Riigihangete vaidlustuskomisjon 3 . 0 7 .202 3 edastatud e-postiga
[email protected] Riigihange nr 263306 Vaidlustaja: ATEMO OÜ R egistrikood 16161314 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post:
[email protected] Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus R egistrikood 70004459 e-post :
[email protected] Hankija esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo Advokaadibüroo Lillo & Partnerid e-post:
[email protected] Kolmas isik: Nordpont OÜ R egistrikood 12583892 e-post:
[email protected] Kolmanda isiku esindaja : vandeadvokaat Veiko Viisileht Advokaadibüroo LINKLaw e-post:
[email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI I Vaidlustaja täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmanda isiku 22.06.2023 menetlusdokumentide suhtes Riigihanke mahtu ei kuulu mitte mingis ulatuses betoneerimistööd Hankija ja Kolmanda isiku vastused vaidlustusele kinnitavad vaidlustuse väidet, et vaidlusaluse Riigihanke alusel sõlmitava hankelepingu mahtu ei kuulu mitte mingis ulatuses betoneerimistööd. Hankija vastuse p 4.1 väljendab Hankija, et peab betoneerimistööde mitte teostamist sõlmitava hankelepingu raames „liiga lihtsustavaks“, ent Hankija vastuses ei ole viidatud mitte ühelegi Riigihanke hanketingimusele, mille kohaselt tuleks hankelepingu täitmisel mistahes ulatuses betoneerimistöid teha. Selle asemel selgitab Hankija hoopis seda, et hankelepingu esemeks on ehitustööde tegemine vooluveekogus (Hankija vastuse p 4.2) . Ent kuna Hankija enda hinnangul oleks kvalifitseerimistingimuses eelneva kogemuse nõudmine vooluveekogus ehitustööde teostamisel olnud konkurentsi piirav , siis seetõttu otsustas Hankija kvalifitseerimistingimuses nõuda eelnevat kogemust kas kalapääsu rajamisel (mis on oluliselt kitsama ulatusega referents kui looduslikus vooluveekogus ehitustööde tegemine) või ehitustööde tegemisel betoonkonstruktsiooniga silla, tammi või paisu ehitamisel või rekonstrueerimisel just nii, et töö üheks osaks on betoneerimistööd. Seega Hankija ise möönab üheselt, et sõlmitava hankelepingu alusel tööde teostamiseks vajalik kogemus on tegelikult hoopis vooluveekogus ehitustööde teostamise kogemus ja vaidlusaluses Riigihankes sõlmitava hankelepingu alusel ei ehitata ega rekonstrueerita betoonkonstruktsiooniga silda, tammi ega paisu ega tehta mitte mingeid betoneerimistöid (nagu nõuab kvalifitseerimistingimus) , vaid sellekohane kvalifitseerimistingimus kehtestati üksnes eesmärgiga avardada pakkujate ringi . Hankija väidab ilma igasuguste põhjendusteta oma vastuse p 4.3, et „ Hankija hinnangul on justnimelt betoneerimistööd vooluveekogus näitajaks, mis võimaldavad hinnata asjakohase alternatiivse kvalifitseerimist võimaldava kogemuse olemasolu .“ Vaidlustajale jääb arusaamatuks kuidas saab pakkuja pädevust tõendada selliste ehitustööde tegemise kogemus, millel puudub sõlmitava hankelepingu esemega igasugune puutumus. Vaidlustaja rõhutab, et erinevalt Hankija väidetust ei ole kvalifitseerimistingimuses nõutud eelnevat kogemust vooluveekogus ehitustööde teostamisel, vaid küsitud on konkreetselt betoneerimistööde tegemise kogemust betoonikonstruktsiooniga silla, tammi või paisu ehitamisel. Hankija vastuse punktist 4.3 võib jääda mulje, et Hankija hinnangul on betoneerimistööde tegemine vajalik sõlmitava hankelepingu alusel möödavoolude ja ajutiste veetõkete rajamiseks ja nendega vooluveekogu reguleerimiseks. Selline väide on aga ebaõige ega põhine Riigihankes kehtestatud tehnilise kirjelduste tingimustel. Hankedokumentide lisa 4 „projekt“ koosseisus olevas seletuskirjas punktis 5.6 on kirjeldatud möödavoolude ja ajutiste veetõkete rajamisega seotud ehitustöid ning pole mitte kuskil mainitud, et tehiskärestiku rajamisel (sh möödavoolude ja ajutiste veetõkete rajamisel) tuleks valada betooni ehk teha betoneerimistöid. Vastupidi seletuskirja punktis 4 on loetletud ehitustööde teostamisel kasutatavad materjalid ning mitte kuskil pole raudbetooni kasutamist ehitustööde teostamisel isegi mainitud . Asjakohatu on Kolmanda isiku vastuse p 3.2.4 viide HD punktile 5.1, millest Kolmas isik järeldab, et Riigihankes sõlmitava lepingu alusel peab olema valmidus teha mistahes töid, mida Riigihanke tehnilises kirjelduses nimetatud ei ole. Nii see ei ole. Hankelepingu alusel teostatavate tööde koosseisu määrab tehniline kirjeldus ja kui tehnilises kirjelduses pole ühtegi viidet sellele, et hankelepingu täitmisel tuleb betooni valada, siis järelikult vastavad tööd hankelepingu mahtu kuuluda ka ei saa. Kolmas isik viitab ka HD punktile 6.4 ja järeldab taas ebaõigesti, et betoonjäätmete utiliseerimisest ehk jäätmetest vabanemise kohustusest tuleneb kohustus hankelepingu alusel ka betooni valada. Sellisel järeldusel puudub üldse igasugune loogika. Jäätmete utiliseerimise kohustusest ei saa mitte kuidagi tuleneda kohustus teha lepingu raames betooni valamise töid . Tegelikult seondub betoonjäätmete utiliseerimise kohustus hoopis olemasolevate betoonrajatiste lammutustöödega, mida teostatakse riigihanke nr 263082 alusel ja kus hankeleping on sõlmitud Vaidlustajaga . Nii on riigihankes nr 263082 tehnilise kirjelduse punktis 1.1 sätestatud „ Riigihanke objektiks on Saue vallas Ruila külas asuva Ruila paisutusala korrastamine ja paisu lammutamine vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja selle lisaks olevatele ehitusprojektile Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr 2022145 „Likvideeritava Ruila paisjärve paisutusala korrastamine“ (edaspidi ehitusprojekt), keskkonnamõju eelhinnangule Maves OÜ töö nr 22050 „Ruila paisule tehiskärestiku rajamise ja likvideeritava Ruila paisjärve paisutusala korrastamise keskkonnamõju eelhinnang ja vastavalt väljastatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringule RE.VT/518402 . “ Riigihanke nr 263082 tehnilise kirjelduse p 3.2 ja 3.3 sätestavad ka ühemõtteliselt, et riigihanke nr 263082 esemeks olevad paisu lammutustööd ja betoonjäätmete utiliseerimise tööd toimuvad selleks, et võimaldada käesolevas Riigihankes tehiskärestiku rajamise töid teostada. Riigihanke nr 263082 tehnilise kirjelduse p 10.4 sätestab ka seda, et just riigihankes nr 263082 kuuluvad paisu lammutamisest tekkivad raudbetoonjäätmed utiliseerimisele – „ Töövõtjal on õigus raudbetoonist paisu lammutamisel tekkiv betoon matta kohapeal paisjärve alale enne ala täitmist. Selle variandi kasutamisel peab töövõtja arvestama, et tegemist on raudbetoonist konstruktsiooniga ning enne betooni matmist on vaja metall betoonist eraldada “ . Riigihankes nr 263082 on hankeleping sõlmitud Vaidlustajaga, mistõttu on ilmne, et Ruila paisu asendamisel tehiskärestikuga tekkivate betoonjäätmete utiliseerimise tööd teostabki Vaidlustaja ja riigihankes nr 263082 on tuvastamist leidnud ka see, et Vaidlustajal on vastavate tööde teostamiseks vajalik kvalifikatsioon . K äesoleva Riigihanke jaoks on jätkuvalt määrava tähtsusega hoopis see, et vaidlusaluses Riigihankes sõlmitava hankelepingu alusel ei kuulu teostamisele betooni valamise ehk betoneerimistööd , mille teostamise kogemust kvalifitseerimistingimuses on nõutud ja millise kogemuse osas on Vaidlustaja tuginenud teise isiku näitajatele. Seega eelnevaga on kinnitust leidnud, et Riigihankes seatud kvalifitseerimistingimus betoonkonstruktsiooniga silla, paisu või tammi ehitustööde tegemiseks nii, et tööde koosseisu kuuluvad betoneerimistööd, ei seondu mitte mingil moel Riigihankes sõlmitava hankelepingu alusel teostamisele kuuluvate töödega, sest Riigihankes ei tehta mitte mingisuguseid betooni valamise töid. Vaidlustaja vastab kvalifitseerimistingimusele ja on õiguspäraselt tuginenud teise isiku näitajatele Kuigi kõnealune kvalifitseerimistingimus ei ole Riigihanke esemega seotud, on see siiski kehtiv selles mõttes, et pakkujad peavad kvalifitseerumiseks kvalifitseerimistingimusele sisuliselt v astama ehk kvalifitseerimistingimuses nõutud kogemust omama. Hankija on vaidlustatud otsuses üheselt möönnud, et Vaidlustaja nimetatud alltöövõtja referents ehk eelnev kogemus betoonkonstruktsiooniga silla, paisu või tammi ehitamisel nii, et ehitustööde koosseisu kuuluvad betoneerimistööd, vastab kvalifitseerimistingimuses nõutule. Ka puudub vaidlus selles, et alltöövõtjana nimetatud teine isik on kaasatud alltöövõtjana hankelepingu täitmisse isiklikult konsultandi rollis alltöövõtu osakaaluga 5% hankelepingu mahtu kuuluvatest töödest. Hankija etteheide seisneb seega üksnes selles, kas alltöövõtjana nimetatud teine isik on kaasatud hankelepingu täitmisse isiklikult piisaval määral ja piisavas rollis. Teise isiku kaasatuse määra tuleb aga hinnata justnimelt lähtudes sellest, kas ja mil määral tuleb kvalifitseerimistingimuses nõutud töid teostada sõlmitava hankelepingu alusel. Nagu Vaidlustaja on juba vaidlustuses kirjeldanud ja käesolevas menetlusdokumendis täiendavalt selgitanud, ei kuulu betoneerimistööd mitte mingis ulatuses Riigihankes sõlmitava hankelepingu alusel teostatavate tööde mahtu. Ka ei ehitata ega rekonstrueerita betoonkonstruktsiooniga silda, paisu ega tammi . Olukorras, kus kvalifitseerimistingimuses nõutud betoneerimistöödega ehitustööde osakaal sõlmitavas hankelepingus on 0%, ei saa mitte kuidagi nõuda, et kvalifitseerumiseks peaks teine isik teostama hankelepingu alusel 100% või valdava osa ehitustöödest nagu Hankija vaidlustatud otsuses väidab. Vastupidi, olukorras, kus kvalifitseerimistingimuses nõutud tööde osakaal lepingu mahtu kuuluvatest töödest on 0% , on ilmselgelt piisav , kui teine isik on kaasatud hankelepingu täitmisse 5% ulatuses hankelepingu mahtu kuuluvatest töödest konsultandina (ÕS konsultant- nõuandja, juhendaja) , kes teostab järelevalvet ja nõustab vastavalt vajadusele vooluveekogus tehtavate ehitustööde teostamise osas . Nähtuvalt Hankija vastusest vaidlustusele ja ka vaidlustatud Hankija otsusest peab ka Hankija ise konsultandi rollile sobivaks alltöövõtu osakaalu 5% hankelepingu mahus ja konsul t andi rolliga saabki antud juhul teise isiku roll alltöövõtjana piirduda, sest kvalifitseerimistingimuses nõutud betoneerimistöid, mille osas teise isiku näitajatele on tuginetud, hankelepingu alusel üldse ei teostatagi. Hankija on oma vastuses vaidlustusele p 4.3 viidanud, et „hanke esemeks olevate ehitustööde üheks oluliseks ja määravaks ning ehitustöö teostamise asukoha looduslikest tingimustest (vooluveekogu sees ja selle kalda-aladel) väga sõltuvaks ehitustööde osas on Vasalemma jõel ajutise möödavoolu ja ajutise veetõkketammi rajamine “ . Hankija selline väide on vale, sest nii Riigihanke hankedokumentide koosseisus olevat projekti kui k a Vaidlustaja pakkumuses sisalduvat Lisa 1 (ehk pakkumuse maksumuse tabelit) uurides on selge, et hankes töömahtudest ja eelarvest vaid marginaalse osa moodustab ajutise möödavoolu ja ajutise veetõkketammi rajamine ja likvideerimine. Ajutise möödavoolukanali rajamine ja likvideerimine alla 3 % ja ajutise veetõkketammi rajamine ja likvideerimine alla 1% eelarvest ehk kokku moodustavad need tööd alla 3% pakutud eelarves kõikidest hankelepingu mahtu kuuluvatest töödest . Seejuures juhib Vaidlustaja tähelepanu, et nii ajutistes töödes kui p üsivalt tehtud töödes vooluveekogus puuduvad betoonkonstruktsioonid ning kirjeldatud tööde pinnasetööde teostamisel vooluveekogus omab Vaidlustaja ka ise eelnevat kogemust, kuid kaasab siiski alltöövõtja juhendama. Hankija vastusest vaidlustusele järeldub, et Hankija eesmärgiks oli veenduda pakkujate pädevuses teostada ehitustöid vooluveekogus (Hankija vastuse p 4.2 ja 4.3). Vaidlustaja rõhutab veelkord, et kvalifitseerimistingimuses polnud nõutud eelnevat ehitustööde kogemust looduslikus vooluveekogus ja seetõttu ei esitanud Vaidlustaja hankepassis ka oma eelnevat kogemust ehitustööde teostamisel vooluveekogudes. Nii nt on Vaidlustajal kogemus riigihankes nr 245844, mille raames Vaidlustaja teostas töid Vihterpalu jõe orus, looduslikus vooluveekogus: D2000mm truubi paigaldamine Vi ht erpalu jões ja Luigu tee mulde tõstmine Vihterpalu jõe orus (34m pikkune lõik). Riigihankes nr 233773 teostas Vaidlustaja vooluveekogus ( Mägara oja) kraavide ja nõlvade kindlustamist munakivide ja betooniga ning 2xD1500 truupide paigaldamist. Riigihankes 254839 Vaidlustaja on teostamas Sindi kärestikukeskuse ehitustöid ehk samuti ehitusöid vooluveekogu s (Pärnu jõgi) . Seega ilmselgelt on Vaidlustajal endal olemas rikkalik pädevus vooluveekogudes ehitustööde teostamiseks, ent kuna Hankija polnud Riigihankes sellekohast kvalifitseerimistingimust seadnud, puudus Vaidlustajal ka vajadus ja võimalus oma vastavale kogemusele viidata. II Vaidlustaja menetluskulude nimekiri ja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Vaidlustaja kinnitab, et on vaidlustusmenetluses kandnud järgmisi menetluskulusid ning need on õigusvaidluse mahtu, keerukust ja menetluse kulgu arvestades vajalikud ja põhjendatud: 1) riigilõiv 640 eurot ; 2) lepingulise esindaja kulu 3052,50 eurot ilma käibemaksuta (RHS § 198 lg 1 ja § 199). Lepingulise esindaja töötunni hind on 1 85 eurot (käibemaksuta) ning esindaja ajakulu on olnud kokku 1 6 ,5 tundi järgmiselt: Kuupäev Tööaeg h Töö kirjeldus Advokaat Tunnihind EUR ilma KM- t a Kokku EUR ilma KM- ta 14/06/2023 2.5 Materjalide analüüs vaidlustamisperspektiivi hindamiseks , e- kirjavahetus ja telefonivestlused kliendiga (0.6 + 0,3h) Kristina Laarmaa 185 462.50 14/06/2023 5 vaidlustuse koostamine Kristina Laarmaa 185 925.00 16/06/2023 0.1 telefoninõupidamine kliendiga Kristina Laarmaa 185 18.50 16/06/2023 0.6 vaidlustuse täiendamine kliendi juhiste kohaselt , ärisaladust mitte sisaldava redaktsiooni koostamine , vaidlustuse esitamine VAKO-le ja suhtlus kliendiga Kristina Laarmaa 185 111.00 22/06/2023 0.5 esmane tutvumine hankija vastusega vaidlustusele , e-kiri VAKO- le , suhtlus kliendiga Kristina Laarmaa 185 92.50 27/06/2023 2 e- kirjavahetus VAKOga ja suhtlus kliendiga vaidlustaja ärisaladuse teemal , vastuväidete koostamine kolmanda isiku taotlusele ärisaladuse avaldamiseks Kristina Laarmaa 185 370.00 28/06/2023 0.8 tutvumine VAKO määruse ja kolmanda isiku vastusega vaidlustusele ja hankija vastusega vaidlustusele , suhtlus kliendiga ja ettevalmistused vastuväidete koostamiseks Kristina Laarmaa 185 148.00 30/06/2023 4.5 hankija ja kolmanda isiku menetlusdokumentide analüüs , vaidlustaja täiendavate seisukohtade koostamine Kristina Laarmaa 185 832.50 03/07/2023 0.5 vaidlustaja seisukohtade täiendamine kliendi juhiste järgi , suhtlus kliendiga Kristina Laarmaa 185 92.50 Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotlen õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. RHS § 198 lg 1 kohaselt mõistab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses, kui vaidlustus rahuldatakse. Vaidlustaja õigusabikulu on põhjendatud suuruses, arvestades vaidlustusmenetluses esitatud dokumentide mahtu ja teema keerukust. Juhindudes eeltoodust palun : r ahuldada vaidlustus ; mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud kokku summas 3 6 92,50 eurot, millest 640 eurot on riigilõiv ja 3052,50 eurot on õigusabikulu . Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Vaidlustaja volitatud esindaja