Järelpärimine

Saatja: Piret Lehemets <[email protected]> Saaja: Kantselei Teema: FW: Loovutuslik piirileping Venemaaga nõuab referendumit Registreerimiseks 7-7/13-206 -----Original Message----- From: Konservatiivne Rahvaerakond [mailto:[email protected]] Sent: Friday, June 14, 2013 3:01 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Fwd: Loovutuslik piirileping Venemaaga n?µuab referendumit Eesti Konservatiivne Rahvaerakond President, Riigikogu, EV valitsus, Riigikohus, Kaitsepolitseiamet J?¤relp?¤rimine 14.06.2013 Saatsime Teile 13.03.2013 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna p?¶?¶rdumise, millele me ei ole t?¤naseni vastust saanud, kuigi k?µigil p?¶?¶rdumise saanud instantsidel on kohustus vastata ?¼he kuu jooksul. Oma kirjas t?µestasime, et kavandatav Eesti Vabariigi ja Vene F?¶deratsiooni vaheline uus piirileping on otseses vastuolus nii p?µhiseaduse m?µtte kui s?¤tetega ning selle s?µlmimine ja ratifitseerimine ei ole seet?µttu v?µimalik. Vastavalt Karistusseadustiku ?§232-le on Eesti Vabariigi kodaniku poolt Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud v?¤givallata tegevus kvalifitseeritud riigireetmiseks, mille eest karistatakse kuni kahek?¼mneaastase v?µi eluaegse vangistusega. R?µhutasime oma p?¶?¶rdumises, et: ?€þP?µhiseaduslikkuse ja ?µigusriikluse tagamise ning riigi ja rahva huvide kaitsmise kohustus on seatud k?µikidele p?¶?¶rdumise adressaatidele. Ootame k?µigilt nendelt instantsidelt oma ?¼lesannete ja kohustuste kindlat t?¤itmist ja ka vastust, miks ei ole seda seoses k?µnealuse k?¼simusega tehtud.?€? Ootame oma k?¼simustele kohest vastust. Lugupidamisega, Henn P?µlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu esimees [email protected] +372 56 510 87 -------- Esialgne kiri -------- Pealkiri: Loovutuslik piirileping Venemaaga n?µuab referendumit Kuup?¤ev: 13.03.2013 14:00 Saatja: Konservatiivne Rahvaerakond <[email protected]> Saaja: <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]> Vastus aadressile: <[email protected]> Eesti Konservatiivne Rahvaerakond P?¶?¶rdumine Presidendi, Riigikogu, EV valitsuse, ?•iguskantsleri, Riigikohtu ja KAPO poole Tallinn 13.03.2013 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on resoluutselt vastu uue Eesti Vabariigi ja Vene F?¶deratsiooni (edaspidi Eesti-Vene) piirilepingu s?µlmimisele. Selleks puuduvad vajadus ning v?¤himadki poliitilised, majanduslikud, moraalsed v?µi muud p?µhjendused. Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Eesti saab oma territooriumi Venemaale loovutada vaid peale rahvah?¤?¤letust, millel antakse selleks selge mandaat ning mille k?¤igus viiakse sisse vajalikud muudatused P?µhiseadusesse. Juhime t?¤helepanu asjaolule, et loovutusliku piirilepingu s?µlmimise kaugem eesm?¤rk on viisavabaduse kehtestamine Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Taoline areng seab eestlaste p?¼simise enamuses oleva p?µlisrahvusena Eestis ohtu. Kuigi Eesti oli pea pool sajandit okupeeritud riigi staatuses, kestis tema ?µiguslik j?¤rjepidevus de jure edasi. Rahvusvahelise ?µiguse j?¤rgi on 1940. ja 1944. aastal toimunu kvalifitseeritud agressiooniks, s?µjaliseks okupeerimiseks ning Eesti Vabariigi annekteerimiseks NSV Liidu poolt, mist?µttu Eesti Vabariigi riikliku korra, sh tema piiride muutmine oli ?µigust?¼hine ja kehtetu. 1994. aastal Vene F?¶deratsiooni poolt ?¼hepoolselt ja rahvusvahelist ?µigust rikkudes riigipiirina demarkeeritud Eesti-Vene kontrolljoont, mis s?¼ndis N?µukogude okupatsiooni ajal piiri meelevaldse nihutamise tulemusena, ei saa vaadelda kui seaduslikku riigipiiri, mis tuleks fikseerida ja legaliseerida uue piirilepinguga. ??kski rahvusvaheline konventsioon ega p?µhiseaduse s?¤te ei n?µua ennistatud riigil v?µ?µrandada oma territooriumi okupeerija ?µigusj?¤rglasele. Vene F?¶deratsiooni territoriaalsetel n?µuetel, nagu ka Eesti-poolsel valmisolekul loobuda neist aladest, puuduvad legaalsed alused. Uus, loovutuslik piirileping kahjustab Eesti riigi ja rahva huve ning on EV P?µhiseadusega otseses vastuolus: 1. ?§122 l?µige 1. ?¼tleb: Eesti maismaapiir on m?¤?¤ratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. P?µhiseadus s?¤testab, et Eesti-Vene maismaapiir on m?¤?¤ratud Tartu rahulepinguga, mille Artikkel III n?¤itab t?¤pselt ?¤ra tema kulgemise ja asukoha. Teised kehtivad, kuid PS-ga m?¤?¤ramata piirid (maismaapiir L?¤tiga) on s?µlmitud eraldi, teiste riikidevaheliste lepingutega. Nii Tartu rahuleping (mis on kantud ??RO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr. 11LTS29 all) kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad ?¼heaegselt, kuid PS-ga eraldi m?¤?¤ratud Tartu rahulepinguj?¤rgne piir on esmaj?¤rguline ja suver?¤?¤nne. Ka Eesti riigipiiri seadus s?¤testab ainsa ja kehtiva Eesti-Vene legaalse piirina Tartu rahulepinguga m?¤?¤ratud joone. Tartu rahulepingu r?µhutamist ja eraldi tehtavat viidet PS ?§122-s tuleb t?µlgendada expressis verbis kui fikseeritud ?µiguslikku olukorda, mis v?µimaldab rahvusvaheliste lepingutega ja Riigikogu kahe kolmandikulise h?¤?¤lteenamusega muuta Eesti teisi, P?µhiseaduses t?¤pselt m?¤?¤ratlemata piire, kuid mitte 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga m?¤?¤ratud Eesti-Vene maismaapiiri. Praegune Venemaa poolt ?¼hepoolselt paika pandud demarkatsiooni- ehk kontrolljoon, mida soovitakse kehtestada riigipiirina, ei vasta Tartu rahulepinguga paika pandud piirile. Uus piirileping muudab t?¤ielikult P?µhiseaduse ja Tartu rahulepinguga m?¤?¤ratud Eesti-Vene riigipiiri asukohta. T?µik, et ligi neljasaja kilomeetrisest piirist j?¤?¤ks Peipsi j?¤rvel veidi ?¼le k?¼mne kilomeetri pikkune l?µik muutmata, ei anna v?¤himatki alust v?¤ita, et uus piir oleks koosk?µlas p?µhiseaduse ja Tartu rahulepingu j?¤rgse riigipiiriga, mis on olnud t?¤ies ulatuses kehtiv alates 02.02.1920. Seega on uus piirileping otseses vastuolus PS ?§122 lg 1-ga ja selle m?µttega. PS annab k?¼ll riigikogule v?µimaluse s?µlmida piirilepinguid teiste naaberriikidega, kuid Eesti-Vene piirilepingu s?µlmimine, mis muudab Tartu Rahulepinguga paika pandud piiri (s?µltumata muutuse v?µi allesj?¤?¤va osa ulatusest), eeldab P?µhiseaduse ?§ 122 lg. 1 muutmist ja see on v?µimalik vaid rahvah?¤?¤letuse teel. 2. ?§2 l?µige 1 ?¼tleb: Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja ?µhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Antud s?¤te ei v?µimalda kaksitim?µistmist. Venemaa poolt annekteeritud Narva-taguste alade ja Petserimaa ?¤raandmine ja nende alade lahutamine Eesti territooriumist rikub EV jagamatut terviklikkust ja on otseses vastuolus eelpooltoodud PS s?¤ttega. P?µhiosas p?¤rineb nimetatud klausel eelmisest P?µhiseadusest. Prof. J?¼ri Uluots kommenteeris 1937.a. p?µhiseaduse antud s?¤tet: "Uus p?µhiseadus esimese koja eeln?µu kujul v?¤ljendab ?§2, et Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik. Seega seda ei saa eraldada ega ?¼ksikute osade kaupa ?¤ra anda muidu kui p?µhiseaduse muutmise korras. Igal isikul, igal v?µimukandjal, kes asub riigipiire muutma, peab olema teadmine, et muutmine, kui see peab toimuma, peab olema s?¤?¤rane, et see on t?µesti kasulik, rahva arusaamisele vastav. Kui see seda ei ole, siis k?µik vastavad ettepanekud on kergemeelselt tehtud, ja ei olda ?µigustatud neid ellu viima. V?µi j?¤lle see ettepanek on s?¤?¤rane, et ta v?¤ljastpoolt peale surutakse ja v?¤givallaaktiks osutub. Aga ei v?µi n?µuda ?¼heltki riigilt, et ta v?¤givalda peaks ?µiguseks. Ta v?µib ainult v?¤givalda kui fakti tunnistada, aga ei saa ?¶elda, et see on ?µigus." Uluotsa selgitus on t?¤pselt sama ajakohane ja ?µige ka t?¤nap?¤eval. Uus Eesti-Vene piirileping on teravas vastuolus PS ?§2 lg 1-ga, sest v?¤hendab Eesti territooriumi ja l?µhub selle ?¼htsust. Sellist lepingut on v?µimalik s?µlmida ainult muutes vastavat p?µhiseaduse s?¤tet. Vastavalt p?µhiseadusele saab antud paragrahvi muuta vaid rahvah?¤?¤letuse teel. 3. ?§5 ?¼tleb: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada s?¤?¤stlikult. Antud p?µhiseaduslik kohustus on suunatud eesk?¤tt riigile ja t?¤psustab PS preambulas fikseeritud riigi ?¼lesannet olla ?€þPandiks praegustele ja tulevastele p?µlvedele nende ?¼hiskondlikus edus ja ?¼ldises kasus?€?. Okupatsioonile ja ebaseaduslikule Narva j?µe taguste ja Petserimaa alade liitmisele Venemaa koosseisu 1944/45-ndal aastal ning sellest tingitud eraldatusele vaatamata, on rahvusvahelise ?µiguse j?¤rgi tegemist Eesti aladega, mille loodusvarad ja loodusressursid vesi, maa, mets, maavarad jne. kuuluvad Eesti Vabariigile ja selle kodanikele. Riigiv?µimu kohustus on seista oma rahvusliku rikkuse kaitsmise ja s?¤ilitamise eest. Annekteeritud aladele j?¤?¤vate sadade miljardite eurode v?¤?¤rtuses Eesti loodusvarade ja loodusressursside (maa, mets, maavarad, Narva j?µe h?¼droenergeetiline potentsiaal, kalavarud jne.) p?µhjendamatu tasuta loovutamine Venemaale on Eesti rahvusliku rikkuse ja omandi h?¤vitamine, mida ei ole mitte mingil viisil v?µimalik nimetada nende s?¤?¤stlikuks kasutamiseks Eesti riigi h?¼vanguks. Ainu?¼ksi annekteeritud aladele j?¤?¤vast p?µlevkivist (hinnanguliselt 400 milj. tonni) toodetud diiselk?¼tus kataks Eesti vajaduse tervelt kolmveerand sajaniks, tagades seel?¤bi Eesti energeetilise julgeoleku. K?µige selle ?€þvabatahtlik?€? ja tasuta loovutamine Vene F?¶deratsioonile rikub otseselt antud PS s?¤tet ja kahjustab s?¼gavalt Eesti riigi ja rahva majanduslikke-, sotsiaalseid- ja energeetilise julgeoleku huve. 5. P?µhiseaduse ?§ 32 l?µige 1 ?¼tleb: Iga?¼he omand on puutumatu ja v?µrdselt kaitstud ning l?µige 2 ?¼tleb: Iga?¼hel on ?µigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja k?¤sutada. Narva j?µe taguse ja Petserimaa n?¤ol on tegemist ka k?¼mnete tuhandete Eesti riigi kodanike eraomanduses oleva maa ja kinnisvaraga, mille omandi?µigus on nii Eesti seaduste kui ka rahvusvahelise ?µiguse kohaselt, hoolimata aastak?¼mneid kestnud okupatsioonist ja anneksioonist, s?¤ilinud samana v?µi siirdunud seaduslikele p?¤rijatele. Eesti kodanike seadusliku omandi?µiguse eest mitteseismine, selle v?µ?µra, okupeeriva riigi voli alla loovutamine ja selle l?¤bi takistuste loomine ja p?µlistamine omandi valdamisele, kasutamisele ja k?¤sutamisele on ennekuulmatu ja pretsedenditu samm, mis rikub ka ??RO 10.12.1948.a. ?¼lemaailmse Inim?µiguste deklaratsiooni ja Euroopa Inim?µiguste konventsiooni 04.11.1950, millistega Eesti Vabariik on ?¼hinenud. Seega on uus Eesti-Vene piirileping otseses ja vaieldamatus vastuolus nii antud p?µhiseaduse s?¤ttega, kui ka ?¼ldtunnustatud inim?µigustega. 4. P?µhiseaduse preambula ?¼tleb, et Eesti riik on loodud Eesti rahva riikliku enesem?¤?¤ramise ?µigusel ja peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri s?¤ilimise l?¤bi aegade. P?µhiseaduse preambula fikseerib p?µhilised p?¼siva ja normatiivse iseloomuga ?¼lesanded, mida Eesti riik on kohustatud t?¤itma. Need on eesti rahvuse s?¤ilimise p?µhiseaduslikud garantiid, mis peavad olema kehtivad kogu riigi territooriumil. Vene F?¶deratsiooni poolt annekteeritud Eesti aladel on suletud k?µik eestikeelsed lasteasutused ja koolid, riigi- ja asjaajamiskeelena on kasutusel ainult vene keel. Praeguse ajutise kontrollpiiri seadustamine riigipiirina ohustab laiali paisatud eesti h?µimude ja nende kultuuri s?¤ilimist ning teeb selle v?µimatuks. Eesti rahva ajaloo ja kultuuriga lahutamatult seotud alade ?¤raandmine, tuhandete annekteeritud alade Eesti kodanike j?¤tmine saatuse hooleks ning etnilisele ja kultuurilisele h?¤?¤bumisele m?¤?¤ramine, mis p?µlistub uue piirilepingu s?µlmimise tagaj?¤rjel, rikub otseselt PS preambula poolt seatud kohustust. Riiklik enesem?¤?¤ramise ?µigus on rahvusvahelise ?µiguse p?µhim?µte, mis l?¤htub rahvaste suver?¤?¤nsusest ja v?µrd?µiguslikkusest. Eesti rahval on enesem?¤?¤ramis?µigus tervel enda riigi territooriumil. Taasiseseisvudes tunnustati Eesti Vabariiki rahvusvaheliselt k?µigis tema tunnustes, sh Tartu rahulepinguga m?¤?¤ratud piirides. Eesti rahva enesem?¤?¤ramise ?µigus on kustumatu. Uue Eesti-Vene piirilepingu s?µlmimine rikub Eesti rahva riikliku enesem?¤?¤ramise ?µigust ja eesti rahvuse, keele ja kultuuri s?¤ilimise tagamise v?µimalikkust l?¤bi aegade. See ja riigiv?µimude loobumine oma PS preambulaga pandud ?¼lesannete ja kohustuste t?¤itmisest on otseselt p?µhiseadusevastane. 6. P?µhiseaduse ?§123 lg. 1 ?¼tleb, et Eesti ei s?µlmi v?¤lislepinguid, mis on vastuolus Eesti p?µhiseadusega. P?µhiseadus lubab s?µlmida v?¤lislepinguid, mis on vastuolus madalamate ?µigusaktidega, kuid mitte v?¤lislepinguid, mis on vastuolus Eesti p?µhiseadusega. Siin ei ole ruumi ei kahetim?µistmisele ega kaksipidi t?µlgendamisele. Eelpool on t?µestatud, et uue Eesti-Vene riigipiiri leping on vastuolus p?µhiseaduse ?§122 lg 1, ?§2 lg 1, ?§5, ?§ 32 lg 1, ?§3 ja PS preambulaga. Selle s?µlmimine valitsuse, ratifitseerimine riigikogu ja kinnitamine presidendi poolt on otseses vastuolus p?µhiseadusega. Seega v?¤listab Eesti p?µhiseaduse antud s?¤te k?µnealuse uue Eesti-Vene piirilepingu s?µlmimise. 7. P?µhiseaduse ?§3 ?¼tleb, et ?€þRiigiv?µimu teostatakse ?¼ksnes p?µhiseaduse ja sellega koosk?µlas olevate seaduste alusel?€?. Antud lause on ?¼ks PS keskseid s?¤tteid, mis sisaldus juba 1920. aasta p?µhiseaduses. ?€þP?µhiseaduse alusel?€? t?¤hendab seda, et kogu avaliku v?µimu tegevus peab olema PS-ga t?¤ielikus koosk?µlas. See s?¤te kinnitab p?µhiseaduse prioriteedi, primaarsuse ja ?¼lemuslikkuse p?µhim?µtet, millest k?µrvalekaldumine ei ole ?µigusriigis lubatud ega v?µimalik. P?µhiseadus on k?µrgeima j?µuga akt, mida ei saa vaidlustada ?¼kski v?µimukandja ega muuta v?µi t?¼histada keegi muu, kui suver?¤?¤nsuse kandja: rahvas. Seet?µttu p?µhinebki riigi p?µhiseaduse ?¼limuslikkus riigi suver?¤?¤nsusel. Eugen Madisson ja Oskar Angelus kirjutasid 1928. aastal ilmunud PS kommentaaris, et antud s?¤ttega: ?€þ?€¦ taheti alla kriipsutada esiteks seda, et Eesti on ?µigusriik, kus riigiv?µimu teostatakse ainult seaduse alusel, ja teiseks seda, et v?µim, mis ei toetu p?µhiseadusele ja sellega koosk?µlas antud seadustele, ei ole Eesti riigiv?µim, vaid usurpeeritud v?µim, millele pole tarvis alistuda.?€? ?§3 lg 1 p?µhim?µtted seostuvad ?µigusriigiga, olles ?µigusriikliku riigistruktuuri p?µhiprintsiibid. Antud s?¤te ei v?µimalda s?µlmida uut Eesti-Vene piirilepingut, sest viimane ei ole p?µhiseadusega koosk?µlas. Kui see siiski seadusevastaselt ja p?µhiseaduse muutmiseks referendumit korraldamata s?µlmitakse, siis kohustab see k?µiki institutsioone ja organeid, kelle funktsiooniks on seaduste rakendamine (seega nii t?¤idesaatvad kui ?µigustm?µistvad organeid) ja kodanikke j?¤tta uus piirileping ja sellest tulenevad seadused (riigipiiriseadus jne) kohaldamata. Riigikogu poolt ratifitseeritud p?µhiseadusega vastuolus oleva v?¤lislepingu ja seaduste kohaldamata j?¤tmisel ei ole tegemist seaduslikkuse printsiibi eiramisega, vaid vastupidi _ p?µhiseadusliku korra kaitsmise ja p?µhiseaduse riive takistamisega, mis on iga kodaniku ja avaliku v?µimu otsene kohustus. Kokkuv?µtteks: Eelpooltoodu t?µestab, et uus Eesti-Vene piirileping on p?µhiseadusevastane ja p?µhiseadus ei luba ilma rahvah?¤?¤letuseta Eesti territooriumi v?¤hendada. Objektiivseid ja p?¤devaid p?µhjendusi lepingu s?µlmimiseks, 5,2% Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja ?µhuruumi lahutamiseks ning selle v?µ?µrriigile loovutamiseks ei ole. Eesti Vabariigi P?µhiseaduslik Assamblee koostas 1991. aastal oma tegevuse l?µpus l?¤kituse eesti rahvale, milles ?¶eldi, et: ?€þ?€¦ p?µhiseaduse eeln?µu tugineb varasematele Eesti Vabariigi p?µhiseadustele ning on nende loomulik j?¤rglane. Uus p?µhiseadus l?¤htub inim?µiguste tunnustamise ja parlamentaarse demokraatia p?µhim?µtetest ning rahva kestvuse elulistest huvidest?€?. P?µhiseaduse t?¤itmine ei saa olla valikuline, see on kohustus, mis ei saa l?¤htuda p?µhiseaduse p?¤evapoliitilisest v?µi pahatahtlikust t?µlgendamisest. Nagu ?¶eldud, peab see l?¤htuma rahva kestvuse elulistest huvidest. P?µhiseaduse seaduset?¤htede taga tuleb n?¤ha ja silmas pidada ka v?¤?¤rtusi ja preambulas s?¤testatud eesm?¤rke. P?µhiseaduse kohaselt saab maismaapiiri Venemaa ja Eesti vahel (PS ?§122 lg 1) ja riigi territooriumi (PS ?§2 lg 1) muuta ainult rahvah?¤?¤letuse teel, muutes p?µhiseadust. PS ?§1 lg 1 ?¼tleb, et ?€þEesti on iseseisev ja s?µltumatu demokraatlik vabariik, kus k?µrgeima v?µimu kandja on rahvas?€?. Seega on p?µhiseaduse j?¤rgi igasuguse riigiv?µimu esmaseks ?µiguslikuks aluseks rahva tahe. Rahvah?¤?¤letust p?µhiseaduse muutmiseks, Eesti riigi territooriumi v?¤hendamiseks ning Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri paiknemise muutmiseks ei ole l?¤bi viidud. Uue piirilepingu s?µlmimisega on lahutamatult seotud ka meie riikluse alustala, Tartu rahulepingu kehtivuse ja Eesti Vabariigi juriidilise j?¤rjepidevuse katkemine. Alistudes Venemaa survele niiv?µrd olulises rahva enesem?¤?¤ramis?µigust ja riigi suver?¤?¤nsust puudutavas k?¼simuses, tunnistab Eesti ennast ise ENSV j?¤relmoodustiseks k?µiges sellest tulenevas. Praegu kavandatava m?¤rkega piirilepingu tekstis, nagu reguleeriks antud leping vaid piirik?¼simust, j?¤etakse Venemaale tegelikult vabad k?¤ed meie ajaloo ja ?µigusj?¤rglusega ?¼mber k?¤imiseks, mis ongi ilmselt ?¼ks Venemaa kesksetest taotlustest. K?µike eelpooltoodut arvesse v?µttes puuduvad valitsusel ja riigikogul volitused ning p?µhiseaduslik ?µigus loovutuslike l?¤bir?¤?¤kimiste pidamiseks, uue piirilepingu s?µlmimiseks ja selle ratifitseerimiseks. Ka 2005. aastal allkirjastatud ja ratifitseeritud Eesti-Vene piirileping, millelt Vene F?¶deratsioon oma allkirja tagasi v?µttis, oli samadel p?µhjustel p?µhiseadusevastane ja ?µigust?¼hine ning tuleks ka Eesti poolt denonsseerida. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et uue Eesti-Vene piirilepingu s?µlmimist, territoriaalsete loovutuste tegemist, n?µukogude okupatsiooni ja anneksiooni ning Vene F?¶deratsiooni poolt demarkeeritud ebaseadusliku kontrolljoone legaliseerimist tuleb k?¤sitleda p?µhiseaduse, rahva huvide ja ?µigusriikluse printsiibi teadliku ja tahtliku rikkumisena. Isikud, kes sellise lepingu s?µlmivad ja kinnitavad, tuleb v?µtta vastutusele vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. Kui selline p?µhiseadusevastane riigipiiri leping peaks siiski s?µlmitama, siis tuleb seda k?¤sitleda ?µigusj?µudu mitteomavana, mittelegaalsena ja Eesti Vabariigile mittesiduvana allakirjutamise hetkest alates. P?µhiseaduslikkuse ja ?µigusriikluse tagamise ning riigi ja rahva huvide kaitsmise kohustus on seatud k?µikidele p?¶?¶rdumise adressaatidele. Ootame k?µigilt nendelt instantsidelt oma ?¼lesannete ja kohustuste kindlat t?¤itmist ja ka vastust, miks ei ole seda seoses k?µnealuse k?¼simusega tehtud. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Henn P?µlluaas volikogu esimees +372 56 510 87 [email protected]