda ning tegevust vastavalt ümberkorraldada. Kasutusõi määrade rakendamine ei ole majandustegevuses uudne lähenemine' Regulatsi us seisnes käesoleval juhul kasutusõiguse tasumäära muutumises ning õigusliku udatused olid piisavalt ettenähtavad. Hõljumisaja piisavuse hindamisel ei ole mei tähtsusetu ka asjaolu, et normiadressaadid olid kutse-majandustegevuses tegutsev es eeldatavalt olid kursis valdkonna probleemidega. Õigusk misel tuleb tagada, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümberkor s piisavalt aega. Piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata, arvestades vaadelda hte iseloomu, õigussulrte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberk normiadressaatide tegevuses, kuid ka hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus tav või ootamatu. 2.3.või ärase ootuse riive on põhjendatud Õiguska luses nr l l toodud põhjenduste analüüsimisel on Vabariigi Valitsus jõudnud le, et isegi juhul, kui õiguspärast ootust oleks riivatud, eksisteerivad käeso jaolud, mis võimalikku riivet õigustavad. Leiame, et ettevõtete kasumit, 4Ci seoses 2009. aastal taotletud järsu käibemaksutõusuga is-toimunud-ootamat ,/,,?Rügik levalve kolleegiumi2. detsembri 2004. a kohtuasja nr 3-4-l-20-04 lahendi punktid 6Täi käesoleva v punktis 2.3.2  sõlmi lep rniA- ni investeerimisotsuseid puudutav huvi ei kaalu įįles avalikk liku kasutamisel ning riigil oma varadelt õiglase tulu ik oo ol liku olukorra püsimisse ei kaalu įiles avalikku huvi , mida tuleks muudatuse lubatavuse hindamisel kaaluda, Jargml mõįstlikkust saab hinnata, arvestades vaatĮuse all oleva õigussuhte iseĮoomu, e muutmise uĮatust ning selĮest lulenevaį vajadust ümberkorraldusteks normį tegevuses, samutį hįnnates, kas muudatus õigusĮikus olustįkus oĮį ettenrihtav " (RKPJKo 02.12.2004,3-4-1-20-04, p 26). Viidatud lahendis hindas Riigik mõistliku jõustumisaja küsimust, kuid erialakirjanduses on viidatud Riigikoht ta vaadeldud ka õiguspärase ootuse tekkimisele hinnangu andmisel. Senine Ri ktika, varasem Õiguskantsleri seisukoht toetavad seisukohta, et mitte igasugune ootuse riive ei ole automaatselt Põhiseadusega vastuolus. Eeltood analüüsime alĮärgnevalt esmalt õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise lõpuks muudatuse ettenähtavuse küsimust. 2.3.1. O iseloomu analüüsides tuleb alustada PS $-dest 5 ia 53, mis sätestavad kohustuse lu- ja looduskeskkonda ning panevad riigile kohustuse kujundada I likku ja avalike huvide kohast kasutamist Įagav õiguslik reŽiim, millega sikute õigusi keskkonnakaitse vajadustest lähtudes. Iga isiku kohustuse lood sätestab PS s 53. PS$5tu b Eesti loodusvarade majanduslik kasutamine teenima ennekõike Eesti riigi ja uslikke ja sotsiaalseid huve, seega peab Vabariigi Valitsus hindama loodusva misega seotud aspekte pidevalt ning vajadusel viima sisse muudatused, mls 5 ja 53 ning säästva arengu seaduse (sdl.s) $ 3 lg 2 järgimise, mille kohaselt omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, lähtudes vaiadu ust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust. KeTS t ning sätestab eelnimetatud kohustustest tulenevalt keskkonnatasude lähtealu 2: ,,Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskko ųjadusest ning riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast." KeTS $ 4 lglk konnatasude rakendamise eesmärk vältida või vähendada loodusvarade kasutami eainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikk konnatasude laiemaks eesmärgiks on keskkonna hea seisund, mistõttu KeTS $ järgi arvestatakse loodusvara kasutusõiguse tasumäärade kehtestamisel lood seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonn t ning muude loodusvarade kaitse vajadust (maavara kaevandamisõiguse tasu pu t KeTS $ 9 lg 8 ja vee erikasutusõiguse tasu puhul $ 9 lg 5). Eelnevast tuleneval onnatasude seaduses nähtud ette loodusvarade tasustamisel nii riigi majandu iaalse olukorra (KeTS $ 2) kui ka konkreetset loodusvara täpsemalt iseloo itajate (KeTS $ 3 lg 4) arvestamist. Ainult varu seisundi arvestamine, millele üii tsler, ei ole loodusvarade tasustamisel ainus ja peamine aspekt. Järgmi ida, et maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse puhul on kesk ųs sätestatud keskkonnatasude alam_ ja ülemrnäärad (KeTS $ 9 lg 3 ja TVtM r $ l0 j Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kotnrnenteeritud väljaanne. Kolmas täi a2012,k iaar 3.4.3.2 --l / --l $ l0 lg (l b on kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (KeTS $ 9 2ia lg ), läh ud põhirnõtetest ning seaduses sätestatud alam- ja sääst ule kasutamisele suunamisel omavad tälrtsust riigi stapillsus japrognoositavus. Loodusvara kasutusõiguse \tasu ne Va igi Valitsuse määrusega võimaldab Vabariigi Valitsusel usolukorras ning kujundada tasumäärad vastavalt seatud keskkoū ivõttes arvesse sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast tulenevaid võimalusi Valitsus peab kaitsma PS $-st 5 tulenevaid väärtusi ning reageerima asjak lt maavarade kasutamise suunamisel, säilitamaks maavaravarusid ka tulevastele le kasutamiseks. Õiguskan inud oma taotluse nr ll punktis 61, et määruste vanade redaktsioonide kehti ei ole Eesti üldine maavaravaru olukord järsult halvenenud. Õiguskan väide on sisult õige, kuid sellest väitest tuletatud järeldus on ekslik. Rõh i saa lubada tekkida olukoral, kus taastumatute loodusvarade, milleks maavara järsult halveneks. Selle vältimiseks on kasutusel mitmeid meetmeid. Kaevanda on reguleeritud kaevandamislubadega ning kontrollitud, sealjuures võetakse et maavaravarude olukord järsult ei halveneks ning taastumatuid lood tataks säästlikult ja jätkusuutlikult. Kaevandamismahu piiramisega reguleeri ravaru kasutamise jätkusuutlikkust, maavara kaevandamisõiguse tasuga aga selle ise säästlikkust ehk et maavara kasutataks suurima lisandväärtuse tootmisek ult väikeste kadudega kaevandamisel ning et kõrgema kvaliteediga maavarasi ataks ebamõistlikult. Samuti saab kaevandamisõiguse tasudega suunata kasutama asemel vähemväär1uslikke materjale või jäätmeid (ehitusjäätmed, aheraine) tematerj alina teedeehituses. Õigussuh u ning õiguspärase ootuse riive põhjendatusega seoses peab arvesse võtma 2009. ak ukorraja 2012. aastaks selgunud arengute erinevust, mis hõlmavad endas nii riigi id, majanduslikke kui ka loodusvarade kasutamise suurenemise ja ressursr lisuse aspekte. 2012. aastal hindas Vabariigi Valitsus tulenevalt muutunud oludest j ahelistest, sh Eesti jaoks olulistest eesmärkidest ümber eelnimetatud aspektide ised suhted, mida kasutatakse maavarade tasustamise lähtealusena. Eesti j seks sisuliseks eesmärgiks keskkonnakaitses ressursitõhususe aspekt, mis tuleneb ing on seotud nii ettevaatusprintsiibi kui ka säästva arengu printsiibiga. Ressursit neb loodusvarade (maavarad, veSi, mets, kalastik) säästlikus kasutamises majandusl iskondliku tegevuse raames, millest tulevikus peaks Saama ühiskondlik norm nii ui tarbimisel. See tähendab Suurema lisandväärtuse saavutamist sama või väiksema oguse abil, saaste ja jäätmetekke vähendamist tootmisel ning tarbijate teadlikke rbimisotsustel ressursitõhusust arvesse võttes. Ressursside väärindamine parimal t pakkuval moel, saaste vähendamitre tootmises, jäätmetekke vähenda glussevõtu suurendamine; öko-innovatsioonide levik - need kõik on osad ressursl märgist. Riik suunab maavara kaevandamisõiguse tasudega maavarade kas itõhusust ja säästlikkust. Ettevaatusprintsiipi peab rakendama vee erika Rahvusvaheliselt on veestiku seisundi hoidmise ja parandamise võtnud pnon Liit. Ka Eestis peab karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava ning Ja yiima sarnasele tasemele teiste samalaadsete vee erikasutusliikidega .vorre 8Vr reforrn i lused" (kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt heaks 07.07.2005), lk l8 l/ Eesti lge s hususe suurendarniseks majanduses, k.a seoses Euroo 11. aa vaļ,6rinud j ulrtal gatuse ga,,ReSSurSi tõhus Euroopa 2020"9 . med ud konkurentsivõime kava ,,Eesti 2020" raamesļO väĮa Sega tegelemiseks. Ressursitõhususe olulisuse kasvuga sut lguse ude olulisus, kuna tegemist on ettevõtjate jaoks mõjuriga tootmisotsustele ning kaudselt ka tarbĮate jaoks toote muugr usvarade kasutusõiguse tasumįįärade ülevaatamine ja kujundamine vastavalt ivõime kavas ,,Eesti 2020* nimetatud ressursitõhususe eesmärkidele on põĘendat i asub Eesti Euroopa Liidus ressursitõhususelt madalaima tõhususega riikide tal oli Eurostati andmetel Eesti ressursitootlikkus 0,36 EUR/kgļl, EL21 ressursl |i |,57 EUR/kg, 20ll' aastal oli Eesti ressursitootlikkus 0,42 EUŲkg, EL21 K rsitootlikkus l,6 EUŲkg.0,42 EUŲkg oli Eesti ressursitootlikkus ka aastal 2 tab, et seni ei ole tõhustumist ressursside kasutamises toimunud. Vaatamata usule on tõusnud ka ressursikasutus, nagu näitab alltoodud tabel. Tabel l. kaevandatud kogused aastatel 2009-20t1 avara nirnetus Põlevkivi mendilubiakivį iline lubiakivi iline dolokivi rnistlusdolokivi ritusdolokivi Ehituskruus Ehitusliiv 2011. aasta maavaravarude koondbilanssr2 Jätkusuu uskasvu eesmärk on lahti siduda majanduskasv ressursside kasutamisest, kuid seni endatud meetmed olnud piisavalt mõjusad eesmärgi saavutamiseks (mida kinnitav l esitatud ressursitootlikkuse näitajad, loodusvarade kasutuse kasv ning 9 Are Europe - Flagship initiative under the Europe 2020 Strategy. European Commission, I, COM(2011)21 'abariigi Valitsuse poolt25'04.20l3, tegevuskavas on kirjeldatud ka ressursisäästu 20n-2015. pro duct iv i ty alt Ihttp://ępp.eurostat.ec.euroEr.eu/tg,rn/table.do? :tsdnc I įlsIll:(, l.  rnajand arade vaheline tugev korrelatsioon' t). lähļėaluste"la koostamisel viidati põhjustele, miks Eestis va kasutamist tõhustama, ning suunamisel kasutama ka akse konkreetne soovitus karjääridest ja kaevandustest :,,Kaotada tuleks keskkonnavaenulikud tasusoodustused - nt ääridest väĮapumbatava vee erikasutuse tasumäär on ca 8 korda väiksem teiste ettevõtete jaoks kehtestatud Vee erikasutuse tasumääraga." (Ökoloogi formi lähtealused, lk 18) Aastaks 2015 moodustavad muutmise mäžirusega tud tasumäärade tõusu järgselt jahutusvee võtmise hind muudest veekog vee erikasutusest samade veekogude puhul vaid l0oÄ, karjäärivee väljapum u on tasumäärade tõusu abil aastaks 2015 peaaegu samal tasemel muudest veekogud ikasutusega (tasurnäärad 27,92 ja 29,52 eur/l000m3), kaevandustest väĻapum erikasutustasu moodustab 90% keskmisest põhjavee erikasutustasust, kuigi vari aveekihiti. Ilma muutmise määrusega kehtestatud vee erikasutusõiguse tasum ta oleksid tasumäärades paŲu suuremad erinevused ning väiksem motivatsi id vee erikasutusliike tõhustada. Eestis pumbati 2011' aastal 1,64 milj karjääridest ja kaevandustest või kasutati jahutusveena, mis moodustab u|e 90oÄ erikasutusest, kusjuures kogused on ajas kasvanud (aastal 2009 kasutati eelnimeta l kokku l,28 miĮardit m3 vett). ,,Ida-Virumaal põlevkivikaevandustest ja _karjää koguste vee väĮapumpamine on tekitanud Kohtla-Järve piirkonnas ulatusliku depressiooni ja veedefitsiidi. Uute põlevkivimaardlate kasutuselevõtuga halveneb uspiirkondade hüdrogeoloogiline olukord veelgi. (Ökoloogilise lused, lk 43)". Koalitsi a Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011_2015 nähakse samuti et natasude analüüsivajadus määrade kujundamiseks tulevikus. Seega juba 20n. bariigi Valitsus ette, et analüüsib keskkonnatasude tõusu mõju ja teeb vajalikud tasumääradesse. Vastavalt tegevusprogrammile valminud Säästva Eesti Instituut a Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostatud natasude mõjuanalüüsis" viidatakse samuti vajadusele ka edaspidi tõsta paĮusid isõiguse tasumäärasid kiiremas tempos kui 5% aastas, kusjuures arvesse on võet t tasumäärade tõusu' Kõik need soovitused põhirrevad põhjalikul keskkonn analüüsil aastate 2000_2010 kohta. Vajadus loodusvarade kasutust ressurst nata tingis tasumäärade järk-järgulise tõusu jätkumise aastatel 2013- 2015, mis. seada laialdase arutelu abil eesmärgid aastani2020. prognoos aastateks 2012-2020", Eesti Konjunktuuriinstituut, Tallinn,20 ll, ',.,.1'!-,,Eesti rk 32-33 l4 iistungil kiidetud 0'7.07.2005.  'Täitņinnas dolokivi ļyļąįąląnargiline dolokivi - Kõrgernarģline dolokivi - ĮęĻņoļoogiline dolokivi -, Viimistlusdolokivi -Įįįįęiņņą5 ', t/,{, -Madalarnargilinelubjakivi i "''' Keraamika- ja kerarnsiidisavi F-_-;-_.- _. ---.k'** Raskelt sulav savi - 2009 20t0 20tt 2012 2013* 2013* 2014 20t5 (kuni (al. "'*_" Põlevkivi 3r.03) r.04) Joonis 1. isõiguse tasumäärad aastatel 2000-20t5 (eur/t ja eur/m3;. Vabariigi (tulenevalt Põhiseaduse $ 5 ja $ 53, Säästva Arengu seaduse $ 3 lg 2) kaitseb e jätkusuutlikkust ja nende kasutamise säästlikkust. Ergutada tuleb lisaks kindlasti ka taaskasutust, näiteks ehitustegewses maavarade täi utamise asemel altematiivsete materjalide kasutamist (nt kaevandamisel tekkiv i põlevkivi lahtise kaevandamise korral kasuliku kihi lasum, ehitus- lam põlevkivituhk). Tasumäärade tõstmise järel muutub taaskasutus ettevõ uslikult soodsamaks, Seega motiveeritakse tasumäärade tõstmise läbi altematii t maavarade kaevandamisele. Peab pöörama tähelepanu ka sellele, et põlevkivi į ja lubjakivi kaevandamine mõjutab enamasti ka põhjaveerežjimi, s kaevandamise välismõjusid, mis peavad olema samuti hinnas kajastatud. Õi a taotluse punktis 54 märkinud, et isegi kui normiloojal on jäänud õil mõni hüve arvestamata või on ta andnud sellele liiga väikese kaalu, ei saa ta tusest" tulenevat riski normiadressaadile, kes tõlgendas normi nii, et saab fugineda. Vabariiģ Valitsus ei saa nõustuda selle väitega. Eeltoodud anal et tegemist ei ole normi andja meelemuutusega või mõne olulise aspekti 2009. aastal, vaid majandusliku ja sotsiaalse olukorra muutumisest tõstmiseks. -1\ rv ssuhete iseloomust tulenevalt põhjendatud e ot e ootuse tekkimįsc puhul selle riive. \I u mlse tus hirrnangu arrdmisel oleme seisukohal, et määrusega elo ulatuslik. Kaevandanrisõiguse tasude osakaal ärikuludes tasude osakaal müügitulust on veel madalam ning rnõju annab tõestust ka allpool toodud analüüs muutmise määruse mõjust rile. Mäetööst (EMTAK2008 majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi) majand hoolimata vahepealsetest kriisiaastatest aastaks 20ll paranenud. Müügitulu istikaameti andmete põhjal Keskkonnaministeeriumi arvutused) aastaga 2006 võr vanud 77yo, ärikasum on kasvanud aastaga 2006 võrreldes 9lyo, puhaskasu ettevõtete arv 46Yo' käibevara on kasvanud 77oÄ' Mäetööstuse sektori pikaajali used on 2006' aastaga võrreldes vähenenud l4oÄ' mis viitab finan isele. Mäetööstuse sektori müügitulu ärirentaablus oli 201l. aastal 90Ä ningp blus 8oZ, aastal 2006 olid need näitajad vastaval8% ja 7olol5. Seega ei saa sektori olulistele raskustele või ebaloomulikult kehvadele maj andustulemustele, mida t ara kaevandamisõiguse tasud veel halvendaksid. Samas on mäetööstuse sektori k uS lisandväärtuse alusel vähenenud aastaga 2006 võrreldes 40Ä, ressursl õstmine peaks seega olema ka sektorisiseseks eesmärgiks. Kaevanda Eestis väĻa antud 490 ning nõudlus kaevandamislubade järele on Suur. Niisiis toi use sektoris majanduslik konkurents ning on loomulik, et erinevused majand ja kasutatavas tehnoloogias või strateegias ettevõtte tasandil võivad muuta tete toimimise vähem kasumlikuks kui hästi organiseeritud, võimalikuĮt väikeste kaevandavate ja äririske edukalt juhtivate ettevõtete puhul. Maavara kaevanda tasude muutumine KeTS-s sätestatud piirides on küll keskkonnapoliitika maJ ettevõtte iaoks osa äririskist. Arvestades seda, et kaevarrdamisõiguse tasude t utas kõiki vastavat maavara kaevandavaid ettevõtteid võrdselt, ei mõiutata ettevõtete sitingimusi. Toimiva konkurentsiga sektoris ning tulenevalt kaevanda tasude rrradalast osakaalust ärikuludes' mida selgitatakse täpsemalt järgneval usta Vabariigi Valitsuse otsus määrade 50lo tõusust kiiremas tetnpos jätkamine ttevõtjate majandushuve ega sektori olukorda. Mäetööstuse sektori puhul on tegem loodusvarasid ettevõtluses kasumi loomiseks kasutava sektoriga, mille t ult kaasneb selge avalik huvi nende loodusvarade kasutamist säästlikk ja Eesti üldist ressursitootlikkust tõsta. Täiendav äbi maavara kaevandamisõiguse tasude tõstmise mõjude analüüs turba tootmise aterjalide tootmise jaoks, mille tulemused on esitatud tabelis 3. Analüüsi į valim turbatootjatest (25 ettevõtet) ja ehitusmaterjalide tootjatest (58 ettevõtet) id aktiivselt 2011. a ning nende kohta olid olemas andmed äritulude ja -kulude istri teabesüsteemis. Tabelist nähtub, et kuigi muutused makstavas tasus võivad t red, nagu rõhutasid avaldajad (erinevus makstavas tasus 20l5. a puhul turbat s 73oÄ või Õiguskantsleri taotluse nr l l p 45 viidatud 60% erinevus 2015. įva redaktsiooni tasumäärade vahel), siis tegelik mõju ettevõtetele on väike. jaoks kasvab maavara kaevandamisõiguse tasude osatähtsus ärikuludes 2014. a |Yo võna,20|5. a natuke üle 1% võrra, ehitusmaterjalide tootjate jaoks ,Į5 Arvul ti pakutud tasĮļvĮļSe suhtarvude rnetoodikast. Ihttp://pub.stat.eelpx- web.200 4.htrn ,l l// 'i'i / \'\ l0  2014. a agalu a natuke ule 20Ä võrra, , kuigi viirnaste aastate inflatsi ja\nr vähendavad seda mõju veelgi. Arvutused põhirrevad tegeliĻel ,20 5' a jaoks äritulusid ega -kulusid I stserraariumi puhul olĪppļ vara kaevandamisõiguse tasud ei muudetud, IĮ mi nltr uskasvuga 30% aastas. Tasumäärade tõusu mõju põlevkivi tab-ā|3. a u 2Yo ärikuludest. Siinkohal juhime tähelepanu, et põlevRi\ i kuni 20|2' aastani Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud, kuid alates evkivi lrirrda enam ei reguleerita|6. Seega ei pruugi põlevkivi tasu tõus püsiva nõudluse korral rnõjutada kaevandamisettevõtete kasumlikk Toome nä määra tõusu mõju kohta killustiku hinnale, mis on oluline materjal teedeehi tiku erinevatel fi'aktsioonidel (4-16, 16:42 ja 32-64 mm) on erinevad hinnad n tu varieerub kaevandamisõiguse. tasu osatähtsus hinnast vastavalt fraktsioon konnaministeerium on arvutanud 2012. aasta ja 2013. aasta (alates 01.04.20r osakaalud killustiku fraktsioonide himast. Kui arvestada I m3 killustiku misel tekkinud fraktsioonide mahte ja vastavaid müügihindu kokku, siis lm3pu rterjali rnütigist teenitakse 18,22 eurot, 2012. aasta tasumäär moodustab keskmisel vast tulust ja 2013. aasta tasumäär keskmiselt 12,0l0lo. Seega on tasumää mõju kaevandamisõiguse tasu osatähtsusele müügihinnast vaid umbes 2'5oÄ. A seks on võetud Anelema dolokivikarjäärist, Harku lubjakivikarjäärist ja Väo lubj ist saadud andmed. Ka tabeli , et maavara kaevandamisõiguse tasude osakaal ettevõtete ärikuludes on võrreldes kuludega madal. Tasumäärade tõusu mõ.iu põlevkivi kaevandamisel moodu uludest. oluline on siinkohal märkida, et tegemist on kõige madalama tasemega ehk maavarade kaevandamisega, tootmisalrelas kõrgemale liikudes muutub k tasude osatähtsus veelgi nradalamaks. Tabel tuse ettevõtjate majandusnäitajad, kes on maksnud 20l1r. a keskkon eur põlevkivi ehitusmaterjalide kaevandamiscl kaevandamisel Arvest asud kokku 30446 llt9 4l s8 h. kaev 2t668 1067 4052 itulud 242801 7','ļ036 ļ5l560 Ärikasurn 24496 il318 7533 Rentaablu t0% ts% 5% Keskkon al 14% 2% 3% tasude osakaal l0% 2% 3% inisteerium Eeļ al võib järeldada, et 20%o ulatuses loodusvara kasutusõiguse tasumäära muutu ole ettevõtetele nii ulatuslik, et tingiks interrsiivse ettevõtlusvabaduse ruve,.l kinud riive tingivad PS-st ja KeTS-st tulenevate loodusvarade säästliku imise kohustused. Seetõttu oleme seisukohal, et riive olemasolul u\'entsioh liiäs", Konkurentsiamet, 2013, lk 24. i i'I ,"t .' / -\\  PS-st tulenevate väärtuste kaitse huvidega. tis 23 märkinud, et õiguspärase ootuse riive füs eeldus ģused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega suunas.". Kõnealuses olukorras näitas analüüs, et muutused ūslik' ressursitasud moodustavad ettevõtte majandusnäitajatest väikese T2 I I I ) I --tt \ 't., ---.'' '','.Tabel\ 3\Maavara kaevandamis iguse tasumäŽįrade t stmise m ju turba ja ehitusmaterjalide tootmisele aastatel 2014 ja2015. --Š I stsenaarium - mijįik ia ärikuļud c. II stsenaarium - maianduskasv 30% aastas 77 036 77 036 77 036 rikulud 65 718 11 632 andamis isuse tasud l0 85ļ ll318 \t 932 andamis iguse tasude osakaal ju ehitusmaterjalide rituļud Į51 560 Į5l 560 t5l 560 15ļ 560 r6s 201 165 201 170 15''ļ 170 1s7 Muutus ärikuludes 144 02',7 145 191 14','t 135 145 l9l 166 238 .h.kaevandamis isuse tasud Muutus makstavas tasus taabļus aevandamis iguse tasude osakaal Allikas: Keskkonnaministeeriumi ja Ariregistri andmed, Keskkonnaministeeriumi anutused. 13  use alü imisel rõhutame, et Vabariigi Valitsuse 2009. a ehtes tnaa et latuvalt kuni aastani 2015, anti olukorras, kus maJ u . Tasumäärade kehtestamisel võeti arvesse 2009. usli lus- ja finantskeskkonna ebakindlust. Aastast 2013 oli pla sumäärade tõusuks 5oZ aastas, mis on väiksem kasvutempo, kui see oli ._2012. aastateks. Tasumäärade kujundamisel alates 2013' a valiti konservatiiv tollaste keeruliste majandusolude tõttu (majanduskasvu taastumise kiirust oli ra ida), st piirduti 2009. aastast kaugemas perspektiivis SYo tõusuga (inflatsiooni imiseks). SeaĮuures tuleb rõlrutada, et tasumäärade tõus enne aastat 2013 ei oln Yo, vaid varieerus maavara liigiti ja kvaliteediti, st võeti arvesse maavarade KeTS$3lga. Siinkohal st, et Vabariigi Valitsus peab lähtuma ja lähtus KeTS-s kehtestatud piirmäärades atasude seadusega kehtestatud ülemmäärad ol1 suuremad, kui Vabariigi V i oli kehtestanud ning Vabariigi Valitsus jäi muutmise määrusega kehtestatud puhul keskkonnatasude seaduses kehtestatud piiridesse. Õiguskants oma taotluse nĪ 11 punktis 40, et KeTS-s kehtestatud loodusvara kasutusõigu piiridesse jäämine kõnealuste määruste kehtivates redaktsioonides ei oma täh uline on hoopis see, et kõnesolevate määruste vanades redaktsioonides kehtestatud jäid samuti KeTS-s sätestatud piirmäärade sisse. Vabariigi Valitsus Įeiab, et sutusõiguse tasumäärade seaduse piiresse jäämine kehtivate määruse redaktsiooni on tähtis Vabariigi Valitsuse otsustusruumi piiramisega Seoses ning ettevõdate määrade võimalike muutuste prognoosimise jaoks' KeTS-s keskkonnatas - ja alammäärade kehtestamisel on lähtutud vajadusest anda ettevõŲatele prognoosida keskkonnatasude maksmise ulatust j a Vabariigi Valitsusele võirnalus keskkonnakaitse majandushoobade tõhustamist lähtuvalt rnajandusti sotsiaalsest olukorrast ja eelnimetatud põhimõtetest. Seni on tasumäärad -järgult tõusnud ning trend tasumäärade muutumise/tõusmise oSaS selgelt o ate määruste kehtivate redaktsioonidega jätkub tasumäärade tõus senisega võ pos, kuna ka eelnevalt on tasumäärad tõusnud kiiremas tempos kui 5olo aastas. ei ületata KeTS-s kehtestatud ülemmäärasid, seega ei väljuta ettevõtetele võimalusest prognoosida loodusvarade kasutusõigusega seotud majandusli ja kulusid. Ettevõtjatel hinnata tasude muutumise trendi ning lähtuda KeTS-s sätestatud alam- ja ülemmää sai arvestada investeeringute planeerimisel ning riskide hindamiseļ. Siiski ei praegust majandusolukorda ja hinnata järeleulatuvalt 2009. a saadaolevat i i kui täiesti piisavat, et prognoosida praegusesse majandusolukorda jõudmist. oi r toob oma taotluses nr l l p 59 väĮa, et toimunud arenguid ei oļeks olnud või sida ka määruste kehtestamisel. Siinkohal leiame, et Vabariigi Valitsusele st tulenevalt antud õigus loodusvarade tasumäärade kehtestamiseks määrusega, keskkonnakaitse vajadust ning riigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, rade säästlikule kasutusele suunamise võimalusi, mistõttu Vabariigi Valitsuse a tasumäärade tõusud aastani 2012 kiiremas tempos kui 5% ning jĮitkata 20 o/o tõusudega, pakkus tol hetkel mõistliku informatsiooni tasumäärade muutumi ing kehtima hakkavatest tasumääradest nende ülevaatamise hetkeni. Ar keerukust ning prognoosimise ebakindlust leiame, et Vabariigi VąįltSuSe Ųema sellel, kas prognoosimine on võimatu või mitte, vaid ,,.4abarägi ļSe seadusega antud piiridest ja kehtivast olukorrast ning l / /rt /' teha otgu tn' rin ohaselt, pakkudes ettevõtjatele piisava informatsiooni .' t4 ,// ļ|l "  andu gnoosid kinnitavad, et selgus tuleviku osas ei olnud tasu kehtestamisel ette näha kõiki võimaļikke muutusi toome väĮavõtted Eesti Panga 2009' aasta majandu 6eda väidet kinnitavad. us- .ja majanduskriis jätab maailmamajanduse arengusse sügava ',Lähiajaloo jälje. Kriisi lisusest annab tunnistust asjaolu, et tänavu on üleilmne majandus tervikuna I Võrreldes kevadega on finantsäng maailmamajanduses oluliselt vähenenud, seonduvad ohud ei ole veel kaugeltki taandunud." (Eesti Panga majandus 2009-2011,2. oktoober 2009, lk 4). ..Kiire kasvu majandusagente haaranud liigne optimism on nüüdseks asendunud ettevaatli ti isegi liiase kartlikkusega. Seetõttu on majanduses rakendatud paŲu erakorralisi Nii seisab hulgaliselt ressursse kasutamata, vaeghõivatud töötajaid on rohkem kui rem, kulutuste tegemisega pigem oodatakse ning investeerimisotsused on külmutat lus on äärmiselt suur sellessuhtes, kuivõrd on tegu ajutiste või siis püsivate Nimetatud asjaolud võivad majandusearengut lähiaastatel oluliselt mõjutada." ( majandusprognoos aastateks 2009-2011, 2. oktoober 2009, lk 5). Samuti vii usministeeriumi 2009. aastal tehtud prognooside suurele vaneeruvuse realiseerunud SKP ja THI kasvudega. SKP prognoosid ning reaalsed tulemused lüüsiperioodi jooksul oluliselt (tabel 4 allpool), mis toetab seda, et 2009. aastal ne tulevat maiandusolukorda hinnata ning prognoosimine aastani 2015 oleks toonud l suuremad kõikumised reaalsetest tulemustest. Näiteks realiseerusid prognoositud 7,9yo, 9,4yo, 9,3Yo ja 9,1% (25 .08.2008 seisuga prognoos) aastateks 2009-2012 3'4oÄ, 8,3Yo ja 3'2yo, mis tähendab kohati lausa kolmekordseid erinevusi . 02.09.2009 seisuga erines prognoos 201t. aastaks samuti märkimisv ati 3,2yo kasvu, kuid SKP kasvas reaalselt 8,3yo, mis ületas prognoositu lt. Ka SKP reaalkasv oli aastate jooksul väga kõikuv: 3,4Yo 20l0. aastal ja iirem tõus 8,3 2011. a, misjärel taas 3,9oÄ tõus 2012. aastal. Prognoosi ka SKP ja THI kasvu puhul pigem 3 aastat ja pikemaks perioodiks hinnangute :aks jääma konservatiivseks, mis toetab samuti (2009. a) loodusvara kasutusõig rade kehtestamisel alates aastast 2013 konservatiivse positsiooni valikut ni tasude ümberhindamise vajadust lähtuvalt üha täpsemast teabest majandusol a, mida 2012. a ka tehti. Ettevõtjad a ka SEI koostatud uurimistööSt ,,Maavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise uued suunad ja ettepanek uute tasumääradę rakendamiseks aastatel 2010-2015" atud ka Keskkonnaministeeriumi koduleheküŲel)l7, milles olid juba antud soovi teks 20l 0_2015 tõsta maavarade kaevandamisõiguse tasusid keskmiselt 20% kuni āS, võttes arvesSe nende seisundit, kvaliteeti, defitsiitsust ning loodusv ųjadust' Neid soovitusi ei saanud kriisitingimustes rakendada. Aastal 2012 oli v taastunud, finantskindlus suurenenud ning maavarade kaevandamine Ja vee erļ tõusma hakanud, mistõttu oli võimalik ümber hinnata 2009. aastal tehtųdt }Įäiteks uurimistööS tehtud soovitused maavara kaevandamisõiguse / lTVt , viimati vaadatLrd 10.05.2013, /K -ļ t5 /''i  20oÄ taslmäärade tõus aastatel 20 l 0-20 l 5; t kuni 25%o tasumäärade tõus aastatel 2010-2015:, fvi - keskmiselt kuni 20oÄtasumäärade tõus aastatel 20l0_2015; vi _ kesknriselt kuni 15% tõus aastatel 2010_20|2ja kuni l00lo aastani keskmiselt kuni 35% tõus aastatel20|0_2015; - keskmine tõus 5% aastas. Tabel 4. SK kasvude prognoosid 2009. a seisuga aastani 20Iļ võrdluses reaalsete tulemustega steeriumi kevadised ja sügisesed majandusprognoosid, Statistikaamet SeaĻuures ka ,,Ökoloogilise maksureformi lälrtealustes" (2005) tehtud ettepanekust viia vee erikasutusõiguse tasumäärad karjääridest ja kaevandustest väĮapum ing jahutusvee puhul samale tasemele ülejäänud vee erikasutusõiguse tasudega, väl võrdset kolrtlemist sama ressursi kasutamisel. Samuti k 2008 AS Mavesi poolt töö ,,Ülevaade olulistest veemajand idest", kus viidatakse samuti võimalike veekeskkonda ohustavate surveteguri ui majanduskasvuga kaasneb maavarade kaevandamise ja kütuse- ning elektrie kasv (lk 14). Seega eeldati, et majanduskasvu tingimustes kasvab vajadus kaitseks ja veekasutuse tõhustamiseks ning tehakse vajalikud muudat use tasumäärades. Kuna majanduskasv on aastaks 20l3 taastunud, oli 2012. hetk selle otsuse tegemiseks. 20p./ae vahendusel avalikkr"rsele esitletud ja Vabariigi ly'ālitstrse tead ks võetud,,Keskkonnatasude kontseptsiooni aastateks ,/ zolo-20', stati sani I tasumäärade kelrtestamisel just majarrdustingimusi, t6 _/ ,  ng t võimaldada ettevõŲatele mingil rnäära| ke rendi mis seni on olnud nirrg ka kestvalt on tõusev trend. Isik ida Äada, et tasumäärade tõus kujundatakse vastavalt infi ile tivale majandusolukorrale ning et nende tingimuste ikus inalik. Kui mingil a ub majanduslik ja sotsiaalne olukord üles keskkonnakaitse vajaduse (KeTS $ 2), ks eeldama, et See olukord jääb kestma, kuna selleks oli Vabariigi Valitsusele s tasumäärade kujundamiseks, vastavalt olukorra muutumisele. Järgnevad avad tunnistust, et 2009. aastal laialdase diskussiooni läbinud ,,Keskk ptsiooni aastateks 20|0_2020" raames, mis valmis kõigi huvigruppi arvestati tasumäärade kehtestamisel just majandustingimusi, raskust prognooslml vajadust võimaldada ettevõtjatele mingil määral keskkonnatasude määrade , mis seni on olnud ning ka kestvalt on tõusev trend. I ,,Keskkonn rendamise kontseptsiooni koostamise tingis asjaolu, et nii riigil kui ettevõtjatel teada, milliseks need määrad pikemas perspektiivis kujunevad. Keskk mise kontseptsiooni eesmärk on: töötada välja põhimõttelised alused ja ettepanek onnakaitse majandushoobade keskkonnatasude tõhustamiseks, keskkon se (KKTS) muutmiseks ja täiendamiseks aastateks 2010_20|5 ning kavandada mise suunad edasi kuni aastani 2020. Samas peab siiski arvestama, et muutuvates ngimustes j a keskkorrnakaitsevaj aduse korral võib käsitletava perioodi jooksul ke us ka nende plaanide korrigeerimiseks." (,,Keskkonnatasude kontseotsi 2010-2020, lk 1) [I "Majand aja| ei ole lihtne keskkonnatasude perspektiivsete määrade kavandamise a. Kuna majanduse langusele järgneb tõus, siis peame arvestama, et keskkond ei levikus jääda vaeslapse rolli' Praegu oleks õige kehtestada tasumäärad üheks a on see, et on vaja kaugemale vaadata. 2000. aastal toimus laiapõhjaline natasude üle mitmesuguste huvigruppidega, milles seati suunad 2015. 2006. aastal tasumäärade erakorraline tõstmine oli vajalik nii keskk ökomaksureformi seisukohast. Püüame nüüd maärata trendi 2020. aastan seda, et momendil on väga raske prognoosida majanduse arengu kiirust ja su läbirääkimiste tulemusel keskkonnatasumäärade kasv aastani 2020 tõenäoliselt ikult tagasihoidlik ning Eesti ettevõtete konkurentsivõimet jätkuvalt arvestav." ( kontseptsioon aastatek s 2010-2020", lk 7) Pöörame sellele, et Rahandusministeeriumis valmis koostöös Majandus- ja Kommunikat isteeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga 2012. aastal analüüs ,,Põlevkiviõli l põlevkivi riigitulu põhimõtte rakendamine ja selle alternatiivid" (analüüs). A tellu kaasati põlevkivitööstuse ettevõtted: VKG AS, Eesti Energia AS, Kiviõli oÜ ja AS Kunda Nordic Tsement. Analüüsis kaaluti põlevkiviõli riigitulu ra võimalust (royalty), põlevkivi tasumäärade tõstmist õiglase tulu teenimi tseeritud tasustamise võimalusi. Seega toimusid aktuaalsed arutelud põlevkivi le ning ettevõtjad olid neisse kaasatud. Seega, a . a tasude kehtestamise erakorralist olukorda ja raskesti prognoosi jandusolusid, pidid ettevõtjad arvestama võimalusega, et majand tudes võib Vabariigi Valitsus kasutusõiguse tasumäärasid muuta. Seda vol i-ņjaolu, nagu juba eespool kirjeldatud, et Riigikogu oli KeTS-s ętt(e nain ude ü rad, kui Vabariigi Valitsus seni oli kehtestanud. Jääme " seisuko oli ettev ele ettenähtav ega saanud tulla objektiivseid asjaolusid arves t7 ---l /  us Vaba Valitsus seisukohal, et loodusvarade kasutusõiguse tasu rilv loodusvarade kasutusõiguse tasu maksjate õiguspärast ootust. I hus leiab, et õiguspärane ootus on riivatud, eksisteerivad käesoleva j mis riivet õigustavad. Kõike ar sitatut arvestades ning lähtudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetl $ 15 lõike 1 punktist 6 palun jätta Õiguskantsleri 2013. aasta 6. juuni taotlus nr 11 a. Lugupidam Hanno Pevk Justiitsmini inistri ülesannetes eerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei Eda Pärtel [email protected] Aire Rihe [email protected] 18 ļ,