Väljaminev kiri

Meie 29.06.2022 nr 7- 19/2022-326-1 MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit, e-post [email protected] MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, e-post [email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, e-post: [email protected] Justiitsministeerium, e-post: [email protected] Põhjendatud kulude ja investeeringute lülitamine soojuse piirhinda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) teavitas 17.06.2022 kirjas (lisatud) toodud põhjendustel MTÜ-sid Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugütte Ühing pingelisest ning murettekitavast olukorras gaasi- ja kaugkütteturul. Muuhulgas juhtis ministeerium tähelepanu, et ilma leevendavaid samme astumata on reaalne oht mõne kaugküttepiirkonna soojusega varustamise katkemiseks. Samuti, et seoses soojusevarustuse kriitilises olukorras tagamisega seonduvad mõistlikud ja vajalikud investeerinud ning kulud, mis kaasnevad kütusevahetusega, saab lülitada soojuse piirhinda, mille kooskõlastab Konkurentsiamet. Konkurentsiamet kinnitab, et sellises olukorras saab eelnimetatud kriteeriumitele vastavaid ning põhjendatud investeeringuid ja kulusid lülitada kooskõlastavasse soojuse piirhinda. Lisa: MKM-i 17.06.2022 kiri. Lugupidamisega Märt Ots Peadirektor Marek Piiroja 667 2541 [email protected] Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Meie 17.06.2022 nr 17-4/22-0066/4179-1 Kaugkütte varustuskindluse tagamisest Austatud kohalike omavalitsuse üksuste esindajad ja kaugkütteettevõtjad Venemaa sõda Ukraina vastu on seadnud maagaasituru tugeva surve alla kogu Euroopa Liidus. Näiteks on juba mitmel korral maagaasitarneid EL liikmesriikidesse vähendatud. Lisaks on nõue tasuda gaasitarnete eest rublades vastuolus Euroopa Liidus seatud sanktsioonidega Venemaa vastu, mistõttu on mitmetes liikmesriikides paiknevatele ettevõtetele Vene gaasi müük peatunud. Viimased kogused Venemaalt pärit gaasi saabusid Eestisse märtsis 2022, edaspidise gaasivarustuse on meile taganud Klaipeda LNG terminali kaudu tarnitav gaas, Läti hoidlasse varutud gaas ning kuni Venemaalt pärinevate gaasitarnete katkemiseni käesoleva aasta 21. mail ka Soomest tulnud gaas. Nende sündmuste tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus Balti-Soome regiooni 60 TWh/a gaasinõudlus on tagatud hetkel vaid Klaipeda LNG terminali kuni 30 TWh/a võimekuse ning Läti gaasihoidlasse kogutud (15.06.2022 seisuga ca 9 TWh) gaasi abil. Sellisest kogusest ei piisa, et kogu kütteperioodi gaasitarned regioonis katta. Seetõttu on Eesti ja Soome tegemas koostöös pingutusi, et luua aasta lõpuks regiooni täiendav LNG kuni 30 TWh/a vastusvõtuvõimekus. Juhul kui see uus terminal valmib ning sinna on võimalik LNG tarneid saada, maagaasi puudust käesoleval küttehooajal regioonis ei teki. Käesoleva kirja kirjutamise hetkel pole LNG vastuvõtuvõimekus valminud, kuigi vajalikud tööd on juba käivitatud. Sellegipoolest ei ole kuni terminali reaalse käivitamise hetkeni täielikku kindlust, et vajalikud täiendavad LNG tarned regiooni jõuavad. Sellest tulenevalt on gaasimüüjad ettevaatlikud uute kohustuste võtmisel, eelkõige fikseeritud hindadega lepingute sõlmimisel. Ehkki Eesti on Euroopa Liidu riikide seas oma taastuvenergia osakaaluga soojuse tootmisel tõusnud juba teisele kohale, moodustab maagaas meie kaugküttest veel jätkuvalt ca. 20%. Enamuses kulub see gaas kaugküttes talviste tipukoormuste katmiseks, kuid on ka katlamaju, mis kasutavad kogu kütteperioodil ainult gaasi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole on pöördunud mitmed kaugkütteettevõtjad, kes ei ole praeguses turuolukorras suutnud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 hankida endale eesolevaks küttehooajaks kaugkütte nõudluse katmiseks piisavas mahus gaasi. See näitab, et gaasiturg küll toimib, kuid kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks ei julge gaasimüüjad praeguses olukorras kohustusi võtta. Seetõttu ei saa välistada olukorda, et kütteperioodi alguses on kaugkütteettevõtjaid, kes ei saagi talveks gaasi tarnelepingut sõlmitud, mistõttu on leevendavaid samme astumata reaalne oht mõne kaugküttepiirkonna soojusega varustamise katkemiseks. Selle taustal on kaugkütteettevõtjatel oluline teha juba ennetavalt vajalikud ettevalmistused soojusvarustuse tagamiseks: sõlmida aegsasti gaasi tarnelepingud või selliste lepingute sõlmimise võimaluse puudumisel valmistuda alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt on väljakutse kahest aspektist: administratiivsed ja tehnilised väljakutsed. Administratiivse väljakutse vaatest on oluline tagada, et kaugküttesoojust tootvate katlamajade haldajatel oleks olemas nõuetekohased keskkonnaload. Tehnilise väljakutse poolelt on oluline tagada, et soojusettevõtja katelseade oleks võimeline põlevkiviõli või kerget kütteõli kui enim levinumaid alternatiive kasutama. Paljud uuemad gaasikatlamajad ei ole võimelised uuendusteta neid alternatiivkütuseid kasutama, lisaks ei ole katlamajade territooriumil paljudel juhtudel olemas ka vedelkütuste hoiustamise võimekust. Tavaliselt on gaasikatlamaju käitlevate tootjate keskkonnalubades kajastatud põhikütusena gaas ja reservkütusena vedelkütus. Käesoleva kirjaga kordame veelkord käesoleva aasta 31. mai ümarlaual1 ning ka varasemalt edastatud palvet – soojusettevõtjad peavad tegelema esimesel võimalusel kütusevahetusega seotud keskkonnalubade uuendamisega enne potentsiaalset kütusevahetust. Kui loa muutmine on vajalik, et reservkütusena märgitud vedelkütust (nt. põlevõli) pikemal perioodil kasutada, tuleks loa muutmise taotlus esitada Keskkonnaametile nii kiiresti kui võimalik. Keskkonnahoid on oluline igal ajal ning seetõttu on tegemist ka praegusel ajal ajamahuka protsessiga, mida ei saa jätta viimasele hetkele. Kindlasti tuleb maagaasi asendamine vedelkütusega läbi analüüsida ka tehnilise pole pealt ning vajadusel teha vajalikke investeeringuid katelseadmetesse ja katlamaja territooriumile ning vajadusel ka heitegaaside puhastamise seadmetesse. Lisaks on oluline aegsasti sõlmida tarnelepingud sobiva vedelkütuse tarneks. Keskkonnalubade üheks lahutamatuks osaks on kohustus tagada põletusseadmete heitegaaside vastavus kehtestatud piirnormidele. Tänases olukorras, kus küttehooaeg läheneb ning tarneajad erinevatele seadmetele on pikad, ei ole välistatud, et soojusettevõtja ei jõua heitegaaside puhastamiseks vajalikke investeeringuid tehtud. Sellises olukorras võib juhtuda, et soojusettevõtjal ei ole võimalik tavaolukorras tarbijate soojusvarustust tagada samaaegselt keskkonnaloas seatud nõudeid rikkumata. Sellistes olukordades saab kasutada seadusandluses ettenähtud erandeid. Need erandite õiguslikud alused tulenevad sõltuvalt katelseadme suurusest erinevatest seadustest, kuid nende rakendamise instrument on mõlemal juhul sarnane – erandeid saab kasutada, kui nende vajalikkusest teavitada lube välja andvat Keskkonnaametit ning vajadusel ka kohaliku omavalitsuse üksust, kes võib soojusettevõtja taotlusel kuulutada välja soojusega varustamise hädaolukorra. 1 https://mkm.ee/uudised/mkm-ja-kaugkutteettevotted-valmistuvad-uueks-kutteperioodiks 2 (4) Tööstusheite seaduse2 § 78 lõigete 1-3 järgi võib aga Keskkonnaamet peatada kohustuse järgida heite piirväärtust, kui üle 50 MW soojusliku võimsusega seadme käitaja ei suuda nimetatud piirmäärasid tulenevalt kütusevahetuse vajadusest täita, kuid energiavarustuse säilitamine on hädavajalik. Ilmselgelt kaugkütte tootmine on antud kontekstis hädavajalik, selleta ei ole tarbijatel võimalik kütteperioodi normaalselt üle elada. Nimetatud paragrahvi lõigete 1-2 järgi on soojusettevõtjal kohustus teavitada Keskkonnaametit tekkinud gaasiga varustamise raskusest, millega seoses ei ole võimalik tagada keskkonnaloas toodud nõuete täiemahulist täitmist. Selleks peab soojusettevõtja esitama Keskkonnaametile asjakohase teavituse koos põhjendustega selle kohta, miks ei ole võimalik nõudeid täita. Keskkonnaamet annab olukorrale ja põhjendustele viivitamatult oma hinnangu ning teavitab otsusest esimesel võimalusel ka teavitajat. Väävelühendite heite piirväärtusest kuni kuue kuu jooksul kõrvale kaldumise võimaluse annab ka tööstusheite seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud hädaolukorra väljakuulutamine. Kaugkütte toimepidevuse tagamine on hädaolukorra seaduse3 § 36 lõike 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Kõnealune hädaolukord ehk potentsiaalne katkestus soojusega varustamisel on kohaliku ulatusega hädaolukord kohaliku omavalitsusüksuse haldusalas. See tähendab, et kui kohalikul omavalitsusüksusel on informatsioon selle kohta, et tema haldusalal ei ole võimalik kaugküttevarustust tavaolukorras täita, tuleb väävliühendite heite piirnormi erandi kasutamiseks kohaliku omavalitsuse üksusel kuulutada kaugküttevarustuse jätkamiseks välja soojusvarustuse hädaolukord. See tagab, et kohalikul tasandil on võimalik soojusvarustus tagada ka olukorras, kui soojusettevõtjal ei ole võimalik viia tootmist kooskõlla keskkonnaloas toodud nõuetega ning soojusettevõtja võib ajutiselt elutähtsa teenuse osutamiseks ületada lubatud heite piirväärtusi. Oluline on markeerida, et seaduses ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel nähtud ette konkreetset instrumenti hädaolukorra väljakuulutamiseks4, seda saab teha näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusega. Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel välja antud keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruse nr 445 § 28 lõigetest 1-3, võib põletusseadme soojusliku võimsusega 1 MW kuni 50 MW käitaja taotleda Keskkonnaametilt vabastust heitmete piirväärtuste järgimisest kuni kuueks kuuks, kui käitaja tõendab, et tal ei ole võimalik gaasi kütusena soojuse tootmiseks soetada. Antud olukorras on mitmed soojuse tootjad olukorras, kus gaasi tarnelepinguid kogu järgmiseks küttehooajaks ei ole, mistõttu on ainus väljapääs kasutada soojuse tootmiseks alternatiivseid kütuseid. Ka siinkohal saavad kaugkütte ettevõtjad erandivajadust põhjendada näiteks gaasi tarnelepingute puudumise või kohaliku omavalitsuse üksuse vaates välja kuulutatud hädaolukorraga. Kõnealused põhjendatud investeeringud ja kulud, mis kaasnevad kütusevahetusega, kuuluvad kaugkütteseaduse6 § 8 lõike 3 kohaselt soojuse piirhinna arvestusse ehk Konkurentsiamet peab nende kuludega piirhinna kooskõlastamisel arvestama. Tuleb siiski toonitada, et kõnealused kulud 2 Tööstusheite seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/ths#para78 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv 4 Varasemalt on hädaolukord välja kuulutatud näiteks Põltsamaa vallas - https://www.vooremaa.ee/lumesadu-toi- kaasa-elektrikatkestused-ja-suletud-koolid/ 5 Keskkonnaministri 5.11.2017 määrus nr 44 - https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020005#para28 6 Kaugkütteseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/kk%C3%BCts 3 (4) peavad olema mõistlikud ja vajalikud, et tagad soojusvarustus kriitilises olukorras. Loodame, et meie kirjas toodud info on abiks 2022/2023 kütteperioodiks valmistumisel. Kiiresti ning ühiselt tegutsedes saame tulevaks kütteperioodiks suuremad riskid maandatud. Riskide maandamise võtmetegevusteks on soojusettevõtjate ette valmistavad tegevused kütuste tarnete tagamiseks ning vajadusel kütuse vahetuseks, taotledes selleks vajalikud load ning erandid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Konkurentsiamet Rein Vaks 625 6347 [email protected] 4 (4)