Lp Rainer Vakra
Keskkonnaamet Meie 02.06.2022 nr 7-19/2022-264-2
Roheline 64
Pärnu, 80010
E-post:
[email protected]
[email protected]
Koopiad:
Hr Robert Kitt, AS Utilitas Tallinn, e-post:
[email protected]
Hr Vladimir Svet, Tallinna Linnavalitsus, e-post:
[email protected]
Hr Timo Tatar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, e- post:
[email protected]
Põlevkiviõli kasutamisest Tallinnas 2022/2023 kütteperioodil
25.05.2022 saatis AS Utilitas Tallinn (Utilitas Tallinn) kirja (lisa 1) Keskkonnaametile, milles
toodud põhjendustel tõi ettevõtja välja, et on esitanud Keskkonnaametile 17.02.2022 taotluse
keskkonnakompleksloa uuendamiseks, mis lubaks reservkütusena kasutada põlevkiviõli.
Samuti, et arvestades geopoliitilist olukorda ning tõika, et reservkütuse kasutamise võimaluse
loomine on ajamahukas, on Utilitas Tallinn alustamas vajalike investeeringute tegemist.
Utilitas Tallinn palus Keskkonnaametilt taotletud keskkonnakompleksloa muudatus esimesel
võimalusel kinnitada ning taotles ühtlasi reservkütuse tarnete tagamiseks Keskkonnaametilt
tööstusheite seaduse § 78 alusel luba orienteeruvalt 350 GWh soojuse toodangu ulatuses
põlevkiviõli kasutamiseks perioodil 1. oktoober 2022 – 30. aprill 2023 Tallinna
kaugküttepiirkonnas.
Võttes arvesse kujunenud olukorda ning Utilitas Tallinn poolt esitatud põhjendusi, toetab
Konkurentsiamet ettevõtja taotlust kasutada 2022/2023 kütteperioodil Tallinna
kaugküttepiirkonnas 350 GWh soojuse toodangu ulatuses põlevkiviõli. Lisaks
soojusvarustuskindluse tagamisele, millega kaasneb ka soodsam soojuse hind tarbijatele, on
oluline märkida, et 2022/2023 kütteperioodil soojuse tootmisel maagaasikoguse asendamine
põlevkiviõliga soodustab tänases ebaselges olukorras ka Incukalnsi maagaasimahuti täitmist
Eestile vajalike reservide tagamiseks.
Lisa: AS Utilitas Tallinn 25.05.2022 kiri Keskkonnametile.
Lugupidamisega
Märt Ots
Peadirektor
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Lp Rainer Vakra Keskkonnaamet
[email protected] [email protected] 25.05.2022 nr 30002-7/97 Koopiad : Hr Vladimir Svet , Tallinna Linnavalitsus ,
[email protected] Hr Märt Ots , Konkurentsiamet,
[email protected] Hr Timo Tatar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ,
[email protected] Põlevkiviõli kasutamine Tallinna kaugküttes 2022/2023 kütteperioodil 2021. aastal alguse saanud energiakandjate hinnatõus on mõjutanud kogu Eesti ja sealhulgas Tallinna kaugkütte hinda. Siiski oli energiakriisi näol tarbijatele mõju peamiselt majanduslik, kuid selle põhjused peituvad paljuski geopoliitikas. 2022. aasta 24. veebruarist alanud Venemaa täiemahuline sõjategevus Ukrainas ei ole niivõrd majanduslik, kuivõrd toimepidevuse küsimus. Eesti ja Euroopa Liit on selgelt väljendanud soovi vähendada sõltuvust Venemaa päritolu energiakandjatest ning Venemaa on omakorda sulgenud tarned mitmele liikmesriigile. Utilitase energiakontserni põhiväärtuseks on pakkuda oma klientidele keskkonnasõbralikku energiat soovitud ajal ning taskukohase hinnaga. Rõõm on tõdeda, et viimase 14 aasta jooksul investeeritud enam kui 400 miljonit eurot on tõstnud Tallinna kaugkütte toimepidevust määrani, kus 2021/22 kütteperioodil suudeti pakkuda ainult maagaasil toimivate võrkudega võrreldes ligi poole odavamat soojusenergiat ning seda tõhusalt ja keskkonnasõbralikult. Rõhutame, et ühtegi eesmärki ei tohi pikas perspektiivis saavutada mõne teise eesmärgi arvelt, kuid lühiajaliselt on kompromisside tegemine vajalik. Nii näiteks võib toimepidevuse tagamiseks lühikeses perspektiivis olla vajalik kasutada vähem keskkonnasõbralikke kütuseid või tarbijatele pikaajalise hinnastabiilsuse tagamiseks investeerida uudsetesse, kuid lühikeses perspektiivis mitte kõige soodsamatesse lahendustesse. Utilitas on alustanud 2022/2023 kütteperioodi põhikütuste ehk puiduhakke ja maagaasi hangetega. Maagaasi osas lõppes 20. mail Utilitase hange, millega sooviti osta Incukalnsi mahutisse maagaasi kokku 440GWh ulatuses. Nimetatud kogus leiti arvestusega, et ülejäänud osa vajaminevast maagaasist hangitakse kas avatud tarnega või asendatakse reservkütustega. Võrdluseks, 2018-2020 (ehk kehtivas hinnavalemis) oli keskmine aastane maagaasi kogus Tallinnas 676GWh. Lisaks küsiti lõppenud hankes pakkumisi bilansihaldusteenusele eelseisvaks hooajaks kogu vajamineva koguse ulatuses. Paraku hange luhtus. Oma siduvad pakkumised maagaasi tarneks mahutisse tegid ainult kaks ettevõtet summaarses koguses 205GWh ehk vähem kui pool hangitud kogusest. Viidates turul valitsevale ebakindlusele ei pakkunud bilansihaldusteenust aga ükski pakkuja. Utilitase jaoks lisavad ebakindlust ka asjaolud, et (i) Riigikogu menetluses olev maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei käsitle ühemõtteliselt kõiki kaugkütteteenuse osutajaid kaitstud tarbijatena ning (ii) majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja kuulutanud gaasivarustuse varajase hoiatuse taseme. Arvestades neid kuhjunud riske otsustas Utilitas määratud tarnes laekunud pakkumised aktsepteerida ja on tänaseks hankinud Incukalnsi mahutisse 205GWh füüsilist maagaasi. Tulenevalt mitmest riskiindikaatorist on Utilitas seisukohal, et kätte on jõudnud hädaolukorra oht hädaolukorra seaduse (HOS) § 2 lg 2 tähenduses, mis viib ilma põlevkiviõli ja diiselkütuse kasutuselevõtuks vajalike siduvate kokkulepete tegemiseta hädaolukorrani HOS § 2 lg 1 tähenduses. Reservkütuste kasutuselevõtuks saab vastavalt tööstusheite seaduse §-le 78 Keskkonnaamet peatada käitaja kohustuse järgida vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtusi gaaskütuse tarnete katkemise tõttu. Reservkütuste pideva kasutamise režiimi hindamiseks teostas Utilitas kahel korral (2650 t novembris 2021 ja 2600 t aprillis 2022) põlevkiviõli katsepõletamisi. Katsetused andsid soovitud tulemi ja AS Utilitas Tallinn (UTL) sai täpselt määrata vajalikud investeeringud hädaolukorras põlevkiviõli pidevaks kasutamiseks. Põlevkiviõli kättesaadavuse ja turuolukorra kaardistamine andis samuti positiivse tulemuse. Tarnelepingute kohesel sõlmimisel on võimalik kütteperioodiks tagada soovitud kogus põlevkiviõli. Ajakriitilisus on oluline, kuna prognoositud tarbimine on suhteliselt suur võrrelduna kodumaiselt toodetud põlevkiviõli kogusega ning tarnijate hulk on äärmiselt piiratud. Et aga üldse tagada reservkütuse pidevat kasutamise võimalust, alustab UTL juuni algusest hädavajalike investeeringute tegemist. Senise hinnaindikatsiooni põhjal võib hinnata, et vähem keskkonnasõbraliku, kuid siiski kodumaise põlevkiviõlist toodetud soojusenergia tootmis hind võib kujuneda ca 50 EUR/MWh soodsam aks , kui maagaasist sama koguse soojusenergia tootmise hind. UTL on esitanud Keskkonnaametile 17.02.2022 taotluse keskkonnakompleksloa uuendamiseks, mis lubaks reservkütusena kasutada põlevkiviõli. Arvestades geopoliitilist olukorda ning tõika, et reservkütuse kasutamise võimaluse loomine on ajamahukas, on UTL alustamas vajalike investeeringute tegemist. Palume kujunenud olukorras Keskkonnaametilt taotletud keskkonnakompleksloa muudatus esimesel võimalusel kinnitada. Ühtlasi taotleme reservkütuse tarnete tagamiseks Keskkonnaametilt tööstusheite seaduse § 78 alusel luba orienteeruvalt 350GWh soojuse toodangu ulatuses põlevkiviõli kasutamiseks perioodil 1. oktoober 2022 – 30. aprill 2023 Tallinna kaugkütte piirkonnas. Lugupidamisega Robert Kitt Juhatuse esimees