Haridus- ja Teadusministeerium
Meie: 06.07.2023
nr 7-5.1/23-01381-2
Kirja edastamine
Edastan peaministrile saabunud Lääneranna Vallavolikogu esimehe ja vallavanema
pöördumise.
Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile.
Lugtupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Heljo Pikhof
LÄÄNERANNA
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees VALLAVALITSUS
Kaja Kallas
Peaminister
Kristina Kallas
Haridus- ja teadusminister
Madis Kallas
Regionaalminister
04.07.2023 nr 2023/11-3/1249-1
PÖÖRDUMINE
«Viin väikeste maakoolide toetusmeetme järgmisel nädalal valitsuskabineti arutelule,»
kirjutas Kristina Kallas neljapäeval (29.06.2023) Facebookis. «Selle meetme toel saaks
Lääneranna vald Metsküla kooli edasi pidada.» Kallase sõnul pole väikeste maakoolide
sulgemise otsused õiged (https://www.postimees.ee/7805239/kristina-kallas-uue-meetme-
toel-saaks-metskula-kooli-edasi-pidada).
Minister Kristina Kallas: ministeerium on valmis kaasuma väikekoolide sulgemise
kohtumenetlustesse (HTMi pressiteade: https://www.hm.ee/uudised/minister-kristina-
kallas-ministeerium-valmis-kaasuma-vaikekoolide-sulgemise).
Minister Lääneranna koolide sulgemisest: „Ma päriselt arvan, et see oli halb otsus.“ „Mina
ministrina saan öelda, milline on valitsuse ja riigikogu poliitiline tahe,“ räägib Kallas
(https://www.ohtuleht.ee/1085951/minister-laaneranna-koolide-sulgemisest-ma-pariselt-
arvan-et-see-oli-halb-otsus-).
Austatud kultuurikomisjoni esimees,
Lugupeetud peaminister ja ministrid,
Käesolevat pöördumist on pannud kirjutama ajakirjanduses viidatud haridus- ja
teadusminister Kristina Kallase väljaütlemised ja kriitika Lääneranna Vallavolikogu
käesoleva aasta 24. märtsi otsuse kohta, millega vald otsustas terviklikult korrastada valla
haridusvõrku.
Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298
Jaama 1, 90302 Lihula
[email protected] IBAN EE341010602005099006
Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank
Allakirjutanud väljendavad nördimust haridusministri sellekohaste sõnavõttude osas ja
seda põhjustel, millest alljärgnevalt.
Haridusministri näol on tegemist riigiteenistujaga, kelle nimetab ametisse Vabariigi
President. See tähendab, et tegemist on riigiteenistujaga ehk ametnikuga, kelle töö eesmärk
on ausalt ja väärikalt tegutseda riigi ning ühiskonna hüvanguks.
Ametniku eetikakoodeksi kohaselt hea ametniku olulisemad väärtused on seaduslikkus
(mh ametnik kasutab võimu seadusega ette nähtud piirides), usaldusväärsus (mh ametnik
võib tööalastes küsimustes avaldada isiklikku arvamust, tehes seda vastutustundlikult,
argumenteeritult ja kehtestatud piiranguid arvestades), erapooletus (mh ametnik hoidub
tegevustest ja olukordadest, mis võivad kahtluse alla seada tema erapooletuse
tööülesannete täitmisel) ning avatus ja koostöö (mh ametnik teostab avalikku võimu viisil,
mis on läbipaistev ja arusaadav ja ametnik selgitab ja põhjendab oma tööalaseid otsuseid).
Allakirjutanute arvamuse kohaselt ei vasta haridusministri väljaütlemised ametnike
eetikakoodeksis toodule. Kuidas teisiti saaks mõista fraasi: „Ma päriselt arvan, et see oli
halb otsus“ või „Selle meetme toel saaks Lääneranna vald Metsküla kooli edasi pidada.“
Tekib paratamatult küsimus, kas sellised väljendused („See on halb otsus“) on
argumenteeritud ja („Selle meetme toel saaks Lääneranna vald Metsküla kooli edasi
pidada“) erapooletud? Kui volikogu on kohaliku elu küsimusena otsustanud valla
haridusvõrku korrastada ning esitanud sellekohased põhjendused oma otsuse eelnõus,
lisaks selgitanud otsuse tagamaid kohtumenetluses, siis mis kaalutlustel esitab haridus- ja
teadusminister selgelt erapoolikuid avaldusi?
Haridus- ja teadusministri tegevus ei näi taoliste avalike väljaütlemiste järel Lääneranna
vallale usaldusväärne ega erapooletu ja seetõttu ootame riigilt selget seisukohta meie
kahele ettepanekule.
Selgitame täiendavalt ka Vabariigi Põhiseaduse §-s 4 võimude lahususe küsimust. Nimelt
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud
võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse
põhimõte on õigusriigi püsimise oluline tagatis. Vertikaalse võimude lahususe all peetakse
silmas võimu jaotust riigiorganite ja KOV vahel: kõiki olemuselt kohaliku elu küsimusi
lahendavad vallad ja linnad seaduste raames iseseisvalt s.t. kohalik omavalitsus on
otseselt PS-st tuleneva tegevuse korraldamisel autonoomne.
KOKS § 6 lõike 2 esimese lause kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud
vallas või linnas põhikoolide ja gümnaasiumide ülalpidamist, juhul kui need on
omavalitsusüksuse omanduses. Eesti Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS) § 7 lõike 2
punkti 2 alusel on kohaliku omavalitsuse pädevuses asutada, reorganiseerida ja sulgeda
õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi. HaS § 7 lõike 2 punkti 3 alusel
tagab omavalitsus oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku
teenindamise ja finantseerimise.
2
Lääneranna vald on oma haridusvõrgu tervikliku korrastamise otsuse vastu võtnud
käesoleva aasta märtsikuu volikogu otsusega. Otsuse osas on pooleli 5 erinevat
kohtuvaidlust. See kõik on normaalse demokraatliku ühiskonna toimimiseks vajalik.
Kaebajad, kes on tundnud, et nende õigusi on rikutud, on saanud pöörduda kohtusse.
Küll ei pea Lääneranna vald õigeks ega demokraatlikus ühiskonnas normaalsuseks, kui
haridus- ja teadusminister väljendab selget soovi hakata osalema kohtumenetlustes. Selline
tegevus on otseselt vastuolus PS § 4-s tooduga.
KOV on PS-s järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust. Selles avaldub avaliku
võimu detsentraliseerimise printsiip. KOV-d (nende autonoomia) eksisteerivad avaliku
võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides.
Põhiseaduse Assambleel rõhutas J. Raidla: „Omavalitsuste nii kaudne kui otsene
riigikeskseks muutumine peaks meie arvates saama välistatud.“ (Põhiseadus ja
Põhiseaduse Assamblee, lk 56).
Õigusriik järgib oma suhetes KOV-ga PS sätteid ja mõtet, mis ei jäta ruumi riigivõimu
meelevaldsusele ehk omavolile. Enesekorraldusõiguse tagatise (PS § 154 lg 1 ja § 160,
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 4 lg-d 2 ja 4, art 6 lg 1) kui KOV põhitagatise
eesmärk on tagada KOVi enesekorraldusõigus ehk autonoomia, mille põhisisuks on
otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel.
Allakirjutanud on seisukohal, et haridusministri sellekohased väljaütlemised ühe kohaliku
omavalitsuse otsuse suhtes ja püüd sekkuda nii kohaliku elu küsimustesse kui ka
kohtumenetlustesse ei ole õigusriigis aktsepteeritavad.
Lääneranna valla ettepanekud
Koalitsioonilepingu haridus- ja teadusarengu punktis 7 on kirjas - Koolivõrk vajab
selgemat korrastamist ja reegleid. Töötame välja koolivõrgu rahastusmudeli, mis soodustab
kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Kõik
maakoolid 1.-6. klassis lähevad klassipõhisele rahastusele tingimusel, et seal õpib 3 aasta
keskmisena 30 või rohkem last. Klassipõhine rahastus väheneb sujuvalt vahemikus 30 kuni
20 last.
On positiivne, et koalitsioonileping markeerib ära koolivõrgu korrastamise vajaduse.
Antud rahastamismudeli väljatöötamisel on KOVide poole pöördutud esimest korda
29.06.2023(!). Kui tänaseks on välja öeldud, et toetusmeetme maht on kolm miljonit eurot,
ei ole jätkuvalt selge, kas antud meetme raames eraldatakse täiendavaid vahendeid ainult
õpetajate palgatoetuseks või saab täiendavat toetust kasutada ka muu personali palgakulude
katteks ning õppehoonete haldamiskulude katmiseks. Lääneranna valla jaoks on siinkohal
äärmiselt oluline teadmine, kas antud toetusmeede tagab püsiva lisarahastuse
investeeringute elluviimiseks, näiteks algkoolide rekonstrueerimistööde laenumaksete
tasumiseks 10-aastases perspektiivis.
3
Kahjuks ei nähtu koalitsioonilepingust vastava toetusmeetme ajaline kestus. Oleme
seisukohal, et ühe- või paariaastase pilootprojektina ei ole sellist toetusmeedet mõistlik ellu
kutsuda. See tekitaks ainult tarbetut ebakindlust nii kooliperedele kui kohalikele
omavalitsustele. Paariaastase projekti asemel oleks mõistlik suunata vahendid ääremaa
KOVidele, kes tõepoolest korrastavad haridusvõrku ning vajavad selle elluviimiseks
keskvalitsuse finantstuge.
Koalitsioonilepingust järeldub selgelt, et riigi eesmärk on toetada tugevate algkoolide
olemasolu, mis hõlmaks endas vähemalt 30 last. Lääneranna valla haridusvõrgu
korrastamise otsus näeb just seda ette – tugev põhikool vallakeskuses ning erinevates
piirkondades, mis on keskusest kaugemal, tagatakse algkooli ning lasteaia olemasolu.
Lääneranna vald on enda otsust tehes arvestanud kohalikke olusid,
transpordikorraldust ja laste paiknemist vallas.
Volikogu otsus seab eesmärgiks luua õpetajatele motiveeriva töötasu maksmise võimaluse
ning pakkuda kvaliteetset tugiteenust hariduslike erivajadustega lastele. See võimaldab
kasutusest välja arvata kehvas ehitustehnilises olukorras olevad õppehooned ning
vähendada KOVi kulu hoonete haldamisele ja kaotab vajaduse investeerida taristu
renoveerimisse olukorras, kus laste arv on selgelt liiga väike, et eraldi haridusasutust
pidada ning järgmine kool ei ole liiga kaugel.
Olukorras, kus kohalik omavalitsus on läbi kaalunud erinevad stsenaariumid ja valla
võimalused ning teinud pikaajalise vaatega otsuse valla haridusvõrku korrastada, näib
meile, et Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister on läbi avalike sõnavõttude asunud
korraldama protsessi, mille eest vastutab kohalik omavalitsus, mitte riik läbi ministeeriumi.
Ministri sõnavõttudest jääb kõlama suur mure ühe Lääneranna vallas suletava kooli pärast,
kuid ometi hõlmab Lääneranna valla haridusvõrgu korrastamine viit haridusasutust.
Sealjuures valla põhjaossa, kus ministri mure näib kõige suurem, jääb alles hubane ja väike
6-klassiline Kõmsi Lasteaed-Algkool. Mis kaalutlustel leiab ministri poolt avalikku
äramainimist ainult ühe kooli sulgemine, kusjuures see kool pole enamikule selle kooli
õpilastest ka kodulähedaseim kool, kuid ei ole sõnagi sellest, et tegelikult jääb piirkonda
alles ka väike algkool ja koolivõrku korrastatakse tervikuna, on meile teadmata. Selge on
aga see, et toimuv kuvandiloome ei aita kuidagi kaasa probleemi lahendamisele, mis
Lääneranna vallal ees seisab ning mis on koolivõrgu korrastamise üks eesmärkidest –
kaasaegse õpikeskkonna rajamiseks vahendite leidmine.
Arvestades Lääneranna valla kaugust maakonnakeskustest, elanike üldarvu vallas ning
valla hõredat asustust, on selge, et vallas on mõistlik pidada ühte põhikooli. Selle vaatega
on Lääneranna vald haridusvõrgu korrastamise ette võtnud ning see vastab ka
Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 toodud põhimõtetele. Probleemne on asjaolu, et
praegune Lihula Gümnaasiumi hoone, kus õpib enam kui pool Lääneranna valla õpilastest,
on ehitatud 1964. aastal ning ei ole vahepealsel aja läbinud ühtegi suuremahulist
renoveerimist. Sellest tulenevalt on hoone nii ehitustehniliselt kui moraalselt vananenud.
Lääneranna vald on läbi ideekonkursi jõudnud uue hoone projekteerimisega lõpusirgele
4
ning on valmis viima lähiajal läbi ehitushanke uue hoone ehitaja leidmiseks.
Eelkalkulatsiooni põhjal on hoone ja seda ümbritseva väliala rajamise maksumuseks
hinnatud üheksa miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on uue hoone rajamise
maksumuseks arvestatud kuni 11,8 miljonit eurot. Lõplik maksumus selgub riigihanke
tulemusel.
Lääneranna valla haridusvõrgu korrastamise otsuse üheks eesmärgiks on leida vahendid
uue õppetaristu rajamise omaosaluse katmiseks, vähendades üldist hoonete haldamisega
kaasnevat kulu (ka muudes valdkondades peale hariduse) ning suunates need vahendid
kõikidele valla õpilastele kaasaegse õppekeskkonna loomiseks. Koostöös
Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikega oleme arutanud
erinevaid võimalusi, kuidas ka keskuslinnadest kaugemal elavatele õpilastele pakkuda
kaasaegset õpikeskkonda.
Arutelude tulemusena on Lääneranna vald jõudnud seisukohale, et uut õpitaristut
Lääneranna valla ja vajadusel ka seda ümbritsevate omavalitsuste õpilastele saame
pakkuda ainult koostöös Vabariigi Valitsuse toega. Arvestades erinevate toetusmeetmete
võimalikke rahastusi, oleks järgneval kolmel aastal vajalik täiendav keskvalitsuse toetus
kokku kuni kuus miljonit eurot.
Kõike eelnevat arvesse võttes teeme käesolevaga Vabariigi Valitsusele kaks
alternatiivset ettepanekut, mis on suunatud Lääneranna valla haridusvõrgu
jätkusuutlikkuse tagamisele:
Lähtudes haridus- ja teadusminister Kristina Kallase tugevast kriitikast Lääneranna valla
haridusvõrku puudutava kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohta ning järeldades
sellest ministri vastupandamatut soovi pidada Lääneranna vallas haridusvõrku märtsikuu
volikogu otsusele eelnenud kujul – Lihula Gümnaasium, Varbla Kool 9-klassilisena,
Koonga Kool 9-klassilisena, Virtsu Kool 9-klassilisena, Lõpe Kool 9-klassilisena, Kõmsi
Lasteaed-Algkool 6-klassilisena ja Metsküla Algkool 6-klassilisena, teeb Lääneranna vald
Vabariigi Valitsusele ettepaneku - võtta Lääneranna valla haridusvõrgu pidamine täies
ulatuses riigi korraldada.
Alternatiivse ettepanekuna, arvestades eelnevalt kirjeldatud haridusvõrgu olukorda ja
tulevikuperspektiivi Lääneranna vallas, Lääneranna valla tulubaasist tulenevat
finantsvõimekust, valla asukohast tulenevaid takistusi Lääneranna valla õpilastele
kasutamaks igapäevaselt näiteks maakonnakeskuste poolt pakutavaid teenuseid,
Lääneranna valla soovi pakkuda ka väljaspool keskuslinnu elavatele õpilastele kaasaegset
õpikeskkonda – näha Riigikogul koos Vabariigi Valitsusega riigieelarve koosseisus
perioodil 2024-2026 ette vahendid Lääneranna valla vallakeskusesse uue õppehoone
rajamise toetamiseks mahus kokku kuni kuus miljonit eurot.
Juhul, kui esimene ettepanek ei ole vastuvõetav ja selle tagasi lükkate, siis oleme
teadmises, et Lääneranna vald saab korraldada oma kohaliku elu küsimusi vastavuses
Põhiseadusele, s.h. võimude lahususe printsiibist ja autonoomiast lähtuvalt ning haridus- ja
5
teadusministri väljaütlemised on olnud pelgalt ebaõnnestunud eneseväljendused. Sellisel
juhul loodame, et leiate võimaluse toetada teist ettepanekut ehk kaasaegsete
õppetingimuste loomist maapiirkonna lastele, sest ilma keskvalitsuse täiendava toeta ei ole
see Lääneranna valla ning ilmselt teistegi keskustest kaugemal asuvate maaomavalitsuste
puhul võimalik isegi siis, kui omavalitsus haridusvõrku korrastab. Lääneranna vallas on
karjuv vajadus uue õppehoone järele.
Esimese ettepaneku osas ootab Lääneranna vald vastust nii kiiresti kui võimalik, kuid
hiljemalt 04.08.2023. Teise ettepaneku osas oleme valmis arutama uue koolihoone
rahastamise kava riigieelarve koostamisega samal ajateljel.
Austusega ja ikka riigi ning kohaliku elu huve silmas pidades,
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Armand Reinmaa Ingvar Saare
Lääneranna vald Lääneranna vald
volikogu esimees vallavanem
6