Väljaminev kiri

Hr Urmas Reinsalu Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Riigikogu Meie 02.06.2022 nr 7-19/2022-277-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn E-kiri: [email protected] [email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, e-kiri: [email protected] Soojuse- ja elektri koostootmise kulude jagamise mõju kaugkütte hinna kujunemisele Austatud hr. Reinsalu Käesolevaga esitame selgitused soojuse- ja elektri koostootmise kulude jagamise mõjust kaugkütte hinna kujunemisele. Erinevalt elektri ja gaasi hinnast ei kujune kaugkütte soojuse hind turutingimustes, vaid see kooskõlastatakse Konkurentsiameti poolt ning seetõttu on hinnaregulatsioonil täita väga oluline roll. Suuremates linnades, nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, toodetakse oluline kogus soojusest soojuse ja elektri koostootmisjaamades, millede hinnad omakorda kooskõlastab Konkurentsiamet. Näiteks on Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel koostootmise osakaal üle 90% ja Tallinnas 65% ehk koostootmisprotsessis toodetud soojuse hinna kujundamisel on suur mõju kaugkütte tarbija lõpphinnale. Soojust võib toota katlaga ainult selleks mõeldud katlamajas või koostootmisjaamas, kus toodetakse nii soojust kui ka elektrit. Koostootmine on majanduslikult kasulik ning primaarenergiat (kütust), keskkonda ja kliimat säästev. Tootes elektrit vaid selleks ettenähtud nn kondensatsioonelektrijaamas, saavutatakse maksimaalne kasutegur 40% ehk kasulikuks energiaks muundatakse vaid eelpoolnimetatud energia kogus. Ülejäänud 60% energiast läheb raisku, seega on tegemist ebaefektiivse energia kasutusega. Seevastu koostootmise protsessis on võimalik saavutada kasuteguriks üle 80% ehk 60% asemel läheb raisku alla 20% energiast. Koostootmisprotsessis toodetud soojuse hinna arvutamise teeb keeruliseks kulude jagamine, sest sisuliselt toodetakse sama seadmega kahte toodet – soojust ja elektrit, neist soojuse hinda reguleeritakse ja elektri hind kujuneb vabal turul. Jaamas on vähe seadmeid, mis on vajalikud vaid elektri- või soojuse tootmiseks. Näiteks ainult elektri tootmiseks on vaja generaatorit ja turbiini, soojuse tootmiseks soojusvahetit või kaugkütte tsirkulatsioonpumpa. Kuid nagu juba eelnevalt mainitud, moodustavad nimetatud seadmed väiksema osa koostootmisjaama maksumusest. Seevastu enamus seadmeid nagu kütuse etteandeseadmed, katel, jm on seotud mõlema energialiigi tootmisega. Seega on soojuse hinna arvutamisel peamiseks probleemiks, kuidas jagada tootmisprotsessi kulud soojusele ja elektrile. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Koostootmise kulude jagamise meetodeid on palju ning vastavalt sellele kujuneb ka erinevalt soojuse ja elektri hind. Konkurentsiamet tellis uurimistöö1, kus vaadeldi erinevaid kulude jagamise meetodeid ning sellest selgub, et sõltuvalt metoodikast võib soojuse hinda lülitada kulusid alates 24-st protsendist kuni 75 protsendini. Seega on tegemist väga suure kulude jagamise variatsiooniga, mille tulemusel võib soojuse tootmishind kordades erineda, avaldades olulist mõju ka kaugkütte tarbija lõpphinnale. Kulude jagamisel tuleb arvestada, et elektrit ja soojust toodetakse erinevatele kaubaturgudele. Elektriturg on konkurentsile avatud ning hind kujuneb vaba konkurentsi tingimustes. Soojuse turg on lokaalne monopoolne turg, kus tarbijal puudub võimalus alternatiivseks valikuks ning tootja on turgu valitsevas seisundis. Seega on tegemist väga erinevate turgudega: konkurentsile avatud elektri- ning monopoolse ja hinnaregulatsioonile allutatud soojusturuga. Näiteks Tartu, Pärnu, Tallinna koostootmisjaamad toodavad energia ühikutes mõõdetuna 2/3 soojust ja 1/3 elektrit, olles seega 2/3 ulatuses monopol ja 1/3 osas mitte. Koostootmise kulude jagamise aluseid ei ole kaugkütteseaduses (KKütS) sätestatud. On sätestatud väga üldiselt (paragrahvid 8 ja 9), et koostootja peab soojuse hinna kooskõlastama Konkurentsiametiga ning hind peab olema kulupõhine. Täiendavalt on sätestatud elektrituruseaduses, et kui koostootja on soojuse või elektrienergia tootmise osas turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta Konkurentsiameti nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektrienergia tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega. Seega on ametile antud väga lai kaalutlusõigus kulude jagamiseks ning soojuse piirhinna kooskõlastamiseks. Amet on kaalutlusõigusele tuginedes töötanud välja kulude jagamise metoodikad ning avalikustanud need oma veebilehel. Koostootmise kulude jagamisel on senini rakendatud füüsikalist, alternatiivkatlamaja ning mehaanilise kasuliku töö meetodit2. Esimesed kaks põhinevad majanduslikel arvestustel ning ei võta arvesse energia tootmisel toimuvaid termodünaamilisi protsesse ega lähtu füüsikalistest suurustest ehk termodünaamilistest põhiparameetritest3. Valdavalt on rakendatud kulude jagamiseks alternatiivkatlamaja ning füüsikalist meetodit4. Mõlemad metoodikad on esmakordselt töötatud välja 15 aastat tagasi ning arvestatud tolleaegse olukorraga, kus nii soojus- kui ka elektriturg olid monopoolses seisundis. Samuti on metoodikaid rakendatud suhteliselt stabiilses majanduskeskkonnas: elektri hind oli kuni 2021 a. suveni stabiilne ning stabiilsed on olnud ka soojuse hinnad. Elektrienergia keskmine börsihind reaalsetes väärtustes aastatel 2010 kuni 2020 oli 42,7 €/MWh.5 Ameti tellitud koostootmise kulude jagamise analüüsis leiti, et senini rakendatud metoodikad eelistavad pigem elektri tootmist ning ei jaga koostootmisel saavutatud majanduslikku efekti piisavalt soojustarbijatega. Ka ei võta metoodikad arvesse füüsikalisi protsesse ehk baseeruvad vaid majanduslikel printsiipidel. Alternatiivkatlamaja meetodi suurimaks puuduseks on asjaolu, et see ei arvesta koostootmisest saadavat efekti (vt eelnev selgitus – koostootmise rakendamisel säästab ühiskond 40 protsenti energiast, mis läheks muidu raisku). Kuna soojuse hind arvutatakse eraldiseisva katlamaja baasil, siis on soojustarbija kasu koostootmisest null ehk kogu kasu läheb elektri tootmisele. Lisaks on selle metoodika rakendamine vastuoluline ning problemaatiline – tuleb konstrueerida virtuaalne katlamaja, mida tegelikult ei eksisteeri. Kui 15 1 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/analuus_koostootmise_kulude_jagamise_erinevad_metoodik ad.pdf 2 Koostootmisjaama kulude jagamise põhimõtted soojuse ja elektri koostootmisel https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/Soojus/d1.pdf; https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/koostootmisjaama_kulude_jagamine_mehaanili._.pdf 3 Termodünaamilised põhiparameetrid on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T). 4 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/analuus_koostootmise_kulude_jagamise_erinevad_metoodik ad.pdf 5 Ameti 27.10.2021 kirja nr 7-12/21-0189-269-1 lisa; https://adr.rik.ee/ka/dokument/11147351 2 (4) aastat tagasi oli võimalik saada andmeid ainult soojuse tootmiseks kasutatavate katlamajade (katlad soojusliku võimsusega üle 20 MW) kohta, siis täna on see sisuliselt võimatu, sest energiasäästu eesmärgil ainult soojuse tootmiseks kasutatavaid katlamaju ei ehitata. Amet on tellinud vastavad ekspertiisid, mille tulemuseks on fakt, et virtuaalse katlamaja konstrueerimine on ebatäpne. Lisaks on see meetod kahjulik soojustarbijale. Näiteks olemasolev koostootmisjaam rajati üle 10-ne aasta tagasi tolleaegsetes hindades. Virtuaalne katlamaja tuleb aga arvutada tänastes hindades, võttes seejuures arvesse kõrget inflatsiooni ning eriti järsku materjalide (katel on sisuliselt metall) hindade tõusu. On selge, et kasutades sellist meetodit ei ole soojustarbijate huvid piisavalt kaitstud. Elektrienergia järsk hinnatõus tõstatab samuti teravalt küsimuse koostootmise kulude jagamise osas. Nagu eelnevalt mainitud, on koostootja osaliselt monopol (soojus) ning osaliselt vabal turul tegutsev ettevõtja (elekter). Samas vajab vabal turul tegutsev ettevõtja koostootmist, sest tootes vaid elektrit ilma soojuseta ei ole võimalik saavutada kõrget energiakasutuse efektiivsust. Tänane hinnaregulatsioon aga ei arvesta olukorda, kus koostootja saab oluliselt suuremat tulu kõrgemast elektri hinnast ning ei pea seda soojustarbijaga jagama. Alljärgneval joonisel on näidatud olukord enne ja pärast elektri hinnatõusu. Joonis. Kasumi suurus enne ja pärast elektri hinnatõusu Jooniselt selgub, et sõltumata elektri hinnast on jaama kulud 20,3 mln €. Soojuse hind on kooskõlastatud Konkurentsiametiga ning sellest tulenevalt on tulud soojuse müügist 15,3 mln €. Kui elektri hind on 45 €/MWh, siis teenib jaam elektri müügist tulu 9 mln € ning kogu ettevõtte kasum on 4 mln €. Olukord muutub kardinaalselt kõrge elektri hinna tingimustes. Kui elektri hind on 100 €/MWh, siis jäävad jaama kulud ja tulud soojuse müügist endiseks, kuid elektri müügist teenitakse tulu 20 mln €, mistõttu kasumiks kujuneb 15 mln €. Seega rakendades printsiipi, kus kulude jagamine on eristatud tulust, teenib ettevõte oluliselt rohkem, samas kui soojustarbija jaoks ei muutu midagi. Ehk monopoolses seisundis koostootja, kelle seade on mõeldud nii elektri kui ka soojuse tootmiseks, teenib oluliselt enam kasumit, samas kui soojustarbija, tänu kellele on koostootmine üldse olemas ja efektiivne, ei teeni sellest midagi. Nimetatud näide on lihtsustatud ja ei ole eeldatud kulude kasvu. Näiteks kui eeldada, 3 (4) et koostootmisjaama kulud kasvavad 10 mln € võrra, siis väheneks ettevõtte kasum tasemele 5 mln €, kuid kulude kasvu raames ei tohiks tõsta soojuse hinda. Täna rakendatavad metoodikad aga eeldavad ka soojuse hinna korrigeerimist vastavalt sisendite muutusele. Oluline on arvesse võtta, et lisaks kõrge hinnaga elektri müügist, on valdav enamus koostootmisjaamadest saanud või saavad jätkuvalt 12-aastaks sätestatud riigiabi (elektrienergia tarbijate kaudu) taastuvenergia toetuse näol. Seejuures on taastuvenergia toetus arvestatud tänasega võrreldes oluliselt madalama elektri hinna juures. Kõik investeerimisotsused on tehtud tänasest oluliselt madalama elektri hinna juures (aastatel 2010 kuni 2020 oli keskmine börsihind reaalsetes väärtustes 42,7 €/MWh) ning tänase elektri hinna korral (01.06.2021 kuni 31.05.2022 oli keskmine elektri hind 120 €/MWh) on tegemist selgelt üle kompenseerimisega. Amet juhtis sellele tähelepanu 2021.a oktoobris6 ning soovitas sätestada toetusele piiri ehk viia see vastavusse elektri turuhinnaga. Vaadates tuleviku prognoose, kus prognoositakse jätkuvalt kõrgeid elektri hindu7, tuleks toetused siduda kas elektri turuhinnaga või siis rakendada koostootmise kulude jagamisel printsiipi, mis võtab arvesse nii kõrget elektri hinda kui ka makstavat toetust. Võttes kokku eelpooltoodud asjaolud, oleks otstarbekas muuta koostootmisjaamadest toodetud soojuse hinna arvutamise printsiipi viisil, mis arvestaks enam soojustarbijate huvidega ning võtaks arvesse tegelikku turuolukorda. Metoodika tuleks kujundada printsiibil, mis arvestaks enam koostootmisest saadavat majanduslikku efekti soojustarbijale, samuti võtaks arvesse nii elektri turuhinda kui ka makstavat taastuvenergia toetust. Kuigi Konkurentsiameti hinnangul puuduks metoodika muutmisel vastuolu seaduses sätestatud aluste ja põhimõtetega, oleks eelistatum, kõige kiirem ning ka võimalikke haldus- ja kohtuvaidlusi välistav lahendus siiski kaugkütteseaduse muutmine printsiibil, kus on sätestatud koostootmise kulude jagamise meetod koos soojuse hinna arvutamise alustega, mis võtavad arvesse nii soojustarbijate huvisid kui ka olukorda elektriturul. Seda ka asjaolust lähtudes, et arvestades nende muudatuse olulisust ja mõju nii elektri- kui ka kaugküttesektorile, võiks muudatusi puudutavate aluste kehtestamine olla Riigikogu pädevuses. Lisaks õigusselgusele oleks see kooskõlas põhimõttega, et elektri kõrgetest turuhindadest peavad võitma ka soojustarbijad. Lugupidamisega Märt Ots Peadirektor Marek Piiroja 667 2541 Mare Karotamm 667 2575 [email protected] [email protected] 6 https://www.err.ee/1608564916/riik-on-2010-aastast-maksnud-pea-900-miljonit-taastuvenergiatoetusi https://www.err.ee/1608383411/konkurentsiamet-tegi-ettepaneku-taastuvenergia-toetuste-ulevaatamiseks 7 https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER%26%23039%3Bs%20Final%20A ssessment%20of%20the%20EU%20Wholesale%20Electricity%20Market%20Design.pdf 4 (4)