Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine

Justiitsministeerium Rahandusministeerium Välisministeerium 04.07.2023 nr 1-6/2790-1 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu "Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine" kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu "Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine". Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Palume ministeeriumitel kaasata oma valitsemisala allasutused arvamuse andmise protsessi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisad: 1. eelnõu 2 lehel 2. eelnõu seletuskiri 6 lehel Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Politsei- ja Piirivalveamet Riigi Tugiteenuste Keskus Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 SMIT Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 21.06.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2023 nr Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 18 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) olemasolu korral isikukood või sünniaeg;“; 3) paragrahvi 18 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „11 ) sugu;“; 4) paragrahvi 38 punktis 2 asendatakse tekstiosa „kodakondsus,“ sõnadega „kodakondsus ning olemasolu korral“; 5) paragrahvi 58 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses: „§ 601 . Vangla Vangla annab menetlusandmed isikukoodi andmise menetluse kohta.“; 7) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 602 järgmises sõnastuses: „§ 602 . Muude isiku esitatud kontaktandmete kehtivuse lõpetamine Käesoleva paragrahvi jõustumisel lõpetatakse muude isiku esitatud kontaktandmete kehtivus registris.“. 2 Kaja Kallas peaminister Lauri Läänemets siseminister Taimar Peterkop riigisekretär 2  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129 „Rahvastik u- registri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 129). Määruse nr 129 muutmise peamine eesmärk on lisada rahvastikuregistri (edaspidi RR) andme- andjate hulka vangla. Vanglad hakkavad andma isikukoode vangistusseaduse §-des 2– 4 nimetatud isikutele, kelle andmed tuleb kanda vangiregistrisse. Määruses nr 129 tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt kantakse RR-i ka muud isiku esitatud kontaktandmed. Samuti tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt edastab Riigi Tugiteenuste Keskus RR-i menetlusandmeid, sest ta ei tee seda enam. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna õigus- nõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]), osa- konnajuhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), rahvastikuregis tr i halduse talituse juhataja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]) ja nõunik Carolyna Maidla (tel 612 5055, [email protected]), rahvastikuregis tr i andmekvaliteedi talituse juhataja Marina Grentsman (tel 612 5175, [email protected]) ning perekonnaseisutoimingute talituse nõunik Pille Lember (tel 612 5226, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoime taja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud siseministri määruse „Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukoha - andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja siseminis tr i 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ muutmine “ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse määrust nr 129 avaldamismärkega RT I, 19.05.2022, 5. 5 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest punktist. Punktidega 1 ja 7 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 129 § 11 punkt 3 ja täiendatakse määrust nr 129 §-ga 602 , mille kohaselt lõpetatakse paragrahvi jõustumisel muude isiku esitatud kontakt- andmete kehtivus RR-is. Määruse nr 129 § 11 kohaselt on kolme liiki kontaktandmeid : 1) e-posti aadress; 2) telefoninumber; 3) muud isiku esitatud kontaktandmed (edaspidi muud kontaktandmed). Muude kontaktandmetena on seni RR-i kogutud postkastinumbreid ja muude sidevahend ite andmeid, näiteks Skype’i aadresse, Facebooki konto tunnuseid, pangakonto numbreid, esindajate telefoninumbreid ja e-posti aadresse ning lisa-aadresse. Muude kontaktandmete maht RR-is on võrreldes teiste kontaktandmete liikidega üsna väike: RR-i kohaselt on nende isikute esitatud muude kontaktandmete osakaal, kelle olek on „elus“ või „andmed puuduvad / arhiivis“, 0,11% kõikidest RR-i kontaktandmetest. Muude kontaktandmete kvaliteedi kontrollist selgus, et RR-i kantud postkastinumbrid ei vasta Omniva aadressidele ega kuvastandardile. Selgus, et muud kontaktandmed on üldjuhul hoopis esindajate ja lähedaste kontaktandmed ning seega dubleeritud andmed. Seetõttu ei saa muudele kontaktandmetele isikuga ühenduse võtmisel tugineda. Kuna muude kontaktandmete hulgas on üldjuhul andmeid, mis ei ole korrektsed, ajakohased ega usaldusväärsed, tunnistatakse eelnõuga määruse nr 129 § 11 punkt 3 kehtetuks, et ei oleks edaspidi võimalik muid kontaktandmeid RR-i esitada. Samuti lisatakse määrusse nr 129 § 60 2 , mille kohaselt lõpetatakse paragrahvi jõustumisega muude kontaktandmete kehtivus RR-is. Kuna RR-i on juba kantud muid kontaktandmeid, täiendatakse määrust nr 129 §-ga 602 , mille ga sätestatakse, et paragrahvi jõustumisel lõpetatakse RR-i kantud muude kontaktandmete kehtivus. Punktidega 2 ja 3 muudetakse määruse nr 129 § 18 punkti 1 ja täiendatakse sama paragrahvi punktiga 11 . Muudatused on vajalikud, sest RR-i kantavate isiku vanemate, abikaasa ja lapse andmete hulgas peab olema sugu. Reeglina nähtub see Eesti isikukoodist, aga kui RR-i kantakse välisriigi perekonnasündmuse dokumendi alusel suhe isikuga, kellel ei ole ja kellele ei moodustata Eesti isikukoodi, kantakse selle isiku kohta RR-i vähemalt sugu ja nimi. Isiku sugu ja nimi on minimaalne andmekoosseis, millega saab isiku andmeid RR-i kanda. Kui välisriigi perekonna- sündmuse dokumendis on olemas seotud poole sünniaeg, kantakse ka see RR-i. Punktiga 4 muudetakse määruse nr 129 § 38 punkti 2. Selle punkti kohaselt tuleb Eesti perekonna- sündmuse registreerimisel ja isiku riigi andmekogusse kandmisel kanda RR-i isiku isikukood, ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, sugu, kodakondsus ning välisriigi passi või isikutunnistuse nimetus, number, väljaandmise ja kehtivuse aeg ning väljastanud riigi nimi. Kinnipeetaval ei pruugi aga olla välisriigi passi või isikutunnistust ning Politsei- ja Piirivalveamet on tuvastanud ta muude tõendite alusel. Seetõttu täiendatakse § 38 punkti 2 enne sõnu „välisriigi pass“ sõnadega „olemasolu korral“. 5 Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 129 § 58 lõige 1. Selle lõike kohaselt annab Riigi Tugiteenuste Keskus RR-i menetlusandmed järgmiste menetluste kohta: 1) andmehõivekande tegemine; 2) perekonnaseisukande andmete parandamine ja muutmine. Riigi Tugiteenuste Keskus ei anna aga enam RR-i nimetatud menetlusandmeid ja seega tuleb see lõige tunnistada kehtetuks. Riigi Tugiteenuste Keskus edastas menetlusand meid registripõ hise rahvaloenduse ehk REGREL-i projekti raames, kuid see sai läbi. Endiselt annab Riigi Tugiteenuste keskus RR-i andmeid viibimiskoha kohta. Punktiga 6 täiendatakse määrust nr 129 §-ga 601 , mille kohaselt annab vangla RR-i menetlus- andmed isikukoodi andmise menetluse kohta. Isikukoodi andmiseks ei ole vanglal vaja isiku taotlust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Lisatakse RR-i andmeandjate hulka vangla 4.1.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 1) Mõju sihtrühm: perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 3 2 nimetatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi MK KOV). Neid on 16. Mõju kirjeldus ja olulisus: Üldjuhul peab isikukoodi taotleja esitama isiklikult MK KOV-is isikukoodi taotluse koos kehtiva isikut tõendava dokumendiga. Kinnipeetavatel see võimalus puudub. Seega ei mõjuta muudatus MK KOV-e ega too kaasa muudatusi nende töökorralduses. 2) Mõju sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). Siht- rühm on väike: SMIT-is moodustab isikukoode neli andmehaldurit. Mõju ulatus on väike. SMIT-i andmehaldurid moodustavad isikukoode igal tööpäeval, aga töö- korralduses muudatusi ei tule. Seega ei ole tarvidust ka kohaneda. Vanglate lisandumine isikukoodi andjate hulka toob SMIT-ile kaasa ühekordse vajaduse koolitada vangla ametnikke , kes hakkavad isikukoode andma. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatuse jõustumisel on vaja ühel korral moodustada isikukood praegu vanglas viibivatele kinnipeetavatele, kellel ei ole Eesti isikukoodi. Sellise id isikuid on praegu 40. Edaspidi lisandub isikukoodita kinnipeetavaid eelduslikult harva. 5  Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. SMIT-i andmehaldurid moodustavad isikukoode igal tööpäeval ning on omandanud selleks vajalikud oskused ja vilumuse. Kuna muudatuse jõustumisel on vaja anda isikukood 40 kinnipeetavale, suureneb ajutiselt SMIT-i töökoormus. 3) Mõju sihtrühm: vanglad. Sihtrühm on väike, hõlmates Tallinna, Tartu ja Viru vangla 1201 teenistujast vaid väheseid, kes hakkavad andma kinnipeetavatele isikukoode. Mõju ulatus on suur, sest vanglate senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimis- väärselt muutuda. Praegu ei anna vanglad kinnipeetavatele isikukoode, kuid selline pädevus neile edaspidiseks antakse. See toob kaasa muudatused töökorralduses ja vajaduse koolitada ametnikke, kes hakkavad isikukoode andma. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest vanglates ei ole palju kinnipeetavaid, kellel ei ole isikukoodi, kuid kelle andmed tuleb kanda vangiregistrisse. Muudatuse jõustumisel tuleb anda ühel korral isikukood vanglas viibivatele isikukoodita kinnipeetavatele, keda on praegu 40. Edaspidi lisandub isikukoodita kinnipeetavaid eelduslikult harva. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Vanglaametnike jaoks on ülesanne uus. Võimalik negatiivne mõju võib olla näiteks vanglaametnike töökoormuse mõningane kasv. Vanglaametnikud peavad uue ülesande enda jaoks selgeks õppima ja seda edaspidi täitma. 4.1.2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: kinnipeetavad. Sihtrühm on väike: kokku on 1. jaanuari 2023. aasta seisuga vanglates 2065 kinnipeetavat, kellest 40-l ei ole isikukoodi. Mõju kirjeldus ja olulisus: kinnipeetavale, kes vajab vangiregistrisse kandmiseks isikukoodi, annab selle edaspidi vangla. Isikukoodi andmiseks ei ole sellisel juhul vaja kinnipeetava taotlust. Kinni- peetavale on Eesti isikukoodi vaja isikukoodipõhiste teenuste, näiteks arstiabi saamiseks. Mõju ulatus on väike, sest ei ole ette näha, et kaasneksid muutused sihtrühma käitumises. Mõju avaldumise sagedus on väike. Eesti isikukood tuleb isikule anda vaid ühel korral. Üldjuhul on kinnipeetavatel see ka olemas. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest kinnipeetavatele hakkab isikukoode andma neile lähim asutus ehk vangla. Vangla saab teha kõige täpsemini kindlaks, millistel kinnipeetavatel ei ole isikukoodi, ja anda neile selle vajadusel ilma taotluseta. Kinnipeetavate halduskoormus ei muutu. Kinnipeetavad vajavad isikukoodi näiteks erinevate teenuste ja e-teenuste kasutamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 5 4.2. Loobutakse muude kontaktandmete kandmisest RR-i 4.2.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse ametnikud, kes muid kontaktandmeid RR-i menetlus- tarkvaras RR-i kannavad. Sihtrühm on väike. Mõju ulatus on pigem väike või keskmine. Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid need ei too kaasa vajadust kohanemistegevuste järele. Ametnikud peavad vaid ühel korral selgeks õppima, et muid kontaktandmeid ei saa enam RR-i esitada, ja siis sellest lähtuma. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Üldjuhul võtavad ka praegu ametnikud isikuga ühendust telefoni või e-posti teel. See ei muutu, isegi kui muid kontaktandmeid RR-is enam ei ole. Negatiivne mõju võib avalduda muudatuse järel selles, et alguses võib suureneda selgitamis - vajadus, et muid kontaktandmeid ei ole võimalik enam RR-i esitada. 4.2.2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: inimesed, kelle muid kontaktandmeid RR-i kantakse Sihtrühm on potentsiaalselt suur, sest kõik Eesti elanikud võivad soovida oma kontaktandme id RR-i esitada. Praktikas on aga näha, et muid kontaktandmeid esitavad vaid vähesed inimesed kohaliku omavalitsuse üksuses kohapeal. Muude kontaktandmete maht on võrreldes teiste kontakt- andmete liikidega RR-is väga väike: 0,11% kõigist kontaktandmetest. 6. aprilli 2022. aasta seisuga on RR-i kohaselt elavatel isikutel kokku 3668 muud sidevahendit ja 3176 postkastinumbrit ning isikutel, kelle andmed puuduvad või on arhiivis, ainult 84 muud sidevahendit ja 25 postkasti- numbrit. Mõju ulatus on pigem väike või keskmine. Üldjuhul esitavad inimesed RR-i kandmiseks oma telefoninumbri ja e-posti aadressi. On aga ka neid, kes on RR-i kandmiseks esitanud oma muud kontaktandmed. Isik saab ka edaspidi esitada RR-i kandmiseks oma telefoninumbri ja e-posti aadressi. Seega ei ole isikule muudatus oluline, sest üldjuhul võetakse temaga ühendust telefoni või e-posti teel. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest üldjuhul ei esita inimene RR-i kandmiseks iga päev oma kontaktandmeid. Seega on mõju sagedus pigem harv ja ebaregulaarne. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike või keskmine. Üldjuhul inimesed oma muid kontaktandmeid RR-i ei esita. Seega ei ole neile negatiivset mõju. Negatiivne mõju võib avaldud a isikutele, kes soovivad ka muude kontaktandmete, näiteks Skype’i aadressi lisamist RR-i, sest edaspidi saavad nad esitada vaid oma telefoninumbri ja e-posti aadressi. Üldjuhul on isikul telefoninumber ja e-posti aadress või vähemalt üks nendest olemas ning temaga on sel viis il võimalik kontakti saada ja muid kontaktandmeid ei ole vaja RR-i kanda. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 5 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Muude kontaktandmete RR-i kandmisest loobumine toob kaasa vajaduse IT arendustööde järele. Kulud kaetakse RR-i pidamiseks ette nähtud olemasolevast riigieelarverahast. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, sest pikemat jõustumistähtaega ei ole muudatustega kohanemiseks vaja. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliid ule, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja SMIT-ile. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0916 - Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d5b2625-9ac4-496e-8182-102aa06674e7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d5b2625-9ac4-496e-8182-102aa06674e7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main