dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 7. juuli 2023
Viit
12.2-10/23-85/340-6
Registreeritud
7. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Planeedi Ehitus OÜ , Jõhvi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-85
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎Planeedi Ehitus OÜ vs Jõhvi Vallavalitsus (263253).asice504 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 85-23/263253 Otsuse kuupäev 07.07.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Planeedi Ehitus OÜ vaidlustus Jõhvi Vallavalitsuse riigihankes „Jõhvi Lasteaiad Kalevipoja maja energiatõhususe suurendamise projekteerimis-ehitustööd“ (viitenumber 263253) Planeedi Ehitus OÜ pakkumuse tagasilükkamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Planeedi Ehitus OÜ, esindaja Tuulikki Laesson Hankija, Jõhvi Vallavalitsus, esindaja vallavanem Maris Toomel Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1) RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada Planeedi Ehitus OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Jõhvi Vallavalitsuse 30.05.2023 korraldus nr 1382 Planeedi Ehitus OÜ pakkumuse tagasilükkamise osas. 2) RHS § 198 lg 1 alusel mõista Jõhvi Vallavalitsuselt Planeedi Ehitus OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1332,5 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 07.04.2023 avaldas Jõhvi Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Jõhvi Lasteaiad Kalevipoja maja energiatõhususe suurendamise projekteerimis-ehitustööd“ (viitenumber 263253) hanketeate. 1 riigihangete seadus Jõhvi Vallavalitsuse 30.05.2023 korralduses nr 1382 otsustati lükata tagasi kõik riigihanke “Jõhvi Lasteaiad Kalevipoja maja energiatõhususe suurendamise projekteerimis-ehitustööd“ esitatud pakkumused. 2. 09.06.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Planeedi Ehitus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Planeedi Ehitus OÜ pakkumuse tagasilükkamise otsusele. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 16.06.2023 kirjaga nr 12.2-10/85 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 21.06.2023 ja neile vastamiseks 27.06.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja Planeedi Ehitus OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija poolt riigihanke üldandmetes kindlaks määratud eeldatav maksumus oli 337 500 eurot. Pakkumuste esitamise tähtajaks laekus 4 pakkumust, mille maksumused olid järgmised (järjestatud madalaimast maksumusest alates):  Vaidlustaja pakkumus summas 335 000 eurot.  Proffsistem OÜ pakkumus summas 366 828 eurot;  Balti Rent OÜ pakkumus summas 387 000 eurot;  EVIKO AS-i pakkumus summas 433 400 eurot. Hankija tegi 30.05.2023 otsuse (Hankija 30.05.2023 korraldus nr 1382, vaidlustuse lisa 1), millega lükkas tagasi kõik esitatud pakkumused. Hankija põhjendas Proffsistem OÜ, Balti Rent OÜ ja EVIKO AS-i poolt esitatud pakkumuste tagasi lükkamist asjaoluga, et pakkumused ületasid Hankija rahalisi võimalusi ning olid Hankija poolt kehtestatud hanke eeldatavast maksumusest oluliselt kallimad. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisel tuginenud kahele asjaolule: • Vaidlustaja poolt pakkumuses tuginetud alltöövõtjate PH Building OÜ ja Ökomeister OÜ poolt töötajatele makstav töötasu on liiga madal või ei maksta töötasu üldse; • Vaidlustaja alltöövõtja PH Building OÜ on esitanud valeandmeid kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid. 4.2. Kuivõrd Vaidlustaja tugines esitatud pakkumuses täielikult alltöövõtja näitajatele ning kavatses kasutada tööde teostamiseks alltöövõtjaid, siis ei oma antud juhul tähtsust see, et Vaidlustaja ei ole oma töötajatele võrdlusperioodi jooksul tasu maksnud. Seega on Hankija tuginenud tähtsust mitteomavale asjaolule. 2 (10) Ebaõige on väide, et PH Building OÜ ei ole võrdlusperioodi jooksul oma töötajatele töötasu maksnud. Vaidlustaja esitab (vaidlustuse lisa 2) Maksu- ja Tolliameti tõendi võrdlusperioodil PH Building OÜ poolt tasutud töötasude ja töötasude väljamaksete kohta. Ökomeister OÜ osas on Vaidlustaja Hankijale esitanud samuti Maksu- ja Tolliameti tõendi (vaidlustuse lisa 3), milles on esitatud võrdlusperioodi jooksul keskmise töötasu tasumine. Vaidlustaja selgitas Hankijale, et Ökomeister OÜ-l oli võrdlusperioodil tööhõive tavapärasest madalam ning et talveperioodi tõttu olid mitmed Ökomeister OÜ ehitusobjektid seiskunud. 4.3. Hankija on Vaidlustajale põhjendamatult ette heitnud, et Vaidlustaja vastas küsimustele üksnes formaalselt. Kui Hankijal jäi mõni küsimus ammendava vastuseta, oleks Hankijal tulnud küsida täiendavaid täpsustavaid küsimusi. Vaidlustaja vastas kõikidele Hankija poolt esitatud küsimustele. 4.4. Vaidlustaja esitas Hankijale Hankija poolt nõutud selgitused, mistõttu oli Hankijal kohustus hinnata esitatud tõendeid ja selgitusi. Lisaks Vaidlustaja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele oli Hankijal kohustus arvestada ka Vaidlustaja poolt tehtud pakkumuse maksumust, milleks oli 335 000 eurot ja kõrvutada seda Hankija enda poolt kindlaks määratud hanke eeldatava maksumusega, milleks oli 337 500 eurot. Seega oli Vaidlustaja pakkumus vaid 0,74% madalam kui Hankija enda poolt kindlaks määratud hanke eeldatav maksumus. Olukorras, kus Vaidlustaja on teinud hankemenetluses sisuliselt samaväärse pakkumuse Hankija enda poolt kindlaks määratud hanke eeldatava maksumusega ning on esitanud täiendavad selgitused ja tõendid Hankija poolt esitatud küsimustele, on Hankija ebaõigesti lükanud Vaidlustaja pakkumuse RHS § 115 lg-le 8 tuginedes tagasi. 4.5. Hankija on tuginenud Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamisel RHS § 95 lg-le 4. RHS § 95 lg-s 4 on ette nähtud alused pakkuja kõrvaldamiseks. Hankija on asunud seisukohale, et Vaidlustaja alltöövõtja PH Building OÜ on esitanud valeandmeid oma hankepassis, kui on väitnud, et ta ei ole kogenud, et varasem hankeleping oleks lõpetatud enneaegselt. Hankija tugineb Rõuge Vallavalitsuse seisukohale, kes on kinnitanud, et PH Building OÜ oli ühispakkuja ning et lepingust on Rõuge Vallavalitsuse poolt taganetud. Hankija jättis aga ilma ühegi põhjenduseta arvestamata Vaidlustaja poolt esitatud selgitused, mille kohaselt on riigihangete registrist nähtav informatsioon eksitav. Vaidlustaja selgitas, et Rõuge Vallavalitsuse poolt korraldatud riigihankes on algselt hankelepingu üles öelnud hoopis ühispakkuja Mekon Ehitus OÜ tulenevalt Rõuge Vallavalitsuse poolt hankelepingu rikkumisest. Pärast ülesütlemise teate saamist pakkuja poolt ütles aga omakorda hankelepingu üles ka Rõuge Vallavalitsus ja lasi registrisse kanda ebaõige info. Vaidlustaja selgitas Hankijale, et Mekon Ehitus OÜ ja Rõuge Vallavalitsuse vahel on käimas õigusvaidlused ning antud ajahetkel on Mekon Ehitus OÜ valmistamas ette kohtumenetlust Rõuge Vallavalitsuse vastu saamata jäänud lepingutasu ja kahju hüvitise sissenõudmiseks. Kuna antud asjas on käimas juriidiline vaidlus ning pakkuja Mekon Ehitus OÜ osales Rõuge Vallavalitsuse poolt läbiviidavas hankes ühispakkujaga koos PH Building OÜ-ga, siis ei ole PH Building OÜ esitanud käesolevas hankemenetluses Hankijale valeandmeid, sest hankelepingu lõpetamise õiguspärasus on vaidluse all. 3 (10) 4.6. RHS § 95 lg 4 ei näe ette hankijale võimalust RHS § 95 lg-s 4 toodu vastu eksinud pakkuja pakkumuse tagasilükkamiseks, vaid üksnes pakkuja kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Ei ole vaidlust, et Hankija ei ole praegusel juhul Vaidlustajat hankemenetlusest kõrvaldanud. 4.7. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.7.1. Hankija on oma 15.06.2023 vastuses rõhutanud, et Hankija ei heida Vaidlustajale ette, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus oleks liiga madal (või põhjendamatult madal). Hankijal ei ole õigust, olukorras, kus keskmise palga nõue ei ole siseriiklikes õigusaktides sätestatud, lugeda pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks seetõttu, et Hankija hinnangul ei maksa pakkuja või tema alltöövõtja oma töötajatele vähemalt valdkonna keskmist töötasu. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja alltöövõtjate poolt makstav keskmine töötasu ületab õigusaktides sätestatud kohustuslikku miinimumtöötasu. Samad andmed oleks olnud Hankijale kättesaadavad ka veebilehelt teatmik.ee. Antud veebilehe näol on tegemist laialt tuntud ja üldtunnustatud andmekoguga, kus kuvatud andmete puhul ei ole mingit objektiivset põhjust eeldada andmete ebaõigsuses. 4.7.2. Riigihanke alusdokumentide juurde lisatud vormil 4 „Alltöövõtu kasutamine“ on pakkuja poolne järgnev kinnitus: „Kinnitame, et ei kaasa hankelepingu täitmisel isikut, kellel esinevad RHS § 95 lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alused“. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja esitas Hankijale vastava vormi nõuetekohaselt täidetud kujul koos vastava kinnitusega, et Vaidlustaja ei kaasa hankelepingu täitmisel isikut, kellel esineksid kõrvaldamise alused. Praegusel juhul ei ole tegemist aga hankelepingu täitmisega, vaid alles hankemenetluse toimumisega. Seega ka juhul, kui hankemenetluse ajal alltöövõtjal kõrvaldamise alus puudub, kuid selline alus tekib enne hankelepingu täitmist, on Vaidlustajal keeld vastavat alltöövõtjat hankelepingu täitmisel mitte kasutada. RHS § 95 lg 4 p-ist 8 tuleneb hankijale kaalutlusõigus otsustada, kas hankija kõrvaldab või ei kõrvalda hankemenetlusest sellise pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Antud juhul ei saa kindlasti väita, et PH Building OÜ oleks oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu tingimusi. 4.7.3. Käesoleva vaidlustuse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust see, et Hankija on otsustanud esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele teate projekti toetusest loobumiseks, kuna Hankija ei ole riigihanke alusdokumentides väljendanud, et hanke läbiviimise eeltingimuseks või muuks hankega seotud tingimuseks oleks saadav projekti toetus. 5. Hankija Jõhvi Vallavalitsus vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Hankija ei ole kunagi heitnud Vaidlustajale ette asjaolu, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus on liiga madal. RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohaselt on hankija kohustatud ehitustööde hankelepingu korral, mille 4 (10) eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, selgitust, kui pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. RHS § 115 lg 8 sätestab, et hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. Eeltoodust tulenevalt küsis Hankija pakkujalt keskmise töötasu tõendeid (08.05.2023 ID 741554). Korduvalt küsis Hankija tõendeid 11.05.2023 (ID 743345). Vaidlustaja esitas osaliselt tõendid 15.05.2023. Hankija palus esitada korrektsed tõendid 16.05.2023 (ID 743897) ja 17.05.2023 (ID 744765). Vaidlustaja esitas viimase tõendi 19.05.2023. Esitatud tõendite sisu on järgmine: 1) 11.05.2022 tõend nr 169486706 – PH Building OÜ keskmine töötasu perioodil 09.2022 – 02.2023 on 0 (vastuse lisa 1). 2) 11.05.2023 tõend nr 169486707 – Planeedi Ehitus OÜ ei ole perioodil 09.2022 – 02.2023 TSD deklaratsioone esitanud (vastuse lisa 2). 3) 19.05.2023 tõend nr 169655310 – OÜ Ökomeister keskmine töötasu perioodil 09.2022 – 02.2023 on 60% valdkonna keskmisest (vastuse lisa 3). Lähtudes esitatud tõenditest ja juhindudes RHS § § 115 lg 2 p-st 2 küsis Hankija Vaidlustajalt 19.05.2023 selgitusi (ID 745404). Vaidlustaja saatis 22.05.2023 vastuseks lingid veebilehele teatmik.ee selgitamata, millist infot Hankija peaks sealt vastuseks oma küsimusele saama. Kuna veebileht teatmik.ee ei ole andmekogu, puudub Hankijal õigus kasutada veebilehel kajastatud andmeid haldusmenetluse mõistes tõenditena. Seetõttu Vaidlustaja vastas formaalselt ja mingeid sisulisi selgitusi ei esitanud. 5.2. Hankepassis esitas PH Building OÜ teabe, et ettevõtja suhtes ei ole kohaldatud sanktsioone seoses varasemate hankelepingutega. Kontrollides riigihangete registris Vaidlustaja ja tema alltöövõtjate poolt varasemalt täidetud riigihangete lepinguid, avastas Hankija, et PH Building OÜ poolt sõlminud hankeleping riigihankes „Suure Munamäe vaatetorn, väliala ja siseekspositsioon“ (viitenumber 214559) on Rõuge Vallavalitsuse poolt üles öeldud. Hankija palus 11.05.2023 selgitust antud asjaolu kohta (ID 743339). Vaidlustaja teatas 13.05.2023, et riigihangete registris kajastatu „ei vasta tõele ja on eksitav“. Kuna väidetavalt oli hankeleping üles öeldud hoopis Mekon Ehitus OÜ poolt ja hetkel on ette valmistamisel kohtumenetlus valla vastu. Vaidlustaja väited on ebausutavad ja paljasõnalised. Esiteks on nii PH Building OÜ Mekon Ehitus OÜ osanik ja juhtorgani liige sama isik. Samuti on mõlemad äriühingud registreeritud ühel aadressil. Seega oli PH Building OÜ esindajale suurepäraselt teada tegelik olukord seoses viidatud hankelepinguga. Samuti ei ole usutav, et 5 (10) äriühing, mis pole alates 2018 esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ning alates 2021 deklaratsioone, valmistab ca 2,5 aastat peale lepingu üles ütlemist ette kohtumenetlust Rõuge Vallavalitsuse vastu. 5.3. Hankijale esitatud tõend PH Building OÜ töötasu kohta ja vaidlustusele lisatud 05.06.2023 tõend nr 169951804 on kardinaalselt erinevad. Ainuke järeldus on, et äriühing on peale hankemenetluses 11.05.2023 seisuga tõendi esitamist muutnud esitatud deklaratsioone. 5.4. Vaidlustus on perspektiivitu, sest 30.05.2023 korraldusega nr 1385 otsustas Jõhvi Vallavalitsus esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele teate projekti „Jõhvi Lasteaiad Kalevipoeg maja energiatõhususe suurendamine“ (nr Kliima.2.01.21-0230) toetusest loobumiseks. Seega puudub Vaidlustajal isegi vaidlustusmenetluse positiivse lahendi korral võimalus sõlmida hankeleping. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Hankija viide oma 30.05.2023 korraldusele nr 1385 ja asjaolu, et on otsustatud loobuda projekti „Jõhvi Lasteaiad Kalevipoeg maja energiatõhususe suurendamine“ (nr Kliima.2.01.21-0230) toetusest, ei lõpeta automaatselt riigihanget „Jõhvi Lasteaiad Kalevipoja maja energiatõhususe suurendamise projekteerimis-ehitustööd“ (viitenumber 263253). Märkimist väärib see, et oma 30.05.2023 korralduses nr 1382 on Hankija esitanud järgmise info: „Hanke objekti rahastatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt ja objekt peab valmima tähtaegselt ning tööde graafik on pingeline“. Vaidlustuskomisjon jaatab Vaidlustaja õigust vaidlustada enda pakkumuse tagasilükkamise otsust. Kui Hankija põhjendused, millega Vaidlustaja pakkumus tagasi lükati, ei saanud olla aluseks vaidlustatud otsusele, siis tunnistab vaidlustuskomisjon selle otsuse kehtetuks. Kui vaidlustuskomisjoni otsus jõustub ja Hankijal puudub toetus ja ka enda rahalised vahendid selle riigihankega jätkamiseks, peab Hankija kaaluma selle hankemenetluse kehtetuks tunnistamist RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel põhjendatud vajadusel omal algatusel. 7. Jõhvi Vallavalitsuse 30.05.2023 korraldusega nr 1382 (korralduse p 1) on otsustatud lükata tagasi kõik riigihanke “Jõhvi Lasteaiad Kalevipoja maja energiatõhususe suurendamise projekteerimis-ehitustööd“ esitatud pakkumused. Tegemist pole kõigi pakkumuste tagasi lükkamisega lähtuvalt RHS §-ist 116. Kolme pakkuja (EVIKO AS, Proffsistem OÜ ja Balti Rent OÜ) poolt esitatud pakkumused lükati tagasi põhjendusel, et pakkumuste maksumused ületasid Hankija rahalisi võimalusi ja olid Hankija poolt kindlaks määratud hanke eeldatavast maksumusest kallimad. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist on Hankija põhjendanud järgmiselt: „[---] 2. Pakkuja Planeedi Ehitus OÜ poolt esitatud pakkumuse maksumus summas 335 000 eurot käibemaksuta mahtus hankija poolt kehtestatud eeldatava maksumuse piiridesse. Hankija palus nimetatud pakkujalt RHS § 115 lg 2 punkti 2 alusel töötajate keskmise töötasu tõendi esitamist. Kuna pakkumuses tugines pakkuja kahe alltöövõtja näitajatele referentslepingute osas, siis pidi pakkuja esitama keskmise töötasu tõendid ka pakkumuses 6 (10) nimetatud alltöövõtjate kohta, milleks olid PH Building OÜ (registrikood 12940435) ja Ökomeister OÜ (registrikood 12019341). Pakkuja esitas tõendid, nii enda kui ka alltöövõtjate kohta, millest selgus, et Planeedi Ehitus OÜ ja PH Building OÜ polnud töötajatele võrdlusperioodi jooksul töötasu maksnud ning Ökomeister OÜ töötajate keskmine töötasu moodustas ehitusala keskmisest võrdlusperioodil 60 % ehk 959 eurot kuus. Kuna koos tõendiga pakkuja mingeid täiendavaid selgitusi töötasude kohta ei esitanud, siis palus hankija 19.05.2023 esitada pakkujal põhjalikud selgitused nii töötasude puudumise kohta kui ka selle kohta, kuidas teostatakse ehitustöid kui kokku on pakkujatel 7 töötajat. Pakkuja vastas 22.05.2023 formaalselt esitatud küsimusele ja mingeid sisulisi selgitusi ei esitanud. Samuti ei saanud hankija sisulisi vastuseid ka teistele esitatud küsimustele sh alltöövõtja PH Building OÜ poolt hankepassis esitatud andmete kohta. Küsimus puudutas RH Suure Munamäe vaatetorn, väliala ja siseekspositsioon (viitenumber 214559), milles hankija Rõuge Vallavalitsus oli taganenud sõlmitud hankelepingust. Nimetatud hanke puhul oli tegemist ühispakkumusega ja üks ühispakkujatest oli PH Building OÜ. Nimetatud ettevõte kinnitas aga esitatud hankepassis vastates küsimusele: „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? eitavalt. Pakkuja vastuse kohaselt ei vasta riigihangete registri andmed tõele, samas kui hankija võttis ühendust töö tellija Rõuge Vallavalitsusega ning sai kinnituse, et tegemist oli ühispakkumusega ja lepingust taganeti. RHS § 95 lg 4 punkti 9 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta. Hanke objekti rahastatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt ja objekt peab valmima tähtaegselt ning tööde graafik on pingeline. Kuna pakkuja maksab oma töötajatele madalat töötasu või ei maksa üldse, siis puudub tal hankija arvates võimalus palgata kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, mis omakorda seab ohtu tööde tähtaegse teostamise. Hankijal puudub kindlus, et pakkuja suudab madalapalgalist tööjõudu kasutades tagada objekti tähtaegse ja kvaliteetse valmimise. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes RHS § 95 lg 4 ja § 115 lg 8 lükkab hankija esitatud pakkumuse tagasi. “ 8. RHS § 95 lg-s 4 on loetletud kõrvaldamise alused, millede puhul hankija võib pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 95 lg-s 4 toodud kõrvaldamise aluste puudumine või olemasolu ei ole seotud pakkumuse vastavuse kontrollimisega. Tegemist on hankemenetlusest kõrvaldamise alustega, selliste alustega, millede esinemine pakkujal ei tähenda automaatset hankemenetlusest kõrvaldamist – aluse esinemisel pakkujal peab hankija kaaluma kas kõrvaldada või mitte. 8.1. Oluline on see, et Hankija pole tuvastanud valeandmete esitamist pakkuja, st Vaidlustaja hankepassis, vaid hoopis Vaidlustaja alltöövõtja PH Building OÜ hankepassis. 7 (10) RHS § 122 lg 1 kohaselt hankija võib riigihanke alusdokumentides nõuda pakkujalt hankelepingu selle osa suuruse ja iseloomu näitamist, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega. RHS § 122 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 11 kohaldamisel võib hankija kontrollida alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses sätestatule hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist, kui ta on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud. RHS §122 lg 7 kohaselt kui hankija kontrollib alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tuvastab, et alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 sätestatud alus, nõuab ta sellise alltöövõtja asendamist. Kui alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas § 95 lõike 4 punktis 3 või 4 või § 177 lõikes 2 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. Kui pakkuja riigihanke menetluses hankija nõudel alltöövõtjat ei asenda, lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei kinnita, et täidab vastava osa hankelepingust ise. Ehitustööde hankelepingu (ja ka ehitustööde kontsessioonilepingu) korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, ja objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenuste hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu sõlminud pakkuja esitaks hankelepingu täitmise alustamise ajaks hankijale selleks ajaks teadaolevate hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Hankija nõuab sama teabe esitamist ka iga alltöövõtja kohta, kes osaleb ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu täitmisel ja kelle kohta pole hankijale hankelepingu täitmise alustamise ajaks teavet esitatud. Kui hankija kohaldab alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli, võib ta seda teha hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist. Kui hankija on riigihanke alusdokumentides alltöövõtjate kõrvaldamise ette näinud, siis tuleb iseenda kehtestatud reeglitest kinni pidada ning ei tohi menetluse ajal otsustada, et enda kehtestatud tingimused on ebaolulised ja jätta neid seetõttu tähelepanuta. Dokumendist „Riigihanke alusdokument“ ei tulene, et Hankija on käesoleval juhul ette näinud alltöövõtjatel kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimise hankemenetluse ajal. Lisa 1 Vorm 4 „Alltöövõtu kasutamine“ on toodud nõue kinnitame, et ei kaasa hankelepingu täitmisel isikut, kellel esinevad RHS § 95 lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alused. Seega alltöövõtjate puhul pidi olema tagatud see, et hankelepingu täitmisel puuduvad neil kõrvaldamise alused. 8.2. RHS § 103 lg 5 kohaselt hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse, esinevad käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud. Vaidlustaja pakkumusest nähtub, et ta on tuginenud oma alltöövõtjatele tõendamaks vastavust 8 (10) kvalifitseerimise tingimusele ja sellest tulenevalt pidi Hankija kontrollima nende ettevõtjate puhul, kelle kogemusele Vaidlustaja kvalifikatsiooni tõendamiseks tugineb, RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 toodud kõrvaldamise aluste puudumist. Kui Hankija tuvastas, et ühel Vaidlustaja alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 4 p-is 9 toodud kõrvaldamise alus, võis Hankija anda tähtaja alltöövõtja asendamiseks. RHS § 103 lg 6 kohaselt hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse ja kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise tingimusele, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja jooksul nõuda pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alus. Kui pakkuja või taotleja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata, kui pakkuja või taotleja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt. Seega isegi kui PH Building OÜ hankepassis esinevad valeandmed ja täidetud on RHS § 95 lg 4 p-i 9 koosseis, ei saanud Hankija Vaidlustaja pakkumust seepärast tagasi lükata ega ka Vaidlustajat hankemenetlusest kõrvaldada. 9. RHS § 115 lg 8 kohaselt hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. Tegemist on pakkumuse tagasilükkamise alusega. Hankija peab olema eelnevalt alustanud RHS § 115 lg 1 alusel pakkumuses esitatud maksumuse üle kontrollimenetlust, küsinud pakkujalt selgitusi. Käesoleval juhul on Hankija kinnitanud, et ta ei ole kunagi heitnud Vaidlustajale ette asjaolu, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus on liiga madal. Seega ei saanud Hankija lükata Vaidlustaja pakkumust RHS §115 lg 8 alusel tagasi. 9.1. RHS § 115 sätestab alused põhjendamatult madala maksumuse kindlaks tegemiseks. Selle hankemenetluse tulemusena sõlmitakse ehitustööde hankeleping, Hankija on riigihangete registris märkinud, et selle riigihanke eeldatav maksumus on 337 500 eurot, mis tähendab, et see ületab riigihanke piirmäära. Sellise ehitustööde hankelepingu puhul pidi Hankija lähtuma RHS § 115 lg 2 p-ist 2 , mis on sõnastatud järgmiselt: „Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu [---] korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui: [---] 2) pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas.“ RHS § 115 lg 2 p-ist 1 Hankija lähtuda ei saanud, sest vastavaks pole tunnistatud vähemalt kolme pakkumust. 9 (10) Seega RHS § 115 lg 2 p-ist 2 tulenes Hankijale kohustus küsida pakkujalt, kelle pakkumuse Hankija kavatses edukaks tunnistada, tõendit pakkujate ja tema alltöövõtja töötajate keskmine töötasu kohta võrdlusperioodi jooksul. Kui Hankijale selgus, et Vaidlustaja või tema alltöövõtjate töötajate keskmine töötasu võrdusperioodil oli väiksem kui 70% keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas, kohustas RHS § 115 lg 2 p 2 Hankijat alustama RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrolli Vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta. 9.2. RHS § 115 lg 2 p-i 2 ja lg 3 eesmärgiks on eelkõige kontrollida seda, kas pakkuja, kelle pakkumust kavatseb hankija edukaks tunnistada, on ikka kõigi kuludega esitatud pakkumuse maksumuses arvestanud. Madalat töötasu maksnud pakkuja poolt esitatud madalama maksumusega pakkumus võib viidata sellele, et selline pakkuja pole oma pakkumuses kõigega arvestanud. Selle kindlakstegemiseks ongi RHS § 115 lg 1 ette nähtud. Kui küsitakse selgitusi üksnes võrdlusperioodil pakkuja või tema alltöövõtjate poolt makstud madala keskmise töötasu kohta, siis sellest ei saa tuleneda põhjendus esitatud pakkumuse maksumuse kohta, sest teatud perioodil (võrdlusperiood) enne pakkumuse esitamist makstud töötasu ei põhjenda seda, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ega ka seda, et see pole põhjendamatult madal. Seega ainuüksi fakt, et pakkuja või tema alltöövõtjate töötajate keskmine töötasu võrdusperioodil on väiksem kui 70% keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas, ei saa kaasa tuua pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükkamist. 10. Eeltoodu alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus ei ole kooskõlas RHS-iga ja tuleb tunnistada kehtetuks. 11. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 11.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot. 11.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks – kokku 1332,50 eurot (käibemaksuta), 7,42+2,83 tunni õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad Hankijalt välja mõistmisele. 11.3. Hankija kulud vaidlustusmenetluses jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 10 (10)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel