Riigikohtu esimehe ettekanne

JÄLITUSTEGEVUSE KOHTULIK EELKONTROLL EESTIS Kohtupraktika analüüs Mervi Kruusamäe kriminaalkolleegiumi nõunik Timo Reinthal kohtupraktika analüütik (karistusõigus) Tartu mai 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Ülevaade avalikust diskussioonist jälitustegevuse seaduslikkuse kohta ............................ 6 2. Jälitustegevuse õiguse üldine ülevaade .............................................................................. 9 3. Jälitustoimingute legitiimsus ............................................................................................ 11 3.1. Õiguslikud garantiid............................................................................................... 11 4. Jälitustoimingute lubatavus Eestis ................................................................................... 14 4.1. Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 14 4.2. Jälitustoiminguks loa andmine ............................................................................... 14 4.3. Kohtu luba jälitustoiminguks edasilükkamatul juhul ............................................ 16 4.4. Tähtaeg jälitustoimingu tegemiseks ....................................................................... 16 5. Statistilised andmed 2012 aasta põhjal ............................................................................. 18 5.1. Jälitustoimingute statistika kriminaalmenetluses ................................................... 18 5.2. Teabehangete ülevaade .......................................................................................... 20 5.3. Statistika tegelikkus ............................................................................................... 20 6. Kohtute määrused ............................................................................................................. 23 6.1. Jälitustoiminguks loa andmise põhjendatus ........................................................... 23 6.2. Jälitustoiminguks antud loa mõjuala ...................................................................... 24 6.3. Jälitustoimingu kestvus .......................................................................................... 26 6.4. Isikustatud load ...................................................................................................... 26 6.5. Jälitustegevuse intensiivsus ja tulemuslikkus ........................................................ 27 6.6. Teabehangete load.................................................................................................. 28 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 30 2 Kasutatud lühendid EIK – Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK – Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon JAS – julgeolekuasutuste seadus JTS – jälitustegevuse seadus KAPO - kaitsepolitsei KrMS – kriminaalmenetluse seadustik PS – Eesti Vabariigi põhiseadus RSVS – riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus 3 Sissejuhatus Eesti ühiskond on infoühiskond, millega kaasnevad paratamatult ka jälgimisühiskonna ilmingud. Mõistetavalt tähendab see riigipoolset isikute erasfääri sekkumist, mille intensiivseim vorm on jälitustegevus. Jälitustegevuse legaaldefinitsiooni kehtivast seadusest ei leia. Õigusselguse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud õigeks avada jälitustegevuse olemus konkreetsete jälitustoimingute regulatsiooni abil kriminaalmenetluse seadustikus.1 Kriminaalmenetluse välist jälitustegevust määratleb seadusandja teabe kogumisena ja töötlemisena julgeolekuasutuste seaduses nimetatud asutuste tegevuse eesmärkide kaudu.2 Valdkonna põhiprobleem taandub küsimusele, kuidas saavutada jälitustegevuse legitiimsete eesmärkide ja sellega kaasnevate isikute põhiõiguste riivete proportsionaalsus ehk tasakaal. Riigivõimu teostamise keskne ülesanne on tagada tasakaal riigi sisemise ja välise rahu ja sellega kaasnevate isiku põhiõiguste ulatuslike riivete vahel parimal võimalikul moel. Kaalukaussidele asetatud väärtuste erinevuse tõttu on tasakaalu saavutamine riigile väga tõsine ülesanne. Analüüsi ajendiks on eelkõige avalikkuses kõlanud väited, et jälitustegevuse regulatsioon ei vasta Euroopas väljakujunenud standarditele, riigipoolne tegevus on tihti meelevaldne ja puudub kontroll selle üle, mis selles vallas tegelikult toimub. Käesolevalt proovimegi leida võimaluste piires vastuse avalikkuses kõlanud etteheidetele jälitustegevuse kohta. Eelkõige otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Milline on olnud jälitustegevuse õigusliku regulatsiooni areng? 2) Kas jälitustegevuse kohta kogutud statistilised andmed ja kohtupraktika pinnalt saab kinnitada avalikkuses kõlanud väiteid? 3) Kas isikute põhiõigused on jälitustegevuse rakendamise puhul piisavalt tagatud ning kuidas kohtud jälitustegevuseks antud määruseid motiveerivad? Analüüsi 2012 aasta kohtute praktikale tugineva osa lugemisel tuleb arvestada, et nii jälitustoiminguteks antud kohtu load, kui ka teabe kogumiseks antud kohtu load on riigisaladus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse3 tähenduses ning seega ei ole analüüsis võimalik välja tuua kõiki konkreetseid asjaolusid ning aspekte, kuid võimaluse piires tehakse üldistusi. Samuti ei viidata praktikaanalüüsi osas toodud näidete juures konkreetsetele kohtumääruste numbritele. Praktilise osa analüüs põhineb 2012. aastal prokuröride poolt kohtule esitatud jälitustoimingu taotlustel ja kohtu poolt antud jälitustoimingu määrustel. Vaadeldud on ka Harju maakohtu ja Jõhvi kohtumaja 2013. aasta jälitustoimingu määruseid. Julgeolekuasutuste seaduses sätestatud teabe kogumise praktika toetub 2012. aastal välja antud halduskohtu määrustel ja teabe kogumiseks esitatud taotlustel. 1 KrMS § 1261 lg 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks, eesmärgiga varjata andmete töötlemist seaduses sätestatud ülesande täitmiseks, eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest (vaata RT I, 2003, 27, 166; RT I , 21.12.2012, 10). 2 JAS § 2 lg 1 järgi on julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Vaata: RT I, 2001, 7, 17; RT I, 29.06.2012, 37. 3 RT I, 2007, 16, 77; RT I 22.12.2011, 24 4 Analüüsis esitatud seisukohtadel ei ole siduvat mõju ja need ei ole käsitletavad Riigikohtu seisukohana. Riigikohus võtab õiguslikke seisukohti vaid kohtulahendis. 5 1. Ülevaade avalikust diskussioonist jälitustegevuse seaduslikkuse kohta Jälitustegevusele omane salajasus loob riigivõimule reaalse võimaluse sekkuda põhjendamatult isikute eraellu ja riivata seeläbi nende põhiõigusi. Tasakaalu puudumine, kui see tõepoolest aset leiab, võib aga viidata asjaomaste asutuste poolsele õiguste kuritarvitustele. Võimalikud kuritarvitused hoiab ära tõhus kontrollisüsteem jälitustegevust toimetavate asutuste ja isikute üle. Eesti ühiskonnas on juba mõnda aega päevakorral tõsised etteheited, et jälitustegevust viiakse meil läbi massiliselt, põhjendamata ja kontrollimatult. Nii meedias kui ka õiguskirjanduses on väidetud, et Eestis puudub igasugune tasakaal jälitusasutuste tegevuse ja jälitustegevusega riivatavate põhiõiguste vahel. Uno Lõhmus on seoses jälitustegevusega tabavalt kirjeldanud, mis on mikrobetoon. See on 80% mikrofone ja 20% betooni.4 Ta leiab, et eelmärgitu annab omal moel edasi nõukogude režiimi ühe tunnusjoone, kodanike totaalse jälgimise. Ta lisab, et naiivne oleks arvata, et demokraatlikus riigis vastavate volitustega riigiasutused ei jälgiks isikute vahelist suhtlemist. Avalikud huvid, eelkõige riigi julgeolek ja kuritegevuse vastane võitlus õigustavad kodanike jälgimist, sest infol on nimetatud väärtuste kaitsmisel tohutu tähtsus. Demokraatlikus ühiskonnas on aga inimeste jälgimise ning info kogumise eesmärgid ja tagatised teised kui autoritaarsetes või totalitaarsetes režiimides.5 Vandeadvokaat Aivar Pilv on kuni 1. jaanuarini 2013 kehtinud õigusliku olukorra kohta avalikult väitnud, et Eestis valitsev süsteem jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on puudulik. Tema hinnangul toimis Eestis süsteem, kus jälitustegevuse loa andis kohtunik ja selle seaduslikkust kontrollis ka kohus ehk teine kohtunik ning kohtunikud andsid jälitustegevuse lubasid kuust kuusse kontrollimata, kas eelnev tegevus on vilja kandnud ja põhjendatud.6 Justiitsminister on 2012. aasta oktoobris toonitanud, et jälitustegevus kodanike üle on talutav üksnes siis, kui see on tingimata vajalik demokraatlike institutsioonide turvalisuse tagamiseks. Teisisõnu peab see olema möödapääsmatult vajalik. Ja „vajalik“ ei tähenda mingil juhul sama, mida mõistame näiteks sõnade „tavaline“, „kasulik“, või „mõistlik“ all. Kui Eestis tahab keegi kodanike õigusi piirata, siis tuleb alati lähtuda möödapääsmatuse, mitte tõhususe kriteeriumist. Sestap tuleb põhiõiguste piiramisega olla väga valvas. Piirangud peavad vastama tungivale ühiskondlikule vajadusele ja olema mõõdukohased. Nendest põhimõtetest lähtuvad Eesti julgeoleku- ja korrakaitseasutused, ja kui vaja, kontrollivad seda kohtud. /…/ Aga põhiõiguste kaitstus riigi ja kodanike suhetes ei ole üksnes õiguskaitseasutuste teema. Peame seda ühiskondliku rahu nimel alati silmas pidama.7 4 U. Lõhmus. Pealtkuulamine ja Eesti põhiseaduses sätestatud õigus sõnumisaladusele. – Juridica, 7/2008, lk 462. 5 Samas. 6 Avaldatud 16.01.2011. Vaata www.err.ee 7 Justiitsministri kõne ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate sügisseminaril 25. oktoobril 2012. http://www.just.ee/57477. 6 Teema olulisust ilmestab ka asjaolu, et 25. septembril 2012. aastal toimus Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena arutelu jälitustegevuses põhiõiguste ja vabaduste riivete üle ning analüüsiti Kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri olukorda Eestis.8 Veelgi enam lisab asjale värvi riigikogu liikme Kadri Simsoni mõtteavaldus Riigikogu istungil 25. septembril 2012. a, kus ta märgib järgmist: „On üldteada, et kohtutele salajaseks jälitustegevuseks esitatud taotlused on formaalsed ja peaaegu universaalsed, neid saab kasutada igal juhtumil. Loobutud on põhimõttest, et seda taotlust peaks iga juhtumi puhul eraldi sisuliselt põhjendama. Praktikas on tavaline, et kasutatakse kopeeritud põhja, enamik kohtu väljastatud lubadest on samalaadsed. Olgu märgitud seegi, et jälitustegevusega tõendite kogumine peaks ka kehtiva seaduse alusel olema erandlik, praktikas on aga erandlik see, kui selline mugav tõendite kogumise viis jäetakse kasutamata.“9 Kriitilisi seiskohti on avaldanud ka vandeadvokaat Leon Glikman, kes on kokkuvõtvalt leidnud, et suures osas ei vasta jälitustegevuse regulatsioon Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni nõuetele.10 Eelkõige märgib ta, et 70% karistusseadustiku koosseisudest võimaldavad jälitustegevust. Seadus peaks lahti kirjutama kohtu poolt diskretsiooniõiguse teostamise alused: milliseid põhiõigusi riivatakse, millise isiku osas, kas jälitustegevus on isikule üldse piisavalt ettenähtav, kas isik on ennast pannud vastavasse olukorda, et teda oleks vaja jälitada. Tema hinnangul rahuldatakse meil peaaegu kõik jälitustegevuse taotlused ja sisulist kontrolli riigi tegevuse üle ei ole. Kohtu kaalutlusõigus jälitusloa andmisel või selle pikendamisel on reguleerimata. Ultima ratio põhimõttest kinnipidamine ei ole kontrollitav. Kuigi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) toonitab reaalse kaitseõiguse tagamise kohustust, jälitustegevusega seonduvalt Eesti kriminaalmenetluse praktika seda õigust siiski ei taga. Isikute, kelle suhtes jälitustegevust toimetatakse ja ka kolmandate isikute teavitamise/teavitamata jätmise regulatsioon on puudulik. L. Glikmani arvates on oluline rikkumine ka see, et jälitustegevus ei ole sisuliselt vaidlustatav.11 Eraldi küsimusena on ta Riigikogus avaldanud arvamust ka julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni pädevuse ja järelevalve teostamise tõhususe kohta, märkides, et väljakujunenud demokraatiates on sellistel komisjonidel menetleja õigused. Kui neile ei anta ütlusi või kui antakse valeütlusi, siis seda vaadeldakse kriminaalkuriteona. Samuti on sellistel komisjonidel õigus nõuda dokumente, teha kohapeal revisjoni jne. Meil piirduvat selle komisjoni töö ettekannete ärakuulamisega. 12 Konstruktiivset kriitikat on teinud ka Riigikohtunik Eerik Kergandberg, kes on ausa kohtupidamise kontekstis tunnistanud, et jälitustegevuse valdkonnas on nn hõredalt või üldse 8 Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1348559888. 9 http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1348559888. 10 Vaata lähemalt: L. Glikman. Põhjendamatu sekkumine majandustegevusse ja jälitustegevus. – Juridica, IV/2011, lk 249-256. 11 Samas. 12 (Samas) Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1348559888. 7 reguleerimata küsimusi küllaga. Ta on leidnud põhjendatult, et eelkõige on oluline määratleta põhiõiguste ring, mida erinevate jälitustegevustega riivatakse.13 Tähelepanu on juhitud meie põhiseaduse sätetest tulenevatele võimalikele kohaldamisprobleemidele, võrreldes Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (EIÕK)14 tunnustatud põhimõtetega. Eelkõige on tõstatud probleem põhiseaduse § 44 lg-s 1 sätestatud isiku õigusest saada enda kohta teavet jälitustegevuse vahendusel loodud andmebaasides hoitava teabe kohta. Juhitakse tähelepanu regulatsiooni võimalikule vastuolule Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) vastava praktikaga, mis käsitleb isiku õigust vaidlustada põhiõiguste tagamise eesmärgil enda kohta läbi viidud jälitustegevust. Ent selle õiguse realiseerimine eeldab jälitustoimingust teadasaamist.15 Tasakaal kaitstavate põhiõiguste ja jälitustegevust toimetavate asutuste tegevuse vahel on saavutatav vaid jälitustegevuse kontrollimehhanismi loomise ja laitmatu tegevuse kaudu. Väga oluliseks on peetud jälitustoiminguteks kohtulike lubade andmise praktika analüüsi ja sõltumatute ekspertide hinnangut sellele.16 Ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet teenib kriminaalmenetluses kohtu roll veenduda süüdimõistvat kohtuotsust tehes, et jälitustegevuse kaudu saadud tõendid on kogutud seaduslikult. On avaldatud kahtlusi, et jälitusloa andmisel ultima ratio põhimõtte rakendamise regulatsioon on selgusetu ja kohtute praktika erinev.17 13 E. Kergandberg. Per aspera ad fair treial. – Juridica, 1/2011, lk 68-73. 14 RT II 1996, 11, 34; RT II 2010, 14, 54. 15 Samas. 16 Samas. 17 Samas. 8 2. Jälitustegevuse õiguse üldine ülevaade Kuni 1. jaanuarini 2013 reguleeris Eesti Vabariigis jälitustegevust, so isikuandmete varjatud kogumist ja töötlemist põhiliselt jälitustegevuse seadus (JTS)18, julgeolekuasutuse seadus (JAS)19 ja kriminaalmenetluse seadustik (KrMS)20 ning mõningates küsimustes ka riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS)21. Enne 1. jaanuari 2013 on jälitustegevuse regulatsiooni korduvalt muudetud ja täiendatud. Kõnesolevat valdkonda korrastati ja täiendati julgeolekuasutuste seadusega, mis hakkas kehtima 1. märtsil 2001.22 Juba siis kerkis üles põhimõtteline vaidlus selle üle, kas jälitustegevuse alused võiks koondada kriminaalmenetluse seadustikku ja julgeolekuasutuste seadusesse, lähtuvalt sellest, kas tegemist on korrakaitselise või kriminaalmenetlusliku jälitustegevusega ja tunnistada jälitustegevuse seadus kehtetuks.23 Jälitustegevuse õiguslik regulatsioon muutus veelgi 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega, millega täiendati jälitustegevusega tõendite kogumise reegleid kriminaalmenetluses ning kriminaalmenetluses tehtavad jälitustoimingud koondati kriminaalmenetluse seadustikku. Jälitustoiminguid, mida tehti väljaspool kriminaalmenetlust, reguleeris jätkuvalt jälitustegevuse seadus.24 2008. aastal jõudis Riigikogu menetlusse jõudis järjekordselt kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega täiendati KrMS-i isikuandmete varjatud töötlemise ehk jälitustoimingute tegemise regulatsiooniga. Eelnõuga lisati KrMS-i lisaks kriminaalmenetluslikule jälitustegevusele ka nn korrakaitseline jälitustegevus, mille peamised eesmärgid on andmete kogumine ettevalmistatavate kuritegude kohta ning kriminaalmenetluse tagamine.25 Siiski ei vastanud jälitustegevuse sätted tervikuna õigusriikluse arengule ja senikehtinud jälitustegevuse regulatsioon tuli viia kooskõlla eeskätt EIÕK-i ja seda selgitava EIK-i praktikaga. Riigikogu võttis 17. veebruaril 2011 vastu kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis pidi esialgu jõustuma 1. jaanuaril 201226 ja millega püüti veelgi enam kaasajastada jälitustegevuse regulatsioon, Kuid ka seda regulatsiooni ei pidanud õigusasjatundjad ja avalikkus piisavalt heaks. 18 RT I, 1994, 16, 290. Kehtetu alates 1. jaanuarist 2013 – RT I, 21. 12. 2012 , 2. 19 RT I, 2001, 7,17; RT I, 29.06. 2012, 2. 20 RT I 2003, 27,166; RT 29.06.2012, 2. 21 RT I 2007, 16, 77; RT 22.12.2011. 22 RT I 2001,7,17. 23 12. 04. 2000. a algatatud julgeolekuasutuste seaduse eelnõu nr 359 SE seletuskirja märgiti, et lähiajal on kavas eraldada ka korrakaitseline ja karistusmenetluslik jälitustegevus ning selle tulemusena jälitustegevuse seadus kaotada. Julgeolekuasutuste seaduse eelnõu on selles protsessis üks samm. 24 RT I 2003, 27, 166. 25 9. juunil 2008 algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 286 SE seletuskiri. 26 RT I, 21. 03.2011, 2. 9 Pärast 2011 moodustatud asjatundjate komisjoni27 analüüsi täiendati jälitustegevuse norme kriminaalmenetluse seadustikus ja muudes seadustes veelgi. 6. jaanuaril 2012 võeti vastu kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus28, mis jõustus 1. jaanuaril 2013. Alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad muudatused korrastavad jälitustegevuse õiguslikku baasi oluliselt. Nimelt sätestatakse senisest erinevalt jälitustoimingute tegemise ühtne kord ja alused. Kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jagu tunnistati kehtetuks ja seadustik täienes peatükiga 31 „Jälitustoimingud“. Laienes ka seadustiku rakendusala, hõlmates osaliselt ka kriminaalmenetluse välise jälitustegevuse kuritegude avastamise, ennetamise ja teatud kuritegude ettevalmistamise kohta teabe kogumise. 27 Justiitsministeerium kutsus 2011 kokku asjatundjate töögrupi, kelle ülesanne oli 17. veebruaril 2011 vastu võetud jälitustetegevuse regulatsiooni täiendav analüüsimine eelkõige jälitustoimingust teavitamise /teavitamata jätmise vallas. 28 RT I 29.06.2012, 2. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I 21.03.2011) tunnistati kehtetuks. 10 3. Jälitustoimingute legitiimsus 3.1. Õiguslikud garantiid 1. Põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega on riigil õigus koguda salaja isiku kohta käivaid andmeid vaid siis, kui seadus seda otsesõnu lubab. Jälitustegevusega sekkub riik eelkõige isiku eraellu. Õigusalases kirjanduses on leitud, et kuigi PS § 26 lg 1 kaitsealasse kuulub kogu eraelu valdkond, sisaldab põhiseadus lex spetsialis´ena ka norme, mis on pühendatud eraelu mõne kitsama aspekti kaitsele. Sellisteks erinormideks on eelkõige PS § 33 lg 1, mis sätestab õiguse kodu (eluruumi, valduse ja töökoha) puutumatusele, ja PS § 43 lg 1, mis tagab sõnumisaladuse kaitse, PS §-d 40-42 ning ka PS § 19 lg 1, kui üldine vabadusõigus.29 Jälitustegevuse salajasusest tingituna on õiguskirjanduses diskuteeritud jälitustegevuse kontekstis ka informatsioonilise enesemääramise õiguse kui põhiõiguse võimaliku riive üle.30 Põhiõiguste riivamisel tuleb lähtuda PS §-st 11, mille kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.31 2. Jälitustegevuse käigus isikuandmete salajane kogumine ja kasutamine saavad demokraatlikus ühiskonnas olla põhjendatud üksnes siis, kui selleks tegevuseks volitavad sätted on legitiimse eesmärgiga. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 lg 1 sätestab õiguse era- ja perekonnaelu ning kodu ja sõnumite saladuse puutumatusele. Sama artikli teise lõike kohaselt ei sekku ametivõimud nimetatud õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Euroopa inimõiguste kohus on selgitanud EIÕK artikliga 8 seonduvalt jälitustegevuse olemust ja sellega kaasnevate põhiõiguste riive ulatust ja piire, hoidmaks ära meelevaldust ning võimu kuritarvitamist. Isikute salajase jälgimise lubamine, mis on iseloomulik politseiriigile, on konventsiooni järgi talutav üksnes sel määral, kui see on demokraatlike institutsioonide kaitseks hädavalik.32 Isiku õigusi saab salajase jälgimisega riivata EIÕK artikkel 8 lg 2 kohaselt vaid siis, kui selline võimalus tuleneb siseriiklikust seadusest ja läbiviidav jälitustoiming vastab õigusaktis endas sätestatud rangetele tingimustele ja korrale.33 Võimu kuritarvitusi aitab vältida see, kui jälitustegevust reguleeriv seadus on sõnastatud piisavalt selgelt ja üheselt mõistetavalt, mis tähendab, et isikutel oleks võimalik aru saada, 29 S. Laos. Jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll.- Tractatus terribiles: artiklite kogumik professor Jaan Sootaki 60. juubeliks. Tallinn: Juura 2009. 30 U. Lõhmus. Põhiõigustest kriminaalmenetluses. Tallinn: Juura 2012, lk 180. 31 Vaata ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-16-08. 32 EIK 6.09.1978 otsus asjas nr 5029/71, Klass vs. Saksamaa, p 42. 33 Samas, p 43. 11 millistel asjaoludel ja tingimustel on avalik võim õigustatud sekkuma salaja nende eraellu ja riivama sõnumisaladust.34 Isikul peab olema võimalus näha ette, millistel juhtudel võib avaliku võimu organ tõenäoliselt tema kõnesid pealt kuulata ja ta peab aru saama, milliseid tagajärgi võib tema käitumine kaasa tuua.35 3. Isikuandmete salajane kogumine peab olema kontrollitav, mistõttu peab jälitustegevuse regulatsioon sisaldama vastavaid menetlusgarantiisid.36 Nõutav on, et jälitustegevuse regulatsioonis oleks piisavad ja tõhusad tagatised volituste kuritarvitamiste vastu, mis tähendab sisulist hinnangut võimalike meetmete olemusele, kestvusele, meetmete kohaldamise põhjustele. Seejuures hinnatakse, kas loa meetme kohaldamiseks andis pädev organ, kes on volitatud meetmeid rakendama; tuleb sätestada organ, kes teostab järelevalvet ja millised on siseriikliku õigusega ettenähtud õiguskaitsevahendid.37 Oma hilisemas praktikas on EIK korranud nõuet sätestada seaduses minimaalsed menetlusgarantiid vältimaks võimu kuritarvitusi isikute pealtkuulamise läbiviimisel. Siinkohal on kohus välja toonud järgmised asjaolud: 1) kuritegude olemus, mille puhul on võimalik taotleda luba isiku pealtkuulamiseks; 2) füüsiliste isikute ring, kelle telefonikõnesid on võimalik pealt kuulata; 3) ajaline piirang pealtkuulamiseks; 4) kogutud andmete töötlemine, kasutamine ja hoidmine ja hävitamine.38 4. Organ, kes aga annab loa isiku pealtkuulamiseks, peab olema sõltumatu. Lubade andmine peab olema allutatud kohtulikule kontrollile.39 Kohtuloa väljastamise asjaolud ja alused peavad olema täpselt reguleeritud. Kuriteod, millega seonduvalt kohtuluba väljastatakse, peavad olema piiritletud ja see valik peab olema põhjendatud. Isikute ringi, keda võib pealt kuulata, määratlus ei tohi olla liiga üldine, märkides, et lisaks kuriteos kahtlustatavale või süüdistatavale võib pealt kuulata ka teisi kuriteoga puutumuses olevaid isikuid.40 EIK taunib olukorda, kus jälitustoimingu kestvus ühe loa alusel ei tohi ületada kuut kuud, ent selle möödumise järel pole välistatud pealtkuulamise jätkumine uue loa alusel.41 5. Üldine kontroll jälitustegevuse üle võib olla delegeeritud parlamendile spetsiaalselt selleks loodud komisjoni kaudu. Ent ka parlamentaarse kontrolli tegevus peab olema üksikasjalikult reguleeritud.42 34 EIK 2.08.1984 otsus asjas nr 8691/79, Malone vs. Ühendkuningriigid, p 67. 35 EIK 14.09.2009 otsus asjas nr 25198/02, Iordachi jt vs. Moldova p-d 39 ja 40 (koos viidetega varasemale kohtupraktikale). 36 EIK 4.05.2000 otsus asjas nr 28341/95, Rotaru vs. Rumeenia p 59. 37 EIK 6.09.1978 otsus asjas nr 5029/71, Klass vs. Saksamaa, p 50. 38 EIK 14.09.2009 otsus asjas nr 25198/02, Iordachi jt vs. Moldova, p 39 (koos viidetega varasemale kohtupraktikale). 39 Samas, p 40 (koos viidetega varasemale kohtupraktikale). 40 Samas, p 44. 41 Samas, p 45. 42 Samas, p 49. 12  6. Eriti väärib rõhutamist EIK-i arusaam, et isikute pealtkuulamine on väga tõsine sõnumite saladuse riive, mida saab õigustada vaid väga tõsiste kuritegude toimepanemise kahtluse korralt, lähtudes ultima ratio (viimase abinõu) põhimõttest. Selle põhimõttega ei ole aga kooskõlas olukord, kui eeluurimiskohtunikud annavad loa enamikele taotlustele, esitamata sealjuures veenvaid põhjendusi. Selline olukord võib aga kaasa tuua võimude kuritarvitusi.43 EIK-i praktika kohaselt viitavad eeltoodud minetused üheselt EIÕK artikli 8 rikkumisele. EIK aktsepteerib, et konventsioonile on omased teatud kompromissid demokraatliku ühiskonna kaitse ja isiku õiguste tagamise nõuete vahel. EIÕK artikli 8 kontekstis tähendab see, et tuleb leida tasakaal isikutele lõikega 1 tagatud õiguste teostamise ja demokraatliku ühiskonna kaitseks lõike 2 alusel kohaldatava salajase jälitustegevuse vahel.44 43 Samas, p-d 51 ja 52. 44 EIK 6.09.1978 otsus asjas nr 5029/71, Klass vs. Saksamaa, p 59. 13 4. Jälitustoimingute lubatavus Eestis 4.1. Üldpõhimõtted Kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud JTS § 5 kehtestas nii kõnesoleva seaduse kui ka kriminaalmenetluse seadustiku järgi läbiviidava jälitustegevuse üldised põhimõtted. Muude seaduses nimetatud oluliste põhimõtete hulgas tunnustati ultima ratio kui viimase abinõu põhimõtet. JTS § 5 lg 5 kohaselt olid jälitustoimingud lubatud üksnes siis, kui taotletavat eesmärki ei olnud võimalik saavutada isiku põhiõigusi vähemriivaval viisil. Kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud KrMS § 110 kohaselt oli lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega oli välistatud, oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks oli esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest oli ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust. Alates 1. jaanuarist 2013 kehtima hakanud muudatustega reguleerib jälitustegevuse üldtingimusi KrMS § 1261, mille teise lõike kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik, või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Eeltoodust nähtub, et kehtivas redaktsioonis on ultima ratio põhimõtet pisut korrigeeritud. Kehtima on jäänud jälitustegevuse võimalus vaid viimase abinõuna, kuid seadusandja on püüdnud ühendada varemkehtinud JTS § 5 lg-s 5 ja KrMS § 110 lg-s 1 sätestatut, eesmärgiga hõlmata ultima ratio nõudega nii kriminaalmenetluses kui ka sellest väljapoole jääv (teiste asjakohaste seaduste alusel) läbiviidav jälitustegevus. Võrreldes varemkehtinuga on lisatud täiendavad tingimused „ei ole õigel ajal võimalik” ning „või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve”. Tuleb tõdeda, et neist viimane tingimus määratlemata ning võib kujuneda tõsiseks ohuks ultima ratio põhimõttele. Siinkohal tekivad tõsised kahtlused, kuidas jälituslube väljaandvad isikud (eelkõige eeluurimiskohtunikud) sisustavad kriminaalmenetluse huvide mõistet ja millistest kriteeriumitest lähtutakse. Isikute põhiõiguste piiramist võimaldav seadus ei tohiks aga sisaldada määratlemata õigusmõistet, võimaldamaks liiga suurt diskretsioonivabadust. Selline olukord võib tingida isikute põhiõiguste meelevaldset piiramist, mis ei oleks aga kooskõlas EIK-i praktikaga.45 Ultima ratio põhimõttest lähtuvalt piirab kehtiv seadus võrreldes varemkehtinuga oluliselt kuritegude hulka, mille korral üldse võib jälitustoiminguid teha, nähes selleks ette kinnise kuritegude kataloogi ent kõnesoleva kataloogi koostamise põhimõte ja sellega seonduvad õiguslikud küsimused ei ole praeguse analüüsi uurimisesemeks. 4.2. Jälitustoiminguks loa andmine Jälitustoiminguks loa andmist muudeti 01.01.2013 kehtima hakanud KrMS-i muudatusega võrreldes varasemaga tunduvalt. Tuleb tõdeda, et seadusandja pidas vajalikuks senikehtinud korda täpsustada ja mõningal määral ka karmistada, arvestades EIK-i kohtupraktikast tulenevat nõuet jälitustegevuse regulatsiooni õigusselguse ja sõltumatu organi rolli tõhustamise suhtes. 45 EIK 2.08.1984 otsus asjas nr 8691/79, Malone vs. Ühendkuningriigid, p 67. 14 Üks muudatus on see, et kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud jälitustoimingute tegemiseks on vaja kas prokuratuuri või kohtu luba. Seaduses loetletud juhtudel on kohtu luba obligatoorne. Tänaseks kehtetu JTS § 10 võimaldas jälitusasutusel alustada jälitustegevust jälitusasutuse juhi või tema volitud ametniku motiveeritud otsusega, kui oli olemas jälitusmenetluse alustamise ajend. Otsuse tegemise aluseks oli vastava asutuse taotlus või korraldus. Kehtiv regulatsioon sellist olukorda ette ei näe ja jälitusasutused enda loal jälitustoiminguid teha ei tohi. KrMS § 1264 lg-st 1 tulenevalt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Prokuratuuri poolt välja antavate lubade õiguslik ja praktika analüüs vajab eraldi lähenemist ning käesolevas analüüsis sellel pikemalt ei peatuta. Praeguses analüüsis keskendutakse eelkõige probleemidele, mis on seotud eeluurimiskohtuniku lubadega. KrMS § 21 lg 1 sätestab, et eeluurimiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt annab kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunik (edaspidi kohtunik). KrMS § 1264 lg 1 kohaselt otsustab kohtunik jälitustoiminguks loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Kohtunik vaatab taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest. Eeltoodust nähtub, et seadusandja ei ole näinud ette konkreetseid asjaolusid, millised küsimused tuleb kohtul luba andes lahendada ja mida konkreetselt kontrollida. Esmalt peavad jälitustoiminguks loa taotlejad ja loa andjad lähtuma PS §-s 11 sätestatud mõttest46, pidades silmas ka seda, et põhiõiguste piirangud ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohtule esitatav prokuratuuri taotlus peab olema põhjendatud, kohtumäärusele konkreetseid nõudeid esitatud ei ole. Siit tuleneb aga oht, et kohtumäärused on formaalsed, sisulist kaalumist jälitustegevuse eesmärgi ja sellega kaasneva põhiõiguse riive vahel ei toimu. Kahtlust ei ole aga selles, et kõnesoleva määruse koostamisel peab kohus arvestama KrMS § 145 lg-s 1 kirjeldatud nõudeid, vormistades selle kirjalikult ja esitama vastavad põhjendused (lg-d 2 ja 3).47 Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et prokuratuuri taotluste tõendatuse ulatuse kriteeriume pole ette antud, mis tähendab, et vajaliku tõendatuse ulatuse otsustab põhimõtteliselt kohus. Ilmselgelt tuleb kohtul kontrollida seda, kas on täidetud jälitustoimingu tegemise üldtingimused ja kas esineb jälitustoimingu tegemise alus. Hinnang neile asjaoludele ei tohiks olla formaalne. Kaaluda tuleb, kas jälitustoiminguga kaasneva riive ulatus on tasakaalus saavutatava eesmärgiga. Jälitustoiminguks luba andvad kohtunikud on leidnud, et mistahes jälitustoimingut valides peab menetleja igal juhul suutma põhjendada, miks on põhiõigusi vähem riivavad meetmed välistatud või oluliselt raskendatud ning milles need raskused konkreetselt seisneksid.48 Ultama ratio nõue ei või kujuneda pelgaks sedastuseks, et kohtu hinnangul ei ole muude kriminaalmenetluse toimingutega võimalik tõendeid koguda. Loa taotleja peab väga selgelt põhjendama jälitustoimingu vajalikkust. 46 PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust. 47 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10 p 14.3). 48 Jälitustegevuse problemaatikaga seonduva ümarlaua materjalid. Riigikohus. 2009.a. Punkt 4. 15  4.3. Kohtu luba jälitustoiminguks edasilükkamatul juhul Olulisim muudatus võrreldes varasemaga puudutab kohtu loa taotlemist edasilükkamatul juhul. Kui enne 1. jaanuari 2013 kehtinud regulatsioon võimaldas edasilükkamatul juhul teha kohtuluba nõudvaid jälitustoiminguid kohtu loata ja saada luba tagantjärgi, siis kehtiv regulatsioon seda ei võimalda. KrMS § 1264 lg 3 kohaselt võib eeluurimiskohtuniku luba nõudva jälitustoimingu teha vaid kohtu loal, mis on vormistatud taasesitamist võimaldaval viisil. Nõutav on, et kirjalik taotlus ja luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. Edasilükkamatuks juhuks loa taotlemisel peab esinema vahetu oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele ja suure väärtusega varalisele hüvele ning kui loa taotlemine ei ole õigel ajal võimalik. Seadusandja on oluliselt konkretiseerinud, millal on tegemist edasilükkamatu olukorraga ja milliste oluliste väärtuste kahjustamise oht kaalub üles läbiviidud jälitustoiminguga kaasnenud riived. Samas peab olema selge, et õigeaegne loa taotlemine on välistatud. Ilmselt on mõeldud siin olukordi, mil mõni KrMS § 1264 lg-s 3 loetletud ohtudest ilmneb töövälisel ajal (riiklikel pühadel või ka öösel). Võrreldes varasema regulatsiooniga on oluline täiendus see, et seadus sätestab nüüd täpselt, milliseid andmeid peab luba, mis anti edasilükkamatul juhul, sisaldama. Eeltoodud juhtudel vormistatava loa puhul kehtib vaba vorminõue – taasesitamist võimaldav viis. Kirjalik taasesitamise vorm võib olla näiteks paberil, e-kirjas või SMS-sõnumis. Suuliselt antud loa taasesitamine on võimalik näiteks siis, kui see on helisalvestatud.49 Seejuures on oluline, et edasilükkamatul juhul, mis peaks siiski jääma erandlikuks, antava loa sisu peaks olema hiljem kontrollitav. Siinkohal tuleb meenutada, et tavaolukorras antud loale ei ole seadusandja eraldiseisvaid vorminõudeid kehtestanud. Kohus peab edasilükkamatul juhul vormistama nõuetekohase loa hiljemalt 24 tunni jooksul, mis tähendab sisuliselt seda, et kohus peab ka siis kontrollima jälitustoimingu alust, eesmärki ja seda, kas on ikka tegemist edasilükkamatu juhuga. 4.4. Tähtaeg jälitustoimingu tegemiseks Jälitustoiminguks antav kohtu luba on KrMS § 1264 lg 6 kohaselt piiratud ühe aastaga. See tähendab, et konkreetse isiku suhtes samas kriminaalasjas ei tohi seda tähtaega ületada. Jälitustoimingu tegemise tähtaega ei ole piiratud vaid tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmiseks ( KrMS §1262 lg 1 p 2). Arusaadavalt tuleb isikut taga otsida seni, kuni ta leitakse. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib riigi peaprokurör anda ise loa või taotleda kohtult luba jälitustoimingu tegemiseks isiku suhtes pikemaks ajaks kui üks aasta. Viimasest nähtub, et jälitustegevus võib kesta üle ühe aasta vaid asjades, milles on kriminaalmenetlust alustatud. Kriminaalmenetluse eelset staadiumi see piirang ei puuduta. KrMS § 1264 lg-st 6 ei ole aga võimalik üheselt aru saada, millal võib tähtaja pikendamist teha peaprokurör ja millal on kindlasti nõutav kohtulik kontroll. Tõenäoliselt tuleks antud normi tõlgendada nii, et kohtuluba nõudvates jälitustoimingutes peab kohus tähtaja pikendamise otsustama ning jälitustoimingute puhul, mis ei vaja kohtu luba, peaprokurör. Üldtähtaega, kui kaua võib isikut samas asjas üldse kokku (koos tähtaja pikendamistega) 49 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (175) seletuskiri, lk-d 14 ja 15. 16 jälitada, seaduses fikseeritud ei ole. Kuidas seaduses sätestatud ühe aastast tähtaega arvutama hakatakse, on tõenäoliselt kohtupraktika kujundada. Kindlasti on jälitustoiminguga saadud tõendi lubatavuse aspektist jätkuvalt nõutav, et nii taotluses kui loa andmise määruses tuleb ära näidata konkreetne aeg, millal jälitustoiminguid teha tohib ning hiljem on tõend kohtukõlblik vaid siis, kui sellest tähtajast on kinni peetud.50 Edasi keskendutakse analüüsis praktikas esinevatele probleemidele eeluurimiskohtuniku poolt jälituslubade taotlemisel ja andmisel. 50 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2009.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-81-08 p 13.3. 17 5. Statistilised andmed 2012 aasta põhjal 5.1. Jälitustoimingute statistika kriminaalmenetluses Nagu eelpool toodud, tuleb jälitustegevuse puhul eristada JAS-is reguleeritud jälitustegevust ja KrMS-is reguleeritud jälitustegevust. Parema loetavuse huvides kasutatakse edaspidises tekstis vastavalt mõisteid „teabehange“ ja „jälitustoiming“. 2012. aastal andsid kohtud kriminaalmenetluses jälitustegevuse toiminguks lube kõige rohkem telefonide pealtkuulamiseks – 931-l korral ning sellele järgnes muu pealtkuulamine või -vaatamine – 250-l korral. Kokku anti kohtu poolt luba jälitustoiminguks 1284 korral.51 Kuna ühe loaga antakse tihti luba mitmeks jälitustoiminguks, siis füüsiline lubade arv on väiksem kui 1284. Kokku oli kriminaalasjade arv, kus anti üldse välja jälitustoiminguteks lube nii kohtu kui ka prokuratuuri poolt, 1848.52 Koostatud statistikas ei ole välja toodud prokuratuuri poolt taotletud jälitustoimingute üldarvu, mis Justiitsministeeriumi poolt koostatud dokumendile „Jälitustegevus kriminaalmenetluses 2012“ tuginedes, peaks olema 1287 taotlust.53 Võrreldes 2012. aasta registreeritud kuritegusid (40 816), jälitustegevusega kriminaalasju (1848) ja kohtu poolt jälitustoiminguteks antud lube (1284) saame statistikast välja tuua, et 2006. aastast alates on registreeritud kuritegude arv ja kriminaalasjade arv, kus anti jälituslube, pigem vähenenud, kuid kohtu poolt antud jälitustoimingute lubade arv on pigem suurenenud (vt Joonis 1).54 2012 40816 1284 1848 2011 42567 1119 1839 2010 48340 1169 2015 2009 48359 1105 2156 2008 50977 1083 2339 2007 50375 894 2578 2006 51834 792 2165 0 10000 20000 30000 40000 50000 60000 Registreeritud kuritegude arv Kohtute poolt antud load Kriminaalasjade arv, kus anti jälituslube Joonis 1. Seega ainult statistikale tuginedes võib tõstatada järgnevad hüpoteesid: 51 Jälitustegevus kriminaalmenetluses 2012. aastal. Justiitsministeerium 2013. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=58251/J%E4litustegevus+2012.pdf 52 Samas 53 Kuna prokuratuuri taotletud jälitustoimingutest 3-le ei antud luba ja 1284 said loa, siis peaks kokku olema 1287 taotlust. 54 Kuritegevus Eestis 2012 – Justiitsministeeriumi ettekanne. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=57890/Kuritegevus+Eestis+2012+- +Justiitsministeeriumi+slaidid+UUS.pdf 18  1) muutused on toimunud kuritegude iseloomus, st toime pandud kuritegude hulgas on suurenenud peitkuritegude osakaal, 2) kuriteod on läinud keerulisemaks ning varjatumaks ning selle tõttu on vaja rohkem kohtute poolt antavaid jälitustegevuse lubasid vähemates kriminaalasjades, 3) prokuratuur läheb nn kergema vastupanu teed ning taotleb ka lihtsates asjades kohtult jälitustoiminguks luba ning kohtud annavad loa. Esimese hüpoteesi selgitamiseks tuleb vaadata kuritegude andmeid 2003–2012.55 Nende andmete järgi on aasta-aastalt vähenenud nii I kui ka II astme kuritegude arv. Märgatavat tõusu kuritegude osas, milleks peamiselt jälitustoimingu luba kohtult taotletakse, ei ole märgata. Tõusu ei ole märgata ka nn peitkuritegude osas, mis omakorda tähendab, et muutused ei ole tingitud kuritegude iseloomu trendidest. Teise hüpoteesi tõestamiseks on vaja tutvuda konkreetsete kriminaalasjadega. Siiski saab üldistused teha prokuratuuri poolt kohtutele esitatud taotlustest jälitustoiminguks ning kohtute poolt antud lubadest. Peamiste kuriteoliikidena, milles luba taotletakse, võib välja tuua narkootikumidega seotud süüteod, pistis, maksudest kõrvale hoidmine, korruptsiooni süüteod, salakauba vedamine. Seega on peamiselt tegemist nn peitkuritegudega, mille menetluses tõendite kogumine on tihtipeale komplitseeritud. Nii nagu eelnevalt tõdesime, siis iseenesest ei ole võrdluses eelnevate aastatega mainitud kuritegude arv tõusnud. Saame tõstatada vaid kuriteo keerukuse ja varjatuse küsimuse. Kuna keerukuse ja varjatuse küsimus eeldab võrdlusaasta analüüsimist, mida käesoleval juhul pole tehtud, siis tuleb antud küsimus lahendada edaspidise analüüsitegevuse käigus. Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata kohtupraktika arengule, mis samuti võib olla muutnud tõendamisstandardeid. Kolmanda hüpoteesi juures saame osaliselt tugineda 2012. aastal prokuratuuri poolt kohtule esitatud taotlustel jälitustoimingute tegemiseks. Vaadeldud taotlustes on toodud asjaolud ning taotluse lugejale on üldjuhul ka ilma jälitustoimikuta jälgitav, mis on senini menetluses toimunud. Tänu eeltoodule on võimalik hinnata prokuratuuri taotluste põhjendatust. Taotluste põhjendused, miks just nimelt jälitustegevusega on võimalik tõendeid koguda, on piirkonniti suhteliselt standardsed. Näiteks põhjendus, et isik on kursis politsei töömeetoditega ning seetõttu ei ole võimalik teiste meetoditega peale jälitustegevuse tõendeid koguda. Üks peamisi põhjendusi jälitustegevuse vajaduse kohta on aga kuriteo iseloom ja sellest tulenev võimatus teisiti tõendeid koguda. Ühes mõrva asjas oli prokuratuuri põhiväiteks jälitustegevuse vajalikkuse kohta modus operandi56 põhimõtte areng Riigikohtu praktikas. Kusjuures vastavale näitele on tuginetud ka ligikaudu aasta hiljem kohtule esitatud taotluses sama asja kohta. Lisaks esines üks juhus, kus ülekuulamise asemel taotles prokuratuur kohtu luba telefoni pealtkuulamiseks põhjusel, et isik võib ütlustest lahti öelda ning selle pärast ei kasutata isiku ülekuulamist. Sarnane on näide, kus isikut sooviti jälitustoiminguna pealt kuulata, et vältida sõna-sõna vastu olukorda ehk siis täiendavate süüstavate tõendite kogumiseks enne isiku ülekuulamist. Tuginedes antud juhul vaid jälitustoimingu loa taotlusele ja loale, võib väita, et tegemist ei olnud olukorraga, kus oleks täidetud KrMS § 1261 lg 2 toodud jälitustoimingu lubatuse eeldused. Kuigi kiirema uurimise huvides võisid eelpool toodud näited olla õigustatud ja vajalikud, ei saa esitatud näidete alusel kinnitada, et prokuratuuri poolt kohtule esitatud taotlused oleks 55 Registreeritud kuriteod Eestis 2003-2012. Justiitsministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.just.ee/57886 56 Kuriteo toimepanemise viisi sarnasus isiku eelnevate kuritegude toimepanemise viisiga 19 alati igakülgselt põhjendatud ja välistaks küsitavuse, kas taotlused peaks igakordselt saama loa jälitustoiminguks. Tuleb rõhutada, et eeltoodu on vaid üksikud näited kogu 2012. aasta jooksul kohtutele esitatud taotlustest ning kindlasti ei saa pidada prokuratuuri poolt kõiki jälitustoiminguks esitatavaid taotlusi vaid formaalseteks ja põhjendamatuteks. Kolmanda hüpoteesi üks komponent on muuhulgas jälitustoimingute tulemuslikkus. Kui jälitustoiminguid on tehtud, kuid vaatamata sellele ei ole jõutud süüdistusega kohtusse, on võimalik, et kogu kohtule esitatud teave jälitusloa saamiseks on esitatud ennatlikult ning lõppkokkuvõttes ka põhjendamatult. Jälitustoimingu tulemuslikkuse probleeme vaadeldakse eraldi peatükis koos jälitustoimingute intensiivsusega. 5.2. Teabehangete ülevaade Tulenevalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra57 § 7 lg 4 p 5 on JAS-i alusel teabe varjatud kogumise toimingute loetelusid sisaldav aruandlus salastatud vähemalt 25 aastaks. Seega ei ole vastava statistika avaldamine käesoleva analüüsis täielikult võimalik. JAS § 6 sätestab Kaitsepolitsei (KAPO) ja JAS § 7 Teabeameti ülesanded ning võib öelda, et kohtu poolt teabehangeteks antud load jäävad JAS § 27-ga koostoimes KAPO ja Teabeameti ülesannete täitmise piiridesse. Kuna teabe varjatud kogumise toimingute loeteluks tuleb kindlasti pidada teabe varjatud kogumise üldarvu, teabe kogumise taotluste arvu, keeldumiste arvu ning taotluste liigitust lähtuvalt JAS § 6 KAPO ja JAS § 7 Teabeameti ülesannetest, saab vaid öelda, et teabehangete puhul on kohtu poolt loa andmisest keeldumisi protsentuaalselt oluliselt rohkem kui jälitustoiminguteks loa andmisel kriminaalmenetluses. Tõsi, kuna teabe varjatud kogumise puhul on tegemist pigem preventiivse tegevusega kuritegude tõkestamiseks, siis võib olla, et loa andmiseks olev info ei ole alati piisav loa andmise otsustamiseks. Seega ei ole põhjust väita, et kohtunik keelduks teabehangete puhul kergekäelisemalt loa andmisest kui seda teeb kohtunik jälitustegevuseks loa andmiseks kriminaalmenetluses. Küll aga võiks tõstatada küsimuse vajadusest kaitsta kogu teabehangete taotluste ja teabehangete lubadega seotud statistikat riigisaladusena.58 5.3. Statistika tegelikkus Kuigi Justiitsministeerium avaldab jälitustegevuse kohta statistikat, ei saa kogutud statistikast teha kaugeleulatuvaid järeldusi.59 Riigiprokuratuuri kogutud andmete järgi on antud 2012. aastal kohtute poolt luba 1284-ks jälitustoiminguks. See arv ei kajasta kohtute poolt antud nn füüsiliste lubade arvu ning ei kajasta ka isikute arvu, kelle suhtes on jälitustoiminguks luba antud. Samuti ei kajastu selles arvus lubade pikendamised. Näiteks on Riigiprokuratuuri andmetele tuginedes koostatud tabel kohtu poolt saadud lubadest erinevate jälitustoimingute kohta (1284).60 Kuigi allmärkusena on toodud, et reaalne lubade arv on väiksem, kuna ühe loaga võib lubada mitut erinevat toimingut, on edaspidises tekstis toodud lause: “Täielikult rahuldamata jättis kohus 3 prokuratuuri jälitusloa taotlust, mis moodustab 0,2% määruste koguarvust.“ Esiteks on tegelikult statistika koostatud toimingute 57 Vabariigi Valitsuse määrus 20.12.2007 nr 262. RT I 2007, 73, 449; RT I, 19.03.2012, 5 58 Täpsemalt teabe kogumise toimingute aruandlust, mille sõnastus annab ruumi väga erinevale tõlgendamisele. 59 Näiteks: “Jälitustegevus kriminaalmenetluses 2012. aastal.“ Justiitsministeerium 2013. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=58251/J%E4litustegevus+2012.pdf 60 Samas. 20 põhiselt, mitte jälitusloa taotluste ja määruste põhiselt, teiseks on statistikas toomata kohtult taotletud toimingute absoluutarv. Selline statistika moonutab aga väga oluliselt tegelikku olukorda ja annab alust erinevatele spekulatsioonidele. Seda kõike võimendab statistikas toodud sõnastus. Mis muutub, kui arvestada statistikat taotletud jälitustoimingute (toiming) kaupa, jälitustoimingute loa taotluste (taotlus) kaupa või kohtu poolt jälitustoiminguks antud lubade (luba/määrus) kaupa? Siin on aga väga oluline vahe. Olles tutvunud jälitustoimingu lubade taotlustega, on tihti prokuratuuri esitatud taotluses küsitud luba mitmeks toiminguks ja praktikas antakse üldjuhul ühele taotlusele kohtu poolt üks luba. Toome hüpoteetilise näite: Kohus jättis 1287-st jälitustoimingust loa andmata 3-le ehk 0,23%-le toimingutest või jättis 1287-st jälitustoimingu taotlusest rahuldamata 3, kusjuures ühel taotlusel võib olla esiteks mitu toimingut ning seda mitme inimese suhtes. Kui igal taotlusel oli 3 inimest ja nende kõigi suhtes sooviti läbi viia 2 jälitustoimingut, siis saame, et 3x3x2=18 ning seega jättis kohus andmata loa 18-le toimingule, mis oleks aga juba 1,4% toimingutest. Justiitsministeeriumi poolt koostatud statistikas on öeldud, et 3 prokuratuuri jälitusloa taotlust moodustab 0,2% määruste koguarvust (1287). Siin tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et nii jälitustoiminguks loa taotluste kui ka määruste puhul on praktikas tegemist ühe füüsilise dokumentiga, millega võib taotleda või lubada mitmeid menetlustoiminguid. Kuigi kohtud ei kogu välja antud jälitustoimingute lubade kohta eraldi statistikat, oli kohtutest võimalik saada jälitustegevuse kohta antud määruste üldandmed. Harju maakohtus anti 2012. aastal 613 luba jälitustoimingu taotlusele, millest 88 olid loa pikendamised, Pärnu maakohtus 85 luba, millest 7 olid pikendamised, Tartu maakohus andis 122 jälitustoiming taotluse luba ja Viru maakohus 243 luba. Kokku anti 1151 luba.61 Kuna kogu kohtute jälitustegevust puudutav statistika tuleb võtta kokku nn käsitööna ning käesoleva analüüsi jaoks ei ole kogutud vastavaid andmeid, siis ei ole vähemalt analüüsi autoritel tõsimeelset kindlust, kas Justiitsministeeriumi poolt avaldatud statistikas toodud 0,2% määruste koguarvust on 3 kohtute poolt rahuldamata jäetud menetlustoimingu taotlust või jättis kohus andmata loa 3-le taotletud jälitustoimingule (kas jäeti rahuldamata üks taotlus kolmele toimingule või näiteks kolm taotlust, millel igaühel üks toiming jne). Arvestades, et kogu statistika on muidu koostatud toimingu põhiselt, tuleks eeldada, et kogu statistika on koostatud toimingu põhiselt. Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamiste kohta puudub kõikide kohtupiirkondade statistika. Üldistavalt saab välja tuua, et ca 10-15% kohtu poolt antavatest jälitustoiminguks antud lubadest moodustavad lubade pikendamised. Siin tuleb arvestada sellega, et eeltoodu ei näita ilmtingimata isikute protsenti, kes on pikemalt kui kaks kuud allutatud jälitustegevuse toimingutele. Seda põhjusel, et kui esmase jälitustoimingu loaga oli jälitustoimingutele allutatud kolm isikut, siis jälitustoimingu loa pikendamist võib taotleda ka ainult ühe isiku suhtes. Eeltoodust võime järeldada, et praegu avaldatav statistika ei anna selget ülevaadet toimunud jälitustegevusest ja seda eelkõige järgnevatel põhjustel: 1) Lubasid antakse väga erinevalt – ühes kriminaalasjas antakse vahel üks luba mitme isiku suhtes, kuid vahel iga inimese kohta eraldi. 2) Statistikas ei ole eraldi välja toodud loa pikendamised. 3) Ühe isiku suhtes võib välja olla antud mitu luba erineva toimingu jaoks. 61 Põhineb kohtutest saadud andmetel. 21  4) Toimingupõhine statistika annab mingil määral ülevaate vaid jälitustoimingutest, kuid ei anna ülevaadet jälitustoimingutele allutatud isikutest. Praeguse jälitustegevuse statistika näitlikustamiseks saab tuua välja juhtumi, kus isiku suhtes võeti luba konkreetse telefoninumbri ja teiste tema kasutuses olevate numbrite pealtkuulamiseks. Järgmisel päeval selgus üks teine sama isiku kasutuses olev number, mille pealtkuulamiseks taotleti kohtult uus luba, kuigi põhimõtteliselt andis päev varem antud luba õiguse menetluses selgunud numbrit pealt kuulata. Statistiliselt anti välja kaks luba ühe isiku suhtes samaks jälitustoiminguks samaks perioodiks. Jälitustoimingu põhine statistika ei anna ka seetõttu ülevaadet tegelikkusest, et näiteks juhul, kui ühe isiku telefoni kuulatakse pealt lubatult kokku 1 aasta, siis selleks tuleks võtta vähemalt 6 jälitustoimingu luba kohtult, mis kajastub statistiliselt 6 taotluse, 6 loa ja 6 toiminguna, kuigi tegelikult oli üks isik allutatud ühele toimingule.62 KrMS § 12617 järgi luuakse jälitustoimingute infosüsteem. Vastav säte jõustub 01.01.2015 ning loodetavasti luuakse infosüsteem kujul, mis võimaldab nii jälitustoimingule allutatud isikute, jälitustoimingute liikide, taotluste kui lubade järgi adekvaatset statistikat koguda ning selle põhjal järeldusi teha. Nagu näitab praegune praktika, siis hetkel avaldatav ja mingis osas kogutav statistika ei anna võimalusi jälitustegevusest selge ülevaate saamiseks. Eeltoodu põhjal on väga raske nõustuda avalikkuses kõlanud väidetega, et Eestis viiakse läbi valimatut, massilist jälitamist. Täpsete statistiliste andmete puudumine annab küll mõningat aimu jälitustegevuses toimuvast, kuid sedagi moonutatult ning kindlasti ei anna see fakte, mis lubaks väita massilist, kontrollimatut jälitamist. 62 Üks jälitustoimingu luba ei saa olla pikemaks perioodiks kui 2 kuud, kuid välistatud ei ole ka näiteks 1 kuu kaupa taotlemine, mis teeks aasta jooksul juba 12 taotlust ja luba. 22 6. Kohtute määrused 6.1. Jälitustoiminguks loa andmise põhjendatus Üheks olulisemaks komponendiks jälitustoiminguks antava määruse juures tuleb pidada määruse põhjendatust. Just põhjendatuse järgi on võimalik hilisem määruse kontroll ja ka vaidlustamine. Määruse mõiste defineerib KrMS § 145 lg 1 ning samast paragrahvist tulenevad põhistatud määruse nõuded. KrMS § 145 lg 3 p 1 järgi esitatakse põhistatud määruse põhiosas määruse põhjendus. Seadus ei ava, kui põhjalik peab põhjendus olema, kuid tuleks eeldada, et määrus peab olema põhjendatud minimaalselt nii, et määruse lugejale oleks jälgitav kohtu mõttekäik ning määruse andmise loogika. KrMS § 1264 lg 1 kohustab kohtuniku otsustama jälitustoiminguks loa andmise määrusega. Seega laienevad KrMS § 145 nõuded jälitustoiminguks loa andmise määrusele. Kohtu määruste kvaliteet jälitustegevuseks loa andmisel on kohtute tööpiirkonniti erinev. Kui Pärnu maakohtu, Harju maakohtu ja Tartu maakohtu määrused on suhteliselt sarnased, siis Viru maakohtu määrused võrdluses teiste piirkondade määrustega on nii sisult kui vormilt erinevad. Näiteks on väga suur erinevus selles, et kui teiste piirkondade kohtute määrustest arusaamiseks ei ole vaja kõrvale prokuratuuri taotlust ehk määrusest on asjaolud, eelnevad load jms selgelt väljaloetavad, siis Viru maakohtus antavad määrused koosnevad üldjuhul peamiselt kriminaalmenetluse alustamise ajast ning alusest ning trafaretsest lõigust: „Ülalpool nimetatud kriminaalasjas on vajalik tõendite kogumiseks, kuriteo avastamise eesmärgil, kuriteo toimepanija selgitamisel kasutada jälitustoimingut /…/. Kohtunik on veendunud, et prokuröri poolt esitatud teave vajab kontrollimist ning seda on võimalik teostada üksnes jälitustoimingutega. Arvestades antud kuriteo ohtlikkust, õiguskorra kaitsmise huvisid, ka seda, et kriminaalmenetluses on lubatud koguda tõendeid jälitustoimingutega, samuti asjaolu, et selles kuriteos on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kas välistatud või oluliselt raskendatud, lähtudes tõe väljaselgitamise huvidest on taotlus igati põhjendatud ja seaduslik.“ Muuhulgas jääb eeltoodust selgusetuks, kas tõendite kogumine on vaid raskendatud või siis välistatud. Pärnu maakohtu, Tartu maakohtu ja Harju maakohtu lubadel on küll toodud asjaolud, kuid vähemalt osaliselt on tegemist lõika-kleebi meetodil prokuratuuri taotlusest üle toodud asjaoludega, mille tulemusel on taotluses olevad vead kandunud üle ka määrusesse. Ühel juhul puudus näiteks loas kahest süüteosündmuse kuupäevast üks kuupäev (kuu ja aasta olid olemas) ja see oli puudu nii taotluses kui ka loas täpselt samas kohas ja sarnasel viisil. Tõsi, kui prokuratuur on sisuliselt väga hästi asjaolud jälitustoimikust välja toonud, siis kohtunikul ongi mõistlikum ja otstarbekam tugineda määruse tegemisel taotluses toodud asjaoludele. Seda enam, et kohtunikul on võimalik vaadata jälitustoimikut, kust ta saab kontrollida taotluses toodud asjaolude paikapidavust. Küll aga tuleks olla hoolikam otse taotluse kopeerimisega, et vältida eelmainitud vigade tekkimist. Jälitustegevuseks loa andmise põhiküsimus seisneb inimese põhiõiguste riive intensiivsuse proportsioonis süüteo raskuse ja avastamise huviga. Jälitustegevuse luba peaks antama ultima ratio põhimõttel ehk viimase abinõuna – kõik muud võimalused on ennast ammendanud. Kuigi kohtu poolt antud lubades on viidatud, et tõendite kogumine isiku väiksemate põhiõiguste riivega on raskendatud või on isegi viidatud ultima ratio põhimõttele jääb kohtu poolne põhjendus loa andmiseks põhiõiguste riive seisukohalt siiski suhteliselt napisõnaliseks. Erinevate riivete intensiivsust ja mõju analüüsitakse väga vähesel määral. Tuginedes 2009. aastal toimunud jälitustegevuse problemaatikaga seonduva ümarlaua materjalidele, kus leiti, et mistahes jälitustegevust valides peab menetleja igal juhul suutma põhjendada, miks on põhiõigusi vähem riivavad meetmed välistatud või oluliselt raskendatud ning milles need 23 raskused konkreetselt seisneksid, võib öelda, et kokkulepitud põhimõte ei ole vähemalt 2012 aasta praktika põhjal veel väga hästi kohaldunud. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et KrMS § 1261 lg 2 lubab jälitustegevust ka juhul, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on oluliselt raskendatud, samas ultima ratio põhimõtte järgi saaks jälitustoimingut teostada vaid viimase võimalusena. Seega on ähmane sätte ja üldpõhimõtte vaheline piir, mis lisab selgusetust, kui pikalt ja põhjendatult peab kohtu veendumus määruses kirjas olema. Siingi on asjakohane näide sellest, kuidas jälitustegevuse taotluse põhjenduseks toodi isiku kursisolek politsei töömeetoditega, mille tõttu ei ole võimalik teisiti tõendeid koguda või sõna-sõna vastu olukorra vältimise vajalikkus. Praegune kohtupraktika on sellised juhtumid liigitanud üldsõnaliselt korraga nii „oluliselt raskendatud“, kui ka „muude võimalustega välistatud“ mõiste alla. Kuigi teatud juhtudel on tõesti võimalik, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on korraga nii oluliselt raskendatud või isegi välistatud, ei ole tegemist samade mõistetega ja põhjendusena alternatiivide pakkumine tundub olevat pigem minek kergema vastupanu teed. Raske, kui isegi mitte võimatu on leida määruse põhjendatust olukorras, kus isikut on prokuratuuri poolt esitatud taotluses iseloomustatud vaid ühe lausega: „Isik on kahtlustatava hea sõber ja omab kontakte“ ning kohtu määruses ei ole isiku kohta muid andmeid kui luba jälitustoiminguks. Kõne all oleva määrusega oli luba antud mitme isiku suhtes jälitustoimingute tegemiseks ja esialgu jäi üldse selgusetuks, mis põhjusel sattus konkreetne isik määrusesse. Selleks, et selgitada 01.01.2013 kehtima hakanud uue jälitustegevuse regulatsiooni valguses määruste muutusi, vaadeldi pisteliselt 2013. aastal antud lubasid, kus oli enamasti toodud välja KrMS § 1261 lg 2 tekst, kuid sisustatud oli seda endiselt üldsõnaliselt. Näiteks ei tulnud tihti prokuratuuri taotlusest ja kohtu loast välja, milliseid isiku põhiõigusi vähem piiravaid menetlustoiminguid on üldse kaalutud ja miks ei ole neid võimalik kasutada. Üldsõnaline nentimine, et muude menetlustoimingutega tõendite kogumine ei ole võimalik, sest tegemist on nn peitkuriteoga või oskavad kahtlustatavad hästi konspireerida, ei põhjenda piisavalt muude menetlustoimingute kasutamise võimatust või nende võimalikku ebatõhusaks osutumist. Üldistavalt võib seega öelda, et olulisi muutusi 2013. aasta alguse määruste osas võrreldes 2012. aasta määrustega, ei ole. 6.2. Jälitustoiminguks antud loa mõjuala 01.01.2013 kehtima hakanud KrMS-i muudatus, millega KrMS-i toodi üle jälitustegevuse regulatsioon, sätestab süütegude kataloogi, mille puhul võib teha jälitustoiminguid. Kuni selle regulatsiooni kehtima hakkamiseni oli sisuliselt enamiku kuritegude puhul jälitustoimingu kasutamine võimalik. Tuginedes analüüsi aluseks olevale jälitustegevuseks antud lubadele, tuleb nentida, et sellise kinnise loetelu kehtestamine ei muuda praktikas suure tõenäosusega midagi, kuna praktikas kasutatav jälitustegevus süüteokoosseisude osas ei hälbi või kui, siis hälbib minimaalselt KrMS § 1262 lg 2 loetelus toodud kuriteokoosseisudest. Kuigi välja ei saa tuua konkreetsete kuriteokoossisude arvulist osakaalu, siis peamised süüteod, mille puhul kasutatakse jälitustegevust, on narkootikumidega seotud süüteod, korruptsioonisüüteod ja salakauba vedamisega seotud süüteod. Vähemal määral isikuvastased süüteod. Tulles kohtupraktika juurde tagasi, toome välja, et EIK praktikaga võib vastuollu minna Eesti kohtute praktika anda luba isiku üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatava teabe pealtkuulamiseks konkreetse telefoninumbri kohta ning ka teiste menetluse käigus 24 tuvastatavate isiku kasutuses olevate telefoninumbrite pealtkuulamiseks. Teatavasti on EIK leidnud, et jälitustoimingutele allutatud isikute ring peaks olema piiritletud.63 Eelnev näide toob meid Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-31-11 punktide 17.2 ja 17.3 juurde, kus Riigikohtu kriminaalkolleegium põhimõtteliselt aktsepteeris jälitustegevuseks loa andmist kujul, kus luba antakse isiku konkreetse telefoninumbri ja teiste hiljem menetluse käigus tuvastatavate isiku kasutuses/kasutatavate numbrite pealtkuulamiseks. Selline lai ja selgelt piiritlemata luba võib anda võimaluse pealtkuulamise kuritarvitamiseks ja nn õngitsemiseks. Nii võivad saada jälitustegevusele allutatud isikud, kes on küll kahtlustatavaga mingil moel seotud, kuid puudub seos süüteoga. Näiteks, kui kahtlustatav kasutab menetluse ajal ühel korral oma ema telefoni, võib kahtlustatava ema olla sisuliselt allutatud jälitustegevusele kogu poja suhtes käiva menetluse aja, kuna võib oletada, et kahtlustatav võib veel oma ema telefoni kasutada. Samas puudub kahtlustatava ema suhtes kohtu luba jälitustoiminguks ning tulenevalt KrMS § 12610 lg-st 1 ei kajastu selline jälitustoiming jälitustoimikus. Kui aga kahtlustataval ongi tavaks laenata oma kuritegeliku tegevuse käigus kõnede tegemiseks telefone teistelt - süüteoga mitte seotud isikutelt, on võimalik jälitustegevusele allutatud isikute ring põhjendamatult suur ning selle üle sisuliselt kontroll puudub. Kuna pealtkuulatuks võivad osutuda kolmanda isiku telefonivestlused, siis teoreetiliselt tuleks teda hiljem jälitustoimingust teavitada KrMS § 12613 lg 1 tulenevalt. Probleem tekib aga selles, et vastavaks jälitustoiminguks oleks pidanud olema kohtu luba. Tõenäoliselt aga selliste kõnede pealtkuulamisest ei teavitata, kuna jälitustoimikusse vastavat infot ei koguta, sest jälitustoimik koostatakse jälitustoiminguga kogutud teabe alusel.64 Kuna isik ei tea, oma kõnede pealtkuulamisest, siis ei ole isikul võimalus vastavat toimingut ka vaidlustada. Ülevaatest Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni (edaspidi: erikomisjon) tegevusest 2012. aastal,65 võib lugeda, et võrreldi sideettevõtetes olevaid logifaile kohtu poolt jälitustoiminguteks antud kohtumäärustega. Prokuratuur võrdles logifaile kriminaalmenetluse raames antud pealtkuulamist lubavate määrustega ja erikomisjon võrdles logifaile teabehangete jaoks antud pealtkuulamise lubadega. Nii prokuratuur, kui ka erikomisjon leidsid, et rikkumisi ei ole toimunud ning logifailid on kohtumäärustega kaetud. Tuleb nentida, et ei prokuratuur ega erikomisjon ei olekski saanud teistsugusele järeldusele jõuda, kui kohtumäärused on antud konkreetse telefoninumbri ja teiste (konkreetseid numbreid ära näitamata) isiku kasutuses olevate ja menetluse käigus tuvastatavate numbrite pealt kuulamiseks. Ehk siis vähemalt erikomisjoni aruandele tuginedes võib järeldada, et sisuliselt võrreldi lahtist loetelu telefoninumbreid mingi määratud hulga telefoninumbrite logifailidega ning leiti, et need on kõik kohtumäärustega kaetud. Kuigi peab usaldama, et politsei ei kuritarvita uurimisasutuse õigusi, peab õiguskaitsesüsteem ise omama meetmeid kuritarvituste vähendamiseks. Riigikohus on küll leidnud eelpool viidatud otsuses nr 3-1-1-31-11, et telefoni kasutamine konkreetse inimese poolt on faktiküsimus, kuid lõppkokkuvõttes ei saa me siiski mööda küsimusest, milline on isikute ring, kes reaalselt jälitustegevusele allutatud saavad? Kas piisab sellest, et jälitustoimingule allutatud isik kasutab ühe korra teise isiku telefoni või peab seda tihedamalt juhtuma, et uurija 63 Vaata viide 38. 6464 KrMS § 12610 . Sellest tulenevalt ei pruugi info kolmandate isikute pealtkuulamise kohta üldse jälitustoimikusse jõuda. 65 Ülevaade Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevusest. 18.02.2013 nr 2-4JAJK/2 Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/julgeolekuasutuste_jarelevalve_erikomisjon_2012_.pdf 25 saaks öelda, et menetluse käigus on tuvastatud kolmanda isiku telefoninumbri kasutamine jälitustegevusele allutatud isiku poolt ning nüüd on vajalik selle numbri pealtkuulamine? Paratamatuks tuleb lugeda, et kolmandate isikute kõnesid kuulatakse pealt juhul, kui nad vestlevad kahtlustatavaga ja uurimistoimingule allutatud isikutega. Vältima peab aga olukordi, kus kolmandate isikute kõned muutuvad iseseisvalt jälitustoimingule allutatuks. Eeltoodud näite puhul, kus kahtlustatav tavatseb laenab oma ema telefoni helistamiseks, oleks korrektne, kui prokuratuur taotleks kohtult luba ema telefonikõnede pealtkuulamiseks, näidates ära, et kahtlustatav tavatseb seda kasutada. Nii säiliks kolmandal isikul seadusest tulenevad õigused jälitustoimingust teada saamiseks ning kohtu määruse vaidlustamiseks. 6.3. Jälitustoimingu kestvus 2013. aastast rakendus KrMS § 1264 lg 6, mille järgi jälitustoiming üldjuhul ühes kriminaalasjas ühe konkreetse isiku suhtes ei tohi ületada ühte aastat. Kuna analüüsi aluseks oleval perioodil vastavat normi ei kehtinud ning norm ei ole olnud jõus aastatki, ei ole vastava normi praktikas kasutamist ja tõlgendamist võimalik hinnata. Ülevaate saab teha 2012. aastal toimunud jälitustoimingute kestvusest. Ultima ratio põhimõttest tulenevalt peaks jälitustoiming kestma võimalikult lühikest aega. Praktikas taotletakse prokuratuuri poolt jälitustegevuse kestvuseks pigem maksimaalne 2 kuud kui lühem aeg. Ekstreemse näitena võib tuua, et ühel juhul oli isik allutatud jälitustegevusele kahe kuu kaupa kokku 10 kuud, mis järel prokuratuur soovis luba pikendada veel kahe kuu võrra. Kohtunik rahuldas taotluse osaliselt ning andis jälitustegevuseks loa kestvusega 1 kuu. Kuu aja pärast esitas prokuratuur uue taotluse ning kuna kohtuniku arvates oli kogutud täiendavaid tõendeid, et isikut süüteos kahtlustada, siis luba ka pikendati. Kokku oli isik allutatud jälitustegevusele 1 aasta ja 4 kuud. Teises asjas oli isik allutatud jälitustegevusele 6 kuud 2012. aasta algusest arvates. Kohtute infosüsteemile tuginedes ei ole ligi aasta hiljem mainitud kriminaalasi kohtumenetluseni jõudnud. Kohtu andmetest nähtuvalt oli 2012. aastal ca 10-15% jälitustegevuseks antud lubadest juba antud lubade pikendamised. Pikendamiste protsenti ei saa laiendada aga muudele näitajatele – isikute arv, kriminaalmenetluste arv ja toimingute arv. Seda põhjusel, et toodud protsendis sisalduvad ka lubade pikendamiste pikendamised, ühes kriminaalmenetluses võib olla mitmeid pikendamisi ning pikendamised võivad toimuda ka ainult üksikute toimingute osas. Praktikast on märgata, et lube pikendatakse ennekõike suurte gruppide poolt toime pandud kuritegude puhul või siis kuritegude puhul, milles kahtlustatavate ring pidevalt suureneb. Jälitustegevusest suure osa hõlmavad narkootikumidega seotud süüteod. Narkootikumidega seotud süütegude puhul on tegemist kahtlustatavatega, kes varjavad oskuslikult oma seadusevastast tegevust. Sellegi poolest jääb õhku küsimus, et kui prokuratuur põhjendab jälitustoimingu vajadust sellega, et isik tegeleb aktiivselt narkootikumide müügiga ning kahekuulise jälitustegevuse käigus samas ei tõendata piisavalt isiku tegevust ning pikendatakse jälitustoimingu luba, siis kas tegemist ei ole võimaliku jälitustegevuse kuritarvitamisega prokuratuuri poolt. Loomulikult on narkootikumidega seotud süütegude puhul tavaliselt vajalik terve suure keti välja selgitamine ning üksiku diileri kinni võtmine ei anna efektiivset tulemust, kuid sellisel juhul tuleks seda nii taotluses ka näidata. Praegusel juhul võib taotluste pikendamine osutuda tegelikkuses põhjendamatuks. 6.4. Isikustatud load Praktika näitab, et kohtud annavad isikute suhtes jälitustegevuse loa vastavalt sellele, kuidas prokuratuur taotluses isikute kohta jälitustoimingu taotluse on esitanud. Kui prokuratuur esitab ühes kriminaalasjas kohtule samaaegselt mitu jälitustegevuse taotlust , siis kohus 26 lahendab taotluse mitme määrusega. Kui prokuratuur esitab taotluse, kus on näidatud mitu isikut, siis kohus lahendab taotluse ühe määrusega. Arvuliselt andis kohus ühe jälitustegevuse määrusega loa keskmiselt 1,1-ks toiminguks. Kriitikana tuleb öelda, et selline n-ö mitmiktaotlus (üks taotlus mitme isiku suhtes jälitustoimingu tegemiseks) ja luba ei anna selget ülevaadet isiku täpsest rollist süüteo toimepanemisel või tema suhtes jälitustoiminguks vajalike asjaolude tuvastamisel. Lisaks on sellisel lähenemisel veel mõningad aspektid, mis tekitavad küsitavusi. Probleemseks võib pidada jälitustegevuseks antud kohtulubade üldist põhjendamist, mis peaks hõlmama kõiki edaspidi vastava loaga jälitustegevusele allutatud isikuid. Seega proovitakse anda loas universaalne põhjendus kõikide isikute jälitustegevusele allutamise vältimatule vajadusele (nt isikud oskavad hästi konspireerida). Lisades siia juurde, et jälitustegevusele allutamisel sekkutakse isiku põhiõigustesse väga intensiivselt, tuleks igal juhul näidata ära eraldi iga isiku suhtes põhiõiguste riive ulatus ning ultima ratio põhimõtte rakendamine. Küsimuse olulisust toetab eelpool toodud näide, kus kohtumääruses (ja ka prokuratuuri taotluses) on isiku suhtes kirjas vaid lause, et isik on ühe kahtlustatava hea sõber ning võib omada kontakte. Selline näide võib viidata veel asjaolule, et vähemalt teatud juhtudel antakse jälitustegevuseks luba rutiinselt, kuid ka siin tuleb rõhutada, et analüüsi aluseks ei olnud jälitustoimikud, mis on kättesaadavad kohtunikule jälitustegevuseks luba andes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seonduvalt mitme isiku kohta ühe loa andmisega märkinud ära järgneva probleemi: “Vältimaks olukorda, kus jälitustoimingu aluseks olevat kohtu luba pole võimalik kriminaaltoimikusse võtta põhjusel, et sellega sanktsioneeriti jälitustoimingu tegemine üheaegselt mitme isiku suhtes, kellest osa pole konkreetsesse kriminaalmenetlusse kaasatud, juhib kolleegium kohtute tähelepanu vajadusele koostada KrMS § 114 nõuetekohane luba iga jälitustoimingule allutatud isiku suhtes eraldi.“66 Kuigi Riigikohus on juhtinud kohtute tähelepanu vaid juhtumitele, kus jälitustoiming on tehtud ka konkreetsesse kriminaalmenetlusse kaasamata isiku suhtes, on sellisel eraldi tehtud määrustel teinegi praktiline väljund. Nimelt kui anda jälitustoiminguks luba iga isiku kohta eraldi, tõuseb kindlasti kohtuniku töökoormus, kuid teisest küljest annab see konkreetse ülevaate isiku suhtes tehtud eelnevatest toimingutest, seotusest süüteoga ning kohtu põhjendustest konkreetse isiku suhtes jälitustoimingute lubamise kohta ning seeläbi ka suurema kindlustunde isiku põhiõiguste riive vajalikkuse kohta. Lisaks tuleks prokuratuuril iga isiku suhtes välja tuua taotluses asjaolud, miks konkreetse isiku tegude kohta ei ole võimalik muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. 6.5. Jälitustegevuse intensiivsus ja tulemuslikkus Jälitustegevuse intensiivsust saab hinnata mitmeti. Eelnevalt analüüsitud jälitustegevuse kestvus ei ole ainuke intensiivsuse näitaja. Jälitustegevuse ajal on oluline tähelepanu pöörata ka sellele, et kui intensiivselt konkreetseid jälitustoiminguid teostatakse. Jälitustegevuse intensiivsuse hindamiseks, tuleks vastata muuhulgas järgmistele küsimustele: 1) Kas pealt kuulatakse kõiki kõnesid või valikuliselt (konkreetsete isikute vahelisi kõnesid)? 2) Kas isikut kuulatakse pealt kogu lubatud ajavahemiku jooksul pidevalt? 3) Kas isiku suhtes toimub ainult üks jälitustoiming või korraga mitu (kõnede pealt kuulamine, arvutisse sisenemine ja internetikasutuse jälgimine, sõnumite ja vestluste salvestamine isiku asukohas jne)? 66 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.05.2012 otsus nr 3-1-1-31-12 p 10 27 Ka siinkohal tuleb tagasi tulla ultima ratio põhimõtte juurde. Kuigi jälitustoiminguks on luba antud, tuleb vastavat luba kasutada nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. Sellele viitab ka KrMS § 1262 lg 9, mille kohaselt tuleb jälitustoimingu aluse äralangemise korral jälitustoiming viivitamata lõpetada. Tõlgendades seda koos sama paragrahvi lg 1 p-ga 4, tuleks ilmselt jälitustoiming viivitamata lõpetada, kui kuriteo kohta on vajalik teave kogutud. Seadus ei täpsusta, millistel juhtudel loetakse vajalik teave kogutuks. Edaspidi tuleks analüüsida jälitustegevuse puhul jälitustegevuseks antud loa kestvuse ajal reaalselt tehtud toiminguid. See näitaks, kui pikaks ajaks oli jälitustoimingu luba tegelikult vaja ja kui intensiivne oli jälitustoimingu teostamine. Eeltoodu juurest jõuamegi jälitustegevuse tulemuslikkuse juurde. Käesolevas analüüsis on toodud näide, kus 2012. aasta alguses toimus isiku suhtes jälitustegevus kokku kestvusega 6 kuud. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt kohtumenetluseni selles kriminaalasjas 2013. aasta maikuuks jõutud ei ole. Isikut kahtlustati ebaseaduslikus jälitustegevuses ja altkäemaksu võtmises. Sarnane on näide, kus narkootikumide käitlemises kahtlustatud isiku suhtes tehti jälitustoiminguid 2 kuud 2012. aasta alguses, kuid ka tema suhtes ei ole asi kohtumenetlusse jõudnud. Positiivse näitena kohtupraktikast võib tuua ühe jälitustoimingu loa andmisest keeldumise kohtu poolt tagaotsitava isiku suhtes, kelle kohta oli kindlaks tehtud tema viibimine välisriigis ja seal kasutatavad telefoninumbrid. Pealt sooviti kuulata Eestis viibivat isikut, et tagaotsitava asukoht välisriigis kindlaks teha, kuigi samale tulemusele jõuaks ilmselt välisriigile abistamistaotluse esitamisega. Siseminister Ken-Marti Vaher on viidanud jälitustegevuse väga suurele tulemuslikkusele :“On tõsiasi, et kõik suuremad korruptsiooniasjad, mis Eestis kohtulahendini on jõudnud, on tuginenud jälitustegevusega kogutud tõenditele.“67 Iseenesest võib eeltoodud väide vastata tõele, kuid kindlasti ei ole tegemist üldteada asjaoluga ning ei ole ka teada, kui paljud uurimised, olenemata jälitustegevuse kasutamisest, ei ole kohtuni jõudnud ning kui olulised (kas on tegemist põhitõenditega või toetavate tõenditega) on jälitustegevusega saadud tõendid kohtumenetluses olnud. Lisaks on siseminister viidanud, et on fakt, et kõik suured arvevabrikud ning salaviina, salasigarettide ja salakütuse äri ahelad on paljastatud ja kohtuküpseks uuritud jälitustegevust kasutades.68 Käesoleva analüüsi käigus ei ole otsitud kohtupraktikat, mis vastavat väidet kinnitaks, kuid jälitustegevuse kasutamine ei tähenda, et tulemust ei oleks olnud võimalik saavutada vähem isiku põhiõigusi riivavate toimingutega. Seega on oluline, et edaspidi analüüsitaks jälitustegevuse tulemuslikkust, sealhulgas mitmest jälitustoimingust saadud info vormub lõppkokkuvõttes kohtukõlblikuks ehk jõuab kohtumenetlusse ning samuti kohtumenetlusse jõudnud asjades kasutatavat jälitustoiminguga kogutud infot. On võimalik, et infot on küll jälitustoiminguga saadud, kuid see on pigem juba kogutud tõendeid kinnitav lisainfo ning kohtukõlblik oleks asi olnud ka teiste tõendite pinnalt. Sellistel juhtudel oleks väga raske leida põhjendust jälitustoimingute vajalikkuse kohta. Eeltoodu analüüsimisest saaks teha järeldusi, kas jälitustegevust kasutatakse liiga palju ja kergekäeliselt. 6.6. Teabehangete load JAS § 27 lg 1 lubab halduskohtu esimehe või tema määratud halduskohtuniku loal piirata isiku õigusi sõnumi saladusele või õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele. Kui 67 Ken-Marti Vaher. „Seadus, mille tegeliku eesmärgi kohta hämatakse“ Postimees 24.04.2013 Arvutivõrgus kättesaadav: http://arvamus.postimees.ee/1213360/ken-marti-vaher-seadus-mille-tegeliku-eesmargi-kohta- hamatakse 68 Samas 28 kriminaalmenetluses tehtavate jälitustoimingu lubade eesmärgiks on informatsiooni kogumine kriminaalmenetluse kohta konkreetselt toimunud faktide alusel, siis JAS alusel tehtavate teabehangete eesmärk on sensitiivse informatsiooni kontrollimine kuritegude tõkestamiseks ja tegemist on olukorraga, kus puuduvad kindlad kriminaalmenetluslikud tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning halduskohtul tuleb loa andmisel hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust ehk teha prognoosotsus. Teabehankeks halduskohtu poolt antud load on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 7 lg 4 alusel salastatud salajasel tasemel 50 aastaks. Analüüsi allikatena vaadeldud 2012. aasta teabehangete lubadest saab teha siiski üldiseid tähelepanekuid halduskohtu antud lubade kohta. Kuigi teabehankeks antud luba on kohtunikul keerulisem sisustada (mis omakorda võiks põhjustada loa kergekäelise andmise) kui jälitustegevuse luba kriminaalmenetluses, tuleb asuda 2012. aasta teabehangete lubade ja jälitustoimingu lubade võrdluses seisukohale, et teabehangete jaoks antud load on kohtuniku poolt paremini motiveeritud. Loa väljaandmiseks tutvub kohtunik koostatud toimikuga ning teeb toimikus märke igale dokumendile, millega loa andmisel on tutvunud. Samuti on näha, et loa andmine ei ole formaalne, vaid iga konkreetne luba põhineb selgelt ja kaalutletult esitatud tõendite hindamisel. Nii on kaalutud kõiki võimalusi isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil tõendite kogumiseks ja mõnelgi korral viidatud võimalusele koguda tõendeid hoopis kriminaalmenetluses. Teabe hankimiseks loa taotlustel esineb siiski teatud kvalitatiivset ebaühtlust, mis näitab selgete juhiste puudumist tüüpsituatsioonides toimimiseks. Kuna järelevalvet teostab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, siis peaks just nimelt selle komisjoni ülesanne olema vastavate juhiste väljatöötamine ning komisjon ei peaks vaid formaalset ärakuulamiskohustust kandma. Võiks kaaluda juhiste/suuniste väljatöötamise ekspertrühma loomist või tuleks erikomisjonile seadusega anda juhiste/suuniste väljatöötamise kohustus. Peamiselt teabehangete valdkonnas, kuid võimalusel ka kriminaalmenetluses kasutatava jälitustegevuse kohta. Juhised peaksid andma julgeolekuasutustele tüüpsituatsioonide kirjeldused, millistel juhtudel pöördutakse teabe hankimiseks loa või jälitustegevuseks loa saamiseks kohtu poole ja millistel juhtudel tuleks üldjuhul hakkama saada muude menetlustoimingutega. Selliste juhiste olemasolul oleks erikomisjonil lihtsam kontrollida tüüpsituatsioonidest kõrvalekaldumisi ning samas pöörata tüüpsituatsioonidest kõrvale kaldumiste puhul teravdatud tähelepanu. Kuigi menetlustaktika valib uurija iga kriminaalasja raames vastavalt kriminaalasja kulgemisele, tuleks taktika paigutada raamidesse, et säiliks kontrolli võimalus. Kuigi ka teabehangete puhul on edasikaebe võimalus loodud, on edasikaebe võimaluse kasutamine teabehangete määruste suhtes põhimõtteliselt võimatu. Seega tuleks, lisaks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile, leida võimalused lisakontrolliks. Näiteks kohtu sisekontrollimeetmena võiks teabe hankimiseks lubade andmise otsustada teatud asjade puhul kohus kolmeliikmelises koosseisus ning lisaks ei peaks halduskohtu esimees ise teabe hankeks lubasid andma, mis annaks halduskohtu esimehele võimaluse täita kontrollfunktsiooni. 29 Kokkuvõte Jälitustegevuse kohta on avalikkuses kõlanud väga palju erinevaid seisukohti. Alates massilisest ja kontrollimatust jälitamisest kuni kinnitusteni, et ainult tänu jälitustegevusele on meil korruptandid ja narkootikumide käitlejad süüdi mõistetud. Käesoleva analüüsi raames ei saadud kinnitust jälitustegevuse kaldumisest ühele või teisele poole. Kuigi kõiki jälitustegevuses tõusetunud küsimusi ei saa lahendada vaid prokuratuuri poolt esitatud jälitustoimingu taotlustele ja kohtu poolt jälitustoiminguteks antud lubadele tuginedes, kuid kindlasti on võimalik edaspidises tegevuses sellele toetuda ning käesolev analüüs täpsustab mõningaid siiani praktikas esinenud ebaselgusi. Jälitustegevuse õiguslik areng on olnud pidev ning on alust arvata, et muudetakse ka sellel aastal kehtima hakanud jälitustegevuse regulatsiooni. Pidevas õigusraamistiku muutumise tingimustes on aga nii prokuratuuri kui kohtute suunas etteheidete tegemine põhjendamatu. Kohtute jälitustoiminguteks loa andmise määrustes esineb sisulisi probleeme, kuid ei saa öelda, et kohtu määrused oleks puhtalt formaalsed. Arvestades asjaolu, et jälitustegevust reguleeriv seadusandlus on olnud pidevas muutumises ja arengus, on praegune praktika täiesti ajakohane. Kohtupraktikale tuginedes ei saa väita, et jälitustegevust viiakse läbi massiliselt, põhjendamata ja kontrollimatult. Kohtud kontrollivad üldjuhul jälitustegevuseks lubade andmisel asjaolusid ning loa pikendamisel kontrollitakse eelneva tegevuse tulemusi. Statistiliste andmete korrektne kogumine on vajalik juba praegu, kuigi 1. jaanuaril 2015. aastal võetakse suure tõenäosusega kasutusele infosüsteem, mis vastava statistika kogumist kergendab. Igasugune seaduse muutmine oletuste põhjal ei ole eesmärgipärane. Praegune statistika ei anna selget ülevaadet jälitustegevuses toimuvast, sest välja on toodud osaline statistika, mis ei taga üldpilti. Isiku põhiõiguste seisukohalt on oluline kaaluda praktika muutmist osas, kus isiku telefonikõnede pealt kuulamiseks antakse luba sisuliselt määramatule hulgale telefoninumbritele. Vastav praktika ei taga jälitustegevuse loa kasutamise seaduslikkuse kontrolli. Piiratud hulga telefoninumbrite pealtkuulamise logifailide võrdlemine määrustega ei taga reaalset kontrolli, vaid loob näiliku kontrolli. Ultima ratio põhimõtte rakendamine piirdub tihti vaid nentimisega, et lähtutakse ultima ratio põhimõttest. Millisel määral tuleks kohtutel isiku põhiõiguste riivet põhjendada, on ebaselge ning praktikas tihti erinevate riivete mõju analüüsitakse nii prokuratuuri taotlustes, kui ka kohtumäärustes, vähe. Edaspidi tuleks analüüsida jälitustegevuse tulemuslikkust: kui palju kriminaalasjadest, milles kasutatakse jälitustegevust, ei jõua kohtusse ning kohtusse jõudnud asjades jälitustoiminguga kogutud teabe olulisust tõendina. Jälitustegevuse tulemuslikkuse analüüsimine tagab võimaluse anda täpsema ülevaate jälitustegevuse olulisusest ning sellest, kas statistikas toodud hulgal on jälitustegevuse kasutamist tegelikkuses vaja. Kuigi Eestis on loodud parlamentaarne kontroll jälitustegevuse üle Riigikogu erikomisjoni näol, siis kontrollorgani ülesannete hulka peaks kuuluma ka jälitustegevuse alaste juhiste väljatöötamine. Käesoleval ajal on Riigikogu erikomisjon peamiselt vaid kontrolliv, kuid mitte suunav organ. 30 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Ettekanne Riigikogu 2013. aasta kevadistungjärgul 06.06.2013 Märt Rask Riigikohtu esimees Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! 1. Kohtute seaduse § 27 lg 3 alusel teeb Riigikohtu esimees parlamendile kord aastas ülevaate Eesti kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest. Praegune ettekanne on siinkõneleja jaoks üheksas ja viimane. Kokku on Riigikogu kuulanud ja arutanud sellelaadseid ettekandeid koos tänasega üheteistkümnel korral. Üheksa aasta jooksul on mul olnud võimalus analüüsida kohtukorralduse ja õigusemõistmise probleeme, teha ettepanekuid ja avaldada tunnustust ning kriitikat kolmele parlamendi koosseisule, mis omakorda võimaldab teha järeldusi selle kohta, kuidas erinevad Riigikogu koosseisud on suhtunud kohtu- ja õigussüsteemi arengusse, õigusemõistmisesse ja ettekannetes tõstatatud probleemidesse. Kuid see pole tänane teema. 2. Eelmise aasta ettekanne keskendus põhjalikumalt halduskohtumenetlusele, üle-eelmise aasta ettekanne tsiviilkohtumenetlusele. Sel korral peatume kriminaalkohtumenetlusel ja eelkõige sellesse menetlusliiki kätketud jälitustegevusel. Kuid kõigepealt traditsiooniliselt väljakujunenud rubriigid. Eelmise kevade ettekanne sisaldas viit põhimõttelist ettepanekut, mida pidasid tähtsaks ka kohtute haldamise nõukoja liikmed. Ka käesolev ettekanne on põhimõtteliselt läbi arutatud kohtute haldamise nõukoja 24. mai 2013. aasta istungil, millest tuleb järeldada, et ettekandes peituv kriitika ja riigielu ning õigusemõistmise edendamisele suunatud ettepanekud ei ole pelgalt siinkõneleja väljamõeldis, vaid toetub asjatundjate ja analüütikute arvamustele. Tagasivaade eelmise aasta ettepanekutele 3. Esimene põhimõttelist laadi ettepanek seisnes selles, et Riigikogu võiks kaaluda iga põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendi läbiarutamist vähemalt asjaomase komisjoni tasandil. Ettepanek kasvas välja probleemist, et seadusandja ei täida põhiseaduskohtu otsuseid, millega on mingi norm põhiseadusvastaseks tunnistatud. Ettepaneku sisu oli selles, et tekiks asjatundlik mõttevahetus seadusandja ja põhiseaduskohtu vahel, kuidas kõige paremal moel põhiseadusvastane olukord lahendada. Selgituseks olgu mainitud, et probleemid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendite täitmisega ei ole ainuomased Eestile, vaid need eksisteerivad kahe võimuharu konfliktina praktiliselt kõigis riikides, kus tegutsevad konstitutsioonikohtud. Demokraatlikus õigusriigis ei ole võimalik luua konstitutsioonikohtu otsuste täitmiseks kohtutäituri sunnimehhanismi, kuid kohtu ja seadusandja ladusas koostöös on võimalik põhiseadusevastane olukord kiiremini lõpetada. 4. Riigikohus on analüüsinud 2010.–2012. aasta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuotsuste täitmist ning analüüs kinnitab, et üldjuhul on seadusandja konstitutsioonikohtu otsused mõistliku aja jooksul täitnud. Ainuüksi uue riigilõivuseaduse vastuvõtmisega täideti 35% otsustest, millega konkreetses kohtuasjas oli riigilõivu määr põhiseadusevastaseks tunnistatud. Samas tuleb tõdeda, et on valdkondi, kus põhiseaduspärase õiguskorra loomine valmistab seadusandjale tõsiseid raskusi. Riigikogu poolt on täielikult täitmata kolm Riigikohtu otsust, mis puudutavad  riigivastutust.1 Lühidalt kokku võttes tunnistas Riigikohus riigivastutuse seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis ei näe ette ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist; ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju õiglases ulatuses hüvitamist; ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamist. Tegemist on vastavate regulatsioonide puudumisega. Riigivastutuse seaduse menetlus Riigikogus on peatunud. 5. Kuna eelmise ettekande viies ettepanek puudutas just riigivastutuse seaduse menetlemise vajadust on siinkõnelejal, tuginedes Justiitsministeeriumi andmetele, siiski heameel tõdeda, et valminud on esialgne eelnõu, mis on antud ekspertidele analüüsimiseks. Põhimõttelised sõlmkohad on ka Riigikohtuga läbi arutatud ja hiljemalt selle aasta sügiseks peaks uuendatud riigivastutuse seaduse eelnõu Riigikogusse jõudma. 6. Vaidlus selle üle, kas Riigikohtu otsus on täidetud või mitte võib kesta aastaid, sest üsna raske on defineerida, kas otsuse täitmine tähendab vastava regulatsiooni loomist või ka selle regulatsiooni täitmist vaidluse osapooli rahuldaval moel. Nii on juhtunud Riigikohtu üldkogu otsusega kohalike omavalitsuste rahastamise küsimuses.2 Ilmselt võib teatud mööndusega öelda, et formaalselt on otsus täidetud, kuid sellisel viisil, mis ei ole endaga kaasa toonud rahuldavaid muudatusi kohalike omavalitsuste rahastamisprobleemide lahendamisel. 7. Kahjuks tuleb tõdeda, et kaks lahendit, millest üks tehti tehnorajatiste talumistasude3 ja teine välismaalaste seaduse kohta,4 on täitmata. Uut korda tehnorajatiste talumistasu suuruse kindlaksmääramiseks pole kehtestatud. Välismaalaste seaduse kohta märkis Riigikohus, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise korral peab seadusandja sätestama kaalutlusõiguse ka juhul, kui isik on vabatahtlikult võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda. Uus seadus eirab vana seaduse kohta tehtud kohtulahendit. 8. Leian, et tagasiside, mis esimeses järjekorras kajastub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuotsuste täitmises, vajab siiski seadusandja poolset järeleaitamist. Riigikohus jälgib niigi oma otsuste täitmist, kuid ladusa koostöö huvides oleks mõistlik saada tagasisidet seadusandjalt just selle kohta, mida kavatsetakse kohtu tuvastatud põhiseadusvastase olukorra likvideerimiseks ette võtta. Seepärast olen sunnitud jääma oma eelmise aasta ettepaneku juurde, et iga Riigikohtu otsus, millega tunnistatakse mingi säte põhiseadusevastaseks, väärib, et otsust arutatakse vähemalt parlamendi komisjoni tasemel, peetakse seadusloome plaane ja antakse kohtule ning avalikkusele tagasisidet. 9. Eelmises ettekandes justiitsministrile tehtud ettepanek lõpetada personalikulude arvelt toimuv kohtute tulemusrahastamine ja luua tugevamad eeldused püsiva ametnikkonna tekkeks kohtutes, 1 1) Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222533025 (05.06.2013). 2) Riigikohtu üldkogu 30.08.2011 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222537036 (05.06.2013). 3) Riigikohtu üldkogu 31.08.2011 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-35-10. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222537040 (05.06.2013). 2 Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-09. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222523482 (05.06.2013). 3 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2012 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-25-11. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-25-11 (05.06.2013). 4 Riigikohtu üldkogu 02.07.2012 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-44-11. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222548349 (05.06.2013).  on leidnud mõistmist kohtutesse uue ametikoha, kohtujuristi, loomisega. Soovime Harju Maakohtus läbiviidavale pilootprojektile edu. 10. Kuna eelmise aasta ettekanne keskendus halduskohtumenetlusele, siis ei saa tähelepanuta jätta ka sellekohaseid ettepanekuid. Aastaga on siin toimunud positiivseid muutusi. Tuginedes Tartu Halduskohtu esimehe härra Tanel Saare ettekandele, mille ta esitas kohtute haldamise nõukojas 23. mail 2013, on justiitshalduskaebuste ehk kinnipeetavate kaebuste osakaal langenud 50%-ni halduskohtusse jõudvate kaebuste üldarvust. Kinnipeetavate kaebused moodustasid varem ligi 2/3 Tartu Halduskohtu tööst ja koormasid liigselt kohtupidamist. Kuigi sellise languse põhjuste sisulist analüüsi pole tehtud, võib mõjuritena nimetada, et Viru Vangla jõudlus kohtueelses menetluses esitatud vaiete läbivaatamisel on oluliselt suurenenud, kinnipeetavad tunnevad paremini kaebuste läbivaatamise kohtupraktikat ja 2012. a. jõustus halduskohtumenetluse uus redaktsioon. 11. Palju vaidlusi tekitanud vanglate keelatud asjade nimekirjad on vanglate lõikes ühtlustatud, mistõttu ei tohiks tekkida vaidlusi selle üle, miks ühes vanglas lubatud ese on teises keelatud. Samas tuleb tõdeda, et kinnipeetavate suhtes ohjeldusmeetmete kasutamist ei ole põhiõiguste aspektist analüüsitud. Küll aga saab Riigikohtusse jõudnud vaidluste taustal märkida, et näiteks käeraudade kohaldamise haldusakte põhjendatakse selgemini, põhiõiguste piiramist on selgemalt motiveerima hakatud. Selliste positiivsete arengute taustal võib loota, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõuab vangide kaebusi vähem. Kohtute töökoormust iseloomustav menetlusstatistika 12. Üheksa aastase perioodi üldistusena julgen kinnitada, et Eesti kohtustatistika on läbi teinud suure kvalitatiivse arengu. Statistika on suudetud muuta usaldusväärseks. Kogutavad objektiivsed andmed võimaldavad teha juba praegu põhjendatud otsustusi nii kohtute haldamise kui ka kohtumenetluse ajalise kulgemise ja kvaliteedi kohta, mis aga ei tähenda seda, et selles valdkonnas ei oleks arenguruumi. Traditsiooniliselt on ettekandele lisatud 2012. aasta kohtustatistika ülevaade, mis võimaldab iseseisvat tõlgendamist (Lisa 1. Esimese ja teise astme kohtute statistilised menetlusandmed).5 Lühidalt peatun vaid mõnel statistilisel näitajal, mis üldiselt iseloomustas kohtute tööd 2012. aastal. 13. Kui eelmisel aastal sai öelda, et kohtusse pöördumiste arvu kasv on peatunud, siis 2012. aasta andmete võrdlemisel 2011. aasta andmetega saab järeldada, et ka eelmisel aastal pöörduti kohtusse kaebuste ja avaldustega kõigis menetlusliikides, välja arvatud väärteomenetluses, 10-16% võrra vähem. Selgeid põhjusi, miks kohtusse pöördumiste arv on vähenenud, on võimatu põhjaliku teadusliku analüüsita välja tuua, mistõttu ei ole mõistlik ühe aasta suundumuste alusel kaugemale ulatuvaid järeldusi teha. Vara on veel kuulutada, et meie õiguskord on stabiliseerunud, õiguskonfliktsus ühiskonnas vähenenud, õiguskuulekus ja arusaamine õiguspärasest käitumisest tõusnud. Kaebuste ja avalduste arvu vähenemine 10-16% ei ole kohtute tegelikku töökoormust vähendanud, sest tavapärase kuni kümne vakantse kohtunikukoha asemel oli läinud aastal pidevalt täitmata kuni 16 kohtuniku ametikohta. 14. Seda, millise hinnaga jõudsam töötulemus on saavutatud, ilmestavad järgmised näitlikud arvud. Iga Harju Maakohtu tsiviilasju lahendav kohtunik kirjutas 2012. aastal 408 kohtuotsust ja –määrust, so 1,1 õiguslikku analüüsi eeldavat otsustust kalendri-, mitte tööpäevas. Kui palju sellise töötempo juures asjasse süveneda jõuab, on iga kohtuniku või kohtuametniku andekuse ja 5 Esimese ja teise astme 2012. a menetlusstatistika ülevaade on avaldatud ka internetis lehel www.kohus.ee, Riigikohtu tööd iseloomustavad andmed on avaldatud kohtu kodulehel www.riigikohus.ee/?id=79  töövõime küsimus. Õigesti rõhutas siinsamas Riigikogus ametisse nimetamisel uus Riigikohtu esimees härra Priit Pikamäe, et ühe peamise ülesandena seisab Eesti kohtusüsteemi ees just kohtulahendite kvaliteedi parandamine. Praeguse konveiertööga on esimese astme kohtulahendite kvaliteedi parandamine raske. Tartu Maakohtus oli 2012. aastal keskmiselt 19% kohtunikukohtadest täitmata, mistõttu kujunes ka selle kohtu kohtuniku koormuseks 364 otsust- või määrust aastas ehk üks otsustus päevas, arvestamata puhkepäevi, riigipühi ja kohtunikele rangelt soovituslikke koolituspäevi. Tervitatav on justiitsministri, kelle otsustustest kohtunikukohtade täitmine suurel määral sõltub, selge seisukoht, et juba selle aasta lõpuks on kõigile vabadele kohtunikukohtadele konkursid välja kuulutatud. Tegelikult tähendab aga konkursi väljakuulutamine 2013. aastal seda, et kohtunike töökoormus võiks hakata normaliseeruma 2015. aastal, sest konkursi väljakuulutamisest kuni kohtuniku ametisse nimetamiseni kulub 9 kuni 10 kuud. Kuna kohtusüsteemi ootavad ees väga ulatuslikud personalimuudatused, sest pensionile siirduvad üheksakümnendate aastate alguses ametisse nimetatud kohtunikud, kes moodustavad kolmandiku või isegi suurema osa kõigist kohtunikest, on mõistlik muuta kohtunikuks nimetamise korda oluliselt paindlikumaks, et vältida ootamatult tekkivaid täitmata kohtunikukohtasid ja hoogtöö korras konkursside väljakuulutamist. 15. Riik on kohustatud tagama, et õigusemõistmine toimiks tõrgeteta. Kohtumenetluse pikkuse statistilist keskmist vaadates saab kinnitada, et möödunud aastal töötas kohtusüsteem esimeses astmes ehk maa- ja halduskohtutes kiiremini kui ülemöödunud aastal. Nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses on viimase kahe aasta jooksul menetlusajad lühenenud, vaid halduskohtutes on näha menetlusaja väikest pikenemist (Lisa 2. Kohtute menetlusajad). Valitsuskoalitsiooni seatud õiguspoliitilise eesmärgini, et kohtumenetlus ei tohiks üheski kohtuastmes kesta kauem kui 100 päeva6, ei ole statistiliselt veel jõutud üheski kohtuastmes: üldmenetluses jõutakse kriminaalasjades lahendini keskmiselt kolm korda pikema aja, 327 päevaga, eraõiguslik vaidlus saab lahenduse keskmiselt 156 päevaga ning halduskohtus tuleb riigiga vaielda keskmiselt 149 päeva. Korrates eelmise aasta ettekannet rõhutan, et menetluste kiirendamine on vaieldamatult õige ja „sada päeva ühes astmes“ julgelt seatud eesmärk. Eesmärki pole mõtet kritiseerida. Kohtumenetluste kiirendamine, kuni see ei kahjusta kohtumenetluse kvaliteeti, on kindlasti põhjendatud. Kohtute esimehed on kohtuasjade venimise põhjusena esile toonud eelkõige juba mainitud täitmata kohtunikukohad, süüdistatavate ja kostjate tagaotsimine, teadmata kadunud või surnud kostja kindlakstegemine, menetlusosaliste pikad haigused, probleemid ekspertiiside läbiviimisega, ühes kohtuasjas menetluse peatamine seoses teises asjas lahendi ootamisega. Nimetatud põhjused ei sõltu kohtuniku tahtest, kuid kahjuks on ka kohtunikest sõltuvaid põhjuseid: kohtuistungite kergekäeline edasilükkamine või lihtsalt inimlikud eksimused. Ka 2012. aastal jätkus positiivne tendents, et aasta lõpuks lahendamata jäänud kohtuasjade jääk on järjekindlalt kahanema hakanud. Jääk on suurenenud üksnes väiksemate süütegude puhul, kuid selles menetlusliigis jõudis kohtusse ka rohkem kaebusi kui eelneval aastal. 16. Kohe tõusetub küsimus, kas lahendamata asjade jäägi vähenemine ja kiirem menetlus on toonud kaasa otsuste õiguskindluse languse? Tsiviil- ja kriminaalmenetlusasjades vaidlustati esimese astme kohtute lahenditest 10%, samas haldusasjades kaevati ringkonnakohtutesse edasi peaaegu pooled lahendid (47%). Vaidlustatud esimese astme lahenditest jäi kriminaalmenetlus- ja haldusasjades ringkonnakohtus muutmata 72-77%, kuid tsiviilasjades veidi üle poole lahenditest (59%); täielikult tühistati kriminaalmenetluses vaid ligi 6%, samas haldus- ja tsiviilasjades tühistati täielikult 18-22% esimese astme lahenditest. Kokkuvõttes jäi pärast ringkonnakohtu 6 Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ja Eesti Reformierakonna valitsusliidu programmi alajaotuse „Konkurentsivõimeline majanduskeskkond“ punkt 16b ja alajaotuse „Turvaline Eesti“ punkt 6a. Internetis: http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/uudised/taustamaterjalid/Valitsusliit%20I.pdf (05.06.2013).  otsust kehtima tsiviil- ja kriminaalmenetlusasjade esimese astme lahenditest 96-98%, haldusasjades veidi vähem, 85% lahenditest. Arvestades ka neid lahendeid, mida teises kohtuastmes ei vaidlustatud, tühistatakse esimese astme kohtulahenditest ringkonnakohtus: kriminaalmenetlusasjades alla 1%, tsiviilasjades 2% ja haldusasjades 8%. Kohtulahendite tühistamise protsent on madal, mis tähendab esimese astme kohtulahendite autoriteedi tõusu ja õiguskindluse kasvu. 17. See, miks ringkonnakohus maa- või halduskohtute lahendi täielikult tühistab, ei seondu alati lahendite kvaliteediga: üsna suur osa tühistatud lahenditest tühistatakse ringkonnakohtus seetõttu, et menetlusosalised jõuavad ringkonnakohtus kompromissile – see aga ei näita esimese astme kohtulahendi kvaliteeti. Samas esineb arvestatavalt tihti tühistamise põhjustena menetlusnormi rikkumist, otsuse motiveerimatust või materiaalõiguse vale kohaldamist. 18. Riigikohtus võetakse menetlusse esimeses astmes lahendatud kohtuasjadest alla 1%, v.a haldusasjades, kus see on 3%. Nendest asjadest jõuab näiteks esimesele astmele arutamiseks tagasi ehk läheb n-ö teisele ringile vaid 0,1–0,4% esimeses astmes varem arutatud asjadest. Nende arvude tõlgendamisel tuleb arvestada seda, et arvud ei käi ühe ja sama aasta kohtuasjade kohta, teise astme statistika on aasta varasemate esimese astme lahendite kohta, Riigikohtu statistika aga veelgi varasema aja kohta. Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti kohta tehtud lahendid 2012 kuni aprill 2013 19. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) tegi 1. jaanuarist 2012 kuni 30. aprillini 2013 Eesti vastu esitatud kaebuste osas viis sisulist otsust, milles ühes tuvastas rikkumise, kahes leidis, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) ei ole rikutud. Neljandas asjas leidis rikkumised kahe kaebuse osas, samas asjas kolme kaebuse osas rikkumisi ei tuvastatud. Viiendas asjas, kus oli ühte menetlusse liidetud seitsme kaebaja kaebused, tuvastas kohus ühe sisulise rikkumise ja nelja kaebaja suhtes protseduurilise rikkumise. Ettekandele on lisatud justiitsministeeriumis koostatud analüütiline memo (Lisa 3. Euroopa Inimõiguste Kohtus 01.01.2012–30.04.2013 Eesti kohta tehtud sisulised lahendid), mis on läbi arutatud 24. mai 2013. a kohtute haldamise nõukoja istungil. 20. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste teema iga-aastasesse ettekandesse lülitamise eesmärk ei ole tekitada Riigikogus inimõiguste alast diskussiooni, vaid anda parlamendile ülevaade sellest, kuidas kohtusüsteem suhtub EIK-i lahenditesse, kus on tuvastatud konventsiooni rikkumine just õigusemõistmise valdkonnas. Kõik see, mis puudutab konventsiooni täitmist Eesti kohtutes, on aastaid olnud kohtute haldamise nõukojas arutelu all. Kohtunikke koolitatakse regulaarselt EIK-i kohtupraktika teemadel. Justiitsministeerium on loomas n-ö vanade kohtuasjade, milles menetlusaeg on veninud ebamõistlikult pikaks, jälgimise süsteemi, mis võimaldaks aegsasti välja selgitada kohtumenetluse venimise põhjused. Eesti kohtusüsteem Euroopa riikide võrdluses 21. Kuna Eestile on kombeks võrrelda ennast kõikvõimalike edetabelite kaudu teiste riikidega, siis peatun põgusalt ka sellel, millisena näib Eesti kohtusüsteem ja õigusemõistmine võrdluses teiste riikidega (Lisa 4. Eesti kohtusüsteem Euroopas). Eesti kohtusüsteemi saab võrrelda teiste Euroopa õigusruumi riikidega kahte allikat kasutades. 2012. aasta juulis avaldas Euroopa Nõukogu Tõhusa õigusemõistmise komisjon (CEPEJ) viienda Euroopa Nõukogu riikide  kohtusüsteeme võrdleva raporti.7 2013. aasta märtsis tutvustas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu kohtusüsteemide tulemustabelit (Justice Scoreboard).8 Võrdlusandmed on mõlemal juhul koostatud 2010. aasta näitajate alusel ning seega mõnevõrra vananenud. Väga täpset riikidevahelist võrdlust pole võimalik teha, sest iga riigi õigus- ja kohtusüsteemil on oma eripära. Kõige olulisemate üldistuste ja võrdluste tegemine on siiski võimalik. 21.1. Esimese astme kohtud menetlevad tsiviilasju Euroopa keskmise kiirusega, haldusasjades keskmisest oluliselt kiiremini. 21.2. Kohtunikke 100 000 elaniku kohta on Eestis vähem kui Euroopas keskmiselt. Eristume selgelt Kesk- ja Ida- Euroopa riikidest (Saksamaa, Austria, Ungari, Tšehhi) ja läheneme Põhjamaadele. 21.3. Riigi kulutused kohtusüsteemile on keskmiselt kaks korda väiksemad kui meie n-ö mudelriikides Euroopas, eriti Põhjamaades. 21.4. Võrreldes 2008. aastaga panustas riik 2010. aastal kohtusüsteemi tööl hoidmisse 21,8% võrra vähem, millega Eesti on kohtute eelarve vähendamise pingereas pärast Lätit teisel kohal, olukorras, kus Euroopa üldine tendents on kohtute eelarve suurendamise suunas (keskmiselt 4% võrra). 21.5. Maailma Majandusfoorumi andmetel9 tunnetatakse Eesti kohtusüsteemi sõltumatuna. 144 maailma riigi hulgas on Eesti kohtusüsteem hinnangulise sõltumatuse osas paigutatud 21. kohale, edestades näiteks Austriat ja Prantsusmaad. Eesti kohta saab üldistatult öelda: vähem kohtunikke töötab keskmisest kiiremini ja oluliselt odavamalt. Jälitustegevuse kohtulik eelkontroll 22. Praeguses ettekandes ei ole seatud eesmärgiks osaleda diskussioonis, mis toimub Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõu (SE 295) üle.10 Soovin vaid kinnitada, et Riigikohus on jäänud oma seisukohtade juurde, mis edastati seadusandjale veebruaris 2012. aastal arvamusena „Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu kohta. Nimetatud arvamuse teljeks oli vajadus selgelt eristada kriminaalmenetluslikkust jälitustegevusest korrakaitselist jälitustegevust. Nimetatud jälitustegevuste eesmärgid on erinevad. Iseäranis selgelt väljendub nende kahe jälitustegevuse liigi eristamise vajadus jälitustegevusele allutatud isikute ringi määratlemisel, nende isikute põhiõiguste kaitse tagamisel. Riigikohtu arvamusega seadusandja ei arvestanud ja 1. jaanuaril 2013. aastal jõustusid kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis vaieldamatult on 7 Raportite eestikeelsed kokkuvõtted on kättesaadavad Riigikohtu kodulehel, 2012. aasta raporti kokkuvõte on avaldatud http://www.riigikohus.ee/vfs/1395/CEPEJ%202012_kokkuvote.pdf (05.06.2013). 2012. aasta raporti põhidokument koos riikide kohtusüsteemide kirjelduse ja selgitustega on kättesaadav www.coe.int/CEPEJ (05.06.2013). 8 Euroopa Liidu kohtusüsteemide tulemustabel ja lisamaterjalid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/justice/newsroom/news/130327_en.htm (05.06.2013) 9 Maailma majandusfoorum hinnang on kujundatud erinevate majandussektorite ettevõtete (põllumajandus, töötlev tööstus, teenindussektor) esindajate küsitlemisel, vt ka ettekande lisa 4. 10 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE), algatatud 16.10.2012.  nimetatud valdkonna edasiarendus, kuid Riigikohtu juba viidatud arvamuse järgi õigusselgusetud. Kuna seadusandja tahe jälitustegevuse reguleerimisel on äsja välja öeldud ja kehtib üsna lühikest aega, siis on mõistlik ära oodata nii kriminaalmenetlusliku kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktika tekkimine. Seadusandja ei peaks kiirustama veel praktikas juurdumata regulatsioonide muutmisega. Eestis on toimiv ja usaldusväärne põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupidamine, mis võimaldab igaühel konkreetse kohtuasja raames vaidlustada ka kriminaalmenetluse seadustiku ja julgeolekuasutuste seaduse sätteid, et kontrollida nende vastavust põhiseadusele. Seadusandja on andnud käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtestatud jälitustegevuse regulatsiooniga täitevvõimule tavatult laia kaalutlusõiguse, seda nii jälitustegevusele allutatud isikute piiritlemisel kui ka jälitustegevusest puudutatud isikute tagantjärele teavitamisel. Kas sellist avarat diskretsiooniõigust suudetakse ka põhiseaduspäraselt kasutada näitab kohtupraktika. Tänase teema veelgi täpsemaks piiritlemiseks tuleb märkida, et juttu ei tule kriminaalmenetluse käigus jälitustegevusega kogutavate tõendite ega korrakaitselise jälitustegevuse käigus kogutava informatsiooni analüüsist vaid sellest, kuidas kohtud jälitustegevuse lubasid annavad ja kuidas valdkonda edasi arendada, kuidas viia see paremasse kooskõlla meie põhiseaduse ja EIK-i praktikaga. 23. Riigikohus valmis jälitustegevuse kohtuliku eelkontrolli esialgne analüüs, mis vajab kindlasti edasiarendamist. Ettekandele lisatud analüüsi (Lisa 5. Kohtupraktika analüüs „Jälitustegevuse kohtulik eelkontroll Eestis“) tuleb võtta kui sissejuhatust teemasse. Vestlustest eeluurimiskohtunikega ja eriti Tallinna Halduskohtu esimehe härra Villem Lapimaaga võib siiski teha mõningad järeldused ja ettepanekud, mis peaks kaasa aitama meie põhiseadusliku korra tugevdamisele. 24. Et teemat õigesti mõista tuleb lähtuda sellest, et jälitustegevus on kõigis oma vormides iga isiku, kes on allutatud jälitustegevusele, põhiõiguste piiramine. Põhiõiguste riive saab olla õigustatud üksnes juhul, kui see toimub legitiimse eesmärgi saavutamiseks, milleks põhiseaduse järgi saab olla üksnes kuriteo tõkestamine või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine. Jälitustegevuse kui meetodi valik peab olema proportsionaalne ja täpses vastavuses seadustega. Jälitustoimingutega tõendite ja informatsiooni kogumine saab olla üksnes erandlik, ultima ratio, kui kõik teised võimalused on ammendatud. Erandist ei tohi saada reeglit ja selle eest peab ka kohus suutma läbi jälitustegevuse lubade andmise praktika seista. 25. Probleemide lihtsamaks lahtirääkimiseks tuginen käesolevas ettekandes üksnes põhiseaduse §-s 43 sätestatud põhiõigustele, mida võib kohtu loal riivata üksnes kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Tegemist on sõnumisaladuse kaitsega, mille kaitsealasse kuuluvad kõikvõimalikul viisil edastatavad sõnumid. Igaühel on õigus nende sõnumite saladusele. Ühelt poolt peab riik tagama sõnumisaladuse kaitse ja teiselt poolt võib riik kasutada selle põhiõiguse piiramist selleks, et tõkestada kuritegusid ja selgitada välja tõde. Nii lihtne see ongi – tagada tasakaal ehk proportsionaalsus nende esmapilgul vastukäivate eesmärkide saavutamisel, vahendite valikul. Sellist tasakaalu pole võimalik välja mõelda, vaid see peab kujunema kohtupraktika käigus, kus analüüsitakse igat põhiõiguste riivet, lähtudes konkreetse asja tehioludest. Ka see, et kohus annab jälitustegevuseks loa, tuginedes konkreetsetele faktilistele asjaoludele, on eelkõige kohtu kaalutlusõigusel põhinev otsustus, millest kujuneb pretsedentide põhjal ses valdkonnas põhiõiguste kaitse praktika. Milline on see praktika? Millistest põhimõtetest lähtub kohus jälitustegevuse loa andmisel või sellest keeldumisel? Kas kohus lähtub ultima ratio põhimõttest või pigem sellest, kuidas on lihtsam? Kuidas kohus neid otsustusi motiveerib? Kõik need küsimused jäävad vastuseta praeguse suhteliselt hõreda õigusliku regulatsiooni raames, sest puudub kohtusüsteemi sisene analüüs, metoodiline juhendamine, koolitus ja järelevalve.  26. Mõnevõrra lihtsam on jälitustoimingute põhjendatuse kontroll kriminaalmenetluses, sest lõpuks jõuab kriminaaltoimik koos jälitustoimingute käigus kogutud tõenditega kohtusse, kus on põhimõtteliselt võimalik hinnata ka jälitustoimingu loa andmise põhiseaduspärasust. Keerukam, kui mitte võimatu, on kontrollida, kas halduskohtu antud korrakaitseline jälitustegevuse luba on põhjendatud ja põhiseaduspärane. Pealegi on loodud regulatsioon, kuidas korrakaitselise jälitustegevuse tulemusena hangitud informatsiooni võib kasutada kohtuliku tõendina.11 27. Tuleb rõhutada, et õigusriigis ei saa olla valdkondi, mille vastavust põhiseadusele pole võimalik kontrollida. On hoopis eraldi teema, kuidas kontrollisüsteem õiguslikult üles ehitada. Sõnumi saladuse piiramise lubamine on antud põhiseaduse § 43 järgi kohtusüsteemi ainupädevusse, kuhu ei ole lubatud sekkuda ühelgi kohtusüsteemivälisel isikul. Parlamentaarne kontroll täitevvõimu tegevuse üle Riigikogu vastava komisjoni kaudu on asjakohane, kuid seda ei saa laiendada kohtusüsteemile. Just kohtute sõltumatusest tulenevalt ei saa parlamendi komisjon kohtule teha ettekirjutusi selle kohta, kas anda vähem või rohkem jälitustegevuse lubasid või põhjendada lubade andmist või sellest keeldumist mingite olupoliitiliste motiividega. Sellest tulenevalt on parlamentaarne järelevalve kohtute üle jälituslubade andmisel väheefektiivne ja selle vastavus põhiseadusega võib olla küsitav. Tuleb leppida sellega, et jälitustegevuseks loa andmine on õigusemõistmise osa ja on põhiseadusega antud kohtute pädevusse. Mingi täiendava sõltumatu organi, n-ö tarkade kogu loomine õigusemõistmise mõjutamiseks, koordineerimiseks, järelvalvamiseks, teisisõnu sellesse sekkumiseks, oleks õigusriigis mõeldamatu või nõuaks vähemalt põhiseaduse muutmist. 28. Kohtusüsteemis puudub järelevalve jälitustegevuse lubasid andvate kohtunike üle. Kui eeluurimiskohtuniku tegevuse üle on võimalik järelevalve kohtusüsteemi sees kriminaalasja edaspidise menetluse käigus, siis halduskohtuniku üle järelevalve edasikaebe korras võimalik pole. Põhiõiguste piiramisel ei saa olla valdkondi, mille üle puudub järelevalve, mida ei saa analüüsida, mille praktikat ei saa ühtlustada. Jälitustoimingute, sh sõnumi saladust riivavate toimingute õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole võimalik kasutada kaebemenetlust kui enamlevinud õiguskaitsevahendit, sest isikut, kelle suhtes jälitustoiminguid tehakse, jälitustoimingust ei teavitata. Jälitustoimingute põhitunnus on nende salajasus, mis paraku muudab võimatuks põhiseaduse §-s 15 sätestatud igaühe põhiõiguse, õigus pöörduda õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kasutamise. Tagantjärele (julgeolekuasutuste seadus § 29; kriminaalmenetluse seadustik § 12613) jälitustoimingust teatamine või juba rikutud õiguse kohtulik kaitse ei välista seda, et ka tulevikus võib jälitustegevuse lubade andmisel ja jälitustoimingute käigus isikute põhiõigusi rikkuda. Kuna jälitustoimingute seaduspärasuse kontrollimisel pole võimalik kaebeõigust õiguskaitsevahendina kasutada, siis seda tõhusam peab olema kohtusüsteemi sisene järelevalve. 29. Täna tuleb tõdeda, et nii eeluurimiskohtunik kriminaalmenetluses kui ka halduskohtunik, kes annab jälitustegevuseks loa julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras, on üksi. Kohtunikul puudub võimalus probleemide tekkimisel kolleegidega konsulteerimiseks, enda täiendamiseks. Kohtunik lähtub loa andmisel talle seadusega antud kaalutlusõigusest, kuid ühe kohtuniku kaalutlused ei saa kujundada kohtupraktikat põhiõiguste piiramise küsimustes. Jälituslubade andmisel võiks suurendada kollegiaalse otsustamise osakaalu, mis vähendaks eksimise võimalust, suurendaks õigusemõistmise usaldusväärsust ja kohtuotsuste autoriteeti. Kohtutes tuleks eelistada jälitusloa andmise delegeerimist kohtuesimeestelt tavakohtunikele, mida ongi kriminaalmenetluses seaduse alusel maakohtutes tehtud ja mida halduskohtus on tehtud tulenevalt töökorralduse muutmisest. See võimaldab kohtu esimehel teha operatiivset ja täiemahulist kontrolli õigusemõistmise toimimise üle kohtus. Kohtuesimehed kui 11 KrMS § 63 lõige 1¹  järelevalvepädevusega ametiisikud peaksid olema kaasatud ka Riigikohtus toimuvatele ühisnõupidamistele. 30. Paljud neist küsimustest on lahendatavad kohtusüsteemisiseste koolituste ja nõupidamiste kaudu, kuid seadusandja peab selleks looma õigusliku aluse. Arvan, et kõige laiemas plaanis peaks jälitustegevuse lubade andmise järelevalve, analüüsi, kohtupraktika kujundamise ja kohtunike sellealase koolituse keskus asuma Riigikohtus, kus vastavate kolleegiumide juhid oleksid pädevad kõiki arenguid suunama. 31. Jälitustegevuseks loa andmine võib lisaks põhiõiguste riivamisele omada laiemat mõju kogu ühiskonna toimimisele, kui luba antakse näiteks Riigikogu liikme, ministri, põhiseadusliku institutsiooni juhi või miks ka mitte notari, advokaadi, vaimuliku või erakonna liidri suhtes. Jälitustegevuse loa andmine või sellest keeldumine muutub neil juhtudel hoopis laiemaks põhiseaduslikuks küsimuseks, mille otsustamine võiks olla delegeeritud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. Põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendatakse teisigi põhiseaduslike institutsioonidega seotud kohtuasju, mis pole otseselt normikontroll ega muu põhiseadusega Riigikohtu pädevusse antud küsimus (valimiskaebused, kaebused Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsuste peale). Säärane lahendus tagaks laiemat mõju omavates asjades jälitustegevuse kontrolli Eesti kõige kõrgema ja autoriteetsema kohtuorgani poolt ja peaks vähendama teemaga seotud hirme ja kahtlustusi. Püüan kokkuvõtlikult sõnastada ettepaneku, mille järgi jälituslubade andmise valdkonnas: 1. panna Riigikohtule seadusega kohustus teha järelevalvet jälituslubade andmise üle, üldistada jälitustegevuse alast kohtupraktikat, korraldada valdkonnapõhiseid kohtunike koolitusi, 2. kaaluda laiemat ühiskondlikku mõju omavate juhtumite puhul jälituslubade andmisel kollegiaalse otsustusvormi kasutamist. Lisad: Lisa 1. Esimese ja teise astme kohtute statistilised menetlusandmed Lisa 2. Kohtute menetlusajad Lisa 3. Euroopa Inimõiguste Kohtus 01.01.2012–30.04.2013 Eesti kohta tehtud sisulised lahendid Lisa 4. Eesti kohtusüsteem Euroopas Lisa 5. Kohtupraktika analüüs „Jälitustegevuse kohtulik eelkontroll Eestis“ I JA II ASTME KOHTUTE STATISTILISED MENETLUSANDMED 2012.a kokkuvõte Tallinn 2013 Õigusloome ja arenduse talitus Justiitshalduspoliitika osakond SISUKORD SISSEJUHATUS 4 KOKKUVÕTE 2012.a MENETLUSSATISTIKAST 5 1. ARVESTUSLIK KESKMINE MENETLUSAEG 10 1.1. Maakohtute menetluses kohtuasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg erinevates kohtumenetluse liikides seisuga 31.12. 2012.a ning võrdlus 2011.a samade näitajatega 10 1.2. Menetluses haldusasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg seisuga 31.12. 2012.a ning võrdlus 2011.a sama näitajaga 10 1.3. Ringkonnakohtute apellatsioonimenetluses kohtuasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg erinevates menetlusliikides seisuga 31.12.2012.a ning võrdlus 2011.a samade näitajatega 10 2. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 11 2.1. MAAKOHTUD 11 2.1.1. Maakohtute kriminaalmenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal 11 2.1.2. 2012.a saabunud kriminaalmenetlusasjade arv ja jaotumine kategooriatesse, võrdlus 2011.a 11 2.1.3. 2012.a saabunud kriminaalasjade arv ja nimetatud asjades süüdistatavatele isikutele esitatud süüdistuste arv süüteoliikide järgi 13 2.1.4. 2012.a lahendatud kriminaalasjade arv, võrdlus 2011.a 13 2.1.5. 2012.a lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg, võrdlus 2011.a 14 2.1.6. 2012.a lahendatud kriminaalmenetlusasjade arv, võrdlus 2011.a 14 2.1.7. 2012.a lahendamata jäänud kriminaalmenetlusasjade võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga 14 2.1.8. Enne 2011.a menetlusse saabunud ja 2012.a lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvust 14 2.2. RINGKONNAKOHTUD 15 2.2.1. Ringkonnakohtute kriminaalmenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal 15 2.2.2. 2012.a saabunud apellatsioon- ja määruskaebuste arv, võrdlus 2011.a 15 2.2.3. 2012.a apellatsioon- ja määruskaebemenetluses läbivaadatud asjade arv, 15 2.2.4. Apellatsioon- ja määruskaebemenetluse keskmine menetlusaeg 2012.a läbivaadatud kriminaalmenetlusasjades 16 2.2.5. Apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamise tulemused 2012.a 16 2.2.6. 2012.a läbivaatamata asjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga 16 3. TSIVIILKOHTUMENETLUS 16 3.1. MAAKOHTUD 16 3.1.1. Maakohtute tsiviilasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal 16 3.1.2. 2012.a saabunud tsiviilasjade arv ja jaotumine kategooriatesse, võrdlus 2011.a 17 3.1.3. Hinnaga kuni 2000 eurot asjade osakaal 2012.a saabunud tsiviilasjadest 19 3.1.4. 2012.a lahendatud tsiviilasjade arv, võrdlus 2011.a 19 3.1.5. 2012.a lahendatud tsiviilasjade peamised tulemused 19 3.1.6. 2012.a lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg, võrdlus 2011.a 19 3.1.7. 2012.a lahendamata jäänud tsiviilasjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga 20 3.1.8. Enne 2009. a menetlusse saabunud ja 2012.a lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata tsiviilasjade koguarvust 20 3.1.9. Kohtunikuabide hagita asjade (va maksekäsuasjad) põhistatistika 2012.a 20 3.1.10. 2012.a maksekäsuasjade põhistatistika, võrdlus 2011.a 20 3.1.11. 2012.a lahendatud maksekäsuasjade peamised lahendamise tulemused 20 3.1.12. Maakohtute registri- ja kinnistusosakondade statistilised näitajad 2012.a 20 3.2. RINGKONNAKOHTUD 21 3.2.1. Ringkonnakohtute tsiviilmenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal 21 3.2.2. 2012.a saabunud apellatsioon- ja määruskaebuste arv, võrdlus 2011.a 21 3.2.3. 2012.a apellatsioon- ja määruskaebemenetluses läbivaadatud asjade arv 21 3.2.4. Apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse keskmine menetlusaeg 2012.a 2  läbivaadatud tsiviilasjades 22 3.2.5. Apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamise tulemused 2012.a 22 3.2.6. Läbivaatamata asjade arv 2012.a lõpuks, võrdlus perioodi alguse läbivaatamata asjade arvuga 23 4. HALDUSKOHTUMENETLUS 23 4.1. HALDUSKOHTUD 23 4.1.1. Halduskohtute töökoormus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal 23 4.1.2. 2012.a saabunud haldusasjade arv ja jaotumine kategooriatesse, võrdlus 2011.a 23 4.1.3. 2012.a lahendatud haldusasjade arv, võrdlus 2011.a 24 4.1.4.Lahendite liigid 2012.a lahendatud haldusasjades 24 4.1.5. 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg, võrdlus 2011.a 25 4.1.6. 2012.a lahendamata jäänud haldusasjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga 25 4.1.7. Enne 2011.a saabunud ja 2012.a lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvust 25 4.2. RINGKONNAKOHTUD 25 4.2.1. Ringkonnakohtute haldusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal 25 4.2.2. 2012.a saabunud apellatsioon- ja määruskaebuste arv, võrdlus 2011.a 25 4.2.3. 2012.a apellatsioon- ja määruskaebemenetluses läbivaadatud asjade arv 26 4.2.4. Apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse keskmine menetlusaeg 2012.a läbivaadatud haldusasjades 26 4.2.5. Apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamise tulemused 2012.a 26 4.2.6. Läbivaatamata asjade arv 2012.a, võrdlus perioodi alguse läbivaatamata asjade arvuga 26 5. VÄÄRTEOMENETLUS KOHTUS 27 5.1. MAAKOHTUD 27 5.1.1. Maakohtute väärteomenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal 27 5.1.2. 2012.a saabunud väärteoasjade ja -kaebuste arv ja jaotumine kategooriatesse, võrdlus 2011.a 27 5.1.3. 2012.a lahendatud väärteoasjade koguarv, võrdlus 2011.a 28 5.1.4. 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg 28 5.1.5. 2012.a lahendamata väärteomenetlusasjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga 28 5.2. RINGKONNAKOHTUD 29 5.2.1. Ringkonnakohtute väärteomenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal 29 5.2.2. 2012.a saabunud apellatsioon- ja määruskaebuste arv, 29 5.2.3. 2012.a apellatsioon- ja määruskaebemenetluses läbivaadatud asjade arv, 29 5.2.4. Apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse keskmine menetlusaeg 2012.a läbivaadatud väärteomenetlusasjades 29 5.2.5. Läbivaatamata asjade arv 2012.a, võrdlus perioodi alguse läbivaatamata asjade arvuga 29 6. KASUTATUD MÕISTETE SELGITUSED 30 7. LISAD 31 Lisa nr 1. Kriminaalmenetlusasjade statistilised kategooriad KIS-s 2012.a. 31 Lisa nr 2. Väärteomenetlusasjade statistilised kategooriad KIS-s 2012.a 31 Lisa nr3. Tsiviilmenetlusasjade statistilised kategooriad KIS-s 2012.a 34 Lisa nr 4. Haldusasjade statistilised kategooriad KIS-s 2012.a 36 3 SISSEJUHATUS Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2012.a menetlusandmete aruanded on koostatud kohtute infosüsteemist (KIS) tellitud päringute alusel. Andmed on korrastatud vastavalt KIS täitmise kokkulepetele (avaldatud I ja II astme kohtute siseveebis). Maakohtute registri- ja kinnistusosakondade statistilised kokkuvõtted on koostatud vastavate infosüsteemide päringute alusel. Iga menetlusliigi kohta on koostatud võrdlevad tabelid põhiliste statistiliste näitajate kohta – saabunud asjad, lahendatud asjad ning perioodi alg- ja lõppjääk. Ülevaates on võrreldud kohtuid eelnimetatud näitajate osas omavahel ning muutuste trendi võrreldava perioodiga, so 2011.a. Saabunud asjades on kajastatud jaotumine kategooriatesse võttes aluseks KIS kohtuasjade jaotamise statistilisi kategooriaid. Kriminaal-, tsiviil- ja haldusasjade statistilised kategooriad on täpsemalt kirjeldatud käesoleva ülevaate lisas. Juhul kui kohtuasja statistiliste kategooriate loetelu on aruandeperioodil või võrreldaval perioodil muudetud ning andmed poe omavahel üks üheselt võrreldavad, on vastavas tabelis sellekohane märge. 2012.a jooksul lahendatud asjades on lähtuvalt menetlusliigi eripärast kajastatud ka olulisemaid sisulisi tulemusi, näiteks tsiviilasjades rahuldatud hagiavalduste arv. Tsiviil- ja haldusasjades on esitatud kinnitatud kompromissettepanekute arv. Maksekäsu kiirmenetluses on toodud hagimenetlusse üleantud asjade arv. Lähtudes eripärast on iga menetlusliigi kohta lisaks perioodi üldisele lõppjäägile välja toodud ka nende asjade arv ja osakaal, mis on kohtusse saabunud kas enne 2010 või 2011 aastat, st eraldi iga kohtu kohta on kajastatud vanade asjade arv ja osakaal. Ringkonnakohtute kohta on kajastatud põhilised statistilised näitajad - saabunud, läbivaadatud ning läbivaatamata jäänud apellatsioon- ja määruskaebuste arv ning muutus võrreldava perioodiga. Ringkonnakohtute menetlusandmete kajastamisel on eristatud erinevaid menetlusliike (apellatsiooni- või määruskaebe või II astmes alustatud menetlus). Kogu ringkonnakohtute menetlusstatistika rajaneb KIS andmetel. Käesolevas ülevaates on menetluses olevate kohtuasjade nn vanuse hindamiseks kasutatud statistilist näitajat, mis kajastab menetluses olevate asjade arvestuslikku keskmist aega. Esimeses peatükis on menetlusliikide kaupa ülevaade arvestuslikust keskmisest menetlusajast seisuga 31.12. 2012.a Ülevaate lõpus on toodud mõistete seletused ja lisad, mis aitavad kirjutatut täpsustada ja selgitada. Ülevaate koostas justiitshalduspoliitika osakonna õigusloome ja arenduse talituse analüütik Külli Luha ([email protected]). 4 KOKKUVÕTE 2012.a MENETLUSSATISTIKAST Kohtumenetluste kestvus I astme kohtutes e kohtuasjade hinnanguline vanus Mitmendat aastat on kohtutes menetluste kestvuse mõõtmiseks kasutusel kaks erinevat näitajat, perioodi jooksul lahendatud asjade keskmine menetlusaeg ühelt poolt ning perioodi lõpuks menetlusse jäänud asjade arvestuslik menetlusaeg teiselt poolt. Nende mõlema menetlusaja omavaheline võrdlus näitab kohtu suutlikkust tegeleda planeeritult kõikide menetluses olevate asjadega. Mida väiksem on erinevus nende kahe menetlusaja vahel, seda järjepidevam on kohus asjade lahendamisel. Alljärgnevas tabelis on kajastatud 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg ja seisuga 31.12.2012.a menetluses olevate kohtuasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg, võrdlus 2011.a samade näitajatega. Üldmenetlusasjades ja haldusasjades tärniga (*) tähistatud veerus on kajastatud menetlusaeg muudetud metoodika alusel, mille kohaselt on arvestusest välja jäetud need üldmenetlusasjad, milles süüdistatav on olnud aastaid tagaotsitav ja mis on lõpetatud kriminaalasja aegumise tõttu ning need haldusasjad, milles menetlus on peatatud Euroopa Kohtust eelotsuse küsimise tõttu. Lahendatud Lahendatud Arvestuslik Arvestuslik muut muut Kohus asjade aeg asjade aeg menetlusaeg menetlusaeg (%) (%) 2012.a 2011.a 2012.a 2011.a Tsiviilasjad 156 164 -4,9% 197 206 -4,4% Harju Maakohus 163 176 -7,4% 201 219 -8,2% Pärnu Maakohus 148 150 -1,3% 206 193 6,7% Tartu Maakohus 138 146 -5,5% 180 187 -3,7% Viru Maakohus 161 163 -1,2% 195 202 -3,5% Kriminaalasjad – üldmenetlus 327 346 -5,5% 295* 385* -23,4% Harju Maakohus 190 317 -40,1% 216 353 -38,8% Pärnu Maakohus 284 258 10,1% 272 301 -9,6% Tartu Maakohus 302 310 -2,6% 277 362 -23,4% Viru Maakohus 578 468 23,5% 189 502 -62,4% Väärteomenetlusasjad 51 79 -35,4% 58 88 -34,1% Harju Maakohus 44 63 -30,2% 53 67 -20,9% Pärnu Maakohus 64 95 -32,6% 82 117 -29,9% Tartu Maakohus 70 94 -25,5% 79 117 -32,5% Viru Maakohus 45 94 -52,1% 51 100 -49,0% Haldusasjad 149 142 4,9% 171* 165* 3,6% Tallinna Halduskohus 162 167 -3,0% 189 193 -2,1% Tartu Halduskohus 130 116 12,1% 146 129 13,2% Täpsema ülevaate 2012.a arvestuslikust keskmisest menetlusajast menetlusliikide kaupa ja kohtute võrdluses annavad tabelid 1.1. – 1.3. Kriminaalmenetlusasjad, sh kriminaalasjad 2012.a saabus maakohtutesse kokku 17484 kriminaalmenetlusasja, st 16,4% vähem kui 2011.a samal perioodil /tabel 2.1.2/. Pärnu Maakohtusse saabus 2116 kriminaalmenetlusasja (19,5% vähem kui võrreldaval perioodil), Harju Maakohtusse 745 (17,2% vähem), Viru Maakohtusse 3826 (14,9% vähem) ja Tartu Maakohtusse 4097 kriminaalmenetlusasja (14,6% vähem kui võrreldaval perioodil). Prokuratuur saatis maakohtutesse kokku üld- ja lihtmenetluses 9129 kriminaalasja, st 7,3% vähem kui 2011.aastal /tabel 2.1.3/. Va Viru Maakohus, kuhu saabus 1,4% kriminaalasju rohkem kui võrreldaval perioodil, vähenes maakohtutesse saabunud kriminaalasjade arv suuremal või vähemal määral. Viru Maakohtusse saabus 1954 kriminaalasja, Pärnu Maakohtusse saabus 1339 kriminaalasja (2,0% vähem kui võrreldaval perioodil), Tartu Maakohtusse 2281 kriminaalasja (8,2% vähem) ning Harju Maakohtusse 3555 kriminaalasja (12,7% vähem kui 2011.a). Kokku moodustasid kriminaalasjad 52,2% kriminaalmenetlusasjade koguhulgast. Täpsema ülevaate 2012.a saabunud asjadest liigiti ning jaotumisest maakohtutesse annab tabel 2.1.2. 5 Maakohtutele lahendamiseks saabunud 9129 kriminaalasjast saabu 780 üldmenetlusasja (üldmenetluses lõpuni lahendati 684 kriminaalasja). Vaadeldes lihtmenetlusasjade osakaalu selle liikide kaupa, siis jätkuvalt suurima osakaaluga kokkuleppemenetlusasjad moodustasid 45,4%. Lühimenetlusasjad moodustasid 19,0% ning käskmenetlusasjad 2,2% saabunud kriminaalasjade koguhulgast. Kiirmenetluses (arvestamata sisulist kriminaalasja liiki) saabus maakohtusse lahendamiseks 24,7% kriminaalasju. 2012.a jooksul saabus täitmiskohtuniku asju maakohtutesse 36,7% vähem kui 2011.a, kokku saabus 2012.a 4965 selleliigilist asja. Täitmiskohtuniku asjad moodustasid 28,4% kriminaalmenetlusasjade koguhulgast. Eeluurimiskohtuniku (sh ka vahistatuse põhjendatuse kontrolli) asju saabus maakohtutesse kokku 2626. Eeluurimiskohtuniku asjade arv on võrreldava perioodiga 2,0% võrra kasvanud, need moodustavad 15,0% kriminaalmenetlusasjade kogumahust. 2012.a jooksul lahendatud kriminaalmenetlusasjade koguarv oli 18,0% võrra väiksem kui võrreldaval perioodil /tabel 2.1.6/. Kokku lahendati maakohtutes 17744 kriminaalmenetlusasja. Viru Maakohtus lahendati 3902 kriminaalmenetlusasja kokku (22,4% vähem kui võrreldaval perioodil), Pärnu Maakohtus lahendati kokku 2155 kriminaalmenetlusasja (22,2% vähem), Harju Maakohtus lahendati 7521 kriminaalmenetlusasja (16,1% vähem) ja Tartu Maakohtus 4166 kriminaalmenetlusasja (14,5% vähem). 2012.a lahendati maakohtutes kokku 9183 kriminaalasja /tabel 2.1.4/, st 8,5% vähem kui 2011.a. Viru Maakohtus lahendati 1960 kriminaalasja (12,8% vähem kui võrreldaval perioodil), Harju Maakohtus lahendati 3575 kriminaalasja (10,6% vähem), Tartu Maakohtus lahendati 2303 kriminaalasja (6,1% vähem) ning Pärnu Maakohtus lahendati 1346 kriminaalasja (0,2% rohkem kui 2011.a) Sõltudes kriminaalasja menetlemise sisulisest liigist, on lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg väga erinev. 2012.a lahendatud kriminaalasjade keskmist menetlusaega kohtute kaupa kajastab tabel 2.1.5. Maakohtutes keskmiselt oli üldmenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg 327 päeva, lühimenetluses 54 päeva, kokkuleppemenetluses 26 päeva ning käskmenetluses 17 päeva. Üldmenetluses lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg 2012.a lühenes Harju ja Tartu maakohtutes ning pikenes Viru ja Pärnu maakohtutes. Lahendatud asjade keskmine menetlusaeg on otseses sõltuvuses kriminaalasja saabumise kuupäevaga, mistõttu pikeneb keskmine menetlusaeg koheselt kui aruandeperioodil jõutakse tulemuseni pikka aega menetluses olnud kriminaalasjas. Näiteks Viru Maakohtu 112 päeva pikenenud menetlusaeg tähendab muu hulgas ka, et 2012.a lahendatud 150-st kriminaalasjast olid 9 kriminaalasja sellesse kohtusse saabunud aastal 2003 või varem. 2012.a lõpuks jäi lahendamata 1742 kriminaalmenetlusasja, st lahendamata asjade koondarv vähenes aruandeaasta jooksul maakohtutes kokku 23,0% /tabel 2.1.7/. Kõikides kohtutes jäi aasta lõpuks menetlusse kriminaalmenetlusasju vähem kui 2012.a alguses. Harju Maakohtus jäi menetlusse 509 kriminaalmenetlusasja (31,0% vähem kui 2012.a alguses), Viru Maakohtus jäi menetlusse 476 kriminaalmenetlusasja (20,3% vähem), Pärnu Maakohtus jäi menetlusse 225 kriminaalmenetlusasja (19,4% vähem) ning Tartu Maakohtus jäi lahendamata 532 kriminaalmenetlusasja (17,8% vähem). Maakohtutes kokku jäi lahendamata 106 kriminaalmenetlusasja e 6,1% lahendamata asjade koguarvust, mis on kohtute menetlusse saabunud enne 2011.a. ning milles 2012.a lõpuks polnud I astmes lõplikku lahendit /tabel 2.1.8/. Ringkonnakohtutesse saabus läbivaatamiseks 2182 apellatsioon- ja määruskaebust, st 7,4% vähem kui võrreldaval perioodil /tabel 2.2.2./ Apellatsioonimenetluses laekus kokku 685 kaebust, millest Tallinna Ringkonnakohtule 461 (9,1% vähem kui võrreldaval perioodil) ja Tartu Ringkonnakohtule 224 (8,2% vähem). Määruskaebemenetluses saabus kokku 1310 kaebust, mis jagunesid suhteliselt võrdselt ringkonnakohtute vahel - 625 kaebust (9,8% vähem kui võrreldaval perioodil) Tallinna Ringkonnakohtule ja 685 kaebust (7,8% vähem) Tartu Ringkonnakohtule. /tabel 2.2.2./. Kaebusi Riigiprokuratuuri tegevusele esitati kokku 187, millest 126 (14,5% rohkem kui võrreldaval perioodil) Tallinna Ringkonnakohtusse ja 61 (3,4% rohkem) Tartu Ringkonnakohtusse. Apellatsioon- ja määruskaebemenetluses kokku vaadati läbi 2194 kaebust e 8,1% vähem kui võrreldaval perioodil /tabel 2.2.3./ Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis lahendati kokku 1225 kriminaalmenetlusasja (7,8% vähem kui võrreldaval perioodil) ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis 969 kriminaalmenetlusasja (8,6% vähem). 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg /tabel 2.2.4/ oli apellatsioonimenetluses keskmiselt 59 päeva, sh Tallinna Ringkonnakohtus 40 päeva ja Tartu Ringkonnakohtus 53 päeva ning määruskaebemenetluses keskmiselt 18 päeva, sh Tallinna Ringkonnakohtus 19 päeva ja Tartu Ringkonnakohtus 15 päeva. 6 2012.a lõpuks jäi Tallinna ja Tartu ringkonnakohtutes läbivaatamata 113 apellatsioon- või määruskaebust, 13,1% vähem kui oli menetluses 2012.a alguses /tabel 2.2.6/. Väärteomenetluse asjad 2012.a saabus maakohtutesse kokku 6917 väärteomenetlusasja, st 35,3% rohkem kui võrreldaval perioodil. Pärnu Maakohtusse saabus 1083 väärteomenetlusasja (136,5% rohkem kui võrreldaval perioodil), Harju Maakohtusse saabus 3655 asja (29,7% rohkem kui 2011.a), Tartu Maakohtusse saabus 863 asja (23,6% rohkem) ning Viru Maakohtusse 1316 asja (16,4% rohkem). Viimastel aastatel on selles menetlusliigis hakanud uute asjade hulk taas kasvama, seda ennekõike täitmise asjade ja muude väärteoasjade arvelt. 2012.a saabus täitmise asju maakohtutesse 94,7% rohkem kui 2011.a. Kokku saabus 1464 täitmise asja, millest Pärnu Maakohtusse 580 (530,4% rohkem kui võrreldaval perioodil), Harju Maakohtusse 745 (37,5% rohkem), Tartu Maakohtusse 102 (22,9% rohkem) ja Viru Maakohtusse 37 täitmise asja (5,7% rohkem). Kasvanud on ka füüsilise isiku väärteoasjades kohtusse esitatavate kaebuste arv. Selleliigilisi asju saabus maakohtutesse kokku 1936 (31,8% rohkem kui võrreldaval perioodil), Viru Maakohtusse saabus 547 nimetatud asja (64,3% rohkem kui võrreldaval perioodil), Pärnu Maakohtusse 205 (31,4% rohkem), Harju Maakohtusse 939 (22,6% rohkem) ja Tartu Maakohtusse 245 selleliigilist asja (14,5% rohkem kui võrreldaval perioodil). Veel on kasvanud füüsilise isiku väärteoasjade arv, milliseid 2012.a saabus kokku 3312 e 19,6% rohkem kui 2011.a. Pärnu Maakohtusse saabus füüsilise isiku väärteoasju 265 (33,8% rohkem kui võrreldaval perioodil), Harju Maakohtusse 1912 (32,0% rohkem), Tartu Maakohtusse 475 (24,0% rohkem) ning vaid Viru Maakohtusse saabus füüsilise isiku väärteoasju vähem kui 2011.a – 660 e 10,7% vähem. Täpse ülevaate saabunud asjade liigilisest jaotumisest maakohtutesse annab tabel 5.1.2. 2012.a jooksul lahendati kokku 5903 väärteoasja e 17,3% rohkem kui võrreldaval perioodil /tabel 5.1.3/, Pärnu Maakohtus lahendati 753 asja (59,2% rohkem kui võrreldaval aastal), Tartu Maakohtus 844 asja (19,5% rohkem), Harju Maakohtus 2998 (16,4% rohkem) ning Viru Maakohtus 1308 asja (2,3% rohkem). 2012.a lahendatud väärteomenetlusasjade keskmine menetlusaeg oli 51 päeva. Maakohtute kaupa on lahendatud asjade keskmine menetlusaeg kajastatud tabelis 5.1.4. 2012.a lõpuks jäi selles menetlusliigis lahendamata 1026 menetluses olnud asja e 40,2% rohkem võrreldes aasta alguses menetluses olnud asjade arvuga /tabel 5.1.5/. Pärnu Maakohtus kasvas lahendamata asjade arv aasta jooksul 255 asja võrra (e 340,0%), mis on osaliselt seletatav ka täitmise asjade olulise kasvuga 2012.a. Ka Harju Maakohtus jäi aasta lõpuks lahendamata rohkem asju kui oli menetluse 2012.a alguses, 2012.a lõpuks jäi lahendamata 421 asja (24,2% rohkem kui 2012.a alguses). Tartu ja Viru maakohtutes jäi aasta lõpuks lahendamata vähem asju kui oli menetluses 2012.a alguses – vastavalt 133 asja (16,4% vähem kui 2012.a alguses) ja 142 (10,7% vähem). Selles menetlusliigis ei olnud 2012.a lõpuks lahendamata asjade hulgas nn vanu asju. Ringkonnakohtutesse saabus läbivaatamiseks 126 apellatsioon- ja määruskaebust e 10,5% rohkem kui võrreldaval perioodil /tabel 5.2.2./ Apellatsioonimenetluses laekus kokku 49 kaebust ning määruskaebemenetluses 77 kaebust. Apellatsioon- ja määruskaebemenetluses kokku vaadati läbi 124 kaebust, millest 48 apellatsioonimenetluses ja 76 määruskaebemenetluses /tabel 5.2.3./. 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg oli apellatsioonimenetluses 36 päeva ja määruskaebemenetluses 8 päeva /tabel 5.2.4/. 2012.a lõpuks jäi Tallinna Ringkonnakohtutes läbivaatamata 7 väärteomenetlusasja /tabel 5.2.5/. Tsiviilasjad 2012.a saabus maakohtutesse kokku 26276 tsiviilasja e 11,2% vähem kui 2011.a samal perioodil /tabel 3.1.2/. Tsiviilasjade hulk vähenes kõikides maakohtute tööpiirkondades. Viru Maakohtusse saabus 3784 tsiviilasja (12,9% vähem kui võrreldaval perioodil), Tartu Maakohtusse 5797 (11,3% vähem), Harju Maakohtusse 13315 (11,0% vähem) ja Pärnu Maakohtusse 3380 (9,0% vähem). Väikese hagihinnaga (kuni 2000 eurot) asjade osakaal on võrreldava perioodiga vähenenud 1,7% võrra, moodustades 16,3% saabunud tsiviilasjade üldarvust /tabel 3.1.3/. Detailsema ülevaate 2012.a saabunud tsiviilasjadest ja jagunemisest maakohtute vahel ning võrdluse 2011.a andmetega annab tabel 3.1.2. 2012.a lahendati maakohtutes võrreldava perioodiga 9,4% vähem tsiviilasju, sh lahendatud asjade hulk vähenes kõikides maakohtutes. Kokku lahendati 2012.a 28389 tsiviilasja /tabel 3.1.4/, Tartu Maakohtus 7 lahendati 6148 tsiviilasja (10,7% vähem kui võrreldaval perioodil), Viru Maakohtus lahendati 4108 tsiviilasja (10,4% vähem), Pärnu Maakohtus lahendati 3511 tsiviilasja (9,3% vähem) ning Harju Maakohtus lahendati 14622 tsiviilasja (8,7% vähem kui võrreldaval perioodil). 37,9% lahendatud asjade koguarvust esitatud nõuded kas osaliselt või täielikult rahuldati. 9,1% lahendatud asjadest kinnitas kohus pooltevahelise kompromissi, 3,6% lahendatud asjadest loobus hageja või avaldaja kohtule esitatud nõudest. Ülevaate maakohtute lõikes annab tabel 3.1.5. 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg oli maakohtutes keskmiselt 156 päeva, st 8 päeva võrra lühem kui võrreldaval perioodil. Lahendatud asjade keskmine menetlusaeg lühenes kõikides maakohtutes, sh Harju Maakohtus lühenes lahendatud asjade keskmine menetlusaeg märgatavalt (13 päeva võrra). Teistest maakohtutest on oluline märkida veel Tartu Maakohtu 8 päeva võrra lühemaks muutunud keskmist menetlusaega. Pärnu ja Viru maakohtutes jäi 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg võrreldava perioodi tasemele. Täpsema ülevaate lahendatud asjade keskmisest menetlusasjast ja selle muutumisest annab ülevaate tabel 3.1.6. 2012.a lõpuks jäi lahendamata 10436 tsiviilasja /tabel 3.1.7/. Võrreldes aasta alguses lahendamata asjade arvuga, jäi 2012.a lõpuks lahendamata 17,4% tsiviilasju vähem. Lahendamata asjade arv vähenes kõikides maakohtutes. Harju Maakohtus jäi 2012.a lõpuks lahendamata 5259 tsiviilasja (20,6% vähem kui 2012.a alguses), Viru Maakohtus jäi lahendamata 1518 tsiviilasja (17,3% vähem kui aasta alguses), Tartu Maakohtus jäi lahendamata 2117 asja (15,4% vähem) ning Pärnu Maakohtus jäi lahendamata 1542 asja (7,8% vähem). Maakohtutes jäi lahendamata 256 tsiviilasja, mis on kohtusse saabunud enne 2010. aastat /tabel 3.1.8/. Vanade asjade osakaal lahendamata asjade koondarvust on 2,5%. Ringkonnakohtutesse saabus läbivaatamiseks kokku 2817 apellatsioon- ja määruskaebust e 7,1% vähem kui võrreldaval perioodil /tabel 3.2.2./ Apellatsioonimenetluses laekus kokku 1223 kaebust, millest Tallinna Ringkonnakohtusse 852 (4,2% vähem kui võrreldaval perioodil) ja Tartu Ringkonnakohtusse 371 (2,9% vähem kui võrreldaval perioodil). Määruskaebemenetluses saabus kokku 1462 kaebust (9,9% vähem kui võrreldaval perioodil), millest 1082 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumile (9,2% vähem kui võrreldaval perioodil) ja 410 Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumile (11,6% vähem kui võrreldaval perioodil). 2012.a jooksul esitati Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks ka 13 II astme menetlust (avaldused vahekohtute otsuste tühistamiseks või muud ringkonnakohtus alustatud menetlused). Apellatsioon- ja määruskaebemenetluses kokku vaadati 2012.a läbi 8,3% vähem tsiviilasju kui võrreldaval perioodil, kokku 2727 apellatsioon- või määruskaebust /tabel 3.2.4./, sh apellatsioonimenetluses 1216 (11,2% vähem kui võrreldaval perioodil) ja määruskaebemenetluses 1500 (6,0% vähem). Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis lahendati apellatsioonimenetluses 840 tsiviilasja (14,9% vähem kui võrreldaval perioodil) ja 1082 tsiviilasja määruskaebemenetluses (4,3% vähem). Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis lahendati 376 tsiviilasja apellatsioonimenetluses (1,6% vähem) ja 418 tsiviilasja määruskaebemenetluses (10,1% vähem). 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg oli apellatsioonimenetluses 157 päeva, sh Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis lahendatud asjades 147 päeva ja Tartu Ringkonnakohtus lahendatud asjades 180 päeva. Määruskaebemenetluses lahendatud asjades oli keskmine menetlusaeg 38 päeva /tabel 3.2.5/, sh Tallinna Ringkonnakohtus 36 päeva ja Tartu Ringkonnakohtus 44 päeva. Aruandeaasta lõpuks jäi Tallinna ja Tartu ringkonnakohtutes läbivaatamata 2012.a algusega samaväärne hulk tsiviilasju e 650 tsiviilasja (2012.a alguses oli menetluses 649) /tabel 3.2.7/. Maksekäsu kiirmenetluse asjad ja teised kohtunikuabide hagita menetluse asjad Haapsalu Maksekäsukeskusesse (st Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja) saabus 2012.a 34196 elektroonilist avaldust (13,1% vähem kui võrreldaval perioodil). Aruandeperioodil lahendati kokku 36023 e- maksekäsuasja (8,2% vähem kui võrreldaval perioodil) /tabel 3.1.10/. 2012.a jooksul lahendatud maksekäsuasjade keskmine menetlusaeg oli 95 päeva. Täpsema ülevaate maksekäsuasjade põhistatistikast ja lahendamise tulemustest annavad tabelid 3.1.10 – 3.1.11. Hagita menetluses jagati kohtunikuabidele lahendamiseks 2294 tsiviilmenetlusasja /tabel 3.1.9/. Ülevaate maakohtute registri- ja kinnistusosakondade menetletud asjadest ning töökoormusest 2012.a annab tabel 3.1.12. 8 Haldusasjad Võrreldes 2011.a saabus aruandeperioodil halduskohtutele lahendamiseks 10,9% asju vähem, kokku 2855 haldusasja. Tallinna Halduskohtusse saabus võrreldava perioodiga samaväärne hulk asju, kokku saabus 1708 haldusasja ning Tartu Halduskohtusse saabus 23,6% haldusasju vähem, kokku 1147 uut haldusasja. 2012.a vähenes justiitshaldusasjade arv 22,0% võrra, kuid nende asjade osakaal moodustab jätkuvalt suure osa haldusasjadest (32,6%), seda eriti Tartu Halduskohtus, kus justiitshaldusasjade osakaal moodustab 55,2% haldusasjadest. Mõnevõrra on vähenenud (13,0% vähem kui võrreldaval perioodil) planeerimise ja ehituse asjade hulk, selleliigilisi asju saabus kokku 168. Riigihangete asju saabus halduskohtutele lahendamiseks 72 (50% rohkem kui võrreldaval perioodil). Täpsema ülevaate saabunud asjadest ning jaotumisest Tallinna ja Tartu halduskohtutesse annab tabel 4.1.2. 2012.a lahendati halduskohtutes kokku 3013 asja /tabel 4.1.3 – 4.1.4./ e 4,7% vähem kui võrreldaval perioodil. Tartu Halduskohtus lahendati 1262 asja e 18,7% vähem kui võrreldaval perioodil. Tallinna Halduskohtus lahendati 1751 asja e 8,8% rohkem kui võrreldaval perioodil. Lahendatud asjadest 39,4% moodustasid justiitshalduse asjad ning nendest ligikaudu pooled tagastati puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu või põhjusel, et kaebus ei läbinud kohtueelset menetlust. 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg jäi võrreldes 2011.a jäi võrreldavale tasemele, st aruandeperioodil lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg oli 149 päeva /tabel 4.1.5/. Tallinna Halduskohtu 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg oli 162 päeva ning Tartu Halduskohtu keskmine menetlusaeg oli 130 päeva. 2012.a on peatunud keskmise menetlusaja hoogne kasv ning üle mitme aasta on Tallinna Halduskohtus keskmine menetlusaeg 5 päeva võrra väiksem eelnevast perioodist. 2012.a lõpuks jäi lahendamata 890 haldusasja e 22,8% vähem kui oli menetluses 2012.a alguses /tabel 4.1.6/. Lahendamata asjade hulgas oli 43 Tallinna Halduskohtu asja e 7,3% selles kohtus lahendamata asjade hulgast, mis on kohtusse saabunud enne 2011.a /tabel 4.1.7/. Ringkonnakohtutesse saabus läbivaatamiseks kokku 1420 apellatsioon- ja määruskaebust e 1,7% vähem kui võrreldaval perioodil /tabel 4.2.2./. Apellatsioonimenetluses laekus kokku 759 kaebust, mis jagunesid Tallinna ja Tartu ringkonnakohtute vahel järgmiselt, 401 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumisse ja 358 halduskolleegiumisse Tartus. Määruskaebemenetluses saabus kokku 661 kaebust (8,6% vähem kui võrreldaval perioodil), millest 368 Tallinna Ringkonnakohtule (1,3% vähem kui võrreldaval perioodil) ja 293 (16,3% vähem kui võrreldaval perioodil) Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon- ja määruskaebemenetluses kokku vaadati läbi 2011.a samaväärne hulk haldusasju, kokku 1327 kaebust /tabel 4.2.3./, sh apellatsioonimenetluses 645 (5,0% vähem kui võrreldaval perioodil) ja määruskaebemenetluses 682 (7,1% rohkem kui võrreldaval perioodil). 2012.a lahendatud asjade keskmine menetlusaeg oli apellatsioonimenetluses 270 päeva, sh Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis lahendatud asjades 241 päeva ja Tartu Ringkonnakohtus lahendatud asjades 302 päeva. Määruskaebemenetluses lahendatud asjades oli keskmine menetlusaeg 78 päeva /tabel 4.2.4/, sh Tallinna Ringkonnakohtus 32 päeva ja Tartu Ringkonnakohtus 208 päeva. Aruandeaasta lõpuks jäi Tallinna ja Tartu ringkonnakohtutes läbivaatamata 724 haldusasja, 13,8% rohkem kui oli menetluses 2012.a alguses /tabel 4.2.6/ 9 1. ARVESTUSLIK KESKMINE MENETLUSAEG 1.1 Maakohtute menetluses kohtuasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg erinevates kohtumenetluse liikides seisuga 31.12. 2012.a ning võrdlus 2011.a samade näitajatega Tsiviilasjade arvestuslik keskmine Tsiviilasjade arvestuslik keskmine Kohus menetlusaeg seisuga 31.12.2012 menetlusaeg seisuga 31.12.2011 Harju Maakohus 201 219 Pärnu Maakohus 206 193 Tartu Maakohus 180 187 Viru Maakohus 195 202 Kohtute keskmine 197 206 Üldmenetlusasjade arvestuslik Üldmenetlusasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg seisuga keskmine menetlusaeg seisuga 1 Kohus 31.12.2012* 31.12.2011* Harju Maakohus 216* 353* Pärnu Maakohus 272* 301* Tartu Maakohus 277* 362* Viru Maakohus 189* 502* Kohtute keskmine 295* 385* Väärteomenetlusasjade Väärteomenetlusasjade Kohus arvestuslik keskmine arvestuslik keskmine menetlusaeg seisuga 31.12.2012 menetlusaeg seisuga 31.12.2011 Harju Maakohus 53 67 Pärnu Maakohus 82 117 Tartu Maakohus 79 117 Viru Maakohus 51 100 Kohtute keskmine 58 88 1.2. Menetluses haldusasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg seisuga 31.12. 2012.a ning võrdlus 2011.a sama näitajaga Haldusasjade Haldusasjade Kohus arvestuslik keskmine arvestuslik keskmine 2 menetlusaeg seisuga 31.12.2012 * menetlusaeg seisuga 31.12.2011* Tallinna Halduskohus 189* 193* Tartu Halduskohus 146* 129* Kohtute keskmine 171* 165* 1.3. Ringkonnakohtute apellatsioonimenetluses kohtuasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg erinevates menetlusliikides seisuga 31.12. 2012.a ning võrdlus 2011.a samade näitajatega Apellatsioonimenetluses Apellatsioonimenetluses tsiviilasjade tsiviilasjade Kohus arvestuslik keskmine arvestuslik keskmine menetlusaeg seisuga 31.12.2012 menetlusaeg seisuga 31.12.2011 Tallinna Ringkonnakohus 155 163 Tartu Ringkonnakohus 186 199 Kohtute keskmine 165 174 1 Tabelites tärniga märgitud veergudes on arvestusliku keskmise menetlusaja arvestamisel välja jäetud need üldmenetlusasjad, milles süüdistatav on tagaotsitav (lõpetatud aegumise tõttu). Neid mõjureid kohus muuta ei saa, mistõttu ei ole kohtu suutlikkuse hindamisel mõistlik seda arvesse võtta 2 Tabelites tärniga märgitud veergudes on arvestusliku keskmise menetlusaja arvestamisel välja jäetud need haldusasjad, milles menetlus on peatatud kas eelotsuse küsimise tõttu või seetõttu, et menetluses on seotud teises menetluse lahendiga. Neid mõjureid kohus muuta ei saa, mistõttu ei ole kohtu suutlikkuse hindamisel mõistlik seda arvesse võtta; 10  Apellatsioonimenetluses Apellatsioonimenetluses kriminaalasjade kriminaalasjade Kohus arvestuslik keskmine arvestuslik keskmine menetlusaeg seisuga 31.12.2012 menetlusaeg seisuga 31.12.2011 Tallinna Ringkonnakohus 42 49 Tartu Ringkonnakohus 52 66 Kohtute keskmine 49 55 Apellatsioonimenetluses Apellatsioonimenetluses haldusasjade haldusasjade Kohus arvestuslik keskmine arvestuslik keskmine menetlusaeg seisuga 31.12.2012 menetlusaeg seisuga 31.12.2011 Tallinna Ringkonnakohus 306 240 Tartu Ringkonnakohus 349 231 Kohtute keskmine 329 235 2. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 2.1. MAAKOHTUD 2.1.1. Maakohtute kriminaalmenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal kriminaalmenetlusasjade arv kriminaalmenetlusasjade arv kriminaalmenetlusasjade arv lahendatud kohtuniku kohta, kriminaalasju lahendatud kriminaalasju lahendatud (31.12.12) kriminaalasju kriminaalasjade arv kriminaalasjade arv kohtuniku kohta, kohtuniku kohta, kohtuniku kohta kohtuniku kohta sh lahendatud sh saabunud Lahendamata Kohus / Lahendatud Saabunud 2012.a kriminaalasju lahendanud 3 kohtunike arv Harju Maakohus / 23,2 320,9 152,6 324,2 154,1 21,9 Pärnu Maakohus / 9,0 235,1 148,8 239,4 149,6 25,0 Tartu Maakohus / 14,2 288,5 160,6 293,4 162,1 37,5 Viru Maakohus / 10,6 360,9 184,3 368,1 184,9 44,9 Kohtute keskmine / 57,0 306,7 172,2 311,3 173,3 30,6 2.1.2. 2012.a saabunud kriminaalmenetlusasjade arv ja jaotumine kategooriatesse, võrdlus 2011.a 2012.a 2011.a Asjade saabunud saabunud arv Kohus / kriminaal- kriminaal- 4 kohtuniku Kohtuniku ametikohtade arv kohtus menetlus- 5 menetlus- muut kohta asjade arv asjade arv Harju Maakohus / 66 7445 112,8 8989 -17,2% Pärnu Maakohus / 22 2116 96,2 2627 -19,5% Tartu Maakohus / 35 4097 117,1 4795 -14,6% Viru Maakohus / 30 3826 127,5 4497 -14,9% Kohtute koond ja keskmine / 153 17484 114,3 20908 -16,4% 3 3. … asju lahendanud kohtunike arv – statistiline näitaja, mis kajastab menetlusliikide kaupa kohtunike töökoormust, võttes arvesse täitmata ametikohad ja spetsialiseerumise; 4 4. Kohtunikuametikohtade arv maakohtutes 2012.a 5 5. … arv kohtunike kohta – tabelites on kajastatud koosseisuliste kohtunike arv; 11  Asjade arv Saabunud kriminaalasju Saabunud Kohus asjade arv lahendanud asjade arv muut 2012.a kohtunike arv³ 2011.a Üldmenetlusasjad (I astme kuritegu) Harju Maakohus 82 3,5 98 -16,3% Pärnu Maakohus 15 1,7 20 -25,0% Tartu Maakohus 22 1,5 31 -29,0% Viru Maakohus 67 6,3 45 48,9% Kohtute koond ja keskmine 186 3,3 194 -4,1% üldmenetlusasjad (II astme kuritegu) Harju Maakohus 142 6,1 181 -21,5% Pärnu Maakohus 100 11,1 79 26,6% Tartu Maakohus 234 16,5 255 -8,2% Viru Maakohus 118 11,1 112 5,4% Kohtute koond ja keskmine 594 10,4 627 -5,3% Lühimenetlusasjad Harju Maakohus 1197 51,6 1545 -22,5% Pärnu Maakohus 67 7,4 153 -56,2% Tartu Maakohus 43 3,0 83 -48,2% Viru Maakohus 428 40,4 600 -28,7% Kohtute koond ja keskmine 1735 30,4 2381 -27,1% Kokkuleppemenetlusasjad Harju Maakohus 1293 55,7 1082 19,5% Pärnu Maakohus 742 82,4 673 10,3% Tartu Maakohus 1287 90,6 1376 -6,5% Viru Maakohus 835 78,8 716 16,6% Kohtute koond ja keskmine 4157 72,9 3847 8,1% Käskmenetlusasjad Harju Maakohus 27 1,2 44 -38,6% Pärnu Maakohus 56 6,2 57 -1,8% Tartu Maakohus 24 1,7 100 -76,0% Viru Maakohus 92 8,7 61 50,8% Kohtute koond ja keskmine 199 3,5 262 -24,0% Kiirmenetlusasjad (arvestamata menetlussätete erinevusi) Harju Maakohus 814 35,1 1006 -19,1% Pärnu Maakohus 359 39,9 384 -6,5% Tartu Maakohus 671 47,3 640 4,8% Viru Maakohus 414 39,1 393 5,3% Kohtute koond ja keskmine 2258 39,6 2423 -6,8% Eeluurimiskohtuniku asjad Harju Maakohus 1249 53,8 1158 7,9% Pärnu Maakohus 241 26,8 221 9,0% Tartu Maakohus 474 33,4 513 -7,6% Viru Maakohus 501 47,3 398 25,9% Kohtute koond ja keskmine 2465 43,2 2290 7,6% Vahistuse põhjendatuse kontrolli asjad Harju Maakohus 99 4,3 175 -43,4% Pärnu Maakohus 9 1,0 29 -69,0% Tartu Maakohus 16 1,1 43 -62,8% Viru Maakohus 37 3,5 37 - Kohtute koond ja keskmine 161 2,8 284 -43,3% Täitmiskohtuniku asjad sh kriminaalhooldus Harju Maakohus 2160 93,1 3257 -33,7% Pärnu Maakohus 454 50,4 955 -52,5% Tartu Maakohus 1100 77,5 1576 -30,2% Viru Maakohus 1251 118,0 2053 -39,1% Kohtute koond ja keskmine 4965 87,1 7841 -36,7% Muud kriminaalmenetlusasjad 12  Harju Maakohus 382 16,5 443 -13,8% Pärnu Maakohus 73 8,1 56 30,4% Tartu Maakohus 226 15,9 178 27,0% Viru Maakohus 83 7,8 82 1,2% Kohtute koond ja keskmine 764 13,4 759 0,7% 2.1.3. 2012.a saabunud kriminaalasjade arv ja nimetatud asjades süüdistatavatele isikutele 6 esitatud süüdistustuste arv süüteoliikide järgi 2012.a saabunud Asjade arv 2011.a saabunud Kohus kriminaal- kohtuniku kriminaal- 5 asjade arv kohta asjade arv muut Harju Maakohus 3555 53,9 4070 -12,7% Pärnu Maakohus 1339 60,9 1366 -2,0% Tartu Maakohus 2281 65,2 2485 -8,2% Viru Maakohus 1954 65,1 1927 1,4% Kohtute koond ja keskmine 9129 59,7 9848 -7,3% 2012.a maakohtutesse saabunud kriminaalasjades süüdistatavatele isikutele esitatud süüdistuste arv Harju Pärnu Tartu Viru Kokku 6 (süüteoliikide kaupa) MK MK MK MK Isikuvastased süüteod (süüteod KarS 9. ptk-s) 605 284 482 427 1798 Süüteod perekonna ja alaealiste vastu (KarS 11.ptk) 48 33 32 26 139 Rahvatervisevastased süüteod (KarS 12. ptk) 274 38 39 68 419 Varavastased süüteod (KarS 13. ptk ) 1741 452 773 743 3709 Avaliku rahu vastased süüteod ( KarS 16. ptk) 288 118 307 247 960 Ametialased süüteod ( KarS 17. ptk) 23 3 15 24 65 Keskkonnavastased süüteod ( KarS 20. ptk) 1 15 3 3 22 Majandusalased süüteod ( KarS 21. ptk) 111 22 69 218 420 Liiklussüüted (KarS 23. ptk) 1191 618 990 647 3446 Muud süüteod (KarS ptk-d 8,10,14,15,18,19,22,24) 272 67 153 117 609 Isikutele esitatud süüdistuste arv kokku 4554 1650 2863 2520 11587 2.1.4. 2012.a lahendatud kriminaalasjade arv, võrdlus 2011.a 2012.a 2011.a Lihtsustatud osakaal Kohus lahendatud lahendatud menetluses lahen- kriminaal- kriminaal- muut lahendatud datud asjade asjade asjade arv, asjade arv arv arvust Harju Maakohus 3575 3999 -10,6% 3366 94,2% Pärnu Maakohus 1346 1343 0,2% 1254 93,2% Tartu Maakohus 2302 2451 -6,1% 2069 89,9% Viru Maakohus 1960 2247 -12,8% 1810 92,3% Kohtute koond ja keskmine 9183 10040 -8,5% 8499 92,6% 6 6. Isikutele esitatud süüdistuste arv - tabelis on kajastatud 2012.a jooksul maakohtutesse saabunud kriminaalasjades isikutele (nii füüsilised kui juriidilised) esitatud süüdistused süüteoliikide kaupa. Arvud sisaldavad isikute kordusi . Näiteks, samale isikule ühe kriminaalasja raames esitatud süüdistused KarS § 201, 289, 286, 394, siis tabelis kajastub isik 4 korda. Samuti on korduvalt kajastatud need isikud, kelle suhtes 2012.a jooksul jõudis kohtusse rohkem kui 1 kriminaalasi; 13 2.1.5. 2012.a lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg, võrdlus 2011.a Keskmine menetluspäevade arv Kohus üld- lühi- kokkuleppe- käsk- menetluses menetluses menetluses menetluses Harju Maakohus 190 41 33 19 Pärnu Maakohus 284 78 21 13 Tartu Maakohus 302 119 27 42 Viru Maakohus 578 85 23 14 Kohtute koond 327 54 26 17 Menetluspäevade muut võrreldes 2011.a (päevades ja %) Kohus üld- lühi- kokkuleppe- käsk- menetluses menetluses menetluses menetluses Harju Maakohus -127 -40,1% -10 -19,6% -19 -36,5% 3 18,8% Pärnu Maakohus 26 10,1% 8 11,4% 1 5,0% -3 -18,8% Tartu Maakohus -8 -2,6% 9 8,2% -8 -22,9% 7 20,0% Viru Maakohus 112 24,0% -147 -63,4% -10 -30,3% -16 -53,3% Kohtute koond ja keskmine -18 -5,2% -47 -46,5% -6 -18,8% -7 -29,2% 2.1.6. 2012.a lahendatud kriminaalmenetlusasjade arv, võrdlus 2011.a 2012.a Asjade arv 2011.a Kohus lahendatud kohtuniku lahendatud asjade muut 3 asjade koguarv kohta koguarv Harju Maakohus 7521 324,2 8964 -16,1% Pärnu Maakohus 2155 239,4 2769 -22,2% Tartu Maakohus 4166 293,4 4870 -14,5% Viru Maakohus 3902 368,1 5026 -22,4% Kohtute koond ja keskmine 17744 311,3 21629 -18,0% 2.1.7. 2012.a maakohtutes lahendamata jäänud kriminaalmenetlusasjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga Lahendamata asjade Lahendamata asjade arv arv seisuga Kohus seisuga 31.12.2012.a muut 01.01.2012.a Harju Maakohus 509 738 -31,0% Pärnu Maakohus 225 279 -19,4% Tartu Maakohus 532 647 -17,8% Viru Maakohus 476 597 -20,3% Kohtute koond ja keskmine 1742 2261 -23,0% 2.1.8. Enne 2011.a menetlusse saabunud ja 2012.a lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvust Lahendamata vanade asjade arv osakaal lahendamata asjade Kohus seisuga 31.12.12, koguarvust Harju Maakohus 6 1,2% Pärnu Maakohus 20 8,9% Tartu Maakohus 43 8,0% Viru Maakohus 37 7,8% Kohtute koond ja keskmine 106 6,1% 14 2.2. RINGKONNAKOHTUD 2.2.1. Ringkonnakohtute kriminaalmenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal Ringkonnakohus / Saabunud asjade Läbivaadatud Läbivaatamata 2012.a arv kolleegiumi asjade arv asjade arv kriminaalkolleegiumi kohtuniku kolleegiumi kolleegiumi kohtunike arv³ kohta kohtuniku kohta kohtuniku kohta Tallinna Ringkonnakohus / 7 173,1 175,0 11,9 Tartu Ringkonnakohus / 5 194,0 193,8 9,4 Kohtute keskmine / 12 181,8 182,8 9,4 2.2.2. 2012.a saabunud apellatsioon- ja määruskaebuste arv, võrdlus 2011.a andmetega Kohus / Saabunud Asjade arv Saabunud asjade kohtuniku ametikohtade arv asjade koguarv kohtuniku koguarv 4 5 kohtus 2012.a kohta 2011.a muut Tallinna Ringkonnakohus / 8 1212 151,5 1310 -7,5% Tartu Ringkonnakohus / 5 970 194,0 1046 -7,3% Kohtute koond ja keskmine / 13 2182 167,8 2356 -7,4% Saabunud Asjade arv Saabunud Kohus asjade arv kohtuniku asjade arv 3 2012.a kohta 2011.a muut Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 461 57,6 507 -9,1% Tartu Ringkonnakohus 224 44,8 244 -8,2% Kohtute koond ja keskmine 685 52,7 751 -8,8% Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 625 78,1 693 -9,8% Tartu Ringkonnakohus 685 137,0 743 -7,8% Kohtute koond ja keskmine 1310 100,8 1436 -8,8% II astme menetlus Tallinna Ringkonnakohus 126 18,0 110 14,5% Tartu Ringkonnakohus 61 12,2 59 3,4% Kohtute koond ja keskmine 187 14,4 169 10,7% 2.2.3. 2012.a apellatsioon- ja määruskaebemenetluses läbivaadatud asjade arv Kohus / Lahendatud Asjade arv Lahendatud asjade kohtuniku ametikohtade arv asjade koguarv kohtuniku koguarv 4 3 kohtus 2012.a kohta 2011.a muut Tallinna Ringkonnakohus 1225 175,0 1328 -7,8% Tartu Ringkonnakohus 969 193,8 1060 -8,6% Kohtute koond ja keskmine 2194 182,8 2388 -8,1% Lahendatud Asjade arv Lahendatud Kohus asjade arv kohtuniku asjade arv 3 2012.a kohta 2011.a muut Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 471 67,3 530 -11,1% Tartu Ringkonnakohus 232 46,4 254 -8,7% Kohtute koond ja keskmine 703 58,6 784 -10,3% Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 627 89,6 687 -8,7% Tartu Ringkonnakohus 677 135,4 747 -9,4% Kohtute koond ja keskmine 1304 108,7 1434 -9,1% II astme menetlus Tallinna Ringkonnakohus 127 18,1 111 14,4% Tartu Ringkonnakohus 60 12,0 59 1,7% Kohtute koond ja keskmine 187 14,4 170 10,0% 15 2.2.4. Apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse keskmine menetlusaeg 2012.a läbivaadatud kriminaalmenetlusasjades 2012.a lahendatud asjade 2011.a lahendatud asjade Kohus keskmine menetlusaeg keskmine menetlusaeg (päevades) (päevades) Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 40 48 Tartu Ringkonnakohus 53 65 Kohtute koond ja keskmine 44 54 Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 19 7 Tartu Ringkonnakohus 15 10 Kohtute koond ja keskmine 18 9 2.2.5. Kriminaalmenetlusasjade apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamise tulemused 2012.a Läbi- sh maakoht osakaal sh osakaal vaadatud lahend läbi- maakohtu läbi- Kohus asjade arv muutmata vaadatud lahend vaadatud kokku, asjade tühistatud asjade arvust täielikult arvust Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 471 382 81,1% 35 7,4% Tartu Ringkonnakohus 232 145 62,5% 19 8,2% Kohtute koond ja keskmine 703 527 75,0% 54 7,7% Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 627 599 95,5% 40 6,4% Tartu Ringkonnakohus 677 432 63,8% 18 2,7% Kohtute koond ja keskmine 1304 1031 79,1% 58 4,4% 2.2.6. 2012.a läbivaatamata asjade arv, võrdlus perioodi alguse läbivaatamata asjade arvuga Seisuga 31.12.12 Seisuga 01.01.12 Kohus lahendamata lahendamata asjade koguarv asjade koguarv Muut Tallinna Ringkonnakohus 69 83 16,9% Tartu Ringkonnakohus 47 47 - Kohtute koond ja keskmine 113 130 13,1% 3. TSIVIILKOHTUMENETLUS 3.1. MAAKOHTUD 3.1.1. Maakohtute tsiviilasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal Kohus / Saabunud Lahendatud Lahendamata 2012.a asjade arv asjade arv asjade arv (31.12.2012) tsiviilasju lahendanud tsiviilasju lahendanud tsiviilasju lahendanud tsiviilasju lahendanud kohtunike arv³ kohtuniku kohta kohtuniku kohta kohtuniku kohta Harju Maakohus / 35,8 371,9 408,4 146,9 Pärnu Maakohus / 11,7 288,9 300,1 131,8 Tartu Maakohus / 16,9 343,0 363,8 125,3 Viru Maakohus /14,2 266,5 289,3 106,9 Kohtute keskmine / 78,6 334,3 361,2 132,8 16 3.1.2. 2012.a saabunud tsiviilasjade arv ja jaotumine kategooriatesse, võrdlus 2011.a Kohus / 2012.a saabunud Asjade arv 2011.a saabunud Kohtuniku ametikohtade arv tsiviilasjade kohtuniku tsiviilasjade Muut 4 5 kohtus arv kohta arv Harju Maakohus / 66 13315 201,7 14960 -11,0% Pärnu Maakohus / 22 3380 22,0 3733 -9,5% Tartu Maakohus / 35 5797 165,6 6537 -11,3% Viru Maakohus / 30 3784 126,1 4345 -12,9% Koond ja keskmine /153 26276 171,7 29575 -11,2% Asjade arv 2012.a saabunud tsiviilasju 2011.a saabunud tsiviilasjade lahendanud tsiviilasjade muut Kohus arv kohtuniku arv kohta³ Hagimenetlus – asjaõiguse asjad Harju Maakohus 153 4,3 188 -18,6% Pärnu Maakohus 39 11,7 30 30,0% Tartu Maakohus 50 3,0 58 -13,8% Viru Maakohus 37 2,6 35 5,7% Kohtute koond ja keskmine 279 3,5 311 -10,3% Hagimenetlus – muud pankrotiasjad Harju Maakohus 207 5,8 204 1,5% Pärnu Maakohus 31 11,7 39 -20,5% Tartu Maakohus 21 1,2 40 -47,5% Viru Maakohus 17 1,2 28 -39,3% Kohtute koond ja keskmine 276 3,5 311 -11,3% Hagimenetlus – lepinguvälised kohustuse asjad Harju Maakohus 373 10,4 391 -4,6% Pärnu Maakohus 92 11,7 92 - Tartu Maakohus 152 9,0 136 11,8% Viru Maakohus 113 8,0 130 -13,1% Kohtute koond ja keskmine 730 9,3 749 -2,5% Hagimenetlus – tööõiguse asjad Harju Maakohus 171 4,8 219 -21,9% Pärnu Maakohus 60 11,7 46 30,4% Tartu Maakohus 86 5,1 93 -7,5% Viru Maakohus 51 3,6 58 -12,1% Kohtute koond ja keskmine 368 4,7 416 -11,5% Hagimenetlus – perekonnaasjad (abielulahutus) Harju Maakohus 263 7,3 217 21,2% Pärnu Maakohus 74 11,7 64 15,6% Tartu Maakohus 156 9,2 119 31,1% Viru Maakohus 146 10,3 116 25,9% Kohtute koond ja keskmine 639 8,1 516 23,8% Hagimenetlus –muud perekonnaasjad (sh elatis) Harju Maakohus 760 21,2 842 -9,7% Pärnu Maakohus 342 11,7 342 - Tartu Maakohus 569 33,7 568 0,2% Viru Maakohus 494 34,8 565 -12,6% Kohtute koond ja keskmine 2165 27,5 2317 -6,6% Hagimenetlus – võlaõigusasjad – laenu- ja krediidilepingud Harju Maakohus 2390 66,8 2560 -6,6% Pärnu Maakohus 861 11,7 816 5,5% Tartu Maakohus 1198 70,9 1347 -11,1% Viru Maakohus 976 68,7 850 14,8% Kohtute koond ja keskmine 5425 69,0 5573 -2,7% Hagimenetlus – võlaõigusasjad – sideteenuste osutamise lepingud Harju Maakohus 522 14,6 1190 -56,1% 17 Pärnu Maakohus 150 11,7 319 -53,0% Tartu Maakohus 277 16,4 406 -31,8% Viru Maakohus 152 10,7 430 -64,7% Kohtute koond ja keskmine 1101 14,0 2345 -53,0% Hagimenetlus – võlaõigusasjad – soojus-elektrienergia- ja veevarustuse lepingud Harju Maakohus 70 2,0 87 -19,5% Pärnu Maakohus 3 11,7 19 -84,2% Tartu Maakohus 11 0,7 21 -47,6% Viru Maakohus 62 4,4 27 129,6% Kohtute koond ja keskmine 146 1,9 154 -5,2% Hagimenetlus- võlaõigusasjad muud lepingud teenuste osutamiseks Harju Maakohus 316 8,8 355 -11,0% Pärnu Maakohus 166 11,7 145 14,5% Tartu Maakohus 138 8,2 353 -60,9% Viru Maakohus 84 5,9 131 -35,9% Kohtute koond ja keskmine 704 9,0 984 -28,5% Hagimenetlus – võlaõigusasjad – võõrandamislepingud Harju Maakohus 600 16,8 618 -2,9% Pärnu Maakohus 99 11,7 89 11,2% Tartu Maakohus 197 11,7 183 7,7% Viru Maakohus 80 5,6 54 48,1% Kohtute koond ja keskmine 976 12,4 944 3,4% Hagimenetlus –muud võlaõigusasjad Harju Maakohus 1681 47,0 1855 -9,4% Pärnu Maakohus 175 11,7 291 -39,9% Tartu Maakohus 381 22,5 408 -6,6% Viru Maakohus 351 24,7 412 -14,8% Kohtute koond ja keskmine 2588 32,9 2966 -12,7% Hagimenetlus –muud asjad Harju Maakohus 532 14,9 461 15,4% Pärnu Maakohus 127 11,7 109 16,5% Tartu Maakohus 162 9,6 161 0,6% Viru Maakohus 118 8,3 100 18,0% Kohtute koond ja keskmine 939 11,9 831 13,0% Hagita menetlus – asjad TsÜS järgi Harju Maakohus 1048 29,3 1550 -32,4% Pärnu Maakohus 310 11,7 491 -36,9% Tartu Maakohus 887 52,5 1326 -33,1% Viru Maakohus 308 21,7 542 -43,2% Kohtute koond ja keskmine 2553 32,5 3909 -34,7% Hagita menetlus – pankrotiavaldused Harju Maakohus 756 21,1 718 5,3% Pärnu Maakohus 167 11,7 135 23,7% Tartu Maakohus 173 10,2 191 -9,4% Viru Maakohus 102 7,2 78 30,8% Kohtute koond ja keskmine 1198 15,2 1122 6,8% Hagita menetlus – saneerimisavaldused Harju Maakohus 6 0,2 12 -6 asja Pärnu Maakohus -- 11,7 4 - 4 asja Tartu Maakohus 9 0,5 6 +3 asja Viru Maakohus - 0,0 2 -2 asja Kohtute koond ja keskmine 15 0,2 24 -37,5% Hagita menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus Harju Maakohus 12 0,3 19 -36,8% Pärnu Maakohus 5 11,7 13 -61,5% Tartu Maakohus 5 0,3 12 -58,3% Viru Maakohus 6 0,4 1 +5 asja Kohtute koond ja keskmine 28 0,4 45 -37,8% 18  Intellektuaalse omandi asjad Harju Maakohus 37 1,0 32 15,6% Pärnu Maakohus - - - - Tartu Maakohus 1 0,1 1 - Viru Maakohus - 0,0 - - Kohtute koond ja keskmine 38 0,5 33 15,2% Hagita menetlus – muud asjad Harju Maakohus 3418 95,5 3442 -0,7% Pärnu Maakohus 679 11,7 689 -1,5% Tartu Maakohus 1324 78,3 1108 19,5% Viru Maakohus 687 48,4 786 -12,6% Kohtute koond ja keskmine 6108 77,7 6025 1,4% 3.1.3. Hinnaga kuni 2000 eurot asjade osakaal 2012.a saabunud tsiviilasjade koguarvust Väikese Saabunud osakaal asjade muut võrreldes Kohus hagihinnaga asjade koguarv koguarvust 2011.a asjade arv Harju Maakohus 13315 2356 17,7% -2,7% Pärnu Maakohus 3380 506 15,0% 3,0% Tartu Maakohus 5797 870 15,0% -2,5% Viru Maakohus 3784 564 14,9% -0,6% Kohtute koond ja keskmine 26276 4296 16,3% -1,7% 3.1.4. 2012.a lahendatud tsiviilasjade arv, võrdlus 2011.a 2012.a Asjade arv 2011.a Kohus lahendatud kohtuniku lahendatud muut 5 tsiviilasjade arv kohta asjade arv Harju Maakohus 14622 221,5 16007 -8,7% Pärnu Maakohus 3511 22,0 3873 -9,3% Tartu Maakohus 6148 175,7 6885 -10,7% Viru Maakohus 4108 136,9 4584 -10,4% Kohtute koond ja keskmine 28389 185,5 31349 -9,4% 3.1.5. 2012.a lahendatud tsiviilasjade peamised tulemised lahendatud lahendatud Määrusega asjade arv, rahuldatud asjade arv, avaldusest tagaselja- lõpetatud Sisuliselt sh hagist otsusega loobutud täielikult kompro- osaliselt missiga sh hagi või või sh sh Kohus Harju Maakohus 5923 3843 5434 8699 1341 415 Pärnu Maakohus 1448 1031 1377 2063 356 170 Tartu Maakohus 2373 1509 2138 3775 505 257 Viru Maakohus 2049 1317 1802 2060 369 176 Kohtute koond 11793 7700 10751 16579 2571 1018 3.1.6. 2012.a lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg, võrdlus 2011.a Kohus Keskmine menetluspäevade arv Menetluspäevade muut võrreldes 2011.a 2012.a (päevades ja %) Harju Maakohus 163 -13 -7,4% Pärnu Maakohus 148 -2 -1,3% Tartu Maakohus 138 -8 -5,5% Viru Maakohus 161 -2 -1,2% Kohtute keskmine 156 -8 -4,9% 19 3.1.7. 2012.a lahendamata jäänud tsiviilasjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga Lahendamata Lahendamata Kohus asjade arv asjade arv muut seisuga 31.12.12 seisuga 01.01.12 Harju Maakohus 5259 6622 -20,6% Pärnu Maakohus 1542 1673 -7,8% Tartu Maakohus 2117 2501 -15,4% Viru Maakohus 1518 1836 -17,3% Kohtute koond ja keskmine 10436 12632 -17,4% 3.1.8. Enne 2010. aastat menetlusse saabunud ja 2012.a lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvust Lahendamata vanade asjade osakaal lahendamata asjade Kohus arv seisuga 31.12.12, koguarvust Harju Maakohus 119 2,3% Pärnu Maakohus 48 3,1% Tartu Maakohus 62 2,9% Viru Maakohus 27 1,8% Kohtute koond ja keskmine 256 2,5% 3.1.9. Kohtunikuabide hagita asjade (va maksekäsuasjad) põhistatistika 2012.a Lahendamata 2012.a 2012.a Lahendamata Kohus asjade arv seisuga saabunud lahendatud asjade arv seisuga 01.01.12 asjade arv asjade arv 31.12.12 Harju Maakohus 712 1180 1314 578 Pärnu Maakohus 65 324 333 56 Tartu Maakohus 36 247 236 44 Viru Maakohus 129 543 559 114 Kohtute koond 942 2294 2442 792 3.1.10. 2012.a maksekäsuasjade põhistatistika, võrdlus 2011.a Lahendamata 2012.a 2012.a Lahendamata Pärnu Maakohus asjade arv seisuga saabunud lahendatud asjade arv 01.01.12 asjade arv asjade arv seisuga 31.12.12 2012.a 11341 34196 36023 9391 2011.a 11231 39362 39260 11332 muut (%) 1,0% -13,1% -8,2% -17,1% 7 3.1.11. 2012.a lahendatud maksekäsuasjade põhilised lahendamise tulemused Maksekäsu Lahendatud sh rahuldatud sh üle antud sh jäetud läbi kiirmenetluse asjade ja osaliselt rahuldatud hagi- vaatamata või liik arv, avaldused menetlusse tagastatud valdajale võlanõudes 35112 24841 2875 2611 elatise nõudes 911 378 357 101 Kokku 36023 25219 3232 2712 3.1.12. Maakohtute registri ja kinnistusosakondade põhilised statistilised näitajad 2012.a Maakohtu Registrilahendid, Registrikanded, Järelvalvemenetlus, registriosakond arv ja osakaal arv ja osakaal sh hoiatusmäärused, sh trahvimäärused, koguarvust koguarvust arv ja osakaal arv ja osakaal Harju Maakohus 98924 64% 63704 163% 13152 67% 84 140% Pärnu Maakohus 20430 13% 12589 32% 2070 11% - - Tartu Maakohus 23164 15% 13644 35% 3093 16% 2 3% Viru Maakohus 11940 8% 7411 19% 1187 6% 3 5% Kohtute koond 154458 38977 19502 60 20  sh lisandunud hüpoteegid (registriosade põhiselt) sh isiklikud kasutusõigused (kannete põhiselt) sh lisandunud hüpoteegid (oiguste põhiselt) sh hoonestusõigused (kannete põhiselt) sh reaalkoormatised (kannete põhiselt) sh kasutusvaldused (kannete põhiselt) sh reaalservituudid (kannete põhiselt) sh ostueesõigused (kannete põhiselt) Lisandunud digitaalseid toimikuid Menetlused ametiülesande korras Allkirjastatud kandemäärused Maakohtu kinnistusosakond sh maa esmakinnistamised Menetlused (va MAK) sh korteriomandid Harju MK 43 808 34 034 227 2 542 2 853 198 2 991 100 9 129 334 206 10 530 9 213 285 029 Pärnu MK 28 514 19 161 182 3 357 397 222 913 212 3 346 78 89 4 650 2 957 22 656 Tartu MK 40 535 23 451 747 3 213 478 218 551 201 9 070 52 80 5 798 3 843 15 329 Viru MK 16 800 14 628 166 1 817 270 279 152 133 2 685 125 73 2 583 1 824 14 266 Kohute koond 129 657 91 274 1 322 10 929 3 998 917 4 607 646 24 230 589 448 23 561 17 837 337 280 3.2. RINGKONNAKOHTUD 3.2.1. Ringkonnakohtute tsiviilmenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal Ringkonnakohus / Saabunud Läbivaadatud Läbivaatamata 2012.a asjade arv asjade arv asjade arv tsiviilkolleegiumi kolleegiumi kolleegiumi kolleegiumi kohtunike arv ³ kohtuniku kohta kohtuniku kohta kohtuniku kohta Tallinna Ringkonnakohus / 12,8 149,8 148,7 32,8 Tartu Ringkonnakohus / 3,1 156,2 158,8 44,8 Kohtute keskmine / 15,9 151,6 151,5 36,1 3.2.2. 2012.a saabunud apellatsioon- ja määruskaebuste arv, võrdlus 2011.a andmetega Kohus / Saabunud Asjade arv Saabunud asjade kohtuniku ametikohtade arv asjade koguarv kohtuniku koguarv 4 5 kohtus 2012.a kohta 2011.a muut Tallinna Ringkonnakohus / 13 1947 149,8 2091 -6,9% Tartu Ringkonnakohus / 5 781 156,2 846 -7,7% Kohtute koond ja keskmine / 18 2728 151,6 2937 -7,1% Saabunud Asjade arv Saabunud Kohus asjade arv kohtuniku asjade arv 3 2012.a kohta 2011.a muut Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 852 65,5 889 -4,2% Tartu Ringkonnakohus 371 74,2 382 -2,9% Kohtute koond ja keskmine 1223 101,9 1271 -3,8% Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 1082 83,2 1192 -9,2% Tartu Ringkonnakohus 410 82,0 464 -11,6% Kohtute koond ja keskmine 1492 82,9 1656 -9,9% II astme menetlus Tallinna Ringkonnakohus 13 1,0 10 30,0% 21  Tartu Ringkonnakohus - - - - Kohtute koond ja keskmine 13 0,7 10 30,0% 3.2.3. 2012.a apellatsioon- ja määruskaebemenetluses läbivaadatud asjade arv Kohus / Lahendatud Asjade arv Lahendatud kohtuniku ametikohtade arv asjade koguarv kohtuniku asjade koguarv 4 5 kohtus 2012.a kohta 2011.a muut Tallinna Ringkonnakohus 1933 148,7 2127 -9,1% Tartu Ringkonnakohus 794 158,8 847 -6,3% Kohtute koond ja keskmine 2727 151,5 2974 -8,3% Lahendatud Asjade arv Lahendatud Kohus asjade arv kohtuniku asjade arv 5 2012.a kohta 2011.a muut Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 840 64,6 987 -14,9% Tartu Ringkonnakohus 376 75,2 382 -1,6% Kohtute koond ja keskmine 1216 101,3 1369 -11,2% Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 1082 83,2 1131 -4,3% Tartu Ringkonnakohus 418 83,6 465 -10,1% Kohtute koond ja keskmine 1500 83,3 1596 -6,0% II astme menetlus Tallinna Ringkonnakohus 10 0,8 9 11,1% Tartu Ringkonnakohus - - - - Kohtute koond ja keskmine 10 0,6 9 11,1% 3.2.4. Apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse keskmine menetlusaeg 2012.a läbivaadatud tsiviilasjades 2012.a lahendatud asjade 2011.a lahendatud asjade Kohus keskmine menetlusaeg keskmine menetlusaeg (päevades) (päevades) Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 147 155 Tartu Ringkonnakohus 180 195 Kohtute koond ja keskmine 157 167 Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 36 28 Tartu Ringkonnakohus 44 44 Kohtute koond ja keskmine 38 33 3.2.5. Tsiviilasjade apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamise tulemused 2012.a Läbi- sh maakoht osakaal sh osakaal vaadatud lahend läbi- maakohtu läbi- Kohus asjade arv muut-mata vaadatud lahend vaadatud kokku, asjade tühistatud asjade arvust täielikult arvust Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 840 450 53,6% 210 25,0% Tartu Ringkonnakohus 376 193 51,3% 73 19,4% Kohtute koond ja keskmine 1216 643 52,9% 283 23,3% Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 1082 708 65,4% 228 21,1% Tartu Ringkonnakohus 418 239 57,2% 82 19,6% Kohtute koond ja keskmine 1500 947 63,1% 310 20,7% 22 3.2.6. Läbivaatamata asjade arv 2012.a lõpuks, võrdlus perioodi alguse läbivaatamata asjade arvuga Seisuga 31.12.12 Seisuga 01.01.12 lahendamata asjade lahendamata asjade Kohus koguarv koguarv muut Tallinna Ringkonnakohus 426 412 3,4% Tartu Ringkonnakohus 224 237 -5,5% Kohtute koond ja keskmine 650 649 0,2% 4. HALDUSKOHTUMENETLUS 4.1. HALDUSKOHTUD 4.1.1. Halduskohtute töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal Kohus / Saabunud Lahendatud Lahendamata 2012.a asjade arv asjade arv asjade arv haldusasju lahendanud haldusasju haldusasju (31.12.2012) kohtunike arv³ lahendanud lahendanud halduskohtuniku kohtuniku kohta kohtuniku kohta kohta Tallinna Halduskohus / 16,6 102,9 105,5 35,7 Tartu Halduskohus / 8,6 133,4 146,7 34,5 Kohtute keskmine / 25,2 113,3 119,6 35,3 4.1.2. 2012.a saabunud haldusasjade arv ja jaotumine kategooriatesse, võrdlus 2011.a 2012.a Kohus / Asjade arv 2011.a saabunud Kohtuniku ametikohtade arv kohtuniku saabunud 4 haldusasjade 5 muut kohtus kohta asjade arv arv Tallinna Halduskohus / 18 1708 94,9 1704 0,2% Tartu Halduskohus / 9 1147 127,4 1502 -23,6% Kohtute koond ja keskmine / 27 2855 105,7 3206 -10,9% Saabunud Asjade arv Saabunud Kohus haldusasjade kohtuniku asjade arv muut arv 2012.a kohta³ 2011.a Justiitshalduse asjad Tallinna Halduskohus 297 17,9 233 27,5% Tartu Halduskohus 633 73,6 960 -34,1% Kohtute koond ja keskmine 930 36,9 1193 -22,0% Planeerimine ja ehituse asjad Tallinna Halduskohus 127 7,7 151 -15,9% Tartu Halduskohus 41 4,8 42 -2,4% Kohtute koond ja keskmine 168 6,7 193 -13,0% Maksuõiguse asjad (va kaebused maksuotstele ja tolli toimingutele) Tallinna Halduskohus 278 16,7 285 -2,5% Tartu Halduskohus 32 3,7 17 88,2% Kohtute koond ja keskmine 310 12,3 302 2,6% Maksuotsuste asjad Tallinna Halduskohus 124 7,5 142 -12,7% Tartu Halduskohus 45 5,2 50 -10,0% Kohtute koond ja keskmine 169 6,7 192 -12,0% Majandushaldusõigus Tallinna Halduskohus 67 4,0 117 -42,7% Tartu Halduskohus 17 2,0 7 142,9% Kohtute koond ja keskmine 84 3,3 124 -32,3% Andmekaitse ja avalik teave Tallinna Halduskohus 23 1,4 11 109,1% Tartu Halduskohus 2 0,2 3 -33,3% 23  Kohtute koond ja keskmine 25 1,0 14 78,6% Rahvastiku asjad Tallinna Halduskohus 47 2,8 133 -64,7% Tartu Halduskohus 19 2,2 55 -65,5% Kohtute koond ja keskmine 66 2,6 188 -64,9% Sotsiaalõigus Tallinna Halduskohus 96 5,8 134 -28,4% Tartu Halduskohus 54 6,3 68 -20,6% Kohtute koond ja keskmine 150 6,0 202 -25,7% Omandireformi asjad Tallinna Halduskohus 60 3,6 57 5,3% Tartu Halduskohus 25 2,9 26 -3,8% Kohtute koond ja keskmine 85 3,4 83 2,4% Riigiabi- ja konkurentsi asjad Tallinna Halduskohus 2 0,1 2 0,0% Tartu Halduskohus 0,0 - - Kohtute koond ja keskmine 2 0,1 2 0,0% Riigiabi – PRIA asjad Tallinna Halduskohus 7 0,4 3 133,3% Tartu Halduskohus 62 7,2 26 138,5% Kohtute koond ja keskmine 69 2,7 29 137,9% Riigihanked Tallinna Halduskohus 59 3,6 34 73,5% Tartu Halduskohus 13 1,5 14 -7,1% Kohtute koond ja keskmine 72 2,9 48 50,0% Teenistussuhete asjad Tallinna Halduskohus 84 5,1 77 9,1% Tartu Halduskohus 23 2,7 18 27,8% Kohtute koond ja keskmine 107 4,2 95 12,6% Keskkonnaõiguse asjad Tallinna Halduskohus 43 2,6 54 -20,4% Tartu Halduskohus 15 1,7 8 87,5% Kohtute koond ja keskmine 58 2,3 62 -6,5% Muud asjad Tallinna Halduskohus 394 23,7 271 45,4% Tartu Halduskohus 166 19,3 208 -20,2% Kohtute koond ja keskmine 560 22,2 479 16,9% 4.1.3. 2012.a lahendatud haldusasjade arv, võrdlus 2011.a 2012.a Asjade arv 2011.a Kohus lahendatud kohtuniku lahendatud muut 3 asjade arv kohta asjade arv Tallinna Halduskohus 1751 97,3 1610 8,8% Tartu Halduskohus 1262 140,2 1553 -18,7% Kohtute koond 3013 111,6 3163 -4,7% 4.1.4. Lahendite liigid 2012.a lahendatud haldusasjades sh nõue Sisuliselt Lõpetatud Kohus osaliselt või sh poolte lahendatud asjade täielikult kokkuleppel asjade arv, arv, rahuldatud Tallinna Halduskohus 643 181 1108 39 Tartu Halduskohus 612 129 650 8 Kohtute koond 1255 310 1758 47 24 4.1.5. 2012.a lahendatud haldusasjade keskmine aeg, võrdlus 2011.a Keskmine aeg Menetluspäevade muut võrreldes 2011.a Kohus (päevades) (päevades ja %) Tallinna Halduskohus 162 -5 -3,0% Tartu Halduskohus 130 14 12,1% Kohtute koond ja keskmine 149 7 4,9% 4.1.6. 2012.a lahendama jäänud haldusasjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga Lahendamata Lahendamata Kohus asjade arv seisuga asjade arv seisuga muut 31.12.12 01.01.12 Tallinna Halduskohus 593 722 -17,9% Tartu Halduskohus 297 431 -31,1% Kohtute koond ja keskmine 890 1153 -22,8% 4.1.7. Enne 2011.aastat menetlusse saabunud ja 2012.a lõpuks lahendamata jäänud asjade arv ja osakaal lahendamata asjade koguarvust Lahendamata osakaal Kohus vanade asjade arv seisuga lahendamata asjade koguarvust 31.12.12, Tallinna Halduskohus 43 7,3% Tartu Halduskohus - - Kohtute koond ja keskmine 43 4,8% 4.2. RINGKONNAKOHTUD 4.2.1. Ringkonnakohtute haldusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal Saabunud Läbivaadatud Läbivaatamata Ringkonnakohus / asjade arv asjade arv asjade arv 2012.a kolleegiumi kolleegiumi kolleegiumi halduskolleegiumi kohtuniku kohtuniku kohtuniku kohtunike arv³ kohta, kohta, kohta, Tallinna Ringkonnakohus / 8 59,2 53,9 32,9 Tartu Ringkonnakohus / 3,1 130,2 125,2 115,3 Kohtute keskmine / 11,1 78,9 73,7 60,3 4.2.2. 2012.a saabunud apellatsioon- ja määruskaebuste arv, võrdlus 2011.a andmetega Kohus / Saabunud Asjade arv Saabunud asjade kohtuniku ametikohtade arv asjade koguarv kohtuniku koguarv 4 3 kohtus 2012.a kohta 2011.a muut Tallinna Ringkonnakohus / 8 769 59,2 730 5,3% Tartu Ringkonnakohus / 4 651 130,2 715 -9,0% Kohtute koond ja keskmine / 12 1420 78,9 1445 -1,7% Saabunud Asjade arv Saabunud Kohus asjade arv kohtuniku asjade arv 3 2012.a kohta 2011.a muut Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 401 50,1 357 12,3% Tartu Ringkonnakohus 358 89,5 365 -1,9% Kohtute koond ja keskmine 759 63,3 722 5,1% Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 368 46,0 373 -1,3% Tartu Ringkonnakohus 293 73,3 350 -16,3% Kohtute koond ja keskmine 661 55,1 723 -8,6% 25 4.2.3. 2012.a apellatsioon- ja määruskaebemenetluses läbivaadatud haldusasjade arv Kohus / Lahendatud Asjade arv Lahendatud kohtuniku ametikohtade arv asjade koguarv kohtuniku asjade koguarv 4 3 kohtus 2012.a kohta 2011.a muut Tallinna Ringkonnakohus 701 53,9 750 -6,5% Tartu Ringkonnakohus 626 125,2 566 10,6% Kohtute koond ja keskmine 1327 73,7 1316 0,8% Lahendatud Asjade arv Lahendatud Kohus asjade arv kohtuniku asjade arv 3 2012.a kohta 2011.a muut Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 341 42,6 381 -10,5% Tartu Ringkonnakohus 304 76,0 298 2,0% Kohtute koond ja keskmine 645 53,8 679 -5,0% Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 360 45,0 369 -2,4% Tartu Ringkonnakohus 322 80,5 268 20,1% Kohtute koond ja keskmine 682 56,8 637 7,1% 4.2.4. Apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse keskmine menetlusaeg 2012.a läbivaadatud haldusasjades 2012.a lahendatud asjade 2011.a lahendatud asjade Kohus keskmine menetlusaeg keskmine menetlusaeg (päevades) (päevades) Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 241 188 Tartu Ringkonnakohus 302 195 Kohtute koond ja keskmine 270 191 Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 32 36 Tartu Ringkonnakohus 208 131 Kohtute koond ja keskmine 115 78 4.2.5. Haldusasjade apellatsioon- ja määruskaebuste läbivaatamise tulemused 2012.a Läbi- sh haldus- osakaal sh haldus- osakaal vaadatud kohtu läbi- kohtu läbi- Kohus asjade arv lahend vaadatud lahend vaadatud kokku, muutmata asjade tühistatud asjade arvust täielikult arvust Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 341 235 68,9% 72 21,1% Tartu Ringkonnakohus 304 209 68,8% 65 21,4% Kohtute koond ja keskmine 645 444 68,8% 137 21,2% Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 360 272 75,6% 46 12,8% Tartu Ringkonnakohus 322 241 74,8% 54 16,8% Kohtute koond ja keskmine 682 513 75,2% 100 14,7% 4.2.6. Läbivaatamata asjade arv 2012.a, võrdlus perioodi alguse läbivaatamata asjade arvuga Seisuga 31.12.12 Seisuga 01.01.12 Kohus lahendamata asjade lahendamata asjade muut koguarv koguarv Tallinna Ringkonnakohus 263 196 34,2% Tartu Ringkonnakohus 461 440 4,8% Kohtute koond ja keskmine 724 636 13,8% 26 5. VÄÄRTEOMENETLUS KOHTUS 5.1. MAAKOHTUD 5.1.1. Maakohtute väärteomenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal Kohus / 2012.a Saabunud Lahendatud väärteoasju lahendanud asjade arv väärteoasju asjade arv väärteoasju kohtunike arv³ lahendatud kohtuniku kohta lahendatud kohtuniku kohta Harju Maakohus / 24 152,3 124,9 Pärnu Maakohus / 15 72,2 50,2 Tartu Maakohus / 20 43,2 42,2 Viru Maakohus / 1211 119,6 118,9 Kohtute keskmine / 70 98,8 84,3 5.1.2. 2012.a saabunud väärteomenetlusasjade arv ja jaotumine kategooriatesse, võrdlus 2011.a 2012.a Saabunud 2011.a Kohus / kohtuniku ametikohtade saabunud asjade arv saabunud muut 4 arv kohtus väärteoasjade kohtuniku asjade 5 koguarv kohta arv Harju Maakohus / 66 3655 55,4 2819 29,7% Pärnu Maakohus / 22 1083 49,2 458 136,5% Tartu Maakohus / 35 863 24,7 698 23,6% Viru Maakohus / 30 1316 43,9 1131 16,4% Kohtute koond ja keskmine / 153 6917 45,2 5111 35,3% Asjade arv Saabunud väärteoasju Saabunud Kohus asjade arv lahendanud asjade arv muut 2012.a kohtuniku 2011.a kohta³ Füüsilise isiku väärteoasjad Harju Maakohus 1912 79,7 1449 32,0% Pärnu Maakohus 265 17,7 198 33,8% Tartu Maakohus 475 23,8 383 24,0% Viru Maakohus 660 60,0 739 -10,7% Kohtute koond ja keskmine 3312 47,3 2769 19,6% Juriidilise isiku väärteoasjad Harju Maakohus 1 - - - Pärnu Maakohus - - 3 - Tartu Maakohus 1 0,1 1 - Viru Maakohus 1 0,1 1 - Kohtute koond ja keskmine 3 0,0 5 -40,0% Füüsilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohus 939 39,1 766 22,6% Pärnu Maakohus 205 13,7 156 31,4% Tartu Maakohus 245 12,3 214 14,5% Viru Maakohus 547 49,7 333 64,3% Kohtute koond ja keskmine 1936 27,7 1469 31,8% Füüsilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale Harju Maakohus 23 1,0 27 -14,8% Pärnu Maakohus 8 0,5 2 +6 asja Tartu Maakohus 6 0,3 2 +4 asja Viru Maakohus 3 0,3 4 -25,0% Kohtute koond ja keskmine 40 0,6 40 - Juriidilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohus 24 1,0 28 -14,3% Pärnu Maakohus 6 0,4 2 +4 asja Tartu Maakohus 1 0,1 6 -83,3% 27  Viru Maakohus 5 0,5 7 -28,6% Kohtute koond ja keskmine 36 0,5 43 -16,3% Juriidilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale Harju Maakohus 11 0,5 6 83,3% Pärnu Maakohus 0,0 - - Tartu Maakohus 0,0 - - Viru Maakohus 3 0,3 - - Kohtute koond ja keskmine 14 0,2 6 133,3% Täitmise asjad Harju Maakohus 745 31,0 542 37,5% Pärnu Maakohus 580 38,7 92 530,4% Tartu Maakohus 102 5,1 83 22,9% Viru Maakohus 37 3,4 35 5,7% Kohtute koond ja keskmine 1464 20,9 752 94,7% Muud väärteoasjad Harju Maakohus - - 1 -1 asi Pärnu Maakohus 19 1,3 5 280,0% Tartu Maakohus 33 1,7 9 266,7% Viru Maakohus 60 5,5 12 400,0% Kohtute koond ja keskmine 112 1,6 27 314,8% 5.1.3. 2012.a lahendatud väärteoasjade koguarv, võrdlus 2011.a 2012.a Asjade 2011.a lahendatud arv lahendatud Kohus väärteoasjade kohtuniku väärteoasjade muut 5 koguarv kohta koguarv Harju Maakohus 2998 45,4 2576 16,4% Pärnu Maakohus 753 34,2 473 59,2% Tartu Maakohus 844 24,1 706 19,5% Viru Maakohus 1308 43,6 1279 2,3% Kohtute koond ja keskmine 5903 38,6 5034 17,3% 5.1.4. 2012.a lahendatud väärteoasjade keskmine lahendamise aeg Lahendatud sh väärteokaebuste väärteomenetlusasjade keskmine keskmine lahendamise aeg Kohus lahendamise aeg (päevades), (päevades) Harju Maakohus 44 59 Pärnu Maakohus 64 85 Tartu Maakohus 70 138 Viru Maakohus 45 80 Kohtute koond ja keskmine 51 77 5.1.5. 2012.a lahendamata jäänud väärteoasjade arv, võrdlus perioodi alguse lahendamata asjade arvuga Lahendamata asjade arv Lahendamata asjade arv Kohus seisuga 31.12.2012.a seisuga 01.01.2012.a muut Harju Maakohus 421 339 24,2% Pärnu Maakohus 330 75 340,0% Tartu Maakohus 133 159 -16,4% Viru Maakohus 142 159 -10,7% Kohtute koond ja keskmine 1026 732 40,2% 28 5.2. RINGKONNAKOHTUD 5.2.1.Ringkonnakohtute väärteomenetlusasjade töökoormuse võrdlus 2012.a põhiliste statistiliste näitajate põhjal Ringkonnakohus / 2012.a Saabunud asjade arv Läbivaadatud asjade arv kriminaalkolleegiumi kohtunike kolleegiumi kohtuniku kohta kolleegiumi kohtuniku kohta arv ³ Tallinna Ringkonnakohus / 7 11,9 12,0 Tartu Ringkonnakohus / 5 8,6 8,0 Kohtute keskmine / 12 10,5 10,3 5.2.2. 2012.a saabunud apellatsioon- ja määruskaebuste arv, võrdlus 2011.a Asjade arv sh sh Kohus / kohtuniku ametikohtade Saabunud kohtuniku apellatsiooni- määruskaebe- 4 3 arv kohtus asjade koguarv, kohta menetluses menetluses Tallinna Ringkonnakohus / 8 83 10,4 30 53 Tartu Ringkonnakohus / 5 43 8,6 19 24 Kohtute koond ja keskmine 13 126 9,7 49 77 5.2.3. 2012.a apellatsioon- ja määruskaebemenetluses läbivaadatud asjade arv Asjade arv sh sh Lahendatud kohtuniku apellatsiooni- määruskaebe- 3 Kohus asjade koguarv, kohta menetluses menetluses Tallinna Ringkonnakohus 84 10,5 29 55 Tartu Ringkonnakohus 40 8,0 19 21 Kohtute koond ja keskmine 124 9,5 48 76 5.2.4. Apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse keskmine menetlusaeg 2012.a läbivaadatud väärteomenetlusasjades 2012.a lahendatud asjade 2011.a lahendatud asjade Kohus keskmine menetlusaeg keskmine menetlusaeg (päevades) (päevades) Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohus 28 42 Tartu Ringkonnakohus 29 26 Kohtute koond ja keskmine 28 36 Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 6 4 Tartu Ringkonnakohus 10 16 Kohtute koond ja keskmine 7 8 5.2.5. Läbivaatamata asjade arv 2012.a, võrdlus perioodi alguse läbivaatamata asjade arvuga Seisuga 31.12.12 lahendamata Seisuga 01.01.12 lahendamata Kohus asjade koguarv asjade koguarv Tallinna Ringkonnakohus 4 5 Tartu Ringkonnakohus 3 Kohtute koond ja keskmine 7 5 29 6. KASUATUD MÕISTETE SELETUSED Kohtute menetlusstatistika – on erinevates menetlusliikides kohtumenetluse käigus ja tulemusena kohtute infosüsteemis (KIS) kajastatud ja KIS statistikakeskkonnas töödeldud andmete kogum; Aruandeperiood – ajaperiood, mille kohta andmed on esitatud (siin 2012.a); Võrreldav periood – aruandeperioodile eelnev analoogiline ajaperiood (siin 2011.a); Kriminaalmenetlusasjad – kõik asjad, mis kriminaalkohtumenetluse käigus on kohtusse saabunud, st üld- ja lihtmenetlusasjad, eeluurimis- ja täitmiskohtuniku (sh vahistatuse põhjendatuse kontroll, kriminaalhoolduse ettekanded) asjad, alaealise suhtes kohaldatavate mõjutusvahendite asjad, psühhiaatrilise sundravi asjad, rahvusvahelise õigusabi asjad, riigi õiguseabi asjad; Jõustunud kohtulahendid - I, II või III astme kohtulahendid, mis on jõustunud aruandeperioodil, aruandeperioodil jõustunud kohtulahendite arv ei kattu nimetatud perioodil lahendatud asjade arvuga; Keskmine menetlusaeg – 01.01. – 31. 12. 2012.a lahendatud asjadele kulunud aritmeetiline aeg päevades, so aeg, mis keskmiselt on kulunud asja kohtusse saabumisest lõpplahendi tegemiseni (ei arvestata lahendite jõustumisele kulunud aega); Vanad asjad kriminaalmenetluses – asjad, mis on maakohtusse saabunud enne 01. 01. 2011.a ning on lahendamata 2012.a lõpuks, st 31.12.2012 puudub kehtiv lõpplahend; Tsiviilasjad – kohtunikule jagatud hagi- või hagita menetluse asjad; Tsiviilmenetlusasjad – kõik tsiviilkohtumenetluses maakohtusse lahendamiseks esitatud hagi- ja hagita menetluse asjad; Vanad asjad tsiviilmenetluses - asjad, mis on maakohtusse saabunud enne 01.01.2010. a ning on lahendamata 2012.a lõpuks, st 31.12.2012 puudub kehtiv lõpplahend; Kohtunikuabide hagita asjad – hagita menetluse asjad, mis jagatakse lahendamiseks kohtunikabidele (maksekäsu kiirmenetluseasjad, riigiõigusabiasjad, menetluskulude kindlaksmääramise asjad); Kohtunikuabi - maakohtu registri- või kinnistusosakonna kohtunikuabi, kellele TSMS § 484 alusel on antud pädevus läbi vaadata hagita menetluses saabunud tsiviilmenetlusasju; Vanad asjad halduskohtumenetluses - asjad, mis on maakohtusse saabunud enne 01. 01. 2011.a ning on lahendamata 2012.a lõpuks, st 31.12.2012 puudub kehtiv lõpplahend; Vanad asjad väärteomenetluses - asjad, mis on maakohtusse saabunud enne 01. 01. 2011.a ning on lahendamata 2012.a lõpuks, st 31.12.2012 puudub kehtiv lõpplahend; Arvestuslik keskmine menetlusaeg - statistiline näitaja, mis kajastab kohtu efektiivsust ja järjepidevust menetluses olevate asjade, sh vanade asjade, lahendamisel, erinevus lahendatud asjade keskmise menetlusajaga seisneb selles, et nimetatud statistilise näitaja kaasab kõik kohtuasjad, kuna lahendatud asjade keskmine menetlusaeg sõltub ainult perioodil lahendatud asjadest. 30 7. LISAD Lisa nr 1. Kriminaalmenetlusasjade statistilised kategooriad KIS-s 2012.a Üldmenetlus (I astme kuritegu) Üldmenetlus enam kui 5-liikmelise grupiga I astme kuriteos Üldmenetlus 2 kuni 5-liikmelise grupiga I astme kuriteos Üldmenetlus I astme kuriteos 1 süüdistatavaga (endine)Üldmenetlus I astme kuriteoga (endine)Üldmenetlus vähemalt kolmeliikmelise grupiga I astme kuritegu Üldmenetlus (II astme kuritegu) Üldmenetlus enam kui 5-liikmelise grupiga II astme kuriteos Üldmenetlus 2 kuni 5-liikmelise grupiga II astme kuriteos Üldmenetlus II astme kuriteos 1 süüdistatavaga (endine)Üldmenetlus vähemalt kolmeliikmelise grupiga II astme kuritegu (endine)Üldmenetlus II astme kuriteoga Lühimenetlus Kokkuleppemenetlus Käskmenetlus Kiirmenetlus (arvestamata menetlussätete erisusi) Kiirmenetlus - üldmenetluse sätete erisusi arvestades Kiirmenetlus - lühimenetluse sätete erisusi arvestades Kiirmenetlus - kokkuleppemenetluse sätete erisusi arvestades Kiirmenetlus - käskmenetluse sätete erisusi arvestades Eeluurimiskohtuniku asjad Vahistatuse põhjendatuse kontroll Täitmiskohtuniku asi Täitmiskohtuniku asi (kriminaalhooldus) Muud kriminaalmenetlusasjad Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine Kuriteoga saadud vara konfiskeerimine Riigi õigusabi taotlus RV koostöö taotlus (endine)KOLA-st ületoodud Lisa nr 2. Tsiviilmenetlusasjade statistilised kategooriad KIS-s 2012.a Hagimenetlus – täitmine (endine)Kinnisvarale sissenõue pööramise viisi otsustamine Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks Muud täitmisasjad Sundenampakkumise kehetetuks tunnistamise hagi Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine Hagimenetlus – asjaõigus Muud asjaõiguse asjad Omandiasjad Piiratud asjaõiguse asjad Hagimenetlus – Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus Hagimenetlus – lepinguvälised kohustused Alusetu rikastumine Kahju õigusvastane tekitamine Muud lepinguvälised kohustused Hagimenetlus – muud lepingud Kompromissileping Muud Raviteenuse osutamise lepingud Toetamislepingud Väärtpaberid Hagimenetlus - muud lepingud - CMR 31 Hagimenetlus - muud lepingud – mereõigus Hagimenetlus – muud perekonnaasjad (endine)Abielulahutus Elatise nõudmine Muud Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine Hagimenetlus – pankrotiasjad Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus Muud pankrotiasjad Hagimenetlus – perekonnaasjad – abielulahutus Abielulahutus Hagimenetlus – pärimisasjad Abikaasade vastastikune testament Pärimislepingujärgne pärimine Seadusjärgne pärimine Testamendijärgne pärimine Hagimenetlus – tööõiguse asjad KOLA-st ületoodud Muud tööõigusasjad Töövaidluskomisjoni läbimata Töövaidluskomisjoni läbinud Hagimenetlus – võlaõigusasjad – võõrandamislepingud Võõrandamislepingud Hagimenetlus – võlaõigusasjad – kindlustuslepingud Hagid kindlustusandja vastu Hagid kindlustusvõtja vastu Kindlustuslepingud (kehtetu alates 09.07.2008) Muud kindlustuslepingud Hagimenetlus – võlaõigusasjad – korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad Hagimenetlus – võlaõigusasjad – laenu- ja krediidilepingud Laenu- ja krediidilepingud Hagimenetlus – võlaõigusasjad – muud kasutuslepingud Muud kasutuslepingud Hagimenetlus – võlaõigusasjad – muud lepingud teenuste osutamiseks (endine)Töövõtulepingud Muud lepingud teenuste osutamiseks Hagimenetlus – võlaõigusasjad – seltsinguleping Seltsinguleping Hagimenetlus – võlaõigusasjad – sideteenuse osutamise lepingud Sideteenuse osutamise lepingud Hagimenetlus – võlaõigusasjad – soojus-, elektrienergia ja veevarustuse lepingud Elektrienergia võõrandamislepingud Soojusenergia võõrandamislepingud Veevarustuse lepingud Hagimenetlus – võlaõigusasjad – töövõtulepingud Töövõtulepingud Hagimenetlus – ühinguõigus Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses Ühingu organi otsuse vaidlustamine Hagimenetlus – ühisvara Ühisvara jagamine Hagita asi – hagi eeltagamine Avaldus hagi eeltagamiseks Hagita menetlus – (TsÜS) (endine)Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks Isiku paigutamine kinnisesse asutusse Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine 32  Järelevalve piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle KOLA-st ületoodud Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine Äraolija varale hoolduse seadmine Hagita menetlus – asjaõigus Kinnistusraamatu asjad Korteriomandi ja kaasomandi asjad Laevakinnistusraamatu asjad Muud asjaõiguse asjad Hagita menetlus – lapsendamine Lapsendamine Hagita menetlus – maksekäsk Euroopa maksekäsumenetlus Maksekäsu kiirmenetlus Maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes Hagita menetlus - maksekäsu kiirmenetlus Maksekäsu menetlus võlanõudes Hagita menetlus - maksekäsu kiirmenetlus elatisnõudes Maksekäsu menetlus elatisnõudes Hagita menetlus – menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulude kindlaksmääramine Hagita menetlus – pankrotiasjad Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus Muud pankrotiasjad Pankrotimenetluse järelevalve Hagita menetlus – perekonnaasjad Abieluvararegistri asjad Alaealise teovõime laiendamine Alaealisele isikule eestkostja määramine Järelevalve alaealise isiku eestkostja tegevuse üle KOLA-st ületoodud Muud perekonnaasjad hagita menetluses Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine isikust pärast tema surma Rahvusvaheline õigusabi perekonnaasjades Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine Hagita menetlus – pärimisasjad Pärandi hoiumeetmete rakendamine Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaja ennistamine Hagita menetlus – rahvusvaheline õigusabi Muu rahvusvahelise õigusabi asi Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine Hagita menetlus – saneerimisasjad Saneerimisasjad Hagita menetlus – täitmine Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale Kaebused kohtutäituri otsuste peale KOLA-st ületoodud Otsuse täitmise viisi määramine Sundvalitseja määramine Täituri taandamine Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks Täituri tasu ja täitekulude vaidlustamine Hagita menetlus – õigusabi ja notaritasud Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine Notaritasust vabastamise taotlus Õigusabi osutajale tasu ja kulude hüvitamine 33  Õigusabi tasu ja kulude hüvitamine riigile Hagita menetlus – ühinguõigus Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine Kommertspandiregistri asjad Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjad Sundlõpetamine Äriregistri asjad Äriühingu osanike ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine Intellektuaalne omand Muu vaidlus Kohtu erinõue Muud hagiasjad Muud Muud hagita asjad (endine)Otsuse täitmise viisi määramine (endine)Pärandi hoiumeetmete rakendamine (endine)Sundvalitseja määramine Eeltõendamismenetluse asjad Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks Muud Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad Teised asjad mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses Vahekohtumenetluse asjad Üleskutsemenetlus x(endine)Hagimenetlus – muud pankrotiasjad x(endine)Hagimenetlus – pankrotiasjad Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus KOLA-st ületoodud Muud pankrotiasjad x(endine)Hagita menetlus – pankrotiasjad Pankrotiasjad x(endine)Hagita menetlus – registriasjad (endine)Abieluvararegistri asjad (endine)Kinnistusraamatu asjad (endine)Kommertspandiregistri asjad (endine)Laevakinnistusraamatu asjad (endine)Mittetulundusyhingute ja sihtasutuste registri asjad (endine)Äriregistri asjad Lisa nr 3. Haldusasjade statistilised kategooriad KIS-s 2012.a Andmekaitse ja avalik teave Haridus ja kultuur Keelepoliitika KOLA-st ületoodud Kutseharidus ja kvalifikatsioon Muu Üld- ja kõrgharidus Justiitshaldus Muu Vabakutselised ametipidajad Vanglad Väljaandmised Keskkonnaõigus Jäätmed Kalandus KOLA-st ületoodud 34  Looduskaitse Metsandus Muu Vesi Välisõhukaitse Kohaliku elu küsimused Korrakaitse Avalikud koosolekud KOLA-st ületoodud Liiklus Muu Politsei toimingud Relvaload Majandushaldusõigus KOLA-st ületoodud Muu Side Tegevusload ja registreerimine Tehniline järelevalve Tervisekaitse ja toidujärelevalve Maksuotsused - Maksuõigus (v.a maksuotsused ja tolli toimingud) (endine)Toll KOLA-st ületoodud Maksud Muu Riigilõiv Meditsiiniõigus (sh ravikindlustus) Munitsipaal- ja riigivara Muu Vara kasutusseandmine Vara võõrandamine Muud Kohtu erinõue Muu Riigi õigusabi kaebuse koostamisel Omandireform Eluruumide ja mitteeluruumide erastamine KOLA-st ületoodud Maa erastamine Munitsipaliseerimine Muu Vara tagastamine Pagulased Planeerimine ja ehitus Ehitus- ja kasutusload Ehitusjärelevalve Kinnisasja sundvõõrandamine KOLA-st ületoodud Muu Planeeringud Rahvastik Isikut tõendavad dokumendid Kodakondsus KOLA-st ületoodud Muu Nimeõigus Rahvastiku arvestus Välismaalased 35  Riigiabi - PRIA asjad Riigiabi ja konkurents Riigihanked Riigikaitse (sh aresti seaduslikkuse kontroll) Sotsiaalõigus (endine)Ravikindlustus (endine)KOLA-st ületoodud Muu Pensionid Sotsiaalabi Sundravi Tervishoiuteenuste järelevalve Tarbijakaitse Teenistussuhted KOLA-st ületoodud Muu Omavalitsusteenistus Riigiteenistus Vabakutselised ametipidajad Toll Viivistasu otsused Lisa nr 4 Väärteomenetlusasjade statistilised kategooriad KIS-s 2012.a Füüsilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Füüsilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale Füüsilise isiku väärteoasjad Juriidilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Juriidilise isiku kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale Juriidilise isiku väärteoasjad (endine)KOLA-st ületoodud Muud väärteoasjad Riigi õigusabi Täitmine Vara konfiskeerimise kohaldamine 36 Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekandele Riigikogus 2013 MEMO Kellele: Riigikogu Kellelt: Riigikohtu esimees Kuupäev: 28.05.2013 Teema: Euroopa Inimõiguste Kohtus Kohtu 01.01.2012–30.04.2013 30.04.2013 Eesti kohta tehtud sisulised lahendid Eesmärk: Ülevaate andmine Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt 01.01.2012 - 30.04.2013 Eesti kohta tehtud lahenditest. Sisulised lahendid: Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) tegi Eesti Vabariigi vastu esitatud kaebuste osas ajavahemikul 01.01.2012 - 30.04.2013 kokku 5 sisulist otsust, millest ühes tuvastas rikkumise, kahes leidis, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste põhivabad kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) ei ole rikutud ning neljandas leidis rikkumised kahe kaebuse osas ja kolme kaebuse osas, et rikkumisi ei ole. Viiendas asjas, kus olid ühte menetlusse liidetud seitsme kaebaja kaebused, tuvastas EIK ühe sisulise rikkumise ja nelja kaebaja suhtes protseduurilise rikkumise. 1) 6. märtsil 2012 tegi EIK otsuse kohtuasjas Leas vs. Eesti,, milles tuvastas et isiku õigust õiglasele kohtumenetlusele oli rikutud, kuna tal puudus juurdepääs jälitustoimikus sisalduvatele sisald dokumentidele. Kaebaja hinnangul rikuti konventsiooni artikli 6 lõiget 1 ja artikli 6 lõike 3 punkti b, kuna tema suhtes toimunud kriminaalmenetluses rikuti poolte võrdsuse põhimõtet ja süütuse presumptsiooni. Kaebus puudutas kriminaalmenetluses jälitustegevuseks lubade andmist ja jälitustoimikuga tutvumise õigust. Kaebajale ei võimaldatud juurdepääsu jälitustoimikule ning kaebaja sai tutvuda vaid nende valikuliste jälitustegevuse materjalidega, mille esitas kohtule koh prokuratuur. EIKi rikkumist tuvastava otsuse peamiseks põhjenduseks oli, et kuigi maakohus oli algselt andnud kaebajale ja tema kaitsjale loa loa jälitustoimikuga tutvumiseks, siis ei suutnud kohus tagada oma määruse täitmist uurimisasutuste poolt. Samuti leidis EIK, et kuigi kaebaja asjas oli kohus väidetavalt ise tutvunud jälitustoimiku materjalidega, et tagada tasakaal süüdistuse ja kaitse vahel, siis ei olnud kohtutoimiku materjalide põhjal sellise tutvumise ulatus selge ning samuti ei teavitatud kaebajat jat ennetavalt sellisest meetmest. Ka ei selgitatud kaebajale, miks talle ei võimaldata juurdepääsu jälitustoimikule ja millise iseloomuga on avalikustamata info ega isegi mitte seda, kas jälitustoimik üldse sisaldab täiendavat infot. Seega ei olnud EIKi EIK arvates rvates jälitustegevusega saadud tõendite salastatuse/avalikustamise otsustamise protseduur vastavuses võrdse  kohtumenetluse põhimõttega ega taganud menetlusosalistele võrdseid võimalusi. EIK mõistis kaebaja kasuks välja 5200 eurot mittevaralise kahju eest ees ja 3000 eurot kohtukulude katteks. Hüvitis on kaebajale välja makstud. Lisaks on kaebaja esitanud Riigikohtule oma kriminaalasja teistmisavalduse, mille Riigikohus otsustas 19. novembril 2012 menetlusse võtta. 11. aprillil 2013. aastal jättis Riigikohus teistmisavalduse rahuldamata. Tulevikus tuleb kriminaalasjade, milles osa tõendeid on saadud jälitustegevusega, menetlemisel eriti hoolikalt hinnata kaitse õiguste tasakaalu ja tagamist. 2) 29. mail 20122 tegi EIK otsuse kohtuasjas Šuvalov vs. Eesti, Eesti milles asus seisukohale, et endisest kohtunikust kaebaja süütuse presumptsiooni ei olnud prokuratuuri avaldatud teadetega rikutud. Kaebaja oli endine Harju Maakohtu kohtunik Ardi Šuvalov, kes oli mõistetud süüdi altkäemaksu võtmise eest. EIK leidis (viie ie poolthäälega kahe vastu), et konventsiooni artikli 6 lõigetega 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 2 (süütuse presumptsioon) kaitstud õigusi ei ole rikutud. EIK asus seisukohale, et kaebaja asjas Riigiprokuratuuri poolt pressiteadete avaldamisega ning ni riigiprokuröri poolt ajakirjandusele avalduste tegemisega ei rikutud kaebaja suhtes süütuse presumptsiooni. Varem, 30. märtsil 2010,2010 tehtud osaotsuses oli EIK juba tunnistanud vastuvõetamatuks suurema osa kaebaja kaebusi. Nimelt leidis EIK osaotsuses (konventsiooni konventsiooni artikli 8 ning artikli 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti d alusel), et Eesti kohtud ei olnud rikkunud kaebaja eraelu puutumatust kriminaalmenetluse kohta teabe avaldamisega; samuti leidis EIK osaotsuses, et kaebajat ei õhutatud kuritegu toime panema,panema, tema vahistamisel ja läbiotsimisel ei rikutud tema kui kohtuniku puutumatust ning tema taotletud tunnistajate istungile kutsumata jätmisega ei rikutud õiglast menetlust. Lisaks kinnitas EIK, et konventsioon ei taga isiku õigust nõuda õigusakti põhiseadusevastaseks vastaseks tunnistamist. Kaebaja esitas 29. mai 2012 otsuse peale konventsiooni artikli 43 lõike 1 alusel taotluse asja 17-liikmelisele 17 liikmelisele suurkojale edasisaatmiseks. 22. oktoobril 2012 otsustas EIKii suurkoja viiest kohtunikust koosnev kolleegium, et kaebaja kaebaj taotlust ei rahuldata. 3) 29. mail 2012 tegi EIK otsuse kohtuasjas Julin vs. Eesti. EIK koondas ühte menetlusse vangist kaebaja Vjatšeslav Julini neli erinevat kaebust, mis olid seotud konventsiooni artiklite 3 (piinamise keelamine), 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 8 (õigus era- era ja perekonnaelu austamisele) väidetava rikkumisega. EIK asus oma otsuses seisukohale, et: - artiklit 3 on rikutud osas,osas, mis puudutab kaebaja rahustusvoodis kinnipidamist; - artiklit 3 ei ole rikutud osas, mis puudutab kaebaja suhtes jõu ja käeraudade kasutamist (üks kohtunik jäi eriarvamusele);  - artiklit 3 ei ole rikutud osas, mis puudutab kaebaja kaebust, et tema väärkohtlemise tlemise kaebusi ei uuritud kohaselt; - artikli 6 lõiget 1 ei ole rikutud osas, mis puudutab kinnipidamistingimuste peale esitatud kaebuste riigilõivust vabastamata jätmist; - artikli 6 lõiget 1 on rikutud osas, mis puudutab kaebaja täieliku läbiotsimise peale esitatud vaiete läbivaatamata jätmist, kuna sellega võeti kaebajalt ära võimalus pöörduda halduskohtusse. Kõik ülejäänud kaebused tunnistas EIK vastuvõetamatuks. EIK mõistis kaebajale kahe tuvastatud rikkumise eest mittevaralise kahjuna 10 000 eurot. Otsusega usega mõistetud hüvitis on kaebajale välja makstud. 4) 3. juulil 2012 tegi EIK otsuse kohtuasjas Samsonnikov vs. Eesti. Kaebaja Dmitri Samsonnikov kaebas konventsiooni artiklite 8 (õigus era- era ja perekonnaelu austamisele) ja 3 (piinamise keelamine) väidetava rikkumise peale. Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle tähtajalist elamisluba ei pikendatud, kuna ta oli korduvalt süüdi mõistetud erinevate süütegude toimepanemise eest. Jaanuaris 2011 oli kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ning mais 2011 saadeti saadeti ta Eestist välja, kolmeaastase sissesõidukeeluga. EIK leidis (viie poolthäälega kahe vastu), et kaebaja konventsiooni artikliga 8 tagatud õigusi ei ole rikutud. EIK viitas oma senises kohtupraktikas väljakujunenud kriteeriumitele ning hindas nende alusel alusel kaebaja sidet Eesti ja Venemaaga, kaebaja toime pandud tegude raskust ja olemust, tema väljasaatmise mõjusid tema perekonnaelule ning asus seisukohale, et antud juhul oli väljasaatmine ja kolmeaastane sissesõidukeeld proportsionaalne. 5) 28. märtsil 2013 tegi EIK otsuse kohtuasjas Korobov bov jt vs. Eesti. Eesti Seitsme kaebaja kaebused olid seotud konventsiooni artiklite 3 (ebainimlik ja alandav kohtlemine), 5 (õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele), puutumatusele), 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 14 (diskrimineerimise keeld) väidetava rikkumisega. Kõik kaebajad olid 27.04.2007 27.04. või 28.04.2007 ööl politsei poolt kinni peetud. Hiljem esitasid nad eraldi avaldused politsei suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Ühegi avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustatud ja lõpliku ku kohtuastmena otsused teinud Tallinna Ringkonnakohus kriminaalmenetluse alustamatajätmise peale esitatud kaebusi ei rahuldanud. EIK oma 28. märtsi 2013 otsuses otsustas nelja kaebaja võimaliku väärkohtlemise ja riigivõimude poolse uurimiskohustuse täitmise täitm üle, samuti kõigi kaebajate kinnipidamise üle osas, kas kaebajatelt vabaduse võtmisel oli seaduslik ja konventsiooniga kooskõlas olev alus ning kas kaebajatel oli tõhus õiguskaitsevahend konventsiooni artikli 5 lõikes 5 sätestatud hüvitise nõudmiseks artikli 5 rikkumise korral. EIK nõustus artikli 5 lõike 1 alusel esitatud kaebuste osas valitsuse esialgse vastuväitega, et need on vastuvõetamatud, vastuvõetamatud, kuna ükski seitsmest kaebajast kaebaja ei ole esitanud kinnipidamise seaduslikkuse kohta kohaseid riigisiseseid kaebusi. EIK K rõhutas lisaks ka seda, et ei ole mingit alust kahelda selles, et kõnealusel ajal oleksid Eesti kohtud neid kaebusi arutanud sõltumatult ja erapooletult. Seega ei pidanud EIK vajalikuks kinnipidamise aluseid hinnata. Artikli 5 lõike 5 kohta leidis EIK, et et kuna artikli 5 lõike 1 rikkumist ei ole tuvastatud, siis ei ole hüvitise maksmist nõudev artikkel antud asjas kohaldatav. kohaldatav Artikli 3 alusel esitatud kaebustes tuvastas EIK ühe sisulise rikkumise ja nelja kaebaja suhtes protseduurilise, st uurimiskohustuse täitmatajätmise rikkumise. rikkumise EIK leidis, et kaebaja Petrovi suhtes oli kasutatud ülemäärast jõudu, mistõttu on konventsiooni artiklit 3 rikutud. EIK mõistis Petrovile mittevaralise kahjuna 14 000 eurot. Korobovi, Mihhaidarovi ja Zatvornitski suhtes leidis EIK, et artikli 3 sisulist rikkumist ei ole. Samas leidis EIK, et eelnimetatud nelja kaebaja kaebusi väärkohtlemise kohta ei olnud riigivõimude poolt kohaselt uuritud. EIK mõistis artikli 3 protseduurilise aspekti rikkumise eest Korobovile, Mihhaidarovile ja Zatvornitskile igaühele 11 000 eurot. Lisaks on oluline rõhutada, et juba 14. septembril 2010 tegi EIK samas asjas osaotsuse, milles tunnistas suure hulga kaebusi vastuvõetamatuks. vastuvõetamatuks EIK leidis, et kaebajate kaebused artikli 6 lg 2 (süütuse se presumptsioon) ja lg 3 (kaitseõigus jm) ning 14 (diskrimineerimine) alusel ei ole põhjendatud ja tuleb tunnistada vastuvõetamatuks. EIK kinnitas, et etnilisel alusel diskrimineerimist ei ole olnud. Samuti leidis EIK osaotsuses, et kolme kaebaja kaebused artikli 3 alusel olid selgelt põhjendamatud. Kõikide kaebajate kaebused artikli 5 lõike 2 (teatamine kinnipidamise põhjustest) väidetava rikkumise kohta tunnistas EIK samuti vastuvõetamatuks. Lisa 4 Riigikohtu esimehe Riigikogu ettekandele 2013 Eesti kohtusüsteem Euroopas Keskmiselt kiire menetlus Kohtumenetluse kestus on Euroopa Liidu riikides väga erinev. Eesti esimese astme kohtud menetlevad tsiviilasju Euroopa keskmise kiirusega, haldusasjades keskmisest oluliselt kiiremini, vaid pankrotimenetluses kestab Eestis keskmisest märgatavalt kauem. Joonis 1. Keskmised menetlusajad 2010. aastal EL-i riikides Allikas: Justice Scoreboard1, lk 6 Esimesel joonisel on summeeritud kõikide kohtuasjade, mida ei liigitata kriminaalasjadeks, keskmine menetlusaeg. Teisel joonisel on toodud hagimenetluse keskmine aeg päevades. 1 Euroopa Liidu kohtusüsteemide tulemustabel ja lisamaterjalid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/justice/newsroom/news/130327_en.htm (05.06.2013) Joonis 2. Haldusasjade ja pankrotimenetluse keskmine menetlusaeg 2010. aastal EL-i riikides. Allikas: Justice Scoreboard, lk 7 Keskmisest vähem kohtunikke Eestis töötas 2010. aastal 100 000 elaniku kohta 16,7 kohtunikku, millega eristume selgelt Kesk- ja Ida- Euroopa riikidest (Saksamaa, Austria, Ungari, Tšehhi) ja läheneme Põhjamaadele. Joonis 3. Kohtunike arv 100 000 elaniku kohta 2010. aastal Allikas: Justice Scoreboard, lk 19 Kui vaadata kohtunike arvu muutust Euroopa Nõukogu liikmesriikides aastatel 2006–2010, on näha, et üldine suund on kohtunike arvu säilitamisele või tagasihoidlikule suurendamisele Joonis 4. Professionaalseid kohtunikke 100 000 elaniku kohta 2006-2010 ja arvu muutus (%) Allikas: CEPEJ kohtusüsteemide raport 20122, lk 147 Riik kulutas kohtutele vähem Võrreldes 2008. aastaga panustas riik 2010. aastal kohtusüsteemi tööl hoidmisse 21,8% võrra vähem, millega Eesti on kohtute eelarve vähendamise pingereas pärast Lätit teisel kohal, olukorras, kus Euroopa üldine tendents on kohtute eelarve suurendamise suunas (keskmiselt 4% võrra). Riiklikud kulutused kohtusüsteemile taandatuna ühe elaniku kohta olid 2008. aastal 25,5 eurot, kuid 2010. aastal liikusid taas allapoole 20 euroni ühe elaniku kohta, mis viis kohtute eelarve tagasi 2006. aasta tasemele (toona oli sama näitaja 18 eurot elaniku kohta). 2 Euroopa Nõukogu Tõhusa õigusemõistmise komisjoni (CEPEJ) 2012. aasta kohtusüsteemide raport www.coe.int/CEPEJ Joonis 5. Kohtutele eraldatud riigieelarve osa keskmine muutus aastas (%) 2008-2010. Allikas: CEPEJ kohtusüsteemide raport, lk 29 Joonis 6. Kohtute eelarve elaniku kohta eurodes 2010. aastal Allikas: CEPEJ kohtusüsteemide raport, lk 27 Kohtute sõltumatus Maailma Majandusfoorumi andmetel3 tunnetatakse Eesti kohtusüsteemi sõltumatuna, 144 maailma riigi hulgas on Eesti kohtusüsteem hinnangulise sõltumatuse osas paigutatud 21. kohale, edestades näiteks Austriat ja Prantsusmaad. Joonis 7. Kohtusüsteemide sõltumatus (suurem väärtus näitab suurema sõltumatuse tunnetust, tulba kohal olev number näitab kohta 144 maailma riigi pingereas) Allikas: Maailma Majandusfoorum, Justice Scoreboard, lk 21 3 Maailma Majandusfoorum hinnang on kujundatud erinevate majandussektorite ettevõtete (põllumajandus, töötlev tööstus, teenindussektor) esindajate küsitlemisel Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekandele Riigikogus 2013 KOHUTE MENETLUSAJAD 2011–2012 Lahendatud Lahendatud Arvestuslik Arvestuslik muut muut Kohus asjade aeg asjade aeg menetlusaeg menetlusaeg (%) (%) 2012. a 2011. a 2012. a 2011. a Tsiviilasjad 156 164 -4,9% 197 206 -4,4% Harju Maakohus 163 176 -7,4% 201 219 -8,2% Pärnu Maakohus 148 150 -1,3% 206 193 6,7% Tartu Maakohus 138 146 -5,5% 180 187 -3,7% Viru Maakohus 161 163 -1,2% 195 202 -3,5% Kriminaalasjad – üldmenetlus 327 346 -5,5% 295* 385* -23,4% Harju Maakohus 190 317 -40,1% 216 353 -38,8% Pärnu Maakohus 284 258 10,1% 272 301 -9,6% Tartu Maakohus 302 310 -2,6% 277 362 -23,4% Viru Maakohus 578 468 23,5% 189 502 -62,4% Väärteomenetlusasjad 51 79 -35,4% 58 88 -34,1% Harju Maakohus 44 63 -30,2% 53 67 -20,9% Pärnu Maakohus 64 95 -32,6% 82 117 -29,9% Tartu Maakohus 70 94 -25,5% 79 117 -32,5% Viru Maakohus 45 94 -52,1% 51 100 -49,0% Haldusasjad 149 142 4,9% 171* 165* 3,6% Tallinna Halduskohus 162 167 -3,0% 189 193 -2,1% Tartu Halduskohus 130 116 12,1% 146 129 13,2% Allikas: Justiitsministeerium Üldmenetlusasjades ja haldusasjades tärniga (*) tähistatud veerus on kajastatud menetlusaeg, kui arvestusest on välja jäetud need üldmenetlusasjad, milles süüdistatav on olnud aastaid tagaotsitav ja mis on lõpetatud kriminaalasja aegumise tõttu, ning need haldusasjad, milles menetlus on peatatud Euroopa Kohtust eelotsuse küsimise tõttu. Kohtuasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg on statistiline näitaja, mille alusel saab mõõta aruandeperioodi lõpuks menetluses olevate asjade vanust, st kohtumenetluste vältust. Selle näitaja puhul ei võeta arvesse menetluse peatumist, ega muid perioode, mil asja menetlenud kohtunik aktiivselt kohtuasjaga ei tegelenud (näiteks puhkuseperiood või kaebus kõrgemas kohtuastmes), vaid fikseeritakse mingil ajahetkel (tavaliselt asuandeperioodi lõpp) ilma lahendita kohtuasjade menetluses oleku aega. Menetluses olevate asjade arvestuslik keskmine aeg kajastab kohtu efektiivsust ja järjepidevust menetluses olevate asjade, sh vanade asjade, lahendamisel. Oluline erinevus lahendatud asjade keskmise menetlusajaga seisneb selles, et nimetatud statistilise näitaja kaasab kõik kohtuasjad. Lahendatud asjade keskmine menetlusaeg sõltub olulisel määral sellest, milliseid (kui vanu) kohtuasju kohus/kohtunik menetleb.