Kiri

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn, 10122 [email protected] Teie: 1.06.2023 nr 13-1.1/3978-1 Meie: 4.07.2023 nr 29 Tagasiside Euroopa Komisjoni jaeinvestori kaitset tõhustavale paketile, mis sisaldab ettepanekuid EL õigusaktide MiFID2, IDD, Solventsus II, UCITS, AIFMD ja PRIIPs muutmiseks. Austatud Siiri Tõniste Edastame Teile investeerimisühingute ja krediidiasutuste vaatest kommentaarid ja tagasiside Euroopa Komisjoni jaeinvestori paketi ettepanekutes olevate muudatuste kohta. Muudatuste üldine eesmärk ja mõju 1. Milline on teie üldhinnang jaeinvestori kaitset tõhustavate muudatuste kohta? Tagasiside: Me ei näe, et kavandatavad muudatused parandaks jaeinvestorite olukorda, eriti kui räägime muudatustest, mis kaasnevad mittekeerulistest instrumentidega tehingute tegemise, nõustamise või portfelli valitsemise teenuse osutamisega. Vaadeldes kirjeldatud probleeme (kirjeldatud allpool vastavalt loetelule strateegia faktilehelt nähtavatele probleemipüstitustele), siis meie hinnangul suurendavad kavandatavad muudatused investeerimisühingute ja krediidiasutuste halduskoormust, kuid ei lahenda investorite küsimusi või nende eeldatavaid probleeme: • Retail investors struggle to access relevant, comparable, and easily understandable information to make informed investment choices – leiame, et väljapakutud muudatused kirjeldatud probleemi ei lahenda, sealjuures ei too muudatused kaasa lihtsustamist. Võrdlusindeksite väljatöötamine ei taga investeeringu positiivset tasuvust. • Financial advice may not always be in the best interest of retail investors – paigas on kaks erinevat nõustamisprotsessi: üks lihtsamate nõuetega, kui investor ei soovi saada detailsemat või sügavamat investeerimisanalüüsi ja nõustamist ja teine nõustamisprotsess neile investoritele, kes soovivad saada üksikasjalikumat nõustamist. • Retail investors are increasingly at risk of being unduly influenced by marketing on social media and new marketing channels – muudatus tooks krediidiasutustele kaasa tohutu halduskoormuse (peaaegu kõik veebilehtedel tehtavad muudatused tuleks salvestada ja Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee  säilitada, jne). Probleem tundub olevat finantsmõjutajates (finfluencers), kellele MiFID II suure tõenäosusega üldse ei kehti. • Some investment products do not always offer value for money to the retail investor - kavandatavad muudatused suurendavad krediidiasutuste halduskoormust ja võivad kaasa tuua teenustasude tõusu või teenuste osutamise lõpetamise. 2. Mis ulatuses mõjutavad muudatused teie tegevust? Kui suureks (kui üldse) hindate halduskoormuse tõusu seoses esitatud muudatustega? Millised muudatused mõjutavad halduskoormust kõige rohkem? Tagasiside: Muudatused mõjutaksid tegevust olulisel määral, kuid väljapakutud muudatusideede osas on mitmeid küsimusi, millele vastuse mitteteadmise korral ei ole meil võimalik ühtegi muudatust välja tuua või muudatuste mõju reastada. Suurem osa muudatusi ei aita meie hinnangul kaasa tavainvestori aktiivsuse tõusule. Nagu majandus tervikuna, on ka investeerimistegevus tsükliline ja investeeringute käekäik ei saa olla suuresti erinev majanduse olukorrast ning mõistetavalt ei ole kõik finantsinstrumentidesse investeerijad. Pigem näeme, et investeerimisprotsessi peaks lihtsustama, et väiksemate summadega saaks lihtsamalt investeerida näiteks mittekeerulistesse instrumentidesse, mis aitaks ergutada investeerimisega alustamist. Kliendid, keda võib taotluse korral kutselisena käsitleda (MIFID2 lisa 2, Annex dokumendis) 3. Mida arvate kutselise jaeinvestori hindamise kriteeriumi muudatusest, et senise 500 000 eurose portfelli asemel on kriteerium, et portfelli suurus võib olla 250 000 eurot? Mida arvate lisatud kriteeriumist tõendi esitamise kohta? Mida arvate lisatud juriidilise isiku kutselisena käsitlemise kriteeriumidest? Tagasiside: Idee vähendada jõukuse kriteeriumi praeguselt väärtuselt 500 000 eurolt 250 000 euroni ja lisada täiendav kriteerium, mis on seotud asjakohase hariduse või koolitusega ning kehtestada teatud juriidiliste isikute jaoks lihtsad liigitamise reeglid, on üldiselt hea ja võib anda lisaväärtust, kuid praeguses ideede sõnastuses näeme ebaselgust ja halduskoormuse suurenemist: • Arusaamatuks jääb, kuidas hinnata portfelli „keskmist“ suurust; viimase 3 aasta portfelli suuruse andmete esitamine (klient) ja kontrollimine (krediidiasutus) tekitab mõlemale poolele põhjendamatut täiendavat halduskoormust. Soovitame portfelli suurust plaanitult vähendada, kuid seda mitte siduda viimase 3 aasta keskmise väärtusega. Soovime selgitust, millised tooted kuuluvad „hoiuste“ alla, kas ainult tähtajalised hoiused või ka nõudmiseni hoiused (krediidiasutustes, jms isikute juures). • the client works or has worked in the financial sector or undertaken capital market activities requiring to buy and sell financial instruments and/or to manage a portfolio of financial instruments for at least one year in a professional position, which requires knowledge of the  transactions or services envisaged. Saame aru, et olemasolevat kriteeriumit soovitakse täiendada uue võimalusega, st kutseliseks kliendiks liigitamisel saaks üheks aluseks võtta kapitali ja/või väärtpaberiturul ostu-müügi tehingute tegemise või väärtpaberiportfelli valitsemise ja et nende kriteeriumidega ei seota finantssektoris töötamist. Soovime selgust, kas meie arusaam on õige. Näeme, et sellise uue kriteeriumi lisamisega jääksid kutselise kliendi liigitusest välja näiteks kogenud analüütikud, õppejõud, kes koolitavad tudengeid investeerimisvaldkonnaga seoses jne. • the client can provide the firm with proof of a recognised education or training that evidences his/her understanding of the relevant transactions or services envisaged and his/her ability to evaluate adequately the risks. On ebaselge, kuidas tõendada vajalikku haridust ja/või koolitusi. Kirjeldatud nõude korrektseks täitmiseks võib vaja minna vastava õppeplaani esitlust, kuid see võib osutuda praktikas võimatuks. • Tervitame kriteeriumi, mis võimaldab lugeda juriidilist isikut väiksemaid kriteeriume kasutades kutseliseks kliendiks. Samas ei ole selge, kuidas hinnata, kas sellise kliendi esindaja is capable of making investment decisions in line with the legal entity’s objectives, needs and financial capacity and is able to evaluate adequately the risks. Palume täpsustada, kas nimetatud hinnangu andmine on vajalik ka juhul kui klient soovib teha tehinguid omal algatusel ja krediidiasutus pakub ainult kanalit tehingute teostamiseks. Aruandlus piiriülese tegevuse kohta (MIFID2 art 35a) 4. Uus artikkel näeb ette aruandluse piiriülese tegevuse kohta (kui on rohkem kui 50 piiriülest klienti). Kas artikli 35a kohane aruandluskohustus tõstab ettevõtte halduskoormust pigem minimaalselt või keskmiselt? Tagasiside: Leiame, et aruandluskohustus Eestis asutatud krediidiasutuste välisriigis olevaid filiaale ei puuduta, sest filiaalid osutavad teenuseid Freedom for Establishment (CRD IV Article 35 and 36), mitte Freedom to Provide Services (CRD IV Article 39) alusel. MiFID II Artiklid 34 ja 35 ning väärtpaberituru seadus § 45 ja § 582 eristavad investeerimisteenuste osutamist läbi filiaali või teenuste osutamist piiriüleselt. Seega halduskoormuse tõusu me hetkel ei näe. Toote väljatöötamine ja heakskiitmine (MIFID2 art 16-a), sh fondide puhul toote hind ja tasud (UCITS art 14 ja AIFMD art 12) 5. Mida arvate (investeerimisriskiga) finantsteenuse heakskiitmise ja järelevalve sätetest? Eesmärk on tagada, et jaeinvestoritele ei rakendata ülemääraseid kulusid/tasusid ja kehtib value for money põhimõte. Kas teie hinnangul on esitatud muudatused selged, sh hinnakujunduse ja võrdlusaluse kasutamise kohta? Mida arvate UCITS ja AIFMD muudatustest? Tagasiside: Uue punkti lisamisel palume kasutada teistsugust numeratsiooni, kuna punkt 16a on juba olemas ja punkti 16-a lisamine (väga sarnane number) võib tuua hilisemaid vigu punktidele viitamisel. An investment firm shall be exempted from the requirements set out in the Article 16- a(1) …, where the investment service it provides relates to bonds with no other embedded derivative than a make- whole clause or where the financial instruments are marketed or distributed exclusively to eligible counterparties. • Rääkides eranditest, tuleks siinkohal viidata ka teistele alapunktidele, sest kui väljatöötaja ei ole kohustatud tootejuhtimise nõudeid täitma, tuleks ka selliste instrumentide pakkuja või nõustaja nende kohustuste täitmisest vabastada. • Me ei näe ühtegi majanduslikku põhjendust, miks nõuete täitmisest vabastatakse ainult lunastamise tingimusega võlakirjad, kuid muid lihtsaid ja mittekeerukaid instrumendid ei vabastata. • Soovitame viimases lauseosas mainitud levitamist laiendada kõikidele kutselistele klientidele ja mitte piirduda ainult võrdsete vastaspooltega. Article 16-a: Subclause (1) – manufacturers shall establish, maintain, operate and review a process for the approval of each financial instrument and significant adaptations of existing financial instruments before it is marketed or distributed to clients (the product approval process). • Soovime, et toodete kinnitamise protsessi ja hinnakujunduse tulemused oleksid avalikult kättesaadavad, vastasel juhul pakkujatele ja nõustajatele kujutab antud uus nõue tohutut halduskoormust omapoolsete hinnangute andmise läbi ning see võib kaasa tuua instrumentide nõustamisprotsessist kadumise. • Soovitame lisada boldis välja toodud sõnad „ja teha kättesaadavaks“, et olla kindel, et juhul, kui väljatöötajale teadaolevad kulud ja tasud ei ole väljatöötaja hinnangul põhjendatud ega proportsionaalsed, ei teeks väljatöötja sellist instrumenti kättesaadavaks (asjakohane ka juhul, kui muudatused tehakse peale toote turule toomist) ja asendada investeerimisühing väljatöötajaga. „ If justification and proportionality of costs and charges cannot be demonstrated, the financial instrument shall not be approved and made available by the manufacturer.“ Article 16-a: Subclauses (3) ja (4) pakkuja ja nõustaja kohustus hankida asjakohast teavet on praktiliselt teostatav ainult siis, kui väljatöötjad avaldavad oma asjakohased andmed (PRIIP instrumentide puhul peavad pakkujad ja nõustajad kehtestama oma hinnakujundusprotsessi): • Näeme siin vajadust täpsustada pakkuja mõistet. • Juhul, kui pakkujana tuleb artikli 16-a kontekstis silmas pidada ka väärtpaberikonto haldurit, kes lubab kliendi algatusel osta instrumente ja neid hiljem hoida (juhud, kui kliendid teevad tehinguid omal algatusel ja krediidiasutus pakub ainult kanalit tehingute teostamiseks) näeme suurt halduskoormust väärtpaberikonto haldajale, pakkujale ja nõustajale. • Palume selgeid juhiseid, kuidas pakkujad ja nõustajad peaksid hindama ja mõõtma, kas kõik kulud on põhjendatud ja proportsionaalsed, võttes arvesse sihtturu eesmärke ja vajadusi.  Investorile nähtav lõpptulemus sõltub konkreetse instrumendi tegelikust tootlusest ja need andmed ei ole investeerimisel teada, st keeruline investeerimisteekonna alguses hinnata kulude põhjendatust ja proportsionaalsust. Või on plaanis, et võrdlusalus võtab arvesse kõiki olulisi aspekte ja turuosaliste jaoks oluline ainult see, et kulud sobituvad võrdlusalusega? • Samuti tekib küsimusi seoses ESMA võrdlusaluste (benchmark’ide) väljatöötamisega, nt kuidas ESMA võrdlusalused välja töötab? Kui kaua võtab võrdlusaluste koostamine aega. Kui palju võrdlusaluseid tuleb? Kas ESMA-l on selleks piisav kvalifikatsioon? Kuidas hinnata kulusid kui sobivat võrdlusalust ei ole või juhul, kui võrdlusalus pole piisavalt täpne? Kutsesobivusnõuded (MIFID2 art 24d) 6. Kas nõustute, et investeerimisnõustajate teadmiste ja kompetentsi nõuded on toodud ESMA suunistest direktiivi (ANNEX dokumendis)? Mida arvate iga-aastasest 15-tunnisest koolituskohustusest? Mida arvate iga-aastasest koolitustunnustuse/sertifikaadi nõudest? Tagasiside: Artiklis 24d punktis 1 räägitakse nii investeerimisnõustajatest kui ka töötajatest, kes pakuvad investeerimisalast teavet. Punktis 2 toodud nõuded kehtivad justkui vaid investeerimisnõustajatele. Siiani on kehtinud ESMA suunised teadmiste ja kompetentsi kohta eristasid samuti investeerimisnõustajaid töötajatest, kes pakuvad investeerimisalast teavet, kuid nüüd Annex V toodud nõuded (vastavalt Art 24d punktile 2) kehtivad vaid nõustajatele. Soovime saada selgust, millised nõuded kehtivad vaid investeerimisnõustajatele ning millised nõuded investeerimisalast teavet pakkuvatele töötajatele. Annex V toob välja 15-tunnise iga-aastase koolituse ja isikliku arengu nõude, mida juba rakendatakse. Lisaks näeme, et praktilisest küljest on probleemne saada tunnistust, kui töötaja on läbinud ainult isikliku arengu programmi (st ise lugenud või uurinud asjakohaseid teemasid). 7. MIFID2 artikli 24d lõiked 1 ja 2 viitavad, et investeerimisühingud peavad demonstreerima FI -le (nõudmise korral), et isikutel, kes annavad investeerimisnõu, on vajalikud teadmised ja kompetents.Mida arvate sellisest demonstreerimise kohustusest? Tagasiside: Kogume ja oleme valmis esitama kohalikule Finantsinspektsioonile kvalifikatsioonitunnistuse (mis saadakse pärast esimest „koolitustsüklit“) ja iga järgmise aasta tundide arvu kohta, mille töötaja on kinnitanud iga-aastase minimaalselt 15-tunnise koolituse ja isikliku arendamise programmi läbimise ajaks. Järelevalveasutuste õigused (MIFID2 art 69) 8. MIFID2 artiklisse 69 on lisatud täiendavad järelevalveasutuse õigused. Kas teie hinnangul on lisandunud täiendused põhjendatud? Tagasiside: Antud täienduse osas kommentaarid puuduvad. Kaebuse esitamine (MIFID2 art 16 lg 7a) 9. Artikli 16 lõikes 7a täpsustatakse investeerimisühingule kaebuse esitamise protsessi. Esiteks peab tagama elektroonilise viisi kaebuse esitamiseks ja teiseks tuleb vastata kaebuse esitajale 40 tööpäeva jooksul. Kas on statistikat, kui palju kaebusi esitatakse ettevõttele aastas? Mida arvate pakutud muudatustest? Kas muudatused mõjutavad ettevõtte halduskoormust? Tagasiside: Praeguse praktika valguses ei näe me olulist halduskoormuse tõusu, kaebuste arv on väike. Krediidiasutustel on eelnevalt juba vastavad protseduurid paigas ja lahendus kaebuste elektrooniliseks vastuvõtmiseks. Näiteks AS LHV Pank statistika kohaselt esitati 2022. aastal 14 kaebust investeerimisteemadel. Finantsteenuse kohta esitatav teave (MIFID2 art 24, art 24b) 10. Artiklit 24 on täiendatud teabega, mida tuleb investeerimisteenuse kohta investorile esitada. Lisaks on ette nähtud uus artikkel 24b kulude, kaasnevate tasude ja kolmanda osapoole maksete kohta. Kas teil on kommentaare seoses esitatud ettepanekutega? Tagasiside: Hetkel jääb ebaselgeks, milliste instrumentidega on tegemist. Praegu tuleb PRIIP instrumentide kohta esitada kulude ja tasude eelaruanne. Kas saame õigesti aru, et on kavas laiendada nende instrumentide valikut, mida peaks hõlmama kulude ja tasude tehingueelne raport ( ex-ante raport)? Artiklis 24b (1) juures palume selgitust, keda peetakse käesolevas punktis investeerimisühingu all (holding period recommended by the investment firm, or in the absence thereof ), kes on soovitanud hoidmisperioodi. Kui siin peetakse silmas kas tootjat või nõustajat, siis soovitame sõnad "selle puudumisel" välja jätta, sest praktilisest vaatenurgast ei ole võimalik mõistliku aja ja kuluga üles ehitada süsteemi, mis on sedavõrd nutikas, et infot hankida milline on soovitatav periood ning arvutada kulud ja tasud selle perioodi alusel ja ainult selle info puudumisel kasutada 1-3-5-aastast arvestusperioodi. Artiklis 24b on lõik 4, mis sätestab nõuded väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse. Without prejudice to other requirements associated to portfolio management services, when providing any investment service to a retail client together with a service of safekeeping and administration of financial instruments for the account of the retail client, the investment firm shall, in connection with those instruments, provide its retail client with an annual statement with the following information expressed in monetary terms and percentages: (a) all implicit and explicit costs and associated charges paid or borne annually by the retail client for the total portfolio, with a split between: (i) the costs associated with the provision of any investment or ancillary service, as applicable, by the investment firm to the retail client; (ii) the costs associated to the manufacturing and managing of the financial instruments held by the retail client; (iii) if any, the payments received by the firm from, or paid to, third parties in connection with the investment services provided to the retail client; (b) the total amount of dividends, interest and other payments received annually by the retail client for the total portfolio; (c) the total taxes, including any stamp duty, transactions tax, withholding tax and any other taxes where levied by the investment firm, borne by the retail client for the total portfolio; (d) the annual market value, or estimated value, when the market value is not available, of each financial instrument included in the retail client’s portfolio; (e) the net annual performance of the portfolio of the retail client and the annual performance of each of the financial instruments included in this portfolio. Leiame, et artiklis nimetatud andmeid tuleks lubada esitada mitte ainult ühes väljavõttes (ühes dokumendis), vaid erinevates aruannetes. Finantsinstrumentide ettevalmistamise ja haldamisega seotud kulude osas on praegu need kulud kättesaadavad ainult PRIIPide kohta, kas on plaanis instrumentide liike lisada? Palume selgitust ja täpsustust, mida peetakse silmas instrumendi „aastase turuväärtuse“ all? Portfelli „aastase puhastootluse“ ja iga portfellis sisalduva finantsinstrumendi aastase tootluse näitamine vajab investeerimisühingu ja krediidiasutuste süsteemides suuri arendusi ning on kaheldav, kas klient on huvitatud ainult eelmise aasta tootlusandmete saamisest kogu investeerimisperioodi andmete asemel. Juhul, kui krediidiasutus pakub väärtpaberikontoga, mitte ainult konkreetse instrumendiga seotud hoidmise vms teenuseid, on aasta netotootluse arvutamine (saame aru, et kõik tasud tuleb arvesse võtta) väga keeruline. Artiklis 24b on lõige 5 The annual statement referred to in paragraph 4 shall not be provided where the investment firm provides its retail clients with access to an online system, which qualifies as a durable medium, where up-to-date statements with the relevant disclosure per instrument as required under paragraph 4 can be easily accessed by the retail client and the firm has evidence that the client has accessed those statements at least once per year. Leiame, et kui investeerimisühingul on välja töötatud ja veebis hästi toimiv süsteem, mis on kõikidele asjaomastele klientidele tasuta kättesaadav, peaks olema kliendi kohustus olla hoolas ja ise pakutava infoga tutvuda. GDPR-i vaatenurgast ei ole tundliku teabe saatmine mitteturvaliste kanalite kaudu (tavaline e-kiri, tavaline postitus) hea tava. Antud punkt vajaks küberturvalisuse vaates põhjalikumat analüüsi. Reklaamteated (MIFID art 24c) 11. MIFID2 artiklis 24c on ette nähtud eraldi regulatsioon reklaamteadetele. Mida arvate esitatud muudatusettepanekutest? Kui palju mõjutavad muudatused praegust praktikat oma toodet reklaamida? Tagasiside: Leiame, et muudatusega luuaks reklaamteadete osas uus kontseptsioon. Artikli kohaselt on turundus/reklaammaterjal kõik see, mida ei peeta kohustuslikuks avalikustamiseks või õppematerjaliks, mis meie hinnangul ei ole kooskõlas senise praktikaga ja reklaamiseadusega, mille järgi veebilehti käsitletakse „müügikohtadena“ ja nendes sisalduvat infot ei peeta reklaamiks. Arvestades, et turunduskommunikatsiooni definitsioon on väga lai ja hõlmaks muuhulgas ka krediidiasutuste veebilehel esitatud teavet, on plaanitud kohustus kohustada kõiki selliseid dokumente ja andmeid säilitada viis aastat ja pädeva asutuse nõudmisel kuni seitse aastat, investeerimisühingutele ja krediidiasutustele tohutu halduskoormuse panek. Lisaks ei mõista me uue aruandlusnõude eesmärki (turundustegevusest juhtorganile aruandmine - annual reports to the firm’s management body) Art 24 lõige 5 kohaselt ja palume antud punkti ja eesmärgi osas täpsemat selgitust. Kui kasutatakse instrumentide kohta vajalikule teabele viitamiseks väljatöötaja veebilehele viitavaid linke, palume selgitust ka turunduskommunikatsiooni kontekstis kasutatud väljendi "juurdepääsetavaks" kohta, mis võib tähendada näiteks väljatöötajate kodulehel olevat infot. Article 24c section 2 includes a sentence: The presentation of the essential characteristics of the financial instruments and services included in the marketing communications provided or made accessible to clients, shall ensure that they can easily understand the key features of the financial instruments or services as well as the main risks associated with them. Investeerimisteenuse/instrumendi sobivuse ja asjakohasuse hindamine (MIFID2 art 25) 12. Kas teil on kommentaare muudatuste kohta seoses investeerimisteenuse/instrumendi sobivuse ja asjakohasuse hindamisega? Tagasiside: Me ei näe mõistlikku põhjust, miks teha sobivuse/asjakohasuse hindamise lihtsustatud erandi kasutamise võimalus üksnes sõltumatutele nõustajatele ( to exempt only providing of an independent investment advice to welldiversified, non-complex, and cost-efficient financial instruments, from the obligation to obtain information on the retail client or potential retail client’s knowledge and experience about the considered financial instruments or investment services or on the retail client’s existing portfolio composition.) Meie kogemus näitab, et kliendid küsivad nõustamist ka väikeste summades osa. Seetõttu leiame, et muudatusega kaasneks halduskoormus nii klientidele kui ka nõustajatele, kui nad peaksid koguma, esitama ja analüüsima kõiki andmeid nii detailsel tasemel. Samuti oleme kogenud, et kliendid ei näe oma andmete kogumisel väärtust, eriti kui nad soovivad investeerida suhteliselt väikeseid summasid. Palume selgitust, millise portfelliga tuleks pakkumise ja investeerimisnõustamise puhul arvestada. Kas tegemist on ainult väärtpaberitega või ka muude investeeringutega – nt hoiused, kinnisvara jne? Tunneme, et uued nõuded nõustamisprotsessile võivad nõustamisteenuse osutamise peatada või seda piirata. Eeldame, et krediidiasutused on enamikel juhtudel klientide väärtpaberitega tehingute tegemisel vahendajateks (kui anname sisuliselt ainult kanali ainult tehingute täitmiseks) ning soovime jätkata senise praktikaga mittekeerukate instrumentide puhul. Kõigi tehingute asjakohasuse hindamine lisab halduskoormust ning selle eesmärk ei ole sealjuures arusaadav ka klientidele (jaeinvestorile). Ühtlasi palume selgitust, kuidas negatiivse asjakohasuse korral mõeldakse praktiliselt tehinguga jätkamist kliendi selgesõnalisel nõudmisel. Jääb ka ebaselgeks, kuidas hinnata sobivuse hindamise ühe kriteeriumina kliendi portfelli mitmekesisust (portfolio diversification) ehk kliendi olemasolevate portfellide koosseisu. Millist ja kui detailset informatsiooni peab krediidiasutus kliendilt küsima tema portfelli(de) kohta teistes krediidiasutuste või investeerimisühingutes? Leiame, et uued kriteeriumid asjakohasuse hindamisel (kahjumi kandmise võime ning riskitaluvus) muudavad meie hinnangul asjakohasuse hindamise väga sarnaseks sobivuse hindamisele ning klient ei pruugi enam nende kahe vahest aru saada. Stiimulid (MIFID2 art 24a) ja kliendi parimas huvides tegutsemine (MIFID2 art 24 lg 1a) 13. Mida arvate esitatud muudatustest, sh tasu/komisjoni/hüve andmise/võtmise piirangutest ja eranditest ning kliendi parimates huvides tegutsemise sätetest? Tagasiside: On krediidiasutusi, kes on plaaninud üle minna praktikale, kus (rahalisi) stiimuleid/hüvesid ei saa ja täitmisteenuste hüved osa kohta kommentaare ei ole. Sellegipoolest palume Artikli 24a lõikes 5, kus on märgitud lubatud mitterahaliste stiimulite väärtus (lubatud väiksemad mitterahalised hüvitised koguväärtusega alla 100 euro aastas), näha, kuidas seda summat arvutada. Kas arvutus peab toimuma vastuvõtja/maksja/kliendi/spetsiifilise instrumendi jne tasandil? (paraku praegune sõnastus nimetud aspekti ei hõlma). Õigus nõuda hüvitist investoritele (UCITS art 98 lg 2 ja AIMFD art 42 lg 2) 14. Mida arvate lisatavast järelevalve õigusest nõuda investoritele hüvitist? Tagasiside: Antud punktis kommentaarid puuduvad muudatuse osas. Muud UCITS ja AIMFD muudatused 15. Kas teil on tähelepanekuid ülejäänud UCITS ja AIMFD muudatuste kohta? Tagasiside: Antud punktis kommentaarid puuduvad muudatuse osas. Muu 16. Kas teil on täiendavaid tähelepanekuid direktiivides esitatud muudatusettepanekute kohta? Tagasiside: Direktiivis kasutatakse juba praegu erinevaid, määratlemata investeerimisprotsessis osalejate nimetusi – pakkuja (kes pakub), turustaja, müüja, vahendaja jne ning selline defineerimatus on tekitanud segadust ja võimalikku arusaamatust kohustuste täpse ulatuse määratlemisel. Sellele aspektile on viidatud juba MiFID II ülevõtmisel, kuid kuna praegu on plaanis täiendavaid kohustusi seada näiteks finantsinstrumentide pakkujale, siis on hea aeg teha korrektuurid ja täpsustused mõistete kasutusse. PRIIPs muudatused 17. Mida arvate PRIIPs muudatustest Tagasiside: Palume selgitust, millised kohustused on PRIIP-ide vahendajal (juhud, kui kliendid teevad PRIIP-idega tehinguid omal algatusel ja krediidiasutus pakub ainult kanali ainult tehingute teostamiseks). Kui sellisel juhul on krediidiasutusel kohustus tagada KID-le juurdepääs, siis tuleb tagada KID-ile mõistlik juurdepääs ka juhul, kui PRIIPi väljatöötaja kasutab selle avaldamisel elektroonilist vormingut või avalikustab interaktiivse tööriista kaudu. Ühtlasi palume täpsustust, kas juurdepääs peaks olema muutumatul kujul (st vahendaja saaks viidata kohale, kus KID muutumatult olemas)? Ettepanek, et võiks PRIIP väljatöötaja võiks avaldada andmed oma cost and charges kalendriaasta kohta, nt PRIIPsHub kaudu. Küsimus PRIIP väljatöötajatele - Ega ei ole statistikat, palju PRIIP KIDe avatakse ja loetakse? Kas muudatus, et luua KID’ile lõik „Product at Glance“ ei või hoopis kaasa tuua tulemi, et KIDe loetakse investrite poolt veelgi pealiskaudsemalt, süvenemata detailidesse? Küsimuste korral oleme meeleldi valmis vastama ning täiendavalt selgitama. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor Saatja: Katrin Talihärm <[email protected]> Saadetud: 04.07.2023 11:34 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: väljaläinud kiri Manused: image001.png; PL RM-le 4.07.2023.asice Katrin Talihärm Eesti Pangaliit T +372 611 6569 M +372 50 60701