Hr Urmas Reinsalu
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees
Riigikogu Meie 02.06.2022 nr 7-19/2022-277-1
Lossi plats 1a
15165, Tallinn
E-kiri:
[email protected]
[email protected]
Koopia:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, e-kiri:
[email protected]
Soojuse- ja elektri koostootmise kulude jagamise mõju kaugkütte hinna kujunemisele
Austatud hr. Reinsalu
Käesolevaga esitame selgitused soojuse- ja elektri koostootmise kulude jagamise mõjust
kaugkütte hinna kujunemisele.
Erinevalt elektri ja gaasi hinnast ei kujune kaugkütte soojuse hind turutingimustes, vaid see
kooskõlastatakse Konkurentsiameti poolt ning seetõttu on hinnaregulatsioonil täita väga oluline
roll. Suuremates linnades, nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, toodetakse
oluline kogus soojusest soojuse ja elektri koostootmisjaamades, millede hinnad omakorda
kooskõlastab Konkurentsiamet. Näiteks on Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel koostootmise
osakaal üle 90% ja Tallinnas 65% ehk koostootmisprotsessis toodetud soojuse hinna
kujundamisel on suur mõju kaugkütte tarbija lõpphinnale.
Soojust võib toota katlaga ainult selleks mõeldud katlamajas või koostootmisjaamas, kus
toodetakse nii soojust kui ka elektrit. Koostootmine on majanduslikult kasulik ning
primaarenergiat (kütust), keskkonda ja kliimat säästev. Tootes elektrit vaid selleks ettenähtud
nn kondensatsioonelektrijaamas, saavutatakse maksimaalne kasutegur 40% ehk kasulikuks
energiaks muundatakse vaid eelpoolnimetatud energia kogus. Ülejäänud 60% energiast läheb
raisku, seega on tegemist ebaefektiivse energia kasutusega. Seevastu koostootmise protsessis
on võimalik saavutada kasuteguriks üle 80% ehk 60% asemel läheb raisku alla 20% energiast.
Koostootmisprotsessis toodetud soojuse hinna arvutamise teeb keeruliseks kulude jagamine,
sest sisuliselt toodetakse sama seadmega kahte toodet – soojust ja elektrit, neist soojuse hinda
reguleeritakse ja elektri hind kujuneb vabal turul. Jaamas on vähe seadmeid, mis on vajalikud
vaid elektri- või soojuse tootmiseks. Näiteks ainult elektri tootmiseks on vaja generaatorit ja
turbiini, soojuse tootmiseks soojusvahetit või kaugkütte tsirkulatsioonpumpa. Kuid nagu juba
eelnevalt mainitud, moodustavad nimetatud seadmed väiksema osa koostootmisjaama
maksumusest. Seevastu enamus seadmeid nagu kütuse etteandeseadmed, katel, jm on seotud
mõlema energialiigi tootmisega. Seega on soojuse hinna arvutamisel peamiseks probleemiks,
kuidas jagada tootmisprotsessi kulud soojusele ja elektrile.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Koostootmise kulude jagamise meetodeid on palju ning vastavalt sellele kujuneb ka erinevalt
soojuse ja elektri hind. Konkurentsiamet tellis uurimistöö1, kus vaadeldi erinevaid kulude
jagamise meetodeid ning sellest selgub, et sõltuvalt metoodikast võib soojuse hinda lülitada
kulusid alates 24-st protsendist kuni 75 protsendini. Seega on tegemist väga suure kulude
jagamise variatsiooniga, mille tulemusel võib soojuse tootmishind kordades erineda, avaldades
olulist mõju ka kaugkütte tarbija lõpphinnale. Kulude jagamisel tuleb arvestada, et elektrit ja
soojust toodetakse erinevatele kaubaturgudele. Elektriturg on konkurentsile avatud ning hind
kujuneb vaba konkurentsi tingimustes. Soojuse turg on lokaalne monopoolne turg, kus tarbijal
puudub võimalus alternatiivseks valikuks ning tootja on turgu valitsevas seisundis. Seega on
tegemist väga erinevate turgudega: konkurentsile avatud elektri- ning monopoolse ja
hinnaregulatsioonile allutatud soojusturuga. Näiteks Tartu, Pärnu, Tallinna koostootmisjaamad
toodavad energia ühikutes mõõdetuna 2/3 soojust ja 1/3 elektrit, olles seega 2/3 ulatuses
monopol ja 1/3 osas mitte.
Koostootmise kulude jagamise aluseid ei ole kaugkütteseaduses (KKütS) sätestatud. On
sätestatud väga üldiselt (paragrahvid 8 ja 9), et koostootja peab soojuse hinna
kooskõlastama Konkurentsiametiga ning hind peab olema kulupõhine. Täiendavalt on
sätestatud elektrituruseaduses, et kui koostootja on soojuse või elektrienergia tootmise osas
turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta Konkurentsiameti nõudel
esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektrienergia tootmise ja soojuse tootmise kohta koos
asjakohaste põhjendustega. Seega on ametile antud väga lai kaalutlusõigus kulude
jagamiseks ning soojuse piirhinna kooskõlastamiseks.
Amet on kaalutlusõigusele tuginedes töötanud välja kulude jagamise metoodikad ning
avalikustanud need oma veebilehel. Koostootmise kulude jagamisel on senini rakendatud
füüsikalist, alternatiivkatlamaja ning mehaanilise kasuliku töö meetodit2. Esimesed kaks
põhinevad majanduslikel arvestustel ning ei võta arvesse energia tootmisel toimuvaid
termodünaamilisi protsesse ega lähtu füüsikalistest suurustest ehk termodünaamilistest
põhiparameetritest3. Valdavalt on rakendatud kulude jagamiseks alternatiivkatlamaja ning
füüsikalist meetodit4. Mõlemad metoodikad on esmakordselt töötatud välja 15 aastat tagasi ning
arvestatud tolleaegse olukorraga, kus nii soojus- kui ka elektriturg olid monopoolses seisundis.
Samuti on metoodikaid rakendatud suhteliselt stabiilses majanduskeskkonnas: elektri hind oli
kuni 2021 a. suveni stabiilne ning stabiilsed on olnud ka soojuse hinnad. Elektrienergia
keskmine börsihind reaalsetes väärtustes aastatel 2010 kuni 2020 oli 42,7 €/MWh.5
Ameti tellitud koostootmise kulude jagamise analüüsis leiti, et senini rakendatud metoodikad
eelistavad pigem elektri tootmist ning ei jaga koostootmisel saavutatud majanduslikku efekti
piisavalt soojustarbijatega. Ka ei võta metoodikad arvesse füüsikalisi protsesse ehk baseeruvad
vaid majanduslikel printsiipidel. Alternatiivkatlamaja meetodi suurimaks puuduseks on asjaolu,
et see ei arvesta koostootmisest saadavat efekti (vt eelnev selgitus – koostootmise rakendamisel
säästab ühiskond 40 protsenti energiast, mis läheks muidu raisku). Kuna soojuse hind
arvutatakse eraldiseisva katlamaja baasil, siis on soojustarbija kasu koostootmisest null ehk
kogu kasu läheb elektri tootmisele. Lisaks on selle metoodika rakendamine vastuoluline ning
problemaatiline – tuleb konstrueerida virtuaalne katlamaja, mida tegelikult ei eksisteeri. Kui 15
1
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/analuus_koostootmise_kulude_jagamise_erinevad_metoodik
ad.pdf
2
Koostootmisjaama kulude jagamise põhimõtted soojuse ja elektri koostootmisel
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/Soojus/d1.pdf;
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/koostootmisjaama_kulude_jagamine_mehaanili._.pdf
3
Termodünaamilised põhiparameetrid on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T).
4
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/analuus_koostootmise_kulude_jagamise_erinevad_metoodik
ad.pdf
5
Ameti 27.10.2021 kirja nr 7-12/21-0189-269-1 lisa; https://adr.rik.ee/ka/dokument/11147351
2 (4)
aastat tagasi oli võimalik saada andmeid ainult soojuse tootmiseks kasutatavate katlamajade
(katlad soojusliku võimsusega üle 20 MW) kohta, siis täna on see sisuliselt võimatu, sest
energiasäästu eesmärgil ainult soojuse tootmiseks kasutatavaid katlamaju ei ehitata. Amet on
tellinud vastavad ekspertiisid, mille tulemuseks on fakt, et virtuaalse katlamaja konstrueerimine
on ebatäpne. Lisaks on see meetod kahjulik soojustarbijale. Näiteks olemasolev
koostootmisjaam rajati üle 10-ne aasta tagasi tolleaegsetes hindades. Virtuaalne katlamaja tuleb
aga arvutada tänastes hindades, võttes seejuures arvesse kõrget inflatsiooni ning eriti järsku
materjalide (katel on sisuliselt metall) hindade tõusu. On selge, et kasutades sellist meetodit ei
ole soojustarbijate huvid piisavalt kaitstud.
Elektrienergia järsk hinnatõus tõstatab samuti teravalt küsimuse koostootmise kulude jagamise
osas. Nagu eelnevalt mainitud, on koostootja osaliselt monopol (soojus) ning osaliselt vabal
turul tegutsev ettevõtja (elekter). Samas vajab vabal turul tegutsev ettevõtja koostootmist, sest
tootes vaid elektrit ilma soojuseta ei ole võimalik saavutada kõrget energiakasutuse efektiivsust.
Tänane hinnaregulatsioon aga ei arvesta olukorda, kus koostootja saab oluliselt suuremat tulu
kõrgemast elektri hinnast ning ei pea seda soojustarbijaga jagama. Alljärgneval joonisel on
näidatud olukord enne ja pärast elektri hinnatõusu.
Joonis. Kasumi suurus enne ja pärast elektri hinnatõusu
Jooniselt selgub, et sõltumata elektri hinnast on jaama kulud 20,3 mln €. Soojuse hind on
kooskõlastatud Konkurentsiametiga ning sellest tulenevalt on tulud soojuse müügist
15,3 mln €. Kui elektri hind on 45 €/MWh, siis teenib jaam elektri müügist tulu 9 mln € ning
kogu ettevõtte kasum on 4 mln €. Olukord muutub kardinaalselt kõrge elektri hinna tingimustes.
Kui elektri hind on 100 €/MWh, siis jäävad jaama kulud ja tulud soojuse müügist endiseks,
kuid elektri müügist teenitakse tulu 20 mln €, mistõttu kasumiks kujuneb 15 mln €. Seega
rakendades printsiipi, kus kulude jagamine on eristatud tulust, teenib ettevõte oluliselt rohkem,
samas kui soojustarbija jaoks ei muutu midagi. Ehk monopoolses seisundis koostootja, kelle
seade on mõeldud nii elektri kui ka soojuse tootmiseks, teenib oluliselt enam kasumit, samas
kui soojustarbija, tänu kellele on koostootmine üldse olemas ja efektiivne, ei teeni sellest
midagi. Nimetatud näide on lihtsustatud ja ei ole eeldatud kulude kasvu. Näiteks kui eeldada,
3 (4)
et koostootmisjaama kulud kasvavad 10 mln € võrra, siis väheneks ettevõtte kasum tasemele 5
mln €, kuid kulude kasvu raames ei tohiks tõsta soojuse hinda. Täna rakendatavad metoodikad
aga eeldavad ka soojuse hinna korrigeerimist vastavalt sisendite muutusele.
Oluline on arvesse võtta, et lisaks kõrge hinnaga elektri müügist, on valdav enamus
koostootmisjaamadest saanud või saavad jätkuvalt 12-aastaks sätestatud riigiabi (elektrienergia
tarbijate kaudu) taastuvenergia toetuse näol. Seejuures on taastuvenergia toetus arvestatud
tänasega võrreldes oluliselt madalama elektri hinna juures. Kõik investeerimisotsused on tehtud
tänasest oluliselt madalama elektri hinna juures (aastatel 2010 kuni 2020 oli keskmine börsihind
reaalsetes väärtustes 42,7 €/MWh) ning tänase elektri hinna korral (01.06.2021 kuni 31.05.2022
oli keskmine elektri hind 120 €/MWh) on tegemist selgelt üle kompenseerimisega. Amet juhtis
sellele tähelepanu 2021.a oktoobris6 ning soovitas sätestada toetusele piiri ehk viia see
vastavusse elektri turuhinnaga. Vaadates tuleviku prognoose, kus prognoositakse jätkuvalt
kõrgeid elektri hindu7, tuleks toetused siduda kas elektri turuhinnaga või siis rakendada
koostootmise kulude jagamisel printsiipi, mis võtab arvesse nii kõrget elektri hinda kui ka
makstavat toetust.
Võttes kokku eelpooltoodud asjaolud, oleks otstarbekas muuta koostootmisjaamadest toodetud
soojuse hinna arvutamise printsiipi viisil, mis arvestaks enam soojustarbijate huvidega ning
võtaks arvesse tegelikku turuolukorda. Metoodika tuleks kujundada printsiibil, mis arvestaks
enam koostootmisest saadavat majanduslikku efekti soojustarbijale, samuti võtaks arvesse nii
elektri turuhinda kui ka makstavat taastuvenergia toetust.
Kuigi Konkurentsiameti hinnangul puuduks metoodika muutmisel vastuolu seaduses sätestatud
aluste ja põhimõtetega, oleks eelistatum, kõige kiirem ning ka võimalikke haldus- ja
kohtuvaidlusi välistav lahendus siiski kaugkütteseaduse muutmine printsiibil, kus on
sätestatud koostootmise kulude jagamise meetod koos soojuse hinna arvutamise alustega,
mis võtavad arvesse nii soojustarbijate huvisid kui ka olukorda elektriturul. Seda ka
asjaolust lähtudes, et arvestades nende muudatuse olulisust ja mõju nii elektri- kui ka
kaugküttesektorile, võiks muudatusi puudutavate aluste kehtestamine olla Riigikogu
pädevuses.
Lisaks õigusselgusele oleks see kooskõlas põhimõttega, et elektri kõrgetest turuhindadest
peavad võitma ka soojustarbijad.
Lugupidamisega
Märt Ots
Peadirektor
Marek Piiroja 667 2541 Mare Karotamm 667 2575
[email protected] [email protected]
6
https://www.err.ee/1608564916/riik-on-2010-aastast-maksnud-pea-900-miljonit-taastuvenergiatoetusi
https://www.err.ee/1608383411/konkurentsiamet-tegi-ettepaneku-taastuvenergia-toetuste-ulevaatamiseks
7
https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER%26%23039%3Bs%20Final%20A
ssessment%20of%20the%20EU%20Wholesale%20Electricity%20Market%20Design.pdf
4 (4)