dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitsevägi
Sissetulev kiriAvalik

Teenistuse korraldamine

Kaitsevägi · 12. detsember 2024
Viit
KV-4.1-3.1/24/23798
Registreeritud
12. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Avalik_20241209_KM_12-3_24_137_J_el_htme v_ Muuga sadama tuuliku PT.zip3344 KB
  • 📎KIRI_KV-4.1_J_el_htme_vald_Uusk_13122024_095425.rtf70 KB

Sisu (failidest)

R150 ASi Tallinna Sadam omandis olevate kinnistute välispiir Olemasolevate kõrge-ja keskpinge liinid (maakaablid) Olemasolevad alajaamad ASi Tallinna Sadam elektrivõrgu R150 osaks plaanitava elektrituuliku asukoht Perspektiivsete kõrge-ja keskpingeliinide(maakaablid) skemaatiline asukoht Muuga Sadama idaosa elektrituulik AS Tallinna Sadam soovib oma elektrienergia vajaduste tarbeks püstitada Muuga Sadama idaossa elektrituuliku. Elektrituuliku ma ksimaalne võimsus k uni 8 MW t uuliku laba maksimaalne pikkus 86 meetrit ja kogu turbiini läbimõõt kuni 178 meetrit t uuliku laba maksimaalne kõrgus maapinnast 250 meetrit Asukoht kas olemasoleva lainemurdja nurgal või kuni 256 meetrit lainemurdjast piki lainemurdjat edasi koos lainemurdja/tammi rajamisega vastavalt EHR I esitatud joonisele . Tuuliku asukoht ja parameetrid on valitud koostöös Kaitseministeeriumiga Tuulik rajatakse kaldaga ühendatuna . Kaldaga ühendab tuulikut Muuga sadama idaosa deta i lplaneering u koha n e lainemurdja . Muuga Sadama idaosa det a i l planeering on kehtesta t ud 22.08.2003 Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 57. Maksimaalne mere täitemaht (lainemurdja) on ca 135 000m3. Muuga sadama lainemurdja rajamisel tekkida võiv keskkonnamõju on hinnatud Royal Haskoning ( Hollnad ), ASi Merin ja TÜ Eesti Meresüsteemide Instituudi poolt 2006.aastal Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergi a st tootmise tasu määratakse vastavalt Kesk k o n natasude seaduse § 21 3 vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga; 2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra kehtestab selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub, volikogu määrusega. Kes k konnatasude seaduse § 21 2 maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaal paiknev tuuleelektrijaam asub tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (keskkonnahäiringu hüvitamise tasu . Koostas Kärt Madiberk AS Tallinna Sadam [email protected] Uuringu s Töö nr 23004879| 04.07.2024 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus Tallinn–Tartu 2024 Sisukord SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................................... 5 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................... 6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................................................... 7 2.1. Muuga sadama alal keh vad planeeringud ............................................................................................................. 7 2.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta .............................................................................................. 11 3. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ................................................................ 12 3.1. Mõju loomas kule, taimes kule, kaitstavatele loodusobjek dele ....................................................................... 12 3.1.1. Kaitstavad loodusobjek d ja Natura 2000 ......................................................................................................... 12 3.2. Müra ja vibratsiooni mõju ..................................................................................................................................... 14 3.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ..................................................................................................................................... 33 3.4. Mõju õhukvaliteedile ............................................................................................................................................. 34 3.5. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine .............................................................................. 35 3.6. Mõju kliimale ......................................................................................................................................................... 36 3.7. Avariiolukorrad ...................................................................................................................................................... 37 4. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ........................................................................................................................... 38 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 5 Sissejuhatus AS Tallinna Sadam soovib oma elektrienergia vajaduste tarbeks ja e evõ e kestlike eesmärkide saavutamiseks püs tada Muuga sadama idaossa elektrituuliku. Käesoleva töö eesmärk on tuua välja keskkonnategurid, mis projektala piirkonnas võivad eeldatavalt kaasneda ning välja toodud tegurite osas anda hinnang keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse kohta. Eksperthinnangu koostamisel on tuginetud AS-i Tallinna Sadam poolt esitatud teabele ning avalikest andmebaasidest ja infosüsteemidest kä esaadavale infole. Eksperthinnang on valminud Hendrikson DGE eksper de koostöös. Töörühma koosseis on järgmine:  Kaile Eschbaum – keskkonnakorralduse spetsialist (looduskaitse ja Natura);  Veiko Kärbla – keskkonnakorralduse spetsialist (müra, vibratsioon, varjutamine);  Ingrid Vinn – keskkonnakorralduse spetsialist (projek juht, veekeskkond);  Kris ina Tiits - keskkonnakorralduse spetsialist (välisõhk) 6 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus AS Tallinna Sadam (edaspidi ka arendaja) soovib oma elektrienergia vajaduste tarbeks püs tada Muuga sadama idaossa elektrituuliku. Tuuliku asukoht ja parameetrid on valitud koostöös Kaitseministeeriumiga. Planeeritava elektrituuliku maksimaalne võimsus oleks kuni 8 MW, tuuliku laba maksimaalne pikkus 86 meetrit ning kogu turbiini läbimõõt kuni 178 meetrit. Tuuliku laba maksimaalne kõrgus maapinnast ulatuks 250 meetrini. Tuuliku asukoht oleks Muuga sadama olemasoleva lainemurdja nurgal või kuni 256 meetrit lainemurdjast piki lainemurdjat edasi koos lainemurdja/tammi rajamisega(Joonis 1-1). Tuulik rajatakse kaldaga ühendatuna. Kaldaga ühendab tuulikut detailplaneeringu kohane lainemurdja1. Maksimaalne mere täitemaht lainemurdja rajamisel on ca 135 000 m3. Muuga sadama lainemurdja rajamisel tekkida võiv keskkonnamõju on hinnatud Royal Haskoning, AS Merin ja TÜ Ees Meresüsteemide Ins tuudi poolt 2006. aastal2. Käesolevas töös käsitletakse olemasoleva lainemurdja (kai nr 33) laiendamisega ning elektrituuliku rajamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Joonis 1-1. Kavandatava tegevuse asukoht (aluskaart: Maa-amet hallkaart ja sadamakaart 2024) 1 Kavandatava tegevuse alal keh b Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja Muuga sadam 3R kinnistute ja lähiala detailplaneering. 2 Muuga sadama lainemurdjate rajamise keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. 27.12.2006 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 7 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus AS Tallinna Sadam koosseisu kuulub neli sadamat, sh Muuga sadam Harjumaal. AS Tallinna Sadam on eraõigusliku juriidilise isikuna nende sadamate pidaja sadamaseaduse tähenduses. Muuga sadam asub geograafiliselt piiratud alal kolme kohaliku omavalitsuse (Viimsi vald, Jõelähtme vald ja Maardu linn) haldusterritooriumil. Kavandatav tuulik planeeritakse rajada Jõelähtme valla territooriumile. Muuga sadam on Ees suurim ja sügavaim kaubasadam, mille akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Ees transiitkaubanduses. Muuga sadamas on võimalik las da-lossida ja ladustada toorna at ja na asaadusi, sega- ja puistlas ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Muuga sadamas asub muuhulgas ka maailma üks suurimaid viljaterminale. Muuga sadama territooriumil tegutsevad mitmesugused e evõ ed. Nendeks on: AS Liwathon E.O.S., Neste Ees Aktsiaselts, Aktsiaselts Olerex Terminal, Muuga Storage Terminal OÜ (endine Vesta Terminal Tallinn OÜ), Nynas AS, OÜ S vis, PK TERMINAL OÜ, MGT MUUGA GRAIN TERMINAAL AS, AS DBT, HHLA TK Estonia AS, aktsiaselts TALLINNA SADAM, aktsiaselts Ees Raudtee ja MPG AgroProduc on OÜ. E evõtete AS Liwathon E.O.S., Neste Ees Aktsiaselts, Aktsiaselts Olerex Terminal, Vesta Terminal Tallinn OÜ, PK TERMINAL OÜ peamiseks tegevusalaks on laadungikäitlus (ETAK 52241) ning vedelike ja gaaside ladustamine (ETAK 52102). Muuga sadamas tegutsevad e evõ ed tegelevad ka segalas käitlemise, erinevate materjalide vahendamisega või muu tegevusalaga (nt kaubaladude töö, metalltoodete tootmine jne). AS Tallinna sadam soovib elektrituuliku püs tada Muuga sadamas, mille pidaja AS Tallinna Sadam on, varustamiseks taastuvatest ressurssidest toodetava elektrienergiaga. 2.1. Muuga sadama alal keh vad planeeringud Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/783. Maakonnaplaneeringu kohaselt on taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine Ees riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Taastuvenergia on energiaressurss, mida saab kasutada järjepidevalt (päikese-, tuule, maasoojuse- või lainete energia) või mis taastub erinevate ökosüsteemide ringluse käigus (biomassi energia – puit (hake, pelle d, halud, energiavõsa), põhk jms) ilma, et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks määral, mis ohustab kohalikke ökosüsteeme. Planeeringus on toodud, et Harju maakonnas on perspek ivikas arendada tuuleenergiat. Maakonna suurim olemasolev tuulikupark paikneb Pakri poolsaarel. Samas on maismaatuulikuparkide kavandamine suhteliselt hedalt asustatud Harjumaal, kus on ka arvukalt looduslikke piiranguid, keerukas. Maakonnaplaneeringus on toodud muuhulgas järgmised üldised ngimused taastuvenergee ka arendamiseks:  Elektrituulikute minimaalne kaugus tehnilise taristu objek dest (kõrgepingeliinid, maanteed, raudtee, gaasitrass jmt) peab olema vähemalt võrdne elektrituuliku kogukõrgusega.  Elektrituulikute kavandamisel rohelise võrgus ku aladele ei tohi halvendada rohelise võrgus ku sidusust ja toimivust. 3 h ps://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 8 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus  Elektrituulikute rajamine väärtuslikele maas kele (sh puhkealade) ja pärandkultuuri objek dele ei ole üldjuhul lubatud (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).  Arendustegevuse kavandamisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele aladele (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).  Tuulikupargi arendamiseks tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada elektrituulikute võimalikud positsioonid ja tuulegeneraatorite võimalikud kõrgused. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikupargi arendamise algstaadiumis. Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv) Jõelähtme valla üldplaneering on kehtestatud 29.04.2003 Jõelähtme vallavolikogu otsusega nr 40 4. Valla üldplaneeringus ei ole kavandatavat tegevust otseselt käsitletud, kuid arvestatud on Muuga sadama laiendamise perspek iviga. Jõelähtme valla üldplaneering (koostatav) Jõelähtme valla uue üldplaneeringu koostamine algata 30.05.20125. Üldplaneeringu maakasutusplaani eelnõu (seisuga 21.06.2022 ) kohaselt jääb kogu Muuga sadama maa-ala, sh kavandatava tegevuse ala äri- ja tootmise sihtotstarbega maa-alale. Koostatava üldplaneeringu seletuskirjas on ära toodud põhimõte, et Muuga sadama piirkonnas paigutatakse olulise keskkonna mõjuga tootmistegevus elamupiirkonnast eemale (mi e vahetusse lähedusse). Lubatud on paigutada kinnistule elektrituulikut oma majapidamise või e evõ e tarbeks. Elektrituulikute kõrgust üldplaneeringuga ei reguleerita. Elektrituulikute paigutamisel tuleb esmalt hinnata nende mõju (müra, varjutus jms) elamualadele. Kokkuvõ es võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud eesmärkide ja suunistega kooskõlas. Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja Muuga sadam 3R kinnistute ja lähiala detailplaneering6. DP kehtesta Jõelähtme Vallavolikogu 27.01.2011 otsusega nr 144. Planeeringu eesmärgiks oli Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja Muuga sadam 3R kinnistutel ja lähialal keh va detailplaneeringu järgsete krundipiiride muutmine vastavalt DP koostamise ajaks tekkinud reaalsetele vajadustele. Detailplaneeringu alusel moodusta üks tootmismaakrunt ja korrigeeri transpordimaa krun de piire. Alale on lubatud rajada LPG terminal koos mahu te ja raudteelaadimisestakaadiga. Terminali planeeritud võimsuseks on 700-800 tuhat t/a LPG-d (propaan ja butaan). Vedelgaasi tankerid on plaanitud silduma (max sügavus 18 m) lainemurdja külge ehitatavale kail (Joonis 2-1). 4 h ps://joelahtme.ee/documents/381171/4206243/%C3%9Cldplaneeringu+seletuskiri.pdf/bc3800d0-e5b8-4b3a-a66e-c9daa42c6b40 5 Algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 30. mai 2012. aasta otsusega nr 294. 6 Leitav Maa-ame geoportaali planeeringu kaardirakendusest: h ps://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=3655 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 9 Joonis 2-1. Kavandatav kai. Väljavõte Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja Muuga sadam 3R kinnistute ja lähiala DP tehnovõrkude koondplaanist. Detailplaneeringus on arvestatud olemasoleva kai nr 33 pikendamisega ehk kai nr 34 rajamisega. Jõelähtme valla Uusküla küla Muuga sadama idaosa detailplaneering Muuga sadama idaosa DP kehtesta Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli sadama edasise laiendamise võimaldamine koos uute kaide, sh käesoleva tegevusega kavandatava võimaliku lainemurdja pikenduse ehitamisega (Joonis 2-2). Detailplaneeringus on arvestatud lainemurdja (planeeringus käsitletud kai-liinina) pikendamisega. 10 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus Joonis 2-2. Väljavõte Muuga sadama idaosa DP põhijoonisest. Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 11 2.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruanne 2006. a valmis TÜ Ees Mereins tuudi, AS Merin, Royal Haskonig keskkonnamõjude hindamise aruanne „Muuga sadama lainemurdjate projekteerimine“7, mille eesmärgiks oli hinnata potentsiaalseid keskkonnamõjusid, mis võivad kaasneda Muuga sadamasse lainemurdjate rajamisega sõltuvalt viimaste asetusskeemist, konfiguratsioonist ja konstruktsioonist. Lainemurdjate ehitamise eesmärgiks on mereohutuse taseme tagamine sadamas seisvatele laevadele, et oleks välistatud nende sunnitud lahkumine reidile ükskõik millise tormiga. KMH aruandes käsitle ja hinna järgmisi võimalikke keskkonnamõjusid:  Mõjud merepõhjasetetele ja litodünaamikale;  Lainemurdjate ehitusaegse heljumi leviku piiride määramine;  Mõjud rannaprotsessidele ja supelrandadele;  Võimalikud mõjud merepõhjakooslustele;  Mõjud kalas kule ja kalapüügile;  Mõjud maismaataimes kule, linnus kule ja mereimetajatele;  Mõjud kohalikule elanikkonnale;  Keskkonnariskid lainemurdjate ehitamise ajal ja nende järgneva ekspluatasiooni kestel. KMH aruande koostamisel lähtu aastal 1995 alustatud ja pidevalt teostatud Muuga sadama merekeskkonna seire materjalide analüüsist, aga ka muude uuringute ja seirete tulemustest, sealhulgas ka teiste sadamate keskkonnamõjude seirete tulemustest. KMH-s võe arvesse nii KMH koostamise hetkel Muuga sadamas eksisteerivaid keskkonnariske kui ka lainemurdjate ehitamisega ja hilisema ekspluatatsiooniga kaasnevaid keskkonnamõjusid ja – riske, samu arvesta kõigi nende puhul muid Muuga sadamas toimuvaid tegevusi ja viimastest tekkivate keskkonnamõjude kumuleerimist lainemurdjatega seonduvate keskkonnamõjudega. KMH-ga lei , et mõju maismaaloodusele on oodatavalt mi e eri kaugeleulatuv, mõjupiirkond meres sõltub suures süvendus-kaadamistööde mahust. Käesoleva projek kohaselt on üks võimalik elektrituuliku asukoht olemasoleva lainemurdja laienduse ala. Võrreldes Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruandes käsitletud tegevusega kavandatakse käesoleva projek ga merekeskkonnas töid oluliselt väiksemas mahus. 7 Royal Haskoning, AS MERIN, TÜ Ees Mereins tuut. „Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruanne“. Tallinn, 27.12.2006. 12 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 3. Võimaliku keskkonnamõju kirjeldus, hinnang mõju olulisusele 3.1. Mõju loomas kule, taimes kule, kaitstavatele loodusobjek dele Varasemalt on Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruandes8 käsitletud lainemurdjate mõju looduskeskkonnale, sh vee-elus kule, merepõhjakooslustele ja linnus kule. Sisuliselt katab KMHs käsitletu ka käesolevas töös kavandatava lainemurdja mõjude hindamise. KMH-s kavanda lainemurdjaid oluliselt suuremas mahus, käesoleva projek ga kavandatakse vaid ca 250 m pikkust olemasoleva kai nr 33 pikendust. Arvestades, et KMHs on oluliselt suuremamahulisema kaide pikendamise puhul mõjud hinnatud, siis siinkohal neid korrata pole vajadust ning eluslooduse ja kaitstavate loodusobjek de puhul tuuakse välja tuuliku püs tamisega kaasnevad keskkonnaaspek d. Töös käsitletakse küll tuuliku kahte alterna ivset asukohta, kuid need asuvad üksteisest vaid 250 m kaugusel ning elusloodusele avalduvate mõjude osas on tuulik mõlemas asukohas sarnase mõjuga. Seetõ u ei ole eluslooduse käsiltemisel põhjust alterna ive eraldi käsitleda. 3.1.1. Kaitstavad loodusobjek d ja Natura 2000 Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitstavad loodusobjek d: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivis sed; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjek d; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjek d. Lähimaks kaitstavaks alaks on Ülgase-Saviranna hoiuala (KLO2000137), mis asub kavandatavast tuulikust pea 3 km kaugusel. Lähimad kaitstavate liikide leiukohad on EELISes registreeritud 2 km kaugusele ja need on erinevate käpaliste (vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel jt) leiukohad. Lähim metsaseadusega kaitstav vääriselupaik (VEP211496) jääb samu u 2 km kaugusele. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vastavalt EELIS andmebaasile ei ole kavandatava tegevuse asukohas ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ning konflik d nendega puuduvad. Arvestades, et tegemist on intensiivses kasutuses oleva sadamaga, mille maismaaosa ning rannajoon on suures osas tehislik ja inimtegevusest mõjutatud, siis ei ole kaitseväärtusega looduslike liikide/elupaikade leidumise potentsiaal selles piirkonnas samu kõrge. Natura 2000 Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgus k, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direk ividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirek iv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirek iv e LiD). Kavandatavaks tegevuseks on Muuga Sadama idaossa elektrituuliku paigaldamine. Tuulik kavandatakse Muuga sadama kaile nr 33 või alterna ivina selle kai pikendusena rajatava lainemurdja asukohta. Kavandatava tuuliku võimsus on kuni 8 MW ja maksimaalne kõrgus 250 m (laba pu maksimaalne kõrgus maapinnast) ning rootori läbimõõt kuni 178 meetrit. Kavandatavast tegevusest annab täpsema ülevaate ptk 1. Tuuliku rajamise mõjualaks saab üldiselt lugeda rajatava tuuliku asukohta ja lähiümbruse, s.t müra ja varjutuse mõjuala. Müra ja varjutuse mõjuala antud juhul siiski ühegi Natura alani ei ulatu. Ehitusperioodil võib aju ne mõjuala olla suurem seoses ehitusaegse intensiivsema inimtegevuse ja müraga. 8 Royal Haskoning, AS MERIN, TÜ Ees Mereins tuut. „Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruanne“. Tallinn, 27.12.2006. Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 13 Kavandatava tuuliku asukoht (mõlemad alterna ivsed asukoha variandid) on Muuga sadama territooriumil ja sisuliselt merealal (merealal asuval plaanitaval tehisstruktuuril). Natura alasid tuuliku asukoha lähedale ei jää. Kavandatava tuuliku asukohale lähimaks Natura alaks on Ülgase loodusala, mis asub üle 5 km kaugusel. Loodusala on esitatud Natura 2000 võrgus kku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgus ku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augus 2004. a korraldus nr 615-k). Alal kaitstakse niidu- ja metsaelupaigatüüpe ning ühte liiki: Elupaigatüübid: aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180); Liik: igilendlane (Myo s dasycneme). Linnualadest jääb lähimaks Kolga lahe linnuala, mis asub pea 14 km kaugusel. Linnuala on esitatud Natura 2000 võrgus kku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgus ku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augus 2004. a korraldus nr 615-k) ja vastavalt korraldusele on kaitse-eesmärkideks on järgmised linnuliigid ja nende elupaigad: alk (Alca torda), sinikael-part (Anas platyrhyncho), rääkspart (Anas strepera), tu vart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melani a fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hahk (Somateria mollissima), väike ir (Sterna albifrons), rand ir (Sterna paradisaea) ja punajalg- lder (Tringa totanus). Natura alade paiknemist kavandatava tuuliku ja lainemurdja piirkonnas illustreerib järgnev skeem. Joonis 3-1 Natura 2000 võrgus ku alad kavandatava tuuliku piirkonnas (Aluskaart: Maa-amet 2024) 14 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus Arvestades, et Natura 2000 võrgus ku alad on kavandatavast tuulikust kilomeetrite kaugusel, siis säilivad keskkonna ngimused neil aladel olemasolevalt. Muuga sadama ala on intensiivse inimtegevusega mürarikas keskkond, mis ei ole funktsionaalset seotud (nt Natura ala liikide toitumisalade vm kaudu) ühegi Natura alaga ja seetõ u võib öelda, et Natura 2000 võrgus ku alasid tegevuse mõjualasse ei jää. Natura hindamise läbiviimise vajadus puudub. 3.2. Müra ja vibratsiooni mõju Müra normtasemed Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ning ehitusprojek de koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus keh vad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Määruses kasutatakse samaväärsetena mõisteid müra ja helirõhutase. Eraldi norma ivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad sh elektrituulikud. Tuulikutest ngitud mürale ei ole Ees s eraldi müra normtasemeid kehtestatud. Tööstusmüra normid on sealjuures rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:  I kategooria – virgestusraja ste maa-alad ehk vaiksed alad;  II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad;  III kategooria – keskuse maa-alad;  IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Kavandatavale tuulikule lähimad müratundlikud hoonestusalad (nt elamud, sh maatulundusmaal asuvad elamud) tuleb reeglina lugeda II kategooria aladeks. Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt järgmisi müra normtasemete liigitusi:  müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;  müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Uute tuulikute kavandamisel seatakse reeglina lähimatel müratundlikel aladel eesmärgiks rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, samas on olemasolevas tööstuspiirkonnas uute müraallikate kavandamisel hetkel keh va seadusandluse kohaselt lubatud lähtuda ka piirväärtuse nõuetest. Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 15 Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on e eantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7–23) sisaldab ka õhtust aega (19– 23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Kui tuuliku töötamisega kaasneb tonaalne müra (ehk mingis spetsiifilises sagedusvahemikus esinev helirõhutase, mis on oluliselt suurem kui eelmises ja järgmises sagedusvahemikus esinev tase), mis on vastuvõtjale kuuldav ning selges eristatav (ning nt mõõtmistega täpsemalt fikseeritav), rakendatakse helirõhutasemele parandust +5 dB, kuna selgelt eristuv ning domineeriv toon võib olla oluliselt häirivam kui laiaspektriline müra. Käesolevas töös käsitletud tuuliku (nt Vestas V172 aga ka teised kaasaegsed tuulikud – Enercon, Siemens Gamesa, GE Wind Energy) puhul ei ole teada, et need tekitaksid tonaalselt müra ning müra hindamisel ning normtasemetega võrdlemisel ei ole rakendatud tonaalsusest tulenevat parandust. Viimase 10–15 a jooksul rajatud tuuleparkide puhul ei ole reeglina tonaalset müra tuvastatud ning tõenäoliselt ei ole ka antud juhul vajalik tonaalsusega kaasnevast võimalikust suuremast häiringust ngitud parandusteguri (+5 dB) rakendamine. Tuulikute töötamisega kaasnev inimesele kuuldav tuuliku labade tekitatav aerodünaamiline heli (ehk müra) võib olla teatud määral tsüklilise (rütmilise) iseloomuga (nt seotud tuuliku labade möödumise sagedusega tornist (ca 1 kord sekundis)). Tsüklilise või rütmilise iseloomuga müra võib samu (teoree liselt) kaasa tuua mõnevõrra suurema häiringu kui pidev sama tugevusega müra, kuid tuulikute puhul ei ole siiski käesolevaks ajaks Ees s (aga ka teiste riikide prak kas) sätestatud rangemaid nõudeid või parandustegureid, mis arvestaks müra tsüklilisust ning võimalikku suuremat häiringut. Seega on tuulikute puhul hetkel asjakohane tööstusmüra normtasemetest lähtumine (tööstusmüra normtasemed on juba oluliselt rangemad kui nt vastavad liiklusmüra normid). Tabel 3-1 Tööstusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB II III I Ala kategooria haridusasutuste, keskuse maa-alad üldplaneeringu virgestusraja ste tervishoiu- ja IV alusel maa-alad ehk sotsiaalhoolekande- vaiksed alad asutuste ning elamu ühiskondlike maa-alad, rohealad hoonete maa-alad Müra sihtväärtus 45/35 50/40 55/45 Müra piirväärtus 55/40 60/45 65/50 II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Tööstusmüra piirväärtus on vastavalt 60 dB päeval ning 45 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavus öistele nõuetele. Kavandatavatest tuulikutest lähtuva müra hindamisel (ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel) on seega soovitatav aluseks võ a kõige rangem nõue ehk öine sihtväärtus 40 dB. Ees seadusandluses 16 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus toodud sihtväärtusele vastav müratase (40 dB öösel) on levinud normtase ka mitmete teiste riikide (Saksamaa9, Soome10, Rootsi11, Poola12) prak kas tuulikute planeerimisel ning mõju hindamisel. Siseruumide müra normtasemed (ekvivalentne müratase, L pA,eq,T) on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, mille kohaselt eluhoonete elu- ja magamisruumides on tööstusaladelt (võrdsustatav tuulikutega) lähtuva müra puhul päevasel ajal lubatud 30 dB, öisel ajal 25 dB (nõue keh b suletud akende korral). Muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele mürasündmustele on kehtestatud lühiajalise mürasündmuse maksimaaltaseme norm LpA,max, mis tööstuslike allikate puhul on elu- ja magamisruumides öisel ajal 40 dB. Madalsageduslikule mürale on kehtestatud soovituslikud tasemed samu sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määruse lisa „Madalsagedusliku müra hindamine“). Mõju hindamine Sadama läheduse tõ u esineb piirkonnas ka hetkeolukorras selgelt tajutav olemasolev mürafoon, mis koosneb nii tööstusliku iseloomuga mürast (laadimistööd jms) kui ka liiklusmürast (rongide liikumised ja liiklus piirkonna teedel). Muuga sadama müraolukorda on uuritud nt järgmiste mürauuringute raames:  Müraemissioonide mõõtmised (Muuga sadam, Viimsi vald ja Jõelähtme vald, Harjumaa), Akukon Ees Oy filiaal, töö nr 160079-2, 2016;  Mürakaardistamine ja leevendusmeetmete analüüs (Muuga sadam, Viimsi vald ja Jõelähtme vald, Harjumaa), Akukon Ees Oy filiaal, töö nr 160079-3, 2016. Vastavalt nimetatud mürauuringutele on sadama idaosas peamiseks müra tekkeallikaks kaubarongide manööverdused. Muuga sadama laadimistööd toimuvad peamiselt sadama lääneosas, mis jääb juba ca 2 km kaugusele hetkel uuritavast alast. Varasemate mürauuringute kohaselt võib juhul, kui rongide manööverdused (rongide komplekteerimine, põkkumine, kaubarongide ja vedurite liikumised) jäävad öisele ajale, Uusküla territooriumil asuvates lähimates elamupiirkondades (nt Uusküla tee 31 // Pääsukese eluhoone) esineda manööverdustööde aegne müratase vahemikus 40-49 dB. Kogu öise perioodi (23.00-7.00) müratase jääb mõõtmiste ning arvutuste kohaselt väiksemaks kui 45 dB ehk väiksemaks kui II kategooria alade öine tööstusmüra piirväärtus. Päevased müra normtasemed (nt tööstusmüra piirväärtus 60 dB) on antud piirkonnas tagatud juba suurema varuga. Kui raudteel toimuvaid manööverdusi käsitleda liiklusmürana siis on varuga tagatud ka liiklusmüra piirväärtusele vastav olukord nii päeval kui ka öösel (liiklusmüra piirväärtus II kategooria aladel on 60 dB päeval ja 55 dB öösel). Toodud piirkonnas asub lähim eluhoone ca 100 m kaugusel lähimast raudtee manööverdusteest, raudtee ja elamupiirkonna vahelisele alale on rajatud ka müratõkkesein kõrgusega 4,8 m ning mürauuringus on välja toodud, et täiendavate müra leviku piiramise meetmete rakendamine ei ole antud piirkonnas põhjendatud. Tänaseks on raudteevedude maht majanduspolii liste muutuste tõ u vähenenud, seega võib eeldada, et Muuga sadamapiirkonna sisesed kaubarongide 9 “TA-Lärm 1998" (Technical Guidance for Protec on against Noise 10 Val oneuvoston asetus tuulivoimaloiden ulkomelutason ohjearvoista (1107/2015) 11 Vägledning om buller fran vinkra wert 12 Regula on of the Minister of the Environment of 14 June 2007 - On acceptable levels of environmental noise Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 17 manööverdustööd on tõenäoliselt samu mõnevõrra vähenenud võrreldes eespool nimetatud mürauuringu koostamise ajaga. Sadamast kirdesuunas ning kavandatavast tuulikust idasuunas asuvas Saviranna külas on varasemate mürauuringute kohaselt sadamast ngitud müra osatähtsus tagasihoidlik, kuigi sadama territooriumil aset leidvate tegevuste müra võib koha siiski kuuldav olla. Uute tuulikute kavandamisel hinnatakse tuulikute müra arvutuslikult, mis annab korraga ülevaate müra levikust suurel maa-alal. Müra mõõtmisi ei ole võimalik uue kavandatava (tulevase) objek puhul läbi viia, kuid ka olemasolevate tuulikute puhul on mõõtmiste teostamine sageli komplitseeritud, kuna huvipakkuvast müraallikast (tuulikutest) ngitud müratase mõõtepunk des (nt 1 km kaugusel tuulikutest) on tuulikute puhul oluliselt väiksem kui liiklusmüra või tavapärase rasketööstuse poolt tekitatava müra puhul ning prak kas võib esineda probleeme tuuliku müra ja foonimüra eristamisega. Üldjuhul on tuuliku poolt tekitatav müra seotud tuule kiirusega. Tuule kiiruse suurenemisel suureneb ka rootori pöörlemise kiirus (teatud tuule kiirusel saavutatakse op maalne kiirus ning tuule kiirusel jätkuval suurenemisel rootori pöörlemise kiiruse enam ei suurene), vastavalt suureneb ka labade läbi õhu liikumise kiirus ning müratase. Kuna kavandatakse üha kõrgemaid tuulikuid, siis võib tuule kiirus tuuliku rootori kõrgusel ja maapinnal (inimese kõrgusel) olla küllaltki erinev ning maapinnal lähedal suhteliselt tuulevaikse olukorra puhul võib tuulik siiski töötada. Vastavalt võib ka suhteliselt vaikse ilma korral (maapinna lähedal) tuuliku müra selges tajutav ning kuuldav olla. Inimeste taju seisukohast võib oluliseks pidada just suhteliselt vaikse loodusliku mürafooniga õhtuid ja öid olukorras, kus tuulikud siiski töötavad (kuna torni kõrgusel esineb piisav tuul) ning tuuliku müra võib piirkonna üldises foonis selgemalt domineerida. Tuulise ilma korral (ehk olukorras, kus tuuline ilm esineb ka maapinna lähedal) hakkab normidega võrdlemise seisukohalt olulises mürataseme vahemikus (nt vahemikus 35–45 dB) tuule kiiruse suurenemisel taustamüra tuulikute poolt tekitatavat heli mõningal määral summutama (foonimüra ning tuuliku müra segunevad teatud määral, kuid tuuliku müra võib siiski eristatav olla). Eluhoonete poolt tuulikute suunas puhuva tuule korral jäävad müratasemed juba oluliselt väiksemaks (suurusjärgus 10 dB või ka enam) või ei ole tuulikut üldse kuulda. Müra levimiseks on antud piirkonnas ngimused valdavalt suhteliselt head – maas k on suures ulatuses avatud. Tuule suundadest domineerivad antud piirkonnas lõuna- ja läänetuuled. Müra leviku modelleerimiseks kasuta spetsiaaltarkvaraga WindPRO. Arvutamisel kasuta rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acous cs – Abatement of sound propaga on outdoors, Part 2: General method of calcula on”, mis on olnud Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direk iv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma prak kas. Müra levik on antud ebasoodsates ngimustes – tuulikud töötavad maksimaalses töörežiimis (vastav töörežiim saavutatakse üldjuhul tuule kiirusel 8-10 m/s, referentskõrgusel 10 m maapinnast). Tuulikut käsitletakse kui punktmüraallikat ning mürakaardil esitatakse maksimaalne müra levik samaaegselt kõigis suundades (ilmakaartes). Tegelikes oludes esineb mürakaardil kujutatud olukord korraga seega ühes kindlas ilmakaares (allatuult). Müra leviku modelleerimisel ei lähtutud maksimaalsest tuuliku kõrgusest, kuna arvutuslikult esineb maapinna lähedal mõnevõrra suurem müratase just madalama torni korral (sest müraallikas asub 18 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus maapinnale lähemal, kõrgem torn on oluline aga nt varjutamise mõju hindamisel). Kavandatakse kuni 250 m kogukõrgusega tuulikut, kuid müra leviku arvutustes lähtu tuuliku kogukõrgusest 200 m. Samas ei esine arvutuslikult suurt erinevust mõnekümne meetrise torni kõrguse muutmise ning müra leviku arvutustulemuste vahel, kuid mõnevõrra suuremad arvutustulemused lähimate elamute juures ilmnevad siiski just madalama torni korral (erinevused enam kui 1 km kaugusel tuulikutest on siiski väiksed ehk suurusjärgus 0,1…0,2 dB) Spetsiaaltarkvaraga WindPRO modelleeritud müra leviku kaar de koostamisel ning müra mõju hindamisel kasuta hetkel tootmises olevatest tuulikutest ühe suurima mudeli andmeid (samas ei fikseerita hetkel ühte kindlat tuulikumudelit, seega võib asjakohaste nõuete täitmise korral rajada ka teisi samaväärseid tuulikuid):  7.2 MW võimsusega Vestas V172-7200 (rootori diameeter 172 m, torni kõrgus 114 m). Tuulikutootja andmetel on ühe tuuliku (“sakiliste labadega” mudel) helivõimsustase (LwA) 106,9 dB. Lisaks liide müraarvutustes iga tuuliku müratasemele veel parandustegur +2 dB arvestamaks perspek ivsete tuulikute puhul võimaliku täiendava määramatusega (tuulikutootja poolt väljastatud müraandmete näol ei ole tegemist garanteeritud müratasemetega) ning kirjeldamaks võimalikult ebasoodsat olukorda. Müra leviku arvutused teosta 1/3 oktaavribades (ehk algandmed sisestatakse ja arvutused teostatakse erinevates sagedusvahemikes ning tulemused liidetakse taas kokku ühearvuliseks väärtuseks), mis annab täpsemad tulemused, kui ühearvulisi (summeeritud) mürataseme väärtuse kasutamine arvutuste algandmetena, nt võib olulise madalasagedusliku müra osakaalu korral anda oktaavribades teostatud arvutused mõnevõrra suuremad tulemused kui ühearvulise summeeritud väärtuse kasutamise korral. Kuna Vestas V172 mudeli puhul ei ole tootja poolt veel esitatud ametlikke helivõimsustaseme andmeid erinevates sagedusvahemikes (tootja on avaldanud ainult ühearvulise helirõhutaseme väärtuse LwA 106,9 dB) siis lähtu V172 puhul V162-6200 MW mudeli andmetest (helivõimsustase 1/3 oktaavribades summaarse väärtusega LWA 104,8 dB, millele lisa V172 ja V162 mudeli vaheline erinevus ehk 2,1 dB). Lisaks arvesta müra leviku arvutamisel ka eespool mainitud määramatusega +2 dB. Tabel 3-2 Vestas V162 helivõimsustasemed (LwA) 1/3 oktaavribades, V172 andmete saamiseks liide antud väärtustele 2,1 dB, lisaks arvesta veel võimaliku määramatusega +2 dB 1/3 oktaavri 12. 31, 10 12 16 20 ba 10 16 20 25 40 50 63 80 250 315 5 5 0 5 0 0 kesksage dus, Hz Helivõim 41 52, 57, 67, 72, 77, 81, 84, 87, 89, 91, 93, 95, 47 63 94,7 sus-tase ,1 5 7 8 7 5 5 5 2 6 7 4 8 LWA, dB 1/3 Kok oktaavri 40 50 63 80 10 12 16 20 25 31 40 50 63 80 100 ku ba- 0 0 0 0 00 50 00 00 00 50 00 00 00 00 00 LwA, kesksage dB dus, Hz Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 19 Helivõim 95 95, 94, 93, 92, 91, 88, 86, 83, 80, 77, 70, 104 sus-tase 90 74 65,9 ,9 2 4 6 5 4 2 1 6 7 6 1 ,8 LWA, dB Müra leviku arvutuste teostamiseks koosta WindPRO arvutustarkvara sisene kolmemõõtmeline maas kumudel. Lähteandmetena kasuta Maa-ame avaandmetena kä esaadavaid kõrgusandmeid (samakõrgusjooned 2023. a seisuga), mis põhinevad aerolaserskaneerimise (LIDAR) tulemusena kogutud maapinna kõrguspunk del. Siiski võib öelda, et enam kui 1 km kaugusel asuvaid müraallikaid silmas pidades ei esine suurt maas kust ngitud erinevust arvutatud müratasemetes (antud juhul jäävad maapinna absoluutkõrgused vahemikku 0-30 m). Müralevi modelleerimisel on arvestatud ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Heli neelduvus sõltuvalt maapinna ja maakasutuse omadustest on määratud skaalal 0 (akus liselt "kõva" heli peegeldav pinnas: maantee, veekogud, betoon) kuni 1 (akus liselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud, põõsad, heinamaa, lumine pind). Antud juhul domineerib uuritaval alal valdavalt akus liselt „pehme” ehk helilaineid neelav looduslik pinnas, samas esineb teatud suundades ka akus liselt „kõva“ ehk helilaineid peegeldavat pinda (peamiselt vesi). Arvutustes kasuta seetõ u konserva ivsemat väärtust (koefitsient 0 ehk akus liselt „kõva“ pind, mis koosneb 100% ulatuses heli peegeldavatest pindadest), mistõ u arvutustulemused on tõenäoliselt mõnevõrra üle hinnatud ning tegelikud müratasemed jäävad eelduslikult väiksemaks. Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objek dega nagu kõrgemad puud ja metsaalad. Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad suuremad metsatukad, võivad tegelikkuses avalduvad müratasemed olla ka mõnevõrra väiksemad kui arvutustes näidatud, kuigi kõrgete tuulikute puhul on müra levikut tõkestavate objek de mõju reeglina siiski tagasihoidlik. Järgnevalt esitatakse müra leviku modelleerimise tulemused Vestas V172-7200 MW tuuliku puhul kahe erineva asukohaalterna ivi korral. Samas tuleb rõhutada, et käesolevas etapis ei ole veel teada konkreetne tuuliku mudel, mis selgub tõenäoliselt vastava hanke käigus. Nt on võimalik valida väiksemate parameetritega ning müratasemega mudel, samu võib ka käsitletud mudelite (nt V172 või samaväärne) puhul tuulikutootja poolt hanke raames esitatav täpsustatud mürataseme andmed jääda väiksemaks kui käesoleva eksperthinnangu raames teostatud müra leviku arvutuste lähteandmed (helivõimsustase LwA + määramatus 2 dB). Mürakaar dele on lisatud ka lähimate müratundlike alade asukohad. Eluhooned koos õuealadega on mürakaar del toodud tähistusega A...D. 20 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus Joonis 3-2 Kavandatava tuuliku täisvõimsusel töötamise mürakaart asukohaalterna ivi 1 korral Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 21 Joonis 3-3 Kavandatava tuuliku täisvõimsusel töötamise mürakaart asukohaalterna ivi 2 korral Tuuliku V172-7200 rajamise korral ei jää ükski eluhoone (sh koos õuealaga) 40 dB-st ehk II kategooria alade öisest müra sihtväärtusest kõrgema müratasemega alale, samu ei jää ühtegi eluhoonet 35-40 dB müratsooni. Arvutuslikult esinevad kõrgemad müratasemed (sh +2 dB määramatus) järgmiste elamualade puhul (igas suunas on välja toodud lähimad elamupiirkonnad): 22 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus  Mürakaardil tähistatud alad A ja B (Nuudipere ja Tiigi kinnistu eluhooned kavandatavast tuulikust idasuunas Saviranna külas) - arvutuslik müratase eluhoonete piirkonnas alterna iv 1 korral on 30,8…31,0 dB ning alterna iv 2 korral 29,4…29,7 dB;  Mürakaardil tähistatud alad C ja D (Uusküla tee 31 // Pääsukese ja Uusküla tee 44 // Nurme kinnistu eluhooned kavandatavast tuulikust lõunasuunas Uusküla külas) - arvutuslik müratase eluhoonete piirkonnas alterna iv 1 korral on 32,9…33,3 dB ning alterna iv 2 korral 32,1…32,5 dB. Teised elamupiirkonnad jäävad juba tuulikutest kaugemale ning müratase kaugemates piirkondades jääb väiksemaks kui eespool kajastatud eluhoonete puhul. Seega võib öelda, et kavandatava tuuliku töötamisega kaasneva müra mõju on tagasihoidlik ning ka kõige rangem elamualade normtase (II kategooria alade öine tööstusmüra sihtväärtus 40 dB) on tagatud selge varuga. Võrreldes arvutuslikku mürataset II kategooria alade öise tööstusmüra piirväärtusega (45 dB) on normtase tagatud enam kui 10 dB suuruse varuga. Müra leviku arvutustulemused on ootuspärased, kuna kavandatava tuuliku ning lähimate eluhoonetega on tagatud piisav vahemaa, alterna iv 1 korral ca 1,7 km ja alterna iv 2 korral 1,82 km. Piirkonnas jääb edaspidi domineerima sadama tegevusest ngitud müra ning liiklusmüra piirkonna teedel, samu esineb rannikuäärses piirkonnas igapäevaselt märkimisväärne looduslik mürafoon (merelainete helid, puude sahin, tuuleiilid). Kavandatava tuuliku rajamine ei muuda piirkonna müraolukorda märkimisväärselt. Madalsagedusliku müra hindamine (siseruumides) Madalsageduslikule mürale on kehtestatud soovituslikud tasemed sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Määruse lisas (määruse lisa 1. Madalsagedusliku müra hindamine) on toodud soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides (ehk ainult siseruumides) ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal. Tabel 3-3 Soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal 1/3 oktaavriba 10 12.5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 kesksagedus, Hz Helirõhutase 95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32 Lp,eq, dB Vastavalt määrusele kasutatakse madalsagedusliku müra hindamist juhul, kui müra põhjustab kodanike kaebusi (siseruumides), kuid mõõdetud müratase ei ületa siseruumide normtasemeid või on sellele väga lähedal. Kui mõõdetud helirõhutase mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab toodud siseruumide nõudeid, loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse taotleda müravastaste meetmete rakendamist. Reeglina ei ole enam kui 1 km kaugusel tuulikutest (antud juhul on kavandatav puhverala eluhoonetega ca 1,7 km) madalasagedusliku müra soovituslike normtasemete ületamist e e näha, kuid olenevalt hoonete konstruktsioonist ning seisukorrast (eelkõige helipidavusest) võib müra teatud olukordades siiski ka siseruumides tajutav olla. Eeldada võib, et kaasaegsetes hea Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 23 helipidavusega hoonetes on tagatud head ngimused, kuid nt vanemates puitmajades võib tuulikute müra olla siiski tuntav. Madalsagedusliku müra leviku modelleerimiseks kasuta spetsiaaltarkvara WindPRO. Arvutustarkvara sisaldab Soome madalsagedusliku müra arvutamise metoodikat (sh on Soome siseruumide nõuded madalsagedusliku müra osas Ees nõuetega väga sarnased), mis võimaldab hinnata madalsagedusliku müra levikut ja mõju hoonete siseruumides. Kuna madalsagedusliku müra levik hoonete siseruumidesse sõltub otseselt hoone heliisolatsioonist (nt seinte massiivsusest, akende heliisolatsioonist) ning piirkonnas asuvate eluhoonete heliisolatsioon võib hoonete lõikes märkimisväärselt erineda, lähtu kõige konserva ivsemast lähenemisest ehk eelda , et hoonete puhul on tegemist kergkonstruktsiooniga suvemajade tüüpi hoonetega, mille heliisolatsioon (sh eelkõige madalamate sageduste osas) on tagasihoidlik (vt Tabel 3-4). Seega võib eeldada, et niiöelda „keskmise eluhoone“ puhul on tagatud siinkohal toodust paremad ngimused. Tabel 3-4 Arvutustes kasutatud hoonete heliisolatsiooni väärtused erinevate sagedusvahemike kaupa 1/3 oktaavriba kesksagedus, 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 Hz Heliisolatsiooni 0 4,8 6,2 8,4 10,5 11,9 11,9 16,0 17,5 17,9 16,6 väärtus, dB Madalsagedusliku müra vastavust keh vatele nõuetele hinnatakse eraldi sagedusvahemikes (1/3 oktaavriba kesksagedustel) ning müratase peab vastama normtasemele kõigis sagedusvahemikes. Järgnevalt kirjeldatakse võimalikku madalsagedusliku müra mõju lähimate eluhoonete sees lähtudes võimalikust suurimast tuulikust (hetkel teadaolevalt nt V172-7200 tuulik). Arvutuslikult esinevad kõrgemad müratasemed (sh +2 dB määramatus) järgmiste elamualade puhul, välja on toodud kõige normilähedasema sageduse ehk 80 Hz helirõhutase (vastava sageduse normtase on 40 dB) ebasoodsama tuuliku asukoha ehk alterna iv 1 korral:  Mürakaardil tähistatud alad A ja B (Nuudipere ja Tiigi kinnistu eluhooned kavandatavast tuulikust idasuunas Saviranna külas) - arvutuslik madalsagedusliku müra helirõhutase tase (sagedusel 80 Hz) eluhoonete sees on ca 27 dB;  Mürakaardil tähistatud alad C ja D (Uusküla tee 31 // Pääsukese ja Uusküla tee 44 // Nurme kinnistu eluhooned kavandatavast tuulikust lõunasuunas Uusküla külas) - arvutuslik madalsagedusliku müra helirõhutase tase (sagedusel 80 Hz) eluhoonete sees on ca 29 dB. Vastavalt arvutustulemusele on madalsagedusliku müra nõuded lähimate eluhoonete siseruumides täidetud ning kaugemal asuvate eluhoonete puhul on juba tagatud eespool kirjeldatust mõnevõrra paremad ngimused ning iga hoone eraldi käsitlemist ei vaja. Lisaks tuleb silmas pidada, et arvutustes lähtu kõige tagasihoidlikumatest hoonete heliisolatsiooni väärtustest. Seega võib öelda, et kavandatava tuuliku töötamisega kaasnev madalsagedusliku müra mõju on tagasihoidlik ning soovituslike siseruumide nõuded on tagatud selge varuga. 24 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus Infraheli Tuulikute puhul kerkib sageli esile ka eri madalsagedusliku müra ehk infraheli (tavaolukorras inimkõrvale tajumatu heli) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul tuleb samaaegselt käsitleda kahte muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja helirõhu tugevust (dB), kuna väljaspool inimese tavapärast kuulmisläve esineva madalasagedusliku müra alumise spektrivahemiku ehk infraheli (sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) mõju inimesele sõltub eelkõige selle tugevusest (dB). Infraheli mõju inimese tervisele on maailmas uuritud ja väidetakse, et intensiivne infraheli (nt kosmosesõidukites) mõjutab inimese vegeta ivset närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm, keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt. Võimalikku tuuliku töötamisest ngitud infraheli on uuritud nii Suurbritannias, Taanis, Saksamaal kui ka USA-s, sealhulgas on teostatud hulgaliselt testmõõtmisi, kuid üldine järeldus on, et moodsate vastutuult seadistatud tuuleturbiinide töötamisel tekkiv infraheli on reeglina piisavalt madalal tasemel, mis jääb madalamaks kui inimeste tajulävi. Sisuliselt ei ole väide – infraheli võib tekkida tervisehäireid – vale, kuid reaalseks ohu või häiringu (taju) tekkeks peab infraheli puhul esinema äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk. Ars teaduslikud uuringud on näidanud, et infraheli taju algab siiski kuulmisorganist ning kui infraheli ei ole piisavalt tugev, et seda kuulda, ei ole reeglina võimalik ka mingil muul moel infraheli füsioloogiliselt tajuda13,14. Inimesed kuulevad reeglina (rütmilist) tuuliku labade liikumisest ngitud kesksageduslikku heli, mis sisaldab ka inimesele kuuldavat madalsageduslikku komponen (kuid mi e tajutavat infraheli). Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz ehk tavapäraselt inimesi ümbritsevas keskkonnas leviv tajutav müra, sh ka inimese kõne tavapärane helisagedus) helirõhu tugevusest 0– 20 dB. Madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab tajulävi ületamiseks helirõhk olema oluliselt tugevam – ca 80 dB 20 Hz piirkonnas (ehk infraheli sagedusega 20 Hz võib olla kuuldav kui helirõhutase antud sagedusel ületab 80 dB) ning 100 dB 5 Hz piirkonnas (infraheli sagedusega 5 Hz võib samu olla kuuldav, kuid helirõhutase antud sagedusel peab olema veel suurem ehk rohkem kui 100 dB). Nimetatud tugevusega infraheli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega. Samu ei põhjusta inimese tajulävest nõrgem infraheli teadaolevalt muid füsioloogilisi või psühholoogilisi efekte. 13 Moller H, Pedersen C S. Hearing at low and infrasonic frequencies. Noise Health 2004;6:37-57 14 Swen M, Stefan H, Mar n H, Susanne K. „Can infrasound from wind turbines affect myocardial contrac lity? A cri cal review.“ Noise Health 2022;24:96-106 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 25 Joonis 3-4 Heli tajumislävi sagedusvahemikus 1-1000 Hz (sh infraheli kuni 20 Hz) Tuulikute tekitatud infraheli on reeglina nii madalal tasemel, et vaid spetsiaalsed mõõteaparaadid ja andmetöötlusseadmed suudavad seda registreerida (nt on välja töötatud seadmed, mis registreerivad infraheli ka mitmekümne kilomeetri kauguselt, kuid see ei tähenda automaatselt, et registreeritud tase oleks ohtlik tervisele või inimese pool tajutav) ja tavaolukorras ei ole reaalne, et inimesed tunnetaksid seda, samu puudub risk inimese tervisele ja seda ka tuulikutele oluliselt lähemal viibides (võrreldes hetkel kavandatud puhveralaga ca 1,7 km eluhoonetest). Põhjalik madalsagedusliku müra (sh infraheli) uuring15 viidi läbi Soomes (avalda 2020. aastal). Soome riigi poolt tellitud uuringu viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus. Uuringust lei , et kuigi ka mitme kilomeetri kaugusel tuulikutest elavad inimesed peavad mõnikord infraheli (ehk inimkõrvale tavaolukorras tajumatuid helisid) võimalikuks häiringu allikaks (vastavaid inimeste küsitluste laadseid uuringuid ja hinnanguid on võimalik leida mitmeid, kuid otseselt teadusuuringu nõuetele vastavad allikad jõuavad reeglina teistsugustele järeldustele), ei suuda inimesed kontrollitud katse ngimustes infraheli ning selle mõju siiski tuvastada. Seega saab objek ivselt peamise võimaliku mõjuna siiski välja tuua tavapärase ning inimkõrvale kuuldava heli (mis võib samu sisaldada ka kuuldavat madalsageduslikku komponen , mida võidakse tõlgendada infrahelina), aga ka visuaalsete mõjudega seotud asjaolusid (varjude liikumine, tuulikute nähtavus ning tu ava maas kupildi muutus). Infraheli esineb tavapäraselt ka looduses, näiteks on tuulikutele sarnaste sagedus-karakteris kutega tuul samu üheks infraheli tekitajaks. Samu põhjustavad tuulikutega samal tasemel ja ka intensiivsemat infraheli erinevad tööstuslikud seadmed ja transpordivahendid, ome ei ole ka nende masinate poolt tavapäraselt tekitatav inimesele tajumatu madalasageduslik müra komponent (infraheli) terviseriskide põhjustajaks. 15 Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Panu Maijala, Anu Turunen, Ilmari Kurki, Lari Vainio, Satu Pakarinen, Crista Kaukinen, Kris an Lukander, Pekka Tii anen, Tarja Yli-Tuomi, Pekka Taimisto, Timo Lanki, Kaisa Tiippana, Jussi Virkkala, Emma S ckler, Markku Sainio. 2020 26 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus Kaasaegsete tuulikute puhul on oluline hinnata potentsiaalset mürafooni eelkõige inimesele tajutavas sagedusspektris (eelkõige kesksagedustel 1000–4000 Hz aga ka kuuldava spektri madalamas vahemikus ehk sagedustel 20-200 Hz) ja vastavalt valitavate tuulikute mürakarakteris kutele tagada piisav vahemaa tundlike aladega. Tuulikust lähtuva vibratsiooni hinnang Vibratsioon piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on fikseeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete aga ka koolide ning lasteaedade kaitset. Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teket labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku tornis. Tagamaks tuuleturbiini püsivus ja vastupidavus, peab tuuliku konstruktsioon olema vibratsiooni teket minimeeriv, vibratsiooni summutav ja vibratsiooni edasikandumist takistav. Oluliseks osaks vibratsiooni väl misel ja summutamisel on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi ngimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Eeskä tagamaks turbiini püsivus (sh pikaaegne vastupidavus ja seda ka ekstreemsetes ngimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab võimalikult väikse vibratsiooni tekke vundamendis ja vastavalt ka vähese leviku ümbritsevas pinnases. Lähtudes eelnevast võib öelda, et tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on väike (eluhoonete paiknemist arvestades sisuliselt olematu). Antud juhul tuleb arvestada ka lähimate tundlike aladega tagatud minimaalse vahemaa suurust (eluhoonetega ca 1,7…1,8 km), mis on piisav väl maks ülenorma ivse (ühtlasi ka inimeste poolt tajutava vibratsiooni) maapinna kaudu leviva vibratsioon levikut tundlike objek deni. Antud vahemaa puhul suudavad vaid vastavad tundlikud mõõteseadmed tuvastata vibratsiooni olemasolu, kuid mõju jääb inimese tajupiiridest oluliselt väiksemaks. Lainemurdja rajamine ning ehitusaegsed mõjud Muuga sadama lainemurdja rajamise KMH raames on võimalike mõjudena välja toodud eelkõige ehitusaegsed mõjud, kasutusaegselt pidevat müra ei teki, samu on lähimate müratundlike aladega (elamumaad ja eluhooned) tagatud piisavalt suur vahemaa ehk ca 1,7 km. Ehitusaegsete mõjude minimeerimiseks võib välja tuua järgmised nõuded ja soovitused:  Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 kohaselt tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakendada ajavahemikus 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset;  Kuna eraldi normtasemed on kehtestatud päevasele (ajavahemik 7.00-23.00) ja öisele ajale (23.00-7.00) tuleb ehitusmüra puhul ajavahemikus 21.00-23.00 rakendada päevaseid tööstusmüra normtasemeid ning ajavahemikus 23.00-7.00 öiseid tööstusmüra normtasemeid;  Ajavahemikus 7.00-21.00 ei ole ehitusmürale normtasemeid kehtestatud, kuna lühiaegseid mürarikkaid ehitustöid on päevasel ajal siiski mõistlik lubada ning teatud häiringud tuleb seega aktsepteeritavaks lugeda;  Impulssmüra (nt vaiade rammimisega kaasnev lühiajaline ning muutlik müra) piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus 7.00–19.00; Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 27  Tuuliku rajamise ja lainemurdja laiendamise ehitustööde läbiviimisel on seega soovitatav kõige mürarikkamad töid (nt vaiade rammimine) öisele ajale (23.00-7.00) mi e kavandada;  Võimalusel väl da suures mahus öiseid transporditöid (nt ehitusmaterjalide vedu) elamupiirkondadest mööduvatel teelõikudel;  Ehitustööde ajal jälgida head tööde teostamise tava (seadmete ja masinate korrashoid, jooksvalt müra vähendavate töövõtete kasutamine, seadmete väljalülitamine jne)  Päevasel tööajal (ajavahemikus 7.00-21.00) ei ole seadusandluses ehitustööde mürale piiranguid seatud, kuid võimalusel on soovitatav väl da mürarikaste tööde teostamist ka nädalavahetuse varajastel hommikutundidel ning nädalavahetusel õhtusel ajal (ehk inimeste puhkeajal). Varjutamine Mõju iseloomustus Varjutamise (tuulikute puhul kasutatakse samaväärsena ka mõistet „varjutus“) all mõistetakse visuaalset häiringut, mis tekib päikeselistel päevadel tuuliku rootori pöörlemisest (labade liikumisest) ngitud varjude liikumise tulemusel. Varjutamise esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirtega) ühel joonel (vaatleja ja päikese vahel). Aasta jooksul tekkiv varjutamise ala ei ole ümber tuuliku ühtlane, vaid tulenevalt päikese näivast liikumisest taevavõlvil kagu ja edela suunas välja venitatud „liblika“ kujuline. Samu oleneb varjutamise esinemine aastaajast (lisaks muidugi ka kellaajast). Varjutuse reaalne esinemine sõltub eelkõige ilmas kuoludest – pilvisusest, tuule suunast (tuuliku labade asendist) ning päikese seisust. Varjutuse kestust ja ulatust hinnatakse reeglina arvutuslikult (sh arvestades piirkonnale omaseid aasta keskmisi meteoroloogilisi andmeid). Varjud on pikimad päikesepaistelistel hommiku- ja õhtutundidel, mil päikesekiired langevad madala nurga all ning kõige lühemad keskpäeval. Pikimad on varjud ida- ja läänekaares, kuid mida pikemad on varjud, seda lühemat aega varjutamine kestab. Teoree liselt võivad suurte (nt tuulikud kogukõrgusega ca 250 m) tuulikute varjud ulatuda mitme kilomeetri kaugusele. Sageli tuuakse tuulikute puhul välja, et tuulikutest lähtuv varjude liikumine ei põhjusta märkimisväärset häiringut kaugemal kui ca 10 tuuliku rootori läbimõõdu kaugusel tuulikutest, kuid see ei tähenda, et kaugemal ei pruugi varjutamist üldse esineda. Vaatlemisel kaugemalt kui 10 rootori diameetrit ei tundu rootori labad lõikavat päikesekiiri enam sedavõrd teravalt ning tuulik võib teatud kauguselt vaadates paista pigem statsionaarse objek na päikesekiirte ees. Üheks varjutamist kui häiringu esinemist mõjutavaks teguriks loetakse ka tuuliku laba laiust ning nt arvutusprogrammidega varjutamise esinemise hindamisel lähtutakse sageli eeldusest (nt Saksamaa prak kas16), et juhul, kui konkreetsest vaatepunk st vaadates katab tuuliku laba vähem kui 20% päikese näivast pindalast, ei esine varjutamist kui selget häiringut. Hetkel turul pakutavate suuremate maismaatuulikute (rootori diameetriga ca 170 m) puhul jääb nt labade maksimaalne laius suurusjärku 4,5–5 m, mis teeb maksimaalseks varjutamise kui selge häiringu esinemise kauguseks ca 2–2,2 km. Samu tuleb arvestada, et veelgi kaugemalt vaadates on päike juba niivõrd madalal, et atmosfääri op listest omadustest tulenevalt ei ole päikesekiirgus kuigi erk, mistõ u teoree liselt tekkiv varjutus on reaalselt raskes märgatav ning tõenäoliselt ei põhjusta häiringut. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutatakse üldjuhul aasta keskmisi meteoroloogilisi andmeid: päikesepaiste keskmist jaotust kuude lõikes, nt Keskkonnaagentuuri (varasemalt EMHI) andmed 1991–2020 a kohta ja domineerivate tuulte jaotust. Ees kliimas moodustab päikesepaisteline aeg aasta keskmiselt ca 40% maksimaalsest võimalikust. Päikesepaiste tõenäosus 16 Hinweise zur Ermi lung und Beurteilung der op schen Immissionen von Windenergianlagen (WEA-Scha enwurf-Hinweise), 2002 28 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus on suurem suvekuudel (mais, juunis, juulis ja augus s on päikesepaistelise aja osakaal ca 50% maksimaalsest võimalikust), talvekuudel langeb päikesepaistelise aja osakaal maksimaalsest võimalikust 10–15%-ni (novembris, detsembris ja jaanuaris). Teine oluline aspekt varjutuse kujunemisel on tuule suund, kuna tuuliku rootor pöörab ennast tuule suunas ning vastavas suunas saavad tekkida ka maksimaalse ulatusega varjud. Seetõ u kasutatakse nt realistlikule olukorrale vastava varjutamise hindamisel ka piirkonnale iseloomuliku tuulteroosi. Tuulevaikseid päevi, mil varjutamist ei esine, on hinnanguliselt 30 päeva aastas, kuid hindamaks võimalikku maksimaalset mõju, ei võeta arvutamisel tuulevaikseid päevi sageli siiski arvesse. Käesoleva töö raames eelda , et tuulevaikseid päevi ei esine ning varjutamist võib esineda kõikidel päevadel (küll mi e samades auskohtades). Varjutamise arvutamisel kasuta pinnareljeefi ehk Maa-ame maapinna kõrgusandmeid (samakõrgusjooned 2,5 m sammuga) 2023. a seisuga. Varjutamise kaardi koostamisel ei arvestata üldjuhul võimalike varjutuse levikut takistavate objek de (näiteks metsaalad või kõrvalhooned) mõjuga, mistõ u tavapäraselt kaardil esitatu on ka sellest aspek st lähtuvalt mõnevõrra ülehinnatud situatsioon. Arvutamisel eeldatakse, et hoonete aknad asetsevad ris tuulikupargi tuulikutega, mis samu ei pruugi prak kas sageli tõele vastata ja võib põhjustada varjutamise mõningast ülehindamist.Ees seadusandluses puuduvad normid, mis käsitleks lubatud varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Muu maailma prak kas on tänaseks välja töötatud soovituslikud väärtused eraldi maksimaalse teoree lise varjutamise kestuse kohta (ehk olukord, mis ei arvesta pilvist aega ja tuulesuundi, eeldatakse, et päike paistab kogu võimaliku teoree lise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes ris ) ning piirkonna realistlikele ngimustele vastava olukorra (arvestades päikesepaiste kestust ja valdavaid tuulesuundi) jaoks. Lubatud teoree lise maksimaalse varjutamise (ehk olukord, mille puhul eeldatakse, et päike paistab kogu võimaliku teoree lise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes ris ) kestuse puhul on rahvusvaheliselt enim kasutatavaks soovituslikuks maksimaalseks väärtuseks kuni 30 tundi varjutamist aastas (nt Saksamaa nõuded17) ühe eluhoone juures. Lisaks on Saksamaa nõuetes välja toodud ka soovituslik teoree lise maksimaalse varjutamise kestus päevas, mis on 30 minu t ühe eluhoone juures. Reaalsetele piirkonna ngimustele vastava olukorra hindamisel (arvestades päikesepaiste kestust ja valdavaid tuulesuundi) rakendatakse soovitusliku varjutamise kestuse ülempiirina nt väärtusi 8 tundi aastas (Saksamaa nõuded) ja 10 tundi aastas (Taani ja Rootsi prak ka aga konkreetsed nõuded on sätestamata). Realistlikele ngimustele vastav varjutamise kestus jääb üldjuhul ca 3–4 korda väiksemaks (olenevalt tuulikute ning mõjutatud alade asetusest võib erinevus olla ka suurem) kui maksimaalne teoree line varjutamise kestus mingis konkreetses punk s. Mõju hinnang Käesoleva töö raames koosta tuulikuparkide kavandamise ja mõju hindamise spetsiaaltarkvaraga WindPRO varjutamise kestuse kaardid maksimaalse teoree lise varjutamise kohta ning kahe asukohaalterna ivi korral. Spetsiaaltarkvaraga WindPRO modelleeritud varjutamise kestuse kaar de koostamisel ning maksimaalse võimaliku varjutamise mõju hindamisel võe aluseks hetkel teadaolevalt ühe suurima tuuliku Vestas V172 (võimsus 7,2 MW, rootori diameeter 172 m, torni kõrgus 164 m, kogukõrgus 200 m) parameetrid. 17 Hinweise zur Ermi lung und Beurteilung der op schen Immissionen von Windenergianlagen (WEA-Scha enwurf-Hinweise), 2002 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 29 Tulemuste analüüsimisel tuleb siiski silmas pidada, et hetkel ei ole teada tuuliku tootja ega täpne mudel. Samas võib öelda, et varjutamise mõju ei erine oluliselt ka teiste sarnaste parameetritega tuuliku mudelite korral ning järeldused saab teha ka antud mudeli põhjal. Alljärgnevalt esitatakse maksimaalse teoree lise varjutamise kestuse kaart (vastav soovituslik normtase 30h aastas) kahe asukohaalterna ivi korral. Vastava värviga pidevjoonest tuuliku poole jääval alal on ületatud antud joonele vastav varjutamise summaarne tundide arv aastas. Varjutamise kaar dele on lisatud ka enim mõjutatud eluhoonete asukohad tähistusega A...E. Joonis 3-5. Hinnanguline maksimaalse teoree lise varjutamise kestuse kaart asukohaalterna ivi 1 korral (Aluskaart: Maa-ame põhikaart, 2024) 30 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus Joonis 3-6. Hinnanguline maksimaalse teoree lise varjutamise kestuse kaart asukohaalterna ivi 2 korral (Aluskaart: Maa-ame põhikaart, 2024) Arvutustulemused näitavad, et modelleerimisel aluseks olnud parameetritega tuuliku (rootori diameeter 172 m, torni kõrgus 164 m) puhul on mõlema asukohaalterna ivi korral selgelt tagatud soovituslik teoree lise maksimaalse varjutamise ajalise kestuse väärtus (30 tundi aastas) lähimate eluhoonete juures. Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 31 Tabel 3-5 Varjutamise kestus enim mõjutatud elamute juures erinevate asukohaalterna ivide korral Maksimaalne Maksimaalne Varjutamise teoree line teoree line esinemise päevi Tähis Katastriüksuse nimi varjutamise kestus varjutamise kestus aastas (maksimaalne aasta jooksul kokku ühe päeva jooksul (h, teoree line) (h, min) min) Alt. 1 Alt. 2 Alt. 1 Alt. 2 Alt. 1 Alt. 2 A Nuudipere 5:12 3:32 25 21 0:19 0:16 B Tiigi 5:22 3:38 25 21 0:19 0:16 C Saviranna tee 41 5:36 3:24 38 31 0:13 0:11 Rootsi-Kallavere tee D 4:07 4:32 34 41 0:11 0:11 7 // Ööbiku Rootsi-Kallavere tee E 1:25 5:29 23 40 0:06 0:12 5 // Vanapere Tabelis toodud tulemuste puhul tuleb arvestada, et tegemist on väga konserva ivse lähenemisega ehk arvestatud ei ole pilviste päevadega, mil varjutamist ei esine, samu pole arvestatud tuulevaikseid päevi ning tuuliku laba on 100% ajast võetud ris vaatlejate asukohaga. Tegelik varjutamise aeg jääb seega oluliselt väiksemaks. Realistlikele ngimustele vastav varjutamise kestus jääb üldjuhul ca 3–4 korda väiksemaks (olenevalt mõjutatud hoonete paiknemisest võib erinevus olla ka suurem) kui maksimaalne teoree line varjutamise kestus mingis konkreetses punk s. Küll aga saab välja tuua, et teoree lise maksimaalse varjutamise kestus ei ületa ühegi elamu juures ka realistlikele oludele vastavat soovituslikku normtaset 8 h (Saksamaa nõuded) ning otseselt teoree lise maksimaalse varjutamise kestusega võrdlemiseks sobiv väärtus (ehk 30 h) on tagatud juba selge varuga. Varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik täpselt välja tuua varjutamise tekkimise kellaajad ja kuupäevad. Alljärgnevalt on graafikutel esitatud detailne varjutamise analüüs enim mõjutatud elamupiirkondades. Graafikult on võimalik välja lugeda (ja nii iga uuritava ala puhul) varjutamise ilmnemise kuupäev, kellaaeg ja kestus ühe kalendriaasta jooksul (varjutamine saab esineda ainult päikesepaistelistel ning tuulistel päevadel). 32 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus Joonis 3-7 Varjutamise esinemise kalender lähimates elamupiirkondades asukohaalterna ivi 1 korral (mõnevõrra ebasoodsam asukoht kui alterna iv 2, kuid varjutamise ilmnemise kellaajad on mõlema asukoha puhul suhteliselt sarnased). Kalendrist on võimalik välja lugeda konkreetses piirkonnas (küll ainult päikesepaistelisel ning tuulisel päeval) esineva varjutamise ilmnemise kuupäev ja kellaaeg. Varjutamise esinemise kalendrist on näha, et kavandatavast tuulikust erinevatesse suundadesse jäävate alade puhul esineb varjutamist pisut erinevatel aasta- ja kellaaegadel: Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 33  Tuulikutest idasuunas (nt Nuudipere ja Tiigi kinnistu Saviranna külas) võib varjutamist esineda õhtusel ajal (vahemikus 19.30–20.30) ning aprillis ja augus s, teistes kuudes varjutamist ei esine;  Tuulikutest kagusuunas (nt Saviranna tee 41 kinnistu Kallavere külas, aga ka teiste sama piirkonna eluhoonete juures) võib varjutamist esineda hilisõhtusel ajal (vahemikus 21.30–22.00) ning juuni ja juulikuus, teistes kuudes varjutamist ei esine. Suvekuudel põhjustab tõusev päike hommiku kõige pikemaid varje tuulikutest läänesuunas. Loojuv päike toob aga õhtu kaasa kõige pikemad varjud tuulikutest idasuunas. Keskpäeval on päike kõrgemal ja varjud lühemad ning varjud esinevad ainult tuulikutest põhjasuunas. Talveperioodil võib varjutamist esineda peamiselt keskpäeval ja ainult tuulikutest põhjasuunas. Vaadates kavandatava tuuliku asukohta saab välja tuua, et elamupiirkondades võib lühiajaliselt varjutamist esineda ainult õhtusel ajal ning kevad-suvisel perioodil. Varjutamise kui häiringu tegelik mõju sõltub lisaks ka olemasolevatest visuaalsetest barjääridest (mets puud, hooned), mis varje “murravad”. Reaalselt takistavad maksimaalset varjude ulatust mitmed olemasolevad barjäärid (kõrghaljastus, hooned jms), kuid arvestades kavandatavate tuulikute suuri mõõtmeid, on varjutamist tõkestavate barjääride mõju enamas siiski tagasihoidlik (kuigi mõnes punk s võib mõju olla ka oluline). Kavandatava tuuliku korral seega ülenorma ivset varjutamise mõju lähimate eluhoonete juures ei prognoosita ning eelduslikult (sh nt sarnaste parameetritega teise tuuliku mudeli korral) ei ole mõju piiramiseks vajalik rakendada tuulikute töörežiimi piiramise meetmeid. 3.3. Mõju põhja- ja pinnaveele Kavandatava tegevuse ala jääb piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest looduslikult kaitstud. Juhul, kui tuuliku vundamendi rajamiseks on vaja puurida pinnasesse nt vaiu vms konstruktsioonielemente, siis eeldusel, et seda tehakse sarnaselt nt maasoojussüsteemi puuraukude rajamisega, ei ole tuuliku vundamendi ehitamiseks tõenäoliselt vaja alandada põhjaveetaset. Eeldatavalt ei kaasne seega kavandatava tegevusega nega ivset mõju põhjaveele. Tuuliku rajamisega otsest mõju pinnaveele ei kaasne, kuna tuuliku vundament rajatakse lainemurdjale. Juhul, kui olemasolevat lainemurdjat pikendatakse, kaasnevad sellega mõjud pinnaveele, eelkõige heljumi tekkega seonduvalt. Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH 18 käigus viidi läbi heljumi leviku modelleerimine arvestusega, et ve e puistatakse materjali intensiivsusega 450 kg/s 11 tunni jooksul järgemööda (st materjali kogus 17 820 t). Modelleerimistulemused näitasid, et seoses sellega, et Muuga lahe piirkonnas on üheks sagedas esinevateks tuulteks 330° all Soome lahelt puhuvad tuuled, liigub tekkiv heljum eeldatavas Saviranna suunda. Heljumi teke võib nega ivselt mõjuda kalakooslustele. Nega ivse mõju vähendamiseks on soovitatav väl da heljumi teket põhjustavaid töid aprilli keskpaigast juuni lõpuni. KMH-s hinna ka lainemurdjate rajamisega kaasnevat mõju merepõhjakooslustele. Arvestada tuleb, et käesoleva projek ga ei kavandata sellises mahus lainemurdjate rajamist ja seega KMH-s käsitletud mahus mõjude avaldumine ei ole realistlik. Tuulikute kasutamisetapi aegsetest mõjudest pinna- ja põhjaveele omavad kõige suuremat nega ivset mõju avariid ja õnnetusjuhtumid, mida täpsemalt on käsitletud käesoleva eelhinnangu ptk-s 3.8. 18 Royal Haskoning, AS MERIN, TÜ Ees Mereins tuut. „Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruanne“. Tallinn, 27.12.2006 34 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus Tingimused ja soovitused  Heljumi teket põhjustavaid töid teostada väljaspool kalade kudeaegu aprilli keskpaigast juuni lõpuni. 3.4. Mõju õhukvaliteedile Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Atmosfääriõhukaitse seaduse § 10 kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtus defineeritud kui saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on väl da, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Õhukvaliteedi piirväärtusest madalamate saastetasemete korral tuleb seega lähtuda eeldusest, et mõju on küll olemas, kuid see on aktsepteeritaval tasemel ehk keskkonnamõju hindamise raames ei analüüsita seadusandluses toodud piirväärtuste asjakohasust. Viimsi valla üldplaneeringu kohaselt on õhukeskkonna seiret Muuga sadama tellimusel tehtud juba alates 1993.a. juulist. Harju Maavalitsuse Keskkonnaame nõudmisel on paigaldatud Muuga sadamasse, na aterminaalide vahetus lähedusse suvilate piirkonna e e kaasajanõuetele vastav orgaaniliste süsivesinike mõõtejaam 1998. aasta lõpus. Jaam annab andmeid tunnikeskmise täpsusega automaatselt sadama kaptenile ja Keskkonnauuringute Keskusele. Normi piiril olevaid väärtusi on mõõdetud seni vaid tugevate põhja- ja kirdekaarte tuule korral. Valdavad on siiski edela- ja lõunakaarte tuuled. Õhusaaste luba Muuga sadamas ei oma mi e AS Tallinna Sadam vaid need on olemas Muuga sadamas asuval viiel na aterminaalil (AS Pakterminaal, AS Estonian Transoil, AS Nybit, AS Sonmarin, Eurodek Transkeemia Ees AS) ning teravilja- ja turbaterminaalil. Orgaanilised süsivesinikud lenduvad peamisel bensiini ja masuudi laadimisel (masuut kuumutatakse laadimiseks). Samas tuleb arvestada, et rajatav elektrituulik välisõhku saasteaineid ei väljuta ning täiendavat nega ivset mõju välisõhu kvaliteedile sellega ei kaasne. Kavandatav tuulik panustab õhusaaste leevendamisse, kuna tuuliku kavandamine loob soodsad ngimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks. Mõju välisõhu kvaliteedile on pigem seotud ehitusaegse tegevusega ning see on aju se iseloomuga. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb väl da õigete töömeetodite ja töö aja valikuga (nt kasutatavate masinate ja seadmete tehnilise korrasoleku järjepidev kontroll, tööprotsessi järgselt seadmete kohene väljalülitamine, tankimisplatside asukoha valik, ilmas kuoludega arvestamine). Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb väl da ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mi e kasutada kemikaalide lahuseid). Kokkuvõ es võib järeldada, et projek realiseerimine ei muudeta piirkonna õhusaaste olukorda (tuuliku rajamisega ei kaasne täiendavaid heiteallikaid). Vastupidi, kavandatav tuulik aitab vähendada fossiilsetest kütustest toodetava energia kogust ning aitab parandada seeläbi ka välisõhu kvalitee . Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 35 Tingimused ja soovitused  Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb väl da õigete töömeetodite ja töö aja valikuga (nt kasutatavate masinate ja seadmete tehnilise korrasoleku järjepidev kontroll, tööprotsessi järgselt seadmete kohene väljalülitamine, tankimisplatside asukoha valik, ilmas kuoludega arvestamine). Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb väl da ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mi e kasutada kemikaalide lahuseid). 3.5. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine Kavandatava tegevusega kaasnev jäätmeteke on seotud eeskä tuulepargi ehitamise ja lammutami- se faasis, vähesel määral ka käitamise faasis – peamiselt kuluvad osad ja muud liikuva seadme hooldusega seotud määrdeained ja kemikaalid. Tuulepargi ehitusetapis on jäätmete käitlemise korraldamine võrreldav tavapärase ehitustegevusega, mille korral keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Mello et al. (2022) tuuleparkide eluringi analüüsi andmetel avaldab kõige suuremat keskkonnamõju tuulikute tootmine ja paigaldus. Eelkõige paigalduse mõju vähendamiseks on vajalik nii ehitamise kui lammutamise faasis taaskasutada (või taaskasutusse suunata) maksimaalne kogus jäätmeid. Jäätmekäitlus (nt mineraalsete jäätmete kasutamine teede ja platside rajamiseks) tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusak dele (arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Mello et al. (2022) tuuleparkide eluringi analüüsi koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning KOV jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega). Tekkivad taaskasutuseks mi esobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt keh vale korrale (jäätmeseadus ning KOV jäätmehoolduseeskiri). Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnaluba omavatele e evõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud aju sse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks e enähtud koh on keelatud. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Väl da tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Keskmiselt on tuulikute eluiga 30–40 aastat ning suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi lammutamisfaasis: tehnoseadmed - elektroonikajäätmed, tuulikulabad (fiiberplast) ja tuuliku mast ning vundament – betoon ja metall. Kaasaegsed tuulikud on valdavalt lihtsalt demonteeritavad ning Mello et al. (2022) andmetel on tuulikute komponendid 85-90% ulatuses taaskasutatavad, kuid kõige suuremat probleemi valmistab tuuliku labade käitlemine. Samas on ka juba neile täiendavat kasutust leitud. Lisaks kasutusaja lõppemisel teostatavale demonteerimisele, tuleb täiendavalt arvestada avariide tulemusel (tulekahju, deformeerumine, vmt) tekkivate jäätmetega, sh väljavahetamist vajavate tuulikulabadega. Jensen & Skelton (2018) poolt kirjutatud teadusar klis tuuakse samu välja tuulikulabade taaskasutuse kitsaskohad. Tuulikulabad koosnevad mitmetest erinevatest 36 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus komposiitmaterjalidest, mis muudab taaskasutamise keeruliseks ning kulukaks. Seetõ u on levinumaks u liseerimise meetodiks seni olnud labade põletamine/tuhastamine ning saadud tuhajäätmete kasutamine näiteks ehitustööstuses täitematerjalina. Alterna ivseteks u liseerimise meetoditeks on labade prügimäele ladestamine või uue otstarve leidmine, näiteks linnamööblina või mänguväljakutel. Ar kli autorite sõnul on käimas ak ivne teadustöö labade eluea pikendamise ning jätkusuutlikumate materjalide tootmistehnoloogia osas. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigi maksimaalne võimalik kogus jäätmed, sh metall, betoon, plast jm komposiitmaterjal, elektroonikaseadmed, ohtlikud jäätmed. Metall, plast, elektroonikaseadmed ja mineraalsed jäätmed on juba praegusel ajal kerges ümbertöödeldavad ja taaskasutatavad, samu on termilise töötlusega võimalik käidelda tekkivad ohtlikud jäätmed (hooldusel tekkivad määrded, õlid jmt). Tingimused ja soovitused  Tekkivate jäätmete käitlus nii ehitamise, kasutamise kui demonteerimise/u liseerimise etapis tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusak dele.  Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.  Teede ja platside, sh aju ste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige aju ses lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist.  Tekkivad taaskasutuseks mi esobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt keh vale korrale (jäätmeseadus ning KOV jäätmehoolduseeskiri).  Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnaluba omavatele e evõtetele.  Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud aju sse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks e enähtud koh on keelatud. 3.6. Mõju kliimale Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid. Keskkonnaagentuur on koostanud ülevaatliku aruande "Ees tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100", mille kohaselt on oodata temperatuuri tõusu, sademete hulga suurenemist, tormide sagenemist ja merepinna tõusu19. Kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liidus seatud eesmärgiks võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55% ning aastaks 2050 muuta Euroopa Liit kliimaneutraalseks. Peamine meetod kliimaneutraalsuse saavutamiseks on CO2-heitkoguste vähendamine. Kuivõrd suurimad CO2 emissioonid pärinevad energiasektorist on just selles sektoris ka suurim potentsiaal CO 2 heite vähendamiseks. Üheks võimaluseks on asendada elektritootmises fossiilsed kütused taastuvenergia allikatega. Kavandatav tuulik panustab kliimamuutuste leevendamisse, kuna taastuva elektrienergia tootmise suurenemine vähendab fossiilsetest kütustest toodetava energia kogust. 19 Ees tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100, Keskkonnaagentuur, 2015 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 37 3.7. Avariiolukorrad Sarnaselt muude seadmetega, võib ka tuulikutes tulla e e tehnilisi häireid, mis võivad põhjustada õnnetusi või reostust. Inimesele võivad need ohtlikuks muutuda juhul, kui tuuliku osad alla kukuvad või tuulik ise kokku variseb. Tuuliku labad on valmistatud klaaskiust, mistõ u mõra või murdumine ei põhjusta ootamatut laba alla kukkumist ja suuremat õnnetust on üldjuhul võimalik väl da. Opera ivse info elektrituuliku ja tema labade tehnilise seisundi kohta tagab pidev digitaalne seire. Tuuliku tehnilise seisundi kohta annavad hea ülevaate erinevad andurid, mida jälgitakse juh miskeskuses. Jälgitavate näitajate andmete põhjal tuulik seiskub automaatselt kui lubatud piirväärtused ületatakse, samu on võimalik tuulik kõrvalekallete esinemisel kiires kaugjuh misel seisata. Samu kasutatakse tuulikulabade seisundi hindamiseks perioodilisi paikvaatluseid. Seega, korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole tuulikutest lähtuv avariirisk kuigi suur, tuulikute kokku varisemise juhud on üliharvad. Lisaks on tuulikuparkide arendajad ise on huvitatud oma seadmete pikaajaliselt tööst ja tagavad seadmete stabiilsuse, mis hoiab ära vibratsiooni ja resonantsid. Siiski ei ole võimalik avariiolukordi täielikult välistada. Potentsiaalne avarii tagajärg on reostus, mille võimalik mõjuala on tuulikute lähiümbrus. Riskiallikaks on elektrituuliku gondlis asuvates seadmetes kasutatav õli (kokku kuni mõnisada liitrit), mis gondli purunemisel võib sa uda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjave e. Taolise õnnetuse puhul on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada. Opera ivse info elektrituuliku seisundist tagab pidev digitaalne kontroll. Suuremahulise õlilekke võimalus ümbritsevasse keskkonda esineb vaid tuuleturbiini kokku kukkumisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks õli nõuetekohasel vahetamisel on minimaalne. Avarii tulemusel tekkinud jäätmed (sh vanaõli, kasutuskõlbmatud seadmed, sh ohtlike ühenditega saastunud seadmed) tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada jäätmeliigi käitlusele seatud nõuetest, seejuures eelistades jäätmete suunamist ringlusesse. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeame t ja Keskkonnaame t. Tingimused ja soovitused  Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeame t ja Keskkonnaame t.  Projekteerimise etapis tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja päästetehnikaga manööverdamise võimalus ja tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise lahendused koostöös päästeasutusega. Samu tuleb kaasata Päästeamet tuulikute ligipääsuteede projek koostamisse. 38 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 4. Järeldused, keskkonnameetmed KMH eelhinnangu andmisel lähtu keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tuginedes käesoleva eelhinnangu tulemustele ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh missüsteemi seaduse mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas. Järgnevalt on loetletud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ kohased keskkonnameetmed, mis eelprojek s ei sisaldu, aga millega tuleb arvestada kavandatava tegevuse elluviimisel:  Heljumi teket põhjustavaid töid teostada väljaspool kalade kudeaegu aprilli keskpaigast juuni lõpuni.  Tuuliku rajamise ja lainemurdja laiendamise ehitustööde läbiviimisel on soovitatav kõige mürarikkamad töid (nt vaiade rammimine) öisele ajale (23.00-7.00) mi e kavandada. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus 7.00–19.00.  Võimalusel väl da suures mahus öiseid transporditöid (nt ehitusmaterjalide vedu) elamupiirkondadest mööduvatel teelõikudel.  Võimalusel on soovitatav väl da mürarikaste tööde teostamist ka nädalavahetuse varajastel hommikutundidel ning nädalavahetusel õhtusel ajal (ehk inimeste puhkeajal).  Ehitustööde ajal jälgida head tööde teostamise tava (seadmete ja masinate korrashoid, jooksvalt müra vähendavate töövõtete kasutamine, seadmete väljalülitamine jne)  Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb väl da õigete töömeetodite ja töö aja valikuga (nt kasutatavate masinate ja seadmete tehnilise korrasoleku järjepidev kontroll, tööprotsessi järgselt seadmete kohene väljalülitamine, tankimisplatside asukoha valik, ilmas kuoludega arvestamine). Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb väl da ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mi e kasutada kemikaalide lahuseid).  Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama tellijat, Päästeame t ja Keskkonnaame t. Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Meie (kuupäev digiallkirjas) 2023 nr 2-1/2218-1 Projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/09060 Palume väljastada AS-ile Tallinna Sadam projekteerimistingimused Muuga sadama idaosa elektrituuliku rajamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Nõgu infrastruktuuri divisjoni juht Lisa: volikiri Kärt Madiberk, 5340 0112, [email protected] AS Tallinna Sadam | Registrikood 10137319 | Sadama 25 | 15051 Tallinn | 631 8555 | [email protected] | www.ts.ee \*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*020b0604020202020204Arial\*Helvetica;\*02010600030101010101SimSun\*?????; \*00000400000000000000Mangal\*Courier New;\*02040503050406030204Cambria Math\*Calisto MT; \*020b0604030504040204Tahoma\*Lucidasans;\*020b0503020204020204Microsoft YaHei\*Cambria; @Microsoft YaHei;\*02010600030101010101@SimSun;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02040503050406030204Cambria; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*020f0502020204030204Calibri; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times;Times New Roman\*Times; Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times; Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Arial\*Helvetica;Arial CE\*Helvetica; Arial Cyr\*Helvetica;Arial Greek\*Helvetica;Arial Tur\*Helvetica; Arial (Hebrew)\*Helvetica;Arial (Arabic)\*Helvetica;Arial (Vietnamese)\*Helvetica; SimSun Western\*?????;Mangal\*Courier New;Cambria Math\*Calisto MT; Cambria Math CE\*Calisto MT;Cambria Math Cyr\*Calisto MT;Cambria Math Greek\*Calisto MT; Cambria Math Tur\*Calisto MT;Cambria Math (Vietnamese)\*Calisto MT;Tahoma\*Lucidasans; Tahoma CE\*Lucidasans;Tahoma Cyr\*Lucidasans;Tahoma Greek\*Lucidasans; Tahoma Tur\*Lucidasans;Tahoma (Hebrew)\*Lucidasans;Tahoma (Arabic)\*Lucidasans; Tahoma (Vietnamese)\*Lucidasans;Tahoma (Thai)\*Lucidasans;Microsoft YaHei Western\*Cambria; Microsoft YaHei CE\*Cambria;Microsoft YaHei Cyr\*Cambria;Microsoft YaHei Greek\*Cambria; Microsoft YaHei Tur\*Cambria;@Microsoft YaHei Western;@Microsoft YaHei CE; @Microsoft YaHei Cyr;@Microsoft YaHei Greek;@Microsoft YaHei Tur;@SimSun Western; Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times; Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Cambria;Cambria CE; Cambria Cyr;Cambria Greek;Cambria Tur; Cambria (Vietnamese);Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times; Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times; Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times; Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times; Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times; Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Calibri;Calibri CE; Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese); Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;;;;;;;; ;;;;;;;;;;; \*\* Normal; heading 4; heading 5; heading 6; heading 7; heading 8; heading 9;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table;\* Heading 4 Char;\* Heading 5 Char;\*Heading 6 Char;\* Heading 7 Char;\* Heading 8 Char;\*Heading 9 Char;\* Hyperlink;\*Numbering Symbols; Heading; footer;\*Footer Char; Table Heading; Table Contents; List; header;\* Header Char; Index; List 2; AK; Adressaat; Title;\* Title Char; Sõnum; Balloon Text;\* Balloon Text Char;\* \* Gert UiboaedMerilin Marjasoo \*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml \*0100\*D:\\\\veebi\.dotx\* \*shapeType1fFlipH0fFlipV0 fFilled1lineWidth0fLine0bWMode9fBackground1fLayoutInCell1fLayoutInCell1\* \* \* \* \* PAGE \\* MERGEFORMAT 2 \*.\*.\*.\*) \*()\*()\*()\* ()\*() Saatja kuupäev 12.12.2024 Kellelt Kaitseministeerium Kellele Pealkiri Jõelähtme vald, Uusküla, Muuga sadama idaosa elektrituuliku projekteerimistingimuste taotlus arvamuseks Kaitsevägi Jõelähtme Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuse taotluse Jõelähtme vald, Uusk üla, Muuga sadama idaossa (katastritunnus 24504:004:1021) elektrituuliku püstitamiseks. Vastavalt taotlusele kavandatakse olemasoleva lainemurgja nurgale või kuni 256 meetrit lainemurdjast piki lainemurdjat edasi püstitada 250 m tipuk õrgusega elektrituulik. Varasemate menetluste käigus (vt KV 17.03.2023 kiri nr KV-4.1-3.1/23/4754-2) on Kaitsevägi keeldunud nimetatud asukohale tuuliku pü stitamisest, kuid kohtumiste käigus arendajatele ja hilisemates etappides leiti, et KV raadioseadmete konfiguratsiooni muutmisega ning seadmete lisandumisega piirangud elektrituuliku pü stitamiseks antud asukohas kaovad. Palume Kaitseväe arvamust elektrituulikute asukoha osas hiljemalt 19.12.2024. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukoht esitatud loeme, et Kaitseväel vastuv äiteid esitatud asukohale elektrituuliku püstitamiseks enam ei ole. Paul Kunimägi Riigikaitseliste ehitiste töö võime juht Tel: 717 0225; Email: [email protected]
Allikas: Kaitsevägi dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel