R150
ASi Tallinna Sadam omandis olevate kinnistute välispiir
Olemasolevate kõrge-ja keskpinge liinid (maakaablid)
Olemasolevad alajaamad
ASi Tallinna Sadam elektrivõrgu
R150
osaks plaanitava elektrituuliku asukoht
Perspektiivsete kõrge-ja keskpingeliinide(maakaablid) skemaatiline asukoht
Muuga Sadama idaosa elektrituulik AS Tallinna Sadam soovib oma elektrienergia vajaduste tarbeks püstitada Muuga Sadama idaossa elektrituuliku. Elektrituuliku ma ksimaalne võimsus k uni 8 MW t uuliku laba maksimaalne pikkus 86 meetrit ja kogu turbiini läbimõõt kuni 178 meetrit t uuliku laba maksimaalne kõrgus maapinnast 250 meetrit Asukoht kas olemasoleva lainemurdja nurgal või kuni 256 meetrit lainemurdjast piki lainemurdjat edasi koos lainemurdja/tammi rajamisega vastavalt EHR I esitatud joonisele . Tuuliku asukoht ja parameetrid on valitud koostöös Kaitseministeeriumiga Tuulik rajatakse kaldaga ühendatuna . Kaldaga ühendab tuulikut Muuga sadama idaosa deta i lplaneering u koha n e lainemurdja . Muuga Sadama idaosa det a i l planeering on kehtesta t ud 22.08.2003 Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 57. Maksimaalne mere täitemaht (lainemurdja) on ca 135 000m3. Muuga sadama lainemurdja rajamisel tekkida võiv keskkonnamõju on hinnatud Royal Haskoning ( Hollnad ), ASi Merin ja TÜ Eesti Meresüsteemide Instituudi poolt 2006.aastal Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergi a st tootmise tasu määratakse vastavalt Kesk k o n natasude seaduse § 21 3 vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga; 2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra kehtestab selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub, volikogu määrusega. Kes k konnatasude seaduse § 21 2 maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaal paiknev tuuleelektrijaam asub tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (keskkonnahäiringu hüvitamise tasu . Koostas Kärt Madiberk AS Tallinna Sadam
[email protected]
Uuringu s
Töö nr 23004879| 04.07.2024
Muuga sadama
elektrituuliku
keskkonnamõjude
ekspertarvamus
Tallinn–Tartu 2024
Sisukord
SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................................... 5
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................... 6
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................................................... 7
2.1. Muuga sadama alal keh vad planeeringud ............................................................................................................. 7
2.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta .............................................................................................. 11
3. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ................................................................ 12
3.1. Mõju loomas kule, taimes kule, kaitstavatele loodusobjek dele ....................................................................... 12
3.1.1. Kaitstavad loodusobjek d ja Natura 2000 ......................................................................................................... 12
3.2. Müra ja vibratsiooni mõju ..................................................................................................................................... 14
3.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ..................................................................................................................................... 33
3.4. Mõju õhukvaliteedile ............................................................................................................................................. 34
3.5. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine .............................................................................. 35
3.6. Mõju kliimale ......................................................................................................................................................... 36
3.7. Avariiolukorrad ...................................................................................................................................................... 37
4. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ........................................................................................................................... 38
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 5
Sissejuhatus
AS Tallinna Sadam soovib oma elektrienergia vajaduste tarbeks ja e evõ e kestlike eesmärkide
saavutamiseks püs tada Muuga sadama idaossa elektrituuliku. Käesoleva töö eesmärk on tuua välja
keskkonnategurid, mis projektala piirkonnas võivad eeldatavalt kaasneda ning välja toodud tegurite
osas anda hinnang keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse kohta.
Eksperthinnangu koostamisel on tuginetud AS-i Tallinna Sadam poolt esitatud teabele ning avalikest
andmebaasidest ja infosüsteemidest kä esaadavale infole.
Eksperthinnang on valminud Hendrikson DGE eksper de koostöös. Töörühma koosseis on järgmine:
Kaile Eschbaum – keskkonnakorralduse spetsialist (looduskaitse ja Natura);
Veiko Kärbla – keskkonnakorralduse spetsialist (müra, vibratsioon, varjutamine);
Ingrid Vinn – keskkonnakorralduse spetsialist (projek juht, veekeskkond);
Kris ina Tiits - keskkonnakorralduse spetsialist (välisõhk)
6 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus
AS Tallinna Sadam (edaspidi ka arendaja) soovib oma elektrienergia vajaduste tarbeks püs tada
Muuga sadama idaossa elektrituuliku. Tuuliku asukoht ja parameetrid on valitud koostöös
Kaitseministeeriumiga. Planeeritava elektrituuliku maksimaalne võimsus oleks kuni 8 MW, tuuliku
laba maksimaalne pikkus 86 meetrit ning kogu turbiini läbimõõt kuni 178 meetrit. Tuuliku laba
maksimaalne kõrgus maapinnast ulatuks 250 meetrini. Tuuliku asukoht oleks Muuga sadama
olemasoleva lainemurdja nurgal või kuni 256 meetrit lainemurdjast piki lainemurdjat edasi koos
lainemurdja/tammi rajamisega(Joonis 1-1).
Tuulik rajatakse kaldaga ühendatuna. Kaldaga ühendab tuulikut detailplaneeringu kohane
lainemurdja1. Maksimaalne mere täitemaht lainemurdja rajamisel on ca 135 000 m3. Muuga sadama
lainemurdja rajamisel tekkida võiv keskkonnamõju on hinnatud Royal Haskoning, AS Merin ja TÜ
Ees Meresüsteemide Ins tuudi poolt 2006. aastal2.
Käesolevas töös käsitletakse olemasoleva lainemurdja (kai nr 33) laiendamisega ning elektrituuliku
rajamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid.
Joonis 1-1. Kavandatava tegevuse asukoht (aluskaart: Maa-amet hallkaart ja sadamakaart 2024)
1
Kavandatava tegevuse alal keh b Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja Muuga sadam 3R
kinnistute ja lähiala detailplaneering.
2
Muuga sadama lainemurdjate rajamise keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. 27.12.2006
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 7
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus
AS Tallinna Sadam koosseisu kuulub neli sadamat, sh Muuga sadam Harjumaal. AS Tallinna Sadam
on eraõigusliku juriidilise isikuna nende sadamate pidaja sadamaseaduse tähenduses. Muuga sadam
asub geograafiliselt piiratud alal kolme kohaliku omavalitsuse (Viimsi vald, Jõelähtme vald ja Maardu
linn) haldusterritooriumil. Kavandatav tuulik planeeritakse rajada Jõelähtme valla territooriumile.
Muuga sadam on Ees suurim ja sügavaim kaubasadam, mille akvatooriumi sügavus ulatub
18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Tänu oma soodsale
asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Ees
transiitkaubanduses. Muuga sadamas on võimalik las da-lossida ja ladustada toorna at ja
na asaadusi, sega- ja puistlas ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi
laevu. Muuga sadamas asub muuhulgas ka maailma üks suurimaid viljaterminale.
Muuga sadama territooriumil tegutsevad mitmesugused e evõ ed. Nendeks on: AS Liwathon
E.O.S., Neste Ees Aktsiaselts, Aktsiaselts Olerex Terminal, Muuga Storage Terminal OÜ (endine
Vesta Terminal Tallinn OÜ), Nynas AS, OÜ S vis, PK TERMINAL OÜ, MGT MUUGA GRAIN TERMINAAL
AS, AS DBT, HHLA TK Estonia AS, aktsiaselts TALLINNA SADAM, aktsiaselts Ees Raudtee ja MPG
AgroProduc on OÜ. E evõtete AS Liwathon E.O.S., Neste Ees Aktsiaselts, Aktsiaselts Olerex
Terminal, Vesta Terminal Tallinn OÜ, PK TERMINAL OÜ peamiseks tegevusalaks on laadungikäitlus
(ETAK 52241) ning vedelike ja gaaside ladustamine (ETAK 52102). Muuga sadamas tegutsevad
e evõ ed tegelevad ka segalas käitlemise, erinevate materjalide vahendamisega või muu
tegevusalaga (nt kaubaladude töö, metalltoodete tootmine jne).
AS Tallinna sadam soovib elektrituuliku püs tada Muuga sadamas, mille pidaja AS Tallinna Sadam
on, varustamiseks taastuvatest ressurssidest toodetava elektrienergiaga.
2.1. Muuga sadama alal keh vad planeeringud
Harju maakonnaplaneering 2030+
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr
1.1-4/783. Maakonnaplaneeringu kohaselt on taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine
Ees riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Taastuvenergia on energiaressurss, mida saab
kasutada järjepidevalt (päikese-, tuule, maasoojuse- või lainete energia) või mis taastub erinevate
ökosüsteemide ringluse käigus (biomassi energia – puit (hake, pelle d, halud, energiavõsa), põhk
jms) ilma, et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks määral, mis ohustab kohalikke ökosüsteeme.
Planeeringus on toodud, et Harju maakonnas on perspek ivikas arendada tuuleenergiat. Maakonna
suurim olemasolev tuulikupark paikneb Pakri poolsaarel. Samas on maismaatuulikuparkide
kavandamine suhteliselt hedalt asustatud Harjumaal, kus on ka arvukalt looduslikke piiranguid,
keerukas.
Maakonnaplaneeringus on toodud muuhulgas järgmised üldised ngimused taastuvenergee ka
arendamiseks:
Elektrituulikute minimaalne kaugus tehnilise taristu objek dest (kõrgepingeliinid, maanteed,
raudtee, gaasitrass jmt) peab olema vähemalt võrdne elektrituuliku kogukõrgusega.
Elektrituulikute kavandamisel rohelise võrgus ku aladele ei tohi halvendada rohelise võrgus ku
sidusust ja toimivust.
3
h ps://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/
8 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Elektrituulikute rajamine väärtuslikele maas kele (sh puhkealade) ja pärandkultuuri objek dele
ei ole üldjuhul lubatud (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).
Arendustegevuse kavandamisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele
aladele (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).
Tuulikupargi arendamiseks tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada elektrituulikute
võimalikud positsioonid ja tuulegeneraatorite võimalikud kõrgused. Koostööd
Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikupargi arendamise algstaadiumis.
Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv)
Jõelähtme valla üldplaneering on kehtestatud 29.04.2003 Jõelähtme vallavolikogu otsusega nr 40 4.
Valla üldplaneeringus ei ole kavandatavat tegevust otseselt käsitletud, kuid arvestatud on Muuga
sadama laiendamise perspek iviga.
Jõelähtme valla üldplaneering (koostatav)
Jõelähtme valla uue üldplaneeringu koostamine algata 30.05.20125. Üldplaneeringu
maakasutusplaani eelnõu (seisuga 21.06.2022 ) kohaselt jääb kogu Muuga sadama maa-ala, sh
kavandatava tegevuse ala äri- ja tootmise sihtotstarbega maa-alale. Koostatava üldplaneeringu
seletuskirjas on ära toodud põhimõte, et Muuga sadama piirkonnas paigutatakse olulise keskkonna
mõjuga tootmistegevus elamupiirkonnast eemale (mi e vahetusse lähedusse). Lubatud on
paigutada kinnistule elektrituulikut oma majapidamise või e evõ e tarbeks. Elektrituulikute
kõrgust üldplaneeringuga ei reguleerita. Elektrituulikute paigutamisel tuleb esmalt hinnata nende
mõju (müra, varjutus jms) elamualadele.
Kokkuvõ es võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus
määratud eesmärkide ja suunistega kooskõlas.
Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja
Muuga sadam 3R kinnistute ja lähiala detailplaneering6.
DP kehtesta Jõelähtme Vallavolikogu 27.01.2011 otsusega nr 144. Planeeringu eesmärgiks oli
Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja Muuga
sadam 3R kinnistutel ja lähialal keh va detailplaneeringu järgsete krundipiiride muutmine vastavalt
DP koostamise ajaks tekkinud reaalsetele vajadustele. Detailplaneeringu alusel moodusta üks
tootmismaakrunt ja korrigeeri transpordimaa krun de piire. Alale on lubatud rajada LPG terminal
koos mahu te ja raudteelaadimisestakaadiga. Terminali planeeritud võimsuseks on 700-800 tuhat
t/a LPG-d (propaan ja butaan). Vedelgaasi tankerid on plaanitud silduma (max sügavus 18 m)
lainemurdja külge ehitatavale kail (Joonis 2-1).
4
h ps://joelahtme.ee/documents/381171/4206243/%C3%9Cldplaneeringu+seletuskiri.pdf/bc3800d0-e5b8-4b3a-a66e-c9daa42c6b40
5
Algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 30. mai 2012. aasta otsusega nr 294.
6
Leitav Maa-ame geoportaali planeeringu kaardirakendusest:
h ps://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=3655
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 9
Joonis 2-1. Kavandatav kai. Väljavõte Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi
tee lõik 1 ja Muuga sadam 3R kinnistute ja lähiala DP tehnovõrkude koondplaanist.
Detailplaneeringus on arvestatud olemasoleva kai nr 33 pikendamisega ehk kai nr 34 rajamisega.
Jõelähtme valla Uusküla küla Muuga sadama idaosa detailplaneering
Muuga sadama idaosa DP kehtesta Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli sadama edasise laiendamise võimaldamine koos uute
kaide, sh käesoleva tegevusega kavandatava võimaliku lainemurdja pikenduse ehitamisega (Joonis
2-2).
Detailplaneeringus on arvestatud lainemurdja (planeeringus käsitletud kai-liinina)
pikendamisega.
10 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Joonis 2-2. Väljavõte Muuga sadama idaosa DP põhijoonisest.
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 11
2.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta
Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruanne
2006. a valmis TÜ Ees Mereins tuudi, AS Merin, Royal Haskonig keskkonnamõjude hindamise
aruanne „Muuga sadama lainemurdjate projekteerimine“7, mille eesmärgiks oli hinnata
potentsiaalseid keskkonnamõjusid, mis võivad kaasneda Muuga sadamasse lainemurdjate
rajamisega sõltuvalt viimaste asetusskeemist, konfiguratsioonist ja konstruktsioonist.
Lainemurdjate ehitamise eesmärgiks on mereohutuse taseme tagamine sadamas seisvatele
laevadele, et oleks välistatud nende sunnitud lahkumine reidile ükskõik millise tormiga. KMH
aruandes käsitle ja hinna järgmisi võimalikke keskkonnamõjusid:
Mõjud merepõhjasetetele ja litodünaamikale;
Lainemurdjate ehitusaegse heljumi leviku piiride määramine;
Mõjud rannaprotsessidele ja supelrandadele;
Võimalikud mõjud merepõhjakooslustele;
Mõjud kalas kule ja kalapüügile;
Mõjud maismaataimes kule, linnus kule ja mereimetajatele;
Mõjud kohalikule elanikkonnale;
Keskkonnariskid lainemurdjate ehitamise ajal ja nende järgneva ekspluatasiooni kestel.
KMH aruande koostamisel lähtu aastal 1995 alustatud ja pidevalt teostatud Muuga sadama
merekeskkonna seire materjalide analüüsist, aga ka muude uuringute ja seirete tulemustest,
sealhulgas ka teiste sadamate keskkonnamõjude seirete tulemustest.
KMH-s võe arvesse nii KMH koostamise hetkel Muuga sadamas eksisteerivaid keskkonnariske kui
ka lainemurdjate ehitamisega ja hilisema ekspluatatsiooniga kaasnevaid keskkonnamõjusid ja –
riske, samu arvesta kõigi nende puhul muid Muuga sadamas toimuvaid tegevusi ja viimastest
tekkivate keskkonnamõjude kumuleerimist lainemurdjatega seonduvate keskkonnamõjudega.
KMH-ga lei , et mõju maismaaloodusele on oodatavalt mi e eri kaugeleulatuv, mõjupiirkond
meres sõltub suures süvendus-kaadamistööde mahust.
Käesoleva projek kohaselt on üks võimalik elektrituuliku asukoht olemasoleva lainemurdja
laienduse ala. Võrreldes Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruandes käsitletud
tegevusega kavandatakse käesoleva projek ga merekeskkonnas töid oluliselt väiksemas mahus.
7
Royal Haskoning, AS MERIN, TÜ Ees Mereins tuut. „Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruanne“. Tallinn, 27.12.2006.
12 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
3. Võimaliku keskkonnamõju kirjeldus, hinnang mõju olulisusele
3.1. Mõju loomas kule, taimes kule, kaitstavatele loodusobjek dele
Varasemalt on Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruandes8 käsitletud lainemurdjate
mõju looduskeskkonnale, sh vee-elus kule, merepõhjakooslustele ja linnus kule. Sisuliselt katab
KMHs käsitletu ka käesolevas töös kavandatava lainemurdja mõjude hindamise. KMH-s kavanda
lainemurdjaid oluliselt suuremas mahus, käesoleva projek ga kavandatakse vaid ca 250 m pikkust
olemasoleva kai nr 33 pikendust. Arvestades, et KMHs on oluliselt suuremamahulisema kaide
pikendamise puhul mõjud hinnatud, siis siinkohal neid korrata pole vajadust ning eluslooduse ja
kaitstavate loodusobjek de puhul tuuakse välja tuuliku püs tamisega kaasnevad
keskkonnaaspek d. Töös käsitletakse küll tuuliku kahte alterna ivset asukohta, kuid need asuvad
üksteisest vaid 250 m kaugusel ning elusloodusele avalduvate mõjude osas on tuulik mõlemas
asukohas sarnase mõjuga. Seetõ u ei ole eluslooduse käsiltemisel põhjust alterna ive eraldi
käsitleda.
3.1.1. Kaitstavad loodusobjek d ja Natura 2000
Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitstavad loodusobjek d: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused
liigid ja kivis sed; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjek d; kohaliku omavalitsuse tasandil
kaitstavad loodusobjek d. Lähimaks kaitstavaks alaks on Ülgase-Saviranna hoiuala (KLO2000137),
mis asub kavandatavast tuulikust pea 3 km kaugusel. Lähimad kaitstavate liikide leiukohad on
EELISes registreeritud 2 km kaugusele ja need on erinevate käpaliste (vööthuul-sõrmkäpp,
kahelehine käokeel jt) leiukohad. Lähim metsaseadusega kaitstav vääriselupaik (VEP211496) jääb
samu u 2 km kaugusele. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vastavalt EELIS andmebaasile ei ole
kavandatava tegevuse asukohas ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ning
konflik d nendega puuduvad.
Arvestades, et tegemist on intensiivses kasutuses oleva sadamaga, mille maismaaosa ning
rannajoon on suures osas tehislik ja inimtegevusest mõjutatud, siis ei ole kaitseväärtusega
looduslike liikide/elupaikade leidumise potentsiaal selles piirkonnas samu kõrge.
Natura 2000
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgus k, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad
(LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direk ividele 92/43/EMÜ (nn
loodusdirek iv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirek iv e LiD).
Kavandatavaks tegevuseks on Muuga Sadama idaossa elektrituuliku paigaldamine. Tuulik
kavandatakse Muuga sadama kaile nr 33 või alterna ivina selle kai pikendusena rajatava
lainemurdja asukohta. Kavandatava tuuliku võimsus on kuni 8 MW ja maksimaalne kõrgus 250 m
(laba pu maksimaalne kõrgus maapinnast) ning rootori läbimõõt kuni 178 meetrit. Kavandatavast
tegevusest annab täpsema ülevaate ptk 1.
Tuuliku rajamise mõjualaks saab üldiselt lugeda rajatava tuuliku asukohta ja lähiümbruse, s.t müra
ja varjutuse mõjuala. Müra ja varjutuse mõjuala antud juhul siiski ühegi Natura alani ei ulatu.
Ehitusperioodil võib aju ne mõjuala olla suurem seoses ehitusaegse intensiivsema inimtegevuse ja
müraga.
8
Royal Haskoning, AS MERIN, TÜ Ees Mereins tuut. „Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruanne“. Tallinn, 27.12.2006.
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 13
Kavandatava tuuliku asukoht (mõlemad alterna ivsed asukoha variandid) on Muuga sadama
territooriumil ja sisuliselt merealal (merealal asuval plaanitaval tehisstruktuuril).
Natura alasid tuuliku asukoha lähedale ei jää. Kavandatava tuuliku asukohale lähimaks Natura alaks
on Ülgase loodusala, mis asub üle 5 km kaugusel. Loodusala on esitatud Natura 2000 võrgus kku
vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgus ku alade nimekiri“
(Vabariigi Valitsuse 5. augus 2004. a korraldus nr 615-k). Alal kaitstakse niidu- ja
metsaelupaigatüüpe ning ühte liiki:
Elupaigatüübid: aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning rusukallete ja
jäärakute metsad (pangametsad – *9180);
Liik: igilendlane (Myo s dasycneme).
Linnualadest jääb lähimaks Kolga lahe linnuala, mis asub pea 14 km kaugusel. Linnuala on esitatud
Natura 2000 võrgus kku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgus ku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augus 2004. a korraldus nr 615-k) ja vastavalt
korraldusele on kaitse-eesmärkideks on järgmised linnuliigid ja nende elupaigad:
alk (Alca torda), sinikael-part (Anas platyrhyncho), rääkspart (Anas strepera), tu vart
(Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras
(Melani a fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e
karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hahk (Somateria mollissima),
väike ir (Sterna albifrons), rand ir (Sterna paradisaea) ja punajalg- lder (Tringa totanus).
Natura alade paiknemist kavandatava tuuliku ja lainemurdja piirkonnas illustreerib järgnev skeem.
Joonis 3-1 Natura 2000 võrgus ku alad kavandatava tuuliku piirkonnas (Aluskaart: Maa-amet 2024)
14 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Arvestades, et Natura 2000 võrgus ku alad on kavandatavast tuulikust kilomeetrite kaugusel, siis
säilivad keskkonna ngimused neil aladel olemasolevalt. Muuga sadama ala on intensiivse
inimtegevusega mürarikas keskkond, mis ei ole funktsionaalset seotud (nt Natura ala liikide
toitumisalade vm kaudu) ühegi Natura alaga ja seetõ u võib öelda, et Natura 2000 võrgus ku
alasid tegevuse mõjualasse ei jää. Natura hindamise läbiviimise vajadus puudub.
3.2. Müra ja vibratsiooni mõju
Müra normtasemed
Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.
Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ning ehitusprojek de koostamisel. Määrust ei kohaldata
alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus
keh vad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Määruses kasutatakse samaväärsetena mõisteid müra ja helirõhutase. Eraldi norma ivid on
kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on
müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad sh elektrituulikud. Tuulikutest ngitud mürale ei ole
Ees s eraldi müra normtasemeid kehtestatud. Tööstusmüra normid on sealjuures rangemad kui
vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks
võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast
sõiduvahendite müraspektrit.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele
järgmiselt:
I kategooria – virgestusraja ste maa-alad ehk vaiksed alad;
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
maatulundusmaa õuealad, rohealad;
III kategooria – keskuse maa-alad;
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
Kavandatavale tuulikule lähimad müratundlikud hoonestusalad (nt elamud, sh maatulundusmaal
asuvad elamud) tuleb reeglina lugeda II kategooria aladeks.
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt järgmisi
müra normtasemete liigitusi:
müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Uute tuulikute kavandamisel seatakse reeglina lähimatel müratundlikel aladel eesmärgiks
rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, samas on olemasolevas
tööstuspiirkonnas uute müraallikate kavandamisel hetkel keh va seadusandluse kohaselt lubatud
lähtuda ka piirväärtuse nõuetest.
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 15
Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval
(7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on e eantud ajavahemikus mõõdetud või
arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust,
impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7–23) sisaldab ka õhtust aega (19–
23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.
Kui tuuliku töötamisega kaasneb tonaalne müra (ehk mingis spetsiifilises sagedusvahemikus esinev
helirõhutase, mis on oluliselt suurem kui eelmises ja järgmises sagedusvahemikus esinev tase), mis
on vastuvõtjale kuuldav ning selges eristatav (ning nt mõõtmistega täpsemalt fikseeritav),
rakendatakse helirõhutasemele parandust +5 dB, kuna selgelt eristuv ning domineeriv toon võib olla
oluliselt häirivam kui laiaspektriline müra.
Käesolevas töös käsitletud tuuliku (nt Vestas V172 aga ka teised kaasaegsed tuulikud – Enercon,
Siemens Gamesa, GE Wind Energy) puhul ei ole teada, et need tekitaksid tonaalselt müra ning müra
hindamisel ning normtasemetega võrdlemisel ei ole rakendatud tonaalsusest tulenevat parandust.
Viimase 10–15 a jooksul rajatud tuuleparkide puhul ei ole reeglina tonaalset müra tuvastatud ning
tõenäoliselt ei ole ka antud juhul vajalik tonaalsusega kaasnevast võimalikust suuremast häiringust
ngitud parandusteguri (+5 dB) rakendamine.
Tuulikute töötamisega kaasnev inimesele kuuldav tuuliku labade tekitatav aerodünaamiline heli
(ehk müra) võib olla teatud määral tsüklilise (rütmilise) iseloomuga (nt seotud tuuliku labade
möödumise sagedusega tornist (ca 1 kord sekundis)). Tsüklilise või rütmilise iseloomuga müra võib
samu (teoree liselt) kaasa tuua mõnevõrra suurema häiringu kui pidev sama tugevusega müra,
kuid tuulikute puhul ei ole siiski käesolevaks ajaks Ees s (aga ka teiste riikide prak kas) sätestatud
rangemaid nõudeid või parandustegureid, mis arvestaks müra tsüklilisust ning võimalikku suuremat
häiringut. Seega on tuulikute puhul hetkel asjakohane tööstusmüra normtasemetest lähtumine
(tööstusmüra normtasemed on juba oluliselt rangemad kui nt vastavad liiklusmüra normid).
Tabel 3-1 Tööstusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB
II III
I
Ala kategooria haridusasutuste, keskuse maa-alad
üldplaneeringu virgestusraja ste tervishoiu- ja
IV
alusel maa-alad ehk sotsiaalhoolekande-
vaiksed alad asutuste ning elamu ühiskondlike
maa-alad, rohealad hoonete maa-alad
Müra sihtväärtus 45/35 50/40 55/45
Müra piirväärtus 55/40 60/45 65/50
II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Tööstusmüra
piirväärtus on vastavalt 60 dB päeval ning 45 dB öösel.
Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavus öistele nõuetele.
Kavandatavatest tuulikutest lähtuva müra hindamisel (ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel) on
seega soovitatav aluseks võ a kõige rangem nõue ehk öine sihtväärtus 40 dB. Ees seadusandluses
16 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
toodud sihtväärtusele vastav müratase (40 dB öösel) on levinud normtase ka mitmete teiste riikide
(Saksamaa9, Soome10, Rootsi11, Poola12) prak kas tuulikute planeerimisel ning mõju hindamisel.
Siseruumide müra normtasemed (ekvivalentne müratase, L pA,eq,T) on kehtestatud sotsiaalministri
04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, mille kohaselt eluhoonete elu- ja magamisruumides
on tööstusaladelt (võrdsustatav tuulikutega) lähtuva müra puhul päevasel ajal lubatud 30 dB, öisel
ajal 25 dB (nõue keh b suletud akende korral). Muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele
üksikutele mürasündmustele on kehtestatud lühiajalise mürasündmuse maksimaaltaseme norm
LpA,max, mis tööstuslike allikate puhul on elu- ja magamisruumides öisel ajal 40 dB.
Madalsageduslikule mürale on kehtestatud soovituslikud tasemed samu sotsiaalministri
04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määruse lisa „Madalsagedusliku müra hindamine“).
Mõju hindamine
Sadama läheduse tõ u esineb piirkonnas ka hetkeolukorras selgelt tajutav olemasolev mürafoon,
mis koosneb nii tööstusliku iseloomuga mürast (laadimistööd jms) kui ka liiklusmürast (rongide
liikumised ja liiklus piirkonna teedel). Muuga sadama müraolukorda on uuritud nt järgmiste
mürauuringute raames:
Müraemissioonide mõõtmised (Muuga sadam, Viimsi vald ja Jõelähtme vald, Harjumaa), Akukon
Ees Oy filiaal, töö nr 160079-2, 2016;
Mürakaardistamine ja leevendusmeetmete analüüs (Muuga sadam, Viimsi vald ja Jõelähtme
vald, Harjumaa), Akukon Ees Oy filiaal, töö nr 160079-3, 2016.
Vastavalt nimetatud mürauuringutele on sadama idaosas peamiseks müra tekkeallikaks
kaubarongide manööverdused. Muuga sadama laadimistööd toimuvad peamiselt sadama
lääneosas, mis jääb juba ca 2 km kaugusele hetkel uuritavast alast.
Varasemate mürauuringute kohaselt võib juhul, kui rongide manööverdused (rongide
komplekteerimine, põkkumine, kaubarongide ja vedurite liikumised) jäävad öisele ajale, Uusküla
territooriumil asuvates lähimates elamupiirkondades (nt Uusküla tee 31 // Pääsukese eluhoone)
esineda manööverdustööde aegne müratase vahemikus 40-49 dB. Kogu öise perioodi (23.00-7.00)
müratase jääb mõõtmiste ning arvutuste kohaselt väiksemaks kui 45 dB ehk väiksemaks kui II
kategooria alade öine tööstusmüra piirväärtus. Päevased müra normtasemed (nt tööstusmüra
piirväärtus 60 dB) on antud piirkonnas tagatud juba suurema varuga. Kui raudteel toimuvaid
manööverdusi käsitleda liiklusmürana siis on varuga tagatud ka liiklusmüra piirväärtusele vastav
olukord nii päeval kui ka öösel (liiklusmüra piirväärtus II kategooria aladel on 60 dB päeval ja 55 dB
öösel).
Toodud piirkonnas asub lähim eluhoone ca 100 m kaugusel lähimast raudtee manööverdusteest,
raudtee ja elamupiirkonna vahelisele alale on rajatud ka müratõkkesein kõrgusega 4,8 m ning
mürauuringus on välja toodud, et täiendavate müra leviku piiramise meetmete rakendamine ei ole
antud piirkonnas põhjendatud. Tänaseks on raudteevedude maht majanduspolii liste muutuste
tõ u vähenenud, seega võib eeldada, et Muuga sadamapiirkonna sisesed kaubarongide
9
“TA-Lärm 1998" (Technical Guidance for Protec on against Noise
10
Val oneuvoston asetus tuulivoimaloiden ulkomelutason ohjearvoista (1107/2015)
11
Vägledning om buller fran vinkra wert
12
Regula on of the Minister of the Environment of 14 June 2007 - On acceptable levels of environmental noise
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 17
manööverdustööd on tõenäoliselt samu mõnevõrra vähenenud võrreldes eespool nimetatud
mürauuringu koostamise ajaga.
Sadamast kirdesuunas ning kavandatavast tuulikust idasuunas asuvas Saviranna külas on
varasemate mürauuringute kohaselt sadamast ngitud müra osatähtsus tagasihoidlik, kuigi sadama
territooriumil aset leidvate tegevuste müra võib koha siiski kuuldav olla.
Uute tuulikute kavandamisel hinnatakse tuulikute müra arvutuslikult, mis annab korraga ülevaate
müra levikust suurel maa-alal. Müra mõõtmisi ei ole võimalik uue kavandatava (tulevase) objek
puhul läbi viia, kuid ka olemasolevate tuulikute puhul on mõõtmiste teostamine sageli
komplitseeritud, kuna huvipakkuvast müraallikast (tuulikutest) ngitud müratase mõõtepunk des
(nt 1 km kaugusel tuulikutest) on tuulikute puhul oluliselt väiksem kui liiklusmüra või tavapärase
rasketööstuse poolt tekitatava müra puhul ning prak kas võib esineda probleeme tuuliku müra ja
foonimüra eristamisega.
Üldjuhul on tuuliku poolt tekitatav müra seotud tuule kiirusega. Tuule kiiruse suurenemisel
suureneb ka rootori pöörlemise kiirus (teatud tuule kiirusel saavutatakse op maalne kiirus ning
tuule kiirusel jätkuval suurenemisel rootori pöörlemise kiiruse enam ei suurene), vastavalt suureneb
ka labade läbi õhu liikumise kiirus ning müratase.
Kuna kavandatakse üha kõrgemaid tuulikuid, siis võib tuule kiirus tuuliku rootori kõrgusel ja
maapinnal (inimese kõrgusel) olla küllaltki erinev ning maapinnal lähedal suhteliselt tuulevaikse
olukorra puhul võib tuulik siiski töötada. Vastavalt võib ka suhteliselt vaikse ilma korral (maapinna
lähedal) tuuliku müra selges tajutav ning kuuldav olla. Inimeste taju seisukohast võib oluliseks
pidada just suhteliselt vaikse loodusliku mürafooniga õhtuid ja öid olukorras, kus tuulikud siiski
töötavad (kuna torni kõrgusel esineb piisav tuul) ning tuuliku müra võib piirkonna üldises foonis
selgemalt domineerida.
Tuulise ilma korral (ehk olukorras, kus tuuline ilm esineb ka maapinna lähedal) hakkab normidega
võrdlemise seisukohalt olulises mürataseme vahemikus (nt vahemikus 35–45 dB) tuule kiiruse
suurenemisel taustamüra tuulikute poolt tekitatavat heli mõningal määral summutama (foonimüra
ning tuuliku müra segunevad teatud määral, kuid tuuliku müra võib siiski eristatav olla). Eluhoonete
poolt tuulikute suunas puhuva tuule korral jäävad müratasemed juba oluliselt väiksemaks
(suurusjärgus 10 dB või ka enam) või ei ole tuulikut üldse kuulda.
Müra levimiseks on antud piirkonnas ngimused valdavalt suhteliselt head – maas k on suures
ulatuses avatud. Tuule suundadest domineerivad antud piirkonnas lõuna- ja läänetuuled.
Müra leviku modelleerimiseks kasuta spetsiaaltarkvaraga WindPRO. Arvutamisel kasuta
rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acous cs – Abatement of sound propaga on outdoors, Part
2: General method of calcula on”, mis on olnud Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra
arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direk iv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra
hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt
kasutatav ka muu maailma prak kas.
Müra levik on antud ebasoodsates ngimustes – tuulikud töötavad maksimaalses töörežiimis
(vastav töörežiim saavutatakse üldjuhul tuule kiirusel 8-10 m/s, referentskõrgusel 10 m
maapinnast). Tuulikut käsitletakse kui punktmüraallikat ning mürakaardil esitatakse maksimaalne
müra levik samaaegselt kõigis suundades (ilmakaartes). Tegelikes oludes esineb mürakaardil
kujutatud olukord korraga seega ühes kindlas ilmakaares (allatuult).
Müra leviku modelleerimisel ei lähtutud maksimaalsest tuuliku kõrgusest, kuna arvutuslikult esineb
maapinna lähedal mõnevõrra suurem müratase just madalama torni korral (sest müraallikas asub
18 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
maapinnale lähemal, kõrgem torn on oluline aga nt varjutamise mõju hindamisel). Kavandatakse
kuni 250 m kogukõrgusega tuulikut, kuid müra leviku arvutustes lähtu tuuliku kogukõrgusest 200
m. Samas ei esine arvutuslikult suurt erinevust mõnekümne meetrise torni kõrguse muutmise ning
müra leviku arvutustulemuste vahel, kuid mõnevõrra suuremad arvutustulemused lähimate
elamute juures ilmnevad siiski just madalama torni korral (erinevused enam kui 1 km kaugusel
tuulikutest on siiski väiksed ehk suurusjärgus 0,1…0,2 dB)
Spetsiaaltarkvaraga WindPRO modelleeritud müra leviku kaar de koostamisel ning müra mõju
hindamisel kasuta hetkel tootmises olevatest tuulikutest ühe suurima mudeli andmeid (samas ei
fikseerita hetkel ühte kindlat tuulikumudelit, seega võib asjakohaste nõuete täitmise korral rajada
ka teisi samaväärseid tuulikuid):
7.2 MW võimsusega Vestas V172-7200 (rootori diameeter 172 m, torni kõrgus 114 m).
Tuulikutootja andmetel on ühe tuuliku (“sakiliste labadega” mudel) helivõimsustase (LwA) 106,9
dB. Lisaks liide müraarvutustes iga tuuliku müratasemele veel parandustegur +2 dB
arvestamaks perspek ivsete tuulikute puhul võimaliku täiendava määramatusega (tuulikutootja
poolt väljastatud müraandmete näol ei ole tegemist garanteeritud müratasemetega) ning
kirjeldamaks võimalikult ebasoodsat olukorda.
Müra leviku arvutused teosta 1/3 oktaavribades (ehk algandmed sisestatakse ja arvutused
teostatakse erinevates sagedusvahemikes ning tulemused liidetakse taas kokku ühearvuliseks
väärtuseks), mis annab täpsemad tulemused, kui ühearvulisi (summeeritud) mürataseme väärtuse
kasutamine arvutuste algandmetena, nt võib olulise madalasagedusliku müra osakaalu korral anda
oktaavribades teostatud arvutused mõnevõrra suuremad tulemused kui ühearvulise summeeritud
väärtuse kasutamise korral.
Kuna Vestas V172 mudeli puhul ei ole tootja poolt veel esitatud ametlikke helivõimsustaseme
andmeid erinevates sagedusvahemikes (tootja on avaldanud ainult ühearvulise helirõhutaseme
väärtuse LwA 106,9 dB) siis lähtu V172 puhul V162-6200 MW mudeli andmetest (helivõimsustase
1/3 oktaavribades summaarse väärtusega LWA 104,8 dB, millele lisa V172 ja V162 mudeli vaheline
erinevus ehk 2,1 dB). Lisaks arvesta müra leviku arvutamisel ka eespool mainitud määramatusega
+2 dB.
Tabel 3-2 Vestas V162 helivõimsustasemed (LwA) 1/3 oktaavribades, V172 andmete saamiseks liide
antud väärtustele 2,1 dB, lisaks arvesta veel võimaliku määramatusega +2 dB
1/3
oktaavri
12. 31, 10 12 16 20
ba 10 16 20 25 40 50 63 80 250 315
5 5 0 5 0 0
kesksage
dus, Hz
Helivõim 41 52, 57, 67, 72, 77, 81, 84, 87, 89, 91, 93, 95,
47 63 94,7
sus-tase ,1 5 7 8 7 5 5 5 2 6 7 4 8
LWA, dB
1/3
Kok
oktaavri
40 50 63 80 10 12 16 20 25 31 40 50 63 80 100 ku
ba-
0 0 0 0 00 50 00 00 00 50 00 00 00 00 00 LwA,
kesksage
dB
dus, Hz
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 19
Helivõim
95 95, 94, 93, 92, 91, 88, 86, 83, 80, 77, 70, 104
sus-tase 90 74 65,9
,9 2 4 6 5 4 2 1 6 7 6 1 ,8
LWA, dB
Müra leviku arvutuste teostamiseks koosta WindPRO arvutustarkvara sisene kolmemõõtmeline
maas kumudel. Lähteandmetena kasuta Maa-ame avaandmetena kä esaadavaid
kõrgusandmeid (samakõrgusjooned 2023. a seisuga), mis põhinevad aerolaserskaneerimise (LIDAR)
tulemusena kogutud maapinna kõrguspunk del. Siiski võib öelda, et enam kui 1 km kaugusel
asuvaid müraallikaid silmas pidades ei esine suurt maas kust ngitud erinevust arvutatud
müratasemetes (antud juhul jäävad maapinna absoluutkõrgused vahemikku 0-30 m).
Müralevi modelleerimisel on arvestatud ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Heli
neelduvus sõltuvalt maapinna ja maakasutuse omadustest on määratud skaalal 0 (akus liselt "kõva"
heli peegeldav pinnas: maantee, veekogud, betoon) kuni 1 (akus liselt "pehme" heli neelav pinnas:
põllud, põõsad, heinamaa, lumine pind). Antud juhul domineerib uuritaval alal valdavalt akus liselt
„pehme” ehk helilaineid neelav looduslik pinnas, samas esineb teatud suundades ka akus liselt
„kõva“ ehk helilaineid peegeldavat pinda (peamiselt vesi). Arvutustes kasuta seetõ u
konserva ivsemat väärtust (koefitsient 0 ehk akus liselt „kõva“ pind, mis koosneb 100% ulatuses
heli peegeldavatest pindadest), mistõ u arvutustulemused on tõenäoliselt mõnevõrra üle hinnatud
ning tegelikud müratasemed jäävad eelduslikult väiksemaks.
Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objek dega nagu kõrgemad
puud ja metsaalad. Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad suuremad metsatukad, võivad
tegelikkuses avalduvad müratasemed olla ka mõnevõrra väiksemad kui arvutustes näidatud, kuigi
kõrgete tuulikute puhul on müra levikut tõkestavate objek de mõju reeglina siiski tagasihoidlik.
Järgnevalt esitatakse müra leviku modelleerimise tulemused Vestas V172-7200 MW tuuliku puhul
kahe erineva asukohaalterna ivi korral. Samas tuleb rõhutada, et käesolevas etapis ei ole veel teada
konkreetne tuuliku mudel, mis selgub tõenäoliselt vastava hanke käigus. Nt on võimalik valida
väiksemate parameetritega ning müratasemega mudel, samu võib ka käsitletud mudelite (nt V172
või samaväärne) puhul tuulikutootja poolt hanke raames esitatav täpsustatud mürataseme andmed
jääda väiksemaks kui käesoleva eksperthinnangu raames teostatud müra leviku arvutuste
lähteandmed (helivõimsustase LwA + määramatus 2 dB).
Mürakaar dele on lisatud ka lähimate müratundlike alade asukohad. Eluhooned koos õuealadega
on mürakaar del toodud tähistusega A...D.
20 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Joonis 3-2 Kavandatava tuuliku täisvõimsusel töötamise mürakaart asukohaalterna ivi 1 korral
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 21
Joonis 3-3 Kavandatava tuuliku täisvõimsusel töötamise mürakaart asukohaalterna ivi 2 korral
Tuuliku V172-7200 rajamise korral ei jää ükski eluhoone (sh koos õuealaga) 40 dB-st ehk II
kategooria alade öisest müra sihtväärtusest kõrgema müratasemega alale, samu ei jää ühtegi
eluhoonet 35-40 dB müratsooni. Arvutuslikult esinevad kõrgemad müratasemed (sh +2 dB
määramatus) järgmiste elamualade puhul (igas suunas on välja toodud lähimad elamupiirkonnad):
22 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Mürakaardil tähistatud alad A ja B (Nuudipere ja Tiigi kinnistu eluhooned kavandatavast
tuulikust idasuunas Saviranna külas) - arvutuslik müratase eluhoonete piirkonnas alterna iv 1
korral on 30,8…31,0 dB ning alterna iv 2 korral 29,4…29,7 dB;
Mürakaardil tähistatud alad C ja D (Uusküla tee 31 // Pääsukese ja Uusküla tee 44 // Nurme
kinnistu eluhooned kavandatavast tuulikust lõunasuunas Uusküla külas) - arvutuslik müratase
eluhoonete piirkonnas alterna iv 1 korral on 32,9…33,3 dB ning alterna iv 2 korral 32,1…32,5
dB.
Teised elamupiirkonnad jäävad juba tuulikutest kaugemale ning müratase kaugemates piirkondades
jääb väiksemaks kui eespool kajastatud eluhoonete puhul. Seega võib öelda, et kavandatava tuuliku
töötamisega kaasneva müra mõju on tagasihoidlik ning ka kõige rangem elamualade normtase (II
kategooria alade öine tööstusmüra sihtväärtus 40 dB) on tagatud selge varuga. Võrreldes
arvutuslikku mürataset II kategooria alade öise tööstusmüra piirväärtusega (45 dB) on normtase
tagatud enam kui 10 dB suuruse varuga.
Müra leviku arvutustulemused on ootuspärased, kuna kavandatava tuuliku ning lähimate
eluhoonetega on tagatud piisav vahemaa, alterna iv 1 korral ca 1,7 km ja alterna iv 2 korral 1,82
km. Piirkonnas jääb edaspidi domineerima sadama tegevusest ngitud müra ning liiklusmüra
piirkonna teedel, samu esineb rannikuäärses piirkonnas igapäevaselt märkimisväärne looduslik
mürafoon (merelainete helid, puude sahin, tuuleiilid). Kavandatava tuuliku rajamine ei muuda
piirkonna müraolukorda märkimisväärselt.
Madalsagedusliku müra hindamine (siseruumides)
Madalsageduslikule mürale on kehtestatud soovituslikud tasemed sotsiaalministri 04.03.2002
määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“. Määruse lisas (määruse lisa 1. Madalsagedusliku müra
hindamine) on toodud soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse
hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides (ehk ainult siseruumides) ning nendega
võrdsustatud ruumides öisel ajal.
Tabel 3-3 Soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute
elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal
1/3
oktaavriba
10 12.5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200
kesksagedus,
Hz
Helirõhutase
95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32
Lp,eq, dB
Vastavalt määrusele kasutatakse madalsagedusliku müra hindamist juhul, kui müra põhjustab
kodanike kaebusi (siseruumides), kuid mõõdetud müratase ei ületa siseruumide normtasemeid või
on sellele väga lähedal. Kui mõõdetud helirõhutase mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab
toodud siseruumide nõudeid, loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse taotleda
müravastaste meetmete rakendamist.
Reeglina ei ole enam kui 1 km kaugusel tuulikutest (antud juhul on kavandatav puhverala
eluhoonetega ca 1,7 km) madalasagedusliku müra soovituslike normtasemete ületamist e e näha,
kuid olenevalt hoonete konstruktsioonist ning seisukorrast (eelkõige helipidavusest) võib müra
teatud olukordades siiski ka siseruumides tajutav olla. Eeldada võib, et kaasaegsetes hea
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 23
helipidavusega hoonetes on tagatud head ngimused, kuid nt vanemates puitmajades võib
tuulikute müra olla siiski tuntav.
Madalsagedusliku müra leviku modelleerimiseks kasuta spetsiaaltarkvara WindPRO.
Arvutustarkvara sisaldab Soome madalsagedusliku müra arvutamise metoodikat (sh on Soome
siseruumide nõuded madalsagedusliku müra osas Ees nõuetega väga sarnased), mis võimaldab
hinnata madalsagedusliku müra levikut ja mõju hoonete siseruumides.
Kuna madalsagedusliku müra levik hoonete siseruumidesse sõltub otseselt hoone heliisolatsioonist
(nt seinte massiivsusest, akende heliisolatsioonist) ning piirkonnas asuvate eluhoonete
heliisolatsioon võib hoonete lõikes märkimisväärselt erineda, lähtu kõige konserva ivsemast
lähenemisest ehk eelda , et hoonete puhul on tegemist kergkonstruktsiooniga suvemajade tüüpi
hoonetega, mille heliisolatsioon (sh eelkõige madalamate sageduste osas) on tagasihoidlik (vt Tabel
3-4). Seega võib eeldada, et niiöelda „keskmise eluhoone“ puhul on tagatud siinkohal toodust
paremad ngimused.
Tabel 3-4 Arvutustes kasutatud hoonete heliisolatsiooni väärtused erinevate sagedusvahemike
kaupa
1/3 oktaavriba
kesksagedus, 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200
Hz
Heliisolatsiooni
0 4,8 6,2 8,4 10,5 11,9 11,9 16,0 17,5 17,9 16,6
väärtus, dB
Madalsagedusliku müra vastavust keh vatele nõuetele hinnatakse eraldi sagedusvahemikes (1/3
oktaavriba kesksagedustel) ning müratase peab vastama normtasemele kõigis sagedusvahemikes.
Järgnevalt kirjeldatakse võimalikku madalsagedusliku müra mõju lähimate eluhoonete sees
lähtudes võimalikust suurimast tuulikust (hetkel teadaolevalt nt V172-7200 tuulik). Arvutuslikult
esinevad kõrgemad müratasemed (sh +2 dB määramatus) järgmiste elamualade puhul, välja on
toodud kõige normilähedasema sageduse ehk 80 Hz helirõhutase (vastava sageduse normtase on
40 dB) ebasoodsama tuuliku asukoha ehk alterna iv 1 korral:
Mürakaardil tähistatud alad A ja B (Nuudipere ja Tiigi kinnistu eluhooned kavandatavast
tuulikust idasuunas Saviranna külas) - arvutuslik madalsagedusliku müra helirõhutase tase
(sagedusel 80 Hz) eluhoonete sees on ca 27 dB;
Mürakaardil tähistatud alad C ja D (Uusküla tee 31 // Pääsukese ja Uusküla tee 44 // Nurme
kinnistu eluhooned kavandatavast tuulikust lõunasuunas Uusküla külas) - arvutuslik
madalsagedusliku müra helirõhutase tase (sagedusel 80 Hz) eluhoonete sees on ca 29 dB.
Vastavalt arvutustulemusele on madalsagedusliku müra nõuded lähimate eluhoonete
siseruumides täidetud ning kaugemal asuvate eluhoonete puhul on juba tagatud eespool
kirjeldatust mõnevõrra paremad ngimused ning iga hoone eraldi käsitlemist ei vaja. Lisaks tuleb
silmas pidada, et arvutustes lähtu kõige tagasihoidlikumatest hoonete heliisolatsiooni
väärtustest. Seega võib öelda, et kavandatava tuuliku töötamisega kaasnev madalsagedusliku
müra mõju on tagasihoidlik ning soovituslike siseruumide nõuded on tagatud selge varuga.
24 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Infraheli
Tuulikute puhul kerkib sageli esile ka eri madalsagedusliku müra ehk infraheli (tavaolukorras
inimkõrvale tajumatu heli) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul tuleb samaaegselt käsitleda
kahte muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja helirõhu tugevust (dB), kuna väljaspool inimese
tavapärast kuulmisläve esineva madalasagedusliku müra alumise spektrivahemiku ehk infraheli
(sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) mõju inimesele sõltub eelkõige selle tugevusest (dB). Infraheli mõju
inimese tervisele on maailmas uuritud ja väidetakse, et intensiivne infraheli (nt kosmosesõidukites)
mõjutab inimese vegeta ivset närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm,
keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt.
Võimalikku tuuliku töötamisest ngitud infraheli on uuritud nii Suurbritannias, Taanis, Saksamaal
kui ka USA-s, sealhulgas on teostatud hulgaliselt testmõõtmisi, kuid üldine järeldus on, et moodsate
vastutuult seadistatud tuuleturbiinide töötamisel tekkiv infraheli on reeglina piisavalt madalal
tasemel, mis jääb madalamaks kui inimeste tajulävi.
Sisuliselt ei ole väide – infraheli võib tekkida tervisehäireid – vale, kuid reaalseks ohu või häiringu
(taju) tekkeks peab infraheli puhul esinema äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk. Ars teaduslikud
uuringud on näidanud, et infraheli taju algab siiski kuulmisorganist ning kui infraheli ei ole piisavalt
tugev, et seda kuulda, ei ole reeglina võimalik ka mingil muul moel infraheli füsioloogiliselt
tajuda13,14.
Inimesed kuulevad reeglina (rütmilist) tuuliku labade liikumisest ngitud kesksageduslikku heli, mis
sisaldab ka inimesele kuuldavat madalsageduslikku komponen (kuid mi e tajutavat infraheli).
Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz ehk tavapäraselt inimesi ümbritsevas
keskkonnas leviv tajutav müra, sh ka inimese kõne tavapärane helisagedus) helirõhu tugevusest 0–
20 dB.
Madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab tajulävi ületamiseks helirõhk olema oluliselt
tugevam – ca 80 dB 20 Hz piirkonnas (ehk infraheli sagedusega 20 Hz võib olla kuuldav kui
helirõhutase antud sagedusel ületab 80 dB) ning 100 dB 5 Hz piirkonnas (infraheli sagedusega 5 Hz
võib samu olla kuuldav, kuid helirõhutase antud sagedusel peab olema veel suurem ehk rohkem
kui 100 dB). Nimetatud tugevusega infraheli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega.
Samu ei põhjusta inimese tajulävest nõrgem infraheli teadaolevalt muid füsioloogilisi või
psühholoogilisi efekte.
13
Moller H, Pedersen C S. Hearing at low and infrasonic frequencies. Noise Health 2004;6:37-57
14
Swen M, Stefan H, Mar n H, Susanne K. „Can infrasound from wind turbines affect myocardial contrac lity? A cri cal review.“ Noise Health
2022;24:96-106
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 25
Joonis 3-4 Heli tajumislävi sagedusvahemikus 1-1000 Hz (sh infraheli kuni 20 Hz)
Tuulikute tekitatud infraheli on reeglina nii madalal tasemel, et vaid spetsiaalsed mõõteaparaadid
ja andmetöötlusseadmed suudavad seda registreerida (nt on välja töötatud seadmed, mis
registreerivad infraheli ka mitmekümne kilomeetri kauguselt, kuid see ei tähenda automaatselt, et
registreeritud tase oleks ohtlik tervisele või inimese pool tajutav) ja tavaolukorras ei ole reaalne, et
inimesed tunnetaksid seda, samu puudub risk inimese tervisele ja seda ka tuulikutele oluliselt
lähemal viibides (võrreldes hetkel kavandatud puhveralaga ca 1,7 km eluhoonetest).
Põhjalik madalsagedusliku müra (sh infraheli) uuring15 viidi läbi Soomes (avalda 2020. aastal).
Soome riigi poolt tellitud uuringu viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus. Uuringust lei , et kuigi
ka mitme kilomeetri kaugusel tuulikutest elavad inimesed peavad mõnikord infraheli (ehk
inimkõrvale tavaolukorras tajumatuid helisid) võimalikuks häiringu allikaks (vastavaid inimeste
küsitluste laadseid uuringuid ja hinnanguid on võimalik leida mitmeid, kuid otseselt teadusuuringu
nõuetele vastavad allikad jõuavad reeglina teistsugustele järeldustele), ei suuda inimesed
kontrollitud katse ngimustes infraheli ning selle mõju siiski tuvastada. Seega saab objek ivselt
peamise võimaliku mõjuna siiski välja tuua tavapärase ning inimkõrvale kuuldava heli (mis võib
samu sisaldada ka kuuldavat madalsageduslikku komponen , mida võidakse tõlgendada
infrahelina), aga ka visuaalsete mõjudega seotud asjaolusid (varjude liikumine, tuulikute nähtavus
ning tu ava maas kupildi muutus).
Infraheli esineb tavapäraselt ka looduses, näiteks on tuulikutele sarnaste sagedus-karakteris kutega
tuul samu üheks infraheli tekitajaks. Samu põhjustavad tuulikutega samal tasemel ja ka
intensiivsemat infraheli erinevad tööstuslikud seadmed ja transpordivahendid, ome ei ole ka
nende masinate poolt tavapäraselt tekitatav inimesele tajumatu madalasageduslik müra
komponent (infraheli) terviseriskide põhjustajaks.
15
Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Panu Maijala, Anu Turunen, Ilmari Kurki, Lari Vainio, Satu Pakarinen, Crista
Kaukinen, Kris an Lukander, Pekka Tii anen, Tarja Yli-Tuomi, Pekka Taimisto, Timo Lanki, Kaisa Tiippana, Jussi Virkkala, Emma S ckler, Markku Sainio.
2020
26 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Kaasaegsete tuulikute puhul on oluline hinnata potentsiaalset mürafooni eelkõige inimesele
tajutavas sagedusspektris (eelkõige kesksagedustel 1000–4000 Hz aga ka kuuldava spektri
madalamas vahemikus ehk sagedustel 20-200 Hz) ja vastavalt valitavate tuulikute
mürakarakteris kutele tagada piisav vahemaa tundlike aladega.
Tuulikust lähtuva vibratsiooni hinnang
Vibratsioon piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on fikseeritud sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“, määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete
aga ka koolide ning lasteaedade kaitset.
Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teket labades, rootoris ning sealt
edasi kandudes tuuliku tornis. Tagamaks tuuleturbiini püsivus ja vastupidavus, peab tuuliku
konstruktsioon olema vibratsiooni teket minimeeriv, vibratsiooni summutav ja vibratsiooni
edasikandumist takistav.
Oluliseks osaks vibratsiooni väl misel ja summutamisel on tuuliku vundament, mis peab olema
konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi ngimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev.
Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil.
Eeskä tagamaks turbiini püsivus (sh pikaaegne vastupidavus ja seda ka ekstreemsetes ngimustes),
rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab võimalikult
väikse vibratsiooni tekke vundamendis ja vastavalt ka vähese leviku ümbritsevas pinnases.
Lähtudes eelnevast võib öelda, et tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on väike
(eluhoonete paiknemist arvestades sisuliselt olematu). Antud juhul tuleb arvestada ka lähimate
tundlike aladega tagatud minimaalse vahemaa suurust (eluhoonetega ca 1,7…1,8 km), mis on
piisav väl maks ülenorma ivse (ühtlasi ka inimeste poolt tajutava vibratsiooni) maapinna kaudu
leviva vibratsioon levikut tundlike objek deni. Antud vahemaa puhul suudavad vaid vastavad
tundlikud mõõteseadmed tuvastata vibratsiooni olemasolu, kuid mõju jääb inimese tajupiiridest
oluliselt väiksemaks.
Lainemurdja rajamine ning ehitusaegsed mõjud
Muuga sadama lainemurdja rajamise KMH raames on võimalike mõjudena välja toodud eelkõige
ehitusaegsed mõjud, kasutusaegselt pidevat müra ei teki, samu on lähimate müratundlike aladega
(elamumaad ja eluhooned) tagatud piisavalt suur vahemaa ehk ca 1,7 km.
Ehitusaegsete mõjude minimeerimiseks võib välja tuua järgmised nõuded ja soovitused:
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 kohaselt tuleb ehitusmüra
piirväärtusena rakendada ajavahemikus 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset;
Kuna eraldi normtasemed on kehtestatud päevasele (ajavahemik 7.00-23.00) ja öisele ajale
(23.00-7.00) tuleb ehitusmüra puhul ajavahemikus 21.00-23.00 rakendada päevaseid
tööstusmüra normtasemeid ning ajavahemikus 23.00-7.00 öiseid tööstusmüra normtasemeid;
Ajavahemikus 7.00-21.00 ei ole ehitusmürale normtasemeid kehtestatud, kuna lühiaegseid
mürarikkaid ehitustöid on päevasel ajal siiski mõistlik lubada ning teatud häiringud tuleb seega
aktsepteeritavaks lugeda;
Impulssmüra (nt vaiade rammimisega kaasnev lühiajaline ning muutlik müra) piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat
tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus 7.00–19.00;
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 27
Tuuliku rajamise ja lainemurdja laiendamise ehitustööde läbiviimisel on seega soovitatav kõige
mürarikkamad töid (nt vaiade rammimine) öisele ajale (23.00-7.00) mi e kavandada;
Võimalusel väl da suures mahus öiseid transporditöid (nt ehitusmaterjalide vedu)
elamupiirkondadest mööduvatel teelõikudel;
Ehitustööde ajal jälgida head tööde teostamise tava (seadmete ja masinate korrashoid, jooksvalt
müra vähendavate töövõtete kasutamine, seadmete väljalülitamine jne)
Päevasel tööajal (ajavahemikus 7.00-21.00) ei ole seadusandluses ehitustööde mürale piiranguid
seatud, kuid võimalusel on soovitatav väl da mürarikaste tööde teostamist ka nädalavahetuse
varajastel hommikutundidel ning nädalavahetusel õhtusel ajal (ehk inimeste puhkeajal).
Varjutamine
Mõju iseloomustus
Varjutamise (tuulikute puhul kasutatakse samaväärsena ka mõistet „varjutus“) all mõistetakse
visuaalset häiringut, mis tekib päikeselistel päevadel tuuliku rootori pöörlemisest (labade
liikumisest) ngitud varjude liikumise tulemusel. Varjutamise esinemiseks peab tuulik asetsema
vaatleja ja päikesega (päikesekiirtega) ühel joonel (vaatleja ja päikese vahel). Aasta jooksul tekkiv
varjutamise ala ei ole ümber tuuliku ühtlane, vaid tulenevalt päikese näivast liikumisest taevavõlvil
kagu ja edela suunas välja venitatud „liblika“ kujuline. Samu oleneb varjutamise esinemine
aastaajast (lisaks muidugi ka kellaajast).
Varjutuse reaalne esinemine sõltub eelkõige ilmas kuoludest – pilvisusest, tuule suunast (tuuliku
labade asendist) ning päikese seisust. Varjutuse kestust ja ulatust hinnatakse reeglina arvutuslikult
(sh arvestades piirkonnale omaseid aasta keskmisi meteoroloogilisi andmeid). Varjud on pikimad
päikesepaistelistel hommiku- ja õhtutundidel, mil päikesekiired langevad madala nurga all ning
kõige lühemad keskpäeval. Pikimad on varjud ida- ja läänekaares, kuid mida pikemad on varjud,
seda lühemat aega varjutamine kestab. Teoree liselt võivad suurte (nt tuulikud kogukõrgusega ca
250 m) tuulikute varjud ulatuda mitme kilomeetri kaugusele.
Sageli tuuakse tuulikute puhul välja, et tuulikutest lähtuv varjude liikumine ei põhjusta
märkimisväärset häiringut kaugemal kui ca 10 tuuliku rootori läbimõõdu kaugusel tuulikutest, kuid
see ei tähenda, et kaugemal ei pruugi varjutamist üldse esineda. Vaatlemisel kaugemalt kui 10
rootori diameetrit ei tundu rootori labad lõikavat päikesekiiri enam sedavõrd teravalt ning tuulik
võib teatud kauguselt vaadates paista pigem statsionaarse objek na päikesekiirte ees.
Üheks varjutamist kui häiringu esinemist mõjutavaks teguriks loetakse ka tuuliku laba laiust ning nt
arvutusprogrammidega varjutamise esinemise hindamisel lähtutakse sageli eeldusest (nt Saksamaa
prak kas16), et juhul, kui konkreetsest vaatepunk st vaadates katab tuuliku laba vähem kui 20%
päikese näivast pindalast, ei esine varjutamist kui selget häiringut. Hetkel turul pakutavate
suuremate maismaatuulikute (rootori diameetriga ca 170 m) puhul jääb nt labade maksimaalne
laius suurusjärku 4,5–5 m, mis teeb maksimaalseks varjutamise kui selge häiringu esinemise
kauguseks ca 2–2,2 km. Samu tuleb arvestada, et veelgi kaugemalt vaadates on päike juba niivõrd
madalal, et atmosfääri op listest omadustest tulenevalt ei ole päikesekiirgus kuigi erk, mistõ u
teoree liselt tekkiv varjutus on reaalselt raskes märgatav ning tõenäoliselt ei põhjusta häiringut.
Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutatakse üldjuhul aasta keskmisi meteoroloogilisi
andmeid: päikesepaiste keskmist jaotust kuude lõikes, nt Keskkonnaagentuuri (varasemalt EMHI)
andmed 1991–2020 a kohta ja domineerivate tuulte jaotust. Ees kliimas moodustab
päikesepaisteline aeg aasta keskmiselt ca 40% maksimaalsest võimalikust. Päikesepaiste tõenäosus
16
Hinweise zur Ermi lung und Beurteilung der op schen Immissionen von Windenergianlagen (WEA-Scha enwurf-Hinweise), 2002
28 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
on suurem suvekuudel (mais, juunis, juulis ja augus s on päikesepaistelise aja osakaal ca 50%
maksimaalsest võimalikust), talvekuudel langeb päikesepaistelise aja osakaal maksimaalsest
võimalikust 10–15%-ni (novembris, detsembris ja jaanuaris).
Teine oluline aspekt varjutuse kujunemisel on tuule suund, kuna tuuliku rootor pöörab ennast tuule
suunas ning vastavas suunas saavad tekkida ka maksimaalse ulatusega varjud. Seetõ u kasutatakse
nt realistlikule olukorrale vastava varjutamise hindamisel ka piirkonnale iseloomuliku tuulteroosi.
Tuulevaikseid päevi, mil varjutamist ei esine, on hinnanguliselt 30 päeva aastas, kuid hindamaks
võimalikku maksimaalset mõju, ei võeta arvutamisel tuulevaikseid päevi sageli siiski arvesse.
Käesoleva töö raames eelda , et tuulevaikseid päevi ei esine ning varjutamist võib esineda kõikidel
päevadel (küll mi e samades auskohtades).
Varjutamise arvutamisel kasuta pinnareljeefi ehk Maa-ame maapinna kõrgusandmeid
(samakõrgusjooned 2,5 m sammuga) 2023. a seisuga.
Varjutamise kaardi koostamisel ei arvestata üldjuhul võimalike varjutuse levikut takistavate
objek de (näiteks metsaalad või kõrvalhooned) mõjuga, mistõ u tavapäraselt kaardil esitatu on ka
sellest aspek st lähtuvalt mõnevõrra ülehinnatud situatsioon. Arvutamisel eeldatakse, et hoonete
aknad asetsevad ris tuulikupargi tuulikutega, mis samu ei pruugi prak kas sageli tõele vastata ja
võib põhjustada varjutamise mõningast ülehindamist.Ees seadusandluses puuduvad normid, mis
käsitleks lubatud varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Muu maailma prak kas on tänaseks välja
töötatud soovituslikud väärtused eraldi maksimaalse teoree lise varjutamise kestuse kohta (ehk
olukord, mis ei arvesta pilvist aega ja tuulesuundi, eeldatakse, et päike paistab kogu võimaliku
teoree lise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes ris ) ning piirkonna realistlikele
ngimustele vastava olukorra (arvestades päikesepaiste kestust ja valdavaid tuulesuundi) jaoks.
Lubatud teoree lise maksimaalse varjutamise (ehk olukord, mille puhul eeldatakse, et päike paistab
kogu võimaliku teoree lise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes ris ) kestuse puhul on
rahvusvaheliselt enim kasutatavaks soovituslikuks maksimaalseks väärtuseks kuni 30 tundi
varjutamist aastas (nt Saksamaa nõuded17) ühe eluhoone juures. Lisaks on Saksamaa nõuetes välja
toodud ka soovituslik teoree lise maksimaalse varjutamise kestus päevas, mis on 30 minu t ühe
eluhoone juures.
Reaalsetele piirkonna ngimustele vastava olukorra hindamisel (arvestades päikesepaiste kestust ja
valdavaid tuulesuundi) rakendatakse soovitusliku varjutamise kestuse ülempiirina nt väärtusi 8
tundi aastas (Saksamaa nõuded) ja 10 tundi aastas (Taani ja Rootsi prak ka aga konkreetsed nõuded
on sätestamata).
Realistlikele ngimustele vastav varjutamise kestus jääb üldjuhul ca 3–4 korda väiksemaks
(olenevalt tuulikute ning mõjutatud alade asetusest võib erinevus olla ka suurem) kui maksimaalne
teoree line varjutamise kestus mingis konkreetses punk s.
Mõju hinnang
Käesoleva töö raames koosta tuulikuparkide kavandamise ja mõju hindamise spetsiaaltarkvaraga
WindPRO varjutamise kestuse kaardid maksimaalse teoree lise varjutamise kohta ning kahe
asukohaalterna ivi korral.
Spetsiaaltarkvaraga WindPRO modelleeritud varjutamise kestuse kaar de koostamisel ning
maksimaalse võimaliku varjutamise mõju hindamisel võe aluseks hetkel teadaolevalt ühe suurima
tuuliku Vestas V172 (võimsus 7,2 MW, rootori diameeter 172 m, torni kõrgus 164 m, kogukõrgus
200 m) parameetrid.
17
Hinweise zur Ermi lung und Beurteilung der op schen Immissionen von Windenergianlagen (WEA-Scha enwurf-Hinweise), 2002
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 29
Tulemuste analüüsimisel tuleb siiski silmas pidada, et hetkel ei ole teada tuuliku tootja ega täpne
mudel. Samas võib öelda, et varjutamise mõju ei erine oluliselt ka teiste sarnaste parameetritega
tuuliku mudelite korral ning järeldused saab teha ka antud mudeli põhjal.
Alljärgnevalt esitatakse maksimaalse teoree lise varjutamise kestuse kaart (vastav soovituslik
normtase 30h aastas) kahe asukohaalterna ivi korral. Vastava värviga pidevjoonest tuuliku poole
jääval alal on ületatud antud joonele vastav varjutamise summaarne tundide arv aastas. Varjutamise
kaar dele on lisatud ka enim mõjutatud eluhoonete asukohad tähistusega A...E.
Joonis 3-5. Hinnanguline maksimaalse teoree lise varjutamise kestuse kaart asukohaalterna ivi 1
korral (Aluskaart: Maa-ame põhikaart, 2024)
30 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Joonis 3-6. Hinnanguline maksimaalse teoree lise varjutamise kestuse kaart asukohaalterna ivi 2
korral (Aluskaart: Maa-ame põhikaart, 2024)
Arvutustulemused näitavad, et modelleerimisel aluseks olnud parameetritega tuuliku (rootori
diameeter 172 m, torni kõrgus 164 m) puhul on mõlema asukohaalterna ivi korral selgelt tagatud
soovituslik teoree lise maksimaalse varjutamise ajalise kestuse väärtus (30 tundi aastas) lähimate
eluhoonete juures.
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 31
Tabel 3-5 Varjutamise kestus enim mõjutatud elamute juures erinevate asukohaalterna ivide korral
Maksimaalne Maksimaalne
Varjutamise
teoree line teoree line
esinemise päevi
Tähis Katastriüksuse nimi varjutamise kestus varjutamise kestus
aastas (maksimaalne
aasta jooksul kokku ühe päeva jooksul (h,
teoree line)
(h, min) min)
Alt. 1 Alt. 2 Alt. 1 Alt. 2 Alt. 1 Alt. 2
A Nuudipere 5:12 3:32 25 21 0:19 0:16
B Tiigi 5:22 3:38 25 21 0:19 0:16
C Saviranna tee 41 5:36 3:24 38 31 0:13 0:11
Rootsi-Kallavere tee
D 4:07 4:32 34 41 0:11 0:11
7 // Ööbiku
Rootsi-Kallavere tee
E 1:25 5:29 23 40 0:06 0:12
5 // Vanapere
Tabelis toodud tulemuste puhul tuleb arvestada, et tegemist on väga konserva ivse lähenemisega
ehk arvestatud ei ole pilviste päevadega, mil varjutamist ei esine, samu pole arvestatud
tuulevaikseid päevi ning tuuliku laba on 100% ajast võetud ris vaatlejate asukohaga.
Tegelik varjutamise aeg jääb seega oluliselt väiksemaks. Realistlikele ngimustele vastav
varjutamise kestus jääb üldjuhul ca 3–4 korda väiksemaks (olenevalt mõjutatud hoonete
paiknemisest võib erinevus olla ka suurem) kui maksimaalne teoree line varjutamise kestus mingis
konkreetses punk s.
Küll aga saab välja tuua, et teoree lise maksimaalse varjutamise kestus ei ületa ühegi elamu juures
ka realistlikele oludele vastavat soovituslikku normtaset 8 h (Saksamaa nõuded) ning otseselt
teoree lise maksimaalse varjutamise kestusega võrdlemiseks sobiv väärtus (ehk 30 h) on tagatud
juba selge varuga.
Varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik täpselt välja tuua varjutamise tekkimise kellaajad
ja kuupäevad. Alljärgnevalt on graafikutel esitatud detailne varjutamise analüüs enim mõjutatud
elamupiirkondades.
Graafikult on võimalik välja lugeda (ja nii iga uuritava ala puhul) varjutamise ilmnemise kuupäev,
kellaaeg ja kestus ühe kalendriaasta jooksul (varjutamine saab esineda ainult päikesepaistelistel
ning tuulistel päevadel).
32 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Joonis 3-7 Varjutamise esinemise kalender lähimates elamupiirkondades asukohaalterna ivi 1
korral (mõnevõrra ebasoodsam asukoht kui alterna iv 2, kuid varjutamise ilmnemise kellaajad on
mõlema asukoha puhul suhteliselt sarnased). Kalendrist on võimalik välja lugeda konkreetses
piirkonnas (küll ainult päikesepaistelisel ning tuulisel päeval) esineva varjutamise ilmnemise kuupäev
ja kellaaeg.
Varjutamise esinemise kalendrist on näha, et kavandatavast tuulikust erinevatesse suundadesse
jäävate alade puhul esineb varjutamist pisut erinevatel aasta- ja kellaaegadel:
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 33
Tuulikutest idasuunas (nt Nuudipere ja Tiigi kinnistu Saviranna külas) võib varjutamist esineda
õhtusel ajal (vahemikus 19.30–20.30) ning aprillis ja augus s, teistes kuudes varjutamist ei esine;
Tuulikutest kagusuunas (nt Saviranna tee 41 kinnistu Kallavere külas, aga ka teiste sama
piirkonna eluhoonete juures) võib varjutamist esineda hilisõhtusel ajal (vahemikus 21.30–22.00)
ning juuni ja juulikuus, teistes kuudes varjutamist ei esine.
Suvekuudel põhjustab tõusev päike hommiku kõige pikemaid varje tuulikutest läänesuunas. Loojuv
päike toob aga õhtu kaasa kõige pikemad varjud tuulikutest idasuunas. Keskpäeval on päike
kõrgemal ja varjud lühemad ning varjud esinevad ainult tuulikutest põhjasuunas. Talveperioodil võib
varjutamist esineda peamiselt keskpäeval ja ainult tuulikutest põhjasuunas. Vaadates kavandatava
tuuliku asukohta saab välja tuua, et elamupiirkondades võib lühiajaliselt varjutamist esineda ainult
õhtusel ajal ning kevad-suvisel perioodil.
Varjutamise kui häiringu tegelik mõju sõltub lisaks ka olemasolevatest visuaalsetest barjääridest
(mets puud, hooned), mis varje “murravad”. Reaalselt takistavad maksimaalset varjude ulatust
mitmed olemasolevad barjäärid (kõrghaljastus, hooned jms), kuid arvestades kavandatavate
tuulikute suuri mõõtmeid, on varjutamist tõkestavate barjääride mõju enamas siiski tagasihoidlik
(kuigi mõnes punk s võib mõju olla ka oluline).
Kavandatava tuuliku korral seega ülenorma ivset varjutamise mõju lähimate eluhoonete juures
ei prognoosita ning eelduslikult (sh nt sarnaste parameetritega teise tuuliku mudeli korral) ei ole
mõju piiramiseks vajalik rakendada tuulikute töörežiimi piiramise meetmeid.
3.3. Mõju põhja- ja pinnaveele
Kavandatava tegevuse ala jääb piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest
looduslikult kaitstud. Juhul, kui tuuliku vundamendi rajamiseks on vaja puurida pinnasesse nt vaiu
vms konstruktsioonielemente, siis eeldusel, et seda tehakse sarnaselt nt maasoojussüsteemi
puuraukude rajamisega, ei ole tuuliku vundamendi ehitamiseks tõenäoliselt vaja alandada
põhjaveetaset. Eeldatavalt ei kaasne seega kavandatava tegevusega nega ivset mõju põhjaveele.
Tuuliku rajamisega otsest mõju pinnaveele ei kaasne, kuna tuuliku vundament rajatakse
lainemurdjale. Juhul, kui olemasolevat lainemurdjat pikendatakse, kaasnevad sellega mõjud
pinnaveele, eelkõige heljumi tekkega seonduvalt. Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH 18
käigus viidi läbi heljumi leviku modelleerimine arvestusega, et ve e puistatakse materjali
intensiivsusega 450 kg/s 11 tunni jooksul järgemööda (st materjali kogus 17 820 t).
Modelleerimistulemused näitasid, et seoses sellega, et Muuga lahe piirkonnas on üheks sagedas
esinevateks tuulteks 330° all Soome lahelt puhuvad tuuled, liigub tekkiv heljum eeldatavas
Saviranna suunda. Heljumi teke võib nega ivselt mõjuda kalakooslustele. Nega ivse mõju
vähendamiseks on soovitatav väl da heljumi teket põhjustavaid töid aprilli keskpaigast juuni
lõpuni.
KMH-s hinna ka lainemurdjate rajamisega kaasnevat mõju merepõhjakooslustele. Arvestada tuleb,
et käesoleva projek ga ei kavandata sellises mahus lainemurdjate rajamist ja seega KMH-s
käsitletud mahus mõjude avaldumine ei ole realistlik.
Tuulikute kasutamisetapi aegsetest mõjudest pinna- ja põhjaveele omavad kõige suuremat
nega ivset mõju avariid ja õnnetusjuhtumid, mida täpsemalt on käsitletud käesoleva eelhinnangu
ptk-s 3.8.
18
Royal Haskoning, AS MERIN, TÜ Ees Mereins tuut. „Muuga sadama lainemurdjate rajamise KMH aruanne“. Tallinn, 27.12.2006
34 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
Tingimused ja soovitused
Heljumi teket põhjustavaid töid teostada väljaspool kalade kudeaegu aprilli keskpaigast juuni
lõpuni.
3.4. Mõju õhukvaliteedile
Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“. Atmosfääriõhukaitse seaduse § 10 kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtus
defineeritud kui saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud
saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel. Piirväärtuse kehtestamise
eesmärk on väl da, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või
keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu
tekkimist. Õhukvaliteedi piirväärtusest madalamate saastetasemete korral tuleb seega lähtuda
eeldusest, et mõju on küll olemas, kuid see on aktsepteeritaval tasemel ehk keskkonnamõju
hindamise raames ei analüüsita seadusandluses toodud piirväärtuste asjakohasust.
Viimsi valla üldplaneeringu kohaselt on õhukeskkonna seiret Muuga sadama tellimusel tehtud juba
alates 1993.a. juulist. Harju Maavalitsuse Keskkonnaame nõudmisel on paigaldatud Muuga
sadamasse, na aterminaalide vahetus lähedusse suvilate piirkonna e e kaasajanõuetele vastav
orgaaniliste süsivesinike mõõtejaam 1998. aasta lõpus. Jaam annab andmeid tunnikeskmise
täpsusega automaatselt sadama kaptenile ja Keskkonnauuringute Keskusele. Normi piiril olevaid
väärtusi on mõõdetud seni vaid tugevate põhja- ja kirdekaarte tuule korral. Valdavad on siiski edela-
ja lõunakaarte tuuled. Õhusaaste luba Muuga sadamas ei oma mi e AS Tallinna Sadam vaid need
on olemas Muuga sadamas asuval viiel na aterminaalil (AS Pakterminaal, AS Estonian Transoil, AS
Nybit, AS Sonmarin, Eurodek Transkeemia Ees AS) ning teravilja- ja turbaterminaalil. Orgaanilised
süsivesinikud lenduvad peamisel bensiini ja masuudi laadimisel (masuut kuumutatakse
laadimiseks).
Samas tuleb arvestada, et rajatav elektrituulik välisõhku saasteaineid ei väljuta ning täiendavat
nega ivset mõju välisõhu kvaliteedile sellega ei kaasne. Kavandatav tuulik panustab õhusaaste
leevendamisse, kuna tuuliku kavandamine loob soodsad ngimused taastuvatest energiaallikatest
elektri tootmise osakaalu suurenemiseks.
Mõju välisõhu kvaliteedile on pigem seotud ehitusaegse tegevusega ning see on aju se iseloomuga.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb väl da õigete
töömeetodite ja töö aja valikuga (nt kasutatavate masinate ja seadmete tehnilise korrasoleku
järjepidev kontroll, tööprotsessi järgselt seadmete kohene väljalülitamine, tankimisplatside asukoha
valik, ilmas kuoludega arvestamine). Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Majapidamiste läheduses tuleb väl da ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse
territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mi e kasutada kemikaalide
lahuseid).
Kokkuvõ es võib järeldada, et projek realiseerimine ei muudeta piirkonna õhusaaste olukorda
(tuuliku rajamisega ei kaasne täiendavaid heiteallikaid). Vastupidi, kavandatav tuulik aitab
vähendada fossiilsetest kütustest toodetava energia kogust ning aitab parandada seeläbi ka
välisõhu kvalitee .
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 35
Tingimused ja soovitused
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb väl da õigete
töömeetodite ja töö aja valikuga (nt kasutatavate masinate ja seadmete tehnilise korrasoleku
järjepidev kontroll, tööprotsessi järgselt seadmete kohene väljalülitamine, tankimisplatside
asukoha valik, ilmas kuoludega arvestamine). Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb väl da ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse
territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mi e kasutada kemikaalide
lahuseid).
3.5. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine
Kavandatava tegevusega kaasnev jäätmeteke on seotud eeskä tuulepargi ehitamise ja lammutami-
se faasis, vähesel määral ka käitamise faasis – peamiselt kuluvad osad ja muud liikuva seadme
hooldusega seotud määrdeained ja kemikaalid.
Tuulepargi ehitusetapis on jäätmete käitlemise korraldamine võrreldav tavapärase
ehitustegevusega, mille korral keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Mello et al. (2022) tuuleparkide eluringi analüüsi andmetel
avaldab kõige suuremat keskkonnamõju tuulikute tootmine ja paigaldus. Eelkõige paigalduse mõju
vähendamiseks on vajalik nii ehitamise kui lammutamise faasis taaskasutada (või taaskasutusse
suunata) maksimaalne kogus jäätmeid. Jäätmekäitlus (nt mineraalsete jäätmete kasutamine teede
ja platside rajamiseks) tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusak dele
(arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Mello et al. (2022)
tuuleparkide eluringi analüüsi koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning KOV
jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega).
Tekkivad taaskasutuseks mi esobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt keh vale korrale
(jäätmeseadus ning KOV jäätmehoolduseeskiri). Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad)
tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle
anda vastavat keskkonnaluba omavatele e evõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust
konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal),
tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud aju sse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks e enähtud koh on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Väl da tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
Keskmiselt on tuulikute eluiga 30–40 aastat ning suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi
lammutamisfaasis: tehnoseadmed - elektroonikajäätmed, tuulikulabad (fiiberplast) ja tuuliku mast
ning vundament – betoon ja metall. Kaasaegsed tuulikud on valdavalt lihtsalt demonteeritavad ning
Mello et al. (2022) andmetel on tuulikute komponendid 85-90% ulatuses taaskasutatavad, kuid
kõige suuremat probleemi valmistab tuuliku labade käitlemine. Samas on ka juba neile täiendavat
kasutust leitud.
Lisaks kasutusaja lõppemisel teostatavale demonteerimisele, tuleb täiendavalt arvestada avariide
tulemusel (tulekahju, deformeerumine, vmt) tekkivate jäätmetega, sh väljavahetamist vajavate
tuulikulabadega. Jensen & Skelton (2018) poolt kirjutatud teadusar klis tuuakse samu välja
tuulikulabade taaskasutuse kitsaskohad. Tuulikulabad koosnevad mitmetest erinevatest
36 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
komposiitmaterjalidest, mis muudab taaskasutamise keeruliseks ning kulukaks. Seetõ u on
levinumaks u liseerimise meetodiks seni olnud labade põletamine/tuhastamine ning saadud
tuhajäätmete kasutamine näiteks ehitustööstuses täitematerjalina. Alterna ivseteks u liseerimise
meetoditeks on labade prügimäele ladestamine või uue otstarve leidmine, näiteks linnamööblina
või mänguväljakutel. Ar kli autorite sõnul on käimas ak ivne teadustöö labade eluea pikendamise
ning jätkusuutlikumate materjalide tootmistehnoloogia osas.
Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigi
maksimaalne võimalik kogus jäätmed, sh metall, betoon, plast jm komposiitmaterjal,
elektroonikaseadmed, ohtlikud jäätmed. Metall, plast, elektroonikaseadmed ja mineraalsed
jäätmed on juba praegusel ajal kerges ümbertöödeldavad ja taaskasutatavad, samu on termilise
töötlusega võimalik käidelda tekkivad ohtlikud jäätmed (hooldusel tekkivad määrded, õlid jmt).
Tingimused ja soovitused
Tekkivate jäätmete käitlus nii ehitamise, kasutamise kui demonteerimise/u liseerimise etapis
tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusak dele.
Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada.
Teede ja platside, sh aju ste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna
see väldib eelkõige aju ses lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist.
Tekkivad taaskasutuseks mi esobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt keh vale korrale
(jäätmeseadus ning KOV jäätmehoolduseeskiri).
Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi,
ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnaluba
omavatele e evõtetele.
Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel
teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt
määratud aju sse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks e enähtud koh
on keelatud.
3.6. Mõju kliimale
Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid.
Keskkonnaagentuur on koostanud ülevaatliku aruande "Ees tuleviku kliimastsenaariumid aastani
2100", mille kohaselt on oodata temperatuuri tõusu, sademete hulga suurenemist, tormide
sagenemist ja merepinna tõusu19. Kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liidus seatud
eesmärgiks võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55%
ning aastaks 2050 muuta Euroopa Liit kliimaneutraalseks. Peamine meetod kliimaneutraalsuse
saavutamiseks on CO2-heitkoguste vähendamine. Kuivõrd suurimad CO2 emissioonid pärinevad
energiasektorist on just selles sektoris ka suurim potentsiaal CO 2 heite vähendamiseks. Üheks
võimaluseks on asendada elektritootmises fossiilsed kütused taastuvenergia allikatega. Kavandatav
tuulik panustab kliimamuutuste leevendamisse, kuna taastuva elektrienergia tootmise
suurenemine vähendab fossiilsetest kütustest toodetava energia kogust.
19
Ees tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100, Keskkonnaagentuur, 2015
Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus 37
3.7. Avariiolukorrad
Sarnaselt muude seadmetega, võib ka tuulikutes tulla e e tehnilisi häireid, mis võivad põhjustada
õnnetusi või reostust. Inimesele võivad need ohtlikuks muutuda juhul, kui tuuliku osad alla kukuvad
või tuulik ise kokku variseb. Tuuliku labad on valmistatud klaaskiust, mistõ u mõra või murdumine
ei põhjusta ootamatut laba alla kukkumist ja suuremat õnnetust on üldjuhul võimalik väl da.
Opera ivse info elektrituuliku ja tema labade tehnilise seisundi kohta tagab pidev digitaalne seire.
Tuuliku tehnilise seisundi kohta annavad hea ülevaate erinevad andurid, mida jälgitakse
juh miskeskuses. Jälgitavate näitajate andmete põhjal tuulik seiskub automaatselt kui lubatud
piirväärtused ületatakse, samu on võimalik tuulik kõrvalekallete esinemisel kiires kaugjuh misel
seisata. Samu kasutatakse tuulikulabade seisundi hindamiseks perioodilisi paikvaatluseid.
Seega, korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja
ekspluatatsioonil ei ole tuulikutest lähtuv avariirisk kuigi suur, tuulikute kokku varisemise juhud on
üliharvad. Lisaks on tuulikuparkide arendajad ise on huvitatud oma seadmete pikaajaliselt tööst ja
tagavad seadmete stabiilsuse, mis hoiab ära vibratsiooni ja resonantsid. Siiski ei ole võimalik
avariiolukordi täielikult välistada.
Potentsiaalne avarii tagajärg on reostus, mille võimalik mõjuala on tuulikute lähiümbrus.
Riskiallikaks on elektrituuliku gondlis asuvates seadmetes kasutatav õli (kokku kuni mõnisada liitrit),
mis gondli purunemisel võib sa uda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjave e. Taolise
õnnetuse puhul on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord
lahendada. Opera ivse info elektrituuliku seisundist tagab pidev digitaalne kontroll. Suuremahulise
õlilekke võimalus ümbritsevasse keskkonda esineb vaid tuuleturbiini kokku kukkumisel, tõenäosus
õlireostuse tekkeks õli nõuetekohasel vahetamisel on minimaalne. Avarii tulemusel tekkinud
jäätmed (sh vanaõli, kasutuskõlbmatud seadmed, sh ohtlike ühenditega saastunud seadmed) tuleb
üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada jäätmeliigi
käitlusele seatud nõuetest, seejuures eelistades jäätmete suunamist ringlusesse.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja
peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest,
mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeame t ja
Keskkonnaame t.
Tingimused ja soovitused
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama
Tellijat, Päästeame t ja Keskkonnaame t.
Projekteerimise etapis tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja
päästetehnikaga manööverdamise võimalus ja tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise
lahendused koostöös päästeasutusega. Samu tuleb kaasata Päästeamet tuulikute
ligipääsuteede projek koostamisse.
38 Muuga sadama elektrituuliku keskkonnamõjude ekspertarvamus
4. Järeldused, keskkonnameetmed
KMH eelhinnangu andmisel lähtu keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu
täpsustatud nõuded“. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt
ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Tuginedes käesoleva eelhinnangu tulemustele ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust
eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuh missüsteemi seaduse mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei
ole otstarbekas.
Järgnevalt on loetletud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ kohased keskkonnameetmed, mis eelprojek s ei sisaldu, aga millega tuleb arvestada
kavandatava tegevuse elluviimisel:
Heljumi teket põhjustavaid töid teostada väljaspool kalade kudeaegu aprilli keskpaigast juuni
lõpuni.
Tuuliku rajamise ja lainemurdja laiendamise ehitustööde läbiviimisel on soovitatav kõige
mürarikkamad töid (nt vaiade rammimine) öisele ajale (23.00-7.00) mi e kavandada.
Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel
ajavahemikus 7.00–19.00.
Võimalusel väl da suures mahus öiseid transporditöid (nt ehitusmaterjalide vedu)
elamupiirkondadest mööduvatel teelõikudel.
Võimalusel on soovitatav väl da mürarikaste tööde teostamist ka nädalavahetuse varajastel
hommikutundidel ning nädalavahetusel õhtusel ajal (ehk inimeste puhkeajal).
Ehitustööde ajal jälgida head tööde teostamise tava (seadmete ja masinate korrashoid, jooksvalt
müra vähendavate töövõtete kasutamine, seadmete väljalülitamine jne)
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb väl da õigete
töömeetodite ja töö aja valikuga (nt kasutatavate masinate ja seadmete tehnilise korrasoleku
järjepidev kontroll, tööprotsessi järgselt seadmete kohene väljalülitamine, tankimisplatside
asukoha valik, ilmas kuoludega arvestamine). Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb väl da ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse
territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mi e kasutada kemikaalide
lahuseid).
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja
keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama tellijat, Päästeame t ja Keskkonnaame t.
Jõelähtme Vallavalitsus
[email protected]
Meie (kuupäev digiallkirjas) 2023
nr 2-1/2218-1
Projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/09060
Palume väljastada AS-ile Tallinna Sadam projekteerimistingimused Muuga sadama idaosa
elektrituuliku rajamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Nõgu
infrastruktuuri divisjoni juht
Lisa: volikiri
Kärt Madiberk, 5340 0112,
[email protected]
AS Tallinna Sadam | Registrikood 10137319 | Sadama 25 | 15051 Tallinn | 631 8555 |
[email protected] | www.ts.ee
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*020b0604020202020204Arial\*Helvetica;\*02010600030101010101SimSun\*?????;
\*00000400000000000000Mangal\*Courier New;\*02040503050406030204Cambria Math\*Calisto MT;
\*020b0604030504040204Tahoma\*Lucidasans;\*020b0503020204020204Microsoft YaHei\*Cambria;
@Microsoft YaHei;\*02010600030101010101@SimSun;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02040503050406030204Cambria;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*020f0502020204030204Calibri;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;Times New Roman\*Times;
Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times;
Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Arial\*Helvetica;Arial CE\*Helvetica;
Arial Cyr\*Helvetica;Arial Greek\*Helvetica;Arial Tur\*Helvetica;
Arial (Hebrew)\*Helvetica;Arial (Arabic)\*Helvetica;Arial (Vietnamese)\*Helvetica;
SimSun Western\*?????;Mangal\*Courier New;Cambria Math\*Calisto MT;
Cambria Math CE\*Calisto MT;Cambria Math Cyr\*Calisto MT;Cambria Math Greek\*Calisto MT;
Cambria Math Tur\*Calisto MT;Cambria Math (Vietnamese)\*Calisto MT;Tahoma\*Lucidasans;
Tahoma CE\*Lucidasans;Tahoma Cyr\*Lucidasans;Tahoma Greek\*Lucidasans;
Tahoma Tur\*Lucidasans;Tahoma (Hebrew)\*Lucidasans;Tahoma (Arabic)\*Lucidasans;
Tahoma (Vietnamese)\*Lucidasans;Tahoma (Thai)\*Lucidasans;Microsoft YaHei Western\*Cambria;
Microsoft YaHei CE\*Cambria;Microsoft YaHei Cyr\*Cambria;Microsoft YaHei Greek\*Cambria;
Microsoft YaHei Tur\*Cambria;@Microsoft YaHei Western;@Microsoft YaHei CE;
@Microsoft YaHei Cyr;@Microsoft YaHei Greek;@Microsoft YaHei Tur;@SimSun Western;
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times;
Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Cambria;Cambria CE;
Cambria Cyr;Cambria Greek;Cambria Tur;
Cambria (Vietnamese);Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;
Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times;
Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times;
Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times;
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times;
Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Calibri;Calibri CE;
Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur;
Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese);
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;;;;;;;;
;;;;;;;;;;;
\*\*
Normal;
heading 4;
heading 5;
heading 6;
heading 7;
heading 8;
heading 9;\*Default Paragraph Font;\*
Normal Table;\*
Heading 4 Char;\*
Heading 5 Char;\*Heading 6 Char;\*
Heading 7 Char;\*
Heading 8 Char;\*Heading 9 Char;\*
Hyperlink;\*Numbering Symbols;
Heading;
footer;\*Footer Char;
Table Heading;
Table Contents;
List;
header;\*
Header Char;
Index;
List 2;
AK;
Adressaat;
Title;\*
Title Char;
Sõnum;
Balloon Text;\*
Balloon Text Char;\*
\*
Gert UiboaedMerilin Marjasoo
\*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml
\*0100\*D:\\\\veebi\.dotx\*
\*shapeType1fFlipH0fFlipV0
fFilled1lineWidth0fLine0bWMode9fBackground1fLayoutInCell1fLayoutInCell1\*
\*
\*
\*
\* PAGE \\* MERGEFORMAT
2
\*.\*.\*.\*)
\*()\*()\*()\*
()\*()
Saatja kuupäev
12.12.2024
Kellelt
Kaitseministeerium
Kellele
Pealkiri
Jõelähtme vald, Uusküla, Muuga sadama idaosa elektrituuliku projekteerimistingimuste taotlus arvamuseks
Kaitsevägi
Jõelähtme Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuse taotluse Jõelähtme vald, Uusk
üla, Muuga sadama idaossa (katastritunnus 24504:004:1021) elektrituuliku püstitamiseks.
Vastavalt taotlusele kavandatakse olemasoleva lainemurgja nurgale või kuni 256 meetrit lainemurdjast piki lainemurdjat edasi püstitada 250 m tipuk
õrgusega elektrituulik.
Varasemate menetluste käigus (vt KV 17.03.2023 kiri nr KV-4.1-3.1/23/4754-2) on Kaitsevägi keeldunud nimetatud asukohale tuuliku pü
stitamisest, kuid kohtumiste käigus arendajatele ja hilisemates etappides leiti, et KV raadioseadmete konfiguratsiooni muutmisega ning seadmete lisandumisega piirangud elektrituuliku pü
stitamiseks antud asukohas kaovad.
Palume Kaitseväe arvamust elektrituulikute asukoha osas hiljemalt 19.12.2024. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukoht esitatud loeme, et Kaitseväel vastuv
äiteid esitatud asukohale elektrituuliku püstitamiseks enam ei ole.
Paul Kunimägi
Riigikaitseliste ehitiste töö
võime juht
Tel: 717 0225; Email:
[email protected]