Hankija vastus

05.07.2023 VASTUS VAIDLUSTUSELE Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 Raekoja plats 1a, 50089 Tartu Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10141 Tallinn E-post [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMAN EESTI Osaühing Registrikood 10068915 Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Ott Saame, vandeadvokaat Advokaadibüroo Concordia OÜ E-post [email protected] Kolmas isik Baltic Restaurants Estonia AS Registrikood: 11391363 Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn Kolmanda isiku esindaja Sandor Elias, vandeadvokaat Advokaadibüroo TRINITI OÜ Maakri 19/1, 10145 Tallinn E-post [email protected] TAOTLUSED 1. RHS § 193 lg 5 alusel lubada anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks Baltic Restaurants Estonia AS-ga riigihanke osades I, III, IV, V, IX ja X. 2. RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätta läbi vaatamata vaidlustus riigihangete osades I, III, IV, V, IX ja X riigihanke komisjonide koosolekutel vastu võetud otsuste osas. 3. Jätta P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus rahuldamata. 4. Jätta Tartu Linnavalitsuse menetluskulud P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kanda. ASJAOLUD 1. 17.02.2023 avaldas Tartu Linnavalitsus (hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ (vr Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn T: 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee  253943) (riigihange) hanketeate (HT) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 2. 16.06.2023 toimus igas riigihanke osas komisjoni koosolek, kus tehti hankijale ettepanek tunnistada edukas Baltic Restaurants Estonia AS (kolmas isik). 3. 19.06.2023 korraldusega nr 654 tunnistas Tartu Linnavalitsus riigihanke osades I (Tartu Herbert Masingu Kool ja Tartu Jaan Poska Gümnaasium), III (Tartu Annelinna Gümnaasium), IV (Tartu Forseliuse Kool), V (Tartu Kivilinna Kool), IX (Tartu Variku Kool) ja X (Tartu Karlova Kool) edukaks kolmanda isiku pakkumuse. 4. 29.06.2023 esitas P. DUSSMANN EESTI Osaühing (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega palub tunnistada kehtetuks hankija otsus osas, millega tunnistati edukaks kolmas isik ning hankija otsus osas, millega anti volitus hankelepingu sõlmimiseks kolmanda isikuga. Vaidlustaja taotleb ka 16.06.2923 riigihanke komisjonide tehtud otsuste õigusvastaseks ning kehtetuks tunnistamist. 5. Hankija vaidlustusega ei nõustu. Vaidlustatud otsus ei ole õigusvastane. Hankija on õigesti hindamise kriteeriumi „Menüü nõuetekohane vormistus“ alusel andnud vaidlustaja pakkumusele 2.5 punkti. PÕHJENDUSED (I) Taotlus vaidlustuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks 6. RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub õigus vaidlustust esitada. Vaidlustus on esitatud mh koosolekute otsuste/protokollide peale. 7. RHS § 185 lg 2 järgi võib vaidlustuse esitada ainult hankija dokumentide ja otsuste peale. Vaidlustuses ei ole välja toodud, mis õiguslikul alusel vaidlustatakse koosoleku protokolle. Vaidlustatav on üksnes „hankija“ (RHS § 5) tegevus. Hankija on Tartu Linnavalitsus. Komisjon ei tunnista pakkumusi edukaks, vaid teeb hankijale ettepaneku. Isegi kui RHS § 185 lg 2 p-st 4 tuleneb võimalus vaidlustada komisjoni otsust pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, ei ole vaidlustaja pakkumuse vastavust vaidlustanud. Vaidlustatud on ainult koosoleku otsuse punkti 3: „Komisjon teeb Tartu Linnavalitsusele ettepaneku tunnistada edukaks Baltic Restaurants Estonia AS (registrikood 11391363) pakkumus.“ (II) RHAD on õiguspärane 2.1. Hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus hindamise kriteeriumide seadmisel 8. Põhiline osa vaidlustusest seondub hindamise kriteeriumi otstarbekuse ja muu õigusväliste hinnangutega: vaidlustaja arvates on hankija korraldanud hanke „teadlikult äärmiselt, kuid täiesti ebavajalikult keeruliselt ja pakkujatelt arvestatavaid ressursse nõudvalt“1; kriteeriumite maksimaalseid punkte võrreldes on „menüü vormistuse kriteeriumi suhteliseks osakaaluks maksimumist 5,26%, mis on /…/ väga kõrge osakaal“2; „kalatoidu tunnuse mõte seisneb /…/ selles, et võimaldada lihtsalt ja selgelt ära tunda kala sisaldav toit“.3 Kõik see on vaidluse kontekstis ebaoluline. 1 Vaidlustuse lk 3, viies lõik. 2 Vaidlustuse lk 5, kolmas lõik. 3 Vaidlustuse lk 3, kolmas lõik. 2/8 9. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otstarbekust.4 Hankija otsus on õigusvastane juhul, kui hankija on rikkunud RHS-i sätet (RHS § 185). Vaidlustusmenetluses on seega asjassepuutumatu, kas riigihange oli korraldatud „keeruliselt“, milline on menüü vormistuse hindamise sobilik osakaal või miks üldse menüü vormistust hinnati. Samuti on täielikult ebaoluline, mis juhtus teiste riigihankes osalenud pakkujatega. Kõik vaidlustaja viited teistele pakkujatele, kes pole vaidlustusmenetlusse kaasatud, ei seondu vaidlustuse lahendamisega. 10. Vaidlustuse lahendamisel on ainus oluline küsimus see, kas hankija on õigesti vaidlustaja pakkumusele omistanud hindamise kriteeriumi „Menüü nõuetekohane vormistus“ 5 punkti asemel 2,5 punkti. 2.2. RHAD-i õiguspärasuse üle enam vaielda ei saa 11. Vaidlustaja on seisukohal, et „RHAD p 8.1.8. on koostoimes ülejäänud RHAD’s sätestatud hindamise kriteeriumitega vastuolus RHS § 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning sellega tuleb Hankijal pakkumuste hindamisel arvestada hoolimata asjaolust, et kõnealust RHAD punkti eelnevalt ei ole vaidlustatud /…/. Arvestades aga suhteliselt suurt ajalist survet hanketingimuste vaidlustamisel (10 päeva teadasaamisest) ja Hankija poolt teadlikult põhjustatud RHAD ebavajalikku mahukust ning keerukust, ei saa kõnealusel juhul RHAD p 8.1.8. varasemat vaidlustamata jätmist siin esiletoodud asjaoludel Vaidlustajale pahaks panna.“5 Need seisukohad on samuti asjassepuutumatud. 12. Praegu ei saa enam vaidluse all olla, kas RHAD tingimusi peab hankija kohaldama või mitte. Kuni RHAD kehtib, on tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale. Hankijal puudub õigus neist kõrvale kalduda.6 RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus RHAD-i peale olema VAKO-le esitatud hiljemalt viis tööpäeva enne sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva. See tähtaeg on möödunud. 13. Seega on kõik RHAD-i tingimused kehtivad ning nende õigusvastasusele ei saa enam tugineda. See tähendab ühtlasi, et RHAD tingimuste täitmine ei saa kuidagi olla vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega ega RHS §-dega 85 või 117, millele tugineb vaidlustaja. Kehtiv RHAD tähendabki seda, et hankija peab RHAD-st lähtuma ning RHAD sätteid kohaldama, sh RHAD p-i 8.1.8. Võrdse kohtlemise põhimõttega oleks vastuolus, kui hankija asuks pärast pakkumustega tutvumist tegema mööndusi RHAD p 8.1.8 kohaldamises mõne pakkuja kasuks. Hankija diskrimineeriks sellisel juhul pakkujaid, kes on olnud hoolikad ja esitanud pakkumuse RHAD p 6.14 ja 8.1.8 nõudeid järgides. Võrdse kohtlemise põhimõttest tuleneb, et kõigile pakkujatele peavad kohalduma samad tingimused.7 14. Vaidlustaja märgib, et otsus on „mh vastuolus RHS § 117 lg 1 ls 2“.8 See ei vasta tõele. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt RHAD-s nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Puudub vaidlus, et seda on hankija teinud. RHS § 117 lg 1 teise lause kohaselt tunnistab hankija edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Ka seda on hankija teinud. 4 EKo C-440/13, p 44, RKHKo 3-20-1198, p 12. 5 Vaidlustuse lk 6. 6 RKHKo 3-3-1-99-09, p 16; TlnHKo 3-18-1360, p 18. 7 C-496/99 P, p 110: „Under the principle of equal treatment as between tenderers /…/ all tenderers must be afforded equality of opportunity when formulating their tenders, which therefore implies that the tenders of all competitors must be subject to the same conditions.“ 8 Vaidlustuse p 3.2. 3/8 15. Majanduslik soodsus tähendab RHS § 85 lg 3 kohaselt, et hankija võtab arvesse parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Õiguskirjanduses on selgitatud, et pakkumuste hindamine parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel võimaldab lisaks hinnakonkurentsile ka teiste tegurite konkurentsi. Sellisel juhul jääb pakkujatele valikuõigus, millistele kriteeriumidele pakkumust koostades rohkem panustada.9 Sisuliselt tähendab majanduslik soodsus, et hankija on eduka pakkuja väljavalimisel kohaldanud kõiki hindamise kriteeriume, nende alusel punktid omistanud ja tunnistanud edukaks pakkumuse, millel on enim punkte. Hankija ei ole selle vastu eksinud. 16. Asjakohatud on vaidlustuse lk-l 4 tehtud mitmed viited RHS § 85 erinevatele lõigetele. RHS § 85 reguleerib hindamise kriteeriume, s.t RHAD-i, mitte aga sotsiaal- ja eriteenuste menetlust ega hankija otsuste õiguspärasust. Seetõttu ei saa RHS §-le 85 tuginedes argumenteerida pakkumuse ebaõiget hindamist. (III) Menüü hindamisel ei ole hankija eksinud RHAD-i ega RHS-i vastu 3.1. Menüüs märke lisamata jätmine on oluline mittevastavus 17. RHAD p 6.14 kohaselt peab menüüs märkima koolilõuna põhitoidu lahtrisse nimetuse taha liha- ja kalavaba toit märgisega (LV), portsjontoode (PT) ning kalatoit (K). Puudub vaidlus, et vaidlustaja menüüs ei ole kalatoidu juures märget (K). Seega on menüüs vormistuslik mittevastavus. Samuti ei saa vaielda selle üle, kas vormistuslike mittevastavuste tõttu võib hindamise kriteeriumi „Menüü nõuetekohane vormistus“ eest punkte maha arvata. Et oluliste mittevastavuste korral arvab hankija punkte maha, tuleneb otseselt RHAD p-st 8.1.8. 18. Vaidlustaja arutlus, kas vormistuslik viga on oluline, pole asjassepuutuv. Euroopa Kohus on selgitanud, et pärast pakkumuste esitamist ei ole lubatud kõrvaldada puudust, mis RHAD kohaselt peab kaasa tooma kõrvaldamise.10 Ilmselgelt on sama põhimõte ülekantav ka hindamise kriteeriumide alusel punktide omistamisele. RHAD p 8.1.8 kohaselt antakse 2,5 punkti pakkumusele, kus esineb üks oluline mittevastavus menüü vormistamise nõuetes. Mida tähendab „oluline mittevastavus“, ei ole praegusel juhul määratlemata õigusmõiste, mida hankija peaks hindamisel asuma sisustama. Vastupidi, RHAD p 8.1.8 nimetab olulise mittevastavusena konkreetselt kalatoidu märke (K) puudumise. Järelikult: kui menüüs on märge (K) puudu, tuleb selle eest pakkumusele anda 5 punkti asemel 2,5 punkti. 19. VAKO on varasemalt märkinud, et hankijal tuleb pakkumuste hindamisel lähtuda RHAD-st, sh kehtivatest hindamise kriteeriumitest. Hankija ei saa pakkumuste hindamisel nendest kõrvale kalduda ega pea pakkumuste hindamise faasis enam küsima täiendavaid selgitusi. Hankija ei saa küsida pakkumuse hindamiseks pärast pakkumuste esitamisest dokumente, mis tulid esitada pakkumuses ja „mille esitamata jätmise õiguslik tagajärg oli riigihanke alusdokumentides ette nähtud“.11 Kalatoidu märgise (K) kirjutamata jätmise tagajärg oli RHAD-s kirjas ja hankija on sellest õiguspäraselt lähtunud. 20. Vaidlustaja hinnangul saab nii roanime kui ka põhilise koostisosa alusel tuvastada, et tegu on kalaroaga.12 Tähtsust aga ei oma, kas nimest „Kohafileesupp riisiga“ tuleneb, et tegemist on kalatoiduga. Punktide omistamine hindamise kriteeriumi alusel ei sõltu sellest, kas toidu 9 RHS kommenteeritud väljaanne, § 85 kommentaar 33. 10 EKo C-523/16, p 49: „Samuti on oluline meenutada, et direktiivi 2004/18 artiklit 51 ei saa tõlgendada nii, et see võimaldab hankijal lubada kõrvaldada mis tahes puudusi, mis hankedokumentide sõnaselgete tingimuste kohaselt peavad kaasa tooma pakkuja kõrvaldamise menetlusest“. Vaata ka: C-42/13, p 46; C-199/15, p 30. 11 VAKO 64-21/226776, p 22.2. 12 Vaidlustuse lk 3 kolmas lõik. 4/8  nimest saab välja lugeda, et tegu on kalaroaga. Hankija ei saa muuta hindamise kriteeriume ning asuda iga menüü puhul hindama, kas märge oli vajalik või on roa põhiline koostisosa tuletatav toidu nimetusest, koostisosast või muudest menüüs kasutatud sõnadest. Sellisel juhul kohtleks hankija ebavõrdselt pakkujaid, kes on menüü vormistuse lahtri õigesti täitnud. 3.2. Märke (PT), (K) ja (LV) kasutamine menüüs on hankijale oluline 21. Ehkki hankija otsuste vaidlustamisel ei saa enam tugineda RHAD õigusvastasusele ega otstarbekusele – vt ptk (II) – selgitab hankija lühidalt siiski, et menüü vormistuse korrektsus ei ole meelevaldne nõue. Menüü on vaieldamatult pakkumuse osa ja hankijal on õigus hinnata pakkumuse majanduslikku soodsust. Märke (K) lisamine menüüsse on oluline, et hankijal oleks ülevaade, millisel määral on pakkuja kasutanud kalatoite. Pakkujad esitasid menüüd Exceli formaadis. Ilma märketa ei saa hankija Excelis toidu põhilist koostisosa kiiresti ja hõlpsalt eristada. Märge võimaldab hankijal lihtsamini kontrollida, kas pakkuja on täitnud kriteeriumi pakkuda tehnilises kirjelduses (TK) nõutud regulaarsusega kalatoitu.13 22. Märgete olemasolu menüüs võimaldab hankijal tuvastada, kas on täidetud TK nõue, et üle nädala peab kalatoode olema pakutud portsjontootena (PT). Isegi kui roa nimest saab tuletada toidu põhilise koostisosa, on keerulisem mõista, kas kalaroog on konkreetsel juhul portsjontoode. 23. Menüü korrektne vormistus on vajalik, et hinnata ka teiste hindamise kriteeriumide ja TK nõuete täitmist. Märke olemasolu menüüs tagab, et hankija ei teeks TK-ga vastavuse tuvastamisel vigu ega mõista menüüd valesti. Kui pakkuja on ise menüüsse kirjutanud, mis roaga on tegu, ei pea hankija pärast pakkumuste esitamist enam vastavuse ega hindamise etapis otsustama, kas tegu on kalaroaga või mitte. See tagab suurema läbipaistvuse ja kõigi pakkumuste menetlemise samadel alusel. (IV) Menüü vormistusel ei ole ebaproportsionaalne kaal 24. Vaidlustaja arvates on menüü vormistusel ebaproportsionaalselt suur kaal. Seetõttu on hankes tegelik sisuline pakkujate omavaheline konkureerimine teenuse kvaliteedi ja hinna osas täielikult tasalülitatud.14 See arvamus on vale kolmel põhjusel. 25. Esiteks, vaidlustaja saab vääralt aru sellest, mis on konkurents riigihanketurul. Hindamise kriteeriumid kogumis võimaldavad igal ettevõtjal teha pakkumus, nagu ettevõtja soovib. Pakkujad on hindamise kriteeriumide alusel ka praegu vaieldamatult konkureerinud. Näiteks ei pidanud pakkuja lubama mahetoidu kasutamist (RHAD p 8.1.9). Asjaolu, et kõik pakkujad täitsid selle kriteeriumi, ei näita, et konkurentsi ei olnud. Kui pakkujad saavad kvaliteedikriteeriumi eest maksimaalsed punktid, ei tähenda see konkurentsi puudumist. Vastupidi, iga pakkuja soovis, et pakkumus oleks konkreetse kvaliteedikriteeriumi osas maksimaalselt konkurentsivõimeline. Iga pakkuja koostas pakkumuse iseseisvalt ja lähtus hankijale lubaduste andmisel oma parimast äranägemisest. Täiesti ebaloogiline on pärast pakkumuste avamist väita, et võrdse arvu punktide saamine tähendab, et konkurentsi ei olnudki. 26. Teiseks, osakaalude määramine on hankija diskretsioon, millesse kohtuvõim ei sekku. Hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida hankelepingu sõlmimisele 13 TK: „kalast toitu pakkuda kuni kaks korda nädalas. Üle nädala peab kalatoode olema pakutud portsjontootena (näiteks lõhesteik, kohafilee tükk, forelli lõik, kalakotlet, kalast pikkpoiss vms, mitte purustatuna kastmes, vormiroas, vokiroas vms kujul). Vähemalt kord kuus pakkuda kala supi koostises; 14 Vaidlustuse p 3.2. 5/8  eelnevate otsuse tegemisel arvesse võtta, sh on hankijal vabadus määrata pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalud vastavalt oma äranägemisele.15 Isegi kui praegu oleks vaidlus RHAD õiguspärasuse üle, ei saaks VAKO (ega halduskohus) järeldada, et hindamise kriteeriumile on antud liiga suur osakaal. 27. Kolmandaks, ka sisuliselt väär on vaidlustaja väide, nagu oleks menüü vormistuse punktide suhteline osakaal liiga kõrge.16 Vaidlustaja märgib, et menüü vormistuse hindamise kriteeriumi osakaal oli 5,26%, kuid siis järeldab meelevaldset võrdlusbaasi kasutades, et osakaal on hoopis 20% ja lõpuks „menüü kriteerium omas suisa osakaalu üle 66%.“ 28. Hankija selgitab, et RHAD p 8.1.8 kohaselt on hindamise kriteeriumi „Menüü nõuetekohane vormistus“ eest võimalik saada maksimaalselt 5 punkti. Maksimaalselt saab pakkumus koguda 95 punkti (RHAD p 8.1). 5 punkti vääriline kriteerium ei ole objektiivselt ainumäärav ega ka „väga kõrge osakaaluga“, nagu arvab vaidlustaja. Pärast pakkumuste avamist suhtelise osakaalu arvutamine ainult nende kriteeriumite alusel, kus pakkujad said erineva punktiskoori, ei näita konkurentsi kohta mitte midagi ega peegelda tegelikku olukorda. Enne pakkumuste avamist ei olnud kellelgi võimalik ette teada, milliseks kujuneb igale pakkumusele omistatav punktiskoor. (V) Taotlus lubada anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks 29. RHS § 193 lg 5 kohaselt võib hankija VAKO-lt taotleda hankelepingu sõlmimiseks nõustumise andmist, kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. 30. Toitlustusteenuse osutamine haridusasutustes on oluline avalik huvi. PGS § 42 lg 1 kohaselt korraldab kooli pidaja õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt. Sotsiaalministri 15.01.2008 määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 4 lg 1 alusel toitlustatakse lapsi päevakavaga kindlaks määratud kellaaegadel ja menüü alusel. 31. Seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks on hankija kui koolipidaja korraldanud riigihanke Tartu koolidele toitlustusteenuse hankimiseks. Hankelepingu esemeks on toitlustaja kohustus toitlustada koolide õpilasi RHAD-s sätestatud tingimustel. Riigihankega otsitakse toitlustajat 11 haridusasutusele: Tartu Herberti Masingu Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium (osa I), Hugo Treffneri Gümnaasium (osa II), Tartu Annelinna Gümnaasium (osa III), Tartu Forseliuse Kool (osa IV), Tartu Kivilinna Kool (osa V), Tartu Kesklinna Kool (osa VI), Tartu Hansa Kool (osa VII), Tartu Raatuse Kool (osa VIII), Tartu Variku Kool (osa IX) ja Tartu Karlova Kool (osa X). 32. Vaidlustus puudutab seitset kooli: Tartu Herbert Masingu Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium, Tartu Forseliuse Kool, Tartu Kivilinna Kool, Tartu Variku Kool ja Tartu Karlova Kool. Kokku õpib nendes koolides RHAD p 2.1 kohaselt suurusjärgus 4600 õpilast.17 Lepingu eeldatav jõustumine on RHAD p 2.4 kohaselt 01.07.2023, mis on tänaseks möödunud. Toitlustamisega peab kõigis seitsmes koolis alustama aga 1. septembril 2023. Vaidlustusmenetluse kestust arvestades ei ole edukaks osutunud ettevõtjal võimalik toitlustamisega tähtaegselt alustada. 33. Hankelepingu täitmine eeldab nimelt mitmeid ettevalmistavaid tegevusi, millega tuleb alustada koheselt. Nendega ei ole võimalik oodata vaidlustusmenetluse (ja sellele järgneva 15 RHS kommenteeritud väljaanne, § 85 kommentaar 35, vt ka EKo C-324/93, p 42. 16 Vaidlustuse p 3.2. 17 RHAD p 2.1 andmed on õppeaasta 2022/23 seisuga. 6/8  kohtumenetluse lõppemiseni). Kolmas isik peab korraldama kõigi seitsme kooli osas järgneva: 1) hankima köökide sisustuse, s.t kogu köögi toimimiseks vajaliku mööbli, seadmed ja tehnika (Lepingu p 5.1.11). Pole reaalne, et seitsme kooli köögi sisustuseks on järelturu (kasutatud) seadmed. Uute seadmete hankimine on aga suveperioodil ajakulukam, kuivõrd tehased ja tootjad on valdavalt suvepuhkusel; 2) paigaldama tehnika koolimajade kööki ja tegema väljaõppe personalile (Lepingu p 5.1.11 ja 5.1.12); 3) leidma toitlustusteenuse osutamiseks vajaliku personali, sõlmima töölepingud, koostama töökavad (Lepingu p 5.1.1), sh tellima personalile vormirõivad; 4) varuma tooraine (Lepingu p 5.1.1), sh sõlmima koostööpartnerite ja tarnijatega kokkulepped; 5) kolmas isik on lubanud kasutada vähemalt 51% kolitoidu valmistamisel mahetoorainet, mistõttu peab ta leidma ka mahetooraine tarnijad ja sõlmima nendega kokkulepped. 34. Veel enam, Lepingu p 5.1.5 kohaselt peab kolmas isik hankima toitlustusteenuse osutamiseks õigusaktides ettenähtud kooskõlastused, registreeringud ning Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) tegevusloa hiljemalt 25. augustiks. Toiduseaduse (ToiduS) § 8 lg 1 p 12 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba toidu käitlemiseks põhikoolis ja gümnaasiumis kus tegeletakse toitlustamisega. ToidS § 9 kohaselt väljastab tegevusloa PTA. ToidS § 9 lg 2 sätestab andmete ja dokumentide loetelu, mis tuleb PTA-le esitada loa saamiseks. Muu hulgas tule esitada: 1) ruumide plaan (praegusel juhul 7 hoone kohta) koos seadmete ja sisseseade paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga. Veevõrgu plaanil näidatakse nummerdatult kõik veevõtukohad. Ruumide plaanil näidatakse toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed; 2) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos toiduohutuse seisukohalt oluliste parameetritega ning tehnoloogia lühikirjeldus. 35. Eeltoodud materjalid saab kolmas isik esitada alles siis, kui köögid on sisustatud (mitte samaaegselt köökide sisustamisega). See omakorda põhistab vajadust asuda tegelema köökide sisustamisega juba praegu, sest PTA-le peab jääma mõistlik aeg loamenetluseks ja tegevusloa väljastamiseks. Arvestades materjalide mahtu, ei saa eeldada, et PTA-l kulub loamenetluseks vähem kui 30 päeva (seejuures tuleb arvestada, et loataotlus jääb suvepuhkuste perioodi, kus haldusorgani reageerimiskiirus võib olla tavapärasest madalam). 36. Lepingu p 5.1.36 kohaselt peab kolmas isik hankima ka PTA ökomärgise hiljemalt 1. oktoobriks, mille taotlemine on võimalik alles pärast tooraine soetust. 37. Eeltoodud tegevused on eelduseks toitlustusteenuse alustamisega alates 1. septembrist 7 koolis 4600 õpilasele. Need tegevused on kiireloomulised. 38. Hankija ei ole riigihanke avaldamisega ega menetlusega viivitanud. HT ja RHAD on avaldatud juba 17.02.2023, s.o ca 7 kuud enne toitlustusteenuse osutamise kohustuse algust. Menetlust on pidurdanud kolm vaidlustaja vaidlustust: 01.03.2023 (RHAD vaidlustus), 19.05.2023 (pakkumuse vastavaks tunnistamise vaidlustus) ja praegune – 29.06.2023 esitatud vaidlustus –, mis puudutab vaidlustaja pakkumuse hindamist. Hankija on arvestanud vaidlustusega kuuluva aja sotsiaal- ja eriteenuse erimenetluse kestuse sisse, sh hoidunud ajasäästmise huvides vaidlustamast VAKO otsuseid osas, milles otsus tehti hankija kahjuks. Kolm vaidlustust ei ole aga tavapärane ja hankijalt ei saa eeldada riigihanke 7/8  planeerimist selliselt, mis hõlmaks tervikuna ka kolmanda vaidlustusmenetluse ajakulu. Hankija ei ole olnud hooletu ega alustanud riigihankega liiga hilja. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 39. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels kinnitab, et on hankija volitatud esindaja (volikiri lisatud). 40. Tähtaegsus. VAKO 30.06.2023 kirjaga 12.2-10/98 on määratud vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 05.07.2023. Vastus on tähtaegne. 41. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 42. Esitamine. Vastus on edastatud riigihangete vaidlustuskomisjoni e-postile [email protected] ja vaidlustaja ning kolmanda isiku esindaja e-posti aadressile. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat 8/8  . TARTU LINNAVALITSUS LINNAKANTSELEI Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers 05.07.2023 nr 4-6/RH-22-075 Legal OÜ Tatari 1 10116 TALLINN Volikiri õigusteenuse osutamiseks Tartu Linnavalitsus (registrikood 75006546, Raekoja plats 1a, 50089 Tartu) volitab käesolevaga Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜd (registrikood 12287780, asukoht Tatari tn 1, 10116 Tallinn, Eesti) ning seal tegutsevat vandeadvokaati Erki Felsi esindama Tartu linna riigihanke „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ (253943) vaidlustus- ja kohtumenetluses koos kõigi seaduses sätestatud õigustega. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ-l on õigus võtta tarvitusele ükskõik milliseid seadusega lubatud meetmeid, mida tema advokaadid peavad vajalikuks volitaja eesmärkide saavutamiseks. Käesolev volitus on antud edasivolitamise õigusega selliselt, et Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ-l on õigus käesoleva volikirja alusel anda edasivolitus muule volikirjas nimetamata Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ advokaadile. Käesolev volitus on antud tähtajatult. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Apuhtin Õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected]