Konsultatsioonidokument jaeinvestori kaitset tõhustavate EL normide kohta

Saatja: Reelika Kivistu-Liivrand <[email protected]> Saadetud: 04.07.2023 09:30 Adressaat: <"RAM Info">; <"Kristiina Kubja"> Teema: Finantsinspektsiooni kiri Manused: image001.png; Kiri 03.07.2023 nr 5-8 3223-1.asice Tere! Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 5-8/3223-1. Lugupidamisega Reelika Kivistu-Liivrand Assistent | Assistant Finantsinspektsioon + 372 668 0539 [email protected] twitter.com/FI_uudised www.fi.ee KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle lisadega oma arvutisüsteemist. CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended only for the use of the person to whom it is addressed and is confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its attachments from your system. Siiri Tõniste Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 15001 TALLINN [email protected] [email protected] Teie 01.06.2023 nr 13-1.1/3977-1 Meie 03.07.2023 nr 5-8/3223-1 Konsultatsioonidokument jaeinvestori kaitset tõhustavate EL normide kohta Lugupeetud Siiri Tõniste Rahandusministeerium edastas 01 .0 6 .2023 Finantsinspektsioonile küsimused Euroopa Komisjoni algatuses olevate jaeinvestori kaitset tõhustavate EL normide muudatuste kohta. Finantsinspektsioon esitab oma vastused ja tagasiside käesoleva kirja lisas . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer j uhatuse liige Lisa: Vastus e d Rahandusministeeriumi päringule jaeinvestorite kaitse kohta Tõnis Reinik 668 0530 [email protected] LISA. Vastused Rahandusministeeriumi päringule jaeinvestorite kaitse kohta Küsimused Komisjoni ettepanekutes olevate muudatuste kohta Muudatuste üldine eesmärk ja mõju 1. Milline on teie üldhinnang jaeinvestori kaitset tõhustavate muudatuste kohta? Vastus: Muutmisdirektiivi eesmärgiks on j aeinvestoritele esitatava tea be tõhustamine ja lihtsustamine, läbipaistvama info tagamine turunduskommunikatsioonis, turundusteadete õigele sihtgrupile suunamine ning järelevalve teostamine selle üle, jaeinvestorite kaitsmine ü lemääraste kulude eest, inducement regulatsiooni ühtlustamine, digitaalsete kanalite arengu arvesse võtmine ja tugevamate j ärelevalve - ja jõustamistavade arendamine piiriüleses koostöös. Finantsinspektsiooni hinnangul ei too MiFID muudatused kaasa märkimisväärset haldu s koormuse tõusu ning on investorkaitse huvides vajalikud, sest reguleerivad neid kitsaskohti, mis praktikas on avaldunud. Halduskoormuse kasv võib esineda seoses IDD muudatustega. Samas ei ole muudatustele vastuväiteid, kuna kindlustuspõhised investeerimistooted ei ole hetkel tarbijale atraktiivsed ja plaanitavad muudatused peaks kaasa tooma suurema selguse ja kasumlikkuse tarbijatele. UCITS/AIFMD muudatused on eelkõige seotud ebaõiglaste ( undue ) kulude ga . Fondide kulud ja tasud on alati olnud üsna keeruliseks ja delikaatseks teemaks, kuna see on seotud kõrgendatud huvide konflikti ja manipulatsiooni riskiga. Lihtsat ja efektiivset lahendust sobivate-ebasobivate kulude probleemile pole, kuna väga keeruline on fondide dokumentatsioonis ette näha kõik lubatud/mitte lubatud tasud ja kulud ning seaduse tasemel piisavalt ja detai l selt selgitada mis kulu on ebaõiglane ja mis mitte. Probleem on eriti terav AIF-de puhul, kuna nemad kasutavad reeglina UCITS-test keerulisemaid strateegiaid ja seetõttu nende kulude struktuur on samuti keerulisem. Põhimõttelisi muudatusettepanekuid Finantsinspektsioonil ei ole, aga meie hinnangul seisneb olulisim probleem selles, kuidas me hakkame praktikas hindama, mis kulud on undue , unjustified või disproportionate kulud olukorras, kus direktiivis sätestatud hindamise kriteeriumid on pigem üldised. Antud etapil on raske üheselt öelda kas kavandatud muudatused on lõppkokkuvõttes efektiivsed ja proportsionaalsed , siiski on Finantsinspektsioon seisukohal, et kulude teemaga peab tegelema ja turgu tõhusamalt reguleerima. 2. Mis ulatuses mõjutavad muudatused FI tegevust? Kui suureks (kui üldse) hindate halduskoormuse tõusu seoses esitatud muudatustega? Kas muudatused eeldavad täiendava tööjõu palkamist? Vastus: MiFID -i muudatustest halduskoormus märkimisväärselt ei muutu ning ei eelda täiendava tööjõu palkamist. IDD muudatused võivad kaasa tuua Finantsinspektsiooni halduskoormuse kasvu, sõltuvalt milliseks kujuneb näiteks koolitusnõuete täitmise kontrolli regulatsioon. Lisaks suureneb halduskoormus proportsionaalselt regulatsiooni detailsuse kasvuga. Täiendava tööjõu palkamise vajadust ei oska hetkel prognoosida. Mõju Finantsinspektsiooni tegevusele on pigem oluline. Direktiiviga viiakse sisse otsesed nõuded fondivalitsejatele ning sätestatakse NCAde kohustused nõuete täitmise kontrolli üle. Oluliseks kohustuseks on fondivalitsejates hinnastamise protsessi loomine ja ülevaatamine, iga-aastased kulude kontrollid ja raporteerimine Finantsinspektsiooni le. Finantsinspektsioonil lasub kohustus veenduda kontrollide tõhususes ning teostada teatud regulaarsusega oma kontrolle. Oluliseks teemaks on ebasobivate kulude kompsenseerimine, mis nõuab piisavaid ja detailseid õigusnorme ebasobivate kulude määramiseks. Kokkuvõttes on kulude ja tasude kontrollid üldjuhul ressursimahukad, võivad nõuda spetsiifilist ekspertiisi, võrdlusaluseid ja teavet turul levinud praktikate kohta. Seetõttu mida detailsem ja spetsiifilisem on UCITS/AIFMD regulatsioon , seda tõhusamalt peab Finantsinspektsioon tulevikus kulude ja t asude nõuete täitmist kontrollim a. Kliendid, keda võib taotluse korral kutselisena käsitleda (MIFID2 lisa 2, Omnibus lisa dokumendis ) 3. Mida arvate kutselise jaeinvestori hindamise kriteeriumi muudatusest, et senise 500 000 eurose portfelli asemel on kriteerium, et portfelli suurus võib olla 250 000 eurot? Mida arvate lisatud kriteeriumist tõendi esitamise kohta? Mida arvate lisatud juriidilise isiku kutselisena käsitlemise kriteeriumidest? Vastus: Muudatused on tehtud k lientide asjakohasema klassifitseerimise tagamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks . Praegused reeglid kaitsevad liigselt kogenud investorite alamkategooriat, kes ei pruugi teatud toodetele hõlpsasti juurde pääseda. Euroopa s on ühiselt leitud , et kriteeri umi ühtseks läveks võiks olla 500 000 asemel 250 000 eurot, millele ei ole põhjust vastu vaielda Pooldame kriteeriumi lisamist, mis on seotud kliendi asjakohase h ariduse või koolitusega Juriidilise isiku kutselisena käsitlemise läve kriteeriumite numbrite tõstmise kohta kommentaarid puuduvad - kui Euroopa s ühiselt on sellisele tulemusele jõudnud, et läve summat on vaja tõsta. Aruandlus piiriülese tegevuse kohta (MIFID2 art 35a , IDD art 9a) 4. Uued artiklid näevad ette kindlustuse turustajatele ja investeerimisühingutele/krediidiasutustele aruandluse piiriülese tegevuse kohta (kui on rohkem kui 50 piiriülest klienti). FI roll on mh see teave edastada ESA-dele . Mida arvate sellisest aruandlusest? Kas nõustuste, et FI halduskoormus tõuseb seoses viidatud sätetega pigem minimaalselt? Kas teie hinnangul on asjakohane, et see kohaldub kõikidele kindlustusagentidele, sj kõrvalagentidele ? Vastus: ESMA on kogunud juba 2 aastat NCA- delt nimetatud an dmeid piiriülese tegevuse kohta. See ei ole tõstnud märkimisväärselt halduskoormust . Lisaks on Finantsinspektsioon tööta nud välja iga-aastased küsimustikud investeerimisteenuste osutajatele, kus kogume and meid piiriüles te teenuste kohta. Arvestades IDD art 9a aruandluse detailsust tuleb ühetaolise info saamiseks see aru andlus kehtestada õigusaktiga. Andmekvaliteedi kontroll suurendab töömahtu, kui andmeedastust ei õnnestu automa tiseerida. Toote heakskiitmine, hinnakujundus (MiFID2 art 16a ja 16b, IDD art 25), sh fondide puhul toote hind ja kulud (UCITS art 14 ja AIFMD art 12) 5. Mida arvate (investeerimisriskiga) finantstoote heakskiitmise ja järelevalve sätetest? Eesmärk on tagada, et jaeinvestoritele ei rakendata ülemääraseid kulusid ja kehtib value for money põhimõte. Kas teie hinnangul on piisavalt selgelt reguleeritud võrdlusaluste kasutamine? Mida arvate UCITS ja AIFMD muudatustest? Vastus: Seoses „ Value for money “ põhimõttega jääb Finantsinspektsioonile ebaselgeks kuidas ESMA koostab võrdlusalused, eriti AIFide puhul, mille varaklassid ja investeerimisstrateegiad võivad olla väga erinevad. Sellest ka täiendav küsimus, kuidas täpselt määratleda ebaõiglased tasud AIFide puhul ning millele tuginedes saaks F inantsinspektsioon väita, et mingi tasu on näiteks kinnisvara sektoris ebaproportsionaalne. Kui eurofondide puhul on tegemist nn standardiseeritud tootega, mis võimaldab investeerimisfonde ja nende arvel makstavaid tasusi d võrrelda ka piiriüleselt, siis AIFide puhul sõltub see eelkõige alusvarast ja kohalikust turust. Nii AIFMD kui UCITS direktiivi täiendatakse sarnaste sätetega, kuid konkreetset loetelu õiglastest tasudest ei nähtu, vaid tuuakse välja kriteeriumid, millele ‘õiglased’ tasud peavad vastama ((i) costs are in line with disclosures in the prospectus , fund rules or instruments of incorporation , (ii) costs are necessary and (iii) borne by investors in a way that ensures fair treatment ), millest viimased kaks on tegelikult väga laiapõhjalised. Finantsinspektsioon ei välista, et tasude ja kulude avalikustamise raamistik võib vajada põhimõttelisi muudatusi suunaga kõrgema detailsusastme poole, ehk võib olla vajalik nõuda detailsemat kulude ja tasude loetelu tingimustes/põhikirjas või prospektis, et saada tugevamad õiguslikud alused, et vajadusel hiljem väita, et mingi tasu on ebaõiglane. Arvestades Eesti turu suurust näeb Finantsinspektsioon riski, et: Eesti turul puudub tasude ja kulude võrdle miseks sobiv võrdlusalus, või; tasud ja kulud erinevad oluliselt üleeuroopalisest võrdlusalusest, aga pole kaugel Eesti turu keskmisest. See võib anda investoritele vale arusaama ‘ value for money ’ osas. Kokkuvõttes sooviks Finantsinspektsioon rohkem selgust milline kaal on võrdlusalustel, kuidas need koostatakse, kuhu Eesti AIFid hetkel langevad ja kuidas järelevalveasutused seda edaspidi kasutama peavad, kas lihtsalt indikatsioonina või otsustava näitajana? Samuti ei lugenud Finantsinspektsioon välja, kas juhul kui fondi tasud erinevad oluliselt võrdlusalusest peab fondivalitseja fondi dokumentatsioonis seda kuidagi näitama või põhjendama. Koostööplatvorm ja ESA roll (IDD 12b, MIFID2 art 21 lg 3 ja 4 ning art 87a) 6. Kuigi Solventsus II direktiivis on koostööplatvormi sätted olemas, sj on EL-is pooleli menetlus, millega neid sätteid muudetakse, on IDD-sse lisatud samuti koostööplatvormi artikkel 12b. Kas nõustute, et koostööplatvormi sätted peaks samade subjektide vaates olema ühes õigusaktis ning mitte nii, et kindlustusandjate järelevalve vaates on need Solventsus II-s ja kindlustuse turustajate (kelleks on ka kindlustusandjad) vaates IDD-s . Mida arvate MIFID art 21 lg 4 ja art 87a muudatustest? Vastus: MiFID -i muudatuste osas oleme nõus, et selline koostööplatvorm tugevdab teabevahetust ja tõhustab koostööd NCA-de vahel piiriüleste vaidluste lahendamisel ja infovahetusel . Eestile on selline koostööplatvorm pigem kasulik, saamaks vajadusel teistelt NCA- delt vajalikke vastuseid ja kaitsmaks meie investoreid , sest koostöö alus ja vastamise kohustus on paremini reguleeritud. Ei ole vastuväiteid koostööplatvormi ühetaolisele reguleerimisele IDD-s . Kindlustusandja ja muu turustaja tegevus võib vajada ühtset koostööplatvormi ja siis on üldine, kõigile kohalduv alus olemas. Kutsesobivusnõuded (IDD art 10, MIFID2 art 24d ) 6. Mida arvate muudatusest, et kui kindlustuse turustajate puhul ei ole hetkel iga-aastane koolituse tunnistus/sertifikaat kohustuslik, siis ettepaneku kohaselt saaks see olema kohustuslik? Ka MIFID2 näeb ette teadmiste ja kompetentsi sertifikaadi nõude (MIFID2 art 24d lg 2). Lisaks juhime tähelepan u , et IDD art 10 lg 4 eurosuurused ei ole õiged. Vastus: MiFID-isse lisatav teadmiste ja kompetentsi sertifikaadi nõue tähendab, et peaksime olema veendunud, et sertifikaadi väljastaja on pädev ja sellel sertifikaadil ka mingi väärtus on. Küsimus RM-ile on, kas sellised sertifikaadi väljastajad hakkavad olema kellegi kontrolli/järelevalve all? Vastasel juhul ei ole pelgalt sertifikaadi olemasolu kontrollimisel mõtet ja hinnata tuleks igakordselt teadmiste ja kompetentsi sisulist vastavust Annex V-le. Ilmselt IDD art 10 lg 2 (i) muudatus toob kaasa riikliku järelevalveasutuse kohustuse kehtestada mehhanismid, h indamaks koolitusprogrammide sobivust, siis see toob kaasa vähemalt kohustuse kontrollida, kas neid mehhanisme rakendatakse koolituse korraldamisel nõuetekohaselt. 7. MIFID2 artikli 24d lõiked 1 ja 2 viitavad, et investeerimisühingud peavad demonstreerima FI-le (nõudmise korral), et isikutel, kes annavad investeerimisnõu, on vajalikud teadmised ja kompetents. Mida arvate sellisest demonstreerimise kohustusest? IDD-s analoogset kohustust pole. Kas demonstreerimiseks saab pidada ka tunnistuse esitamist FI-le ? Vastus: MiFID2 artikkel 24d lõike 2 kohaselt: „ Compliance with the criteria set out in Annex V as well as the yearly successful completion of the continuous professional training and development s hall be proven by a certificate.” Tulenevalt eeltoodust võiks vajalike teadmiste demonstreerimiseks olla piisav tu nnistuse/sertifikaadi esitamine aga seda juhul, kui sertifikaadi väljastaja on usaldusväärne (vt eelmise küsimuse vastuses sisalduvat kommentaari). 8. Kas nõustute, et investeerimisnõustajate teadmiste ja kompetentsi nõuded on toodud ESMA suunistest d irektiivi? Vastus: Neutraalne. Hetkel toimivad ka suunise nõuded ja otsest vajadust neid direktiivi tuua justkui ei oleks olnud, kuid kuna MiFID-it täiendatakse artikliga 24d lõigetega 1 ja 2, siis on vajalik, et direktiivis oleks ka alus, mille vastu teadmiseid ja kompetentsi k ontrollida vastavalt artiklis 24d sätestatule. 9. IDD lisa 1, mis näeb ette, millised minimaalsed teadmised ja kompetents peavad kindlustust müüval isikul olema, on korrigeeritud. Kas teil on kommentaare seoses lisaga 1? Kas teil on kommentaare MIFID lisaga 5? (lisade muudatused on eraldi Annexi dokumendis) Vastus: MiFID lisa 5 osas kommentaare ei ole. IDD lisas 1 oleva teadmiste loeteluga seoses kommentaare ei ole. Järelevalveasutuste õigused (IDD art 12 lg 3, MiFID2 art 69) 10. IDD artiklisse 12 on lisatud miinimumnimekiri pädeva asutuse õigustest. Kas teie hinnangul on nimekirjas mõni õigus, mille rakendamine ei oleks asjakohane või tuleks nimekirja veel täiendada? MiFID art 69 on lisatud täiendavad õigused. Kas nõustute lisandunud täiendustega? IDD art 12 (3) (d) näeb ette kontrollostu. See vajab täpsemat hindamist, kuidas seda korraldada, arvestades, et Finantsinspektsioon teostab tsiviilõigusi läbi Eesti Panga. Kaebuse esitamine (IDD art 14, MIFID2 art 16 lg 7a) 11. Mida arvate esitatud täpsustustest kaebuste esitamise viisi ja neile vastamise osas? Vastus: MiFID art 16 lg 7 t äiendamine 7a-ga on asjakohane, sest see sätestab kaebuse regist r eerimise ja säilitamise kohu stuse olenemata kaebuse keelest st kaebuste statistika kogumine muutub kohustuslikuks. IDD art 14 osas vastuväidet ei ole. Mõistlik oleks siin selguse mõttes täpsustada, et sõltumata turustaja poolt kasutatud keelest, peab ta olema valmis esitama järelevalvele kaebust puudutavad dokumendid järelevalve ametlikus töökeeles. Elukindlustuse teabedokument (IDD art 20) 12. IDD artikli 20 lõike 5 muudatuse ja uue lõike 8a kohaselt tuleb koostada ka elukindlustuses teabedokumenti (v.a IBIP). Kas kahjukindlustuses on teabedokumendi olemasolu ennast õigustanud ja on põhjendatud, et elukindlustuses samuti see ette nähakse? Kas teabedokument muudab kindlustusvõtja jaoks lepingueelse teabe pigem selgmaks/kergemini loetavamaks? Vastus: Kahjukindlustuse teabedokument annab kliendile teenusest hea esmase ülevaate ja lihtsustab teenuste võrdlust. Elukindlustuses sellise teabedokumendi kasutuselevõtt muudab teenuse kliendile kergemini mõistetavaks. Samas on ilmselt üsna keeruline luua piisavalt ühtlustatud teabedokumendi vorm. Kindlustusvõtjale teabe esitamise viis (IDD art 23) 13. Kas nõustute kindlustusvõtjatele teabe esitamise viisi muudatustega, et lõpuks minnakse ka regulatsiooni tasandil üle elektroonilisele teabeedastusele ja paberil esitamine jääb ainult vajaduspõhiseks? Vastus: Võiks n õus tuda, sest siis on tagatud kliendi õigus saada soovi korral dokumendid paberil. Reklaamteated (IDD art 26a, MIFID2 art 24c) 14. IDD artiklis 26a on ette nähtud eraldi regulatsioon IBIP reklaamteadetele. Lisaks on see reguleeritud MIFID art 24c. Mida arvate esitatud muudatusettepanekutest? Vastus: Võttes arvesse, et kehtiv regulatsioon investeerimistoodete reklaami hetkel liiga detailselt ei reguleeri ( keskendudes pigem tarbijakrediidile ), siis on täiendavad muudatused regulatsioonis investorite kaitse aspektist positiivsed, kuivõrd on väga oluline, et investeerimistooteid puudutav turunduskommunikatsioon oleks suunat ud õigele sihtrühmale, vähendades sellega missellingu riski. Ilmselt suurendab IDD-sse lisatav turunduskommunikatsiooni regulatsioon teenuse väljatöötajate ja turustajate ning riikliku järelevalveasutuse (art 26a (6) - national competent authorities can take timely and effective action ) halduskoormust, kuid eelduslikult tagab ka, et teenust pakutakse õigele sihtrühmale. Investeerimistoote kohta esitatav teave + Annual Statement (IDD art 29) 15. Artiklit 29 on täiendatud teabega, mida kindlustuse turustaja peab IBIP kohta investorile/kindlustusvõtjale esitama, sh nähakse ette selline teabevorm nagu „ Annual Statement “. Kas teil on kommentaare seoses selle artikliga? Kas teie hinnangul on IDD artikli 29 lg 1 piisavalt selge, arvestades, et IBIPidele kohaldub ka PRIIPs määrus? Vastus: IDD art 29 alusel antav lepingueelne ja iga-aastane kokkuvõte on kliendile hea teabeallikas tema personaalse lepingu kohta. PRIIP i põhiteabedokument (KID) annab üldist teavet teenuse kohta (võrdluseks analoogsete teenustega) ja seetõttu siin ilmselt teabe konkurentsi osas probleemi ei teki. Investeerimistoote sobivuse ja asjakohasuse hindamine (IDD art 30, MIFID2 art 25) 16. Kas teil on kommentaare muudatuste kohta seoses investeerimistoote sobivuse ja asjakohasuse hindamisega? Vastus: Ei ole kommentaare. ESMA poolt töötatakse välja t öötatavad tehnilised standardid, standardiseerimine aitab ühtlustada järelevalvet. IDD art 30 osas kommentaare ei ole. Stiimulid (IDD art 29a ja MIFID2 art 24a) ja kliendi parimas huvides tegutsemine (IDD art 29b ja MIFID2 art 24 lg 1a) 17. Mida arvate esitatud muudatustest, sh tasu andmise/võtmise piirangutest ja kliendi parimates huvides tegutsemise sätetest? Vastus: Vähendab huvide konflikti ja tagab investorite parema teavitamise stiimulite osas. Muudatus ed on kooskõlas kliendi parimates huvi des tegutsemise sättega. Sama seisukoht IDD art 29a osas. Digitaalne piiriülene teenuse osutamine, järelevalve sekkumine (IDD art 35a, MIFID2 art 5a) 18. Mida arvate esitatud muudatusettepanekutest? Vastus: Kindlasti parandaks ja tõhustaks tehtav muudatus riikidevahelist piiriülest järelevalvet ja vähendaks pettuste arvu, sest uue MiFIDi artikliga 5a ja IDD artikliga 35a, kehtestatakse pädevatele asutustele nõuded kehtestada piisavad menetlused, vältimaks loata investeerimisteenuste pakkumist või tegevust, sealhulgas teenuste turustamist ning seavad kohustuse teavitada sellisest tegevusest ESMA-t / EIOPA-t , kes omakorda avaldaks hoiatusteated ilma tegevusloata tegutsevate ettevõtete kohta oma kodulehel, kus see oleks kõikidele liikmesriikidele kättesaadav. Host järelevalve meetmed (IDD art 5 ja MIFID2 art 86) 19. Mida arvate täpsustustest seoses host järelevalvega? Vastus: Sihtriigi järelevalvele antakse suuremad õigused piiriüleses järelevalves st õigus sekkuda ja nõuda päritoluriigi järelevalvelt kohest tegutsemist, kui see on kohalike investorite kaitseks vajalik. Muudatus on tervitatav ja investorite huvides. IDD art 5 (1) tulenev kohustus igal juhul rikkumisest EIOPA-t teavitada suurendab bürokraatiat ja halduskoormust. Hetkel kehtiva regulatsiooniga, kus vastu võttev riik te a vitab EIOPA-t alles siis, kui teenusepakkuja koduriik rikkumise osas meetmeid ei võta, kaasn e b väiksem bürokraatia ja ilmselt on menetlus selle võrra kiirem. Õigus nõuda hüvitist investoritele (UCITS art 98 lg 2 ja AIMFD art 42 lg 2) Vastava investorite kaitse meetme jaoks tuleb luua ka õiguslik alus/mehhanism, kuidas Finantsinspektsioon investoritele fondivalitsejalt kahjud välja nõuab. Muud UCITS ja AIMFD muudatused Tähelepanekuid ei ole. Solventsus II muudatused Tähelepanekud puuduvad . PRIIPs muudatused PRIIPs i üheks muudatuseks on nn „ interactive tool “ kasutamine PRIIPS-s personaliseeritud teabe edastamiseks ja kulude simuleerimiseks. Finantsinspektsioon soovib pöörata tähelepanu asjaolule, et võrreldes teiste muudatustega on tegemist uue kontseptsiooniga, mis vajab vastavat IT arendust fondivalitsejate poolt. Arvestades Eesti UCITS/AIFM turu suurust võib see teatud fondivalitsejate osas olla üsna suureks kuluks.